(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 (4) näeb ette, et standarditud börsivälised tuletislepingud tuleb kliirida keskse vastaspoole kaudu kooskõlas teistes G20 riikides kohaldatavate sarnaste nõuetega. Kõnealuse määrusega on kesksetele vastaspooltele kehtestatud ka ranged usaldatavus-, organisatsioonilised ja äritegevusnõuded ning kesksete vastaspoolte usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kord, et minimeerida kesksete vastaspoolte kasutajate riske ja toetada finantsstabiilsust.

(2)

Alates määruse (EL) nr 648/2012 vastuvõtmisest on kesksete vastaspoolte tegevuse maht ja ulatus liidus ja kogu maailmas kiiresti kasvanud. Kesksete vastaspoolte tegevus peaks järgmistel aastatel jätkuvalt laienema, kuna kehtestatakse täiendavad kliirimiskohustused ja suureneb vabatahtlik kliirimine vastaspoolte poolt, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/834 (5) muudab määrust (EL) nr 648/2012 sihipärasel viisil, et parandada selle tulemuslikkust ja proportsionaalsust, luues kesksetele vastaspooltele täiendavad stiimulid vastaspooltele tuletisinstrumentide keskse kliirimise pakkumiseks ning hõlbustades väikeste finantssektori ja selle väliste vastaspoolte juurdepääsu kliiringule. Kapitaliturgude liidust tulenevad sügavamad ja integreeritumad kapitaliturud suurendavad veelgi piiriülese kliirimise vajadust liidus ning see omakorda suurendab kesksete vastaspoolte olulisust ja omavahelist seotust finantssüsteemis.

(3)

Liidus asutatud ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte arv on jätkuvalt suhteliselt piiratud – 2019. aasta augusti seisuga oli neid 16. Kõnealuse määruse kohaselt on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) tunnustatud 33 kolmanda riigi keskset vastaspoolt, mis võimaldab neil pakkuda oma teenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele. Kliiringuturud on liidus tihedalt integreeritud, kuid teatavate varaklasside puhul äärmiselt kontsentreeritud ja omavahel väga seotud. Riski kontsentreerumise tulemusel on keskse vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus väike, kuid sellel võib olla äärmiselt suur mõju. Kooskõlas G20 raames saavutatud konsensusega võttis komisjon 2016. aasta novembris vastu määruse ettepaneku kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta, tagamaks et ametiasutused on nõuetekohaselt valmis tegelema maksejõuetuks muutuva keskse vastaspoolega, säilitades finantsstabiilsuse ja piirates maksumaksjate kulusid.

(4)

Olenemata kõnealusest seadusandlikust ettepanekust ja pidades silmas kliirimise mahu, keerukuse ja piiriülese mõõtme kasvu liidus ja kogu maailmas, tuleks liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalvekord läbi vaadata. Tuvastatud probleemide varajane lahendamine ning liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte selge ja ühtse järelevalvekorra kehtestamine tugevdaks liidu finantssüsteemi üldist stabiilsust ja peaks veelgi vähendama võimalikku keskse vastaspoole maksejõuetuse riski.

(5)

Kõnealuseid kaalutlusi silmas pidades võttis komisjon 4. mail 2017 vastu teatise „Reageerimine kriitiliste finantsturgude taristuga seotud probleemidele ja kapitaliturgude liidu edasiarendamine“, milles märkis, et määrust (EL) nr 648/2012 on vaja veelgi muuta, et täiustada kehtivat raamistikku, millega tagatakse finantsstabiilsus ning toetatakse kapitaliturgude liidu edasist arendamist ja süvendamist.

(6)

Määruse (EL) nr 648/2012 kohane järelevalvekord tugineb peamiselt päritoluriigi järelevalvel. Liidus asutatud kesksetele vastaspooltele annavad praegu tegevuslubasid ja nende üle teevad järelevalvet liikmesriikide pädevad asutused koostöös kolleegiumidega, mis koosnevad riiklikest järelevalveasutustest, ESMAst, Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asjaomastest liikmetest ja muudest asjaomastest asutustest. Kolleegiumid tuginevad määruse (EL) nr 648/2012 sätete täitmise tagamise eest vastutava keskse vastaspoole pädeva asutuse koordineerimisele ja teabevahetusele temaga. Erinevad kesksete vastaspoolte järelevalve tavad liidus võivad tekitada õigusliku ja järelevalvealase arbitraaži riski, ohustades finantsstabiilsust ja tuues kaasa ebaterve konkurentsi. Komisjon on juhtinud tähelepanu nendele esilekerkivatele riskidele ja suurema järelevalvealase ühtsuse vajadusele oma 14. septembri 2016. aasta teatises kapitaliturgude liidu kohta ja avalikus konsultatsioonis Euroopa järelevalveasutuste tegevuse kohta. Väärtpaberiturujärelevalve peaks seega oma juba olemasoleva üldise rolli raames – milleks on pädevate asutuste vaheline ja kolleegiumide vaheline koordineerimine, et luua ühine järelevalvekultuur ja ühtsed järelevalvetavad, tagada ühtlased menetlused ja ühtsed lähenemisviisid ning tugevdada järelevalvetulemuste ühtsust – keskenduma eelkõige nendele järelevalvevaldkondadele, millel on piiriülene mõõde või võimalik piiriülene mõju. Väärtpaberiturujärelevalve peaks piiriülese mõõtme ja võimaliku piiriülese mõjuga järelevalvevaldkonnad kindlaks määrama, tuginedes oma oskusteabele ja kogemustele määruse (EL) nr 648/2012 rakendamisel.

(7)

Võttes arvesse finantsturgude üleilmset olemust ning vajadust kõrvaldada ebakõlad liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalve vahel, tuleks suurendada Väärtpaberiturujärelevalve suutlikkust edendada lähenemist kesksete vastaspoolte järelevalves. Selleks tuleks moodustada kesksete vastaspoolte jaoks alaline asutusesisene komitee („kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee“), kes tegeleb liidus tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte ja kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud ülesannetega. Väärtpaberiturujärelevalve haldusalas oleva kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee moodustamine, funktsioonid ja koosseis peaks olema ainulaadne lahendus kesksete vastaspoolte järelevalve alase oskusteabe koondamiseks ning ei tohiks luua pretsedenti Euroopa järelevalveasutuste jaoks.

(8)

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee peaks täitma talle määrusega (EL) nr 648/2012 seatud konkreetseid ülesandeid, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning liidu ja selle liikmesriikide finantsstabiilsus.

(9)

Et hõlmata kogu kesksete vastaspoolte järelevalve alane praktiline kogemus ja tegevusalane oskusteave, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteesse kuuluma esimees, sõltumatud liikmed ning tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte liikmesriikide pädevad asutused. Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku seoses tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega, peaksid nende kesksete vastaspoolte kliiritud finantsinstrumentide liidu vääringute emitentidest keskpangad selleks, et oleks lihtsam pääseda juurde nende ülesannete täitmiseks asjakohaseks osutuda võivale teabele, saama osaleda vabatahtlikult kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees nendes valdkondades, milles viiakse läbi kogu liitu hõlmavad hindamised, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte vastupanuvõimet ebasoodsa turuarengu korral ning asjassepuutuvat turuarengut. Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku seoses kolmanda riigi kesksete vastaspooltega, peaksid vastava kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpangad saama osaleda vabatahtlikult kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees otsuste ettevalmistamiseks, mis on seotud kolmandate riikide kesksete vastaspooltega, kes on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulised või võivad tõenäoliselt selleks saada („teise taseme kesksed vastaspooled“). Emitentidest keskpangad peaksid olema kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee hääleõiguseta liikmed. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehel peaks olema õigus kutsuda vaatlejana osalema kolleegiumide liikmeid, tagamaks, et kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee võtab arvesse teiste asjaomaste asutuste seisukohti.

(10)

Asjakohasel tasemel oskusteabe ja vastutuse tagamiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu („järelevalvekomitee“) nimetama kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe ja sõltumatud liikmed ametisse nende teenete, kliirimis-, kauplemisjärgsete, usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja finantsküsimuste alaste teadmiste põhjal ning kogemuste põhjal kesksete vastaspoolte järelevalve ja reguleerimise valdkonnas, kasutades avalikku valikumenetlust, mille korraldab ja mida juhib järelevalvenõukogu, keda abistab komisjon, ja mille käigus tuleks järgida soolise tasakaalu põhimõtet. Enne kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe ja sõltumatute liikmete ametissenimetamist ja kuni üks kuu pärast nende valimist järelevalvenõukogu poolt peaks Euroopa Parlament pärast valitud isikute ärakuulamist nende ametissenimetamise heaks kiitma või tagasi lükkama. Järelevalvenõukogu võib nimetada ametisse üksnes valitud kandidaadid, kelle Euroopa Parlament on heaks kiitnud.

(11)

Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli tagamiseks ning liidu institutsioonide õiguste kaitsmiseks peaksid kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed vastutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees kõigi määruse (EL) nr 648/2012 alusel tehtud otsuste eest.

(12)

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja objektiivselt liidu huvides. Nad peaksid tagama, et siseturu nõuetekohast toimimist ning finantsstabiilsust võetaks kohaselt arvesse igas liikmesriigis, vaatamata sellele, kas neis on tegevusloa saanud keskseid vastaspooli või mitte, ja liidus.

(13)

Asjakohase, tulemusliku ja kiire otsustusprotsessi tagamiseks peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehel ja sõltumatutel liikmetel ning sellise liikmesriigi pädeval asutusel, kus tegevusloa saanud keskne vastaspool on asutatud, olema hääleõigus. Keskpanga või keskpankade esindajatel ega vaatlejatel ei tohiks hääleõigust olla. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee peaks tegema oma otsused liikmete lihthäälteenamusega, kusjuures igal hääletaval liikmel peaks olema üks hääl ja esimehel peaks olema häälte võrdse jagunemise korral otsustav hääl. Lõplike otsuste tegemise õigus peaks jääma järelevalvenõukogule.

(14)

Et tagada liidus ühtne ja järjepidev järelevalvekäsitus, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee vastutama teatavate konkreetsete otsuste ettevalmistamise eest ning teatavate Väärtpaberiturujärelevalvele usaldatud ülesannete täitmise eest. Selline vastutus tugevdab Väärtpaberiturujärelevalve kui pädevate asutuste ja kolleegiumide koordineerija rolli, et luua ühine järelevalvekultuur ja ühtsed järelevalvetavad, eelkõige seoses nende järelevalvevaldkondadega, millel on piiriülene mõõde või võimalik piiriülene mõju. Sellega seoses võiksid sellised asjakohased järelevalvetegevused ja -otsused hõlmata eelkõige järelevalvevaldkondi, kus erinevad järelevalvetavad võivad luua õigusliku ja järelevalvealase arbitraaži riski või ohustada finantsstabiilsust. Väärtpaberiturujärelevalvet tuleks samuti teavitada kõigist määruses (EL) nr 648/2012 ettenähtud kolleegiumide poolt vastu võetud arvamustest, sealhulgas kolleegiumi arvamusega seotud otsustusprotsessi alusest ning kõigist soovitustest, mis kolleegiumi nendes arvamustes sisalduvad.

(15)

Lisaks sellele tuleks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees pidada kohustuslikke eelnevaid teabevahetusi ja arutelusid kesksete vastaspoolte pädevate asutuste teatavaid eriti olulisi järelevalvevaldkondi käsitlevate otsuste eelnõude üle. Vabatahtlikkuse alusel ja kesksete vastaspoolte pädevate asutuste algatusel peaks saama korraldada eelnevaid teabevahetusi ka kõigi muude otsuste eelnõude üle. Väärtpaberiturujärelevalve ei peaks esitama arvamust, kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees toimunud arutelu tulemusel eriarvamusi ei täheldatud. Väärtpaberiturujärelevalve õigus esitada arvamusi tagab, et keskse vastaspoole pädev asutus saab otsuste eelnõude kohta täiendavaid seisukohti kesksete vastaspoolte järelevalves kogenud järelevalvespetsialistidelt. Sellised Väärtpaberiturujärelevalve arvamused ei peaks mingil moel mõjutama keskse vastaspoole pädeva asutuse vastutust teha lõplik otsus, mis tähendab, et asjaomase otsuse lõpliku sisu üle otsustab täielikult keskse vastaspoole pädev asutus. Kui pädev asutus ei nõustu Väärtpaberiturujärelevalve arvamusega, peaks ta viimasele selgitama märkimisväärseid kõrvalekaldeid asjaomasest arvamusest. Pädev asutus peaks saama esitada seisukohad enne otsuse vastuvõtmist, selle vastuvõtmise ajal või pärast vastuvõtmist. Kui pädev asutus esitab seisukohad pärast otsuse vastuvõtmist, peaks ta esitama need ilma põhjendamatu viivituseta. Väärtpaberiturujärelevalve esitatud arvamus ei tohiks mõjutada kolleegiumide õigust määrata asjakohasel juhul omal äranägemisel kindlaks oma arvamuse sisu.

(16)

Kui tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehtava järelevalve käigus ilmneb vähene lähenemine ja ühtsuse puudumine määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisel, sealhulgas pädevate asutuste Väärtpaberiturujärelevalvega kohustuslikus korras ja vabatahtlikkuse alusel konsulteerimiste ja kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee arutelude põhjal, peaks Väärtpaberiturujärelevalve edendama vajalikku lähenemise ja ühtsuse astet muu hulgas suuniste, soovituste või arvamuste abil. Selle protsessi hõlbustamiseks peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteel olema võimalik taotleda, et Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu kaaluks Väärtpaberiturujärelevalve suuniste, soovituste ja arvamuste vastuvõtmist. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee peaks saama esitada arvamusi Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule seoses Väärtpaberiturujärelevalve otsustega kesksete vastaspoolte pädevate asutuste ülesannete ja tegevuse kohta. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee võiks näiteks esitada arvamusi tehniliste standardite eelnõude või suuniste eelnõude kohta, mida Väärtpaberiturujärelevalve kesksetele vastaspooltele loa andmise ja nende järelevalve valdkonnas koostab.

(17)

Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tõhusa järelevalve tagamiseks peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee valmistama ette otsuste täielikke eelnõusid järelevalvenõukogule heakskiitmiseks ning täitma ülesandeid, mis on usaldatud Väärtpaberiturujärelevalvele seoses määruse (EL) nr 648/2012 kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamist ja järelevalvet käsitlevate sätetega. Kuna koostöö ja teabevahetus on väga olulised, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee, kui ta koguneb seoses kolmanda riigi kesksete vastaspooltega, jagama kolmanda riigi kesksete vastaspoolte kolleegiumiga asjakohast teavet, muu hulgas järgmise kohta: lõplikud otsuste eelnõud, mille ta esitab Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule, järelevalvenõukogu vastu võetud lõplikud otsused, kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekute päevakorrad ja protokollid ning kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamistaotlused.

(18)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed toetama selleks määratud Väärtpaberiturujärelevalve töötajad, et valmistada ette komitee koosolekuid või koostada komitee ülesannete täitmiseks vajalikke analüüse ning pakkuda tuge rahvusvahelises koostöös.

(19)

Emitentidest keskpangad tuleks kaasata kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee selliste otsuste ettevalmistamisse, mis käsitlevad kolmandate riikide kesksete vastaspoolte liigitamist nende süsteemse olulisuse järgi ja teise taseme kesksete vastaspoolte järelevalvet, et tagada nende rahapoliitikaga ja maksesüsteemide sujuva toimimisega seonduvate ülesannete nõuetekohane täitmine. Kuna Väärtpaberiturujärelevalve otsused teise taseme kesksete vastaspooltega seotud võimendustagatise nõuete, likviidsusriski kontrolli, tagatisnõuete, arvelduse ja koostalitluskokkulepete heakskiitmise kohta võivad olla keskpankade ülesannete seisukohast väga olulised, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee konsulteerima kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpankadega põhimõtte „täida või põhjenda“ alusel.

(20)

Järelevalvenõukogu peaks võtma vastu kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitatud otsuste eelnõud, toimides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1095/2010 (6) sätestatud otsustusprotsessile. Tõhusa ja kiire otsustusprotsessi tagamiseks peaks järelevalvenõukogu teatavad otsused, mis ei ole seotud tunnustamise, kolmandate riikide kesksete vastaspoolte liigitamise, teise taseme kesksetele vastaspooltele kehtestatud konkreetsete nõuete, tunnustuse läbivaatamise või tagasivõtmisega või kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle käimasoleva järelevalve oluliste elementidega, mille puhul on nõutav emitentidest keskpankadega konsulteerimine, vastu võtma kolme tööpäeva jooksul.

(21)

Järelevalveotsuste kooskõla suurendamiseks tuleks anda Väärtpaberiturujärelevalvele uued volitused koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud tegevuse ja teenuste laiendamise kohta ning eesmärgiga täpsustada millistel tingimustel on mudelite ja parameetrite muudatused olulised. Peale selle peaks Väärtpaberiturujärelevalve andma välja vajalikud suunised, et täpsustada kesksete vastaspooltega seotud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühiseid menetlusi.

(22)

Liidu kesksete vastaspoolte jaoks loodud kolleegiumide toimimine on kesksete vastaspoolte tõhusa järelevalve seisukohast väga tähtis. Et tagada kogu liidus kolleegiumide protsesside ühtsus, tuleks kirjalikke kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks kolleegiumide toimimise praktiline kord, täiustada ja rohkem ühtlustada. Kolleegiumide liikmete rolli suurendamiseks tuleks anda neile õigus osaleda kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamises. Kolleegiumide läbipaistvuse suurendamiseks peaks nende koosseis olema avalik. Huvide konflikti vältimiseks on nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013 (7) sätestatud, et Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalveülesandeid ning rahapoliitikaga seotud ja muid ülesandeid tuleks täita täielikult eraldi. Seda konkreetset EKP ülesannete eraldust tuleks arvesse võtta. Seetõttu, kui EKP on liidu keskse vastaspoole jaoks loodud kolleegiumi liige tingituna oma funktsioonist kliiriva liikme pädeva asutusena ühtse järelevalvemehhanismi raames ning tingituna oma funktsioonist eurosüsteemi esindava emitendist keskpangana, tuleks EKP-le anda kolleegiumis kaks häält.

(23)

Liidu kesksete vastaspoolte jaoks asutatud kolleegiumides esindatud emitentidest keskpankade ja liikmesriikide kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arv on praegu piiratud. Et teabele juurdepääs oleks hõlpsam laiemal hulgal emitentidest keskpankadel ja pädevatel asutustel teistest liikmesriikidest, kelle finantsstabiilsust võivad mõjutada keskse vastaspoole finantsraskused, peaks täiendavatel emitentidest keskpankadel ja pädevatel asutustel olema taotluse korral võimalik kolleegiumis osaleda. Et edendada kesksete vastaspoolte ühtset järelevalvet kogu liidus, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees või sõltumatu liige samuti kolleegiumides osalema. Et tagada asjakohane, tõhus ja kiire otsustusprotsess, ei tohiks taotluse alusel osalevatel emitentidest keskpankadel ja pädevatel asutustel, aga ka järelevalvekomitee esimehel ega sõltumatul liikmel, olla hääleõigust.

(24)

Oma rolli tugevdamiseks peaks kolleegiumidel olema võimalik esitada arvamusi keskse vastaspoole äritegevusele olulist mõju avaldavate täiendavate järelevalvevaldkondade kohta, sealhulgas kesksetes vastaspooltes olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete hindamise kohta ning funktsioonide, teenuste või tegevuse edasiandmise kohta. Lisaks peaks kolleegiumil olema kolleegiumi liikme taotluse korral võimalik lisada oma arvamustesse soovitusi, mille eesmärk on käsitleda puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises ning tugevdada selle vastupanuvõimet, tingimusel et kolleegium võtab sellise otsuse häälteenamusega vastu. Kolleegiumi hääletus selliste soovituste lisamise üle tuleks läbi viia arvamuse üle toimuvast hääletusest eraldi. Selleks et tugevdada kolleegiumi arvamuste ja soovituste mõju, peaksid pädevad asutused neid kohaselt arvesse võtma ja esitama põhjendused, juhul kui nad nendest arvamustest või soovitustest oluliselt kõrvale kalduvad.

(25)

Samuti tuleks läbi vaadata määruse (EL) nr 648/2012 kohane järelevalvekord, mida kohaldatakse kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad liidus kliirimisteenuseid. On vaja parandada juurdepääsu teabele, kohapealsete kontrollide ja uurimiste tegemise suutlikkust, võimalust jagada teavet kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kohta asjaomaste liidu ja liikmesriikide asutuste vahel, samuti võimalust tagada kolmandate riikide keskseid vastaspooli käsitlevate Väärtpaberiturujärelevalve otsuste täitmine, et hoida ära olulist negatiivset mõju liidu üksuste finantsstabiilsusele. Lisaks on oht, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte reeglistike või kolmanda riigi reguleeriva raamistiku muudatusi ei saa arvesse võtta ja et need võivad negatiivselt mõjutada regulatiivseid või järelevalvealaseid tulemusi, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte jaoks.

(26)

Märkimisväärset hulka liidu vääringutes nomineeritud finantsinstrumente kliirivad kolmandate riikide kesksed vastaspooled. Sellega kaasnevad liidu ja liikmesriikide ametiasutuste jaoks finantsstabiilsuse tagamisel olulised probleemid.

(27)

Osana integreeritud finantsturgude tagamise kohustusest peaks komisjon samaväärsust kinnitavate otsustega jätkuvalt kindlaks määrama, et kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistikud vastavad määruse (EL) nr 648/2012 nõuetele. Selleks et edendada kesksete vastaspooltega seotud kehtiva samaväärsuskorra rakendamist, peaks komisjonil olema võimalik vajaduse korral täpsustada kolmandates riikides kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava korra samaväärsuse hindamise kriteeriume. Samuti tuleks võimaldada Väärtpaberiturujärelevalvel jälgida kesksete vastaspoolte suhtes kõnealustes kolmandates riikides kohaldatava ja komisjoni samaväärseks peetud korra regulatiivset ja järelevalvealast arengut. Seda on vaja tagamaks, et kolmandad riigid täidaksid järjepidevalt samaväärsuse kriteeriume ja nende kohaldamise eritingimusi. Väärtpaberiturujärelevalve peaks andma oma leidudest konfidentsiaalselt aru Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumile.

(28)

Komisjonil on praegu võimalik samaväärsust kinnitavat otsust igal ajal muuta, see peatada, läbi vaadata või tühistada, eelkõige juhul, kui kolmandas riigis on suundumusi, mis oluliselt mõjutavad määruse (EL) nr 648/2012 kohaste samaväärsusnõuete alusel hinnatud elemente. Kui kolmanda riigi asjaomased asutused ei tee Väärtpaberiturujärelevalvega või muude liidu järelevalveasutustega enam heas usus koostööd või ei täida kohaldatavaid samaväärsusnõudeid järjepidevalt, võib komisjon ka muu hulgas esitada kõnealustele asutusele märgukirja või avaldada asjakohase soovituse. Kui komisjon otsustab mis tahes ajal samaväärsust kinnitava otsuse tühistada, võib ta kõnealuse otsuse kohaldamise kuupäeva edasi lükata, et võtta arvesse finantsstabiilsuse või turuhäirete riske. Lisaks kõnealustele praegu kehtivatele õigustele peaks komisjonil olema võimalik kehtestada konkreetsed tingimused tagamaks, et kolmas riik, kelle suhtes samaväärsust käsitlevat otsust kohaldatakse, täidaks jätkuvalt järjepidevalt samaväärsuskriteeriume. Samuti peaks komisjonil olema õigus kehtestada tingimused tagamaks, et Väärtpaberiturujärelevalve saab tulemuslikult täita oma ülesandeid seoses määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspooltega või seoses sellise regulatiivse ja järelevalvealase arengu jälgimisega kolmandates riikides, mis on oluline vastuvõetud samaväärsust kinnitavate otsuste seisukohast.

(29)

Pidades silmas kesksete vastaspoolte kasvavat piiriülest mõõdet ja liidu finantssüsteemi seotust, on vaja parandada liidu võimet tuvastada, jälgida ja maandada võimalikke kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud riske. Seepärast tuleks Väärtpaberiturujärelevalve rolli suurendada, et teha tulemuslikult järelevalvet kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle, kes taotlevad tunnustamist kliirimisteenuste pakkumiseks liidus. Samuti tuleks suurendada liidu emitentidest keskpankade osalemist selliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamises, järelevalves, tunnustuse läbivaatamises ja tagasivõtmises, kelle tegevus on seotud kõnealuste keskpankade emiteeritava vääringuga. Seepärast tuleks liidu emitentidest keskpankadega konsulteerida teatavate aspektide üle, mis mõjutavad nende rahapoliitilisi kohustusi seoses liidu vääringutes nomineeritud finantsinstrumentidega, mida kliirivad või hakkavad kliirima väljaspool liitu asuvad kesksed vastaspooled.

(30)

Kui komisjon on tunnistanud kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks liidu raamistikuga, peaks asjaomase kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamisel arvesse võtma riske, mida kõnealused kesksed vastaspooled liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele põhjustavad.

(31)

Kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamistaotluse käsitlemisel peaks Väärtpaberiturujärelevalve käesolevas määruses sätestatud objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel hindama sellise süsteemse riski ulatust, mida asjaomane keskne vastaspool liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele põhjustab. Need kriteeriumid peaksid aitama kaasa üldisele hindamisele. Mitte ühtegi neist kriteeriumidest ei tohiks käsitada iseenesest määrava kriteeriumina. Kolmanda riigi keskse vastaspoole riskiprofiili hindamisel peaks Väärtpaberiturujärelevalve vaatlema kõiki riske, sealhulgas operatsiooniriske, nagu pettus, kuritegevus ning IT- ja küberriskid. Kõnealuseid kriteeriume tuleks täpsemalt selgitada komisjoni delegeeritud õigusaktis. Kõnealuste kriteeriumide selgitamisel tuleks käsitleda keskse vastaspoole kliiritavate tehingute laadi, sealhulgas nende keerukust, hinnavolatiilsust ja keskmist lunastamise tähtaega, samuti asjaomaste turgude läbipaistvust ja likviidsust ning seda, kui suures ulatuses on keskse vastaspoole kliirimistegevus nomineeritud eurodes või muus liidu vääringus. Sellega seoses võivad spetsiifilised aspektid, mis puudutavad teatavaid kolmandate riikide reguleeritud turgudel noteeritud ja täidetavaid põllumajanduslikke tuletislepinguid ning mis on seotud turgudega, mis teenindavad asjaomases kolmandas riigis peamiselt siseriiklikke finantssektoriväliseid vastaspooli, kes juhivad niisuguste lepingute kaudu oma äririske, kujutada endast üksnes ebaolulist riski liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele, sest need on muu finantssüsteemiga süsteemselt vähe seotud. Kui kolmandas riigis kehtib kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik, peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma ka seda arvesse sellise süsteemse riski ulatuse analüüsimisel, mida asjaomane keskne vastaspool endast liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele kujutab.

(32)

Keskseid vastaspooli, kes ei ole liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulised, tuleks käsitada esimese taseme kesksete vastaspooltena. Keskseid vastaspooli, kes on liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulised või võivad tõenäoliselt selleks saada, tuleks käsitada teise taseme kesksete vastaspooltena. Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool ei ole liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline, tuleks kõnealuse keskse vastaspoole suhtes kohaldada kehtivaid tunnustamistingimusi määruse (EL) nr 648/2012 alusel. Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool on süsteemselt oluline, tuleks asjaomasele kesksele vastaspoolele kehtestada konkreetsed nõuded. Väärtpaberiturujärelevalve peaks sellist keskset vastaspoolt tunnustama üksnes juhul, kui keskne vastaspool neid nõudeid täidab. Nimetatud nõuded peaksid hõlmama teatavaid määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud usaldatavusnõudeid, mille eesmärk on suurendada keskse vastaspoole turvalisust ja tõhusust. Väärtpaberiturujärelevalve peaks otseselt vastutama selle tagamise eest, et süsteemselt oluline kolmanda riigi keskne vastaspool kõnealuseid nõudeid täidab. Seonduvad nõuded peaksid samuti võimaldama Väärtpaberiturujärelevalvel teha kõnealuse keskse vastaspoole üle määruse (EL) nr 648/2012 kohast täielikku ja tulemuslikku järelevalvet.

(33)

Et tagada kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpanga või keskpankade nõuetekohane kaasamine teise taseme kesksete vastaspoolte tunnustamise protsessi, peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma selliste kesksete vastaspoolte tunnustamisel arvesse nende vastavust konkreetsetele nõuetele, mille kõnealused emitentidest keskpangad võivad olla oma rahapoliitiliste ülesannete täitmisel kehtestanud. Nimetatud nõuded peaksid puudutama emitendist keskpangale või emitentidest keskpankadele selle põhjendatud taotluse korral teabe esitamist, kesksete vastaspoolte koostööd emitendist keskpangaga või emitentidest keskpankadega. Väärtpaberiturujärelevalve läbiviidava hindamisega, mis käsitleb keskse vastaspoole vastupanuvõimet ebasoodsa turuarengu korral, üleööhoiuste konto avamist emitendist keskpangas või emitentidest keskpankades ja nõudeid erandlikes olukordadeks, mida emitendist keskpank vajalikuks peab või emitentidest keskpangad vajalikuks peavad. Emitendist keskpanga või emitentidest keskpankade juurdepääsukriteeriumid ja nõuded üleööhoiuste konto avamiseks ei tohiks tuua kaasa kohustust paigutada ümber kõik keskse vastaspoole kliirimisteenused või osa nendest.

(34)

Mis puutub nõuetesse, mida emitendist keskpank või emitentidest keskpangad saaksid kehtestada erandolukorras, siis rahapoliitika ülekandumist ja maksesüsteemide sujuvat toimimist võivad mõjutada suundumused keskselt kliiritavatel turgudel sellistes olukordades nagu stressiolukorrad turgudel (eelkõige raha- ja repoturgudel), millele keskne vastaspool tugineb likviidsuse saamiseks, olukorrad, kus kesksete vastaspoolte toimingud aitavad kaasa turu likviidsuse kokkukuivamisele, või makse- või arveldussüsteemide tõsised häired, mis takistavad kesksel vastaspoolel täita oma maksekohustusi või suurendavad tema likviidsusvajadusi. Selliste erandlike olukordade esinemise kindlaksmääramine sõltub üksnes rahapoliitilistest kaalutlustest ning ei pea kattuma keskse vastaspoolega seotud eriolukorraga. Kõnealustes olukordades ei pruugi usaldatavusraamistik seega täielikult leevendada kaasnevaid riske ning sel juhul võivad osutuda vajalikuks emitentidest keskpankade otsesed meetmed, et tagada rahapoliitika ülekandumine või maksesüsteemide sujuv toimimine.

(35)

Sellistes erandlikes olukordades võib osutuda vajalikuks, et emitentidest keskpangad kehtestavad oma vastavate institutsiooniliste raamistikega lubatud ulatustes ajutisi nõudeid seoses likviidsusriskide, arveldussüsteemide, võimendustagatise nõuete, tagatisnõuete või koostalitluskokkulepetega. Niisuguste ajutiste nõuete mittetäitmine võib tuua kaasa teise taseme keskse vastaspoole tunnustuse tagasivõtmise Väärtpaberiturujärelevalve poolt. Kõnealused nõuded võiksid sisaldada eelkõige ajutisi täiustusi teise taseme keskse vastaspoole likviidsusriski juhtimises, nagu likviidsuspuhvri suurendamine, päevasiseste lisatagatiste sissenõudmise sageduse suurendamine, piirangud eri valuutadega seotud riskipositsioonidele või spetsiifilise korra kehtestamine raha hoiustamiseks ja maksete arveldamiseks keskpanga vääringus. Need nõuded ei tohiks laieneda muudele usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkondadele ega tuua kaasa tunnustuse automaatset tagasivõtmist. Lisaks peaks nende nõuete kohaldamine olema tunnustuse saamise tingimus ainult piiratud ajavahemikul, mis kestab kuni kuus kuud ja mida on võimalik pikendada üks kord maksimaalselt veel kuueks kuuks. Pärast selle lisaperioodi lõppu ei tohiks nende nõuete kohaldamine enam olla teise taseme keskse vastaspoole tunnustamise tingimus. Sellegipoolest ei tohiks emitentidest keskpankadel kehtestamast uues või erinevas erandlikus olukorras ajutisi nõudeid, mille kohaldamine oleks tingimus teise taseme keskse vastaspoole tunnustamisele määruse (EL) nr 648/2012 alusel.

(36)

Enne nõuete kohaldamist või enne kohaldamisaja võimalikku pikendamist peaks emitendist keskpank esitama Väärtpaberiturujärelevalvele, teistele kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpankadele ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmetele selgituse, milline on tema poolt kavatsetavate kehtestatavate nõuete mõju kesksete vastaspoolte tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele, koos põhjendusega selle kohta, miks on need nõuded rahapoliitika ülekandumise või maksesüsteemide sujuva toimimise tagamiseks vajalikud ja proportsionaalsed, järgides asjakohasel määral vajadust kaitsta konfidentsiaalset või tundlikku teavet. Dubleerimise vältimiseks peaks emitendist keskpank erandlikes olukordades kohaldatavate ajutiste nõuete osas tegema Väärtpaberiturujärelevalvega ja teiste kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpankadega koostööd ja jagama teavet järjepidevalt.

(37)

Emitendist keskpank või emitentidest keskpangad peaks esitama Väärtpaberiturujärelevalvele kinnituse selle kohta, kas teise taseme keskne vastaspool täidab lisanõudeid või mitte, võimalikult kiiresti ja igal juhul 30 tööpäeva jooksul pärast kindlakstegemist, et kolmanda riigi keskne vastaspool ei ole esimese taseme keskne vastaspool, või kui pärast tunnustamist teise taseme keskse vastaspoolena on kehtestatud lisanõuded, siis 90 tööpäeva jooksul pärast nende täiendavate nõuete kehtestamist.

(38)

Süsteemselt oluliste kesksete vastaspooltega liidu finantssüsteemile ja -stabiilsusele kaasneva riski suurus on erinev. Seepärast tuleks süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldada nõudeid proportsionaalselt riskidega, mis võivad asjaomase keskse vastaspoolega liidule kaasneda. Kui Väärtpaberiturujärelevalve järeldab pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kokkuleppel kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpankadega ning igakülgselt põhjendatud hindamisele (sealhulgas kulude ja tulude kvantitatiivne tehniline hindamine) tuginedes, et kolmanda riigi keskne vastaspool või mõned selle kliirimisteenused on süsteemselt niivõrd olulised, et määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud konkreetsete nõuete täitmine ei oleks liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusriski käsitlemiseks piisav, peaks Väärtpaberiturujärelevalve juhul, kui muid meetmeid peetakse finantsstabiilsusriskiga tegelemiseks ebapiisavaks, soovitama komisjonile, et kõnealust keskset vastaspoolt või mõningaid selle kliirimisteenuseid ei tunnustataks. Väärtpaberiturujärelevalve võib selle menetluse teel soovitada komisjonil keskset vastaspoolt mitte tunnustada, vaatamata sellele, kas keskne vastaspool või mõned selle teenused on eelnevalt liigitatud teise taseme üksuseks või mitte.

(39)

Komisjonile tuleks selle soovituse alusel anda õigus võtta viimase abinõuna vastu rakendusakt, milles täpsustatakse, et kõnealusel kolmanda riigi kesksel vastaspoolel ei tohiks olla võimalik osutada teatavaid või kõiki oma kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele, välja arvatud juhul, kui kõnealune keskne vastaspool on saanud mõnes liikmesriigis selleks loa kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012. Nimetatud rakendusaktis tuleks samuti määrata kindlaks asjakohane kohanemisaeg, mis ei ole pikem kui kaks aastat ja mida on võimalik pikendada üks kord veel kuueks kuuks, ning tuua välja tingimused, mille alusel võib asjaomane keskne vastaspool jätkata kohanemisajal teatavate kliirimisteenuste osutamist või teatavat kliirimistegevust, samuti meetmed, mida tuleks sel perioodil võtta, et piirata kliirivate liikmete ja nende klientide võimalikke kulusid, eriti nende puhul, kes on asutatud liidus.

(40)

On oluline, et Väärtpaberiturujärelevalve konsulteeriks emitentidest keskpankadega individuaalselt ning et nad saaksid väljendada oma nõusolekut võimaliku soovitusega keelduda tunnustamast kolmanda riigi keskset vastaspoolt, võttes arvesse sellise otsuse võimalikku mõju nende emiteeritavale vääringule, ja nõusolekut Väärtpaberiturujärelevalve aruandega, mis käsitleb komisjoni rakendusakti kohaldamist, mis võetakse vastu kõnealuse soovituse alusel. Sellise soovituse või aruande korral peaks emitendist keskpanga väljendatav nõusolek või mureküsimus, mille ta võib tõstatada, käsitlema üksnes tema emiteeritavat vääringut ja mitte soovitust tervikuna või aruannet tervikuna.

(41)

Väärtpaberiturujärelevalve peaks korrapäraselt läbi vaatama kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise ning nende liigitamise esimese või teise taseme keskseteks vastaspoolteks. Sellega seoses peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma muu hulgas arvesse kolmandate riikide kesksete vastaspoolte äritegevuse laadi, mahtu ja keerukuse muutust. Sellised läbivaatamised peaksid toimuma vähemalt iga viie aasta järel ja iga kord, kui tunnustatud kolmanda riigi keskne vastaspool on oma tegevusvaldkondi või teenusevalikut liidus laiendanud või kitsendanud. Kui kõnealuse läbivaatamise tulemusel teeb Väärtpaberiturujärelevalve kindlaks, et esimese taseme keskne vastaspool tuleks liigitada teise taseme keskseks vastaspooleks, peaks ta määrama kindlaks asjakohase kohanemisaja, mis ei ületa 18 kuud ja mille jooksul peaks keskne vastaspool täitma teise taseme kesksetele vastaspooltele kohaldatavad nõuded.

(42)

Teise taseme keskse vastaspoole taotluse korral peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema ka võimalik võtta arvesse seda, mil määral saab selle keskse vastaspoole vastavust kõnealuses kolmandas riigis kohaldatavatele nõuetele võrrelda kõnealuse keskse vastaspoole vastavusega määruse (EL) nr 648/2012 nõuetele. Niisuguse hinnangu koostamisel peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma arvesse komisjoni vastu võetud rakendusakti, millega määratakse kindlaks, et selle kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord, kus keskne vastaspool on asutatud, on samaväärne määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga ja tingimustega, mis võivad niisuguse rakendusakti kohaldamisele kehtida. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma niisuguse hinnangu koostamisel arvesse ka seda, millisel määral on keskse vastaspoole kliiritavad finantsinstrumendid nomineeritud liidu vääringutes. Komisjon peaks vastu võtma delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse sellise nõuete võrreldava täitmise hindamise üksikasju ja tingimusi.

(43)

Väärtpaberiturujärelevalvel peaksid olema kõik volitused, mida on vaja tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle järelevalve tegemiseks, et tagada nende järjepidev vastavus määruse (EL) nr 648/2012 nõuetele.

(44)

Selleks et hõlbustada teabevahetust ja koostööd Väärtpaberiturujärelevalve, kesksete vastaspoolte järelevalve eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutuste ja nende pädevate asutuste vahel, kes vastutavad selliste üksuste järelevalve eest, keda kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tegevus võib mõjutada, peaks Väärtpaberiturujärelevalve asutama kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi. Kolleegiumi liikmetel võiks olla võimalik taotleda, et kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud konkreetseid küsimusi arutaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee.

(45)

Selleks et Väärtpaberiturujärelevalve saaks täita oma ülesandeid seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega tulemuslikult, peaksid kolmandate riikide kesksed vastaspooled maksma Väärtpaberiturujärelevalve järelevalve- ja haldusülesannete täitmise eest järelevalvetasusid. Kõnealused tasud peaksid katma kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamistaotluste ja nimetatud kesksete vastaspoolte järelevalvega seotud kulud. Komisjon peaks vastu võtma delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse täiendavalt tasuliike ja seda, mille eest tasu nõutakse, samuti tasude summasid ja maksekorda.

(46)

Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle teise taseme kesksete vastaspoolte puhul ja nendega seotud kolmandate isikute puhul, kellele asjaomased kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid, teenused või tegevuse edasi andnud. Vajaduse korral tuleks selliste uurimiste ja kohapealsete kontrollide tulemustest teavitada liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavaid pädevaid asutusi. Kui see on asjakohane nende rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmiseks, peaks keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpankadel olema võimalik taotleda osalemist sellistes kohapealsetes kontrollides.

(47)

Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik määrata perioodilisi karistusmakseid, et sundida kolmandate riikide keskseid vastaspooli lõpetama rikkumine, esitama Väärtpaberiturujärelevalve nõutav täielik ja õige teave või nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga.

(48)

Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik määrata nii esimese kui ka teise taseme kesksetele vastaspooltele trahve, kui ta leiab, et nad on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud määruse (EL) nr 648/2012 sätteid, esitades Väärtpaberiturujärelevalvele ebaõiget või eksitavat teavet. Lisaks peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik määrata teise taseme kesksetele vastaspooltele trahve, kui ta leiab, et nad on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud nimetatud määruse kohaselt nende suhtes kohaldatavaid lisanõudeid. Kui Väärtpaberiturujärelevalve on andnud hinnangu, et kohaldatava kolmanda riigi raamistikuga kooskõlas oleva teise taseme keskse vastaspoole võib lugeda kooskõlas olevaks määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetega, ei tohiks kõnealuse keskse vastaspoole tegevust käsitada nimetatud määruse rikkumisena niivõrd kui nad vastavad kõnealustele võrreldavatele nõuetele.

(49)

Trahvid tuleks määrata vastavalt rikkumise raskusele. Rikkumised tuleks liigitada eri kategooriatesse, mille jaoks tuleks ette näha konkreetsed trahvid. Konkreetse rikkumise puhul trahvi suuruse arvutamiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve kohaldama kaheastmelist meetodit, määrates kindlaks põhisumma ning kohandades seda vajaduse korral teatavate koefitsientide alusel. Trahvi põhisumma määramisel tuleks arvesse võtta asjaomaste kolmanda riigi kesksete vastaspoolte aastakäivet ning kohanduste tegemisel tuleks suurendada või vähendada põhisummat asjakohaste koefitsientide alusel vastavalt käesolevale määrusele.

(50)

Käesolev määrus kehtestab raskendavate ja kergendavate asjaoludega seotud koefitsiendid, et anda Väärtpaberiturujärelevalvele vajalikud vahendid kolmanda riigi keskse vastaspoole rikkumise raskusega proportsionaalse trahvi määramiseks, võttes arvesse asjaomase rikkumise toimepanemise asjaolusid.

(51)

Trahvi või perioodiliste karistusmaksete määramise otsus peaks põhinema sõltumatul uurimisel.

(52)

Enne otsuse tegemist selle kohta, kas määrata trahv või perioodilised karistusmaksed või mitte, peaks Väärtpaberiturujärelevalve andma menetlusalustele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad, et tagada nende õigus kaitsele.

(53)

Väärtpaberiturujärelevalve peaks hoiduma trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

(54)

Väärtpaberiturujärelevalve otsused, millega määratakse trahvid ja perioodilised karistusmaksed, peaksid olema täitmisele pööratavad ja nende täitmist peaksid reguleerima selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Tsiviilmenetluse normid ei tohiks hõlmata kriminaalmenetluse norme, kuid võivad hõlmata haldusmenetluse norme.

(55)

Kui rikkumise on toime pannud teise taseme keskne vastaspool, peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus võtta erinevaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas nõuda teise taseme keskselt vastaspoolelt rikkumise lõpetamist ning viimase abinõuna võtta tunnustus tagasi, kui teise taseme keskne vastaspool on toime pannud määruse (EL) nr 648/2012 raske või korduva rikkumise. Väärtpaberiturujärelevalve peaks järelevalvemeetmete kohaldamisel võtma arvesse rikkumise laadi ja raskust ning järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Enne järelevalvemeetmeid käsitleva otsuse vastuvõtmist peaks Väärtpaberiturujärelevalve andma menetlusalustele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad, et tagada nende õigus kaitsele. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab tunnustuse tagasi võtta, peaks ta piirama võimalikke turuhäireid, määrates kindlaks asjakohase kohanemisaja, mis ei ole pikem kui kaks aastat.

(56)

Seoses keskse vastaspoole võimendustagatise nõuete, tagatisfondi osamaksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavate mudelite ja parameetrite oluliste muudatuste valideerimisega pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalve poolt tuleks selgitada menetlusaspekte ning kõnealuse valideerimise ja kolleegiumi otsuse vastasmõju. Vajaduse korral peaks olema võimalik mudelite või parameetrite olulise muudatuse esialgne vastuvõtmine, eelkõige juhul, kui nende kiire muutmine on vajalik keskse vastaspoole riskijuhtimise usaldusväärsuse tagamiseks.

(57)

Kesksete vastaspoolte tulemuslik järelevalve tugineb pädevuste, oskusteabe ja suutlikkuse arendamisele ning asutuste vahel koostöösuhete ja suhtluse loomisele. Kuna need on kõik protsessid, mis kujunevad aja jooksul omal viisil, tuleks toimiva, tulemusliku ja tõhusa kesksete vastaspoolte järelevalvesüsteemi kavandamisel võtta arvesse selle võimalikku muutumist pikas perspektiivis. Seetõttu eeldatakse käesolevas määruses sätestatud pädevuste jaotuse muutumist vastavalt Väärtpaberiturujärelevalve ja teda toetava kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee rolli ja suutlikkuse arengule. Keskseid vastaspooli käsitleva tõhusa ja püsiva järelevalvekäsituse väljatöötamise eesmärgil peaks komisjon vaatama läbi Väärtpaberiturujärelevalve, eelkõige kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ülesannete tulemuslikkuse määruse (EL) nr 648/2012 ühtse ja järjepideva kohaldamise tugevdamisel liidus, ning liidu ja liikmesriikide institutsioonide ja organite vahel vastutuse jagamise tulemuslikkuse. Komisjon peaks koostama aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse mõju kesksete vastaspoolte võrdsetele võimalustele ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise ja järelevalve raamistikku. Komisjon peaks esitama selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste ettepanekutega.

(58)

Selleks et tagada käesolevas määruses kolmanda riigi keskse vastaspoole kohta sätestatud normide tõhus kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada tasuliike ja seda, mille eest tasu nõutakse, samuti tasude summasid ja maksekorda; täiendavalt määrata kindlaks kriteeriumid selle kindlakstegemiseks, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada; täiendavalt määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse samaväärsust seoses kolmandate riikidega; täpsustada, kuidas ja millistel tingimustel peavad kolmandate riikide kesksed vastaspooled teatavaid nõudeid täitma; sätestada trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisega seotud täiendavad menetlusnormid, sh sätted, mis käsitlevad õigust kaitsele, tähtaegu, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning karistusmaksete või trahvide määramise ja sissenõudmise aegumistähtaegu, ning määrata kindlaks meetmed IV lisa muutmiseks, et võtta arvesse finantsturgude arengut. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (8) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(59)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamisega ja kolmandate riikide õigusraamistike samaväärsusega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(60)

Selleks et tagada tegevuse ja teenuste laiendamist, kolleegiume ning mudelite läbivaatamist, stressiteste ja järelteste käsitlevate normide ja järelevalvetavade ühtne ühtlustamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu Väärtpaberiturujärelevalve väljatöötatud regulatiivsed tehnilised standardid seoses järgnevaga: millistel tingimustel ei ole lisateenused või tegevused, millele keskne vastaspool soovib oma äritegevust laiendada, kaetud esmase tegevusloaga; millistel tingimustel loetakse liidu vääringuid kõige olulisemateks emitentidest keskpankade liikmesuseks kolleegiumides ning kolleegiumide töökorra üksikasjad; ning millistel tingimustel on kesksete vastaspoolte mudelite ja parameetrite muudatused olulised. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid võtma vastu delegeeritud aktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(61)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kesksete vastaspoolte turvalisuse ja tõhususe suurendamist ühtsete tegevusnõuete sätestamise kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(62)

Kolmanda riigi keskse vastaspoole esimese taseme või teise taseme keskse vastaspoolena tunnustamise õiguse kasutamine Väärtpaberiturujärelevalve poolt tuleks edasi lükata seni, kuni on täiendavalt kindlaks määratud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata, kas a) kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantssüsteemi seisukohast süsteemselt oluline või mitte või võib tõenäoliselt süsteemselt oluliseks muutuda ning b) kas on tegemist nõuete võrreldava täitmisega.

(63)

Määrust (EL) nr 648/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,