(1)

Komisjon võttis 21. novembril 2018 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2019) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 21. märtsil 2019 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 21. novembril 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Poolat ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

27. veebruaril 2019 avaldati 2019. aasta aruanne Poola kohta. Selles hinnati Poola edusamme nõukogu poolt 13. juulil 2018 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Poola edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

Poola esitas 26. aprillil 2019 oma 2019. aasta riikliku reformikava ja 29. aprillil 2019 oma 2019. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(4)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(5)

Poola suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Oma 2019. aasta lähenemisprogrammis on valitsus ette näinud, et nominaalne eelarvepositsioon halveneb pisut, st puudujäägist 0,4 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2018. aastal jõutakse puudujääki 0,6 % SKPst 2022. aastal, kusjuures 2019. aastal on eelarvepositsioon puudujäägis 1,7 % SKPst ja 2020. aastal ülejäägis 0,2 % SKPst. Ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon (puudujääk 1,1 % SKPst) jõuab 2022. aastal lähedale keskpika perioodi eelarve-eesmärgile, milleks on struktuurne puudujääk 1,0 % SKPst. 2019. aasta lähenemisprogrammi kohaselt väheneb valitsemissektori võla suhe SKPsse 48,9 %-lt SKPst 2018. aastal 40,6 %-le SKPst 2022. aastal. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Samas ei ole piisavalt täpsustatud selliste meetmete toimimise üksikasju, mida on vaja kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks alates 2020. aastast.

(6)

2019. aasta lähenemisprogrammist nähtub, et Poola rakendas põuaga seotud kompensatsioonimeetmeid ning et nende mõju eelarvele oli 2018. aastal märkimisväärne. Lähenemisprogrammis on esitatud piisavad tõendid selliste täiendavate eelarvekulude ulatuse ja laadi kohta. Põuaga seotud kulude erikäsitlemist võib pidada „ebatavalise sündmuse klausli“ kohaldamiseks. Komisjoni hinnangul ulatusid asjaomased lubatud lisakulud 2018. aastal 0,07 %ni SKPst. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 3 sätted võimaldavad nende lisakuludega arvestada, sest erakordselt ränk põud on ebatavaline sündmus, selle mõju Poola riigi rahandusele on märkimisväärne ning jätkusuutlikkust ei seataks ohtu, kui lubataks ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. Seepärast on nende lisakulude arvesse võtmiseks 2018. aasta keskpika perioodi eelarve-eesmärgi poole liikumiseks nõutavat kohandust vähendatud.

(7)

13. juulil 2018 soovitas nõukogu Poolal tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude (5) nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 4,2 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2019. aastal kaldutakse sellest soovitatud kohandusest märkimisväärselt kõrvale.

(8)

Võttes arvesse, et Poola prognoositav SKP lõhe on 2,0 % SKPst, ei tohiks valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 2020. aastal ületada 4,4 %, mis vastab struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst, mis tuleneb stabiilsuse ja kasvu pakti raames ühiselt kokku lepitud eelarvekohanduste maatriksist. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, on oht, et 2020. aastal kaldutakse sellest nõudest märkimisväärselt kõrvale. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et 2019. aastal tuleks võtta stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid.

(9)

Poola on saavutanud märkimisväärset edu maksukuulekuse suurendamisel. Samal ajal oli riigis tugev majanduskasv, tööturg oli aktiivne ja selliste töölepingute osakaal, mille puhul tehakse sotsiaalkindlustusmakseid, on järk-järgult suurenenud. Kõik need tegurid aitasid kaasa avaliku sektori tulude suurenemisele. Osa suurenenud tulust on tsüklilist laadi ja võib makromajandusliku keskkonna halvenemise korral kaduda. Samal ajal on viimastel aastatel suurenenud avaliku sektori kulutuste suhe SKPsse. Mitu uut kulukategooriat on püsivat laadi ja neid ei pruugi lähitulevikus olla lihtne muuta. Lisaks sellele satub Poola riigi rahandus tulevikus kulutuste suurendamise surve alla, eelkõige elanikkonna vananemise tõttu. Need tegurid võimendavad vajadust uute vahendite järele kulutuste juhtimise tugevdamiseks, sealhulgas kulutuste tulemuslikkuse ja tõhususe korrapäraseks hindamiseks. 2018. aastal jätkas Poola eelarvesüsteemi parandamist, kuid kogu reform on keeruline ja seda rakendatakse järk-järgult mitme aasta jooksul. Võttes arvesse, et eelarveraamistik on üldiselt tugev ja sõltumatud institutsioonid täidavad osa ülesannetest, mida tavaliselt täidavad eelarvenõukogud, on Poola endiselt ainus liikmesriik, kus puudub sõltumatu eelarvenõukogu. Kuigi Poola ei ole teinud edusamme vähendatud käibemaksumäära laiaulatusliku kasutamise piiramisel, algatas valitsus reformi, mis võib muuta määrad lihtsamaks ja vähendada veaohtu.

(10)

Keskmine pensioniiga tõusis kuni 2017. aastani tulenevalt varasematest reformidest, nagu ennetähtaegselt pensionile jäämise võimaluste kaotamine ja seadusjärgse pensioniea järkjärguline tõstmine. Kuid 2018. aastal vähenes nii meeste kui ka naiste keskmine pensioniiga, mis tuleneb seadusjärgse pensioniea alandamisest 2017. aasta lõpus. Võttes arvesse tööealise elanikkonna vähenemist, on tegeliku pensioniea jätkuv kasv tööturul osalemise ja seega ka majanduskasvu seisukohast ülitähtis. Samuti on väga oluline tagada tulevaste pensionide piisavus, hoida ära vaesust vanas eas ja seega parandada ka pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkust. Seadusjärgse pensioniea alandamisel 60 aastale naiste puhul ja 65 aastale meeste puhul 2017. aasta sügisel on oluline negatiivne mõju tulevaste pensionihüvitiste tasemele ning see toob kaasa märkimisväärse pensionilõhe meeste ja naiste vahel. Kehtivad eripensioniskeemid toovad kaasa eelarvekulud ja vähendavad töötajate liikuvust sektorite vahel. Põllumajandustootjate spetsiaalne sotsiaalkindlustussüsteem, mille rahastamise kulu on ligikaudu 0,8 % SKPst, pärsib tööjõu liikuvust ja soodustab varjatud töötust põllumajanduses.

(11)

Tänu soodsale makromajanduslikule keskkonnale on olukord Poola tööturul olnud viimastel aastatel väga hea. Tööhõive määr on jätkuvalt suurenenud, samas kui töötuse määr stabiliseerus pärast mitu aastat kestnud langust 2018. aastal ajalooliselt madalal tasemel (alla 4 %). Teatavate elanikkonnarühmade, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate, puudega inimeste ja nende hooldajate ning eakate osalemine tööturul on aga võrreldes teiste liikmesriikidega jäänud tagasihoidlikuks. Poola sotsiaalhüvitiste süsteem ei paku tööleasumiseks piisavaid stiimuleid. Lapsetoetus on aidanud vähendada vaesust ja ebavõrdsust, kuid sellel on tema suuruse ja ülesehituse tõttu olnud negatiivne mõju lapsevanemate (peamiselt naiste) osalemisele tööturul. Alla kolmeaastaste laste osalemine ametlikus lapsehoius on endiselt üks liidu tagasihoidlikemaid. Lisaks teevad pikaajalist hooldust enamasti pereliikmed, kellel puudub peaaegu igasugune institutsiooniline toetus, ja see takistab hooldajate töötamist. Seadusjärgse pensioniea alandamine on ergutanud eakamaid töötajaid tööturult lahkuma. Sisseränne liitu mittekuuluvatest riikidest on aidanud rahuldada tööjõunõudluse kasvu, kuid on märke, et võõrtööliste jätkuvat sissevoolu võib olla raske säilitada.

(12)

Aastatel 2015–2017 võttis Poola meetmeid tööturu killustatuse vähendamiseks, piirates tähtajalise töösuhte kuritarvitamise võimalust, suurendades teatavate mittestandardsete töölepingute puhul sotsiaalmakseid ja kehtestades teatavale osale neist lepingutest minimaalse tunnitasu. Kuigi tähtajaliste töölepingute osakaal on alates 2015. aastast tänu võetud meetmetele ja töötajate puudusele vähenenud (kusjuures see protsess isegi kiirenes 2018. aastal), on see endiselt üks suuremaid liidus. Edasisi seadusandlikke muudatusi selles küsimuses ei tehtud, kuna tööseadustiku reformi lõpuks siiski ei rakendatud. Võimaliku probleemina on esile kerkimas füüsilisest isikust ettevõtjate ja ebastandardsete lepingutega töötajate tulevaste pensionide piisavus.

(13)

Kvaliteetne haridus- ja koolitussüsteem, mis võtab arvesse elukestvat perspektiivi ja mida toetavad piisavad investeeringud, võib olla ülitähtis tegur, mis toetab Poola tulevasi kasvuväljavaateid. Inimestele selliste oskuste ja pädevuste andmine, mida on vaja töö leidmiseks kiiresti muutuval tööturul, on väga tähtis ülesanne, mis soodustab nii tööjõus osalemist kui ka majanduse innovatsioonivõimet. Täiskasvanute hariduses ja koolituses osalemise määr on liidu keskmisest palju madalam ja ettevõtetes korraldatavat kutseõpet ei kasutata piisavalt. Koos teatavate puudujääkidega digioskustes ning ka kirja- ja arvutamisoskuses, eriti kõrghariduseta täiskasvanute puhul, takistab see nende tööalast konkurentsivõimet. Õpetajate koolituse ebapiisav kvaliteet ja mõned lüngad nende oskustes avaldavad hariduse kvaliteedile tõenäoliselt negatiivset mõju. Samuti esineb puudusi kõrghariduse kvaliteedi tagamise süsteemis. Hoolimata hiljutistest kutse- ja kõrghariduse reformidest puudub endiselt täiskasvanuhariduse tõhus koordineerimine ning mitmesuguste poliitikameetmete mõju hariduse ja koolituse kvaliteedile ning oskuste tasemele ei ole selge.

(14)

Poola pikaajalised majanduslikud väljavaated sõltuvad majanduse innovatsioonivõimest. Poola on innovatsiooninäitajate poolest siiski mahajääjate hulgas, madaltehnoloogiliste sektorite osakaal riigi majandusstruktuuris on suur ja innovatsioonitulemused on piirkonniti väga ebaühtlased. Kuigi on võetud mõned meetmed teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö parandamiseks, on ikka veel palju rahalisi ja mitterahalisi takistusi. Peamisteks takistusteks on endiselt eelkõige keerukad haldusmenetlused ja akadeemiliste ringkondade piiratud oskused avaliku ja erasektori ühiste teadus- ja arendusprojektide juhtimisel. Klastrite ja ametlike äriühingute võrgustike (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate vahelised võrgustikud) roll uuenduslike lahenduste levitamisel on endiselt väike. 2018. aasta kõrgharidusreform aitab parandada Poola teadusmaastiku teatavaid aspekte, kuid käsitleb üksnes osaliselt selliseid olulisi probleeme nagu teadussektori killustatus, teadlaste palgad või Poola teaduse rahvusvahelistumine. Sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele olid 2017. aastal ligikaudu pool liidu keskmisest, kusjuures piirkondlikud erinevused on suured.

(15)

Tervisenäitajad on jätkuvalt paranenud, kuid jäävad alla liidu keskmise. Meeste eluiga oli 2017. aastal naiste omast keskmiselt 7,9 aastat lühem, samas kui vastav vahe kõrgema ja madalama haridustasemega poolakate vahel oli 2016. aastal 10 aastat. Tervishoiu kättesaadavust ja tõhusust mõjutavad väikesed kulutused ja töötajate nappus. Praktiseerivate arstide ja õdede arv võrreldes elanikkonna suurusega on üks liidu väiksemaid ning veerand meditsiinitöötajatest on pensioniea ületanud. Rahuldamata vajadus arstiabi järele vähenes 2017. aastal, kuid on endiselt üks liidu suuremaid, ja teatavate protseduuride ooteajad on alates 2010. aastast oluliselt pikenenud. Poola on kaardistanud tervishoiuvajadused, kuid neid ei võeta veel aluseks tervishoiuteenuste ostmise ja investeeringute tegemise otsuste tegemisel. Tervishoiusüsteem on liiga haiglapõhine ning esmatasandi arstiabi ja ambulatoorne ravi on endiselt vähearenenud. Pikaajalise hoolduse süsteem on nõrk ning puuduvad standardteenused ja ühtne strateegiline lähenemisviis. Enamasti teevad pikaajalist hooldust mitteametlikud hooldajad, sageli pereliikmed, kellel on vähe institutsioonilist tuge. 2017. aastal olid Poola riiklikud tervishoiukulutused 4,7 % SKPst, mis on oluliselt alla liidu keskmise (7 % SKPst). Poola kavatseb neid kulutusi lähiaastatel järk-järgult suurendada. Kuid seda võib olla raske teha, pidades silmas, et hiljuti teatavaks tehtud kavatsus suurendada sotsiaalsiirdeid keskmise ja suure sissetulekuga kodumajapidamistele piirab tulevikus eelarvepoliitilist manööverdamisruumi.

(16)

Kuigi Poola taristu on märkimisväärselt paranenud, on mõnes sektoris endiselt olulisi ühenduvuse puudujääke. Maanteeinvesteeringud, mis tuleb riikliku teedeehitusprogrammi kohaselt lõpule viia 2024. aastaks, on suunatud peamiselt Poola idaossa, jättes mõned põhjapoolsed piirkonnad vähem ühendatuks. Üleeuroopalises raudteetranspordivõrgus on ikka veel olulisi lünki ning raudteeinvesteeringud edenevad maanteeinvesteeringutest aeglasemalt. Liiklussurmade arv on endiselt üks liidu suurimaid. Linnades esineb üha suuremaid liikuvusprobleeme, nagu liiklusummikud ja õhusaaste, mis on tingitud kasvavast sõiduautopargist ja vanade sõiduautode suurest osakaalust. Maanteetranspordist tulenev kasvuhoonegaaside heide on viimase viie aasta jooksul oluliselt suurenenud. Praegused stiimulid vähesaastavate ja aktiivsete ühistranspordivõimaluste kasutamiseks on nimetatud probleemide lahendamiseks ebapiisavad. Interneti püsiühendus on Poolas endiselt üks liidu vähemarenenumaid ning ülikiire lairibaühendus on kättesaadav peamiselt suurtes linnades.

(17)

Poola majandus on liidus CO2heitkoguste seisukohast üks ebatõhusamaid. Avaliku ja erasektori hoonete halb isolatsioon toob kaasa suurema energiatarbimise ja energiaostuvõimetuse. Poolas on ka liidu kõige suurema õhusaastega linnad, eriti riigi lõuna- ja keskosas. Investeeringud energiatõhususse, eelkõige ehitussektoris, vähese CO2-heitega ja puhtama energia osakaalu suurendamine ning transpordi heite vähendamise toetamine aitaksid piirata sõltuvust fossiilkütustest ja vähendada õhusaastet, vähendades samal ajal sotsiaalkulusid ja parandades elukvaliteeti. Praegune õiguskeskkond, sealhulgas gaasivarude kogumise seadus, elektrihinna külmutamise seadus ja maismaa tuuleparke käsitlevad õigusnormid, võib pärssida investeeringuid elektri- ja gaasiturgudel ning mõjutada Poola energiasektori ja energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet pikas perspektiivis.

(18)

Uute ja läbivaadatud õigusaktide kvaliteet ning stabiilne ja prognoositav ettevõtluskeskkond on soodsate majandustingimuste säilitamiseks ja erainvesteeringute kasvu toetamiseks väga olulised. Ebastabiilne õigusraamistik ja muud ettevõtjate laienemist takistavad tõkked mõjutavad negatiivselt investeerimistegevust ja tootlikkust. Tulemusliku dialoogi loomine kõigi sidusrühmadega aitaks parandada õigusaktide kvaliteeti ja soodustaks vajalike muudatuste arvu vähenemise kaudu ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Seepärast aitaks sotsiaalpartnerite ja üldsusega konsulteerimise rolli tugevdamine (tagades konsulteerimiseks piisava ajavahemiku, parandades protsessi käigus kogutud sidusrühmade arvamuste arvessevõtmist ja vähendades nende seaduste arvu, mille puhul konsulteerimine ei ole nõutav) oluliselt vähendada õigusaktide sagedasest muutmisest tulenevat halduskoormust, suurendada investeeringuid ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu pikas perspektiivis. Õigusriigi põhimõtte järgimise tagamine ja kohtusüsteemi sõltumatus on selle saavutamiseks samuti ülitähtsad. Siinkohal tuletatakse meelde, et 2017. aasta detsembris esitas komisjon nõukogule põhjendatud ettepaneku võtta vastu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet. Neid küsimusi käsitletakse Euroopa Liidu Kohu otsuses ja kohtus pooleliolevate menetluse raames. Õiguskindlus ning usaldus õigusloome-, maksu- ja muu poliitika ning institutsioonide kvaliteedi ja prognoositavuse vastu on investeerimiskeskkonna olulised tegurid.

(19)

Liidu vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata kõrvaldada mõningad soovitustes nimetatud puudused, eelkõige 2019. aasta riigiaruande D lisas käsitletud valdkondades. See võimaldaks Poolal kõnealuseid vahendeid asjaomaste sektorite puhul võimalikult hästi ära kasutada, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.

(20)

Viimastel aastatel on riigi roll pangandus-, kindlustus- ja energiasektoris oluliselt suurenenud. Riigi osaluse suurenemine kujutab endast uut väljakutset konkurentsile ning õigus- ja juhtimisraamistikule. Pidades silmas võimalikke huvide konflikte ning finantssektori ja riigi suuremat vastastikust sõltuvust, muutub valitsemise kvaliteet ning reguleerivate asutuste ja järelevalve sõltumatus üha olulisemaks.

(21)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2019. aasta lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,