(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) teatas 10. oktoobril 2019Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) (edaspidi „algatamisteade“) subsiidiumivastase menetluse (edaspidi „menetlus“) algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide liitu importimise suhtes pärast seda, kui Eurofer, Euroopa Teraseühendus (edaspidi „kaebuse esitaja“), oli esitanud 26. augustil 2019 kaebuse nelja liidu tootja nimel, kes esindavad kogu liidu teatavate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmisharu.

(2)

Komisjon oli juba 12. augustil 2019 teatanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (3) („dumpinguvastane alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase menetluse algatamisest HRVst, Taiwanist ja Indoneesiast pärit sama toote Euroopa Liitu impordi suhtes (4) („paralleelne dumpinguvastane menetlus“).

(3)

Registreerimisele kuuluv toode (edaspidi „vaatlusalune toode“) on kuumvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabad terasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sh mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), välja arvatud mitte rullides tooted laiusega vähemalt 600 mm ja paksusega üle 10 mm. Need tooted kuuluvad praegu HS-koodide 7219 11, 7219 12, 7219 13, 7219 14, 7219 22, 7219 23, 7219 24, 7220 11 ja 7220 12 alla. HS-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(4)

Kaebuse esitaja taotles juba oma kaebuses impordi registreerimist. 31. oktoobril 2019 esitas kaebuse esitaja eraldi registreerimistaotluse seoses impordiga, mille suhtes kohaldatakse käesolevat menetlust vastavalt alusmääruse artikli 24 lõikele 5. Kaebuse esitaja nõudis, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestataks registreerimisnõue, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes kohaldada meetmeid alates selle registreerimise kuupäevast. Seda taotlust toetav täiendav esildis esitati 22. novembril ja 10. detsembril 2019.

(5)

14. novembril 2019 esitas subsiidiumivastases menetluses koostööd tegev vaatlusaluse toote kasutaja Marcegaglia Specialties (edaspidi „Marcegaglia“) märkused kaebuse esitaja impordi registreerimise taotluse kohta.

(6)

Vastavalt alusmääruse artikli 24 lõikele 5 võib komisjon anda tolliasutustele korralduse astuda impordi registreerimiseks vajalikud sammud, et edaspidi oleks alates registreerimise kuupäevast võimalik sellise impordi suhtes rakendada meetmeid. Impordi registreerimise nõude võib kehtestada pärast liidu tootmisharu sellekohast taotlust, mis sisaldab piisavalt tõendusmaterjali, et õigustada sellise meetme võtmist.

(7)

Kaebuse esitaja sõnul on registreerimine õigustatud, sest HRVst ja Indoneesiast pärit vaatlusalust toodet subsideeritakse. Väidetakse, et märkimisväärne kahju liidu tootmisharule tuleneb madala hinnaga impordi suurenemisest, mis kahjustab võimalike lõplike tollimaksude parandavat mõju, võimaldades tooteid lattu varuda.

(8)

Komisjon vaatas taotluse läbi, võttes arvesse alusmääruse artikli 16 lõiget 4. Komisjon kontrollis, kas kõnealuse subsideeritud toote puhul esineb kriitilisi asjaolusid, mille puhul tasakaalustatavast subsiidiumist kasu saava toote massiline import on suhteliselt lühikese aja jooksul tekitanud raskesti heastatavat kahju, ning kas sellise kahju kordumise vältimiseks peetakse vajalikuks määrata sellele impordile tagasiulatuvalt tasakaalustav tollimaks.

(9)

Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et HRVst ja Indoneesiast pärit vaatlusaluse toote importi subsideeritakse.

(10)

HRV puhul hõlmab väidetav subsideerimine rahaliste vahendite otsest ülekandmist, valitsuse loobumist tavaliselt laekuvatest tuludest või nende sisse nõudmata jätmist ning valitsusepoolset kaupade tarnimist või teenuste osutamist tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Siia alla kuuluvad näiteks riigiomandis olevate pankade pakutavad sooduslaenud ja krediidiliinid, ekspordikrediidi subsiidiumikavad, eksporditagatised ja kindlustus ning toetuskavad; maksuvähendused kõrgtehnoloogilistele või uut tehnoloogiat kasutavatele ettevõtjatele, maksude tasaarvestamine seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega, kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes kõrgtehnoloogilises arendus- ja tootmistegevuses kasutatavate seadmete kiire amortisatsioon, dividendide maksuvabastus nõuetele vastavate residendist ettevõtjate puhul, kinnipeetava maksu vähendamine selliste dividendide puhul, mida välisinvesteeringutel põhinevad Hiina ettevõtjad maksavad muudele kui Hiina emaettevõtjatele, maakasutusmaksu vabastus ja ekspordimaksu vähendus; ning asjaolu, et valitsus annab maid ja tarnib energiat tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(11)

Indoneesia puhul hõlmab väidetav subsideerimine rahaliste vahendite otsest ülekandmist, valitsuse loobumist tavaliselt laekuvatest tuludest või nende sisse nõudmata jätmist ning valitsusepoolset kaupade tarnimist või teenuste osutamist tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. See hõlmab näiteks Indoneesia seaduste kohaseid sooduslaene ja maksusoodustusi ning vabastust imporditollimaksust tooraine ja tootmisseadmete importimisel.

(12)

Väidetakse, et need meetmed on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb HRV valitsuse ja Indoneesia valitsuse või muude piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste (sealhulgas avaliku sektori asutuste) rahaline toetus ja seeläbi kasu vaatlusaluse toote eksportivatele tootjatele. Väidetavalt sõltuvad kõnealused meetmed eksporditegevusest ja/või kodumaiste kaupade eelistamisest importkaupadele ja/või piirduvad üksnes teatavate sektorite ja/või teatavat tüüpi ettevõtjate ja/või asukohtadega ning on seega konkreetsed ja tasakaalustatavad.

(13)

Tõendusmaterjal subsideerimise kohta tehti kättesaadavaks kaebuse avalikus versioonis ja seda analüüsiti edasi tõendite piisavust käsitlevas seletuskirjas.

(14)

Seepärast näivad kättesaadavad tõendid praeguses etapis osutavat sellele, et vaatlusaluse toote eksport saab kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest.

(15)

Kaebuses ja registreerimistaotlusega seotud järgnevates avaldustes ilmneb impordi mahu kohta esitatud tõenditest impordi massiline kasv absoluutarvudes ning turuosas ajavahemikus 2015 – juuni 2019. Täpsemalt näitavad kaebuses esitatud tõendid, et Hiina ja Indoneesia eksportijad on vaatlusaluse toote liitu suunatud müügi mahtu märkimisväärselt suurendanud, mille tulemusena suurenes turuosa 2018. aasta teises pooles järsult 28,7 %-ni.

(16)

Kogu vaatlusaluse perioodi ja algatamisjärgse perioodi impordi muutumise analüüs, st lisades kaebuses esitatud andmetele „Järelevalve 2“ andmebaasist konkreetset vaatlusalust toodet käsitlevad andmed, ei viita sellele, et impordi massiline kasv oleks peatunud:

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht (tonnides)

(17)

Nende statistiliste andmete põhjal leidis komisjon, et asjaomastest riikidest pärit massiline import leidis kinnitust isegi kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist, st 2019. aasta oktoobris ja novembris, kui nende kuine keskmine impordimaht oli 12 % suurem kui juba uurimisperioodil täheldatud kõrge tase. Pärast uurimise algatamist komisjonile kättesaadavad statistilised andmed näitavad asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kasvutrendi. See kasv koos mõlema eksportiva riigi vastava turuosaga vaatlusalusel perioodil kujutab endast massilist importi suhteliselt lühikese aja jooksul alusmääruse artikli 16 lõike 4 tähenduses.

(18)

Peale selle on komisjoni käsutuses piisavalt tõendeid selle kohta, et eksportijate subsideerimise tavad põhjustavad liidu tootmisharule olulist kahju. Vaatlusaluse toote impordi kogused ja hinnad on mõjutanud negatiivselt liidu turul müüdud koguseid ja küsitud hindu ning liidu tootmisharu turuosa. Selle tagajärjel on liidu tootmisharu üldine tulemuslikkus ja finantsseisund oluliselt halvenenud. Tõendid alusmääruse artikli 8 lõikes 4 loetletud kahjunäitajate kohta on kaebuses ja registreerimistaotlusega seotud järgnevates avaldustes esitatud andmed, mida toetavad Eurostati avalikult kättesaadavad andmed. Kaebusest ilmnes muu hulgas, et aastatel 2015–2018 vähenes liidu tootmisharu müük sõltumatutele isikutele 6 %, et liidu tootmisharu turuosa vähenes sel perioodil 4,3 % ning et kasumlikkus oli 2018. aastal väike ja alla poole 2017. aastal saavutatud kasumlikkusest. Peale selle oli kasumlikkus 2018. aastal järsult vähenenud ja oli aasta teisel poolel vaid 2,2 %. Kaebusest nähtus ka, et alates 2015. aastast on tööhõive vähenenud 3 %.

(19)

Lisaks juhtis kaebuse esitaja registreerimistaotluses tähelepanu asjaolule, et kaebuses märgitud liidu tootmisharu kiiresti halvenev olukord, mida täheldati 2018. aasta teisel poolel, jätkus 2019. aasta esimesel poolel koos tootmistaseme edasise vähenemisega ja impordi põhjustatud hinna allalöömise suurenemisega. Registreerimistaotluses esitati ka tõendid, mis näitasid, et sellest ajast alates on olukord veelgi halvenenud, osutades muu hulgas mitme liidu tootja neljale suurele teadaandele selle kohta, et nad on alates 2019. aasta juulist teinud mitmesuguseid ümberkorraldusi, mis mõjutavad sadade töötajate töökohti. Kaks neist teadaannetest avaldati veel hiljuti – 2019. aasta oktoobris.

(20)

Lisaks hindas komisjon selles etapis, kas kahju, mida kanti, on raskesti heastatav. Kuna Hiina ja Indoneesia tarnijad on integreeritud liidu tootmisharu tarbijate tarneahelatesse, võivad need tarbijad suhtuda vastumeelselt tarnijate vahetamisse liidu tootjate vastu. Peale selle ei ole liidu tootmisharu kliendid tõenäoliselt nõus maksma liidu tootmisharu kõrgemaid hindu isegi juhul, kui komisjon peakski tulevikus kehtestama tasakaalustavad meetmed, millel puudub tagasiulatuv mõju. Selline turuosa jäädava kaotamise või sissetuleku vähenemise oht kujutab endast kahju, mida on raske heastada.

(21)

Võttes arvesse punktis 3.3 esitatud andmeid ja kaalutlusi, pidas komisjon vajalikuks teha ettevalmistusi meetmete võimalikuks tagasiulatuvaks kohaldamiseks ja kehtestada sellise korduva kahju vältimiseks registreerimisnõue. Uurimisperioodijärgsed turutingimused kalduvad tõepoolest kinnitama, et liidu tootmisharu olukord halveneb madala hinnaga subsideeritud impordi märkimisväärse suurenemise tõttu.

(22)

Seepärast on komisjon seisukohal, et on piisavalt tõendeid, et õigustada vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõuet kooskõlas alusmääruse artikli 24 lõikega 5.

(23)

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja esitada asjakohased tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, mis näitab, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

(24)

Vastavalt alusmääruse artikli 24 lõikele 5 tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse tasakaalustavad tollimaksud, oleks neid tollimakse asjakohaste tingimuste täitmise korral võimalik registreeritud impordilt kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(25)

Kõik edaspidised kohustused tuleneksid subsiidiumivastase uurimise tulemustest.

(26)

Uurimise praeguses etapis ei ole subsideerimise suurust HRVs ja Indoneesias veel võimalik hinnata. Kaebuses ei esitata täpset hinnangut subsideerimise summa kohta, mida tuleks tavaliselt kasutada tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise alusena. Kaebus sisaldab ainult hinnangulist kahju kõrvaldamist võimaldavat taset, mis on HRV puhul 29,1 % ja Indoneesia puhul 39,8 %. Vastavalt alusmääruse artikli 15 lõike 1 neljandale lõigule oleks see hinnanguline kohustuse summa asjakohane ainult juhul, kui tasakaalustatavate subsiidiumide summal põhinev tollimaks oleks suurem, ja komisjon järeldab selgelt, et sellise suurema tollimaksu kehtestamine ei ole liidu huvides.

(27)

Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725, (6)