9.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/1

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis oma 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta heaks siduva eesmärgi vähendada liidu kõikides majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 40 % ja seda kohustust kinnitati taas 17.–18. märtsil 2016. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

(2)

Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustega on ette nähtud, et liit peab täitma eesmärgi ühiselt ja võimalikult kulutasuvalt ning vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu. Pariisi kokkuleppes (3) on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. On vajalik, et kõik liikmesriigid osalevad jõupingutustes ning et kõik majandussektorid, sealhulgas transport, annavad oma panuse Euroopa Ülemkogus kokku lepitud heitkoguste vähendamisse ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamisse.

(3)

Komisjoni 2016. aasta Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegias on seatud eesmärk vähendada sajandi keskpaigaks transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning jätkata kindlalt tööd täielikult heitevaba transpordisüsteemi saavutamiseks.

(4)

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on asjakohane kaaluda paljusid erinevaid meetmeid. Lisaks raskeveokite, st veoautode ja busside CO2-heite normide kehtestamisele võiksid sellised meetmed hõlmata muid tegevusi, mis parandavad raskeveokite tõhusust ja vähendavad nende CO2-heidet, näiteks koormuste optimeerimist, veokikaravane, juhtide koolitamist, alternatiivkütuste kasutamist, sõidukipargi uuendamiskavu, väikese veeretakistusega rehve, ummikute vähendamist ja taristute hooldusesse investeerimist.

(5)

Raskeveokite kasvuhoonegaaside heide moodustab praegu umbes neljandiku liidu maanteetranspordi heitest ning juhul kui täiendavaid meetmeid ei võeta, suureneb see prognooside kohaselt aastatel 2010–2030 10 % ja aastatel 2010–2050 17 %. Transpordisektori heite vajalikul määral vähendamiseks on vaja kehtestada tõhusad raskeveokite heite vähendamise meetmed.

(6)

Komisjon tunnistas oma 2014. aasta teatises raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise strateegia kohta, et selliste meetmete võtmise eeltingimus on reguleeritud menetlus CO2-heite ja kütusekulu mõõtmiseks.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 595/2009 (4) on sätestatud raamistik kõnealuse reguleeritud menetluse kehtestamiseks. Nimetatud menetluse kohaselt tehtud mõõtmised annavad usaldusväärsed ja võrreldavad CO2-heite ja kütusekulu andmed iga raskeveoki kohta märkimisväärse osa puhul liidu raskeveokipargist. Konkreetse raskeveoki ostjal ja liikmesriigil, kus raskeveok registreeritakse, on sellele teabele juurdepääs, ja seeläbi vähendatakse osaliselt teabelünka.

(8)

Suur osa transpordifirmadest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Lisaks puudub neil siiani juurdepääs standardiseeritud teabele, et hinnata kütusetõhususe tõstmise tehnoloogiaid või võrrelda raskeveokeid parimal teabel põhinevate ostuotsuste tegemiseks, vähendades seeläbi kütusearveid, mis moodustavad rohkem kui neljandiku nende tegevuskuludest.

(9)

Väga suure läbipaistvuse tagamiseks ja selleks, et kõik raskeveokite käitajad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid, tuleks teave raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kohta teha üldsusele kättesaadavaks. Kõik raskeveokitootjad saavad võrrelda oma raskeveokite näitajaid muud marki raskeveokite omadega. See aitab stimuleerida innovatsiooni ning edendada energiatõhusamate raskeveokite arendamist, tõstes seeläbi konkurentsivõimet. Kõnealune teave on usaldusväärne alus ka liidu ja liikmesriikide tasandi poliitikakujundajatele energiatõhusamate raskeveokite kasutuselevõtu edendamise meetmete väljatöötamisel.

(10)

Selleks, et saada täielik ülevaade liidu raskeveokipargi koosseisust, selle muutumisest ajas ja võimalikust mõjust CO2-heitele, on asjakohane, et liikmesriikide pädevad asutused seiravad kõigi uute raskeveokite ja haagiste registreerimise andmeid ning esitavad need komisjonile, sealhulgas jõuseadmete ja asjaomaste keretüüpide kohta.

(11)

Seepärast on asjakohane, et raskeveokitootjad seiravad iga uue raskeveoki puhul vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2017/2400 (5) kindlaksmääratud CO2-heite ja kütusekulu andmeid ning esitavad need komisjonile.

(12)

CO2-heite ja kütusekulu andmete kättesaadavus eri raskeveokikategooriate puhul sõltub sellest, millal hakatakse asjaomaste kategooriate suhtes kohaldama määrust (EL) 2017/2400. Et tagada selgus ja õiguskindlus tootjate seire- ja aruandluskohustuste osas, tuleks käesolevas määruses määrata kindlaks iga selle kohaldamisalasse kuuluva raskeveokikategooria seire ja aruandluse algusaasta. Määruse (EL) 2017/2400 kohaselt tehakse andmed kättesaadavaks teatavate 2019. aastal registreeritavate uute raskeveokite kohta. Alates nimetatud aastast peaksid tootjad olema kohustatud seirama ja esitama niisuguste raskeveokite tehnilisi andmeid. Teiste raskeveokikategooriate ja raskeveokirühmade kohta tehakse andmed kättesaadavaks edaspidi. Tuleks sätestada mõistlik ajakava asjaomaste kategooriate ja rühmade andmete seire ja aruandluse algusaasta kindlaksmääramiseks. Arvestades ülejäänud raskeveokikategooriate ja raskeveokirühmade CO2-heite ja kütusekulu kindlakstegemise menetluse väljatöötamise tehnilist keerukust, tuleks tähtajaks kehtestada seitse aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(13)

On avalikes huvides avalikustada aktiivselt tehnilisi andmeid, mis on vajalikud raskeveoki CO2-heite ja kütusekulu näitajate kindlakstegemiseks, et suurendada läbipaistvust raskeveoki tehniliste omaduste ja nendega seotud näitajate osas ning soodustada tootjatevahelist konkurentsi. Avaldada ei tohiks andmeid, mis on delikaatsed isikuandmete kaitse ja ausa konkurentsi tagamiseks. Üldsusele tuleks teha vahemikena kättesaadavaks teatavad raskeveokite aerodünaamikaga seotud andmed, et võtta arvesse ausa konkurentsiga seotud kaalutlusi. Esitatud andmed tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks kergesti juurdepääsetaval viisil ja tasuta. Käesolev määrus ei piira täiendavat üldsuse õigust saada keskkonnateavet, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006 (6) kohaselt.

(14)

On oluline, et seire- ja aruandlussüsteem oleks kasutajasõbralik kõigi transpordiettevõtjate jaoks, sõltumata nende suurusest ja vahenditest. Samuti on oluline, et komisjon niisugust süsteemi aktiivselt edendaks, et tagada selle oluline mõju sektorile ning tõsta teadlikkust esitatud andmete kättesaadavusest.

(15)

Komisjon peaks esitama liikmesriikide ja tootjate edastatud eelmise kalendriaasta andmete analüüsi üldsusele nii, et oleks selgelt välja toodud näitajad liidu ja iga liikmesriigi raskeveokipargi ning iga tootja kohta. See peaks võimaldama veokiparkide sisest ja vahelist võrdlemist keskmise kütusekulu ja CO2-heite põhjal iga erineva kasutusotstarbega raskeveokirühma kaupa.

(16)

On väga oluline, et määruse (EL) 2017/2400 kohaselt kindlaks määratud CO2-heite ja kütusekulu väärtused kajastaksid raskeveokite näitajaid õigesti. Selleks on nimetatud määruses sätted modelleerimisvahendi kasutamise ning asjaomaste osade, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heitkoguste ja kütusekuluga seotud omaduste kontrollimiseks ja nõuetelevastavuse tagamiseks. Nimetatud kontrollimenetlus peaks sisaldama teekatsetusi. Uus tüübikinnitusraamistik, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 (7) näeb ette vahendid, millega tagatakse, et kõrvalekallete korral võtab tootja parandusmeetmed ja mittevastavuse korral on komisjonil võimalik määrata haldustrahve. Selles uues raamistikus tunnistatakse samuti, et on tähtis, et kolmandatel osapooltel lubatakse teha sõidukite sõltumatuid katsetusi ja et neil on juurdepääs vajalikele andmetele. Komisjon peaks seirama selliste kontrollkatsete tulemusi ja esitama nende tulemuste analüüsi oma iga-aastases aruandes.

(17)

On oluline tagada, et andmed, mida seiratakse ja esitatakse, oleksid kindlad ja usaldusväärsed. Seepärast peaks komisjonil olema vahendid lõplike andmete kontrollimiseks ja vajaduse korral parandamiseks. Seega tuleks seirenõuetega näha ette ka parameetrid, mis võimaldavad andmeid piisavalt jälgida ja kontrollida.

(18)

Komisjonil peaks olema võimalus määrata haldustrahvi, kui ta leiab, et tootja esitatud andmed erinevad määruse (EÜ) nr 595/2009 raames esitatud andmetest, mis on eelkõige registreeritud komisjoni määruse (EL) nr 582/2011 (8) ja määruse (EL) 2017/2400 kohaselt, või kui tootja ei ole nõutud andmeid kohaldatavaks tähtpäevaks esitanud. Need trahvid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(19)

Tuginedes kogemusele, mis on saadud CO2-heite andmete seirel ja esitamisel uute sõiduautode puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (9) ning uute kergsõidukite puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011, (10) on asjakohane usaldada liikmesriikide pädevate asutuste ja tootjatega sellise teabe vahetamine ning lõpliku andmebaasi komisjoni nimel haldamine Euroopa Keskkonnaametile. Samuti on asjakohane ühtlustada raskeveokitega seotud seire ja aruandluse kord võimalikult suurel määral kergsõidukite puhul juba rakendatava korraga.

(20)

Selleks, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse sätete rakendamisel seiratud andmete kontrollimise ja parandamise suhtes, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(21)

Et oleks tagatud raskeveokite CO2-heite hindamiseks kasutatavate andmete suhtes kehtivate nõuete ning seire ja aruandluse asjakohasus ka tulevikus; et oleks tagatud uusi ja kõrgetasemelisi CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid käsitlevate andmete ja vastavuskontrolli teekatsetuste tulemuste andmete kättesaadavus ning et oleks tagatud, et õhutakistuse väärtuse vahemikud oleksid vastavuses teavitamise ja võrreldavuse eesmärgiga, ning et täiendada sätteid haldustrahvide kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega määratakse kindlaks hõlmatud raskeveokikategooriate seire ja aruandluse algusaastad; millega muudetakse andmete suhtes kehtivaid nõudeid ja käesoleva määruse lisades esitatud seire ja aruandluse korda; milles sätestatakse, milliseid andmeid liikmesriigid vastavuskontrolli teekatsetuste tulemuste seire tarbeks esitatavad; millega muudetakse õhutakistuse väärtuse vahemikke ning millega määratakse kindlaks tootjatele määratavate haldustrahvide kriteeriumid, arvutamine ja kogumise meetod. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige, selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(22)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidus registreeritud uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandlus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

M1-, M2-, N1- ja N2-kategooria sõidukid, mille mass on suurem kui 2 610 kg ning mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 (13) kohaldamisalasse, ning kõik M3- ja N3-kategooria sõidukid;

b)

O3- ja O4-kategooria sõidukid.

a)

komisjon leiab, et tootja poolt käesoleva määruse artikli 5 kohaselt esitatud andmed lahknevad tootja arvepidamisfailist või määruse (EÜ) nr 595/2009 kohaselt antud mootori tüübikinnitustunnistusest saadud andmetest, ning andmete lahknevus on tekitatud tahtlikult või tuleneb raskest hooletusest;

b)

artikli 5 lõike 1 alusel kohaldatavaks tähtajaks ei ole andmeid esitatud ja viivitust ei suudeta piisavalt põhjendada.

a)

komisjoni kehtestatud menetluses austatakse õigust heale haldusele, eelkõige õigust avaldada arvamust ja õigust omada juurdepääsu dokumentidele, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ärisaladusega seotud õigustatud huve;

b)

kohase haldustrahvi arvutamisel juhindub komisjon tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetest, võttes vajaduse korral arvesse lahknevuse või viivituse tõsidust ja selle mõju, raskeveokite arvu, mille puhul andmed lahknevad või on esitatud viivitusega, tootja heausksust, tootja hoolsust ning koostööd, lahknevuse või viivituse korduvust, sagedust ja kestust ning ka samale tootjale varem määratud karistusi;

c)

haldustrahve kogutakse põhjendamatu viivituseta, määrates kindlaks maksete tähtajad, sealhulgas vajaduse korral võimaluse teha makseid mitmes osas ja etapis.

a)

ajakohastada või kohandada I lisa A osas ja B osas sätestatud andmete suhtes kehtivaid nõudeid, kui seda peetakse vajalikuks artikli 10 kohase põhjaliku analüüsi tegemiseks;

b)

määrata kindlaks algusaastad I lisa B osa punktis 1;

c)

ajakohastada või kohandada I lisa C osas sätestatud vahemikke, et võtta arvesse raskeveokite konstruktsiooni muutmist ja tagada, et vahemikud jäävad teavitamise ja võrreldavuse eesmärgil asjakohasteks;

d)

muuta II lisas sätestatud seire- ja aruandluskorda käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste arvessevõtmiseks.