(1)

16. mail 2019 teatas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) (edaspidi „algatamisteade“) subsiidiumivastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes pärast seda, kui kaebuse esitaja oli 1. aprillil 2019 esitanud kaebuse tootjate nimel, kelle arvele langeb üle 25 % klaaskiust kangaste toodangust kogu liidus (edaspidi „kaebuse esitaja“).

(2)

Komisjon viib käesoleva subsiidiumivastase uurimise läbi paralleelselt samu tooteid käsitleva dumpinguvastase uurimisega, mis algatati 21. veebruaril 2019 (3).

(3)

Registreerimisele kuuluv toode (edaspidi „vaatlusalune toode“) on klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangad, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted (pre-preg) ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2 ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7019 39 00, ex 7019 40 00, ex 7019 59 00 ja ex 7019 90 00 (TARICi koodid 7019390080, 7019400080, 7019590080 ja 7019900080). CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil (4).

(4)

31. juulil 2019 esitas kaebuse esitaja taotluse impordi registreerimiseks vastavalt alusmääruse artikli 24 lõikele 5. Kaebuse esitaja nõudis, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestataks registreerimisnõue, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes kohaldada meetmeid alates selle registreerimise kuupäevast.

(5)

21. novembril 2019 esitas kaebuse esitaja uuesti registreerimistaotluse vastavalt alusmääruse artikli 24 lõikele 5 koos ajakohastatud impordiandmetega (edaspidi „teine registreerimistaotlus“).

(6)

Vastavalt alusmääruse artikli 24 lõikele 5 võib komisjon anda tolliasutustele korralduse võtta vajalikud sammud impordi registreerimiseks, et edaspidi oleks alates registreerimise kuupäevast võimalik sellise impordi suhtes rakendada meetmeid. Impordi registreerimise nõude võib kehtestada pärast liidu tootmisharu sellekohast taotlust, mis sisaldab piisavalt tõendusmaterjali, et õigustada sellise meetme võtmist.

(7)

Kaebuse esitaja sõnul on registreerimine õigustatud, sest vaatlusalust toodet subsideeritakse ja madala hinnaga import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju, mida on raske heastada.

(8)

Komisjon vaatas taotluse läbi, võttes arvesse alusmääruse artikli 16 lõiget 4. Komisjon hindas, kas on tõendeid kriitiliste asjaolude kohta, mille puhul tasakaalustatavast subsiidiumist kasu saav vaatlusaluse toote massiline import on suhteliselt lühikese aja jooksul tekitanud raskesti heastatavat kahju, ning kas sellise kahju kordumise vältimiseks peetakse vajalikuks määrata sellele impordile tagasiulatuvalt tasakaalustav tollimaks.

(9)

Seoses subsideerimisega on komisjonil piisavalt tõendeid selle kohta, et HRVst ja Egiptusest pärit vaatlusaluse toote importi subsideeritakse. Väidetav subsideerimine seisneb muu hulgas järgmises: otsesed rahaülekanded alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses; valitsuse tuludest loobumine või nende sissenõudmata jätmine alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses; kaupade ja teenuste pakkumine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii tähenduses.

(10)

Väidetakse, et need meetmed on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb HRV ja Egiptuse valitsuste või muude piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste (sealhulgas avaliku sektori asutuste) rahaline toetus ja seeläbi kasu vaatlusaluse toote eksportivatele tootjatele. Väidetavalt sõltuvad kõnealused meetmed eksporditegevusest ja/või kodumaiste kaupade eelistamisest importkaupadele ja/või piirduvad üksnes teatavate sektorite ja/või teatavat tüüpi ettevõtjate ja/või asukohtadega ning on seega konkreetsed ja tasakaalustatavad.

(11)

Tõendusmaterjal subsideerimise kohta tehti kättesaadavaks kaebuse avalikus versioonis ja seda analüüsiti edasi piisavaid tõendeid käsitlevas seletuskirjas.

(12)

Seepärast toetavad kättesaadavad tõendid praeguses etapis piisaval määral järeldust, et vaatlusaluse toote eksport saab kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest.

(13)

Registreerimistaotluses on esitatud piisavalt tõendeid kriitiliste asjaolude kohta, mille puhul tasakaalustatavast subsiidiumist kasu saav vaatlusaluse toote massiline import on suhteliselt lühikese aja jooksul tekitanud raskesti heastatavat kahju. Lisaks väitis kaebuse esitaja teises registreerimistaotluses, et liidu klaaskiust kangaste tootmisharu peab praegu läbirääkimisi 2020. aasta lepingute üle liidu klientidega ning et viivitamatu registreerimine on oluline selleks, et nad ei kaotaks suurt osa oma 2020. aasta äritegevusest subsideeritud toodetele.

(14)

Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et eksportivate tootjate subsideerimine põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju, mida on raske heastada. Need tõendid koosnevad üksikasjalikest andmetest, mis on esitatud kaebuses ja viimases registreerimistaotluses, milles käsitletakse alusmääruse artikli 8 lõikes 4 esitatud peamisi kahjutegureid. Tõenditeks selliste asjaolude kohta on liidu tootmisharu olukorra kiire halvenemine, mida iseloomustas madal kasumimarginaal, mis vähenes 2015. aasta ja 2018. aasta 30. septembri vahel poole võrra, ning samuti turuosa vähenemine 5 protsendipunkti võrra samal ajavahemikul. Selline olukorra halvenemine langes kokku HRVst ja Egiptusest pärit impordi mahu suurenemisega ja nende keskmise impordihinna 13,5 % langusega, mis kaebuse kohaselt lõi ajavahemikul 1. oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2018 liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, 37 % võrra HRV puhul ja 26 % Egiptuse puhul.

(15)

Lisaks hindas komisjon, kas kahju, mida kanti, on raskesti heastatav. Kuna kõige olulisematel kasutajatel, kes kasutavad klaaskiust kangast suurtes kogustes, on oma tarnijate sertifitseerimiseks kauakestvad menetlused, on ebatõenäoline, et nad tulevad lühikeses või isegi keskpikas perspektiivis tagasi liidu tootja juurde, kui nad on juba üle läinud Hiina või Egiptuse tarnijale. Selline turuosa jäädava kaotamise või sissetuleku vähenemise oht kujutab endast kahju, mida on raske heastada. Lisaks, nagu väidetakse teises registreerimistaotluses, on olemas selge oht, et ilma tegutsemata oleks 2020. aastal kehtestatud meetmed (kui neid oleks võetud) muudetud 2020. aasta turunõudluse suhtes olulisel määral ebatõhusaks.

(16)

Üks eksportiv tootja, üks kasutaja ja Hiina kergetööstustoodete ja tarbekunsti impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber for Import & Export of Light Industrial Products & Arts-Crafts, edaspidi „CCCLA“) väitsid, et kõnealune import ei kahjusta tõenäoliselt tõsiselt lõpliku tollimaksu parandavat mõju, kuna impordi keskmine ühikuhind on 2018. aasta ja 2019. aasta vahel tõusnud.

(17)

Komisjon leidis siiski, tuginedes Eurostati andmetele, mida on kohandatud põhjendustes 21–24 selgitatud metoodika kohaselt, et HRVst ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga keskmine ühikuhind on langenud 1,78 eurolt kilogrammi kohta 2015. aastal 1,54 eurole kilogrammi kohta käesoleva uurimisega seotud uurimisperioodil, s.o 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Pärast uurimise algatamist tõusis ühikuhind 2019. aasta veebruari lõpust kuni 2019. aasta septembrini 1,57 euroni kilogrammi kohta; samas on see ikka veel madalam hind kui 2015., 2016. või 2017. aasta keskmine ühikuhind ja oluliselt madalam kui kaebuses kindlaks määratud mittekahjustav hind. Need isikud ei selgitanud, kuidas, arvestades kaebuses esitatud tõendeid, ei kahjustaks selline ühikuhinna tõus tõenäoliselt oluliselt lõpliku tollimaksu parandavat mõju. Seepärast lükati see väide tagasi.

(18)

Kaebuse esitaja kasutas registreerimistaotluses Eurostati impordistatistikat, et näidata HRVst ja Egiptusest pärit impordi ulatust ja seda, kuidas kujunes nende keskmine impordihind.

(19)

Üks eksportiv tootja, üks kasutaja ja CCCLA väitsid, et taotluses ei esitatud piisavaid alusmääruse artikli 24 lõikes 5 nõutud tõendeid, sest impordi kasvu näitamiseks kohandati ja võrreldi ebaõigesti kõige uuemaid impordiandmeid varasema impordistatistikaga. Lisaks väitsid nad, et Hiinast ja Egiptusest pärit impordi andmeid tuleks analüüsida eraldi.

(20)

Komisjon märkis, et registreerimistaotlus, mis põhines taotluse esitamise ajal kaebuse esitaja käsutuses olevatel andmetel, sisaldas piisavaid tõendeid sellise tegevuse õigustamiseks. Samuti märkis komisjon, et alusmääruses ei ole sätet, mille kohaselt tuleks iga riigi andmeid analüüsida eraldi juhtudel, kui vaatlusalust importi kumuleeritakse vastavalt alusmääruse artikli 8 lõikele 3. Oma analüüsis tugines komisjon igatahes oma andmetele, mitte kaebuse esitaja esitatud andmetele, ning andmeid analüüsiti mõlema riigi puhul eraldi ja kumulatiivselt.

(21)

Komisjon leidis kaks konkreetset probleemi, mis mõjutavad statistiliste andmete analüüsimiseks kasutatud metoodikat, mida kasutati HRVst ja Egiptusest imporditud klaaskiust kangaste väärtuse ja mahu kindlaksmääramiseks. Esimene puudutab CN-koode, mida komisjon arvesse võttis. Teine küsimus on seotud TARICi koodidega, mida komisjon käsitles asjaomaste CN-koodide all andmete analüüsimisel pärast käesoleva uurimise algatamist.

(22)

Seoses klassifikatsiooniga väitis kaebuse esitaja, et valdav osa klaaskiust kangastest on klassifitseeritud üksnes CN-koodide 7019 39 00 ja 7019 40 00 alla (edaspidi „kaks asjaomast CN-koodi“), samas kui CN-koodide 7019 59 00 ja 7019 90 00 alla kuuluv import hõlmab peamiselt muid tooteid, mistõttu neid kaebuses ei analüüsitud. Sellest hoolimata uskus kaebuse esitaja, et teatavat osa klaaskiust kangaste impordist võidakse deklareerida viimati nimetatud koodide all, ja seetõttu pidasid nad vajalikuks need lisada, et hõlmata kogu vaatlusaluse toote import. Seepärast algatas komisjon menetluse, märkides algatamisteates tootekirjelduse alla kõik neli CN-koodi.

(23)

Importi analüüsides väitis kaebuse esitaja, et kaks kõige asjakohasemat CN-koodi hõlmavad ka muid tooteid peale klaaskiust kangaste. Seetõttu oli kaebuse esitaja sõnul vaja kohandada Eurostati algandmeid kaebuse esitaja ja kaebust toetavate äriühingute turuteabe põhjal. Kohandus oli HRV puhul suhteliselt väike ja Egiptuse puhul tarbetu. Kaebuse esitaja hinnanguid kinnitasid eksportivatelt tootjatelt väljavõttelise uuringu vormidele ja küsimustikule saadud vastused.

(24)

Alusmääruse artikli 24 lõike 5a kohaselt lõi komisjon uurimise algatamisel klaaskiust kangaste jaoks kõigi nelja CN-koodi all spetsiaalsed TARICi koodid (5). Uurimine on siiski näidanud, et pärast uurimise algatamist kasutasid klaaskiust kangaste importijad kahe asjaomase CN-koodi (6) all peamiselt järelejäänud (kõikehõlmavaid) TARICi koode, mitte klaaskiust kangaste jaoks loodud konkreetseid TARICi koode. Sellises olukorras kasutas komisjon oma analüüsis andmeid, mis esitati klaaskiust kangaste jaoks loodud TARICi koodide all ning kahe asjaomase CN-koodi all olevate TARICi koodide all (7).

(25)

Kuna põhjenduses 2 nimetatud paralleelses dumpinguvastases uurimises käsitletakse samade toodete importi samadest riikidest, tuleks selle uurimise algatamise kuupäeva, st 21. veebruari 2019, käsitada impordi arengu hindamiseks algatamisjärgse perioodi algusena. Impordimahud asjaomastest riikidest muutuvad järgmiselt:

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht (tonnides)

(26)

Kaebuse esitaja esitas oma kaebuses tõendeid Hiina klaaskiust kangaste massilise impordi kohta liitu ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 30. septembrini 2018. Kaebuse kohaselt oli Hiina eksportivate tootjate turuosa sel ajavahemikul 17,8–23,2 %. Igakuine keskmine impordimaht ajavahemikul 2019. aasta märtsist novembrini oli ligikaudu 41 % suurem kui uurimisperioodil. Ajavahemikul 2019. aasta märtsist novembrini liitu imporditud Hiina klaaskiust kangaste üldkogus on 41 % suurem kui 2018. aasta samal ajavahemikul imporditud üldkogus.

(27)

Kaebuse esitaja esitas oma kaebuses tõendeid Egiptuse klaaskiust kangaste massilise impordi kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 30. septembrini 2018, mil impordimaht suurenes rohkem kui 14 000 % ja turuosa suurenes 0 %-lt 2015. aastal ligikaudu 8 %-le 2018. aastal. Igakuine keskmine impordimaht ajavahemikul 2019. aasta märtsist novembrini oli 11 % suurem kui uurimisperioodil. 2019. aasta märtsist novembrini liitu imporditud Egiptuse klaaskiust kangaste üldkogus on 7 % suurem kui 2018. aasta samal ajavahemikul imporditud üldkogus.

(28)

Kaebuse esitaja esitas oma kaebuses tõendeid Egiptuse klaaskiust kangaste massilise impordi kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 30. septembrini 2018, mil impordimaht suurenes rohkem kui 33 % ja turuosa kasvas 20,7 %-lt 2015. aastal ligikaudu 26 %-le 2018. aastal. Igakuine keskmine impordimaht ajavahemikul 2019. aasta märtsist novembrini oli 31 % suurem kui uurimisperioodil. 2019. aasta märtsist novembrini liitu imporditud HRV ja Egiptuse klaaskiust kangaste üldkogus on 29 % suurem kui 2018. aasta samal ajavahemikul imporditud üldkogus.

(29)

Põhjendustes 26 ja 27 esitatud arvude põhjal järeldas komisjon, et Egiptusest ja HRVst pärit import kasvab nii kumulatiivselt kui ka eraldi märkimisväärselt. See kasv koos mõlema eksportiva riigi vastava turuosaga vaatlusalusel perioodil kujutab endast massilist importi suhteliselt lühikese aja jooksul alusmääruse artikli 16 lõike 4 tähenduses.

(30)

Võttes arvesse põhjendustes 9–29 esitatud kaalutlusi, pidas komisjon vajalikuks teha ettevalmistusi meetmete võimalikuks tagasiulatuvaks kohaldamiseks ja kehtestada sellise korduva kahju vältimiseks registreerimisnõue. Uurimisperioodijärgsed turutingimused kalduvad tõepoolest kinnitama, et liidu tootmisharu olukord halveneb madala hinnaga subsideeritud impordi märkimisväärse suurenemise tõttu.

(31)

Seepärast on komisjon seisukohal, et on piisavalt tõendeid, et õigustada vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõuet kooskõlas alusmääruse artikli 24 lõikega 5.

(32)

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja esitada tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

(33)

Vastavalt alusmääruse artikli 24 lõikele 5 tuleks asjaomase toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse tasakaalustavad tollimaksud, oleks neid tollimakse vastavate tingimuste täitmise korral võimalik registreeritud impordilt kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(34)

Uurimise praeguses etapis ei ole subsiidiumisumma suurust HRVs ja Egiptuses veel võimalik hinnata. Kaebuses ei esitata täpset hinnangut subsideerimise summa kohta, mida tuleks tavaliselt kasutada tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise alusena. Kaebus sisaldab ainult hinnangulist kahju kõrvaldamist võimaldavat taset, mis 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta septembrini oli HRV puhul 87 % ja Egiptuse puhul 60 %. Vastavalt alusmääruse artikli 15 lõike 1 neljandale lõigule oleks see hinnanguline kohustuse summa asjakohane ainult juhul, kui tasakaalustatavate subsiidiumide summal põhinev tollimaks oleks suurem, ja komisjon järeldab selgelt, et sellise suurema tollimaksu kehtestamine ei ole liidu huvides.

(35)

Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2018/1725 (10),