Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32019R0316

    Komisjoni määrus (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris

    C/2019/1310

    ELT L 51I, 22.2.2019, p. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/316/oj

    22.2.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    LI 51/1

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316,

    21. veebruar 2019,

    millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

    võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1)

    olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, (2)

    olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riigi poolt antav abi on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjoni teavitada. Aluslepingu artikli 109 kohaselt võib nõukogu siiski määrata abi liigid, mille puhul teavitamist ei nõuta. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Vastavalt määrusele (EL) 2015/1588 ja kooskõlas aluslepingu artikliga 109 otsustas nõukogu, et vähese tähtsusega abi võiks olla üks sellise abi liikidest. Seega ei käsitata vähese tähtsusega abi, mida antakse ühele ettevõtjale teataval ajavahemikul ja mis ei ületa teatavat kindlat summat, kõigile aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava abina ja sellise abi suhtes ei kohaldata seetõttu teavitamiskohustust. Liikmesriikidele tuleks siiski meelde tuletada, et isegi kui vähese tähtsusega abi ei käsitata riigiabina, ei tohiks sellise abi andmisega kaasneda ELi õiguse rikkumist.

    (2)

    Komisjon on vastu võtnud mitu määrust, millega kehtestatakse vähese tähtsusega abi andmise eeskirjad põllumajandussektoris, viimane neist oli komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013 (3).

    (3)

    Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisel saadud kogemuste põhjal ja võttes arvesse vähese tähtsusega abi eri kasutusviise liikmesriikides, on asjakohane teatavaid kõnealuses määruses sätestatud tingimusi kohandada. Abi maksimaalset summat, mis ühele ettevõtjale iga kolme aasta kohta antakse, tuleks suurendada 20 000 euroni ja riiklikku ülempiiri 1,25 %ni aastasest toodangust.

    (4)

    Võttes arvesse kasvavat vajadust mõnes liikmesriigis vähese tähtsusega abi kasutada, on asjakohane võimaldada abi maksimumsummat ühe ettevõtja kohta suurendada veelgi kuni 25 000 euroni ja riiklikku ülempiiri 1,5 %ni aastasest toodangust, mille suhtes võib kehtestada täiendavaid tingimusi, mis on vajalikud siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks. Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamise esimeste aastate jooksul saadud kogemused on näidanud, et vähese tähtsusega abi koondamine teatavasse tootesektorisse võib põhjustada konkurentsi moonutamist. Seetõttu peaks suurema individuaalse ülemmäära ja riikliku ülempiiri kasutamise eeltingimus olema sektori ülempiiri kohaldamine, mille tõttu liikmesriigid ei saaks kolme eelarveaasta jooksul anda vähese tähtsusega abi kumulatiivse kogusummana rohkem kui 50 % selliste meetmete jaoks, millest saab kasu vaid üks tootmisvaldkond. Sektori ülempiir peaks aitama tagada, et ühtki määruse (EL) nr 1408/2013 reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saa lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks.

    (5)

    Praegu on liikmesriikidel võimalus kasutada soovi korral riiklikku keskregistrit, et teha kindlaks, et vähese tähtsusega abi ülemmäära ega riiklikku ülempiiri ei ole ületatud. Samas muutuks keskregistri kasutamine vajalikuks nendes liikmesriikides, kes otsustavad kasutada kõrgemat individuaalset ülemmäära ja riiklikku ülempiiri, kuna sellise variandi eelduseks oleva sektorisisese ülempiiri puhul tuleb teha antud abi veelgi tõhusamat järelevalvet. Seetõttu peaks selliste liikmesriikide jaoks olema kohustuslik kasutada keskregistrit, et registreerida kõik antud vähese tähtsusega abid, et oleks võimalik kindlaks teha, et individuaalset ülemmäära ega riiklikku või sektori ülempiiri ei ületata.

    (6)

    Laenude ja tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise kriteeriumeid tuleks kohandada vastavalt vähese tähtsusega abi suurendatud ülemmääradele.

    (7)

    Seoses suurenenud vajadusega kasutada vähese tähtsusega abi ning arvestades, et praegused ülemmäärad on põhjendamatult piiravad, on vaja muuta määrust (EL) nr 1408/2013 enne selle kehtivusaja lõppu, st enne 31. detsembrit 2020. Käesoleva määruse jõustumise ja määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisaja lõpu vahel on väga lühike ajavahemik. Menetlusökonoomia põhimõtte huvides ning järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisaega pikendada kuni 31. detsembrini 2027.

    (8)

    Määrust (EL) nr 1408/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EL) nr 1408/2013 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artiklile 2 lisatakse lõiked 3 ja 4:

    „3.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tootesektor“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (*1) artikli 1 lõike 2 punktides a kuni w loetletud sektoreid.

    4.   Käesoleva määruse kohaldamisel on „sektori ülempiir“ abi suurim kumulatiivne summa abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, mis vastab 50 %-le liikmesriigi kohta antava vähese tähtsusega abi maksimumsummale, mis on sätestatud II lisas.“

    (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671)."

    2)

    Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 3

    Vähese tähtsusega abi

    „1.   Kui abimeetmed vastavad käesoleva määruse tingimustele, ei loeta neid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

    2.   Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000 eurot.

    3.   Liikmesriigi poolt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjatele kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada I lisas sätestatud riiklikku ülempiiri.

    3a.   Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot ning et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel:

    a)

    abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4 kehtestatud sektorisisest ülempiiri;

    b)

    liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.

    4.   Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtjale on antud kohaldatavate riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada, sõltumata kuupäevast, mil vähese tähtsusega abi ettevõtjale välja makstakse.

    5.   Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri kohaldatakse sõltumata vähese tähtsusega abi vormist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.

    6.   Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri kohaldamisel on abi andmise väljund rahaline toetus. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui rahaline toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

    Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

    7.   Kui lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri uue vähese tähtsusega abi andmisel ületatakse, ei kohaldata selle uue abi ühegi osa suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.

    8.   Ühinemiste ja omandamiste korral võetakse arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele varem antud vähese tähtsusega abi, et otsustada, kas uuele või ülevõtvale ettevõtjale antav mis tahes vähese tähtsusega abi ületab vastavaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid või riiklikku või sektori ülempiiri. Enne ühinemist või omandamist seaduslikult antud vähese tähtsusega abi on jätkuvalt seaduslik.

    9.   Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldiseisvaks ettevõtjaks, omistatakse enne jagunemist määratud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevused, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline omistamine ei ole võimalik, jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval.“

    3)

    Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    		 artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul on laen tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 100 000 eurot viieks aastaks või 50 000 eurot kümneks aastaks; või artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul on laenu summa 125 000 eurot viieks aastaks või 62 500 eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse seda vähem kui viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või“.

    b)

    Lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäärast.“

    c)

    Lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutena, peetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäära.“

    d)

    Lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    		 artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 150 000 eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 75 000 eurot ja tagatise kestus kümme aastat; artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 187 500 eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 93 750 eurot ja tagatise kestus kümme aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse lühemaks ajaks kui viie või kümne aasta pikkune ajavahemik, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või“.

    4)

    Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõikele 2 lisatakse teine lõik:

    „Kui liikmesriik annab abi vastavalt artikli 3 lõikele 3a, peab tal olema toimiv vähese tähtsusega abi keskregister, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Lõiget 1 kohaldatakse kuni hetkeni, mil register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.“

    b)

    Lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Liikmesriik annab käesoleva määruse kohast uut vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.“

    5)

    Artikli 8 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2027.“

    6)

    Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 21. veebruar 2019

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER

    (1)  ELT L 248, 24.9.2015, lk 1.

    (2)  ELT C 425, 26.11.2018, lk 2.

    (3)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).

    LISA

    „I LISA

    Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3

    (eurodes)

    Liikmesriik

    Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (1)

    Belgia

    106 269 708

    Bulgaaria

    53 020 042

    Tšehhi

    61 865 750

    Taani

    141 464 625

    Saksamaa

    732 848 458

    Eesti

    11 375 375

    Iirimaa

    98 460 375

    Kreeka

    134 272 042

    Hispaania

    592 962 542

    Prantsusmaa

    932 709 458

    Horvaatia

    28 920 958

    Itaalia

    700 419 125

    Küpros

    8 934 792

    Läti

    16 853 708

    Leedu

    34 649 958

    Luksemburg

    5 474 083

    Ungari

    99 582 208

    Malta

    1 603 917

    Madalmaad

    352 512 625

    Austria

    89 745 208

    Poola

    295 932 125

    Portugal

    87 570 583

    Rumeenia

    215 447 583

    Sloveenia

    15 523 667

    Slovakkia

    29 947 167

    Soome

    55 693 958

    Rootsi

    79 184 750

    Ühendkuningriik

    394 587 292

    II LISA

    Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3a

    (eurodes)

    Liikmesriik

    Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (2)

    Belgia

    127 523 650

    Bulgaaria

    63 624 050

    Tšehhi

    74 238 900

    Taani

    169 757 550

    Saksamaa

    879 418 150

    Eesti

    13 650 450

    Iirimaa

    118 152 450

    Kreeka

    161 126 450

    Hispaania

    711 555 050

    Prantsusmaa

    1 119 251 350

    Horvaatia

    34 705 150

    Itaalia

    840 502 950

    Küpros

    10 721 750

    Läti

    20 224 450

    Leedu

    41 579 950

    Luksemburg

    6 568 900

    Ungari

    119 498 650

    Malta

    1 924 700

    Madalmaad

    423 015 150

    Austria

    107 694 250

    Poola

    355 118 550

    Portugal

    105 084 700

    Rumeenia

    258 537 100

    Sloveenia

    18 628 400

    Slovakkia

    35 936 600

    Soome

    66 832 750

    Rootsi

    95 021 700

    Ühendkuningriik

    473 504 750

    “

    (1)  Maksimumsummade arvutamisel on võetud aluseks iga liikmesriigi iga-aastase põllumajandustoodangu kolme suurima väärtuse keskmine ajavahemikul 2012–2017. Sellise arvutusmeetodi puhul koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja ükski riiklik keskmine väärtus ei ole väiksem kui varem ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud maksimummäärad.

    (2)  Maksimumsummade arvutamisel on võetud aluseks iga liikmesriigi iga-aastase põllumajandustoodangu kolme suurima väärtuse keskmine ajavahemikul 2012–2017. Sellise arvutusmeetodi puhul koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja ükski riiklik keskmine väärtus ei ole väiksem kui varem ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud maksimummäärad.

    Top