(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (2).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 („programm“ Horisont 2020„“). Programmiga „Horisont 2020“ seatakse sihiks saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades programmi „Horisont 2020“ ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes valdkondades, kus teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud ressursside kohaldamisala ja ulatus on põhjendatud liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamise, erainvesteeringute suurendamise ja ühiskonnaprobleemide lahendamisega piiratud arvul ja selgelt Euroopa lisaväärtusega juhtudel. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tõhus, tulemuslik ja kaasav, see tähendab andma osalemisvõimaluse suurele hulgale oma konkreetses valdkonnas aktiivsetele sidusrühmadele.

(3)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (4) ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (5) võib programmi „Horisont 2020“ raames asutatud ühisettevõtetele anda toetust kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (6) loodi Euroopa ühendamise rahastu. Euroopa ühendamise rahastu peaks võimaldama üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja ellu viia transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite ühishuviprojekte. Eelkõige peaks Euroopa ühendamise rahastu toetama selliste ühishuviprojektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja luua uued või ajakohastada olemasolevad taristud ja teenused transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorites. Euroopa ühendamise rahastu peaks toetama ka Euroopa lisaväärtusega ja märkimisväärset ühiskondlikku kasu andvaid projekte, millele ei leidu turul asjakohast rahastamist.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 283/2014 (7) kehtestati üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavad suunised ja telekommunikatsioonisektori suhtes kohaldatavad tingimused.

(6)

Kõrgjõudlusega andmetöötlus kuulub määruse (EL) nr 283/2014 artikli 6 lõike 1 alusel digitaalteenuste taristute valdkonna rahastamiskõlblike ühishuviprojektide hulka, täpsemalt kui taristu, mis tagab juurdepääsu korduskasutatavale avaliku sektori teabele (määruse lisa punkti 3 alapunkt d). Kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 6 lõikega 3 võib komisjon osa Euroopa ühendamise rahastu rakendamise ülesandest usaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (8) artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustele.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ („strateegia“ Euroopa 2020„“) rõhutatakse vajadust arendada soodsaid tingimusi teadmistesse ja innovatsiooni investeerimiseks, et saavutada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(8)

Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ kutsutakse üles looma Euroopa andmetaristut, mis põhineks tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimalustel, ning Euroopa oma kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi, mis on võimeline välja arendama uue Euroopa tehnoloogia ja võtma kasutusele eksatasandi superarvutid. Kõnealuse valdkonna tähtsus ja liidu sidusrühmade ees seisvad raskused nõuavad meetmete võtmist vajalike vahendite ja suutlikkuse (sealhulgas olemasolevate, nagu riigi tasandi superarvutid ja superarvutikeskused) koondamiseks, et moodustada ahel teadus- ja arendustööst eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemide loomise ja käitamiseni. Seega tuleks välja töötada liidu tasandi mehhanism, mis ühendaks ja koondaks toetuse maailmatasemel Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu loomiseks ning kõrgjõudlusega andmetöötluse alasteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks liikmesriikides, liidus ja erasektoris. Kõnealune taristu peaks võimaldama juurdepääsu kasutajatele avalikust sektorist, tööstusest, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ja akadeemilistest ringkondadest, kaasa arvatud järjest arenenuma Euroopa avatud teaduse pilve teadusringkonnad.

(9)

Komisjoni 10. mai 2017. aasta teatises digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta „Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ kirjeldatakse kõrgjõudlusega andmetöötlust kui tööstuse ja andmemajanduse digitaliseerimise seisukohast kriitilise tähtsusega elementi. Maailma esikolmikusse kuuluvate superarvutite väljatöötamiseks, soetamiseks ja käitamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid ning ühelgi Euroopa riigil eraldi ei ole piisavalt vahendeid oma kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi väljaarendamiseks. Liikmesriigid, liit ja erasektor peavad seega ühendama oma jõupingutused ja ressursid, et rahuldada üha suurenevat nõudlust kõrgjõudlusega andmetöötluse järele ning ehitada kogu liidus üles tugev ja uuenduslik kõrgjõudlusega andmetöötluse teadus- ja tööstusökosüsteem. Teatis sisaldab ettepanekut koostada õigusakt, millega kehtestatakse avaliku hanke raamistik integreeritud eksatasandi superarvuti- ja andmetaristu jaoks.

(10)

Liidu varustamiseks andmetöötlusjõudlusega, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse jätkamiseks, peaks liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse olema kooskõlastatud ning selle tehnoloogia tööstuslik kasutuselevõtt ja turuleviimine toimuma tõhusamalt nii era- kui ka avalikus sektoris. Liit peaks senisest tõhusamalt muutma oma tehnoloogilised arendused turul konkurentsivõimelisteks nõudlus- ja rakenduspõhisteks Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemideks, looma toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava kavandamise ja maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel ning rajama ülemaailmselt konkurentsivõimelise kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiate ja rakenduste ökosüsteemi. Samal ajal peaks liit andma oma tarnetööstusele võimaluse neid investeeringuid võimendada, mis tooks kaasa nende tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtu sellistes suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades nagu personaalmeditsiin, ühendatud ja automatiseeritud sõidukijuhtimine või muud juhtivad turud, mis tuginevad tehisintellektile, plokiahela tehnoloogiale, perifeersele andmetöötlusele või üldisemalt liidu tööstuse digitaliseerimisele.

(11)

Ühisettevõte on parim vahend Euroopa pilvandmetöötluse algatuses esitatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegia eesmärkide elluviimiseks ning olemasolevatest piirangutest vabanemiseks, pakkudes ühtlasi soodsaimat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju ning kaitstes parimal viisil liidu huve. Ühisettevõte suudab koondada liidu, liikmesriikide ja erasektori ressursse. Ta suudab võtta kasutusele hankeraamistiku ja käitada maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteeme tehnoloogia, eelkõige konkurentsivõimelise Euroopa tehnoloogia edendamise kaudu. Ühisettevõte suudab käivitada teadus- ja innovatsiooniprogramme Euroopa tehnoloogiate väljatöötamiseks ja nende edasiseks integreerimiseks eksatasandi superarvutisüsteemidesse ning aidata kaasa konkurentsivõimelise tehnoloogilise tarnetööstuse väljaarendamisele Euroopas.

(12)

Ühisettevõte tuleks asutada ja see peaks alustama tegevust hiljemalt 2019. aasta alguses, et täita eesmärk varustada liit 2020. aastaks eksatasandi-eelse taristuga ning töötada umbes 2022.–2023. aastaks välja eksatasandi jõudluse saavutamiseks vajalikud tehnoloogiad ja rakendused ning edendada samal ajal konkurentsivõimelist Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse uuendamise ökosüsteemi. Kuna järgmise põlvkonna tehnoloogia arendustsükkel kestab harilikult neli kuni viis aastat, peab töö eksatasandi eesmärgi saavutamise nimel algama võimalikult kiiresti, et säilitada konkurentsivõime üleilmsel turul.

(13)

Ühisettevõttena toimiv avaliku ja erasektori partnerlus peaks võimaldama ühendada rahalised ja tehnilised vahendid, mis on olulised selleks, et kaasas käia kõnealuse sektori üha kiireneva innovatsiooni tempoga. Seega peaksid ühisettevõtte liikmeteks olema liit, liikmesriigid ja programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigid, kes lepivad kokku kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa ühisalgatuses, ning ühendused, kes esindavad oma koosseisu kuuluvaid üksusi ja muid organisatsioone selge ja sihikindla kavatsusega jõuda teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusteni ning säilitada Euroopas kõrgjõudlusega andmetöötluse alane oskusteave. Ühisettevõte peaks olema avatud uutele liikmetele.

(14)

Liit, osalevad riigid ja ühisettevõtte erasektori liikmed peaksid igaüks rahaliselt osalema ühisettevõtte halduskulude katmises. Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 näeb ette, et liidu osaluse halduskuludes saab tuua varasemale ajale, nii et see katab jooksvad kulud üksnes 2023. aastani. Osalevad riigid ja ühisettevõtte erasektori liikmed peaksid katma kõik ühisettevõtte halduskulud alates 2024. aastast.

(15)

Eesmärgiga võita tagasi liidripositsioon kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogias ning arendada liidus välja terviklik kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, lõid eraõiguslikku ühendusse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvorm (ETP4HPC) kuuluvad tööstus- ja teadusalased sidusrühmad 2014. aastal liiduga lepingulise avaliku ja erasektori partnerluse. Partnerluse ülesanne on rajada Euroopas maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia väärtusahel, mis oleks maailmas konkurentsivõimeline ning soodustaks sünergiat kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi kolme põhielemendi vahel, nimelt tehnoloogiline arendustegevus, rakendused ja superandmetöötlustaristu. Võttes arvesse sellesse koondunud oskusteavet ja selle osatähtsust kõrgjõudlusega andmetöötluse asjaomaste eraõiguslike sidusrühmade koondamisel, peaks eraõiguslik ühendus ETP4HPC vastama ühisettevõtte liikmeks saamise tingimustele.

(16)

Andmeväärtusahela tugevdamiseks, andmetele tugineva kogukonna arengu edendamiseks ja edukale andmepõhisele majandusele alusepanekuks liidus lõid suurandmete väärtuse ühendusse (BDVA) kuuluvad tööstus- ja teadusalased sidusrühmad 2014. aastal liiduga lepingulise avaliku ja erasektori partnerluse. Võttes arvesse sellesse koondunud oskusteavet ja selle osatähtsust suurandmete asjaomaste eraõiguslike sidusrühmade koondamisel, peaks BDVA vastama ühisettevõtte liikmeks saamise tingimustele.

(17)

Erasektori ühendused ETP4HPC ja BDVA on väljendanud kirjalikult oma tahet panustada ühisettevõtte tehnoloogilisse strateegiasse ning aidata oma oskusteabega kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele. On asjakohane, et erasektori ühendused esitaksid kinnituskirja käesoleva määruse lisas sätestatud põhikirjaga nõustumise kohta.

(18)

Mittetulundusühendusel Euroopa kõrgema andmetöötluse partnerlus (PRACE) on 25 liikmesriiki, kelle esindusorganisatsioonid moodustavad üleeuroopalise superandmetöötlustaristu, võimaldades juurdepääsu andmetöötlus- ja andmehaldusressurssidele ja -teenustele kõige võimsamate suuremõõtmeliste teadus- ja insenertehniliste rakenduste jaoks. Ühisettevõte võib teha koostööd PRACEga, eesmärgiga võimaldada ja hallata juurdepääsu omavahel ühendatud ja koondatud superarvuti- ja andmetaristule ja selle teenustele ning koolitus- ja oskusteabe väljaarendamise võimalustele.

(19)

Võrgustik GÉANT ühendab omavahel 38 riigi tasandi teadus- ja hariduspartnerit, kes moodustavad üleeuroopalise tippteadus-, uurimis-, haridus- ja innovatsioonivõrgustiku. Oma ühenduvuse, koostöö ja isikutuvastusteenuste integreeritud kataloogi kaudu pakub GÉANT kasutajatele ülimalt usaldusväärset ja piiranguteta juurdepääsu andmetöötlusele, -analüüsile, -salvestitele, -rakendustele ja muudele ressurssidele, et tagada Euroopa püsimine teadusmaailma tipptegijate seas. Ühisettevõte võib teha koostööd GÉANT-võrgustikuga selleks, et tagada nii oma superarvutite ühenduvus kui ka ühenduvus Euroopa muu superarvuti- ja andmetaristuga.

(20)

Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaksid teadusringkondadel ja Euroopa tööstusel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaid ning luua liiduülene integreeritud võrgutaristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimaluste, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele juhtivkasutajatele tööstuses, sealhulgas VKEdele, ja avalikule sektorile. Ühisettevõte peaks püüdma vähendada kõrgjõudlusega andmetöötluse alaste oskuste nappust kogu liidus, võttes selleks teadlikkuse suurendamise meetmeid ja aidates luua uusi teadmisi ja inimkapitali.

(21)

Ühisettevõte peaks panema aluse pikemaajalisele visioonile ning valmistama ette esimese kõrgjõudlusega andmetöötluse hübriidtaristu loomist Euroopas, milles klassikaline andmetöötlusarhitektuur oleks ühendatud kvantandmetöötluse seadmetega, kus kasutatakse näiteks kvantarvutit kõrgjõudlusega andmetöötluse lõimede kiirendamiseks. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel tihedas rahvusvahelises konkurentsis liidrikoha säilitamiseks saavutada maailmatasemel tulemusi, tagada Euroopa teaduse ja tehnoloogia kiire ja ulatuslik ärakasutamine liidu tööstuses, nii et selle mõju kandub üle ka ühiskonnale, jagada riske ning ühendada jõud strateegiate kooskõlastamise ja Euroopa ühistest huvidest lähtuvate investeeringute kaudu, on vaja pakkuda Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahalist toetust.

(22)

Kõrgjõudlusega andmetöötluse kõige innovaatilisemate tehnoloogiate kavandamise, väljatöötamise ja kasutamise eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte pakkuma rahalist tuge, eelkõige toetuste ja hangete kaudu, mis järgnevad iga-aastastel töökavadel põhinevatele avatud konkursi- ja pakkumiskutsetele. Selline rahaline toetus peaks olema suunatud eelkõige niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamisele, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ja see peaks innustama abisaajat muutma oma tegutsemisviise.

(23)

Et saavutada eesmärk suurendada tööstuse, eriti VKEde innovatsioonivõimekust, vähendada kõrgjõudlusega andmetöötluse alaste oskuste nappust, toetada teadmiste ja inimkapitali teket ning suurendada kõrgjõudlusega andmetöötluse alast suutlikkust, peaks ühisettevõte toetama liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste asutamist ning eriti nende võrgustumist ja koordineerimist kogu liidus. Nimetatud pädevuskeskused peaksid osutama tööstusele, teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele vastava taotluse korral kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid. Eeskätt peaksid nad edendama ja pakkuma juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötluse uuendamise ökosüsteemile, hõlbustama juurdepääsu superarvutitele, tegelema pädevate tehniliste ekspertide väga suure nappuse küsimusega teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituste ja teabekampaaniate korraldamise abil ning edendama laiemaid uuendusi, algatades sidusrühmade ja teiste pädevuskeskuste võrgustikutegevust, näiteks jagama ja propageerima parimaid tavasid või rakendamiskogemusi, jagama koolitusruume ja -kogemusi, hõlbustama paralleelkoodide ühist arendamist ja jagamist või toetama uuenduslike rakenduste ja vahendite jagamist avaliku ja erasektori kasutajate (eriti VKEd) vahel.

(24)

Ühisettevõte peaks looma nõudlus- ja kasutajapõhise raamistiku ja võimaldama ühise kavandamise lähenemisviisi integreeritud ja maailmatasemel eksatasandi superarvuti- ja andmetaristu soetamiseks liidus, et varustada kasutajaid strateegilise andmetöötlusvahendiga, mis aitab neil säilitada konkurentsivõime ning lahendada sotsiaalseid, keskkonnaalaseid, majanduslikke ja julgeolekuga seotud probleeme. Ühisettevõte peaks sel eesmärgil aitama soetada eksatasandi-eelseid ja petatasandi superarvuteid. Ühisettevõtte superarvutid tuleks paigaldada osalevasse riiki, kes on liikmesriik.

(25)

Programmiga „Horisont 2020“ tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte looma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tihedad sidemed, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust.

(26)

Ühisettevõte peaks tagama liikmesriikideks olevatele osalevatele riikidele soodsa raamistiku selleks, et nad saaksid kasutada superarvutite soetamiseks oma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine ühisettevõtte tegevuses on oluline, et luua liidus integreeritud ja võrgustikuna toimiv maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristu, kuna sellise taristu hüved on palju suuremad, kui vaid hüved liikmesriikide kasutajatele. Kui osalevad riigid otsustavad kasutada petatasandi ja eksatasandi-eelsete superarvutite soetamiseks ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, peaks ühisettevõte võtma arvesse asjaomase osaleva riigi osamakseid liidu struktuuri- ja investeerimisfondidesse, ning riigi panusena ühisettevõtte eelarvesse võetakse üksnes arvesse panust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse. Igal juhul peaks liidu panus eksatasandi-eelsete superarvutite soetamiskuludesse programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastust moodustama soetamiskuludest kuni 50 % ning eksatasandi-eelsete superarvutite käitamiskuludest kuni 50 %, et see oleks kooskõlas ühisettevõtte eesmärgiga aidata ühendada rahalisi vahendeid liidu varustamiseks maailmatasemel eksatasandi-eelsete superarvutitega. Petatasandi superarvutite puhul kataks liidu panus programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastust kuni 35 % superarvuti soetamiskuludest, et see oleks kooskõlas innovatsioonialaste hangete praeguse rahastamisega programmi „Horisont 2020“ alusel. Petatasandi ja eksatasandi-eelsete superarvutite ülejäänud kulud peaksid katma osalevad riigid.

(27)

Ühisettevõte peaks olema enda soetatud eksatasandi-eelsete superarvutite omanik. Iga eksatasandi-eelse superarvuti käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele. Majutav üksus võib esindada ühte liikmesriigiks olevat osalevat riiki või majutavate üksuste konsortsiumi. Majutav üksus peaks olema võimeline koostama superarvuti käitamiskulude kohta täpset prognoosi ja neid kulusid kontrollima, tagades näiteks, et ühisettevõtte eksatasandi-eelsed superarvutid eraldatakse funktsionaalselt ja nii suures ulatuses kui võimalik ka füüsiliselt muudest selle käitatavatest riiklikest või piirkondlikest andmetöötlussüsteemidest. Majutava üksuse peaks valima ühisettevõtte juhatus („juhatus“) pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Pärast majutava üksuse väljavalimist peaks majutava üksuse asukohaks oleval osaleval riigil või majutavate üksuste konsortsiumil olema õigus otsustada kutsuda teisi osalevaid riike ühinema ja väljavalitud majutavasse üksusesse paigaldatava eksatasandi-eelse superarvuti rahastamises osalema. Liidu osa juurdepääsuajast eksatasandi-eelsele superarvutile peaks olema otseselt proportsionaalne programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastust liidu panustatud rahalise osalusega selle superarvuti kogusoetusmaksumuses ning mitte ületama 50 % nimetatud superarvuti kogujuurdepääsuajast. Majutavate üksuste konsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline osalus eksatasandi-eelse superarvuti soetuskuludes teisendatakse osadeks selle superarvuti juurdepääsuajast. Osalevad riigid peaksid superarvuti juurdepääsuaja jaotuses omavahel kokku leppima. Ühisettevõte peaks jääma eksatasandi-eelsete superarvutite omanikuks kuni nende amortiseerumiseni.

Omandiõigus võidakse seejärel üle anda majutavale üksusele kasutusest kõrvaldamiseks, käitlemiseks või muul eesmärgil. Kui lepitakse kokku, et omandiõigus antakse majutavale üksusele üle enne eksatasandi-eelse superarvuti täielikku amortiseerumist või ühisettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu, peaks majutav üksus hüvitama ühisettevõttele superarvuti jääkväärtuse.

(28)

Ühisettevõte peaks koos osalevate riikidega hankima petatasandi superarvuteid. Iga petatasandi superarvuti käitamine tuleks usaldada majutavale üksusele. Majutav üksus võib esindada ühte liikmesriigiks olevat osalevat riiki või osalevate riikide majutavate üksuste konsortsiumi. Ühisettevõtte omandis on petatasandi superarvutist see osa, mis vastab liidu poolt programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastust superarvuti soetamiskuludesse panustatud rahaliste vahendite osakaalule. Majutava üksuse peaks valima juhatus pärast seda, kui on avaldatud osalemiskutse, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Liidu osa juurdepääsuajast igale petatasandi superarvutile peaks olema otseselt proportsionaalne liidu poolt programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastust selle soetamiskuludesse panustatud rahaliste vahendite osakaaluga. Ühisettevõte annab omandiõiguse majutavale üksusele üle pärast petatasandi superarvuti täielikku amortiseerumist või kui ühisettevõtte tegevus lõpetatakse. Viimasel juhul peaks majutav üksus hüvitama ühisettevõttele superarvuti jääkväärtuse.

(29)

Ühisettevõtte toetatavate eksatasandi-eelsete ja petatasandi superarvutite projekteerimise ja käitamise puhul tuleks võtta arvesse energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.

(30)

Et tulla toime kasutajate järjest suurema nõudlusega superarvutiressursside järele, võivad osalevad riigid näha ühisettevõtte jaoks ette juurdepääsuaja ühele või mitmele riigisiseselt vabale superarvutile, st superarvutile, mida ei ole juba antud kasutamiseks ja mida ühisettevõte ei kaasrahasta. Sel juhul peaksid osalevad riigid nägema ühisettevõttele vabatahtlikult ette mõistliku osa vastuvõetava jõudlustasemega riigisiseste superarvutite juurdepääsuajast, et ettevõte suudaks tulla toime kasutajate nõudlusega. Sellist riigisisesele superarvutile juurdepääsuaja andmist ei tohi lugeda osaleva riigi rahaliseks või mitterahaliseks osaluseks ühisettevõttes.

(31)

Eksatasandi-eelsed ja petatasandi superarvutid on mõeldud peamiselt avalikeks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks kõikidele kasutajatele teadusringkondadest, tööstusest või avalikust sektorist. Superarvutite juurdepääsuaja kasutajatevaheline jaotus peaks peamiselt tuginema ühisettevõtte avaldatavatele avatud osalemiskutsetele, millele on andnud hinnangu sõltumatud eksperdid. Juhatuse otsusel peaks olema võimalik anda vähesel määral juurdepääsuaega ilma osalemiskutset avaldamata sellistel üksikutel erandjuhtudel nagu Euroopa strateegilised algatused või häda- ja kriisiohjeolukorrad. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud äriotstarbeline majandustegevus. Juurdepääs tuleks anda kasutajatele, kelle asukoht on liidus või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis. Igal kasutajal peaks olema võrdne õigus juurdepääsule ja see tuleks anda läbipaistval viisil. Juhatus peaks iga superarvuti puhul määrama kindlaks juurdepääsuõigused liidu osale juurdepääsuajast ja jälgima nende täitmist.

(32)

Ühisettevõtte superarvuteid tuleks käitada ja kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (9) ning direktiividega 2002/58/EÜ (10) ja (EL) 2016/943 (11).

(33)

Piiratud määral peaks olema lubatud superarvuteid kasutada ka mitteteaduslikele tsiviilrakendustele suunatud majandustegevusega tegelevatel kasutajatel. Juurdepääsuaega tuleks eelisjärjekorras anda kasutajatele, kelle asukoht on liidus või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis. Juurdepääsuõigusi tuleks anda läbipaistval viisil.

(34)

Ühisettevõtet peaksid juhtima kaks organit - juhatus ning tööstus- ja teadusnõukogu. Juhatus peaks koosnema liidu ja osalevate riikide esindajatest. Juhatus peaks vastutama strateegilise poliitikakujundamise ja ühisettevõtte tegevusega seotud rahastamisotsuste eest, eelkõige kõigi riigihangetega seotud tegevuste puhul. Tööstus- ja teadusnõukogusse peaksid kasutajate ja tehnoloogia tarnijatena kuuluma teadus- ja tööstusringkondade esindajad. Nõukogu peaks andma juhatusele sõltumatut nõu strateegilise teadus- ja innovatsioonikava kohta ning ühisettevõttele kuuluvate superarvutite soetamise ja käitamise kohta.

(35)

Ühisettevõtte üldiste haldusülesannete puhul tuleks jaotada hääleõigus osalevate riikide vahel võrdselt. Ühisettevõtte superarvutite soetamisega seotud töökava osa koostamise, majutava üksuse väljavalimise ning teadus- ja uuendustegevusega seotud ülesannete puhul peaks liikmesriikideks olevate osalevate riikide hääleõigus põhinema kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel. Teadus- ja uuendustegevusega seotud ülesannete puhul peaks hääleõigus olema ka nendel osalevatel riikidel, kes on programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigid. Superarvutite soetamise ja käitamisega seotud ülesannete puhul tuleks anda eraldatavate vahendite osakaaluga proportsionaalne hääleõigus liidule ja üksnes nendele osalevatele riikidele, kes osalevad rahaliselt petatasandi superarvutite hankimises ning eksatasandi-eelsete superarvutite kogusoetusmaksumuses.

(36)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudset täitmist reguleerivate normidega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2018/1046. Normid ühisettevõtte osalemise kohta riigihankemenetlustes sätestatakse ühisettevõtte finantsreeglites.

(37)

Euroopa uuendusliku ja konkurentsivõimelise kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi arendamiseks peaks ühisettevõte kasutama kohasel viisil hanke- ja toetusvahendeid, sealhulgas ühishankeid, kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja innovaatiliste lahenduste riigihankeid.

(38)

Ühisettevõtte üldise mõju hindamisel tuleks arvesse võtta erasektori liikmete investeeringuid kui mitterahalist osalust, mis koosneb nende poolt meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte osalus.

(39)

Selleks et kindlustada kõikidele siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaks liidu raamprogrammidega ette nähtud rahastamine olema kooskõlas riigiabi põhimõtetega, et tagada avaliku sektori kulutuste tõhusus ja hoida ära sellised turumoonutused nagu erasektoripoolse rahastamise kõrvaletõrjumine, ebatõhusate turustruktuuride loomine või mittetulemuslike ettevõtete säilitamine.

(40)

Osalemine ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013. Lisaks peaks ühisettevõte tagama kõnealuste normide ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjaomastele meetmetele. Selleks et tagada kaudsete meetmete asjakohane kaasrahastamine osalevate riikide poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013, peaksid osalevad riigid püüdma eraldada vahendeid vähemalt summas, mis võrdub ühisettevõttelt toetusesaajatele meetme raames hüvitatavate toetuskõlblike kuludega. Sel eesmärgil tuleks kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 28 ühisettevõtte iga-aastases töökavas ette nähtud vastavad maksimaalsed hüvitismäärad.

(41)

Meetmete rahaline toetamine Euroopa ühendamise rahastust peaks toimuma kooskõlas Euroopa ühendamise rahastut käsitlevate normidega.

(42)

Liidu ja ühisettevõtte teiste liikmete finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046.

(43)

Ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Ühisettevõtte organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(44)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Programmist „Horisont 2020“ rahastatavate meetmete puhul tuleks käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013. Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate meetmete puhul tuleks käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1316/2013.

(45)

Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(46)

Komisjonile, ühisettevõttele, kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) tuleks anda juurdepääs kogu vajaminevale teabele ja ruumidele, et nad saaksid teha auditeid ja uurimisi ühisettevõtte allkirjastatud toetuste ja lepingute kohta.

(47)

Kõigis käesoleva määruse kohastes konkursi- ja pakkumiskutsetes tuleks asjakohaselt võtta arvesse programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu kestust, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(48)

Ühisettevõte peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamiseks ning ühisettevõttes osalemise lihtsustamiseks kasutama ka elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ka programmi „Horisont 2020“ raames algatatud ühisettevõtte konkursikutsed avaldada ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte avalikustama asjakohased andmed muu hulgas projektitaotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada programmi „Horisont 2020“ aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases vormingus ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(49)

Ühisettevõtte vahe- ja lõpphindamise peaks tegema komisjon sõltumatute ekspertide abiga. Vastavate sõltumatute ekspertide aruanne tuleks teha läbipaistvuse huvides ja kooskõlas kohaldatavate normidega üldsusele kättesaadavaks.

(50)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kogu liidus teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamine, petatasandi ja eksatasandi-eelsete superarvutite soetamine ning juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötlusele ja andmetaristule ühisettevõtte kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimiseks, kriitilise massi säilitamiseks ning avalike vahendite optimaalse kasutamise tagamiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,