(1)

Pärast koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud epidemioloogilise kriisi puhkemist on sellega seotud haigus COVID-19 levinud kiiresti kogu maailmas ja jõudnud ka liidu territooriumile. Juhtumite arvu kiire suurenemise tõttu liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor 11. märtsil 2020 COVID-19 pandeemiaks. Arvestades kiiret levimist WHO Euroopa piirkonnas, kus on rohkem kui 20 000 kinnitatud juhtumit ja peaaegu 1000 surmajuhtumit, märkis WHO Euroopa piirkonna direktor 12. märtsil 2020, et Euroopast on saanud selle pandeemia epitsenter.

(2)

Selle tulemusena on liikmesriigid võtnud mitmeid erakorralisi ennetus- ja piiramismeetmeid, nagu karantiin, vähem oluliste kaupluste, koolide ja ülikoolide sulgemine, kaugtööpoliitika rakendamine ning liikumis- ja reisipiirangud või -keelud. Nende meetmete tõttu on teatavatel nõukogu liikmetel võimatu või väga keeruline reisida, et olla nõukogu istungitel nõukogu asukohas füüsiliselt kohal. See omakorda raskendab nõukogu kodukorra (1) artikli 11 lõikes 4 nõutud kvoorumi saavutamist ning seetõttu muudab nõukogu jaoks keeruliseks ametlike istungite pidamise.

(3)

Võttes arvesse nimetatud erakorralisi asjaolusid ning et tagada institutsionaalne järjepidevus nõukogu otsuste tegemisel, on samuti vaja teha ajutiselt erand nõukogu kodukorra artikli 12 lõike 1 esimesest lõigust seoses otsustega kasutada tavalist kirjalikku menetlust. Käesoleva otsuse kohaldamisajal ja ainult sel ajal tuleks liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (COREPER) otsus tavalise kirjaliku menetluse kasutamise kohta vastu võtta kooskõlas hääletuskorraga, mida kohaldatakse asjaomase nõukogu õigusakti vastuvõtmiseks. Selle erandi kohaldamise aeg peaks olema üks kuu, mida võib pikendada.

(4)

Enne kui tavalist kirjalikku menetlust kasutatakse alternatiivina nõukogu õigusaktide vastuvõtmisele nõukogu istungitel, tuleks teha põhjalik ettevalmistustöö COREPERis ning ministrid peaksid asjaomase nõukogu õigusakti üle pidama võimaluse ja vajaduse korral poliitilise arutelu, näiteks mitteametliku videokonverentsi teel, et tagada võimalikult suurel määral muu hulgas riiklik koordineerimine, avalik läbipaistvus ja liikmesriikide parlamentide kaasatus kooskõlas liikmesriikide tavadega,