(1)

Et määrata kindlaks, kas liikmesriigid peaksid oma jurisdiktsioonis kohaldama krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes lihtsustatud kohustusi, peavad kõnealused liikmesriigid vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikele 1 tagama, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused hindavad, milline mõju võiks krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetusel olla kõnealuses artiklis kindlaks määratud eri tegurite korral.

(2)

See hindamine peaks toimuma kriisilahendusasutuste tehtavatest muudest hindamistest eraldi ega tohiks neid mõjutada, sealhulgas ei tohiks see eelkõige mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu või grupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamist või selle hindamist, kas direktiivis 2014/59/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 806/2014 (2) osutatud kriisilahenduse tingimused on täidetud.

(3)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 osutatud kriteeriumide kindlaksmääramine peaks lähtuma praktilisusest, tõhususest ja tulemuslikkusest. Seepärast tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse mõju hinnata esmalt kvantitatiivsete kriteeriumide ja seejärel kvalitatiivsete kriteeriumide alusel. Üldiselt tuleks kvalitatiivsetel kriteeriumidel põhinev hindamine teha üksnes siis, kui kvantitatiivsete kriteeriumide alusel ei saa järeldada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse võimaliku mõju alusel tuleks lihtsustatud kohustuste asemel kohaldada kõiki kohustusi.

(4)

Et tagada käesoleva määruse ühtne ja tulemuslik kohaldamine, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused hindama kvantitatiivseid kriteeriume, võrreldes kvantitatiivse hindamise kogupunktisummat liidu ühtse künnisega. Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peaksid arvutama kvantitatiivse hindamise kogupunktisumma rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 (3) sätestatud kohaldatavast järelevalvelise aruandluse raamistikust tulenevaid näitajaid kasutades.

(5)

Et tagada soovitud tasakaal selle vahel, kui suure osa eeldatavasti moodustavad lihtsustatud kohustuste kohaldamiseks sobimatud krediidiasutused ja investeerimisühingud liikmesriigis ja milline on nende jaotus liikmesriigiti, tuleks üldiselt määrata krediidiasutuste puhul kvantitatiivse hindamise kogupunktisumma künniseks liidus 25 baaspunkti. Ent pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peaksid sõltuvalt liikmesriigi pangandussektori eripärast saama 25 baaspunkti suurust künnist tõsta või langetada vahemikus 0 kuni 105 baaspunkti. Väga kontsentreerunud pangandussektor võib õigustada künnise tõstmist, samas kui väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute arvukus kombineerituna suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute vähesusega võib seda langetada. Künnise määramisel tuleks leida tasakaal selliste krediidiasutuste koguvarade kumulatiivse väärtuse vahel, mille suhtes võiks asjaomases liikmesriigis kohaldada lihtsustatud kohustusi, ja selliste krediidiasutuste kumulatiivse väärtuse vahel, mille suhtes kvantitatiivse hindamise alusel neid kohaldada ei saaks.

(6)

Kui pädevatel asutustel ja kriisilahendusasutustel ei õnnestu järelevalvelise aruandluse raames krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt näitajate väärtusi saada, peaksid nad kasutama riiklikele üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele vastavaid sobivaid asendusnäitajaid. Kui asendusnäitaja kindlakstegemine oleks ülemäära koormav, peaksid pädevad või kriisilahendusasutused saama asjaomase näitaja väärtuseks määrata nulli. See võimalus peaks aga piirduma ainult krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kes ei esita rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artikli 5 punkti a alapunkti 4 alusel vormi nr 20, kuna nad ei ületa kõnealuses artiklis osutatud künnist.

(7)

Et käesoleva määruse lähenemisviis vastaks täielikult proportsionaalsuse põhimõttele ja et kõrvaldada ebaproportsionaalselt suur halduskoormus, peaks olema võimalik väikesi krediidiasutusi kvantitatiivselt hinnata üksnes nende suuruse alusel. Seepärast peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused saama ka ilma kvantitatiivset kogupunktisummat kohaldamata järeldada, et väikese krediidisasutuse maksejõuetus ei avaldaks finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodsat mõju, kui kvalitatiivne hindamine seda toetab. Selliste väikeste krediidiasutuste puhul peaks ka kvalitatiivsete kriteeriumide hindamine olema proportsionaalne.

(8)

Et tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse poolt finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele avalduva mõju hindamise tõhusus ja tulemuslikkus, tuleks kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kriteeriumid kindlaks määrata tingimuste ja kategooriate alusel, mis on juba sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (4).

(9)

Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikele 2 määratakse globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad kindlaks muu hulgas nende suuruse, finantssüsteemiga vastastikuse seotuse, tegevuse keerukuse ja piiriülese tegevuse alusel. Kuna need kriteeriumid kattuvad suures osas direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 1 kriteeriumidega, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused suutma ilma kvantitatiivse hindamiseta otsustada, et globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate maksejõuetus avaldab finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele märkimisväärselt ebasoodsat mõju.

(10)

Lisaks määratakse muud süsteemselt olulised ettevõtjad direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 3 kohaselt kindlaks muu hulgas nende suuruse, liidu või asjaomase liikmesriigi majanduse jaoks olulisuse, piiriülese tegevuse olulisuse ning finantssüsteemiga vastastikuse seotuse alusel. Kuna need kriteeriumid on väga sarnased direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 1 kriteeriumidega, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused saama ilma kvantitatiivse hindamiseta otsustada, et muude süsteemselt oluliste ettevõtjate maksejõuetus avaldab finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele märkimisväärselt ebasoodsat mõju.

(11)

Lisaks on direktiivi 2013/36/EL artikli 107 lõikega 3 nõutud, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) avaldab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikliga 16 suunised järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise (supervisory review and evaluation process (SREP)) ühise menetluse ja metoodika kohta. Pädevad asutused ja finantseerimisasutused, kellele need suunised on adresseeritud, peavad tegema nende järgimiseks kõik endast oleneva. Seepärast tuleks direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 osutatud hindamisel võtta arvesse EBA SREPi suuniste kohast pädevate asutuste poolset liigitamist. Pädevad asutused jagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud nelja kategooriasse. Esimese kategooria (SREPi esimene kategooria) moodustavad globaalsed süsteemselt olulised ja muud süsteemselt olulised ettevõtjad ning vajaduse korral muud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle pädevad asutused on esimesse kategooriasse määranud nende suuruse, sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse alusel. Seetõttu, kui pädev asutus on otsustanud, et krediidiasutus või investeerimisühing kuulub SREPi esimesse kategooriasse, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused saama ilma kvantitatiivse hindamiseta otsustada, et kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetus võiks tõenäoliselt avaldada finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele märkimisväärselt ebasoodsat mõju.

(12)

Et krediidiasutusi ja investeerimisühinguid hinnataks ühetaoliselt, on vaja kindlaks määrata kaalutluste miinimumnimekiri, mille alusel pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peaksid tegema kvalitatiivse hindamise ning mis ei takistaks neid võtmast arvesse muid asjaomaseid kaalutlusi. Kvalitatiivsete kaalutluste miinimumnimekiri peaks sisaldama asjaolusid, mis osutavad sellele, et krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetus võiks avaldada finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele märkimisväärselt ebasoodsat mõju.

(13)

Võttes arvesse asjaolu, et direktiivi 2014/59/EL kohaldamisalasse kuuluvad väga erinevad investeerimisühingud ja vajadust liidu tasandil käimasolevat tööd selliste investeerimisühingute usaldatavusnõuete läbivaatamiseks mitte prioriseerida, tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata ainult näitajad, mida pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peaksid arvesse võtma suuruse kriteeriumi hindamisel. Kõnealused asutused peaksid määrama nendele näitajatele kaalud ja määrama kindlaks asjaomased künnised.

(14)

Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112 on konsolideeritud järelevalve alusesse konsolideerimisgruppi (piiriülene konsolideerimisgrupp) kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing finantssüsteemiga väga seotud ja selle tegevus on palju keerukam kui eraldiseisval krediidiasutusel või investeerimisühingul. Seega on piiriülesesse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse mõju tõenäoliselt suurem. Seepärast peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused järeldama, et piiriülesesse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetus avaldab tõenäoliselt finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele märkimisväärselt ebasoodsat mõju, kui grupi asukoha liikmesriigi tasandil tehtud mis tahes hindamine sellele osutab. Et järeldusi saaks selliselt teha, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused pangandusliidu struktuuri ning järelevalve- ja kriisilahenduskolleegiumide raames oma hindamisi koordineerima ning vahetama kogu vajalikku teavet.

(15)

Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peaksid saama otsustada, et teatavate pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste maksejõuetus ei avalda tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodsat mõju, nagu osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1, isegi kui nende kvantitatiivse hindamise kogupunktisumma ületab eelnevalt kindlaksmääratud künnist. Selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute erikohtlemist tuleks põhjendada nende erandlike omadustega. Esimese sellise rühma moodustavad tugipangad, mille eesmärk on edendada liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse avaliku poliitika eesmärke ja mis pakuvad tugilaenusid konkurentsivabal mittetulunduslikul alusel. Laenusid, mida niisugused krediidiasutused annavad, tagavad otseselt või kaudselt piirkondlikud või keskvalitsused või kohalikud omavalitsused. Tugipanku võib seega käsitada krediidiasutuste ja investeerimisühingutena, mille maksejõuetus tõenäoliselt ei avaldaks finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele märkimisväärselt ebasoodsat mõju, tingimusel et see järeldus vastab nende tugipankade kvalitatiivsele hinnangule. Teise rühma moodustavad krediidiasutused, mille suhtes on kohaldatud nõuetekohase likvideerimise menetlust. Kuna nõuetekohase likvideerimise menetlus üldiselt ei võimalda äritegevusega uuesti alustada, võib krediidiasutusi, mille suhtes sellist menetlust on kohaldatud, käsitada ka krediidiasutuste ja investeerimisühingutena, mille maksejõuetus tõenäoliselt ei avaldaks finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või rahastamistingimustele märkimisväärselt ebasoodsat mõju, tingimusel et see järeldus vastab nende krediidiasutuste kvalitatiivsele hinnangule.

(16)

Võttes arvesse maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kavandamise erinevaid eesmärke, peaksid sama liikmesriigi pädevad asutused ja kriisilahendusasutused võima käesoleva määruse kohaste hindamiste käigus jõuda lahknevate järeldusteni. Eelkõige võivad nad teha lahknevaid otsuseid kvantitatiivse hindamise kogupunktisumma künniste kehtestamisel ning kasutada erikohtlemist tugipankade ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mille suhtes kohaldatakse nõuetekohase likvideerimise menetlust, samuti seoses lihtsustatud kohustuste kohaldamisega. Sellistel juhtudel peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused regulaarselt hindama, kas lahknevused on endiselt õigustatud.

(17)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(18)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,