(1)

31. jaanuaril 2018. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) määruse (EL) 2016/1037 artikli 10 alusel subsiidiumivastase uurimise Argentinast (edaspidi „asjaomane riik“) pärit biodiislikütuse Euroopa Liitu impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise pärast seda, kui Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (European Biodiesel Board, edaspidi „EBB“ või „kaebuse esitaja“) esitas 18. detsembril 2017 tootjate nimel kaebuse. Kaebuse esitaja toodang moodustab ligikaudu 70 % biodiislikütuse kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva kahju ohu kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Enne subsiidiumivastase uurimise algatamist teatas komisjon Argentina valitsusele, (3) et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, ning kutsus Argentina valitsust konsultatsioonidele kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7. Argentina valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis toimusid 24. jaanuaril 2018. Konsulteerimise ja Argentina valitsusega toimunud edasise teabevahetuse käigus võeti nõuetekohaselt arvesse Argentina valitsuse märkuseid. Vastastikku kooskõlastatud lahenduseni siiski ei jõutud.

(4)

Pärast algatamisteate avaldamist sai komisjon selle kohta märkused Argentina Biokütuste Kojalt (Cámara Argentina de Biocombustibles, edaspidi „CARBIO“). CARBIO kinnitas oma märkustes, et Argentina biodiislikütuse tootmisharu ei subsideerita ning Argentina biodiislikütuse import ei tekita olulise kahju ohtu liidu tootmisharule.

(5)

Komisjon tegi algatamisetapis subsideerimise tõendid kättesaadavaks kaebuse avalikus versioonis ning analüüsis neid lisaks tõendite piisavust käsitlevas memorandumis, mille alusel algatati uurimine.

(6)

Mis puutub kahju ohu tõenditesse, siis väitis CARBIO, et kaebuse esitaja ei esitanud piisavaid tõendeid alusmääruse artikli 8 lõike 8 kriteeriumide kohta, eelkõige impordi märkimisväärse kasvu, Argentinas vabalt kasutatava tootmisvõimsuse ja Argentina impordi hinnamõju kohta. CARBIO väited põhinesid aga suures osas Argentina ekspordi liiga pessimistlikel prognoosidel 2018. aasta kohta, mis CARBIO hinnangul oli 2018. aastal 480 000 tonni kõikidesse maailma riikidesse, ilma et oleks tõendatud seda madalat arvnäitajat, mis oli 70 % väiksem kui vastav näitaja 2016. ja 2017. aasta puhul (4). Sellisel madalal tasemel ei tekitaks Argentina import väidetavasti kahju ohtu liidu tootmisharule. Komisjon võttis arvesse kaebuses esitatud tõendeid (tuginedes tegelikule impordile kuni 2017. aasta augustini ning 2018. aasta prognoosidele, mis põhinesid GAINi aruandes esitatud tootmismahu näitajatel) (5), mis viitasid palju kõrgemale hinnangulisele imporditasemele. Mis puutub tootmisvõimsusesse, siis CARBIO kinnitas, et Argentina tootmisvõimsus ületab tõepoolest märkimisväärselt omamaise tarbimise rohkem kui 3 miljoni tonni võrra.

(7)

Seetõttu lükati need väited tagasi.

(8)

21. veebruaril 2018 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 24 lõike 5 alusel taotluse Argentinast pärit biodiislikütuse impordi registreerimiseks. 24. mail 2018 avaldas komisjon rakendusmääruse (EL) 2018/756 (edaspidi „registreerimismäärus“), (6) millega kehtestati Argentinast pärit biodiislikütuse impordi registreerimise nõue alates 25. maist 2018.

(9)

Vastuseks registreerimise taotlusele esitasid huvitatud isikud märkuseid, mida komisjon käsitles registreerimismääruses. Komisjonile olid kättesaadavad piisavad tõendid, mis põhjendasid impordi registreerimise vajadust.

(10)

Vastavalt alusmääruse artikli 24 lõikele 5 tuleb asjaomase toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse tasakaalustavad tollimaksud, oleks neid tollimakse vastavate tingimuste täitmise korral võimalik registreeritud impordilt kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(11)

Pärast registreerimismääruse avaldamist sai komisjon selle kohta märkuseid Argentina valitsuselt ja CARBIO-lt.

(12)

Argentina valitsuse märkused puudutasid väidet, et komisjon ei esitanud piisavaid tõendeid subsideerimise kohta ega tõendanud, et kahju liidu tootmisharule põhjustas Argentina massiline biodiislikütuse import suhteliselt lühikese aja jooksul.

(13)

Nagu selgitatud põhjendustes 5–7, leidis komisjon, et tal on algatamise ajal piisavad tõendid subsideerimise ja kahju ohu kohta. Lisaks esitas komisjon registreerimismääruse põhjenduses 14 tõendid Argentina biodiislikütuse impordi massilise kasvu kohta nii absoluutarvudes kui ka turuosas ajavahemikul augustist 2017 kuni märtsini 2018, mis võis näidata olulise kahju esinemist uurimisperioodi lõpu poole. Seega lükati need väited tagasi.

(14)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(15)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajaid, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Argentina valitsust, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid uurimisel osalema.

(16)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(17)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 27 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(18)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon suurimast tüüpilisest tootmismahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida.

(19)

Esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast ja esindas laia geograafilist ulatust. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 19 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(20)

Komisjon sai esialgse valimi kohta põhjendatud märkuseid CARBIO-lt, Greenergy Fuels Limitedilt ja kaebuse esitajalt. Põhjendustes 310–313 on esitatud nende märkuste üksikasjalikum analüüs.

(21)

Selle tulemusena asendas komisjon ühe liidu tootjatest esialgses valimis teisega. Lõplik valim koosnes kolmest liidu tootjast, kes asuvad kolmes eri liikmesriigis. Nende toodang moodustas üle 23 % liidu tootmisest.

(22)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(23)

Nõutud teabe esitasid kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Sõltumatuid importijaid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(24)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik Argentina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Argentina ametiasutustel teha kindlaks muud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(25)

Nõutud teabe esitasid üheksa vaatlusaluse riigi tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Komisjon jättis valimist välja ühe äriühingu, sest see ei eksportinud uurimisperioodil biodiiselkütust liitu. Ülejäänud kaheksa äriühingu või äriühingute kontserni eksport moodustas uurimisperioodil 100 % ekspordist liitu. Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b moodustas komisjon valimi kolmest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida:

(26)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid esindasid uurimisperioodil 84 % liitu suunatud vaatlusaluse toote koguekspordist.

(27)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeris komisjon valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja Argentina valitsusega. Komisjon ei saanud märkusi kavandatava valimi kohta.

(28)

Ükski eksportiv tootja, kes ei kuulunud valimisse, ei taotlenud alusmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist.

(29)

Komisjon saatis küsimustikud Argentina valitsusele, kolmele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile, kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale ja kahele sõltumatule importijatele, kes olid endast teada andnud.

(30)

Komisjon sai küsimustiku vastused Argentina valitsuselt, kõikidelt valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidelt, kõikidelt valimisse kaasatud liidu tootjatelt, ent üksnes ühelt kahest koostööd tegevalt sõltumatult importijalt.

(31)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsiidiumi, sellest tuleneva kahju ohu ja liidu huvi kindlakstegemiseks. Argentina põllumajandustööstuse ministeeriumi, välisministeeriumi, tootmisministeeriumi ja maksustamisministeeriumi valdustesse tehti kontrollkäik, milles osalesid ka muude asjaomaste ministeeriumide ametnikud. Kontrollkäigud tehti ka järgmiste pankade valdustesse: Banco de Córdoba, Banco de la Provincia de Buenos Aires, Banco de la Ciudad de Buenos Aires, Banco Central de la República Argentina ja Banco de la Nación Argentina.

(32)

Alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud tehti EBB ja järgmiste äriühingute valdustesse.

(33)

Kuna komisjon pidas vajalikuks koguda lisateavet pärast uurimisperioodi toimunud muutuste kohta, mis kinnitaks täiendavalt komisjoni esialgseid järeldusi ning annaks rohkem teavet liidu huvi kohta, otsustas komisjon selle juhtumi puhul esialgseid meetmeid mitte kehtestada.

(34)

Komisjon teatas 21. septembril 2018 tema esialgseid järeldusi kirjeldava teabedokumendi kaudu kõikidele huvitatud isikutele, et Argentinast pärit biodiislikütuse liitu impordi suhtes ei kehtestata ajutisi tasakaalustavaid tollimakse. 8. oktoobril 2018 palusid kuus liikmesriiki (Prantsusmaa, Hispaania, Bulgaaria, Poola, Portugal ja Rumeenia) komisjonil kehtestada selle juhtumi puhul esialgsed tasakaalustavad meetmed. Komisjon kinnitas 10. oktoobri 2018. aasta kirjaga, et uurimine jätkub ja lisafakte võetakse arvesse (eelkõige vahetult uurimisperioodile järgnevaid muutuseid).

(35)

Mitu huvitatud isikut esitas kirjaliku seisukoha teabedokumendi kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus, sealhulgas ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(36)

Pärast teabedokumendi avaldamist saadi märkuseid Argentina valitsuselt, CARBIO-lt, kõikidelt valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidelt ja EBB-lt.

(37)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Teave hõlmas eelkõige lisaküsimustiku vastuseid, mis saadi EBB-lt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt seoses uurimisperioodile järgnenud muutustega, andmeid biodiislikütuse impordi kohta liitu pärast uurimisperioodi ning andmeid, mille esitasid huvitatud isikud pärast teabedokumendi avaldamist.

(38)

Komisjon tegi 3. detsembril 2018 kõigile isikutele teatavaks olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku tasakaalustava tollimaksu asjaomase toote liitu impordi suhtes. Kõigile huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(39)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tervitasid EBB, Copa (põllumajanduslike kutseorganisatsioonide komitee), Cogeca (Euroopa Liidu Põllumajandusühistute Liit) ja European Oilseed Alliance komisjoni kavatsust kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks vaatlusaluse toote impordi suhtes liitu.

(40)

Vaatlusalune toode on mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid kas puhtal kujul või segusse lisatuna (üldtuntud kui biodiislikütus), mis on pärit Argentinast (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(41)

Uurimine näitas, et Argentinas toodetud biodiislikütus on üksnes sojaõlist saadud sojaoa metüülester (SME), samal ajal kui liidus toodetud biodiislikütus on peamiselt rapsiseemne metüülester (RME), aga seda toodetakse ka muudest lähteainetest, sealhulgas jääkõlidest ja neitsiõlidest.

(42)

Nii SME kui ka RME kuuluvad rasvhapete metüülestrite (FAME) kategooriasse. Mõiste „ester“ viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga, mille tulemusena tekib biodiislikütus ja kõrvalsaadusena glütseriin. Mõiste „metüül“ osutab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile.

(43)

SME biodiislikütust võib kasutada puhtal kujul, aga üldiselt seda segatakse enne kasutamist liidus. Segamise põhjus on see, et SME puhtal kujul ei vasta joodi- ja tsetaaniarvu osas Euroopa standardile EN 14214. SME RMEga segamise põhjus on see, et SME külmfiltri ummistuspunkt (Cold Filter Plugging Point – CFPP) on kõrgem kui RME-l ja seetõttu ei sobi see puhtal kujul Euroopa Liidu külmades piirkondades talvekuudel kasutamiseks.

(44)

Biodiislikütuse ja mineraaldiislikütuse segusid kasutatakse transpordisektoris diislikütusega töötavate maanteesõidukite kütusena, näiteks sõiduautodes, veoautodes ja bussides ning samuti rongides. Puhtal kujul või mineraaldiislikütusega segatud biodiislikütust saab kasutada ka katlakütusena kodustes, kaubanduslikes või tööstuslikes kateldes ning generaatorite kütusena elektri tootmiseks. Tehakse katsetusi, et hakata kasutama biodiislikütust lennutranspordis eesmärgiga vähendada lennusektori CO2heitkoguseid.

(45)

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi koodid 1516209821, 1516209829 ja 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi koodid 1518009121, 1518009129 ja 1518009130), ex 1518 00 95 (TARICi kood 1518009510), ex 1518 00 99 (TARICi koodid 1518009921, 1518009929 ja 1518009930), ex 2710 19 43 (TARICi koodid 2710194321, 2710194329 ja 2710194330), ex 2710 19 46 (TARICi koodid 2710194621, 2710194629 ja 2710194630), ex 2710 19 47 (TARICi koodid 2710194721, 2710194729 ja 2710194730), 2710 20 11, 2710 20 15, 2710 20 17, ex 3824 99 92 (TARICi koodid 3824999210, 3824999212 ja 3824999220), 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 (TARICi koodid 3826009011, 3826009019 ja 3826009030) alla.

(46)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(47)

Komisjon otsustas seega käsitada neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(48)

Komisjon ei saanud toote määratlusega seotud väited.

(49)

Kättesaadava teabe, sealhulgas kaebuses, algatamisteatises ja komisjoni küsimustikule saadud vastustes sisalduva teabe põhjal uuris komisjon Argentina valitsuse väidetavat subsideerimist järgmiste subsiidiumikavade kaudu:

(50)

Komisjon teatas Argentina valitsusele, et ta sai kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida muu hulgas piisavast väiksema tasu eest sojaubade pakkumise kaudu biodiislikütuse tootmisharule antud väidetava toetuse olemasolu ja ulatust.

(51)

Kõigepealt palus komisjon Argentina valitsusel esitada kõikide asjaomase toote tootmiseks peamist sisendit (sojauba) tarnivate äriühingute kontaktandmed (nimi, aadress, e-posti aadress). Argentina valitsus ei esitanud neid kontaktandmeid.

(52)

Kuna sellele küsimusele vastust ei saadud, saadeti Argentina valitsusele 17. aprillil 2018 lisateabe päring seoses teabega, mis puudutas suurimaid sojaubade tootjaid/tarnijaid, kes on tarninud sisendit Argentina biodiislikütuse tootjatele.

(53)

Võttes arvesse märkimisväärset arvu äriühinguid, mis pakuvad asjaomase toote jaoks peamist sisendit, küsis komisjon hea koostöö vaimus ja eesmärgiga koguda uurimise jaoks vähemalt mõnesid asjakohaseid andmeid, andmeid üksnes kümnelt kõige olulisemalt sojaubade tootjalt/tarnijalt.

(54)

Komisjon ei saanud enamiku nende asjaomase toote tootmiseks sisendi tootjate/tarnijate puhul täielikku teavet. Tegelikult sai komisjon teavet üksnes nendelt biodiislikütuse tootjatelt, kes toodavad ise sojaõli (mitte sojaube). Kümnelt suurimalt sojaubade tootjalt küsitud teavet ei saadud. Selle teabe puudumisel leidis komisjon, et talle oli jäetud esitamata väga oluline teave uurimise selle tahu kohta.

(55)

Peale selle küsis komisjon kättesaadavat teavet, mida sooviti eelmises põhjenduses nende sojaoa tarnijate kohta aastatel 2014, 2015 ja 2016 ning uurimisperioodil, milles ei ole Argentina valitsusel osalust või mille puhul ta ei ole suurim osanik. Seda teavet nõuti selleks, et hinnata, kas sojaubade tarnija ja biodiislikütuse tootja on sõltumatud, seotud või sama üksuse osad. Komisjon küsis tõendeid, et Argentina valitsus on püüdnud nende tarnijatega ühendust võtta, või palus näidata komisjonile, kuidas seda teavet saada (nt asjaomaste ühingute kaudu). Argentina valitsus ei lisanud nõutud teavet ega tõendeid Argentina valitsuse püüete kohta nende tarnijatega ühendust võtta.

(56)

Argentina valitsuse 15. veebruari 2018. aasta vastuses väideti, et komisjoni nõutavaid andmeid sojaubade kasvatajate kohta võivad esitada neli asutust, millest kaks on ACSOJA (Asociación de la Cadena de la Soja Argentina) ja CARBIO. Komisjoni talitused kohtusid Argentinasse tehtud kontrollkäigu ajal mõlema asutusega, aga sojaubade tarnijate kohta andmeid ei saadud. Teist kahte asutust (7) ei kontrollitud, arvestades kehtivat ajapiirangut. ACSOJA ja CARBIO valiti kontrollimiseks kui kaks asutust, mis suudavad kõige suurema tõenäosusega uurimisel abistada.

(57)

Ühinguga ACSOJA peetud kohtumisel esitasid komisjoni esindajad mitu küsimust Argentina sojaubade turu olukorra, ühingu ja biodiislikütuse tootjate vahelise tarnesuhte ning ühingu tegevusele ekspordimaksu poolt avaldatava mõju kohta. ACSOJA esindaja ei andnud neile küsimustele ühtegi sisulist vastust ega esitanud konkreetseid andmeid või tõendeid, mis on uurimise jaoks kasulikud. Oli selge, et ACSOJA esindas üksnes teisi esindavaid organeid sojaubade väärtusahelas ning ei osanud vastata üksikasjalikele päringutele ega anda komisjoni talitustele küsimustikus nõutud teavet sojaubade tootmise kohta.

(58)

Samuti andis ACSOJA kontrollkäigu ajal lubaduse saata pressiteated, mis puudutasid sojaubade ekspordimaksu ja selle järgmise etapi tootmist. Komisjon ei ole neid pressiteateid kätte saanud.

(59)

Kuna CARBIO on biodiislikütuse tootjate ühendus, ei osanud ta anda komisjonile nõutavaid andmeid sojaubade tootjate kohta.

(60)

Seega ei esitanud Argentina valitsus selle kohta, et valitsus pakub väidetavalt sojaube piisavast väiksema tasu eest, vajalikku teavet ja vajalikke tõendeid, mida komisjon nõudis oma küsimustikus, 17. aprilli 2018. aasta kirjas ja kontrollkäigu ajal.

(61)

Piisava koostöö puudumine ei võimaldanud komisjonil koguda kogu teavet, mida ta peab selles uurimises oma järelduste tegemiseks asjakohaseks. Täpsemalt ei õnnestunud komisjonil saada teavet ja andmeid sojaubade tootjate turu kohta, mõju kohta, mida valitsuse meetmed (näiteks sojaubade ekspordimaks) avaldavad nende käitumisele, ega biodiislikütuse tootjatele sojaubade tarnimise kohta.

(62)

See teave hõlmas sojaubade tootjate käitumist ja otsuseid enne ja pärast ekspordimaksude ja sarnasel määral piiravate meetmete kehtestamist ja nende eri muudatusi, nende tootmisstrateegiaid ja võimalust lülituda ümber teistele põllumajanduskultuuridele, põllumaa kättesaadavust ja juurdepääsu põllumaale, turu omadusi ja muutuseid seoses suurettevõtete ja VKEde eristamisega, nende sise- ja eksporditurgude müügi- ja turustuskanaleid ja -strateegiaid, hindasid ja hinnakujunduspõhimõtteid nende sise- ja eksporditurgudel, rahvusvahelise hinna mõju nende hinnakujunduspõhimõtetele, konkurentsiolukorda siseturul ja eksporditurgudel, nende kasumlikkust aastate jooksul, võimaliku ülevõimsuse ja ladustamisstrateegiate mõju, nende siseturu ja eksporditurgude peamiste klientide importi ja eksporti, sealhulgas sojaubade purustamise sektori rolli ja selle sektori saavutatud lisaväärtust, samuti purustamissektori konkurentsiolukorda Argentinas ja rahvusvahelistel turgudel.

(63)

Pealegi vastupidi sellele, mida Argentina valitsus oli väitnud oma vastuses küsimustikule, leidsid komisjoni talitused, et ta teatas kontrollkäigu ajal, et Argentina valitsus on olnud ühe biodiislikütuse tootmisharule sojaubade tarnija, nimelt YPFi omanik (8). Samas kuna YPF on vaid üks sadadest biodiislikütuse tootmisharule sojaubade tarnijatest, oli tema esitatud teave ebapiisav, et teha kindlaks ülejäänud biodiislikütuse tootmisharule sojaubade tarnijate käitumine. Seejuures YPF ei kasvata sojaube, vaid aktsepteerib neid maksena oma väetise ja kütuse eest ning seejärel müüb sojaoad Argentina siseturul maha. Seepärast ei ole see äriühing tüüpiline sojaubade kasvatajatele, kes tarnivad biodiislikütuse tootmisharule.

(64)

Argentina valitsuselt saadud vastupidise teabe puudumisel tugines komisjon osaliselt faktidele, mis olid kättesaadavad, et teha oma järeldused nende uurimise aspektide kohta kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(65)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis Argentina valitsus uuesti, et ta ei teinud täielikku koostööd seoses sojaubade kasvatajatelt taotletud teabega, ning viitas oma 20. juuli 2018. aasta kirjale. CARBIO väitis ka seda, et komisjon märkis valesti, et Argentina valitsus ei teinud koostööd.

(66)

Komisjon kordas, et Argentina valitsus ei esitanud sojaubade kasvatajate kontaktandmeid ning esitas üksnes osalist teavet sojaõli tootjate kohta. ACSOJA ja CARBIO ei esitanud teavet, mida komisjon oli taotlenud küsimustikus, ning ei andnud teavet ka nendega toimunud kohtumiste ajal. Peale selle selgus nende kohtumiste ajal, et ACSOJA esindaja ei oska vastata üksikasjalikele tehnilistele küsimustele ning et CARBIO on biodiislikütuse tootjate ja mitte sojaubade tootjate ühendus.

(67)

Komisjon tegi järelduse, et seoses Argentina valitsuse väidetava toetusega biodiislikütuse tootmisharule eelkõige eri meetmete kaudu, sealhulgas pakkudes sojauba piisavast väiksema tasu eest, ei esitanud Argentina valitsus vajalikku teavet ja vajalikke tõendeid, mida komisjon nõudis oma küsimustikus, 17. aprilli 2018. aasta kirjas ja kontrollkäigu ajal. Selle tulemusena pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele uurimise selle aspekti kohta.

(68)

Kuna Argentina valitsus ei esitanud andmeid sojaubade kasvatajate kohta Argentinas, tugines komisjon andmetele, mille esitasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad sojaubade omamaise hinna kohta. Peale selle tugines komisjon avalikult kättesaadavale teabele selle kohta, et Argentina valitsus on andnud sojaubade kasvatajale suuniseid või volitusi müüa sojaube siseturul piisavast väiksema tasu eest, ning Argentina valitsuse kavatsuse kohta toetada selle ja muude seotud meetmete kaudu biodiislikütuse tootmisharu.

(69)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei olnud Argentina valitsus ja CARBIO taas nõus sellega, kuidas komisjon kättesaadavaid fakte kasutas kooskõlas alusmääruse artikliga 28. Nad väitsid, et kättesaadavate faktide kasutamine on õigustatud ainult siis, kui huvitatud isik ei esita „vajalikku teavet“, mis on konkreetse otsuse tegemiseks hädavajalik. Argentina valitsuse ja CARBIO sõnade kohaselt ei tõendanud komisjon kordagi, kuidas taotletud teave on hädavajalik konkreetse otsuse tegemiseks, ning ignoreeris asjaolu, et küsitud teave ei olnud Argentina valitsuse jaoks kättesaadav või see oli rangelt kaitstud maksusaladuse seadusega.

(70)

Komisjon selgitas Argentina valitsusega peetud kirjavahetuses põhjalikult põhjuseid, miks ta vajas üksikasjalikumat teavet sojaoa kasvatajate ja sojaõli tootjate kohta. Argentina valitsuse ja CARBIO väidet, et Argentina valitsus ei saanud seda teavet esitada, ei toetanud tõendid, mis kinnitanuks, et see oli nii või et komisjonil oleks olnud muid mõistlikke viise sellise teabe saamiseks. Taotletud teave oli selline, et komisjon võis eeldada, et see oli kas Argentina valitsuse ja/või CARBIO valduses või vähemalt oli Argentina valitsusel sojaoakasvatajate ja sojaõlitootjate üle regulatiivne kontroll, et kõnealust teavet nõuda. Komisjon eeldas ka paremat koostööd sojaoakasvatajatelt ja sojaõlitootjatelt, kui Argentina valitsus nendega ühendust võttis otse ja/või tihedas koostöös komisjoniga.

(71)

Kaebuse esitaja väitis, et Argentina valitsus toetab biodiislikütuse tootmisharu eri meetmete kaudu. Kaebuse esitaja väitis eelkõige, et Argentina valitsus on rakendanud kõrgete ekspordimaksude poliitika ja muud määrused seoses sojaubade ja sojaõliga, mis on peamine tooraine, mida kasutatakse biodiislikütuse tootmiseks Argentinas. Seda tehes tagas Argentina valitsus kaebuse esitaja sõnul selle, et biodiislikütuse tootmise toorainete hind püsis märkimisväärselt madalamal kui üleilmsed hinnad.

(72)

Nagu märgitud tõendite piisavust käsitlevas komisjoni memorandumis, (9) leidis komisjon, et ekspordimaksud osutusid üheks töövahendiks, mille Argentina valitsus oli välja töötanud, et suunata sojaoa kasvatajad ja sojaõli tootjaid Argentina biodiislikütuse tootmisharu abistama. Komisjon on käesoleval uurimisel analüüsinud mitmeid meetmeid, mille Argentina valitsus on vastu võtnud, et toetada kunstlikult Argentina biodiislikütuse tootmisharu.

(73)

Tasakaalustatava subsiidiumi olemasolu kindlakstegemiseks peavad olema täidetud kolm järgmist tingimust: a) rahaline toetus või sissetuleku-/hinnatoetus; b) saadav kasu ja c) konkreetsus (alusmääruse artikkel 3) (10).

(74)

Esimese elemendi kohta järelduse tegemiseks analüüsis komisjon seda, kas Argentina valitsuse võetud meetmed toovad kaasa rahalise toetuse sellises vormis, et valitsus pakub Argentina biodiislikütust eksportivatele tootjatele sojaube piisavast väiksema tasu eest, tuginedes alusmääruse artikli 3 lõike 1 punktile a, ja/või kas Argentina valitsuse võetud meetmed kuuluvad biodiislikütuse tootmisharu sissetuleku-/hinnatoetuse kategooria alla alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt.

(75)

Komisjon täheldas kõigepealt, et kõik valimisse kaasatud äriühingud ostavad sojaube siseturul kas seotud või sõltumatutelt äriühingutelt, et töödelda neid sojaõliks ja seejärel biodiislikütuseks. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei ostnud sojaõli selle järgnevaks biodiislikütuseks töötlemiseks, sest nad purustasid ise sojaube sojaõliks biodiislikütuse tootmise vaheetapina. Seepärast keskendub järgmistes alapunktides esitatud analüüs sellele, kas Argentina valitsus tarnis sojaube (ja mitte sojaõli) piisavast väiksema tasu eest.

(76)

Alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teises taandes märgitakse, et rahaline toetus on olemas, kui valitsus: „teeb mõnele eraõiguslikule asutusele ülesandeks täita üht või mitut alapunktides i, ii ja iii nimetatud ülesannet, mis on tavaliselt valitsuse ülesanne, ja menetlus ei erine tegelikult valitsuste poolt tavaliselt järgitavast menetlusest“. Alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iii kirjeldatud tüüpi funktsioonid esinevad, kui „valitsus pakub kaupu või teenuseid, mis ei kuulu üldisesse infrastruktuuri, või ostab kaupu…“ Kõnealused sätted peegeldavad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a 1 alapunkte iii ja iv, ning neid tuleb tõlgendada ja rakendada asjakohast WTO menetluspraktikat arvesse võttes.

(77)

WTO vaekogu teemal „US – Export restraints“ otsustas, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a 1 alapunktis iv märgitud sõnade „volitama“ ja „suunama“ tavatähenduste kohaselt peab valitsuse tegevus sisaldama delegeerimist (volitamise puhul) ja käskude andmist (suunamise puhul) (11). Ta lükkas tagasi Ameerika Ühendriikide „põhjuse ja mõju argumendi“ ning nõudis selget ja kinnitavat delegeerimist või käskude andmist (12).

(78)

Siiski oli apellatsioonikogu järgmise vaidluse puhul arvamusel, et sõnade „volitama“ ja „suunama“ asendamine sõnadega „delegeerima“ ja „käske andma“ on standardina liiga jäik (13). Apellatsioonikogu arvamuse kohaselt tähendab „volitamine“, et valitsus paneb vastutuse eraõiguslikule asutusele, ning „suunamine“ tähendab olukorda, kus valitsus teostab oma võimu eraõigusliku asutuse üle (14).

(79)

Mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks, ning „enamikel juhtudel on eeldatav, et eraõigusliku asutuse volitamine või suunamine hõlmab mõnel määral ka ähvardust või stiimuleid“ (15). Samal ajal ei lubata WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a 1 alapunktiga iv liikmesriikidel kehtestada toodetele tasakaalustusmeetmeid „kui valitsus rakendab oma üldiseid õigusaktides sätestatud regulatiivseid volitusi“ (16) või kui valitsuse sekkumine „võib või ei pruugi omada erilist tagajärge lihtsalt konkreetsetel faktilistel asjaoludel ning turuosaliste vabal valikul põhinevalt“ (17). Pigem osutavad volitamine ja suunamine „valitsuse aktiivsemale rollile kui lihtsalt stimuleerimine“ (18).

(80)

Peale selle ei leidnud WTO, et „eraõiguslikule asutusele kaalutlusõiguse andmine on tingimata vastuolus selle eraõigusliku asutuse volitamise või suunamisega […] Ehkki võib esineda juhtumeid, mille puhul eraõiguslikule asutusele antud kaalutlusõiguse ulatus on selline, et enam ei ole võimalik teha nõuetekohaselt järeldust, et seda eraõiguslikku asutust on volitatud või suunatud (täitma konkreetset ülesannet), on see faktiline/tõendatav küsimus, mis tuleb lahendada iga juhtumi korral eraldi“ (19).

(81)

Kooskõlas asjaomaste WTO otsustega ei võrdu kõik valitsuse meetmed, mis annavad kasu, alusmääruse artikli 3 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a kohase rahalise toetusega. Peab olema tõendeid valitsuse poliitika või programmi olemasolu kohta, millega soovitakse edendada uurimise all olevat tootmisharu (käesoleval juhul biodiislikütuse/biokütuste tootmisharu), rakendades oma võimu või andes ülesande riiklikele või eraõiguslikele asutustele (siin: sojaubade kasvatajatele) pakkuda sojaube biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest.

(82)

Kokkuvõttes on asjaomastes WTO otsustes sätestatud, et:

(83)

Kooskõlas selle menetluspraktikaga on komisjon väga hoolikalt läbi vaadanud valitsuse sekkumise laadi (kas Argentina valitsuse sekkumine hõlmab sojaubade kasvatajate volitamist või suunamist), volitatud asutuste laadi (kas sojaubade kasvatajad on eraõiguslikud asutused alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses) ning volitatud või suunatud asutuste tegevuse (kas volitatud või suunatud sojaubade kasvatajad tarnisid sojaube biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest ning tegutsesid seega valitsuse volitusel). Peale selle on komisjon kontrollinud, kas täidetud ülesanne antaks tavapäraselt valitsusele (kas sojaubade tarnimine sojaõli tootjatele piisavast väiksema tasu eest on Argentinas tavapärane valitsuse tegevus) ning kas see funktsioon ei erine tegelikkuses tavadest, mida valitsused tavaliselt järgivad (kas sojaubade tegelik tarnimine kasvatajate poolt erineb tegelikult sellest, mida valitsus ise oleks teinud).

(84)

Võttes arvesse põhjendustes 77–82 osutatud WTO praktikat, analüüsis komisjon esmalt, kas Argentina valitsuse toetus biodiislikütuse tootmisharule põhineb mõnel valitsuse poliitikal või on see lihtsalt õigusaktides sätestatud üldiste regulatiivsete volituste „kõrvalmõju“. Uurimisel keskenduti eriti asjaolule, kas avastatud hinnamoonutused olid osa valitsuse eesmärkidest või kaasnesid madalamad sojaoa hinnad pigem tahtmatult valitsuse üldise regulatiivse tegevusega. Komisjon otsustas kooskõlas põhjenduses 64 toodud järeldustega osaliselt kasutada kättesaadavaid fakte, et määrata kindlaks, kas Argentina valitsus on sojaoa kasvatajaid volitanud või suunanud.

(85)

Mitu dokumenti näitab, et Argentina valitsus soovis selgelt toetada ja arendada biodiislikütuse tootmisharu kui poliitilist eesmärki, eelkõige püüdes vähendada sisendmaterjalide (sojaubade) omamaist hinda ja seega pakkudes rahalist toetust biodiislikütuse tootmiseks.

(86)

See toetus saavutatakse mitme meetme kaudu, mis on seostatavad Argentina valitsusega (sealhulgas sojaubade ekspordimaksud, subsiidiumid sojaubade tootjatele, et jätkata tootmist ja müüki siseturul biodiislikütuse tootjatele, vastumeetmed muude teraviljade tootmisele, näiteks ekspordikvootide kehtestamise teel, ning avalikud teadaanded, et julgustada sojaubade tootjaid mitte peatama oma tootmist, vaid jätkama müüki siseturul) (28). Neid meetmeid, ehkki mitu korda muudetud alates nende kehtestamisest 1994. aastal, (29) on pidevalt kohaldatud, et alandada, nagu Argentina valitsus on ise õigusaktides kinnitanud (vt põhjendused 89–100), sojaubade omamaist hinda maailmaturu hindade tõusu arvestades ning eesmärgiga arendada Argentinas lisaväärtuse ahelat, mis muu hulgas hõlmab biodiislikütuse tootmisharu.

(87)

Sojaubade ekspordimaksud on oluline vahend, mida Argentina valitsus kasutab biodiislikütuse tootmisharu toetamiseks. OECD arvates kehtestab Argentina valitsus eelkõige oma ekspordimaksu korra kaudu „kõrgemad määrad toorainete või sisendi tootjatele, samal ajal kui valmistoodete suhtes kehtivad madalamad määrad. […] Siseturul järgmise etapi tootmisharudele pakutav hinnaeelis võib moonutada ja vähendada konkurentsi nii siseturul kui ka välisturgudel“ (30). Lisaks märkis Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) Argentinat käsitlevas aruandes, et „diferentseerivad ekspordimaksud biokütustelt võrreldes teiste samast lähteainest saadud toodetega edendasid biokütuste, eriti biodiislikütuse eksporti“ (31). Maailmapank märkis, et Argentina valitsus on kehtestanud suured ekspordimaksud, mis „alandavad lähteaine kulusid siseturul ja edendavad biodiislikütuse eksporti“ (32).

(88)

Argentina valitsus väitis, et üheski OECD, IRENA ja Maailmapanga väljaandes ei viidatud Argentina valitsuse selgele eesmärgile toetada Argentina biodiislikütuse tootmisharu. Samas ei vaidlustanud Argentina valitsus komisjoni leitud tsitaatide õigsust. Vastupidi Argentina valitsusele leidis komisjon, et nendes väljaannetes tehtud analüüsid toetavad tema järeldust, et Argentina valitsus toetab selgelt Argentina biodiislikütuse tootmisharu.

(89)

Argentinas on sojaubade ekspordimaks kehtinud alates 1994. aastast fikseeritud määraga 3,5 %. Nagu näitavad kõik põhjendustes 91–100 kirjeldatud õigusaktide muudatused, kinnitavad meetmed, mida on kasutatud ekspordimaksu korrigeerimiseks üle esialgse määra, Argentina valitsuse sõnaselget eesmärki vähendada maailmaturu hindade tõusu arvestades omamaiseid hindasid. Uurimise ajal väitis Argentina valitsus, et sojaubade ja sojaõli ekspordimaks on kehtinud tulu suurendamise eesmärgil. Hoolimata komisjoni mitmetest nõuetest esitada seda väidet toetavaid dokumente, ei esitanud Argentina valitsus ühtegi.

(90)

Peale selle ei ole alates 2002. aastast üheski õigusaktis, mis on seotud sojaubade, sojaõli või biodiislikütuse ekspordimaksu korrigeerimisega, märgitud tulu suurendamist ekspordimaksu taseme põhjusena. Selle asemel, nagu selgitatud põhjendustes 91–100, märgitakse nendes õigusaktides, et ekspordimaksu eesmärk on innustada sojaoa tarnijaid jätkama omamaist müüki rahvusvahelistest hindadest madalama hinnaga. Seega kasutab Argentina valitsus sojaubade ekspordimakse pigem kui vahendit omamaise biodiislikütuse tootmisharu arendamise toetamiseks kui maksutulu meetmena.

(91)

Pärast avalikku erakorralise olukorra deklaratsiooni (33) tõsteti ekspordimaks 2002. aastal otsusega 11/2002 3,5 %-lt 13,5 %ni (34). See otsus sisaldas järgmist väidet: „arvesse võetakse ka põllumajandusliku toodangu rahvusvaheliste hindade võimaliku olulise muutumise mõjusid“ (rõhuasetus lisatud), mis näitab, et see meede võeti eesmärgiga mõjutada sojaubade omamaist hinda võrreldes maailmaturu hinnaga.

(92)

Määra tõsteti samal aastal veel ehk 13,5 %-lt 23,5 %ni otsusega 35/2002, (35) milles märgitakse, et „seadusega nr 22415 lubatakse kehtestada tarbimiseks mõeldud kaupade import, et stabiliseerida omamaiseid hindasid, kuni need jõuavad sobivale tasemele ja säilitavad pakkumise, mis vastab siseturu vajadustele“. Õigusakti teksti kohaselt olid need meetmed üleminekumeetmete laadi ja ajutised, kuni valitsevad üldised majanduslikud tingimused püsisid. Samas kehtivad need ekspordimaksud endiselt ja on sarnasel tasemel nagu riigi erakorralise olukorra ajal, samal ajal kui teiste teraviljade puhul on ekspordimaks kehtestatud 0 % tasemel (36).

(93)

2007. aastal alustasid Argentinas tegevust esimesed suured biodiislikütuse tootjad. Sel aastal avaldas Argentina valitsus kaks otsust, millega tõsteti sojaubade ekspordimaks 23,5 %-lt 27,5 %ni (37) ja seejärel veel 35 %ni (38). Mõlemas otsuses märgiti täiendava ekspordimaksu põhjusena, et lisaks nende toodete sise- ja rahvusvahelise nõudluse suurendamisele kasutatakse nende otsustega hõlmatud tooteid (peamiselt sojaubadega seotud tooted) uutes tootmisvaldkondades, tuues sõnaselge näitena biokütused.

(94)

Lisaks märgiti otsuses 10/2007 (39) sõnaselgelt, et „teraviljade rahvusvahelised hinnad on märkimisväärselt tõusnud […] täiendavate eksporditollimaksude kehtestamist mitmele ülalnimetatud kaubale peetakse sobivaks“ (rõhuasetus lisatud).

(95)

Otsuses 369/2007 (40) märgiti lisaks sõnaselgelt, et ekspordimaksu tõstmine on vajalik selleks, et „alandada omamaiseid hindasid, kindlustades parema sissetuleku jaotumise ja stimuleerides lisaväärtust“ (rõhuasetus lisatud).

(96)

2008. aastal kehtestas Argentina valitsus otsusega 125/2008 (41) valem ekspordimaksu fikseeritud summa arvutamiseks sõltuvalt valitsuse (põllumajandusettevõtluse ministeeriumi) poolt iga päev kehtestatud ametlikust FOB-hinnast.

(97)

Otsuses 125/2008 esitati seejärel järgmine poliitika: „ Teraviljade ja õliseemnete rahvusvahelised hinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ning nende aastasisesed muutused on olnud väga volatiilsed. Sellise stsenaariumi jätkumine võib avaldada negatiivset mõju majandusele tervikuna, näiteks tekitada kõrged omamaised hinnad , ebaõiglasema jõukuse jaotumise ning kasvava ebakindluse seoses investeerimisotsustega põllumajanduses ja loomakasvatussektoris. Teraviljade ja õliseemnete peamise alarühma suhtes kohaldatavate ekspordimaksude kava kavandatav muudatus on asjakohane vahend ülalnimetatud probleemide lahendamiseks.“ (rõhuasetus lisatud).

(98)

Samuti 2008. aastal muutis Argentina valitsus otsusega 64/2008 (42) ekspordimaksu arvutamise valemit ja esitas uuesti sõnaselgelt oma poliitilise eesmärgi: „Muutuvate ekspordimaksude kava eesmärk on vähendada teraviljade ja õliseemnete ning nende kõrvalsaaduste rahvusvaheliste hindade tõusu mõju omamaistele hindadele, mis aitab parandada sissetuleku jaotumist .“ (rõhuasetus lisatud).

(99)

2012. aastal avaldas Argentina valitsus ühisotsuse, milles märgiti, et Argentina on vastu võtnud mitu avalikku poliitikameedet, et tugevdada riigi biodiislikütuse tootmisharu, eriti seaduse nr 26.093 kehtestamisel. Ühisotsuses märgiti lisaks, et biodiislikütuse ja selle segude eksporditollimaksud olid muude õliseemnesektori kõrvalsaaduste suhtes kohaldatavate ekspordimaksudega kooskõlas, võttes arvesse erinevaid tootmiskulusid ja säilitades diferentsiaali, nii et biodiislikütuse tegelik maksumäär oli madalam kui selle peamise sisendi oma, seega edendades Argentinas lisaväärtust ja ergutades biodiislikütuse tootmisharu arengut (43).

(100)

Ehkki 2015. aasta lõpus kaotas äsja valitud Argentina valitsus muude teraviljade ekspordimaksu, püsis sojaubade ekspordimaks kõrge. Dekreedis nr 133/2015, (44) millega kehtestati ekspordimaksu kaotamine nisult ning korrigeeriti sojaubade ekspordimaksu määra 30 %ni, seati järgmine poliitiline eesmärk: „Sojaubade ja nende kõrvalsaaduste korral ei ole täisistutatud ala suurenemine ja viimase hooaja rekordiline saak ära hoidnud kogu seonduva väärtusahela konkurentsivõime ja kasumlikkuse vähenemist“ (rõhuasetus lisatud). Väärtusahel on siinkohal seotud muu hulgas biodiislikütuse tootmisharuga.

(101)

Pärast teabedokumendi avaldamist kordasid Argentina valitsus ja CARBIO oma väidet, et mõju, mida avaldavad sojaubade suhtes kohaldatavad ekspordimaksud biodiislikütuse tootmisele, on selgelt, juhul kui selline mõju üldse esineb, parimal juhul tulu kogumise meetme kõrvalmõju.

(102)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Dekreete, nagu on osutatud põhjendustes 91–100, ei saa pidada „üksnes poliitiliseks avalduseks“. Need õigusaktid kajastavad korduvalt Argentina valitsuse kavatsust toetada biodiislikütuse tootmisharu, samal ajal kui vastupidi Argentina valitsuse seisukohtadele ei nimetata dekreetides tulu kogumist sojaubade suhtes kehtestatud ekspordimaksu eesmärgina. Üheski õigusaktis, mille Argentina valitsus esitas oma seisukohtade raames, ei viidatud sojaubade ekspordimaksu puhul tulu kogumise funktsioonile.

(103)

Sojaubade ekspordimaksude kehtestamisega asetab Argentina valitsus sojaubade kasvatajad majanduslikult ebaratsionaalsesse olukorda, mis sunnib neid müüma oma kaupa siseturul madalama hinnaga, kui nad võiksid saada nende ekspordimaksude puudumisel. Seega võetakse neilt ratsionaalne valik ja neid sunnitakse järgima ekspordimaksu poliitilist eesmärki.

(104)

Seda ebaratsionaalset olukorda süvendasid muud ekspordipiirangud, nagu muude põllumajandustoodete kui sojaubade ekspordikvoodid alates 2006. aastast kuni 2015. aastani, mis pärssis muude teraviljade eksporti ja suunas kasvatajaid jätkama sojaubade (ja mitte muude teraviljade) tootmist ning alandas omamaist hinda veelgi. Sojaubade kasvatajad jätkasid ka oma tootmist ja toodangu kohalikku müüki, sest ladustamine ei ole selle põllumajandussaaduse puhul asjakohane ning seda saadust ei saa keskmise kuni pika aja jooksul säilitada.

(105)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis Argentina valitsus, et maisi ja nisu ekspordikvoote ei ole kümme aastat kehtinud. Samas tegi komisjon järelduse, et see väide on faktiliselt väär. Otsusega 543/2008 (45) reguleeriti sõnaselgelt muu hulgas ka nisu ja maisi maksimaalsete ekspordikoguste kindlaksmääramist. See meede kehtis kuni 2015. aasta lõpuni (46).

(106)

Peale selle kehtestas Argentina valitsus 2009. aastal sojaubade suhtes ajutise impordikeelu, märkides, et imporditud toorainetele tuleks eelistada omamaiseid tooraineid, lisades sellega Argentina tootele rahvusvahelisel turul väärtust, ning et kohalikul tasandil toodetud sisendi ajutine import moonutab seda eesmärki (47). 2012. aastal lõi Argentina valitsus registri sojasektori volitatud ettevõtjatele, kaotades impordikeelu (48). Samas oli endiselt väga koormav importida sojaube Argentinasse kuni selle registri edasistele muudatustele 2016. aastal (49). Impordikeeld koos sojaubade ekspordimaksuga kinnitab Argentina valitsuse poliitilist eesmärki ergutada üleni omamaise biodiislikütuse tootmisharu arengut, sealhulgas kohalikke tooteid tarneahelas. See tekitab Argentinas kunstliku ja valitsuse ergutatud sojaubade tootmise, mis on mõeldud sisetarbimiseks, tagades, et kohalik nõudlus sojaubade järele rahuldatakse kohalike tarnete alusel eesmärgiga saavutada kehtestatud poliitikaeesmärgid.

(107)

Lisaks sellele on muude põllumajanduskultuuride ekspordipiirangute pikk periood kaasa toonud sojaubade tootmise märkimisväärse kasvu ehk Argentina põllumajanduse nii-öelda sojización'i (50). Isegi pärast ekspordikvootide kaotamist 2015. aastal (51) ei vähenenud sojaubade tootmine märkimisväärselt võrreldes teiste põllumajanduskultuuridega ja on püsinud üsna stabiilne, vt joonis 1.

Joonis 1

Argentina sojaoa-, maisi- ja nisutoodang saagiaasta kohta

Soja

Mais

Nisu

Toodang miljonites tonnides

2000/01

2001/02

2002/03

2003/04

2004/05

2005/06

2006/07

2007/08

2008/09

2009/10

2010/11

2011/12

2012/13

2013/14

2014/15

2015/16

2016/17

2017/18

Allikas: http://datosestimaciones.magyp.gob.ar/

(108)

Lisaks avaldas Argentina valitsus 2017. aastal otsuse, milles kehtestati sojaubade kasvatajatele motivatsioonikava (52) Plan Belgrano tegevuskava osana (53). Plan Belgrano koostati 2016. aastal kui taristu ja tööstuse arendamise kava kümnes Argentina põhjapoolses provintsis, mis on võrreldes ülejäänud riigiga olnud ajalooliselt vähem arenenud. Selle otsusega kehtestati Argentina kümnes kõige vähem arenenud provintsis (54) alates 1. märtsist kuni 31. augustini 2017 sojaubade kasvatajatele rahalised stiimulid ning sellega suunati kasvatajaid sojaubade tootmise juurde ja suurendati sojaubade pakkumist siseturul biodiislikütuse tootmisharu arendamise nimel.

(109)

Komisjon leidis, et kättesaadavaid tõendeid silmas pidades võttis Argentina valitsus „aktiivsema rolli kui lihtsalt julgustamine“, nagu nõudis apellatsioonikogu (55). Argentina valitsuse võetud meetmed piiravad sojaubade kasvatajate tegevusvabadust, seades faktiliselt piirangud nende toote müügi hinna suhtes tehtavatele äriotsustele.

(110)

Neil ei lasta maksimeerida nende tulu, mida neil oleks võimalik teenida sojaubade ekspordimaksu puudumise korral (näiteks eksportides oma toodangut, et saada kasu kõrgematest hindadest, või tõstes omamaiseid hindasid), samuti sarnasel määral piiravate meetmete korral.

(111)

Seda toetavad lisaks dekreedid 133/2015 ja 640/2016, milles Argentina valitsus võtab erimeetmeid, et abistada sojaubade tootmisharu ja selle seonduvat väärtusahelat eesmärgiga panna kogu seonduva väärtusahela konkurentsivõime ja kasumlikkuse vähenemine pöörduma. Seega julgustab või suunab Argentina valitsus sojaubade kasvatajaid siseturu varustamise eesmärgil oma tootmist säilitama, vaatamata asjaolule, et ratsionaalne tarnija kohandaks oma toodangu mahtu ja hindasid olukorras, kus eksport ei ole soodustatud.

(112)

Nende meetmetega mõjutab Argentina valitsus sojaubade kasvatajaid sojaube Argentinas hoidma, kuna nad ei saa müüa paremate hindadega, mis kehtiksid Argentinas juhul, kui kõnealuseid meetmeid ei eksisteeriks.

(113)

Selles mõttes on sisendi tootjad Argentina valitsuse poolt „volitatud“ või „suunatud“ pakkuma kaupu omamaistele sojaubade kasutajatele, st biodiislikütuse tootjatele piisavast väiksema tasu eest. Sojaubade kasvatajatele on tehtud ülesandeks kunstliku, eraldatud ja madalate hindadega siseturu loomine Argentinas.

(114)

Teiste sõnadega – kirjeldatud meetmeid rakendades Argentina valitsus teab, kuidas sojaubade kasvatajad meetmetele reageerivad ja mis tagajärjed sellest tulenevad. Kuigi sojaoa kasvatajad võivad omamaist tootmist veidi alandada, et vastata ekspordimaksudele ja muudele piiravatele meetmetele, näitavad tõendid, et tootmine ei lõppenud, samuti ei vähenenud see oluliselt (vt allpool tabel 1 täiendavad selgitused põhjenduses 139). Komisjon tegi järelduse, et see tuleneb asjaolust, et Argentina valitsus volitab ja suunab sojaubade kasvatajaid jätkama tootmist ja eksporti.

(115)

Nagu selgitatud, kohandatakse sojaubade kasvatamise sektoris tootmist vaid vähesel määral, mille tulemusena omamaised hinnad langevad. Sellega seoses tehakse mõju kindlaks eelnevalt ja mitte järgnevalt, ja seetõttu ei ole mõju „tahtmatu“. On olemas „tõendatav seos“ poliitika ning asjaomaste eraõiguslike asutuste käitumise vahel, kes tegutsevad vahendajatena valitsuse poliitika elluviimisel, mis näeb ette sojaubade pakkumise biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest.

(116)

Argentina valitsus ise on tunnistanud oma meetmete edu nimetatud poliitilise eesmärgi ehk biodiislikütuse tootmisharu toetamise saavutamisel. 2012. aastal Argentina valitsuse avaldatud ühisotsuses, millele on viidatud allpool, väitis ta, et vastu võetud riiklik poliitika hõlmab mitmeid mehhanisme, et edendada biodiislikütuse tootmisharu. See selgitab edukaid tulemusi selles tootmissektoris, mille peamise sisendi brutomarginaalid ületavad töötlemise etapis 25 % (56). Need marginaalid tunduvad olevat tulenenud suurel määral biodiislikütuse ja sojaubade ekspordimaksude erinevustest.

(117)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et Argentina valitsus oli volitanud või suunanud sojaubade kasvatajaid ellu viima oma eraldatud siseturu loomise poliitikat ning pakkuma sojaube omamaisele biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest.

(118)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis Argentina valitsus, et komisjon laiendas volitamise või suunamise kohaldamisala, rõhutades termineid „stimuleerimine“ ja „suunamine“, samal ajal kui WTO nõuete kohaselt peab vastutuse määramine olema sõnaselge ja kinnitav toiming, olema adresseeritud konkreetsele isikule ning selle eesmärk peab olema konkreetne ülesanne või kohustus. Valitsuse poliitilised avaldused ei saa endast kujutada korraldust ning väidetav korraldus või ülesande andmine ei saa olla tahtmatu või pelgalt valitsuse regulatsiooni kõrvalsaadus.

(119)

Komisjon ei nõustunud. Nagu on märgitud põhjenduses 117, leidis komisjon põhjenduses 93 osutatud WTO kohtupraktikat silmas pidades, et Argentina valitsus on võtnud selgeid ja kinnitavaid meetmeid, et anda sojaoakasvatajatele ülesanne müüa oma sojaubasid tegelikust maksumusest väiksema tasu eest biodiislikütuse tootmisharule. Valitsuse tegevuse ja sojaoakasvatajate käitumise vahel on „tõendatav seos“, nii et nende tegevust saab seostada Argentina valitsuse tegevusega. Argentina valitsus ei põhjendanud oma väidet, et komisjoni leitud tõendeid saaks pidada üksnes Argentina valitsuse poliitilisteks avaldusteks. Eelkõige ei vaidlustanud Argentina valitsus neist avaldustest tulenevate märgitud poliitiliste eesmärkide olemasolu; samuti ei eitanud Argentina valitsus avaldusi, millega tunnustati piiravate meetmete edukust Argentina biodiislikütuse tootmisharu toetavate poliitiliste eesmärkide saavutamisel. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(120)

Peale selle väitis Argentina valitsus, et komisjoni järeldus, et erinevate mehhanismide olemasolu laiemas skeemis, mille Argentina valitsus oli kavandanud, et toetada konkreetset tootmisharu, on oluline, et määrata kindlaks, et tegevuse laad on olulisel määral vale, sest ekspordimaksud ei ole hõlmatud alusmääruse artikli 3 punktidega i–iii (ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga) ning ei kuulu alusmääruse artikli 3 punkti iv alla.

(121)

Üksnes asjaolu, et ekspordimaksud kui selliseid ei ole alusmääruse artikli 3 lõike 1 punktis a sõnaselgelt nimetatud, ei välista seda, et neil võib olla rahalise toetuse laad ning need võivad seega kuuluda subsiidiumi määratluse alla alusmääruse ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel. Komisjon esitas ulatuslikult tõendeid, et sojaubade ekspordimaksu kasutati koos muude instrumentidega vahendina, et motiveerida sojaubade kasvatajaid järgima kehtestatud poliitilisi eesmärke viisil, mis tõi kaasa tasakaalustava subsiidiumi, nagu on määratletud alusmääruse artikli 3 lõike 1 punktis a. Kuna Argentina valitsus ei põhjendanud väidet, miks sojaubade ekspordimaksu ei saaks käsitada tasakaalustava subsiidiumina, lükkas komisjon väite tagasi.

(122)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ei nõustunud Argentina valitsus põhjenduses 121 esitatud komisjoni järeldusega, et Argentina valitsus ei põhjendanud oma väidet, miks sojaubade ekspordimaksu ei saa pidada tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(123)

Kuigi Argentina valitsus väitis uurimise käigus, et ekspordimaksude kehtestamise eesmärk on tulu tekitamine, ei suutnud Argentina valitsus esitada tõendeid selle väite toetuseks mis tahes õigusakti puhul, millega kehtestatakse sojaubade ekspordimaksu määr või muudetakse seda. Olemasolevate tõendite põhjal leidis komisjon, et ekspordimaksud on muu hulgas Argentina valitsuse vahendid biodiislikütuse tootmisharu arengu toetamiseks. Seetõttu jõudis komisjon teistsugusele järeldusele, mida on selgitatud eespool põhjendustes 89–90, ja lükkas tagasi Argentina valitsuse esialgse väite.

(124)

CARBIO väitis, et komisjon ignoreeris kõrget standardit, mis on nõutav volitamise või suunamise tõendamiseks. Sojaubade kasvatajad võivad vabalt otsustada, kas toota, müüa või eksportida oma sojaubasid. Ühegi sojaubade ekspordimaksu elemendiga ei volitata ega suunata sojaubade tootjaid tegema neid otsuseid.

(125)

Komisjon ei nõustu, et antud juhul ei ole täidetud volitamise või suunamise standard, nagu on märgitud põhjenduses 82. Pealegi on CARBIO väide, et sojaubade kasvatajad võivad vabalt kehtestada sojaubade hinna, väär. Argentina valitsus selgitas kontrollkäigu ajal, kuidas valitsus kehtestab ekspordiks sojaubade FOB-hinna. Kuna nii sojaubade ekspordihind kui ka omamaine hind on oluliselt allpool maailmaturu hinda, on sojaubade kasvatajate vabadus oma hinna kehtestamisel piiratud. Lisaks eirab CARBIO asjaolu, et ekspordimaks ei ole ainus vahend, mida Argentina valitsus kasutab sojaubade kasvatajate suunamiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(126)

CARBIO vaidlustas ka komisjoni järelduse põhjenduses 112, et sojaubade kasvatajad ei saa müüa parema hinnaga, mis valitseks Argentinas, kui kõnealuseid meetmeid ei oleks, viidates kaubanduskomisjoni uuringule, milles väidetakse, et sojaubade ekspordimaksu kaotamine tooks kaasa kodumaiste sojaubade hinnatõusu ainult 1,2 % võrra (57).

(127)

Komisjon märkis, et ajakirjas „American Journal of Agricultural Economics“ (58) avaldatud uuringu kohaselt võib sojaubade riigisisene hind ekspordimaksu puudumisel olla palju suurem – kuni 26,0 %. Peale selle viidati CARBIO osutatud uuringus ka sellele, et sojaubade ekspordimaksu tühistamine tooks kaasa sojaubade maailmaturu hinna 18 %-lise languse. See tähendab, et 23,5 %lise ekspordimaksu teoreetilise kaotamisega oleks Argentina hinna ja maailmaturu hinna erinevus peaaegu kõrvaldatud.

(128)

Seepärast kordas komisjon järeldust, et sojaubade kasvatajaid motiveeritakse kasvatama ja müüma sojaube Argentinas, ilma et neil lubataks müüa parema hinnaga, mis kehtiks Argentinas nende meetmete puudumisel.

(129)

Pärast lõplikku avalikustamist kordasid Argentina valitsus ja CARBIO oma väiteid, et:

(130)

Argentina valitsus ja CARBIO ei nõustunud ka sellega, kuidas komisjon tõlgendas mõisteid „volitama“ ja „suunama“. Argentina valitsus väitis, et komisjoni hinnang rahalisele toetusele on väga sarnane nn mõjupõhise lähenemisviisiga, mille WTO kohtupraktika on selgesõnaliselt ja kategooriliselt tagasi lükanud.

(131)

CARBIO väitis veel, et sojaubade praegune maailmaturuhind ei kajasta seda, milline oleks Argentina sojaubade hind ilma ekspordimaksuta.

(132)

Kuna Argentina valitsus ja CARBIO kordasid varem esitatud väiteid, kuid ei põhjendanud neid, lükkas komisjon need tagasi.

(133)

Seejärel hindas komisjon, kas Argentina sojaubade kasvatajad on eraõiguslikud asutused, kes on volitatud või suunatud Argentina valituse poolt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(134)

Valimisse kaasatud Argentina eksportivad tootjad ostsid kogu sojaoa, mida kasutati biodiislikütuse tootmisel, omamaistelt allikatelt. Sojaube osteti eraõiguslikelt sojaubade kasvatajatelt, välja arvatud väike kogus sojaube, mis osteti riigi osalusega äriühingult YPF.

(135)

Seega leidis komisjon kättesaadava teabe põhjal, et kõik sojaubade kasvatajad on erasektori asutused, keda Argentina valitsus on volitanud alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses pakkuma sojaube piisavast väiksema tasu eest.

(136)

Järgmise sammuna kontrollis komisjon, kas sojaubade kasvatajad viisid ka tegelikult ellu Argentina valitsuse poliitikat ja pakkusid sojaube piisavast väiksema tasu eest. Selleks oli vaja teha Argentina turu arengut käsitlev üksikasjalik analüüs, tuginedes sobivale võrdlusalusele. Komisjon otsustas kooskõlas põhjenduses 64 toodud järeldustega osaliselt kasutada kättesaadavaid fakte, et määrata kindlaks, kas sojaubade kasvatajad on pakkunud sojaube piisavast väiksema tasu eest.

(137)

Põhjendustes 84–116 kirjeldatud meetmekogumi kaudu innustas Argentina valitsus sojaubade kasvatajaid müüma kohalikul tasandil madalamate hindadega kui muidu (st nende meetmete puudumisel oleks sojaubade kasvatajad eksportinud sojaube oluliselt kõrgema maailmaturu hinnaga või oleks lihtsalt kohandanud oma pakkumist turupiirangutega). Ent sojaubade kasvatajad ei teinud seda tingituna Argentina valitsuse poliitikast ergutada biodiislikütuse tootmisharu järgmiste etappide arengut.

(138)

Nagu näidatud tabelis 1, töödeldakse praktiliselt kogu omamaine sojaubade toodang purustamise teel sojaõliks. Sojaubade tootmist, eksporti, importi ja siseturul purustamist käsitlevad andmed on aastate lõikes järgmised:

Tabel 1

Argentina sojaubade, sojaõli ja biodiisli tootmine

(139)

Nagu näha tabelis 1, suurenes sojaubade tootmine 26,7 miljonilt tonnilt 2001. aastal 40,5 miljoni tonnini 2006. aastal (59). Sojaubade ekspordimaksu tõstmine ei toonud kaasa sojaubade tootmise vähenemist, vaid majanduslikust seisukohast ebaratsionaalse suurenemise. Tõepoolest – ilma Argentina valitsuse loodud eri meetmete tekitatud stiimuliteta kohaneksid tarnijad, kelle suhtes kehtivad ekspordipiirangud, turutingimustega. Samas käesoleval juhul saavad sojaubade kasvatajad oma tootmise vähendamise asemel ka pigem kasu poliitilisest eesmärgist ergutada ja arendada konkurentsivõimelist biodiislikütuse tootmisharu, mis omakorda nõudis seda, et biodiislikütuse tootjatele tehakse sojaubade kogused kättesaadavaks rahvusvahelistest hindadest madalamate hindadega.

(140)

Suundumust kajastab joonis 2 (tonnides).

Joonis 2

Sojaubade töötlemine Argentinas

Sojaubade purustamine

Sojaubade import

Sojaubade eksport

Sojaubade tootmine

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

Allikas: põhjenduse 138 tabelis esitatud andmed.

(141)

Tabel 1 ja joonis 2 näitavad, et praktiliselt kogu sojaubade toodang, mis tarbiti siseturul, läks purustamisele ning saadud sojaõli tarbiti siseturul peamiselt biodiislikütuse tootmisel.

(142)

CARBIO väitis pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, et komisjoni arvates kasutatakse kõiki siseturul müüdavad sojaubasid ainult biodiisli tootmiseks. Komisjon leidis, et nii see ei ole. Nagu on märgitud põhjenduses 141, müüakse sojaube kodumaiselt sojaõli ja sojajahu tootmiseks. Saadud sojaõli kasutatakse biodiisli tootmiseks, sest Argentinas ei ole sojaõli jaoks märkimisväärset kodumaist turgu. Teatav osa sojaõlist ja sojajahust eksporditakse.

(143)

Peale selle toimub sojaubade eksport üksnes siis, kui omamaine tarbimine nii sojaubade purustamiseks kui ka biodiislikütuse tootmiseks on täielikult rahuldatud. Tabel 1 ja joonis 2 näitavad ka sojaubade olematut või väga piiratud importi ekspordipiirangute kohaldamise aastatel. Seda kinnitab ka valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul täheldatud ärimudel. Tõepoolest mitte ükski neist ei importinud sojaube biodiislikütuse tootmiseks. Nad importisid sojaube pigem üksnes oma purustamistehastes kasutamiseks ning seejärel eksportisid Argentinast kogu saadud sojaõli ja -jahu.

(144)

Järelikult on Argentina valitsuse meetmete põhieesmärk saavutatud: siseturul toodetud sojaoad on täielikult rahuldanud nõudluse omamaise biodiislikütuse tootmiseks vajaliku sisendi järele, kahjustades neid sojaubade tootjaid, kes pigem optimeeriksid oma kasumit ja kas ekspordiksid kogu oma toodangu või müüksid siseturul kõrgemate hindadega, kui ekspordipiiranguid ei esineks.

(145)

Asjaomase WTO menetluspraktika kohaselt, mida on selgitatud eelkõige põhjenduses 78, peaks enamikul juhtudel esinema teatav valitsuse ähvardus või stiimul sisendi tarnijatele, et tõendada volitamise ja suunamise olemasolu. Kaalutlusõiguse andmine ei välista automaatselt seda järeldust. See juhtumipõhine analüüs tugineb tõenditele. Käesoleval juhul on asjaolu, et eksport on üsna piiratud väga rahvusvahelisel toormeturul, kus Argentina on üks juhtivaid sojaubade tootjaid, märkimisväärne, eelkõige võttes arvesse, et hind on rahvusvahelisel turul märkimisväärselt kõrgem kui Argentina omamaine hind (vt joonis 3 põhjenduses 158).

(146)

Argentina õigusaktides sisalduvad tõendid (vt põhjendused 91–99) näitavad, et Argentina valitsuse poliitiline eesmärk on arendada ja edendada suurema lisaväärtusega järgmisi tootmisetappe, sealhulgas biodiislikütuse tootmist. Lisaks märkis Argentina valitsus selgelt oma eesmärgina kaitsta järgmisi tootmisetappe rahvusvaheliste hindade tõusu eest.

(147)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis CARBIO, et komisjon ei esitanud tõendeid seisukoha kohta, et sojaubade tootjad pigem optimeeriksid oma kasumit.

(148)

Kuna komisjon ei saanud sojaoakasvatajatelt otsest teavet, nagu on selgitatud põhjendustes 61–64, eeldas komisjon, et sojaoakasvatajad on turumajanduse tingimustes tegutsevad ratsionaalsed ettevõtjad, kes optimeeriksid võimaluse korral oma kasu. Seepärast peetakse ebaratsionaalseks otsuseks suurendada sojaubade tootmist, kui hinnad on madalad tingituna suuremast ekspordimaksust. Asjaolu, et sojaubade kasvatajad tarnivad jätkuvalt sojaube, hoolimata eri piiravatest meetmetest, mille Argentina valitsus on vastu võtnud, tuleneb Argentina valitsuse võetud meetmetest, millega stimuleeritakse sojaubade kasvatajaid kui üksuseid, mis rakendavad märgitud poliitikaeesmärke, et toetada biodiislikütuse tootmisharu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(149)

Argentina valitsus väitis, et ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et sojaubade töötlemist on Argentinas mingil viisil muudetud tingituna sojaubade ekspordimaksudest.

(150)

Komisjon ei nõustunud. Komisjon tuletab kõigepealt meelde, et Argentina valitsus ei aidanud komisjonil hankida vajalikku teavet sojaubade kasvatajatelt, et paremini hinnata nende käitumist. Seega leidis komisjon, et kättesaadava teabe alusel muutsid Argentina valitsuse meetmed (sealhulgas ekspordimaks) sojaubade kasvatajate käitumist, et saavutada Argentina valitsuse kavandatav mõju. Nagu võib näha tabelist 1, siis hoolimata sojaubade ekspordimaksu tõstmisest 2007. aastal, st biodiislikütuse ulatusliku tootmise alguses, suurenes sojaubade tootmine märkimisväärselt. Peale selle on sojaõli eksport samal ajavahemikul asendatud suures ulatuses biodiisli ekspordiga, mis näitab, et Argentina valitsuse meetmed on stimuleerinud struktuurset muudatust, et suurendada biodiislikütuse tootmisharu konkurentsivõimet. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(151)

Samuti on selge, et mitmeid väikseid sojaubade tootjaid (ligikaudu 64 000) innustab see poliitika müüma peaaegu kogu oma toodangu siseturul ja madalama hinnaga, kui nad oleksid muidu saanud rahvusvahelistel turgudel, ehkki Argentina valitsus ei ole ametlikult takistanud neil oma tooteid eksportimast. Puuduvad tõendid, et Argentina valitsus üritab mingil viisil otse või kaudselt julgustada ja/või aktiivselt toetada ekspordi kasvu ja seega sojaubade tootjate kasumi maksimeerimist, hoolimata sojaube kasvatavate väikeste põllumajandusettevõtjate teadaolevatest raskustest välisriigist klientide leidmisel, võõrkeeles rääkimisel ja kõikide koormavate ekspordi jaoks vajalike haldusformaalsuste täitmisel.

(152)

Kuna toimikus puuduvad vastupidised tõendid ja arvestades Argentina valitsuse piisava koostöö puudumist selles küsimuses asjakohaste tõendite ja teabe esitamisel, tegi komisjon järelduse, et need tõendid näitavad, et sojaubade kasvatajaid motiveeritakse pigem müüma oma toodangut siseturul järgmiste tootmisetappide, sealhulgas biodiislikütuse tootjate kasuks kui maksimeerima oma tulu, otsides muid viise, nagu oma tootmismahu korrigeerimine või isegi teist liiki tootmisele (nt muudele teraviljadele) ümberlülitumine.

(153)

Asjaolu, et sojaubade kasvatajatel on vähemalt formaalselt endiselt teatav kaalutlusõigus müüa välisriigis ning et toimus väga väikeses mahus eksport, ei nõrgesta peamist järeldust nende volitamise või suunamise olemasolu kohta kooskõlas WTO menetluspraktikaga DRAMSi asjas (60).

(154)

Järgmiseks analüüsis komisjon sojaubade tarnimise mõju, mis tuleneb Argentina valitsuse võimalikest meetmetest Argentina sojaubade omamaise hinna suhtes.

(155)

Komisjon kasutas sojaubade keskmist omamaist hinda Argentinas, mis põhineb Buenos Airese teraviljabörsi kuuandmetel Rosario, Bahia Blanca ja Quequeni kohta, mille on esitanud põllumajandusettevõtluse minister riigi tasandil.

(156)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad importisid mõnel määral sojaube. Ehkki äriühingud ei kasutanud seda imporditud toodet biodiislikütuse tootmiseks – seda kasutati sojaõli valmistamiseks, mis seejärel eksporditi, võib selle impordi hinda pidada tüüpiliseks, sest sojaube imporditi purustamiseks ja reeksporditi sojaõlina ning nende hind kajastas sojaubade maailmaturuhinda.

(157)

Nende omamaist hinda võrreldi sojaubade keskmise FOB impordihinnaga valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt iga kuu.

(158)

Joonisel 3 on näidatud hinnakõikumised vaatlusalusel perioodil ning hindade erinevus protsentides Argentina omamaise hinna ja maailmaturu hinna vahel.

Joonis 3

Argentina omamaine hind võrreldes maailmaturu hinnaga

Maailmaturu hind (Argrentina peesot tonni kohta)

Hindade erinevus (%)

Argentinia omamaine hind (Argrentina peesot tonni kohta)

2017M11

2017M09

2017M07

2017M05

2017M03

2017M01

2016M11

2016M09

2016M07

2016M05

2016M03

2016M01

2015M11

2015M09

2015M07

2015M05

2015M03

2015M01

Allikas: Bloomberg ja Argentina valitsuse esitatud väited, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel andmetel.

(159)

Joonisel 3 on näidatud Argentina omamaise hinna ja maailmaturu hinna erinevus, mida võib selgitada peamiselt sojaubade ekspordimaksuga. Argentina valitsuse suunav poliitika takistab sojaubade tootjatel teenimast kasumit, tuginedes maailmaturu hindadele. Sojaubade kasvatajad jäetakse tegelikult ilma ratsionaalsest võimalusest müüa rahvusvahelistel turgudel palju kõrgema hinnaga.

(160)

Selle asemel teenivad nad nii siseturul kui ka rahvusvahelisel turul võrreldava kasumi, mis tuleb selle arvelt, et omamaiseid hindasid alandatakse ekspordimaksu võrra. Seega alandab Argentina valitsus omamaiseid hindasid siseturu töötleva tööstuse kasuks.

(161)

Argentina valitsus tegeleb suunamisega, jättes sojaubade kasvatajad ilma ratsionaalsest võimalusest. Pealegi nagu jooniselt näha võib, ei ole omamaiste ja rahvusvaheliste hindade erinevus jäänud üksnes oluliseks, vaid on ka kaitsnud biodiislikütuse tootmisharu ja kõiki teisi järgmisi tootmisetappe (näiteks purustajaid, kes on peamiselt lõimitud biodiislikütuse tootjatega) rahvusvahelisel turul esinenud suurimate hinnatõusude eest.

(162)

Seega on Argentina valitsuse meetmed saavutanud oma eelnevalt kindlaks määratud eesmärgi, nimelt alandada omamaiseid hindasid rahvusvaheliste hindade tõusu korral, tekitades kasu omamaisele lisaväärtusega tootmisharule, sealhulgas biodiislikütuse sektorile.

(163)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et Argentina sojaoakasvatajaid oli volitatud või suunatud tarnima sojaube omamaisele biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest.

(164)

„Tavapäraselt täidetavate ülesannete“ kriteeriumi osas, mida vaekogu ei ole veel täpsemalt selgitanud, (61) arvas komisjon, et riigi territooriumil oleva tooraine pakkumine riiklikele äriühingutele on tavapäraselt valitsuse ülesanne. Üldise rahvusvahelise õiguse kohaselt on riikidel suveräänne õigus oma loodusvarade üle. Neil on küll suur kaalutlusõigus otsustamaks, kuidas oma loodusvarade kasutamist korraldada, kuid tavapäraselt kasutatakse siin valitsuse reguleerimispädevust. Seoses sellega pole oluline, kas valitsus tavapäraselt täidaks seda funktsiooni või mitte (62). Seepärast leidis komisjon, et Argentina territooriumil kasvatatud sojaubade pakkumine Argentina biodiislikütuse tootmisharule on tavapäraselt valitsuse ülesanne.

(165)

Pärast teabedokumendi avaldamist esitas CARBIO vastuväite komisjoni otsusele, et riiki tuleb pidada vastutavaks otsuste eest, mille on teinud eraomandisse kuuluvad ja selles riigis kasvatatud sojaubade tarnijad. Selleks et täita „tavapäraselt täidetavate ülesannete“ kriteeriumi, väitis CARBIO, et kõik otsused sojaubade kohta tuleb langetada avalikuks otstarbeks. Siiski selgitas CARBIO oma vastuses, et „riik võib võtta meetmeid seoses loodusvaradega“. See kinnitab komisjoni seisukohta, et see suveräänsus realiseerub tavaliselt valitsuse regulatiivses õiguses korraldada riigi loodusvarade kasutamist. Seetõttu ei ole vaja, et kõik otsused sojaubade kohta võetaks vastu avalikuks otstareks, et täita „tavapäraselt täidetavate ülesannete“ kriteeriumi. Vastasel juhul võiks selliseid üksusi pidada „avaliku sektori asutusteks“ ja omistada nende tegevus riigile, mis ei vasta ei volitamise ega suunamise stsenaariumile. Viimasel juhul puudub vajadus, et kõik erasektori asutuste toimingud saab omistada riigile, vaid tuleb kontrollida üksnes konkreetset meedet (st sisendi pakkumine piisavast väiksema tasu eest). Seega lükkas komisjon selle väite tagasi ning tegi järelduse, et tooraine, näiteks sojaubade pakkumine avalikes huvides olevate eesmärkide saavutamisel (näiteks biodiisli tootmisharu arendamine) on ülesanne, mida tavapäraselt täidab valitsus.

(166)

Kriteeriumi „ei erine tegelikkuses“ osas märkis komisjon, et sõnastus pärines vaekogu 1960. aasta aruandest artikli XVI:5 kohase läbivaatamise kohta, milles kasutati samalaadset sõnastust tootja rahastatud tasude puhul, mida ei peetud tegelikkuses erinevaks valitsuse maksustamis- ja subsideerimispoliitikast (63). Seda arvesse võttes eeldab see kriteerium positiivset järeldust, et kaupade pakkumine volitatud eraõigusliku asutuse poolt ei erine tegelikkuses võimalikust olukorrast, kus valitsus oleks selliseid kaupu ise pakkunud. Komisjon leiab, et see tingimus on täidetud. Selle asemel et tarnida sisendit otse biodiislikütuse tootmisharule eesmärgiga saavutada Argentina valitsuse riiklikud poliitilised eesmärgid ergutada biodiislikütuse tootmisharu arengut, sealhulgas selle tootmisharu ekspordipotentsiaali, motiveerib Argentina valitsus mitmete meetmete kaudu erasektori asutusi tegema seda Argentina valitsuse eest.

(167)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid Argentina valitsus ja CARBIO, et komisjon ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et Argentinas eraomandis oleval maal kasvatatud sojaubade tootmise ja müügiga tegelevate eraõiguslike tarnijate poolt tehtud otsused kajastaksid Argentina valitsuse tavapäraselt täidetavaid ülesandeid.

(168)

Nagu märgitud põhjenduses 164, leidis komisjon, et riiklike ettevõtete varustamine riigis asuva toorainega on ülesanne, mida tavaliselt täidab valitsus. Ei Argentina valitsus ega CARBIO ei esitanud selle järelduse ümberlükkamiseks ühtegi sisulist argumenti ega tõendit ning seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. Argentina valitsus kasutab sojaoakasvatajaid, et saavutada konkreetne poliitiline eesmärk, mis ei erine sellisest olukorrast, kus Argentina valitus on ise otseselt sojaubade kasvataja.

(169)

Mitmete meetmete, sealhulgas ekspordimaksude, kvantitatiivsete piirangute, omamaistele tootjatele antud subsiidiumide ja riikliku poliitika avaldamise kaudu motiveeris Argentina valitsus omamaiseid sojaubade tootjaid müüma sojaube kohalikul tasandil ning volitas ja suunas neid tarnima seda toorainet Argentinas piisavast väiksema tasu eest. Kõnealuste meetmetega saavutati soovitud mõju, milleks oli Argentina omamaise sojaubade turu moonutamine ja hinna surumine kunstlikult madalale tasemele, andes sellega eelise järgmise etapi ehk biodiislikütuse tootmisharule. Ülesannet pakkuda sojaube piisavast väiksema tasu eest täidab tavapäraselt valitsus, pidades silmas riiklikku eesmärki toetada biodiislikütuse tootmisharu, ning sojaubade kasvatajate ja tootjate sarnane praktika ei erine tegelikkuses tavapäraselt valitsuse poolt järgitavast praktikast, püüdes saavutada sarnaseid poliitilisi eesmärke muus vormis toetuse (näiteks toetuste või saamata jäänud tulu) kaudu.

(170)

Komisjon tegi seega järelduse, et Argentina valitsus andis kaudset rahalist abi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktide iv ja iii tähenduses, mida on tõlgendatud ja rakendatud kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a alapunktide iv ja iii kohase WTO standardiga.

(171)

Komisjon leiab, et sellised kategooriad nagu „rahaline toetus“ ja „sissetuleku- või hinnatoetus“ ei ole vastastikku välistavad. Tegelikult on apellatsioonikogu kinnitanud, et „mitmeid valitsuse meetmeid, mis suudavad pakkuda subsiidiume [nii-öelda rahalise toetuse alusel], on veelgi laiendatud mõistega „sissetuleku- või hinnatoetus“ artikli 1 punkti 1 a lõikes 2“ (64). See tõlgendus on ka kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu eseme ja eesmärgiga „suurendada ja edendada üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe põhimõtteid seoses nii subsiidiumide kui ka tasakaalustavate meetmete kasutamisega“ (65).

(172)

1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikkel XVI hõlmab „igasuguseid subsiidiume, sealhulgas igas vormis sissetuleku- või hinnatoetust, mis toimib otse või kaudselt selliselt, et see suurendab mis tahes toote tema territooriumilt eksporti või vähendab selle toote tema territooriumile importi“.

(173)

Väljend „igas vormis“ viitab selle kategooria laiale kohaldamisalale selles mõttes, et see hõlmab kõiki vorme, mis otse või kaudselt tagavad sissetuleku- või hinnatoetuse. Selles mõttes viitab sõna „vormi“ sõnaraamatu tähendus „ühele mitmest viisist, kuidas asi eksisteerib või esineb; liik, laad, variant“ aga ka „viis, meetod“ (66). Seega hõlmab väljend „igas vormis“ igat viisi või meetodit, millel valitsus annab kellelegi sissetuleku- või hinnatoetust.

(174)

„Toetus“ tähendab „millegi edule kaasa aitamist või millegi väärtuse säilitamist“ (67). Terminit „toetus“ kasutatakse sageli põllumajanduse kontekstis, viidates valitsuse toetusprogrammidele (68). Käesoleval juhul viitab termin „toetus“ WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a lõikes 2 valitsuse tegevusele, mis aitab hindade või kellegi saadava sissetuleku väärtuse säilitamisele.

(175)

Lisaks tähendab viide „1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XVI tähenduses“ igas vormis sissetuleku- või hinnatoetust, mis otse või kaudselt suurendab „mis tahes“ toote eksporti WTO liikme territooriumilt või vähendab selle toote importi tema territooriumile. Seda võimalikku või tegelikku mõju on sõnaselgelt käsitletud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklis XVI:1: „… sealhulgas igas vormis sissetuleku- või hinnatoetust, mis toimib otse või kaudselt selliselt, et see suurendab mis tahes toote tema territooriumilt eksporti või vähendab selle toote tema territooriumile importi“.

(176)

Kokkuvõttes hõlmab alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkt b mis tahes vormis valitsuse meetmeid, mis otse või kaudselt tagavad isikule sissetuleku- või hinnatoetuse ning millel on võimalik või tegelik mõju (69) suurendada mis tahes toote eksporti WTO liikme territooriumilt või vähendada selle importi tema territooriumile. See tõlgendus on ka kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu eseme ja eesmärgiga „suurendada ja edendada üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe põhimõtteid seoses nii subsiidiumide kui ka tasakaalustavate meetmete kasutamisega“ (70).

(177)

Kooskõlas selle tõlgendusega võib lisaks selle kontrollimisele, kas Argentina valitsuse vastu võetud meetmeid saaks iseloomustada rahalise toetusena kaupade pakkumise vormis piisavast väiksema tasu eest, analüüsis komisjon ka seda, kas Argentina valitsuse meetmeid võiks iseloomustada ka sissetuleku- või hinnatoetusena, mis kuulub alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti b alla. Seda tehes kontrollis komisjon kõigepealt, kas Argentina valitsus kavatseb toetada biodiislikütuse tootmisharu loomist ja arendamist; teiseks seda, mis liiki meetmed võttis Argentina valitsus biodiislikütuse tootmisharu toetamiseks; ning kolmandaks, kas need meetmed kvalifitseerusid „mis tahes vormis sissetuleku- või hinnatoetusena“ 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XVI tähenduses.

(178)

Argentina valitsus ja CARBIO väitsid pärast teabedokumendi avalikustamist, et komisjon tugines alusmääruse artikli 3 lõike 1 punktis b kasutatud mõistete „mis tahes vormis sissetuleku- või hinnatoetus“ lubamatult laiale tõlgendusele, väites, et see hõlmab „kõiki vorme, mis otse või kaudselt tagavad sissetuleku- või hinnatoetuse“ ning „igat viisi või meetodit, millega valitsus annab kellelegi sissetuleku- või hinnatoetust“.

(179)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Otsus tehti kooskõlas WTO kohtupraktikaga ja „sissetuleku- või hinnatoetuse“ tõlgendusega. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 186–195, ei uurinud komisjon ainult Argentina valitsuse võetud meetmete mõju, vaid analüüsis põhjalikult ka Argentina valitsuse võetud meetmete poliitilisi eesmärke ning nende olemust ja ülesehitust, järeldades, et biodiisli ja sojaubade hind Argentina siseturul „hõlmab valitsuse otsest sekkumist turule, et määrata kindlaks kauba hind konkreetsel tasandil“ (71). Argentina valitsuse järgitavate poliitiliste eesmärkide tõttu on omamaised biodiisli hinnad võrreldes eksporditud biodiisli hinnaga kunstlikult kõrgel tasemel, mis toetab omamaist biodiislikütuse tootmisharu (vt põhjendused 189 ja 195). Samal ajal kehtestatakse sojaubade hind kunstlikult madalal tasemel sojaubade ekspordimaksu kaudu, mis samuti toetab omamaist biodiislikütuse tootmisharu.

(180)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ei nõustunud Argentina valitsus komisjoni tõlgendusega, et „rahalise toetuse“/„sissetuleku- või hinnatoetuse“ kategooriad ei ole vastastikku välistavad, kuna subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktis 2 on kasutatud sidesõna „või“.

(181)

Põhjenduses 171 selgitas komisjon, miks ta ei pidanud neid kategooriaid teineteist vastastikku välistavateks. Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu teksti sõna „või“ lihtne keeleline selgitus ei muutnud komisjoni arutluskäiku ja seetõttu lükati väide tagasi.

(182)

Argentina valitsus kordas oma väidet, et komisjoni järelduste aluseks on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktis 2 kasutatud mõistete „mis tahes vormis sissetuleku- või hinnatoetus“ ebakohaselt lai tõlgendus, ning et ekspordimaksukorra kohaldamiseks artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti 2 kohaselt kohaldab komisjon „mõjupõhist lähenemisviisi“, mis ei ole kooskõlas WTO kohtupraktikaga.

(183)

Kuna Argentina valitsus ei esitanud uusi tõendeid komisjoni järelduste ümberlükkamiseks, lükkas komisjon väited tagasi.

(184)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidles CARBIO vastu ka komisjoni järeldustele sissetuleku- ja hinnatoetuse kohta, tsiteerides enda kasuks apellatsioonikogu aruande „China – GOES“ üht muud osa (72). CARBIO hinnangul ei hõlma sissetuleku- ja hinnatoetus hõlma olukordi, kus „hindade liikumine on mingi muu valitsusepoolse sekkumise kaudne mõju“ (73).

(185)

Komisjon leidis, et CARBIO viide „China – GOES“ kohtupraktikale ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna järeldused sissetuleku- või hinnatoetuse kohta ei põhine kaudsetel hindadel, vaid Argentina valitsusele omistatavatel kavandatud meetmetel, mille eesmärk on hinnaefekt, mis toetab biodiislikütuse tootmisharu. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(186)

Põhjendustes 89–100 osutatud õigusaktid näitavad, et Argentina valitsusel on sõnaselge poliitika toetada omamaise biodiislikütuse tootmisharu loomist ja arendamist. Eelkõige kehtestas Argentina valitsus 12. mai 2006. aasta seaduse 26.093 (74) kaudu korra, et edendada biokütuste, sealhulgas biodiislikütuse kodumaist tootmist ja kasutamist. Selle seadusega luuakse jõustamisasutus, mille roll on edendada ja kontrollida jätkusuutlikku biodiislikütuse tootmist ja kasutamist (75). Peale selle määratakse selle seadusega kindlaks, et põllumajandus-, loomakasvatus-, kalandus- ja toiduainetalitus edendab teravilju, mis on mõeldud biokütuste tootmiseks, mis aitavad kaasa põllumajandussektori tootmise mitmekesistamisele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate talitus edendab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt kapitalivarade omandamist, mis on mõeldud biokütuse tootmiseks, ning teaduse, tehnoloogia ja tootmisinnovatsiooni talitus edendab teadusuuringuid, koostööd ja tehnosiiret väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning riigi teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi asjaomaste institutsioonide vahel (76).

(187)

Argentina valitsus on andnud selget toetust alates 2001. aastast, kui dekreet 1396 (77) jõustus. Selle dekreediga kehtestati biodiislikütuse konkurentsivõime kava, mis vabastas tootjad maksudest „et edendada biodiislikütuse arengut“ ning milles märgiti „et vedelkütuste ja maagaasi maksukomponent on peamine töövahend majanduslike signaalide saatmiseks“ (rõhuasetus lisatud). Seda kava toetas 2001. aastal kütuste valdkonna asekantsler, kes kinnitas biodiislikütuse tootjate projektide edendajatele, et biodiislikütus jääb maksuvabaks kütuseks, ning kinnitas Argentina valitsuse rolli, lubades kehtestada stabiilse reguleeriva raamistiku ja teatada, et biodiislikütuse projektidele tagatakse kasu, mis tuleneb tööstusliku edendamise korrast ja eelistest. Ta teatas lisaks, et biodiislikütuse arendamisel on põhiroll põllumajandustootjatel (78).

(188)

Omamaise biodiislikütuse edendamist konsolideeriti 2004. aastal resolutsiooniga 1156, millega loodi riiklik biokütuste programm, (79) mis edendas omamaise biodiislikütuse tootmisharu tehnoloogilist arengut majandus- ja tootmisministeeriumi poolt (80). Argentina valitsus pidas omamaise biodiislikütuse tootmisharu edendamist selgelt Argentina makromajandusmudeli osaks (81).

(189)

Centro de Economia Internacional teatas 2011. aastal, (82) et omamaise biodiislikütuse arendamise eesmärk on pigem suurendada soja lisaväärtust kui vähendada fossiilkütuste kasutamist. Selle uurimisasutuse esitatud põhjused biodiislikütuse tootmisharu arendamiseks olid muu hulgas kasvav võimalus tarnida välisturgude vajadustele vastavas mahus ning eksporditollimaksude erinevused, mis edendas suurema lisaväärtusega tootmist kui põhitoodete, näiteks sojaoa puhul (83).

(190)

Peale selle tehti uuringus, mille viis 2011. aastal läbi valitsusasutus ehk riiklik põllumajandustehnoloogia instituut (84) (Instituto Nacional de Tecnología Agropecuaria, INTA), järeldus, et „biodiislikütuse turul on tavaline, et riik stimuleerib seda erinevatel põhjustel erinevate poliitikate kaudu“, „teisisõnu on tõenäoline, et turgu stimuleeritakse kunstlikult ning ilma riigi sekkumiseta kaotab see majandusliku olulisuse“, ning et „ilmselge järeldus on see, et biodiislikütus ei tundu edendavat sojaubade tootmist, vaid et kehtib vastupidises suunas põhjuslik seos“.

(191)

See toetus on jätkunud ka pärast uurimisperioodi, sest 2018. aasta veebruaris leppisid energeetikaminister, Santa Fe kuberner ja CARBIO kokku, et nad loovad ühise töörühma, et paremini kujundada ja arendada biodiislikütuse riiklikku strateegiat (85).

(192)

2010. aastal kehtestas Argentina valitsus siseturu jaoks segamiskorralduse, nõudes Argentina kütuseettevõtetelt, et nad ostaksid biodiislikütust ja segaksid seda enne müüki mineraaldiislikütusega (86). See segamiskorraldus kehtestati koos Argentina valitsuse ja biodiislikütuse tootjate vaheliste biodiislikütuse tarnelepingutega alates 2010. kuni 2015. aastani. Need tarnelepingud kehtestati „tingituna biokütuste riigi energiakavasse lisamise tähtsusest“ ning see oli seega „vajalik, et kehtestada selged suunised, mis tagavad tõhusalt ja tulemuslikust riigi täitevvõimu välja pakutud eesmärkide saavutamise“ (87) ning lisaks „võttes arvesse riigi eesmärke edendada põllumajandustööstuse tegevust, luues lisaväärtust toorainetele, mis on toodetud riigi territooriumil“ (88).

(193)

Nagu on arutatud põhjendustes 265–267, ei allkirjastanud Argentina valitsus ühtegi biodiislikütuse tarnelepingut pärast 2015. aastat, aga jätkas kvootide määramist ja sellise hinna kehtestamist, millega segamisettevõtted peavad biodiislikütust ostma. Kvoot põhines eeldataval kogusel, mida siseturg vajas segamiskorralduse täitmiseks. Ülejäänud Argentina toodangut võis ainult eksportida.

(194)

Uurimisperioodil kehtestati biodiislikütuse hind siseturul iga kuu, eristades suuri, suuri mittelõimitud ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Biodiislikütuse omamaine hind põhines järgmisel valemil:

sojaõli hind (mille on avaldanud põllumajandusministeerium) + metanooli kulu + tööjõukulu + muud kulud + kapitali tootlus (mis on kehtestatud tasemel 3 %) (89)

(195)

Ühelegi valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile ei määratud kvooti ning nad tarnisid uurimisperioodil siseturul. Samas tunduvad siseturul kehtestatud keskmised hinnad olevat kõrgemad kui keskmine ekspordihind, eriti väikeste, keskmise suurusega ja suurte mittelõimunud biodiislikütuse tootjate jaoks. Seega kehtestades omamaise biodiislikütuse hinna kunstlikult kõrgel tasemel, järgis Argentina valitsus poliitikat, millega ta pakkus väikestele ja keskmise suurusega biodiislikütuse tootjatele, kes müüsid siseturul, hinnatoetust.

(196)

Pärast teabedokumendi avaldamist vaidlustas Argentina valitsus järelduse, et biodiislikütuse omamaine hind on kehtestatud kunstlikult kõrgel tasemel.

(197)

Komisjon ei nõustunud. Biodiislikütuse omamaise hinna taseme hindamiseks kasutas komisjon Argentina valitsuse esitatud avalikke andmeid. Need avalikud andmed näitasid, et omamaise hinna kehtestab Argentina valitsus ning seega ei mõjuta seda turujõud. Argentina valitsus ei vaidlustanud, et ta kehtestab omamaised biodiislikütuse hinnad. Peale selle näitasid avalikud andmed, et hinnad, mida maksid siseturul äriühingud, kellel oli juurdepääs sellele turule (st väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), olid seejuures kõrgemad kui ekspordihind. Argentina valitsus ei vaidlustanud ka seda hinnaerinevust. Seega tegi komisjon järelduse, et biodiislikütuse omamaine hind kehtestatakse kunstlikult kõrgel tasemel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(198)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis Argentina valitsus, et põhjuslikku seost väidetava sissetuleku- või hinnatoetuse ning sellele järgneva ekspordi suurenemise või impordi vähenemise mõju vahel ei ole kinnitatud ning et suurimate tootjate puhul takistatakse omamaist müüki.

(199)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Reguleerides omamaist biodiislikütuse turgu ja määrates kvoodi üksnes väiksematele biodiislikütuse ettevõtetele, lõi Argentina valitsus tootmisharu, kus suurimad tootjad ei või siseturul müüa ja on seega täielikult ekspordile suunitletud, seega aidates suurendada biodiislikütuse tootmisharu ekspordialast konkurentsivõimet. Peale selle on põhjenduses 209 esitatud tabelis 2 välja toodud Argentina biodiisli tootmise andmed alates 2008. aastast (kui Argentina alustas suuremahulist tootmist) ja biodiislikütuse eksport. Tabel 2 näitab, et sissetulekutoetus biodiislikütuse tootmisharule on avaldanud positiivset mõju ekspordile tingituna asjaolust, et see on loodud kui ekspordile suunatud tootmisharu ning jääb selleks kuni praeguseni.

(200)

Nagu on selgitatud põhjendustes 186–191, oli Argentina valitsus selgelt väljendanud kavatsust toetada kogu omamaist biodiislikütuse tootmisharu, olenemata sellest, kas see on suunatud omamaisele tarbimisele või ekspordile. Samas ei olnud ühelgi valimisse kaasatud eksportival tootjal uurimisperioodil asjaomast omamaist müüki. Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad selgitasid, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tarnetega, kellele Argentina valitsus oli kehtestanud kvoodid, oli omamaine nõudlus rahuldatud. Asjaolu, et suurtele ettevõtetele kehtestati erihind, ei muutnud fakti, et ükski suur ettevõte ei omanud uurimisperioodi jooksul siseturul müüki. Selle tulemusena ergutas Argentina valitsus, takistades biodiislikütuse tootmisharu siseturul müümast, Argentina biodiislikütuse tootmisharu ekspordi tulemuslikkust.

(201)

Seepärast tegi komisjon järelduse, et Argentina valitsuse kavatsus toetada Argentina biodiislikütuse tootmisharu loomist ja arengut on ilmne.

(202)

Nagu arutatud põhjendustes 186–201, püüdis Argentina valitsus toetada biodiislikütuse tootmisharu, võttes vastu mitmed meetmed, sealhulgas sojaubade ekspordimaksud, muude teraviljade kui sojaubade tootmise ekspordikvoodid, sojaubade impordikeeld enne uurimisperioodi ja subsiidiumid sojaubade kasvatajatele Argentina vähim arenenud provintsides. Need meetmed tekitasid kunstliku, osadeks jaotatud ja madala hinnaga sojaubade siseturu Argentinas, millest sai kasu omamaine biodiislikütuse tootmisharu. Peale selle kehtestas Argentina valitsus 2006. aasta biokütuste seadusega (90) biodiislikütuse tootmise edendamise korra. Nagu on märgitud ka põhjenduses 191, on see toetus jätkunud isegi pärast uurimisperioodi, kui Argentina valitsus asutas koos teiste ametiasutuste ja ettevõtjatega ühise töörühma, et paremini kujundada ja täiustada biodiislikütuse riiklikku strateegiat. Seepärast teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal järelduse, et Argentina valitsus on viimase kümne aasta jooksul kehtestanud mitmed meetmed, et luua, arendada ja toetada biodiislikütuse tootmisharu.

(203)

Põhjendustes 186–201 kirjeldatud meetmetega pakub Argentina valitsus toetust biodiislikütuse tootmisharule. Isegi kui võiks väita, et Argentina valitsuse poolt sojaubade tootjatele kehtestatud meetmed ei ole volitamine ega suunamine (ent see ei ole nii), leiab komisjon, et need oleksid vähemalt reguleerivad tingimused, mis lubavad kunstlikult biodiislikütuse tootjatel omandada sojauba madalama hinnaga kui rahvusvaheliselt kättesaadav. Argentina valitsuse 2012. aasta otsuses (91) on tunnistatud, et biodiislikütuse tootmisharu on teeninud 2012. aastal kasumit kuni 25 % tingituna Argentina valitsuse vastu võetud meetmetest.

(204)

Peale selle on Argentina valitsus kehtestanud kohustuslikud segamisnõuded, nii et Argentina kütuseettevõtted peavad ostma biodiislikütust Argentina valitsuse kehtestatud kunstlikult kõrgete hindadega. Nagu selgitatud punktis 3.3, ei tasakaalusta komisjon biodiislikütuse tarnelepinguid, sest eksportivad tootjad ei saanud sellest meetmest uurimisperioodil kasu. Samas viitab asjaolu, et kehtestatud on süsteem, sellele, et Argentina valitsus pakub ka hinnatoetust biodiislikütuse tootmisharule.

(205)

Komisjon märgib ka, et 2006. aasta biodiislikütuste seaduse kaudu (92) kehtestab Argentina valitsus biodiislikütuse tootmise edendamise korra, mis hõlmab stiimulite loomist selle tootmisharu toetamiseks.

(206)

Kõik need meetmed näitavad, et Argentina biodiislikütuse tootmisharu toetatakse ja stimuleeritakse kunstlikult. Seda tunnistab isegi Argentina valitsus ühes riikliku põllumajandustehnoloogia instituudi väljaandes, märkides, et „on tõenäoline, et turgu stimuleeritakse kunstlikult ning et ilma riigita kaotab see turg oma majandusliku olulisuse“ (93) ning et „diferentseeriv ekspordimaks on selge motiiv biodiislikütuse tootmiseks ning et ilma riigi abita ei oleks biodiislikütuse turg äriühingute jaoks, mis sõltuvad õli kui ainsa müügitoote ostmisest turul, jätkusuutlik“ (94).

(207)

Seepärast tegi komisjon järelduse, et eespool nimetatud Argentina valitsuse meetmete kaudu pakub Argentina valitsus otse või kaudselt sissetuleku- või hinnatoetust biodiislikütuse tootmisharule, aidates seega suurendada selle konkurentsivõimet.

(208)

Peale selle, nagu on märgitud põhjendustes 199 ja 200, on Argentina biodiislikütuse tootmisharu selline sektor, mis loodi ekspordile suunitletud sektorina, kus kehtiksid maailmaturu hinnad.

(209)

Nagu on näidatud tabelis 2, loodi Argentina biodiislikütuse tootmisharu esialgu kui ekspordile suunatud tootmisharu, kus eriti esimestel aastatel eksporditi kogu biodiislikütuse toodang ning see sisenes suurimatele eksporditurgudele üldise soodustuste süsteemi alusel nulltariifiga (95).

Tabel 2

Argentina biodiislikütuse tootmine ja eksport (tonnides)

(210)

Seepärast soodustas omamaisele biodiislikütuse tootmisharule antud toetus biodiislikütuse eksporti, tänu millele suutsid biodiislikütuse tootjad konkureerida ebaõiglaselt teiste riikide biodiislikütuse tootjatega, kes ei saanud väiksematest sisendihindadest kasu. Madalamad kulud tõid kaasa suurema sissetuleku, mille võis kujundada lisakasumiks või mida võis kasutada hinna alandamiseks või millega võis teha mõlemat. Argentina biodiislikütuse tootmisharu jaoks on endiselt olulisel kohal eksporditurud ja eelkõige liidu turg.

(211)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud Argentina valitsus komisjoni järeldusega, et nende poolt vastu võetud meetmete kogum kvalifitseerub „mis tahes vormis sissetuleku- või hinnatoetusena“ GATT 1994 XIV artikli ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a alapunkti 2 tähenduses, mille tagajärjel suurenes biodiislikütuse eksport.

(212)

Kuna Argentina valitsus ei esitanud selle väite toetuseks ühtegi täiendavat põhjendust, lükkas komisjon selle väite tagasi.

(213)

Seepärast tegi komisjon järelduse, et Argentina valitsus andis eri meetmete kaudu otse või kaudselt biodiislikütuse tootmisharule sissetuleku-/hinnatoetust, mis tõi kaasa biodiislikütuse ekspordi kasvu alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

(214)

Olles kindlaks teinud, et meetmed tähendavad Argentina valitsuse rahalist toetust erasektori asutuste volitamise või suunamise kaudu ja/või sissetuleku-/hinnatoetust, arvutas komisjon tasakaalustatava subsiidiumi, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi sai, kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5.

(215)

Kuna Argentina valitsuse enamiku meetmete eesmärk oli kunstlikult alandada sojaubade omamaist hinda, mis tõi kaasa suurema sissetuleku Argentina biodiislikütuse tootjatele, analüüsis komisjon, kas Argentina valitsuse toetus biodiislikütuse tootmisharule tekitas kasu, viidates erinevusele nende hindade, mida maksid omamaised biodiislikütuse tootja, ja võrdlusaluse vahel, mis põhines Argentinas sojaubade puhul kehtivatel turutingimustel.

(216)

Komisjon eeldas, et see erinevus tõi kaasa Argentina biodiislikütuse tootjate suurema kasumi ning seega vähemalt võrdus kasuga, mida saadi Argentina valitsuse sissetuleku-/hinnatoetuse kaudu. See võrdlev meetod tagas ka, et ei esinenud topeltarvestust teiste subsiidiumidega, mida käesolevas uurimises tasakaalustati, ning mis tagavad samuti Argentina biodiislikütuse tootjatele sissetuleku-/hinnatoetuse.

(217)

Komisjon arvutas alustuseks valimisse kaasatud Argentina tootjate poolt sojaubade eest makstava kaalutud keskmise ostuhinna uurimisperioodil. Kaalutud keskmine arvutati kuu lõikes ja sojaubade kasvatajatelt biodiislikütuse tehasesse tarnituna Argentinas.

(218)

Keskmine ostuhind arvutati ilma käibemaksuta hindade ja koguste alusel, mis olid tehing-tehingu järel äriühingute poolt esitatud arvetel loetletud, ja mida kontrollkäikude ajal kontrolliti.

(219)

Kõnealust keskmist hinda oli vaja võrrelda kohase võrdlusalusega. Alusmääruse artikli 6 punkti d kohaselt tehakse tasu piisavus kindlaks, võttes aluseks vaatlusaluse toote suhtes valdavalt kehtivad turutingimused pakkumise riigis, st Argentinas, mis hõlmavad hinda, kvaliteeti, kättesaadavust, turustatavust, transporti ja muid ostutingimusi (96). See peegeldab WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punkti d, ning seda tuleb tõlgendada ja rakendada sellest lähtuvalt.

(220)

Sojaoad on toore ja Argentinasse imporditud sojaoad on võrreldavad omamaiselt kasvatatud sojaubadega. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad importisid kõik sojaoad CIF-hinna alusel ning nende keskmine hinnatase oli päritolust olenemata sama. Tegelikud impordihinnad, mida pakuti CIF-tingimustel purustamistehastele, olid samal tasemel nagu maailmaturu hind, mis on noteeritud kui FOB Mehhiko laht. Omamaiselt kasvatatud sojaubade ostude puhul leiti, et neid tehti mitmete Incotermsi tarneklauslite alusel. Samas tarniti suur enamus omamaiselt kasvatatud sojaubade oste ka omamaistele purustamistehastele. Sojaubade import moodustas märkimisväärse osa valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ostudest, nimelt 4,6 %. Need ostud jagunesid sadade tehingute peale. Ehkki valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel olid erinevad tarnijad mitmest naaberriigist, leiti, et impordihind oli keskmiselt samal tasemel, nagu on kirjeldatud põhjenduses 223.

(221)

Seepärast leidis komisjon, et tegelikud hinnad, mida valimisse kaasatud tootjad maksid imporditud sojaoa eest, kajastavad moonutamata turutingimusi Argentinas, sealhulgas lõpphinna hulka kuuluvaid üldiselt kohaldatavaid tarnetasusid (97).

(222)

Asjaolu, et neid valimisse kaasatud eksportivate tootjate imporditud tooteid kasutati mitte biodiislikütuse, vaid sojaõli tootmiseks, ei muuda seda järeldust, sest uurimisperioodil oli sojaubade nõudlus biodiislikütuse tootmiseks Argentinas täielikult kaetud sojaubade omamaise pakkumisega. Samal ajal ei esine kättesaadavate eri sojaubade kvaliteedierinevusi, mis muudaksid imporditud sojaoad biodiislikütuse tootmise mittekasutatavaks. Seega leidis komisjon, et need ostud moodustavad asjakohase võrdlusaluse.

(223)

Sellele tuginedes kasutas komisjon tegelikku hinda, millega valimisse kaasatud eksportivad tootjad importisid Argentinasse sojaube, mis olid kõik pärit naaberriikidest, kui lähimat võimalikku ligikaudset väärtust Argentina moonutamata omamaiste hindade puhul nende toodete eest. Need hinnad olid tõepoolest samal tasemel nagu maailmaturu hinnad ja olid uurimisperioodil keskmiselt 6 043 Argentina peesot tonni kohta.

(224)

Komisjon võrdles seejärel hinda, mida maksti Argentina tootjate poolt omamaiselt kasvatatud sojaubade eest, kaalutud keskmise tegeliku impordihinnaga sojaubade eest kuu arvestuses. Kogu see import toimus ajutise impordikorra alusel ja selle suhtes ei kohaldatud seega imporditollimakse ning tegelikku hinda, mida maksid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, käsitleti Argentinas valitsevatel turutingimustel piisavana.

(225)

Saadud vahe kogusumma kujutab endast „säästu“, mille said Argentina biodiislikütuse tootjad, kes ostavad sojaube Argentina moonutatud turult, võrreldes hinnaga, mida nad oleksid pidanud maksma moonutuste puudumisel. Kokkuvõttes kujutab see kogusumma uurimisperioodil Argentina valitsuse poolt Argentina tootjatele antud soodustust.

(226)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagas komisjon need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse valimisse kaasatud eksportivate tootjate sojaubadel põhineva toodangu käibega (nimetaja), kuna subsiidium tagas kasu kogu sojaubadel põhinevate toodete toodangu valmistamiseks ja mitte ainult asjaomase toote või eksporditava toodangu valmistamiseks.

(227)

Uurimisperioodile järgnevaks perioodiks võttis Argentina valitsus vastu dekreedi 1343/2016, (98) millega kehtestatakse sojaubadele ja -õlile ekspordimaks. Selle määra alandatakse alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2019 iga kuu 0,5 %. Selle tulemusena vähendatakse sojaubade ekspordimaksu 2019. aasta lõpuks 18 %ni.

(228)

3. septembril 2018 võttis Argentina valitsus vastu dekreedi 793/2018, (99) millega kehtestatakse sojaubade ekspordimaksu määr 18 % alates sellest kuupäevast, ent rakendatakse täiendavat ekspordimaksu neli Argentina peesot eksporditud USA dollari kohta, mille alusel arvutatakse maks eksporditud sojaubade FOB-väärtuselt väljendatuna USA dollarites. See näitab, et Argentina valitsus võib igal ajal otsustada ekspordimaksu taset muuta.

(229)

Sündmused, mis järgnesid komisjoni otsusele mitte kehtestada ajutisi meetmeid 2018. aasta septembris, kinnitavad lisaks, et Argentina valitsusel on õigus kohandada korrapäraselt ekspordimaksu süsteemi. Septembris vastu võetud dekreediga kehtestatud ekspordimaksu 12 %-list ülemmäära juba suurendati 2019. aasta eelarvega 33 %-le ning selline ülemmäär võib jääda kehtima kuni 2020. aasta lõpuni (100).

(230)

Seetõttu järeldab komisjon, et viimase dekreedi järel saadakse pärast uurimisperioodi jätkuvalt kasu kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 teise lausega.

(231)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitsid Argentina valitsus ja CARBIO, et imporditud sojaubade võrdlusalus ei kajasta Argentinas valitsevaid turutingimusi.

(232)

Argentina valitsuse väide, et impordihind kajastab alternatiivset turu võrdlusalust, näitab faktide ebaõiget tõlgendamist. Tegelikult kasutas komisjon võrdlusalusena sojaubade impordihinda, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad tegelikult maksid. Komisjon pidas seda hinda asjakohaseks võrdlusaluseks konkreetsel põhjusel, et see hind kajastas Argentinas kehtivaid turutingimusi, mida ei mõjutanud Argentina valitsuse meetmed (nagu tehti kindlaks, võrreldes neid impordihindasid rahvusvaheliste hindadega). Komisjon leidis, et CIF-impordihind on piisav, sest see kajastas sadamas asuvas purustamistehases makstud hinda.

(233)

Komisjon tunnistas, et võrdlusalus peaks võtma arvesse ülekaaluka riigi suhtelist eelist. Samas ei esita ei Argentina valitsus ega CARBIO põhjendusi või tõendeid, et toetada väidet, et valitud riigisisene võrdlusalus ei kajasta Argentinas valitsevaid turutingimusi. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(234)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ei nõustunud Argentina valitsus ja CARBIO, et imporditud sojaubade eest makstud hind on asjakohane võrdlusalus, sest see ei kajasta Argentina turutingimusi.

(235)

Komisjon selgitas põhjendustes 220, 232 ja 233 põhjalikult, miks ta käsitas imporditud sojaube nii esinduslikena kui ka Argentinas kehtivatel turutingimustel ostetuna. Kuna Argentina valitsus või CARBIO ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, miks nad ei ole kõnealuse järeldusega nõus, lükkas komisjon väite tagasi.

(236)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitsid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, et võrdlusaluseks valitud hind, mis põhineb sama toorme hinnal täiesti erinevas piirkonnas, ei ole usaldusväärne. Komisjon märkis, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad üksnes importisid sojaube naaberriikidest. Seepärast olid need andmed lähim näitaja moonutamata hinna kohta Argentinas Argentina valitsuse toetuse puudumisel ning seega kõige usaldusväärsem. Seepärast lükati see väide tagasi.

(237)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis CARBIO lisaks, et kuna sojaubade ekspordimaksu on alandatud 30 %-lt 18 %-le, ei esine enam kasu.

(238)

Komisjon märkis, et CARBIO arusaam ekspordimaksu tasemest on väär. Dekreediga 793/2018 kehtestatakse ekspordimaks 18 %, aga rakendatakse ka täiendavat ekspordimaksu 12 %, mille ülempiir on neli Argentina peesot eksporditud USA dollari kohta. See tähendab tegelikult, et ekspordimaks kehtestati ligikaudu 28 % juures, võrreldes 30 %ga uurimisperioodi jooksul.

(239)

Komisjon täheldas, et muudatus leidis aset pärast subsideerimise uurimisperioodi. Alusmääruse artikli 11 lõike 1 kohaselt ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. CARBIO ei esitanud mõjuvaid põhjendusi, miks seda teavet tuleks arvesse võtta.

(240)

Peale selle ei esitanud CARBIO mingeid tõendeid oma väite kohta, et igasugune väidetav subsiidium või kasu tulenevalt sojaubade ekspordimaksu kehtivusest ei ole enam põhjendatud. Komisjon tegi järelduse, et väike langus ligikaudu 2 % sojaubade ekspordimaksult ei tõendanud, et subsiidiumid ei tekita enam asjaomastele eksportijatele kasu. Komisjon leidis, et igasugust sojaubade ekspordimaksu edasise alandamise või piiramise mõju tuleks kontrollida läbivaatamise kontekstis võrreldes käesoleva uurimisega.

(241)

CARBIO väitis lisaks, et igasuguse väidetava kasu, mida saaksid Argentina tootjad sojaubade maksu tõusust, korvaks biodiislikütuse otsese ekspordimaksu tõus ning see tuleks seega alusmääruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt arvutatud subsiidiumi kogusummast maha arvata.

(242)

CARBIO ei esitanud ühtegi põhjendust, et liitu eksporditud biodiislikütuselt võetud ekspordimaks oli mõeldud eelkõige subsiidiumi korvamiseks, nagu on märgitud alusmääruse artikli 7 lõike 1 punktis b. CARBIO ei tõendanud ka seda, kuidas biodiislikütuse tegelik ekspordimaks korvab toetuse, mida pakuvad Argentina valitsuse meetmed, sealhulgas sojaubade ekspordimaksu kaudu. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(243)

CARBIO esitas täiendavaid märkusi seoses ekspordimaksusüsteemi muudatustega pärast uurimisperioodi lõppu, sealhulgas biodiisli ekspordimaksu suurenemise ja sojaubade ekspordimaksu muutumisega. Komisjon lükkas tagasi väite, et kõnealused muudatused muutnuks komisjoni järeldusi.

(244)

Esiteks ei ole pärast uurimisperioodi lõppu kehtestatud biodiislikütuse ekspordimaks avaldanud selget mõju sellise soodustuse summale, mida pakutakse biodiislikütuse tootjatele sojaubade pakkumise alusel tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(245)

Teiseks kehtib jätkuvalt sojaubade ekspordimaks ja ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et pärast uurimisperioodi lõppu on sojaubade hind Argentinas tõusnud, mis vähendaks teoreetiliselt soodustuse suurust.

(246)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist rõhutas Argentina valitsus, et eelarveseaduse artikkel 81 ei suurenda 33 %-ni „mis tahes üldise ekspordimaksu ülemmäära, mis kehtestati septembris vastu võetud dekreediga nr 783/2018“, kuna artikliga 83 kehtestati ekspordimaksu määr, mis on kuni 30 % maksustatavast väärtusest või ametlik FOB-hind.

(247)

Isegi kui ekspordimaks piirduks 30 %-ga, on komisjon seisukohal, et alusmääruse artikli 15 lõike 1 teise lause kohaselt pakutakse pärast uurimisperioodi lõppu endiselt soodustust.

(248)

Pärast teabedokumendi avaldamist esitasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad märkuseid sellise kasu arvutamise kohta, mida andis sojaubade pakkumine piisavast väiksema tasu eest. Need märkused olid äriühingupõhised ning viitasid eelkõige näpuvigadele või täiendavatele kohandamise nõuetele.

(249)

Näpuvea avastamise korral viga parandati, näiteks nullkogusega tehingute hõlmamine, et tagada, et hind ostetud kilogrammi kohta oleks õige. Samas kui äriühing taotles, et andmeid, mida on kontrollitud, muudetaks pärast nende kohapealset kontrollimist, lükati see taotlus tagasi, sest komisjon ei saanud kinnitada uute kontrollimata andmete õigsust.

(250)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas kaks eksportivat tootjat, kes taotlesid kontrollitud andmete muutmist, uuesti sama väite ning see lükati taas samadel põhjustel tagasi kui varem.

(251)

Teabedokumendi avaldamisele järgnenud ärakuulamisel väitis CARBIO, et kasu arvutamiseks peaks komisjon need sojaubade ostud välja jätma, mis on tehtud seotud äriühingutelt, et arvutada ostuhind Argentinas. Komisjon märkis, et sojaubade oste, mille tegid eksportivad tootjad uurimisperioodi jooksul Argentinas, tehti nii seotud kui ka sõltumatutelt tarnijatelt ning hinnad olid samad. See on selge märk, et seotud tarnijatelt osteti turutingimustel. Komisjon ei näinud seega põhjust, miks mitte kasutada neid tehinguid biodiislikütuse tootjale tagatud kasu arvutamiseks, mis arvutati igakuiste keskmiste alusel ostetud sojaubade kilogrammi kohta. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(252)

Argentina valitsuse meetmed olid suunatud selleks, et tagada kasu teatavatele tootmisharudele, sealhulgas omamaisele biodiislikütuse tootmisharule. Tõepoolest – ehkki sojaubadega seotud moonutused toovad kasu ka järgmistele tootmisetappidele lisaks biodiislikütusele, saavad kasu üksnes teatavad tootmisharud Argentinas, mis kuuluvad soja väärtusahelasse. Pealegi isegi kui biodiislikütusele Argentina valitsuse poolt mitme meetme kaudu antud toetust võimaldatakse ka teistele biokütustele, piirduvad need meetmed rühma ettevõtjate või tootmisharudega. Seetõttu on need alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetsed.

(253)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis CARBIO, et meetmed ei piirdu biodiislikütuse tootmisharuga ning ei ole seega konkreetsed. CARBIO kordas seda väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist, esitamata uusi tõendeid. Komisjon leidis, et sojaoa iseloomulikud omadused piiravad selle võimalikku kasutamist ainult teatavate ettevõtetega (101). Seetõttu lükkas komisjon tagasi CARBIO väite, et subsiidium ei ole konkreetselt seotud biodiislitööstusega.

(254)

Komisjon tegi järelduse, et Argentina valitsus andis eri meetmete kaudu toetust biodiislikütuse tootmisharule, sealhulgas piisavast väiksema tasu eest sojaubade pakkumise kaudu. Argentina valitsus tagas toetuse saajatele kasu, mis on konkreetne, tuues seega kaasa tasakaalustava subsiidiumi.

(255)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis CARBIO, et komisjon tugines üksnes sojaubade ekspordimaksule, kui ta tegi järelduse rahalise toetuse ja/või sissetuleku- ja hinnatoetuse kohta.

(256)

Komisjon ei nõustunud. Pärast uurimise algatamist leidis komisjon, et on olemas muud vahendid, mida valitsus on kasutanud (lisaks sojaubade ekspordimaksule), mida tuleks uurida osana Argentina valitsuse toetusest biodiislitööstusele (102). Nagu eespool selgitatud, käsitas komisjon ekspordimaksu ühe instrumendina sojaubade pakkumiseks piisavast väiksema tasu eest Argentina siseturul, mis moodustab tasakaalustatava subsiidiumi. Teised Argentina valitsuse võetud meetmed näitavad, et Argentina valitsus suunas sojaubade kasvatajaid müüma oma sojaube kunstlikult madala hinna eest biodiislikütuse tootmisharule ning Argentina valitsusel oli seega selge kavatsus toetada omamaist biodiislikütuse tootmisharu.

(257)

Ehkki komisjon leidis, et mõned muud kaebuses väidetud subsiidiumid ei moodustanud uurimisperioodil tasakaalustavat subsiidiumit (eelkõige biodiislikütuse tarneleping või teatavad maksuvabastused), moodustasid need biodiislikütuse tootmisharu toetamiseks mõeldud meetmekogumi lahutamatu osa ning kinnitasid biodiislikütuse tootmisharule pakutava sissetuleku-/hinnatoetuse olemasolu. Teisisõnu asjaolu, et mõnede subsiidiumide puhul ei leitud, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad neid uurimisperioodi jooksul kasutasid, ei eita omamaise biodiislikütuse tootmisharu toetamiseks võetud Argentina valitsuse meetmete olemasolu.

(258)

Komisjon kontrollis nende järelduste toetamiseks kõiki käesoleval uurimisel kättesaadavaid tõendeid. Nagu tunnistas apellatsioonikogu USA tasakaalustava tollimaksu uurimisel DRAMide suhtes „ei ole tõenäoline, et üksikud kaudsed tõendid annaksid volituse või suunamise; üksikute tõendite olulisus võib saada selgeks ainult siis, kui neid vaadatakse koos teiste tõenditega“ (103).

(259)

Seepärast hindas komisjon mitte üksnes sojaubade ekspordimaksu, vaid Argentina valitsuse poolt biodiislikütuse tootmisharu toetamiseks võetud meetmete kogumit, ning komisjon koondas selles protsessis kokku kõik, nii otsesed kui ka kaudsed tõendid, et teha otsus, et tuginedes kõikidele tõenditele, toimus erasektori asutuste volitamine või suunamine ja/või esines sissetuleku-/hinnatoetus.

(260)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli nende meetmetega määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Tabel 3

Argentina valitsuse toetus biodiislikütuse tootmisharule

(261)

Kaebuse esitaja väidab, et Argentina valitsus on sõlminud biodiislikütuse tarnelepingud (edaspidi „lepingud“) biodiislikütuse tootjatega Argentinas 2006. aasta biokütuste seaduse (2006. aasta seadus 26.093) II peatüki alusel (104). Nende lepingute eesmärk oli pakkuda biodiislikütust siseturul, arvestades sel ajal alates 2010. aastast kehtivat segamiskorraldust. Selle korraldusega nõutakse, et segamisettevõtted ostavad biodiislikütust ja segavad seda enne müüki mineraaldiislikütusega.

(262)

Argentina valitsus määras biodiislikütusele individuaalsed ja kollektiivsed kvoodid siseturul pakkumiseks ning kaebuse esitaja väidab, et lepingute pooled hõlmavad valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid nagu LDC, Vicentin ja Renova.

(263)

Lepingutega kehtestatakse, et tootjad, kellel on kvoodid, kohustuvad tarnima biodiislikütust segamisettevõtetele Argentina valitsuse kehtestatud hinnaga tasemel, mis tahtlikult tagab tootjate tootmiskulu katmise ja kasumi.

(264)

Tuginedes kunstlikult kõrge hinna ja koguse kehtestamisele, mille tootjad peavad tagama segamisettevõtetele, väidab kaebuse esitaja, et see on tasakaalustatav subsiidium.

(265)

Komisjon leidis oma uurimisel, et alates 2015. kalendriaastast ei olnud ühtegi biodiislikütuse tarnelepingut allkirjastatud. 2015. aasta lepingut ei olnud pikendatud ja see ei olnud enam jõus.

(266)

Samas 2006. aasta seaduse 26.093 alusel on energeetika- ja kaevandusministeerium kui kehtiva segamiskorralduse korra jõustamisasutus jätkanud kvootide määramist ning kehtestanud endiselt hindasid, millega segamisettevõtted peavad biodiislikütust ostma. Seda on tehtud de facto ilma biodiislikütuse tarnelepinguta.

(267)

Energeetika- ja kaevandusministeerium määras uurimisperioodi ajal hinnangulise nõudluse alusel kvoote Argentina ettevõtjatele, kellel oli võimsus kuni 50 000 tonni biodiislikütust aastas.

(268)

Ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodil kvooti.

(269)

Kuna ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodi jooksul kvooti, ei müünud ükski neist äriühingutest uurimisperioodil kehtiva kvoodisüsteemi kaudu siseturul biodiislikütust. Lisaks ei kehtinud uurimisperioodil ühtegi biodiislikütuse tarnelepingut eksportivate tootjate suhtes. Seega ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad uurimisperioodil kasu ühestki kvoodisüsteemist.

(270)

Kaebuse esitaja väitis, et Banco de la Nación Argentina (BNA) on üks riigi suurimaid pankasid ja kuulub täielikult riigile. Ta märkis, et Argentina valitsus juhib tegelikult BNAd igapäevaselt, kuna tal on volitused nimetada ametisse kõik juhatuse liikmed.

(271)

Kaebuse esitaja väitis, et BNA laenab raha mikro-, väikestele- ja keskmise suurusega ettevõtetele investeerimis- ja käibekapitaliks ning et need laenud anti soodustingimustel.

(272)

Argentina valitsuse juurde tehtud kontrollkäigu ajal palus komisjon esitada andmed kõikide BNA ja teiste riigi osalusega pankade antud laenude kohta koos laenude tingimustega ja kehtestatud intressimääraga.

(273)

Valimisse kaasatud äriühingutele antud laene analüüsiti ja võrreldi erasektorile kuuluvate pankade antud laenudega, et näha, kas laene anti soodustingimustel. Seda kontrolliti nii intressimäärade kui ka laenutingimuste puhul.

(274)

Ei leitud ühtegi tõendit valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele uurimisperioodi jooksul antud sooduslaenude kohta.

(275)

Komisjon tegi järelduse, et valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ei antud uurimisperioodil sooduslaene.

(276)

Kaebuse esitaja väitis, et 2006. aasta biokütuste seaduse (105) artiklis 15 sätestatakse biokütuse tootjatele võimalus vähendada maksubaasi, mille alusel arvutatakse minimaalne eeldatav tulumaks. Kaebuse esitaja väitis ka, et sama seaduse artikliga 15.1 lubatakse kapitalikaupu kiiremini amortiseerida.

(277)

Uurimisel leiti, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodil kasu biokütuste seaduse artiklis 15 sätestatud soodushüvitistest.

(278)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei kasutanud uurimisperioodil seda meedet ning seega tegi komisjon järelduse, et seda ei pea tasakaalustama.

(279)

Kaebuse esitaja väitis, et Cordoba provints sätestas biodiislikütuse tootmisharule provintsi tasandil maksuvabastused 2007. aastal vastu võetud provintsi seaduse 9397 (106) alusel. Seaduses sätestatakse, et projektid, mille on heaks kiitnud jõustamisasutus biokütuste tootmiseks, arendamiseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, vabastatakse 15 aastaks maksude maksmisest.

(280)

Uurimisel leiti, et Cordoba provintsis asuvatele biokütuse tootjatele pakutakse maksuvabastusi. Provintsi seaduse 9397 5. ja 6. jaos sätestatakse provintsi tasandil maksudest vabastused projektide jaoks, mis hõlmavad biokütuste tootmist, arendamist ja säästvat kasutamist. Komisjon ei leidnud mingeid tõendeid ning ka huvitatud isikud ei väitnud, et provintsi seadusega 9397 eelkõige biodiislikütuse tootmisharule pakutavad maksusoodustused on osa laiemast maksusoodustuste kavast, mis on Cordoba provintsis laialdaselt kättesaadav.

(281)

Cordoba provintsis asuvad biodiislikütust tootvad äriühingud saavad 15 aasta jooksul kasu maksuvabastustest, mis on seotud tulumaksu, tempelmaksu, kinnisvaramaksu, haridussüsteemi rahastamise fondi maksu ja taristutööde rahastamise fondi maksuga. Nende maksuvabastuste eesmärk on tagada kasu omamaistele äriühingutele, mis toodavad biodiislikütust, nagu on sätestatud provintsi seaduses 9397. Ehkki üks valimisse kaasatud eksportiv tootja asus Cordoba provintsis, ei tootnud ta selles provintsis biodiislikütust. Teised valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei asunud selles provintsis. Komisjon tegi seega järelduse, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei kasutanud uurimisperioodi jooksul seda maksuvabastust.

(282)

Kaebuse esitaja väitis, et Buenos Airese provints kehtestas provintsi seaduse 13.719, mis on seotud 2006. aasta biokütuste seadusega, et vabastada toetusesaajad maksude maksmisest, kui nad on 2006. aasta seaduse alusel kvalifitseeritud ja registreeritud kui biodiislikütuse tootjad.

(283)

Uurimisel leiti, et Buenos Airese provintsis asuvatele biokütuse tootjatele pakutakse maksuvabastusi. Samas ei asunud ükski valimisse kaasatud biodiislikütuse eksportiv tootja selles provintsis.

(284)

Komisjon leidis, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodi jooksul kasu provintsi seaduses 13.719 sätestatud maksuvabastustest.

(285)

Kaebuse esitaja väitis, et Santiago del Estero provintsis asuvad tööstused võisid saada kasu eri maksueelistest ja -vabastustest 2005. aastal vastu võetud provintsi seaduse 6.750 raames.

(286)

Ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei asunud selles provintsis.

(287)

Komisjon leidis, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud kasu provintsi seaduses 6.750 sätestatud meetmetest.

(288)

Kaebuse esitaja väitis, et eksportiva tootja Louis Dreyfus Argentina ja General Lagose kohaliku omavalitsusüksuse vahel kehtib kohalike maksude kokkulepe. Kokkulepe avaldati kui kohaliku omavalitsusüksuse korraldus 26/2016 (107). Selles kokkuleppes sätestatakse, et Louis Dreyfus Argentina maksab General Lagose kohalikule omavalitsusüksusele iga kuu kindla summa selle asemel, et maksta oma brutotulust protsentuaalset (0,5 %) maksu.

(289)

Uurimisel leiti, et kokkulepe oli uurimisperioodil endiselt jõus (108). General Lagose kohaliku omavalitsusüksuse esindajatega peetud arutelul leidis komisjon, et kokkulepe kehtib kuni 2020. aastani.

(290)

LDC kontrollimise ajal Buenos Aireses kontrollis komisjon LDC poolt kohalike maksude tasumist ning sellise maksu hinnangut, mis oleks tulnud tasuda, kui kokkulepe ei oleks kehtinud. Komisjon leidis, et summa, mille LDC maksis kohalikule omavalitsusele 2017. aasta eest, oli suurem kui summa, mida LDC oleks maksnud tavapärase maksuõiguse alusel.

(291)

Seega leidis komisjon, et LDC ei saanud uurimisperioodil sellest meetmest kasu.

(292)

Kaebuse esitaja väidab, et Pacto Fiscal, mis on avaldatud dekreediga 14/1994, näeb ette maksuvabastuse. Pacto Fiscal ehk föderaalne tööhõive, tootmise ja kasvu pakt, mis on sõlmitud föderaalse riigi ja provintside vahel, oli provintside ja riigi valitsuse vahel sõlmitud kokkulepe, millega kehtestati teatavad põhimõtted provintside maksupoliitika jaoks.

(293)

Pacto Fiscal on raamleping, mis nõuab seda, et provintsi seadusega rakendatakse selle põhimõtted. Komisjon on seega leidnud, et Pacto Fiscal kui selline on juba arutatud provintsi tasandil maksukavadega juba kasutusele võetud.

(294)

Komisjon ei ole seega tuvastanud eraldi kasu selle meetme alusel. Samas nagu muud meetmed, millega kehtestatakse maksusoodustus omamaisele biodiislikütuse tootmisharule, on see meede oluline kui üks meetmetest, mille Argentina valitsus on kavandanud selle tootmisharu toetamiseks.

(295)

Kaebuse esitaja väitis, et Santa Fe provints sätestas mitmed maksuvabastused kodumaise biodiislikütuse tootmisharule provintsi seaduse 8.478 artiklitega 183.29 ja 127 ning Santa Fe provintsi seadusega 12.692 (109).

(296)

Uurimisel leiti, et seadusele 8.478 ning artiklitele 183.29 ja 127 oli järgnenud provintsi seadus 12.692 või need olid muul viisil sellega asendatud. Provintsi seadusega 12.692 sätestatakse provintsi tasandil maksudest vabastused omamaiste äriühingute jaoks, kes tegelevad taastuvenergiaga seotud toodete uurimise, arendamise, loomise, tootmise ja kasutamisega ning eelkõige biodiislikütuse tootmisega. Biokütuse tootmist on konkreetselt nimetatud provintsi seaduses 12.692 artikli 5 punkti d alusel. Komisjon ei leidnud mingeid tõendeid ning ka huvitatud isikud ei väitnud, et selle meetmega konkreetsele tootmisharude kategooriale, sealhulgas biodiislikütuse tootmisharule pakutavad maksusoodustused on osa laiemast maksusoodustuste programmist, mis on Santa Fe provintsis laialdaselt kättesaadav.

(297)

Santa Fe provintsis asuvad biodiislikütust tootvad äriühingud saavad 15 aasta jooksul kasu maksuvabastustest, mis on seotud tulumaksu, tempelmaksu, kinnisvaramaksu ja sõidukimaksuga. See maksuvabastus puudutab omamaiseid äriühinguid, kes toodavad biodiislikütust, nagu on sätestatud provintsi seaduses 12.692. Maksuvabastus on seega subsiidium, mis tuleneb Argentina valitsuse loobutud tulust ja on de jure omane teatavatele tootmisharudele, sealhulgas omamaisele biodiislikütuse tootmisharule. See on seega tasakaalustavast subsiidiumist saadud kasu.

(298)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud uurimisperioodi jooksul valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt tegelikult tasutud maksu kogusumma.

(299)

Pärast teabedokumendi ja sellele lisatud arvutuste avalikustamist valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ning lõplike järelduste avalikustamist väitis kaks äriühingut, et jaotusbaas peaks olema erinev (võrreldes sojapõhiste toodete kogukäibega või kogu Santa Fe provintsis toimuva tööstusliku tegevuse käibega). Kuna äriühingud said maksuvabastuse üksnes tulenevalt oma biodiislikütuse toodangust, käsitas komisjon seda vabastust biodiislikütuse tootmise suhtes konkreetsena ning tegi seega järelduse, et seda vabastust tuleks kohaldada üksnes biodiislikütuse käibe ning mitte äriühingu kogukäibe suhtes. Seepärast lükati see väide tagasi.

Tabel 4

Provintsi tulu, millest on loobutud Santa Fe provintsi seaduste alusel

(300)

Komisjon arvutas kooskõlas alusmääruse sätetega tasakaalustatavate subsiidiumide summad valimisse kaasatud eksportivate tootjate kohta, uurides iga subsiidiumi või subsiidiumide kava, ning liitis kõnealused summad, et arvutada iga eksportiva tootja subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil. Subsiidiumide kogusumma arvutamiseks arvutas komisjon kõigepealt subsideerimise osakaalu, milleks oli subsiidiumisumma protsendimäär äriühingu kogukäibest. Seejärel kasutati seda protsendimäära vaatlusaluse toote uurimisperioodi jooksul liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumi arvutamiseks. Pärast seda arvutati subsiidiumi summa uurimisperioodi jooksul liitu eksporditud vaatlusaluse toote tonni kohta ning alljärgnevad marginaalid arvutati protsendimäärana sama ekspordi CIF-väärtusest tonni kohta.

(301)

Vastavalt alusmääruse artikli 15 lõikele 3 arvutati valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumide kogusumma valimis sisalduvate koostööd tegevate eksportivate tootjate tasakaalustavate subsiidiumide kaalutud keskmisena, välja arvatud tähtsusetud summad ning subsiidiumid, millele kohaldatakse alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid.

(302)

Komisjon arvestas siiski järeldusi, mis olid seotud Argentina valitsuse toetusega biodiislikütuse tootmisharule, ehkki pidi subsideerimise olemasolu kindlaksmääramisel osaliselt toetuma kättesaadavatele faktidele.

(303)

Komisjon leidis tõepoolest, et kättesaadavad faktid, mida nende juhtumite puhul kasutati, ei mõjutanud oluliselt teavet, mis oli vajalik subsideerimise summa õiglaseks arvutamiseks, sest komisjon kasutas impordiandmeid, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid. Eksportijaid, kellel ei palutud uurimisel koostööd teha, ei kahjusta selle lähenemisviisi kasutamine (110).

(304)

Arvestades Argentina eksportivate tootjate suurt koostöövalmidust, seati kõigi muude äriühingute puhul summa valimisse kaasatud äriühingute puhul määratud suurima summa tasemele. Kõigi muude äriühingute puhul kehtivat summat kohaldatakse ka nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

(305)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kõik eksportivad tootjad, et komisjon peaks arvutama subsiidiumisummad, võttes arvesse biodiisli ekspordimaksu kui sojaubade ekspordimaksust saadud kasu tasaarveldust. Komisjon lükkas selle tagasi, kuna puuduvad tõendid, et Argentina valitsus kehtestas biodiislile ekspordimaksu, et „tasakaalustada“ tegelikust maksumusest väiksema tasu eest saadud sojaubadest tekkinud kasu.

(306)

Samad eksportivad äriühingud taotlesid ka dumpinguvastaste tollimaksude kohandamist. Komisjon leidis, et kõnealuse kohanduse tegemiseks puudub õiguslik alus, kuna ei evita tõendeid, et dumpinguvastased tollimaksud võivad eksportivatele tootjatele antud subsiidiume tasakaalustada. See väide lükati igal juhul tagasi, sest eksportivad tootjad ei olnud uurimisperioodi jooksul dumpinguvastast tollimaksu tegelikult maksnud.

Tabel 5

Tasakaalustavate subsiidiumide summa

(307)

Uurimisperioodil tootsid samasugust toodet liidus 54 tootjat, kes olid EBB liikmed, ning veel 196 teadaolevat mitteliikmest tootjat. Kõik need tootjad moodustavad seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(308)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, kaasas komisjon esialgu valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 19 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(309)

Nagu märgitud põhjenduses 20, sai komisjon mitu märkust esialgse valimi kohta. Esialgsesse valimisse kuulusid kolm välja pakutud liidu tootjat: Bioagra-Oil SA (Poola), Masol Iberia Biofuel, S.L.U. (Hispaania) ja Saipol (Prantsusmaa).

(310)

CARBIO märkis, et kõik kolm väljapakutud liidu tootjat on valimisse kaasamiseks sobimatud. CARBIO kinnitas muu hulgas, et Saipol kasutab peamiselt üksnes Prantsusmaalt saadud rapsiseemet, samal ajal kui maksimaalseks tõhususeks peaks äriühing eri liiki lähteaineid segama.

(311)

CARBIO märkis lisaks, et Masol kasutab peamiselt siirdehinnaga palmiõli, mida ta saab oma Indoneesia emaettevõtjalt.

(312)

Mis puutub Bioagra-Oili, siis viitas CARBIO piiratud toorainevalikule, mis sellel äriühingul on, tingituna konkreetsest riiklikust taastuvenergia direktiivi rakendamisest Poolas.

(313)

CARBIO väitis ka, et ADM Hamburg AG või Verbio on liidu tootjate valimi puhul tüüpilised äriühingud. CARBIO märkis lisaks seoses Verbioga, et see äriühing on puhas biodiislikütuse tootja (ilma vertikaalselt lõimitud purustamisvaldkonnata) ning et see äriühing asub Saksamaa-Poola piiril, teenindab laiemat Ida-Euroopa turgu, sealhulgas osa Poola turust, kus ei kohaldata eespool nimetatud õigusakte.

(314)

Kaebuse esitaja selgitas, et ei Saipol ega Masol ei kasuta üksnes üht liiki lähteainet. Uurimine kinnitas, et mõlemad äriühingud – nii Saipol kui ka Masol – kasutavad tõepoolest oma tootmises rohkem kui üht lähteainet.

(315)

Saadud märkuste alusel otsustas komisjon jätta Saipoli ja Masol Iberia Biofueli valimisse. Tingituna asjaolust, et komisjon ei saanud vastuväiteid põhjenduses 312 esitatud väite kohta, et Bioagra Oilil on piiratud valik tooraineid, otsustas komisjon asendada selle äriühingu liidu tootjate valimis äriühinguga Verbio Vereinigte BioEnergie AG (Saksamaa).

(316)

Komisjon tegi kindlaks, et liidu biodiislikütuse kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 13 miljonit tonni.

Tabel 6

Liidu biodiislikütuse toodang (tonnides)

(317)

Tabelis 6 esitatud liidu biodiislikütuse kogutoodangu näitajad põhinevad EBB-lt saadud andmetel. EBB kogub toodangu kohta andmeid, mida ta saab oma liikmetelt, kelle toodang moodustab ligikaudu 70 % biodiislikütuse tootmisest liidus. Mis puutub mitteliikmetest tootjatesse, kelle toodang moodustab ligikaudu 30 % biodiislikütuse toodangust liidus, siis ta kogub toodangu kohta teavet asjaomastelt riigi tootmisharu ühingutelt ja muudest avalikult kättesaadavatest allikatest. EBB kogutud andmete metoodikat ja õigsust kontrolliti alusmääruse artikli 26 kohaselt EBB valdustesse tehtud kontrollkäikude ajal. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt nende andmete kohta märkusi.

(318)

Ajavahemikul 2014–2016 suurenes liidu biodiislikütuse kogutootmine järk-järgult 5 %. Uurimisperioodil võib täheldada märkimisväärsemat toodangu kasvu, kui tootmismaht suurenes veel kümme protsendipunkti. Liidu tootmine uurimisperioodil ei suurenenud samas tempos kui liidu tarbimine, tingituna Argentinast liitu suunduvast subsideeritud impordist, mis algas uurimisperioodi lõpus.

(319)

Komisjon tegi liidu biodiislikütuse tarbimise kindlaks EBB esitatud teabe ning impordi ja ekspordi statistika alusel.

(320)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 7

Liidu biodiislikütuse tarbimine (tonnides)

(321)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, liites biodiislikütuse impordi liitu liidu tootmisharu müügimahule liidu turul. Liidu biodiislikütuse tarbimine vähenes veidi ehk 4 % kuni 2016. aastani. See suurenes uurimisperioodil 19 % võrreldes 2014. aastaga. Biodiislikütuse tarbimine sõltub kahest peamisest tegurist: diislikütuse tarbimisest ja biodiislikütuse sisaldusest selles kütuses.

(322)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis CARBIO, et liidu biodiislikütuse tarbimise arvutamise metoodika on läbi vaadatud, ning arvas, et selle muudatuse põhjuseks olid liidu tootmisharu mitteusaldusväärsed andmed tootmise kohta.

(323)

Komisjon muutis tarbimise arvutamise metoodikat, et vähendada arvutuse keerukust ja kaotada vajadus lisada sellesse arvutusse liidu ekspordi tase. Liidu tootmisharu tootmisandmed jäid samaks. Nagu on selgitatud põhjenduses 358, kontrollis komisjon EBB andmete kogumise metoodikat, sealhulgas tootmisandmeid, ning leidis, et see on usaldusväärne.

(324)

Võrreldes fossiilkütustega tekitab biodiislikütus vähem õhusaastet, nagu tahkeid osakesi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, süsivesinikke ja õhutoksiine, aga võib tekitada rohkem lämmastikoksiidi. Lisaks tasakaalustavad biodiislikütuse tootmisel lähteainena kasutatavad taimed (soja, õlipalmid, rapsiseeme jne) tulevase CO2 heitkoguse, absorbeerides kasvades CO2.

(325)

Püsivalt suurenev nõudlus ja liidu tootmine tulenevad liidu energiapoliitikast. Taastuvenergia direktiivis 2009/28/EÜ (111) on sätestatud, et „iga liikmesriik tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis“.

(326)

See poliitika tähendab, et liidu liikmesriigid peavad seadma eesmärgiks, et biokütused moodustavad 2020. aastaks 10 % kogu transpordikütuse müügist. Biokütuse sisalduse rakendamine, kehtivad tasemed ja arvutamise metoodika ei ole kõikides liidu liikmesriikides ühtsed, aga järk-järgult suureneva korraldusega tagatakse juba praegu ligikaudu 5–7 % biodiislikütuse sisaldus segatuna traditsioonilisse fossiildiislikütusesse.

(327)

Asjaolu, et traditsioonilisse fossiildiislikütusesse segatakse rohkem biodiislikütust, on oluline element liidu biodiislikütuse turu suundumuste analüüsil. Biodiislikütuse tootmiskulu ja hinnad on üldiselt suuremad kui fossiilse diislikütuse tootmiskulu ja hind. See tuleneb see üksnes taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ, et kütusetootjad (rafineerimistehased) ostavad biodiislikütust, et segada seda fossiilse kütusega.

(328)

Biodiislikütuse tarbimine on otse seotud liikmesriikides kehtivate korraldustega segada fossiilkütustesse teataval määral biodiislikütust. Biodiislikütuse tarbimine peaks hakkama suurenema, juhul ja siis, kui rohkem liikmesriike saavutab eesmärgid, mis tuleb taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt 2020. aastaks ellu viia. Muud tegurid, näiteks diiselmootoreid kasutavate transpordivahendite kasutamise kasv, avaldavad samuti biodiislikütuse tarbimisele mõju.

(329)

Komisjon tegi biodiislikütuse impordi mahu kindlaks liidu impordistatistika alusel, mis on saadud „Surveillance 2“ andmebaasist (112). Komisjon tegi impordi turuosa kindlaks tabelis 7 esitatud liidu biodiislikütuse tarbimise alusel.

(330)

Asjaomasest riigist pärit biodiislikütuse import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 8

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(331)

Tingituna dumpinguvastastest tollimaksudest, mis puudutavad muu hulgas Argentinast pärit importi ja on kehtestatud 26. novembril 2013 määrusega (EL) nr 1194/2013, (113) ei esinenud alates 2014. aastast kuni 2017. aasta augustini Argentinast liitu üldse importi või esines vähene import. 2015. aastal koosnes vähene import Argentinast neljast eraldi imporditehingust, millest teatati Hispaanias, ning seega ei pea komisjon neid esindavaks.

(332)

Ülalnimetatud dumpinguvastaseid tollimakse, mida kohaldatakse Argentinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes, vähendati 18. septembri 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1578 (114) ning selle tulemusena hakkas Argentinast pärit import kiiresti ja märkimisväärselt suurenema ja saavutas uurimisperioodil ligikaudu 2,8 % turuosa.

(333)

Biodiislikütuse import kuus liidust Argentinasse 2017. aasta teisel poolel arenes järgmiselt:

Tabel 9

Impordi maht (tonnides) kuus

(334)

Alates 2017. aasta jaanuarist kuni augustini puudus import Argentinast. Tabelis 9 esitatud kuine impordistatistika näitab biodiislikütuse impordi kiiret ja märkimisväärset kasvu pärast Argentinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude alandamist.

(335)

Biodiislikütuse import kuus liidust Argentinasse uurimisperioodile järgneval perioodil ehk 2018. aasta esimese kaheksa kuu jooksul arenes järgmiselt:

Tabel 10

Impordi maht (tuhandetes tonnides) kuus

(336)

Biodiislikütuse import Argentinast jätkus 2018. aastal. Eksporditud biodiislikütus saabub liidu turule suurte ühekordsete saadetistena, tavaliselt täislastis laevaga. Seepärast on kuise impordi analüüsimine vähem mõttekas.

(337)

Imporditase ei langenud 2018. aasta esimese kaheksa kuu jooksul. Vastupidi, Argentina hinnanguline import liitu, eeldades, et liidu tarbimine jäi samaks, moodustab 2018. aasta esimese kaheksa kuu jooksul 11,5 %. See näitab, et nii hinnanguline turuosa kui ka keskmine igakuine import suurenesid.

(338)

Samuti on oluline märkida, et Argentinast pärit import ei vähenenud pärast impordi registreerimist alates 25. maist 2018. Tegelikult esines 2018. aasta augustis suuruselt teine impordimaht Argentinast kogu vaatlusalusel perioodil.

(339)

Nagu märgitud põhjenduses 334, algas import Argentinast liitu alles uurimisperioodi lõpus ning aastatel 2014–2016 ei esinenud importi või esines üksnes vähene import. Hindade muutumine vaatlusalusel perioodil oli 2015. aastal ja uurimisperioodil järgmine, nagu on näidatud tabelis 11.

Tabel 11

Impordihind

(340)

Uurimisperioodi järgsel perioodil vähenes Argentinast imporditud biodiislikütuse kaalutud keskmine hind imporditud koguste eest, nagu on kirjeldatud põhjenduses 335, 613 euroni tonni kohta. Seejärel alanes pärast uurimisperioodi keskmine impordihind 3,6 % võrreldes uurimisperioodil kehtiva impordihinnaga.

(341)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(342)

Pärast teabedokumendi avaldamist parandati näpuviga CIF-väärtuste valuuta konverteerimisel eurodesse kontserni T6 puhul, mis tõi selle kontserni jaoks kaasa eurodes arvestatud CIF-väärtuse vähenemise.

(343)

Pärast teabedokumendi avaldamist sai komisjon märkuseid Argentina valitsuselt, CARBIO-lt ja sõltumatult importijalt Gunvor seoses selle CIF-hinna korrigeerimisega, mida said valimisse kaasatud Argentina tootjad impordil esimesele sõltumatule kliendile liidu turul.

(344)

Argentina valitsus, CARBIO ja sõltumatu importija Gunvor märkisid, et Argentinast pärit biodiisli ekspordihinda tuleks tõsta tavapäraste tollimaksude 6,5 % võrra. Lisaks väitsid CARBIO ja sõltumatu importija Gunvor, et Argentinast pärit biodiislikütuse ekspordihinda tuleks tõsta ka dumpinguvastaste meetmete võrra, mis ulatuvad 6,5 %st 8,1 %ni ajavahemikul september 2017 kuni detsember 2017, see on neli kuud uurimisperioodi jooksul, kui import Argentinast algas.

(345)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Argentina valitsus, et komisjoni teostatud hinna allalöömise arvutus peaks sisaldama dumpinguvastaseid tollimakse. CARBIO esitas samasuguse märkuse dumpinguvastaste tollimaksude lisamise kohta menetluse varasemas etapis ja kordas seda pärast lõplike järelduste avalikustamist. Eksportivad tootjad esitasid samuti selle kohta märkusi, väites, et dumpinguvastane tollimaks tuleks lisada.

(346)

Komisjon aktsepteeris nõuet seoses tavapäraste tollimaksude lisamisega CIF-hinnale ning on muutnud vastavalt oma arvutusi.

(347)

Komisjon lükkas tagasi nõude seoses dumpinguvastaste tollimaksude lisamisega CIF-hinnale, leides, et taotlus on selles osas põhjendamatu. Komisjon leidis asjaomasel juhul, et asjakohasem on analüüsida eksportivate tootjate käitumist dumpinguvastaste tollimaksude puudumisel, sest arvestades kahju ohu analüüsi, peab ta analüüsima impordihindade tulevast mõju liidu tootmisharule kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõike 8 punktiga d. Lisaks lõpetati 18. oktoobril 2018 dumpinguvastased tollimaksud kehtestanud meetmed (115). Järelikult ei avalda dumpinguvastased tollimaksud impordihindadele tulevikus enam mõju ning juba kogutud dumpinguvastased tollimaksud tuleb tagasi maksta või hüvitada tagasiulatuva mõjuga.

(348)

Pärast teabedokumendi avaldamist märkis CARBIO, et komisjon väidab, et kuna üksnes üks sõltumatu importija tegi käimasoleval uurimisel koostööd, tuleks 2013. aasta dumpinguvastases uurimises kasutatud impordikulusid kasutada ka käesoleval juhul. CARBIO väitis lisaks, et komisjon ei märkinud, miks ta lükkas tagasi impordikulud, mille on esitanud kõnealune sõltumatu importija. Gunvor väitis ka seda, et tuleks kasutada tema esitatud tegelikku impordikulu. CARBIO kordas seda väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes.

(349)

Komisjon kinnitas, et põhjenduses 341 kirjeldatud metoodika puhul kasutati impordikulude lisamise alusena impordikulusid uurimises, mille tulemusena kehtestati määrusega (EL) nr 1194/2013 dumpinguvastased tollimaksud (116). Nende kulude kasutamise põhjus oli see, et ainus sõltumatu importija, kes tegi käesolevas uurimises koostööd, palus jätta oma andmed konfidentsiaalseks. Lisaks sisaldasid eelmises uurimises kasutatud impordikulud impordikulude diferentseeritud erikategooriaid ja nende kvantifitseerimist. See teave ei olnud kättesaadav praeguses uurimises koostööd tegevalt sõltumatult importijalt. Ükski huvitatud isik ei esitanud tõendeid, mis näitaksid olulisi erinevusi asjaomase toote 2013. aastal kasutatud impordikulude ning uurimisperioodil ilmnenud impordikulude vahel. Peale selle väljendati impordikulusid 2013. aastal eurodes. Kuna Argentina peeso vahetuskurss langes 2012. aastast alates ligikaudu 8 korda ja euroala inflatsioon oli alates 2013. aastast väga väike (kokku ligikaudu 5 % viimase kuue aasta jooksul), pidas komisjon asjakohaseks kasutada eelmises uurimises esitatud impordikulusid.

(350)

Pärast teabedokumendi avaldamist parandas komisjon näpuvea seoses valimisse kaasatud eksportivate tootjate CIF-väärtuse arvutamisega.

(351)

Selle tulemusena komisjon võrdles hindu tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused.

(352)

Liikidel põhinev võrdlus keskendus CFPP võrdlusele kasutatud lähteainest olenemata. Teine omadus, mida komisjon arvesse võttis, oli see, kas toote suhtes kohaldati enamikus liikmesriikides topeltarvestust. Topeltarvestus võimaldab rafineerimistehasel arvestada konkreetset liiki biodiislikütuse sisaldus diislikütuses, mida ta toodab, topelt (nt topeltarvestuse kohase biodiislikütuse 3 % sisaldust käsitatakse 6 % sisaldusega samaväärsena). Saksamaa puhul, kus kasutatakse kaht eri viisi CO2 heitkoguste vähendamise tõhususe arvutamiseks, võttis komisjon arvesse ka Saksamaa turu omapära.

(353)

Komisjon tegi kindlaks, et enamikul juhtudel ei ole biodiislikütust ostev lõpptarbija teadlik lähteainest ega tunne huvi lähteaine vastu, mida tootmisel kasutati, vaid ta soovib toodet, mis vastab teatavale maksimaalsele CFPP-tasemele. See tase erineb olenevalt aastaajast ja kliimatingimustest. Suvekuudel ja soojemates piirkondades aktsepteerivad kliendid kõrgemaid CFPP-tasemeid ning talvekuudel ja külmemates piirkondades nõuavad madalama CFPP-tasemega biodiislikütust.

(354)

Komisjon väljendas võrdluse tulemust protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas, et asjaomasest riigist pärit valimisse kaasatud eksportijate impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 9,5–15,2 %.

(355)

Uurides alusmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(356)

Nagu märgitud põhjenduses 19, kasutati kahju ohu ning liidu tootmisharu müügihinnale, müüdud kogustele, turuosale ja kasumile avalduva negatiivset mõju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(357)

Kahju kindlaks tegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule, ning EBB antud teabele tuginedes.

(358)

Komisjon kontrollis EBB esitatud andmete kogumise metoodikat ning seda, et teavet kinnitasid piisavad dokumendid ja uurimismenetlused.

(359)

Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(360)

Makromajandusnäitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsideerimise suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist või dumpingust.

(361)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(362)

Pärast teabedokumendi avaldamist saatis komisjon kaks täiendavat küsimuste kogumit, mis puudutasid uurimisperioodile järgnevat perioodi. Üks küsimuste kogum saadeti kolmele valimisse kaasatud äriühingule ning teine EBB-le. Komisjon analüüsis kõikide asjaomaste poolte esitatud vastuseid. Komisjon kasutas saadud teavet oma järelduste jaoks uurimisperioodile järgneva perioodi kohta.

(363)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(364)

Tootmisvõimsus kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilselt 10 %, et võtta arvesse suurenevat nõudlust.

(365)

Samamoodi nagu tootmist käsitlevat teabe korral, kogub EBB tootmismahu andmeid oma liikmetelt, sealhulgas riiklikelt ühingutelt, ning kogub mitteliikmete kohta teavet, mis puudutab muudest avalikult kättesaadavatest allikatest saadud tootmismahtu.

(366)

Tootmisvõimsuse näitajad ei hõlma märkimisväärset osa tootmismahust, mida käsitatakse vabana. EBB selgitas, et mitu rajatud biodiislikütuse tehast ei ole mitme aasta jooksul tegutsenud ning neid tuleks käsitada pikaajaliselt tootmisest eemal olevatena. Ehkki need tehased on nominaalselt rajatud, suudaksid need tootmist taasalustada pärast investeeringuid tehnilisse kohandamisse ja märkimisväärse aja järel.

(367)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine suurenes vaatlusalusel perioodil 5 % (ehk neli protsendipunkti) 75 %-lt 79 %ni. Tootmisharu saavutas uurimisperioodi jooksul tootmisvõimsuse rakendamise kõrgeima taseme.

(368)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Müügimaht ja turuosa

(369)

Liidu tootmisharu läbimüük vähenes 2014. –2016. aastal 4 % ja suurenes seejärel uurimisperioodil 18 protsendipunkti, olles 14 % suurem kui 2014. aastal.

(370)

Müüki edendavad tegurid on samad, mis suurendavad tarbimist ja mida on kirjeldatud põhjendustes 324–328. Import ei mõjutanud müügimahtu aastatel 2014–2016 märkimisväärselt, mis oli nii müügimahu kui ka turuosa stabiilse taseme põhjus.

(371)

Turuolukorda muutis hoopis Argentinast tulenev tollimaksude vähendamine 2017. aastal. Hoolimata asjaolust, et import algas alles aasta lõpu poole, on liidu tootmisharu turuosa võrreldes 2014. aastaga 3,8 protsendipunkti vähenenud. Nagu selgitatud põhjenduses 333, langeb turuosa märkimisväärne vähenemine kokku asjaomase toote impordiga, mis sisenes liidu turule uurimisperioodi neljal viimasel kuul.

(372)

Pärast teabedokumendi avaldamist esitas CARBIO märkuse seoses liidu tootmisharu turuosaga, mis oli tehtud kindlaks aastate 2015–2016 kohta, väites, et ehkki ei esinenud importi Argentinast, kaotas liidu tootmisharu sel perioodil turuosa.

(373)

Komisjon kontrollis asjaomaseid andmeid ning tegi teabedokumendis kindlaks vea liidu tarbimise arvutamisel, mis tõi kaasa liidu tootmisharu valed turuosad. Viga parandati ning tabelid 7 ja 13 sisaldavad parandatud andmeid.

(374)

Selle paranduse tulemusena püsis liidu turuosa aastatel 2015–2016 stabiilne ning vähenes üksnes uurimisperioodi jooksul tingituna Argentina impordi suuremast mahust.

(375)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 19 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügi- ja tootmismaht kasvasid üksnes 14 % ja 15 %. Liidu tootmisharu ei suutnud seepärast täielikult saada kasu turu kasvust vaatlusalusel perioodil, sest märkimisväärne osa sellest kasvust hõlmas uurimisperioodi jooksul subsideeritud Argentina impordi suurenevaid koguseid.

(376)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Tööhõive ja tootlikkus

(377)

Tööhõive arenes liidus erinevalt tootmise, müügi ja tarbimise suundumustest. Suhteliselt suur tööhõive kasv leidis aset 2015. aastal, mil see näitaja suurenes aasta arvestuses 15 %. Pärast seda püsis see stabiilsel tasemel, sealhulgas uurimisperioodil.

(378)

2015. aasta kasvu tuleks käsitada liidu tootmisharu reaktsioonina biodiislikütuse turu tingimuste paranemisele ja tulevase paranemise ootusele. Samal ajal ei tähenda tööhõive väike vähenemine uurimisperioodil veel reaktsiooni suuremale impordile Argentinast. Liidu tootmisharu ei vähendanud veel uurimisperioodil tootmisvõimsust ja tööhõive püsis seega stabiilne.

(379)

Asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse selle impordi väga suurt mahtu ja madalaid hindu.

(380)

26. novembril 2013 kehtestas liit lõplikud dumpinguvastased tollimaksud biodiislikütuse impordile muu hulgas Argentinast. Tollimaksud põhinesid kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel vahemikus 22–25,7 %.

(381)

Nagu märgitud põhjenduses 332, vähendati neid dumpinguvastaseid tollimakse märkimisväärselt 2017. aasta septembris ning selle tulemusena hakkas Argentinast pärit biodiislikütuse import märgatavalt suurenema. Nagu märgitud põhjenduses 330, ulatus Argentinast liitu suunduva biodiislikütuse impordi turuosa uurimisperioodil 2,8 %ni. Argentina biodiislikütuse impordi hinnanguline tuurosa liidus on 2017. aasta viimases kvartalis üle 10 %. Biodiislikütuse import Argentinast liitu kasvas pärast uurimisperioodi jätkuvalt ning impordi registreerimisest hoolimata oli Argentina impordi hinnanguline turuosa liidus 2018. aasta esimesel poolel endiselt üle 10 %.

(382)

Uurimisperioodile järgnenud perioodi impordistatistika, millele on üksikasjalikult osutatud põhjenduses 335, näitab, et impordi tase jätkus ja isegi suurenes kuni 2018. aasta augustini, hoolimata impordi registreerimisest alates 18. maist 2018.

(383)

Argentinast liitu suunduva biodiislikütuse impordi märkimisväärne ja kiire kasv algas 2017. aasta septembris ning import jätkus hoolimata impordi registreerimisest. Tingituna selle madalast hinnast, mis alandas märkimisväärselt liidu tootmisharu hindasid, vähenes liidu tootmisharu turuosa ja see tootmisharu ei suutnud turu kasvust kasu lõigata.

(384)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 15

Müügihinnad liidus

(385)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele langesid 2015. aastal märkimisväärselt ehk 13 %. Hinnad tõusid seejärel 2016. aastal ja uurimisperioodil ning olid 2 % üle 2014. aasta taseme.

(386)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulu järgis hindade suundumust ning vähenes 2015. aastal 9 %. Ühikukulu tõusis seejärel 2016. aastal ja uurimisperioodil ning oli 4 % üle 2014. aasta taseme. See järgis peamise tooraine rapsi hinnakasvu, mis suurenes ajavahemikul 2014. aastast kuni uurimisperioodini 8 % (117).

(387)

Keskmine ühiku müügihind ja ühikukulu puudutavad valimisse kaasatud liidu tootjaid, aga ei ole otse võrreldavad. See tuleneb asjaolust, et hinnad on seotud üksnes liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele müügiga, samal ajal kui kulud viitavad kogutoodangule.

(388)

Biodiislikütuse hinna muutus on seotud lähteaine (mis on kas põllumajanduskultuur või õli) turuhinna arenguga. Lähteaine maksumus on peamine kulutegur ning määrab suurel määral kindlaks tootmise kogukulu ja selle tulemusena ka turu müügihinna.

(389)

Pärast teabedokumendi avaldamist sai komisjon Argentina valitsuselt märkuseid seoses valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnaga sõltumatutele klientidele. Argentina valitsus väitis, et kõnealune hind langes 2015. aastal 13 % võrra ning et komisjon ei olnud teinud ühtegi analüüsi võimaliku kahju muude põhjuste eristamiseks, kuigi oli ümberlükkamatu, et Argentina import moodustas 2015. aastal vaid 0,5 % turuosa.

(390)

Komisjon märkis, et biodiislikütuse hinna areng on seotud lähteainete turuhinna muutumisega, nagu on selgitatud põhjenduses 388. Rapsiõli rahvusvaheline hind langes 2014. ja 2015. aasta vahel 14,5 % (118). See vastab valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise ühiku müügihinna 13 % langusele, mida Argentina valitsus süüks pani, ning kinnitab samal ajal väidet, et sööda kulud määravad turu müügihinna.

(391)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 16

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(392)

Keskmised tööjõukulud olid stabiilsed, v.a 2015. aastal, mil need olid suuremad kui teistel aastatel. See oli aasta, mil liidu tootmisharus hakkas tööhõive märkimisväärselt suurenema. Nagu võib täheldada, esines järgmistel perioodidel ehk 2016. aastal ja uurimisperioodil pidev tööhõive kasv kogu aasta jooksul ning keskmised tööjõukulud jäid väga sarnasele stabiilsele tasemele.

(393)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 17

Laovarud

(394)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud olid suurimad 2014. aastal. 2014. ja 2015. aasta vahel vähenesid need 27 % ning olid pärast seda võrreldaval tasemel. Laovarude tase ei muutunud koos tootmis- ja müügimahu kasvuga uurimisperioodil. Kuna vaatlusalust toodet müüakse mahtlastina, võib üks tarne olla väga suure mahuga ehk üle 10 000 tonni. Seepärast võib üks tarne avaldada laovarude tasemele märkimisväärset mõju olenevalt täpsest tehingu kuupäevast. Seega on laovarude tase liidu tootmisharu jaoks vähem oluline näitaja.

(395)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 18

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(396)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu kolme tootja kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus põhineb müüdud kaupade maksumusel.

(397)

Kasumlikkus oli kogu vaatlusalusel perioodil väike. See ulatus üksnes 2014. aastal 5 %ni, 2015. aastal kasumit ei esinenud ning 2016. aastal ja uurimisperioodil jäi see alla 1 %. Suurem kasumlikkus 2014. aastal tulenes peamiselt ühe valimisse kaasatud liidu tootja erakorralisest ja finantstulust. Ilma nende kirjeteta oleks liidu tootmisharu kasumlikkus 2014. aastal võrreldav teiste vaatlusaluse perioodi aastatega.

(398)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes veelgi uurimisperioodile järgneval perioodil ning muutus 2018. aasta esimesel kuuel kuul 1,7 % suuruseks kahjumiks.

(399)

Väikesest kasumist hoolimata oli liidu tootmisharu tegevusest tulenev rahavoog kogu vaatlusalusel perioodil positiivne. Tootmisharu suutis oma tegevust ise rahastada. Ent ka rahavoo korral saavutas liidu tootmisharu kõrgeima taseme 2014. aastal ning ei ületanud ühelgi järgmisel aastal 37 % sellest tasemest.

(400)

Liidu tootmisharu investeeris jätkuvalt vaatlusaluse perioodi jooksul, saavutades kõrgeima investeeringute taseme uurimisperioodi jooksul. Seepärast ei ole Argentinast pärit subsideeritud impordi järsk ilmnemine uurimisperioodi lõpu poole liidu tootmisharu tehtud investeeringute taset veel negatiivselt mõjutanud.

(401)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil vähenes investeeringute tasuvus suurel määral ehk 79 %, kajastades peamiselt kasumlikkuse suundumust.

(402)

Liidu tootmisharu majandustulemused ehk kasum piiras uurimisperioodil tema kapitali kaasamise võimet.

(403)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis Argentina valitsus, et liidu tootmisharu väike kasumlikkus kogu ajavahemikul alates 2014. aastast kuni uurimisperioodini ei saa tuleneda Argentinast pärit impordist, mis taastus alles 2017. aasta septembris. Seoses sellega esitas ka sõltumatu importija Gunvor pärast teabedokumendi avaldamist märkuse, et liidu tootmisharu ei kannata olulist kahju.

(404)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordasid Argentina valitsus ja CARBIO oma märkusi liidu tootmisharu tegevuse kohta ja viitasid mitmetele positiivselt arenenud tulemuslikkuse näitajatele. Samuti kordas Argentina valitsus oma järeldust, et Argentinast pärit impordi puudumisel ei mõjutanud Argentina import liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(405)

Komisjon täheldas, et suundumused, sealhulgas kasumlikkuse suundumused näitavad, et liidu tootmisharu ei tundu varasema dumpingu mõjudest täielikult taastunud olevat. See viitab ajavahemikule alates 2014. aastast kuni uurimisperioodini, millele Argentina valitsus oma märkuses viitas. Ehkki Argentinast pärit import taastus tõepoolest alles 2017. aasta septembris, peab asjaolu, et see saavutas 2017. aasta viimases kvartalis rohkem kui 10 % hinnangulise turuosa, olema seotud sellega, et liidu tootmisharu saavutas uurimisperioodil üksnes 0,8 % kasumlikkuse (ning sattus hiljem lõppkokkuvõttes kahjumisse). Seepärast lükati see väide tagasi.

(406)

Komisjon küsis ja sai vastuseid valimisse kaasatud liidu tootjatele esitatud lisaküsimustele. Uurimisperioodile järgnevad andmed, näiteks uurimisperioodi mikromajanduslikud näitajad, esitati kolme valimisse kaasatud liidu tootja kaalutud keskmisena.

(407)

Uurimisele järgneva perioodi puhul sai teatavaid makromajanduslikke näitajaid, nagu tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, toodang ja müügimaht analüüsida üksnes valimisse kaasatud liidu tootjate kohta tingituna uurimise ajapiirangutest. Seepärast ei ole uurimisperioodi näitajad otse võrreldavad punktis 4.4.2 esitatud näitajatega. Näitajad võimaldavad sellegipoolest analüüsida valimisse kaasatud liidu tootjate olukorra arengut pärast uurimisperioodi.

(408)

Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang, müügi- ja ühikukulud ning ühiku müügihinnad muutusid järgmiselt:

Tabel 19

Liidu tootmisharu pärast uurimisperioodi lõppu

(409)

Uurimisperioodile järgneva perioodi muutused on esitatud võrdlusena uurimisperioodiga 2018. aasta esimese ja teise kvartali kohta ning väärtused on uurimisperioodi suhtes indekseeritud.

(410)

Valimisse kaasatud liidu tootjate tootmisvõimsus püsis 2018. aasta esimesel poolel stabiilne, samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 85 %-lt 76 %ni.

(411)

Nii tootmis- kui ka müügimaht vähenesid uurimisperioodile järgneval esimesel ja teisel kvartalil.

(412)

Nii ühikukulud kui ka ühiku müügihinnad vähenesid mõlemal uurimisperioodile järgneval kvartalil. Ühiku tootmiskulu vähenes 5 %, samas kui keskmine müügihind langes 7 %, mis tõi kaasa põhjenduses 398 kirjeldatud kasumlikkuse vähenemise.

(413)

Välja arvatud vähene import 2015. aastal, ei esinenud enne 2017. aasta septembrit biodiislikütuse importi Argentinast liidu turule. Ehkki see import algas alles uurimisperioodi lõpus, jõudis import tasemele, mis võimaldas saavutada uurimisperioodil turuosa 2,8 %, suurendades 2017. aasta viimases kvartalis hinnangulist turuosa rohkem kui 10 %, mis tundub olevat leidnud kinnitust 2018. aasta esimesel poolel, hoolimata impordi registreerimisest.

(414)

Vaatlusalusel perioodil olid kahjunäitajad vastuolulised. Liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht vastasid suurel määral turunõudlusele, olid aastatel 2014–2016 stabiilsed ja suurenesid uurimisperioodil, saamata täielikult kasu turu kasvust vaatlusaluse perioodi lõpu poole, mille kõnealune import osaliselt saavutas. Investeeringud suurenesid märgatavalt vaatlusalusel perioodil. See oli positiivne areng, mis viitas sellele, et tootmisharu hakkas kosuma. Ka tööhõive suurenemise algust 2015. aastal võib pidada märgiks selle kohta, et liidu tootmisharu seisund hakkas Argentinast pärit subsideeritud impordi puudumisel paranema.

(415)

Uurimisperioodile järgneval perioodil viitas enamik majandusnäitajaid liidu tootmisharu majandusliku olukorra selgele edasisele halvenemisele. See puudutab tootmisvõimsuse rakendamist, toodangut, müüki ja ühiku müügihindasid, nagu eespool kirjeldatud.

(416)

Samas püsis liidu tootmisharu kasumlikkus enamiku vaatlusaluse perioodi jooksul väike ning tootmisharu ei suutnud suurendada oma tootlikkust töötaja kohta. See näitab, et liidu tootmisharul ei õnnestunud selle lühikese aja jooksul saavutada korrapärast kasumlikku tegevust. Olukord halvenes 2018. aasta esimesel kuuel kuul veelgi, kui liidu tootmisharu teatas kahjumitest.

(417)

Komisjon leidis, et uurimisperioodi oli juba negatiivselt mõjutanud Argentinast pärit import ning uurimisperioodile järgneval perioodil halvenes liidu tootmisharu olukord veelgi. Hoolimata müügi- ja tootmismahu suurenemisest, mille põhjustas tarbimise kasv uurimisperioodil, ei esinenud liidu tootmisharu puhul märke tootmisharu majandusliku olukorra paranemise kohta. Tegelikult ei teeninud liidu tootmisharu uurimisperioodil peaaegu mingit kasumit, arvestades survet, mida avaldasid madalad hinnad asjaomasele impordile. Uurimisperioodil esinenud väiksed kasumid muutusid 2018. aasta esimese kuue kuu jooksul kahjumiteks. Eespool analüüsitud suundumused näitavad, et liidu tootmisharu ei tundu varasema dumpingu mõjudest täielikult taastunud olevat. Ehkki uurimisperioodil ei saa olulise kahju olemasolu lõplikult kindlaks teha, analüüsib komisjon vähemalt seda, kas esineb olulise kahju oht.

(418)

Kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõikega 8 uuris komisjon, kas vaatlusalusest riigist pärit subsideeritud import tekitab liidu tootmisharule olulise kahju ohu.

(419)

Liidu tootmisharu olulise kahju ohu analüüsis võetakse, kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõike 8 teise lõiguga, arvesse järgmisi tegureid:

(420)

Põhjenduses 304 tegi komisjon järelduse tasakaalustavate subsiidiumite olemasolu kohta kooskõlas alusmäärusega. Need avastatud subsiidiumid näitavad, et asjaomase toote import võib saada kasu valitsuse toetusest. Uurimisperioodi ajal ja pärast seda täheldatud märkimisväärne hindade allalöömine peaks avaldama veelgi negatiivsemat mõju liidu tootmisharu haprale majanduslikule olukorrale, mida täheldati juba uurimisperioodi ajal. Lisaks sellele, nagu on selgitatud põhjenduses 158, on Argentina biodiislikütusetööstust toetavate meetmete eesmärk tagada, et biodiisli eksport jääks väga konkurentsivõimeliseks sojaoa ostmise madalamate kulude tõttu (erinevalt liidu tootjatest, keda mõjutab rapsi hinna suurem kõikumine). Seepärast on tõenäoline, et vaatlusaluse toote subsideeritud import Argentina valitsuse toetusmeetmete laadi tõttu võib liidu tootmisharu majanduslikku olukorda jätkuvalt negatiivselt mõjutada.

(421)

Esineb selge seos alates 2017. aasta septembrist esinenud Argentinast liidu turule suunduva biodiislikütuse impordi järsu ja märkimisväärse kasvu ning alates sellest kuust kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vähendamise vahel, nagu näitab tabel 9. See viitab Argentina eksportivate tootjate suutlikkusele reageerida muutuvatele turutingimustele. Lisaks kinnitavad uurimisperioodi järel Argentina biodiislikütuse importi kajastavad andmed, et impordi registreerimisest hoolimata ekspordivad Argentina eksportivad tootjad liidu turule jätkuvalt sarnaseid koguseid nagu uurimisperioodi ajal, kui dumpinguvastaseid tollimakse vähendati või need tühistati.

(422)

Seega leidis komisjon, pidades silmas liidu turu atraktiivsust Argentina ekspordi jaoks, et pärast dumpinguvastaste tollimaksude vähendamist 2017. aasta septembris viitab asjaolu, et Argentinast pärit biodiislikütuse impordi maht on märkimisväärselt suurenenud, sellise impordi jätkuva suurenemise tõenäosusele. Põhjenduses 463 esitatud analüüs impordi kohta ajavahemikul 2018. aasta jaanuarist augustini kinnitab Argentinast pärit biodiisli impordi tegelikku kasvu.

(423)

Maailma biodiislikütuse tarbimist kajastava OECD põllumajandusstatistika (119) kohaselt moodustas Argentina tarbimine 2017. aastal üksnes ligikaudu 3,5 % üleilmsest tarbimisest. Nagu näidatud põhjenduses 202, eksportis Argentina uurimisperioodil 57 % oma toodangust.

(424)

Argentina tarbimise madal tase võrreldes üleilmse tarbimisega ning ELi ligikaudu 40 % tarbimine ja USA ligikaudu 25 % tarbimine viitavad selgelt, et Argentina biodiislikütuse sektor on ekspordile suunatud ning kõnealustest turgudest sõltuv (vt ka põhjendus 209).

(425)

Argentina biodiislikütuse tootjate vaba tootmisvõimsus on uurimisperioodil hinnangute kohaselt üle 1,2 miljoni tonni. See hinnang põhineb teabel, mis on saadud valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt, kes esindavad 84 % kogu ekspordist liitu, ja seda on ekstrapoleeritud kogu Argentina tootmisharuga.

(426)

Argentina biodiislikütuse tootjate vaba tootmisvõimsus püsis EBB poolt komisjonile esitatud teabele tuginedes uurimisperioodile järgneval perioodil sarnasel tasemel.

(427)

27. augustil 2017 kehtestas USA esialgsed tasakaalustavad tollimaksud Argentinast pärit biodiislikütuse impordi vastu määraga vahemikus 50–60 % ning seejärel 9. novembril 2017 lõplikud tollimaksud määraga vahemikus 71,45–72,28 %. 2017. aasta oktoobris kehtestas USA esialgsed dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 54,36–70,05 %. 3. jaanuaril 2018 kinnitas USA neid tollimakse oma lõplikus otsuses, (120) muutes veidi taset, mis jäi vahemikku 60,44–86,41 %.

(428)

USAs, mis oli enne nende tollimaksude kehtestamist Argentina jaoks kõige olulisem eksporditurg, kehtestatud tollimaksude kõrge tase annab kindlalt märku selle kohta, et see biodiislikütuse eksport suunati kohe ümber liidu turule. Seda ümbersuunamist toetab peaaegu samaaegne dumpinguvastaste tollimaksude alandamine Argentina biodiislilt liidus. Kõnealuseid muutuseid on näidatud allpool tabelis 20.

Tabel 20

Ekspordimaht (tonnides) kuus

(429)

Argentinast liitu suunduva ekspordi tase, mis on esitatud tabelis 20, ei võrdu Argentinast liitu suunduva impordi tasemega, mida on kajastatud põhjenduse 333 tabelis 9. Erinevus ei tulene üksnes erinevast andmete allikast, vaid peamiselt ekspordi- ja imporditehingute registreerimise erinevast ajast vastavas statistikas.

(430)

Nagu näidatud põhjenduses 425, esineb piisav vabalt kasutatav tootmisvõimsus, mis tingituna müügistruktuuri muutusest (USA turu väljajätmine) isegi kasvab. See viitab tõenäosusele, et liitu suunduva subsideeritud ekspordi kogused kasvavad suurel määral. Puuduvad muud teadaolevad eksporditurud, mis võiksid seda lisaeksporti kasutada, sest USA ja liit kokku moodustavad ligikaudu 2/3 üleilmsest biodiislikütuse tarbimisest.

(431)

Pärast teabedokumendi avaldamist kinnitasid seoses eksporditurgude kasutussuutlikkusega Argentina eksportivate tootjate jaoks 10. juulil 2018 Peruu ametiasutused dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist kokku 137,4–399,8 USA dollarit tonni kohta.

(432)

Komisjon tuvastas märke, et Argentinast lähtuva impordi jätkuva ümbersuunamine oht võib tekitada liidu tootmisharule kahju.

(433)

Biodiislikütuse import, mis saabus Argentinast liidu turule uurimisperioodi nelja viimase kuu jooksul, oli märkimisväärselt madalamate hindadega kui liidu tootmisharu kehtestatud hinnad. Nagu selgitatud põhjenduses 354, kehtestas komisjon uurimisperioodi jaoks kaalutud keskmised hinna allalöömise marginaalid vahemikus 9,5–15,2 %. Impordistatistikas täheldatud hindade võrdlus liidu tootmisharu müügihindadega kinnitab seda erinevust. Argentinast imporditud biodiislikütuse hinnad alanesid uurimisperioodile järgneval perioodil veelgi.

(434)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarude taseme muutuseid on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduss 394. Nagu selgitatud, siis tingituna asjaolust, et asjaomast toodet müüakse mahtlastina, on laovarude seis kahju ohu puhul vähemtähtis näitaja.

(435)

Põhjenduses 419 loetletud kahju ohtu käsitlevate tegurite analüüsi silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu tootmisharu habras majanduslik seisund arvatavasti halveneb tingituna kiirest ja pidevast massilisest subsideeritud biodiislikütuse impordist Argentinast. Seepärast esines uurimisperioodi lõpus liidu tootmisharu suhtes vähemalt selgelt prognoositav ja peatselt toimuva kahju oht, mis toetab kahju ohu esinemise kohta tehtud järeldust alusmääruse artikli 8 lõike 8 alusel.

(436)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud Argentina valitsus komisjoni järeldusega ja väitis, et impordi kasv oli tingitud asjaolust, et Argentina import ajavahemikus 2012–2017 jäeti ebaseaduslikult liidu turult kõrvale. Argentina valitsus lisas ka, et komisjon ei ole hinnanud tõendeid, mis kinnitaksid, et biodiisli impordi suurenemine Argentiinast jätkub ka tulevikus.

(437)

Komisjon esitas põhjenduses 428 üksikasjalikku teavet Argentinast pärit biodiisli igakuise impordi arengu kohta uurimisperioodil. Põhjenduses 463 esitas komisjon teabe biodiisli impordi taseme kohta Argentinast ajavahemikul 2018. aasta jaanuarist kuni augustini. See teave näitab, et pärast uurimisperioodi lõppu jätkus septembris 2017 alanud import hoolimata registreerimisest.

(438)

Import, mille puhul komisjon leidis, et seda subsideeritakse, ja jätkuv suuremahuline import liitu kujutas endast uurimisperioodi lõpus ohtu liidu tootmisharule prognoositava ja otsese kahju tekitamise ohu tõttu. Seetõttu ei muutnud komisjon oma järeldust kahju ohu kohta vastavalt alusmääruse artikli 8 lõikele 8.

(439)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kommenteeris CARBIO seoses uurimisperioodi järgsete majandusnäitajate analüüsiga, et RME hinnad on hooajalised, et RME hinnad olid 2018. aasta augustist kuni oktoobrini rekordtasemel ning et liidu tootmisharu müük kasvas uurimisperioodi järgsel perioodil võrreldes 2016. aastaga.

(440)

Komisjon võttis need märkused teadmiseks. Kuid need ei ole siiski vastuolus komisjoni järeldusega, eriti seoses uurimisperioodil kahju tekitamisega, nagu on märgitud põhjenduses 417.

(441)

Alusmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt analüüsis komisjon, kas liidu tootmisharule tekitatava olulise kahju ohtu põhjustas vaatlusalusest riigist pärit subsideeritud import. Alusmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu kahjustamise ohtu võisid samal ajal tekitada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas, et võimalikku kahju ohtu, mida põhjustasid muud tegurid peale Argentinast tuleva subsideeritud impordi, ei omistataks subsideeritud impordile. Sellised tegurid on import kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharu eksporditegevus.

(442)

Nagu märgitud põhjenduses 334, ei esinenud aastatel 2014–2016 ega uurimisperioodi esimestel kuudel Argentinast liitu suunduvat importi või esines üksnes vähene nimetatud import. Samas suurenes import märkimisväärselt uurimisperioodi viimastel kuudel. Nagu märgitud põhjenduses 381, oli Argentina impordi hinnanguline turuosa 2017. aasta viimases kvartalis üle 10 % ning see püsis üle 10 % ka 2018. aasta esimeses kvartalis, st pärast uurimisperioodi ja impordi registreerimisest hoolimata. Nagu näidatud põhjenduses 354, alandas Argentina biodiislikütuse import liidu tootmisharu hindu uurimisperioodi jooksul 9,5–15,2 %.

(443)

Pidades silmas ajalist kokkulangevust ühelt poolt Argentina biodiislikütuse subsideeritud ja liidu tootmisharu hindadest madalama hinnaga impordi märkimisväärse ja järsu suurenemise ning teiselt poolt liidu tootmisharu turuosa hinnangulise vähenemise vahel 2017. aasta viimases ja 2018. aasta esimeses kvartalis, mis tuleneb selle tootmisharu suutmatusest teenida kasumit, tegi komisjon järelduse, et see subsideeritud import avaldas liidu tootmisharu olukorrale negatiivset mõju. Peale selle on vähene omamaine tarbimine Argentinas, Argentina biodiislikütuse tootjate märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja suuruselt teie ekspordituru ehk USA turu sulgemine suunanud ülemäärase toodangu Argentinast liitu, mille tarbimismaht moodustab 40 % üleilmsest tarbimisest. Seega on liidust saanud üks atraktiivsemaid sihtkohti Argentina biodiislikütuse subsideeritud impordi jaoks, mis kahjustab liidu tootmisharu.

(444)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis Argentina valitsus, et Argentinast pärit import ei tähenda impordi või turuosade märkimisväärset kasvu. Sõltumatu importija Gunvor märkis seoses sellega, et import naasis oma ajaloolise keskmise taseme juurde.

(445)

Seoses sellega pidas komisjon hinnangulise turuosa saavutamist, mis ületas 2017. aasta viimases kvartalis 10 % võrreldes 0 % turuosaga 2017. aasta esimese kaheksa kuu jooksul, märkimisväärseks kasvuks.

(446)

Lisaks märkis CARBIO pärast teabedokumendi avaldamist, et seoses kahju ohu analüüsiga peab komisjon viitama oluliselt suurenenud impordi tõenäosusele ning et impordi suurenemine, mis on tingitud üksnes väidetavalt normaalsete kaubandus- ja konkurentsitingimuste taastumisest, mis tulenes põhjendamatute dumpinguvastaste tollimaksude kaotamisest, ei viita tõenäosusele, et import kasvab jätkuvalt märkimisväärselt.

(447)

Nagu on selgitatud põhjendustes 335–338, biodiislikütuse import Argentinast 2018. aastal jätkus ning jõudis hinnanguliselt tasemeni 11,5 %. Samuti ei vähenenud Argentinast pärit import pärast registreerimist alates 25. maist 2018. See koos Argentina biodiislikütuse tootjate vaba tootmisvõimsusega, mida on kirjeldatud põhjenduses 425, ja liidu turu atraktiivsus, näitab tõenäosust, et import suureneb tulevikus oluliselt. Komisjoni arvates kajastab see Argentinast pärit impordi suurenemine ebaõiglaseid kaubandustingimusi (võrreldes tavapäraste kaubandustingimustega ilma eelnevate kehtestatud dumpinguvastaste meetmeteta) tulenevalt sellest, et avastati subsiidiume.

(448)

Seepärast leidis komisjon, et Argentina biodiislikütuse subsideeritud import tekitab olulise kahju ohu liidu tootmisharule.

(449)

Komisjon kontrollis ka seda, kas muud teadaolevad tegurid suudavad eraldi või ühiselt rõhutada põhjuslikku seost, mis on tehtud kindlaks subsideeritud impordi ja tuvastatud kahju ohu vahel.

(450)

Pärast teabedokumendi avaldamist väitis CARBIO, et liidu tootmisharu ei olnud suutnud saavutada järkjärgulist taastumist vaatlusalusel perioodil, seega ka ajal, mil ei toimunud importi Argentinast. CARBIO väitis lisaks, et see tõendab, et esineb muid tegureid, mis mõjutavad liidu tootmisharu tulemuslikkust.

(451)

Komisjon järeldas põhjenduses 416, et liidu tootmisharu kasumlikkus oli enamiku vaatlusaluse perioodi jooksul tõepoolest madal ning ei suudetud jõuda tavapäraste kasumlike tehingute tasemeni. Nagu on selgitatud põhjenduses 405, märkis komisjon siiski, et liidu tootmisharu ei ole eelmise uurimise käigus tuvastatud varasemast dumpingust täielikult toibunud. Pealegi ei selgita asjaolu, et liidu tootjad kasutavad sisendina rapsi (võrreldes Argentina eksportivate tootjatega, kes kasutavad sojauba) ELi ja Argentina biodiislikütuse vahelisi hinnaerinevusi. Kui eksportivad tootjad ostaksid sojaube moonutamata hindadega, oleks nende ekspordihinnad väga sarnased liidu hindadega. Seega, nagu allpool selgitatud, ei ole uurimisel kindlaks tehtud ühtegi tegurit, mis rõhutaks põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja avastatud kahju ohu vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(452)

Impordimahud muudest kolmandatest riikidest muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 21

Import kolmandatest riikidest