(1)

Määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik“) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (2) praktilisest rakendamisest ilmnes, et delegeeritud määrusesse on vaja teha mõned muudatused, et kohandada seda paremini ettevõtjate ja tolli vajadustega ning võtta arvesse seadusandlikke arenguid ja tolliseadustiku jaoks kehtestatud IT-süsteemide kasutuselevõtuga seotud arengusuundasid.

(2)

Selgitamaks, milline tolliasutus peab tagama, et sisenemise ülddeklaratsiooni teabe põhjal tehakse saabumiseelne riskianalüüs, tuleks muuta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punktis 15 esitatud „esimese sisenemistolliasutuse“ määratlust, täpsustamaks, et selle mõiste kasutamisel tähendab see asutust, kes vastutab koha eest, kuhu transpordivahend peab saabuma, isegi juhul, kui transpordivahend saabub mingil põhjusel teise kohta, mille eest vastutab teine asutus.

(3)

Selleks et selgelt piiritleda kullersaadetistes sisalduvat kaupa hõlmavat sisenemise ülddeklaratsiooni käsitlevate eeskirjade ning sellise kauba impordi ja ekspordiga seotud formaalsuste kohaldamisala, tuleks määratleda mõisted „kullersaadetis“ ja „kullerfirma“.

(4)

Selleks et tagada tollialaste sätete ühetaoline kohaldamine, võttes aluseks kauba tegeliku väärtuse, on vaja mõiste „tegelik väärtus“ määratlust.

(5)

Sõjaväelise liikuvuse tegevuskava (3) kohaselt on vaja ühtlustada ja lihtsustada tolliformaalsusi kauba puhul, mida veetakse või kasutatakse seoses sõjalise tegevusega. Selle eesmärgi täitmiseks tuleks koostada sellise kauba määratlus ja ELi vorm 302 kui tollidokument, mida ELi liikmesriigid peavad kasutama ning seda ka liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud sõjalise tegevuse puhul.

(6)

Selleks et vastavalt liidu muudele kui tollialastele õigusaktidele oleks identifitseerimiseks võimalik kasutada ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumbrit (EORI), peaksid isikud, kes ei ole ettevõtjad, olema kohustatud registreerima ennast EORI süsteemis, mitte ainult siis, kui seda nõutakse liikmesriigi õigusaktidega, vaid ka siis, kui seda nõutakse liidu õigusaktidega. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 6 vastavalt muuta.

(7)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 13 lõikes 4 on sätestatud võimalus pikendada sellise otsuse tegemise tähtaega, mis on seotud tollialaste õigusaktide kohaldamisega, kui toll korraldab tollialaste õigusaktide rikkumise uurimisi. Seda võimalust peaks saama kasutada ka juhul, kui pädevad tolli- ja maksuametid uurivad maksualaste õigusaktide rikkumist, kuna mõne loa tohib anda üksnes siis, kui ei esine maksueeskirjade tõsiseid või korduvaid rikkumisi. Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 17 lõikes 1 on sätestatud tolliasutuse kohustus peatada otsus selle ajani, kuni tehakse kindlaks, kas ettevõtja on toime pannud tõsise või korduva rikkumise. See kohustus peaks hõlmama ka taotleja majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid, kuid komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (4) artikli 24 lõike 1 kohaselt ei tohiks see laieneda rikkumistele ega kuritegudele, mille on toime pannud ettevõtte tolliküsimuste eest vastutavad isikud, kes ei ole selle ettevõtte töötajad. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 13 lõiget 4 ja artikli 17 lõiget 1 vastavalt muuta.

(8)

Tolliseadustiku artikli 86 lõikes 3 on sätestatud tollivõla summa arvutamise erieeskirjad, kui tollivõlg tekib seoses seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodetega. Deklarandi taotluse korral määratakse see tollivõlg kindlaks seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse, koguse, laadi ja päritolu alusel asjaomase kauba kohta esitatud tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal. Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 76 on sätestatud tingimused, mille alusel kohaldatakse tolliseadustiku artikli 86 lõiget 3 ilma deklarandi taotluseta. Selleks et vältida kõrvalehoidmist dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest tollimaksudest, kaitsemeetmetest ja täiendavatest tollimaksudest, mis tulenevad esimest korda seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba suhtes kohaldatavate kontsessioonide peatamisest, peaks kohustus kohaldada tolliseadustiku artikli 86 lõiget 3 ilma deklarandi taotluseta hõlmama ka seestöötlemiseprotseduurile suunatud kaubast saadud töödeldud tooteid. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 76 vastavalt muuta. Tuleks kehtestada üheaastane üleminekuaeg, et ettevõtjatel oleks aega uute eeskirjadega kohaneda.

(9)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 104 lõikes 1 on sätestatud erandid nõudest esitada sisenemise ülddeklaratsioon liidu tolliterritooriumile toodud kauba kohta. Selleks et vältida viivitusi selliste organite ja muude inim- või loomset päritolu kudede või inimvere importimisel, mis sobivad püsivaks siirdamiseks, transplantatsiooniks või ülekandmiseks hädaolukorras, peaksid erandid hõlmama ka neid kaupu. Lisaks tuleks neid erandeid sõjaväelise liikuvuse hõlbustamiseks laiendada ka NATO vormi 302 või ELi vormi 302 alusel veetavale kaubale. Pärast Campione d’Italia ja Itaaliale kuuluva Lugano järve osa lisamist ELi tolliterritooriumi hulka (5) ei tuleks erandit enam kohaldada nendelt territooriumidelt toodava kauba suhtes. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 104 lõiget 1 vastavalt muuta.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 (6) eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevajäätmete merre heitmise negatiivse mõju eest, kasutades selleks liidu sadamaid ning parandades sobivate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavust ja kasutamist ning neisse jäätmete üleandmist. Selleks et kõnealuse direktiivi eesmärki mitte kahjustada, tuleks selliste jäätmete tolliformaalsusi ühtlustada ja lihtsustada, loobudes sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest ja pidades tollile esitamist vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni esitamiseks. Neid lihtsustusi tuleks kohaldada üksnes juhul, kui pädevatele asutustele on esitatud direktiivi (EL) 2019/883 artiklis 6 osutatud jäätmete eelteade. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikleid 104, 138, 141, ja 142 vastavalt muuta.

(11)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 104 on sätestatud, et kuni impordikontrollisüsteemi uuendamise kuupäevani loobutakse postisaadetistes sisalduva kauba puhul ja sellise kauba puhul, mille väärtus ei ületa 22 eurot, sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest. Komisjon on siiski otsustanud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/2151 (edaspidi „tööprogramm“) (7) seada sisse uue elektroonilise süsteemi (ICS2), et toetada julgeoleku ja turvalisuse riskianalüüsi, mis tehakse enne tolli saabumist, ja sellega seotud kontrolle. Uus süsteem võetakse kasutusele kolme väljalaskena (1. väljalase, 2. väljalase ja 3. väljalase). Seepärast tuleks üldine viide delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 104 osutatud impordikontrollisüsteemi uuendamisele asendada konkreetsemate viidetega uue süsteemi eri väljalasetele, millega vedajad järk-järgult liituvad. Tööprogrammi kohaselt liituvad lennutranspordi postiettevõtjad ja kullerfirmad uue süsteemiga alates 1. väljalaskest, kuid neil on kohustus esitada ainult sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalne andmestu sellistes postisaadetistes sisalduva kauba kohta, mille lõppsihtkoht on liit, ja kullersaadetistes sisalduva kauba kohta. Muud lennutranspordiga seotud ettevõtjad või tegevused on hõlmatud uue süsteemi 2. väljalaskega. Maantee-, raudtee-, mere- ja siseveetranspordi puhul peavad asjaomased ettevõtjad süsteemiga liituma alates 3. väljalaskest. Seega ei tuleks loobuda postisaadetistes sisalduva kaubaga seotud nõudest lennusaadetiste puhul, mille lõppsihtkoht on pärast 1. väljalaset liikmesriik. Lisaks ei tuleks seda kohaldada lennusaadetistele, mille lõppsihtkoht on pärast 2. väljalaset kolmas riik, ning postisaadetistele, mida veetakse pärast 3. väljalaset mööda mereteed, siseveeteed, maanteed või raudteed. Samuti ei tuleks kohaldada seda pärast 1. väljalaset lennuteed pidi veetavates kullersaadetistes sisalduvale kaubale, mille väärtus ei ületa 22 eurot. Lisaks ei tuleks seda kohaldada pärast 2. väljalaset sellistes lennusaadetistes sisalduvale kaubale, mis ei ole posti- ega kullersaadetised. Mööda mereteed, siseveeteed, maanteed või raudteed veetavates saadetistes sisalduvale kaubale ei tuleks seda kohaldada pärast 3. väljalaset. Liikmesriigid peavad koostöös komisjoniga määrama kindlaks konkreetsed kuupäevad, millal ettevõtjad on kohustatud kasutama uue süsteemi eri väljalaskeid vastavalt tööprogrammi lisale. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 104 vastavalt muuta.

(12)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 106 on sätestatud sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad lennutranspordi korral. Need tähtajad peaksid kajastama ka otsust kehtestada elektrooniline süsteem (ICS2) kolme väljalaskena. Nimetatud sättes tuleks selgelt eristada tähtaega, mille jooksul tuleb üldreeglina esitada sisenemise ülddeklaratsioon, sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalse andmestu ja muude andmete esitamise tähtaegadest. See tuleneb asjaolust, et rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 183 kohaselt on alates uue süsteemi 2. väljalaskest järk-järgult võimalik, et sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid esitavad eri isikud (dokumentide mitmekordne esitamine). Uue süsteemi 1. väljalaskest alates peaksid postiettevõtjad ja kullerfirmad esitama sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalse andmestu niipea kui võimalik ja hiljemalt enne seda, kui kaup lastitakse õhusõidukile, mille pardal see liidu tolliterritooriumile tuuakse. Minimaalse andmestu esitamise kohustust tuleks kohaldada kõikide lennuettevõtjate ja ettevõtjate suhtes, kes osalevad lennutransporditegevuses alates 2. väljalaskest. Uue süsteemi 2. väljalaskest alates peaksid lennuettevõtjad täiendama minimaalset andmestut ülejäänud andmetega, et täielik sisenemise ülddeklaratsioon esitataks üldtähtaegade jooksul. 1. ja 2. väljalaske kuupäevade vahelisel ajal tuleks postiettevõtjate ja kullerfirmade esitatud minimaalset andmestut käsitada täieliku sisenemise ülddeklaratsioonina postisaadetistes sisalduva kauba puhul ja kullersaadetistes sisalduva kauba puhul, mille tegelik väärtus ei ületa 22 eurot. Põhjuseks on see, et selles ajavahemikus ei ole lennuettevõtjad uue süsteemiga ühendatud ja seepärast ei ole neil võimalik minimaalset andmestut täiendada. Eeskirjaga, millega kehtestatakse lennuettevõtjatele ja ettevõtjatele kohustus esitada sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalne andmestu niipea kui võimalik ja hiljemalt enne seda, kui kaup lastitakse õhusõidukile, mille pardal see liidu tolliterritooriumile tuuakse, tagatakse, et toll suudab teha riskianalüüsi ja võtta vajalikke meetmeid seoses lennukauba julgestusega. See täiendab oluliselt lennundusjulgestust käsitlevat ELi kehtivat õigusraamistikku, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 (8).

(13)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklites 112 ja 113 on sätestatud kohustused muudele isikutele kui vedajatele esitada sisenemise ülddeklaratsiooni andmed mere- või siseveetranspordi ja lennutranspordiga seotud juhtudel. Mõlemad artiklid sisaldavad üleminekueeskirju, millega peatatakse kohustused kuni impordikontrollisüsteemi uuendamiseni. Kõnealused üleminekueeskirjad peaksid kajastama asjaolu, et sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid esitavad eri isikud alles uue süsteemi 2. väljalaskest alates lennutranspordi korral ning 3. väljalaskest alates mere- ja siseveetranspordi korral. Seega tuleks muudele isikutele kui vedajatele pandud sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamise kohustuse puhul neid väljalaskeid eristada. Lisaks tuleks eeskiri, millega kehtestatakse, et iga isik vastutab sisenemise ülddeklaratsiooni andmete eest, mille ta on esitanud, jätta artiklitest 112 ja 113 välja ning sellest peaks saama uus üldsäte, mida kohaldatakse kõigi transpordiliikide, mitte üksnes lennu-, mere- ja siseveetranspordi suhtes. Kui postisaadetiste puhul ja sellise kauba puhul, mille väärtus ei ületa 22 eurot, loobutakse järk-järgult sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest, peaks see säte ka sisaldama postiettevõtjate ja kullerfirmade jaoks uut kohustust esitada sisenemise ülddeklaratsiooni andmed esimesele sisenemistolliasutusele, kui nad ei ole esitanud neid andmeid vedajatele, kellel on kohustus täiendada postiettevõtjate ja kullerfirmade esitatud minimaalset andmestut. Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikleid 112 ja 113 tuleks vastavalt muuta ning lisada uus artikkel 113a.

(14)

Sõjaväelise liikuvuse hõlbustamiseks peaks vorm EL 302 tõendama ka liidu kauba tollistaatust. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 127 vastavalt muuta.

(15)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 128d on sätestatud tingimused, mille alusel antakse luba koostada laevandusettevõtja manifest pärast laeva lahkumist. Neid tingimusi tuleks kohaldada seni, kuni kõnealune luba antakse, olenemata sellest, kas liidu tolliseadustiku kohane tolliotsuste süsteem on kasutusele võetud või mitte. Seepärast tuleks viide liidu tolliseadustiku kohasele tolliotsuste süsteemile välja jätta. Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 128d tuleks vastavalt muuta.

(16)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 141 on loetletud teatavad toimingud, mida loetakse artikli 138 punktides a–d, artiklis 139 ja artikli 140 lõikes 1 osutatud kauba puhul tollideklaratsiooni esitamiseks. Ekspordi- ja impordiformaalsused selliste organite ja muude inim- või loomset päritolu kudede või inimvere deklareerimiseks, mis sobivad püsivaks siirdamiseks, transplantatsiooniks või ülekandmiseks hädaolukorras, peaksid olema võimalikud piiratud, et vältida viivitusi nende vabastamisel pärast keerukaid tolliformaalsusi piiril ja tagada nende õigeaegne kasutus. Seepärast peaks selliseid organeid, kudesid või verd olema lubatud deklareerida delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 141 loetletud toimingute abil. Seepärast tuleks kõnealuse delegeeritud määruse artikleid 138, 140 ja 141 vastavalt muuta.

(17)

Selleks et veelgi lihtsustada sellise kauba vedu, mida veetakse või kasutatakse seoses sõjalise tegevusega, tuleks NATO vormi 302 või ELi vormi 302 esitamist tollile lugeda imporditollimaksust vabastatud tagasitoodud kaubana vabasse ringlusse lubamise, ajutise impordi, ekspordi või reekspordi või transiidi tollideklaratsiooniks. Kui NATO vormi 302 või ELi vormi 302 esitamiseks tollile puudub elektrooniline süsteem, on asjakohane lubada esitada need vormid elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikleid 138–142 vastavalt muuta.

(18)

Kui nõukogu direktiivis (EL) 2017/2455 (9) sätestatud uued kaugmüügiga seotud käibemaksueeskirjad jõustuvad, tuleb käibemaksu tasuda kõikidelt liitu imporditud kaupadelt olenemata nende väärtusest. Tagamaks et neilt kaupadelt kogutakse käibemaksu, nõutakse elektroonilist tollideklaratsiooni. Seepärast tuleks muuta praegu ette nähtud võimalust deklareerida postisaadetisi delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 141 loetletud toimingute abil. Seda võimalust tuleks kasutada ainult kuni ICS2 1. väljalaske kasutuselevõtu ajavahemiku lõpuni, kuna kõikidel postiettevõtjatel peaks selleks ajaks olema sisenemise ülddeklaratsiooni esitamiseks vajalikud elektroonilised andmed. Käibemaksu nõuetekohase kogumise tagamiseks peaks selle võimaluse heaks kiitma tolliasutused ja see peaks piirduma ainult selliste juhtudega, kui impordikäibemaksu kogutakse siis, kui kaup suunatakse standardprotseduurile. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikleid 138 ja 141 vastavalt muuta.

(19)

E-kaubanduse kasvu tõttu on liidust eksporditud väikese väärtusega saadetiste arv suurenemas. Postiettevõtjatel ja kullerfirmadel on sellise ekspordi korral oluline roll. Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 141 lõike 4 kohaselt saab postisaadetised lugeda ekspordiks deklareerituks siis, kui need viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, tuleb muu kaubanduslikku laadi kauba kohta väärtusega kuni 1 000 eurot ja netomassiga kuni 1 000 kg esitada kõnealuse määruse artikli 137 lõike 1 punkti b kohaselt suuline ekspordideklaratsioon. Kuna suuline ekspordideklaratsioon tuleb esitada kauba väljumiskoha pädevale tolliasutusele, ei sobi see lihtsustus kullerfirmade ärimudeliga, mis põhineb ühtse veolepingu laadsel lihtsustusel. Kui kasutatakse ühtset veolepingut, saab kõik väljaveoformaalsused, sealhulgas ekspordiveoste liikumise ametliku lõpetamise viia lõpule sisemaa tolliasutuses, nii et kauba väljumiskoha pädev tolliasutus võib nõuda kauba kontrollimist üksnes vastavalt vajadusele. Kauba väljaveo teave on kättesaadav kullerfirma andmikus ja tolliasutus võib seda kontrollida auditijärgsete kontrollide raames. Selleks et tagada väikese väärtusega saadetiste sujuv tollivormistus kullerfirmade poolt ja seeläbi vältida kitsaskohtade tekkimist piiritolliasutustes, tuleks lubada deklareerida neid saadetisi delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 141 loetletud toimingute abil. Kõnealuse määruse artikleid 140 ja 141 tuleks vastavalt muuta.

(20)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 141 tuleks muuta ka selgitamaks, et täieliku imporditollimaksuvabastuse saanud transpordivahendeid saab deklareerida ajutiseks impordiks üksnes juhul, kui kaup ületab liidu tolliterritooriumi piiri ühes kõnealuse artikli lõike 1 punktis d loetletud olukordadest. Sama kehtib transpordivahendite puhul, mis tuleb lubada vabasse ringlusse kui tagasitoodud kaup vastavalt tolliseadustiku artiklile 203. Sellist selgitust on vaja õiguskindluse huvides.

(21)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 142 on loetletud teatavad kaubad, mida ei või deklareerida suuliselt ega vastavalt kõnealuse määruse artiklile 141, nagu näiteks kaup, mille kohta on esitatud taotlus tollimaksu või muude maksude tagasimaksmiseks. Kui nõukogu direktiivis (EL) 2017/2455 sätestatud uued kaugmüügiga seotud käibemaksueeskirjad jõustuvad, tuleb käibemaksu tasuda kõikidelt liitu imporditud kaupadelt olenemata nende väärtusest. Seega, kui selline kaup tuuakse tagasi, peab deklarant nõudma kauba vabasse ringlusse lubamisel tasutud käibemaksu tagastamist. Sellistel juhtudel peab deklarant esitama tõendid selle kohta, et kaup viidi liidu tolliterritooriumilt välja. Selleks et halduskoormus oleks väikese väärtusega saadetiste puhul mõistlik, tuleks lubada selliste saadetiste reeksporti delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 141 kohaste toimingute abil isegi siis, kui on esitatud käibemaksu tagastamise taotlus. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 142 vastavalt muuta.

(22)

Artikli 143a sõnastust tuleks muuta, selgitamaks, et väikese väärtusega saadetiste vabasse ringlusse lubamiseks nõutavaid andmeid võib esitada erinevates elektroonilistes vormingutes. Lisaks tuleks ette näha üleminekumeede väikese väärtusega saadetiste deklareerimiseks riiklikes impordisüsteemides, mida ei ole veel vastavalt tolliseadustikule ajakohastatud. Tolliseadustiku artikli 278 lõike 2 ja tööprogrammi kohaselt võivad liikmesriigid ajakohastada oma riiklikke impordisüsteeme kuni 2022. aasta lõpuni. Direktiivis (EL) 2017/2455 sätestatud uued käibemaksumeetmed jõustuvad seevastu enne nimetatud kuupäeva. Seepärast on vaja ette näha alternatiivne andmestu väikese väärtusega saadetiste elektrooniliste tollideklaratsioonide jaoks ajakohastamata elektroonilistes süsteemides, mis toimivad üleminekuaja andmenõuete alusel. Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud ette näha, et kuni riiklike impordisüsteemide ajakohastamiseni kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 143a lõikes 1 teatavate väikese väärtusega saadetiste jaoks sätestatud tollideklaratsioonide asemel komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/341 (10) sätestatud lihtsustatud tollideklaratsiooni või standardtollideklaratsiooni andmestut.

(23)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 144 on sätestatud eeskirjad postisaadetistes sisalduva kauba tollideklaratsioonide jaoks. Need eeskirjad peaksid kajastama sellise kauba deklareerimise muudatusi alates direktiivi (EL) 2017/2455 asjakohaste sätete jõustumisest. Eeskiri, milles määratakse kindlaks, keda tuleb postisaadetistes sisalduva kauba tollideklaratsiooni esitamisel käsitada võlgnikuna ja deklarandina, tuleks välja jätta, kuna alates 1. jaanuarist 2021 tuleb postisaadetistes sisalduv kaup, mille väärtus ei ületa 150 eurot, deklareerida elektroonilise tollideklaratsiooni abil. Selles deklaratsioonis tuleb võlgnik ja deklarant selgelt ära märkida. Tuleks ette näha üleminekumeede postisaadetistes sisalduva kauba (mille väärtus on 150 kuni 1 000 eurot) deklareerimiseks liikmesriikides, kes ei ole veel oma riiklikke impordisüsteeme vastavalt tolliseadustikule ajakohastanud. Võimalus deklareerida kõnealune kaup vabasse ringlusse lubamiseks, esitades selle tollile koos deklaratsiooniga CN22 või CN23, tuleks säilitada kuni riiklike impordisüsteemide ajakohastamise ajavahemiku, st 2022. aasta lõpuni, kuna liikmesriigid ei ole kohustatud kasutama elektrooniliste deklaratsioonide jaoks erinevaid andmestuid kuni selle ajavahemiku lõpuni. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 144 vastavalt muuta.

(24)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 146 on sätestatud tähtajad tolliseadustiku artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus osutatud lisadeklaratsiooni esitamiseks. Kõnealustes eeskirjades tuleks selgemalt siduda tähtajad, mille jooksul tuleb tolliseadustiku artikli 105 lõike 1 kohaselt impordi- või eksporditollimaksu summa kohta teha arvestuskanne, ja tähtajad, mille jooksul peavad deklarandid esitama eri liiki lisadeklaratsioonid. Seepärast tuleks selgitada, et lisadeklaratsioonid, mis hõlmavad ühte lihtsustatud tollideklaratsiooni ja mille tulemusel tehakse üks arvestuskanne vastavalt tolliseadustiku artikli 105 lõike 1 esimesele lõigule, on üldist laadi lisadeklaratsioonid. Üldist laadi lisadeklaratsioonid tuleks esitada kümne päeva jooksul pärast kauba vabastamist. Samuti tuleks selgitada, et perioodilised või kokkuvõtlikud lisadeklaratsioonid hõlmavad ühte või mitut kindlaksmääratud tähtaja jooksul sama deklarandi poolt esitatud lihtsustatud tollideklaratsiooni ja nende tulemusel tehakse imporditollimaksu kogusumma kohta üks arvestuskanne vastavalt tolliseadustiku artikli 105 lõike 1 teisele lõigule. Need deklaratsioonid tuleks esitada kümne päeva jooksul pärast selle ajavahemiku lõppu, mida nad hõlmavad.

(25)

Selleks et kehtivaid eeskirju ettevõtjate vajadustele paremini kohandada, peaks tolliasutustel olema lubatud pikendada deklarantidele seatud tähtaega lisadeklaratsiooni ja vastavate lisadokumentide esitamiseks, kui tollideklaratsiooni esitamisest ei saa tuleneda tollivõla tekkimine. Pikem tähtaeg peaks üldist laadi lisadeklaratsiooni puhul olema kuni 120 päeva alates kauba vabastamisest. Lisaks võib tähtaeg olla erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni kaks aastat, kui pikemat tähtaega lubavad põhjused on seotud kauba tolliväärtusega. Seepärast tuleks vastavalt muuta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 146 ja artiklit 147, milles on sätestatud tähtaeg, mille jooksul peavad deklarandi käsutuses olema lisadeklaratsiooniga seotud lisadokumendid.

(26)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 163 on kehtestatud juhud, kui tollideklaratsiooni tuleb käsitada muu eriprotseduuri kui transiidi loa taotlusena. See säte peaks hõlmama ka selliste saadetiste hävitamist, mille väärtus on 150 000 eurot või vähem, et lihtsustada sellistel juhtudel ettevõtjate tolliformaalsusi. Saadetisi peab olema võimalik hävitada, ilma et kasutatakse liidu tolliseadustiku kohast tolliotsuste süsteemi, nii et tolliasutused võivad teha taotluse kohta otsuse ajal, mil hävitamisele kuuluv kaup deklareeritakse tolliprotseduurile. Lisaks tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 71-02 loetletud tundlikud kaubad eespool nimetatud lihtsustuse alt välja jätta, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad hävitamisele ja saadetise väärtus ei ole üle 150 000 euro. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 163 vastavalt muuta.

(27)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 163 lõike 2 punktis g on sätestatud, et tollideklaratsiooni ei tohi käsitada muu eriprotseduuri kui transiidi loa taotlusena, kui kohaldatakse kõnealuse delegeeritud määruse artikli 167 lõike 1 punkti f. See säte viitab sellise tundliku kauba töötlemisele, mis on juba jäetud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 163 lõike 1 punkti c kohaldamisalast välja. Selle korduse vältimiseks tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 163 lõike 2 punkt g välja jätta.

(28)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 166 lõikes 1 on sätestatud, et tolliseadustiku artikli 211 lõike 4 punktis b kehtestatud tingimust töötlemise protseduuri loa andmise kohta, st et protseduur ei kahjustaks liidu tootjate olulisi huve (majandusliku tingimused), ei kohaldata seestöötlemise lubade suhtes, välja arvatud teatavatel juhtudel, sh taotluste korral, mis hõlmavad kaupa, mille suhtes kohaldatakse selliseid meetmeid nagu dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud. Sellised taotlused tuleks siiski majanduslike tingimuste kontrollimisest välja jätta, kuna nende tollimaksude eesmärk on kaitsta liidu tootjate olulisi huve. Lisaks ei ole sellistel juhtudel vaja enam majanduslikke tingimusi kontrollida, kuna delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 76 (muudetud käesoleva määrusega) on sätestatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude automaatne kohaldamine seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba suhtes, kui protseduur lõpetatakse. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 166 lõiget 1 vastavalt muuta.

(29)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 168 käsitletakse imporditollimaksu summa arvutamist teatavatel seestöötlemisjuhtudel. See säte on siiski kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 76 ja 166 muudatuste tõttu liigne. Nende muudatuste kohaselt arvutatakse imporditollimaks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 168 nimetatud juhtudel vastavalt tolliseadustiku artikli 86 lõikele 3. Lisaks sellele, kui kauba suhtes kohaldatakse põllumajandus- või kaubanduspoliitika meetmeid, tuleb majanduslikke tingimusi kontrollida vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklile 166 (muudetud käesoleva määrusega). Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikkel 168 välja jätta.

(30)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 177 on sätestatud eeskirjad eraldi arvestuse kohta, kui liidu kaupa ladustatakse tolliladustamiseks ettenähtud ladustamisrajatises koos liiduvälise kaubaga. Selleks et vältida nende eeskirjade võimalikku väärkasutust, tuleks lubada liidu kaupa ladustada tolliladustamiseks ettenähtud ladustamisrajatises koos liiduvälise kaubaga (koosladustamine) üksnes siis, kui kaupadel on sama CN-kood, kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad. Kaupu, mille suhtes kohaldatakse selliseid meetmeid nagu dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, ei tohi koos ladustada, välja arvatud juhul, kui nendest on saanud liidu kaup pärast seda, kui nende suhtes on kohaldatud asjakohaseid dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 177 vastavalt muuta.

(31)

Selleks et lihtsustada ajutise impordi protseduuri kasutamist rahvusvahelises mereliikluses, piirivööndites ning teatavate õppevahendite, teadusaparatuuri ja tehniliste seadmete puhul, peaks erandkorras olema lubatud, et ajutise impordi protseduuri taotleja ja pidaja on asutatud liidu tolliterritooriumil, ja nad ei peaks olema asutatud väljaspool seda territooriumi, nagu on nõutud tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punktiga c. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikleid 220, 224, 227, 229 ja 230 vastavalt muuta.

(32)

Kui sõjalised kaubad deklareeritakse ajutiseks impordiks, tuleks need täielikult vabastada imporditollimaksust ja tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg peaks olema 24 kuud, mida võib pikendada. Seepärast tuleks delegeeritud määrusesse (EL) 2015/2446 lisada uus artikkel 235a ja kõnealuse määruse artiklit 237 tuleks vastavalt muuta.

(33)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 245 lõikes 1 on sätestatud erandid nõudest esitada väljaveoeelne deklaratsioon kauba kohta, mis viiakse väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatelt teatavatelt liidu territooriumidelt välja. Selleks et hõlbustada sõjaväelist liikuvust, tuleks seda erandit laiendada ka NATO vormi 302 või ELi vormi 302 alusel veetavale kaubale. Lisaks sellele ei peaks see erand pärast Campione d’Italia ja Itaaliale kuuluva Lugano järve osa lisamist liidu tolliterritooriumi hulka enam kehtima Campione d’Italia ja Itaaliale kuuluva Lugano järve osa suhtes. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 245 lõike 1 punkte i ja p vastavalt muuta.

(34)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 248 tuleks muuta, selgitamaks, et eksporditolliasutus peab tunnistama kehtetuks ekspordideklaratsiooni ja asjakohase kauba väljaveo kinnituse, kui väljumistolliasutus on teatanud, et vedu, mis oleks pidanud lõppema väljaspool liidu tolliterritooriumi, lõpeb sellel tolliterritooriumil.

(35)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 71-03 on esitatud tavalised käitlemistoimingud kauba puhul, mis on suunatud töötlemisprotseduurile vastavalt tolliseadustiku artiklile 220. Kõnealust lisa tuleks vastavalt muuta, et vältida tavaliste käitlemistoimingute väärkasutust põhjendamatute tollimaksusoodustuste saamiseks.

(36)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisa 71-04 punktis 7 on esitatud tingimused, mille alusel on lubatud piima ja piimatoodete seestöötlemisprotseduuri puhul kasutada ekvivalentkaupa. Tingimused puudutavad selliste toodete, st kuivaine, piimarasva ja piimavalgu erinevate komponentide massi. Selleks et neid sätteid lihtsustada, nii et piima ja piimatoodete suhtes kehtiksid tolliseadustiku artikli 223 lõike 1 kolmandas lõigus kehtestatud ekvivalentkaupa käsitlevad üldeeskirjad, tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisa 71-04 vastavalt muuta.

(37)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 71-05 on loetletud andmeelemendid, mis tuleb töötlemisprotseduuride korral teha kättesaadavaks tolliasutuste vahel toimuva standarditud teabevahetuse jaoks. Tuleks selgitada, et mõnda andmeelementi võib väljendada muudes mõõtühikutes kui kilogrammides ja muudes vääringutes kui euro, kuna erinevalt teistest sätetest, mis käsitlevad ettevõtjate esitatavaid andmeelemente, ei mainita artiklites 176 ja 181 ning lisas 71-05 seda võimalust selgesõnaliselt. Samuti peaks olema võimalik, et tollideklaratsiooni käsitatakse sees- või välistöötlemisprotseduuri loa taotlusena, nagu on lubatud määruse (EL) 2015/2446 artikliga 163. B jakku tuleks lisada uus andmeelement kuupäeva kohta, millal tollivõlg tekkis või millal kohaldati võimalikke kaubanduspoliitika meetmeid, kuna tegemist on asjakohase andmeelemendiga, mida tolliasutused peavad INF-süsteemi kasutamisel vahetama. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisa 71-05 vastavalt muuta.

(38)

Delegeeritud määrust (EL) 2016/341 tuleks samuti muuta, et kajastada muude liidu õigusaktide teatavaid muudatusi. Esiteks on tolliseadustiku artiklis 278a sätestatud liikmesriikide kohustus esitada aruanne elektrooniliste süsteemide väljaarendamisel tehtud edusammude kohta rangem kui delegeeritud määruse (EL) 2016/341 artikli 56 lõikes 2 sätestatud aruandekohustus ning seepärast tuleks viimati nimetatud säte välja jätta. Teiseks peaks delegeeritud määruse (EL) 2016/341 1. lisa, milles esitatakse deklaratsioonide, teatiste ja liidu kauba tollistaatuse tõendite ühised andmenõuded, mis kehtivad kuni tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtuni, kajastama ajakohastatud tööprogrammis sisalduvat komisjoni otsust võtta ICS2 süsteem kasutusele kolme väljalaskena. Nimetatud lisa peaks viitama üksnes kõnealuse delegeeritud määruse lisadele, milles esitatakse andmenõuded üleminekuperioodiks, kuid see ei tohiks viidata delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisale, kuna seda üleminekuperioodil ei kohaldata. Pärast seda, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklisse 1 on lisatud mõistete „kullersaadetis“ ja „kullerfirma“ määratlused, tuleks segaduse vältimiseks jätta delegeeritud määruse (EL) 2016/341 9. lisast välja mõiste „kullersaadetis“ määratlus.

(39)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 128a tuleks parandada, et selgitada teatavatel liidu staatust tõendavatel dokumentidel oleva templi ja allkirjaga seotud juhiseid. Esiteks, mõned juhised korduvad ja seepärast tuleks üks komplekt juhiseid välja jätta. Teiseks tuleks lisada viide rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisa 72-04 II osa II peatükis kirjeldatud eripitsatile. Kolmandaks on volitatud väljastajatel ja volitatud kaubasaatjatel erinevad volitused ning sättes osutatakse tõendamisvahendi väljastamisega seoses ekslikult volitatud kaubasaatjatele. Selles sättes tuleks kõikides keeltes osutada „volitatud kaubasaatja“ asemel „volitatud väljastajale“.

(40)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 150 olev viide nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (11) artiklile 138 ei ole õige ja see tuleks asendada viitega kõnealuse direktiivi artikli 143 lõikele 1, kuna selles artiklis on sätestatud kohaldatav käibemaksuvabastus.

(41)

Võimalust deklareerida organid ja muud inim- või loomset päritolu koed või inimveri, mis sobivad püsivaks siirdamiseks, transplantatsiooniks või ülekandmiseks hädaolukorras, tuleks tagasiulatuvalt kohaldada alates 15. märtsist 2020, et hõlbustada nende kaupade importi koroonaviiruse põhjustatud kriisi ajal,

(1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(2)

Artikli 6 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

(3)

Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:

(4)

Artikli 17 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui tolliasutus siiski leiab, et otsuse saaja ei pruugi täita tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriume, peatatakse otsus selle ajani, kui tehakse kindlaks, kas keegi järgmistest isikutest on toime pannud ränga või korduva rikkumise, sealhulgas raske kuriteo:

(5)

Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

(6)

Artiklit 104 muudetakse järgmiselt:

(7)

Artikkel 106 asendatakse järgmisega:

(8)

Artiklit 112 muudetakse järgmiselt:

(9)

Artiklit 113 muudetakse järgmiselt:

(10)

IV jaotise 1. peatükki lisatakse artikkel 113a:

(11)

Artikkel 127 asendatakse järgmisega:

(12)

Artikli 128d lõikes 1 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

(13)

Artiklit 138 muudetakse järgmiselt:

(14)

Artiklit 139 muudetakse järgmiselt:

(15)

Artikli 140 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

(16)

Artiklit 141 muudetakse järgmiselt:

(17)

Artikli 142 punktid b, c ja d asendatakse järgmistega:

(18)

Artiklit 143a muudetakse järgmiselt:

(19)

Artikkel 144 asendatakse järgmisega:

(20)

Artiklid 146 ja 147 asendatakse järgmisega:

(21)

Artiklit 163 muudetakse järgmiselt:

(22)

Artikli 166 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

(23)

Artikli 167 lõike 1 punkt k asendatakse järgmisega:

(*4)  Nõukogu 16. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/581, millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsed tollimaksud teatavate õhusõidukitesse paigaldatavate või neis kasutatavate kaupade puhul ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1147/2002 (ELT L 98, 18.4.2018, lk 1).“ "

(24)

Artikkel 168 jäetakse välja.

(25)

Artikkel 177 asendatakse järgmisega:

(26)

Artikli 220 teine lõik asendatakse järgmisega:

(27)

Artiklisse 224 lisatakse järgmine lõik:

„Taotleja ja protseduuri pidaja võivad olla asutatud liidu tolliterritooriumil punktis b nimetatud kauba puhul.“

(28)

Artiklisse 227 lisatakse järgmine lõik:

„Taotleja ja protseduuri pidaja võivad olla asutatud liidu tolliterritooriumil.“

(29)

Artiklisse 229 lisatakse järgmine lõik:

„Taotleja ja protseduuri pidaja võivad olla asutatud liidu tolliterritooriumil.“

(30)

Artiklisse 230 lisatakse järgmine lõik:

„Taotleja ja protseduuri pidaja võivad olla asutatud liidu tolliterritooriumil.“

(31)

Lisatakse artikkel 235a:

(32)

Artiklisse 237 lisatakse järgmine lõik:

(33)

Artikli 245 lõike 1 punktid i ja p asendatakse järgmisega:

(34)

Artiklisse 248 lisatakse järgmine lõige:

(35)

Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud lisa 52-01.

(36)

Lisas 71-03 lisatakse esimese lõigu järele ja enne käitlemistoimingute loetelu järgmised kaks lõiku:

„Lisaks ei tohi ükski järgmine käitlemistoiming kaasa tuua põhjendamatut imporditollimaksusoodustust.

Eelmise lõigu kohaldamisel loetakse, et kõik allpool loetletud tavalised käitlemistoimingud, mille tulemusel muutub CN-kood või liiduvälise kauba päritolu, toovad kaasa põhjendamatu imporditollimaksusoodustuse, kui kauba suhtes kohaldataks vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimisel tavaliste käitlemistoimingute alustamisel ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu.“

(37)

Lisa 71-04 II osas „SEESTÖÖTLEMINE“ jäetakse välja punkt 7 „Piim ja piimatooted“.

(38)

Lisa 71-05 muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

(1)

Artikli 56 lõige 2 jäetakse välja.

(2)

1. lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

(3)

9. lisa liite A sissejuhatavates märkustes tabelitele jäetakse välja punkt 4.2.

(1)

Artikli 37 punkt 8 asendatakse järgmisega:

(2)

Artikli 128a lõike 2 punktid e ja f asendatakse järgmisega:

(3)

Artikli 150 lõike 3 punktid a ja b asendatakse järgmisega: