(1)

Komisjon võttis 18. novembril 2002 vastu otsuse 2002/915/EÜ, (2) millega tehakse Taanile taotletud erand vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest ning millega lubatakse Taani tegevusprogrammi 1999–2003 raames laotada teatavates veisekasvatusettevõtetes aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldav sõnnikukogus. Kõnealuse erandi kehtivusaega pikendati komisjoni otsusega 2005/294/EÜ (3) seoses Taani tegevusprogrammiga 2004–2007, komisjoni otsusega 2008/664/EÜ (4) seoses Taani tegevusprogrammiga 2008–2012, komisjoni rakendusotsusega 2012/659/EL (5) seoses Taani tegevusprogrammiga 2008–2015 ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/847 (6) seoses põllumajandusest lähtuvate toitainete reguleerimisega Taanis ja Taani 2017. aasta juuni nitraatidealase tegevusprogrammiga.

(2)

Rakendusotsusega (EL) 2017/847 kehtestatud erand hõlmas aastatel 2015–2016 ligikaudu 1 466 veisekasvatusettevõtet, 443 134 loomühikut ja 210 061 hektarit põllumaad ehk vastavalt 4,2 % kõikidest põllumajandusettevõtetest, 19,6 % kõikidest loomühikutest ja 8,6 % Taani kogu põllumaast.

(3)

6. veebruaril 2018 esitas Taani komisjonile taotluse pikendada erandi kehtivust direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(4)

Taani on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikliga 5 kehtestanud aastateks 2017–2020 tegevusprogrammi, mis põhineb järgmistel õigusaktidel: osa 23. juuni 2017. aasta muudetud määrusest nr 865 ärilise loomakasvatuse, loomasõnniku, sileerimise jms kohta, 3. mai 2017. aasta muudetud konsolideeritud seadus nr 433 põllumajandustootjate väetisekasutuse ja taimkatte kohta ja 12. juuli 2017. aasta määrusega nr 963 põllumajandusliku väetisekasutuse kohta planeerimisperioodil 2017–2018. Kõnealuste meetmete täienduseks rakendab Taani 2017. ja 2018. aastal sihtotstarbelist püüdekultuuride kava ning alates 2019. aastast sihtotstarbelist reguleerimist põllumajandustootjate väetisekasutust ja taimkatet käsitleva seaduse alusel. Lisaks kuuluvad Taani õigusesse üldised fosforialased õigusnormid kooskõlas loomakasvatust ja väetiste kasutamist käsitleva seadusega ning määrusega ärilise loomakasvatuse, loomasõnniku, sileerimise jms kohta.

(5)

Taani õigusakt, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldab lämmastiku kasutamise piiranguid. Fosfori kasutamist piirav õigusakt jõustus augustis 2017.

(6)

Taani õigusaktid hõlmavad kombineeritud sihtotstarbelist kava, mis käsitleb püüdekultuuride vabatahtlikku ja kohustuslikku viljelemist käesoleva otsusega hõlmatud perioodil. Kõnealuse kava kohaselt peavad püüdekultuure käsitlevad kohustuslikud sätted jõustuma automaatselt, kui sellekohaste vabatahtlike kokkulepetega ei suudeta keskkonnaeesmärke täita. Püüdekultuuride all olevad alad peavad olema täienduseks riiklikule nõudele kõnealuste kultuuride kohustusliku viljelemise kohta, mis tuleneb Taani 3. mai 2017. aasta seadusest nr 433 põllumajandusliku väetisekasutuse ja taimkatte kohta. Eespool nimetatud kava on vajalik selle tagamiseks, et praeguse erandi kohaldamisega ei halveneks vee kvaliteet.

(7)

Taani esitatud teave seoses rakendusotsuse (EL) 2017/847 alusel tehtud erandiga näitab, et kõnealuse erandi kohaldamise tõttu vee kvaliteet ei halvene võrreldes erandi kohaldamisalast välja jäävate aladega. Andmed direktiivi 91/676/EMÜ kohaldamise kohta aastatel 2012–2015 (7) näitavad, et 83,4 % seirejaamades on põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 27,5 % seirejaamades alla 25 mg/l. Värske pinnavee keskmine nitraadisisaldus on 99,4 % seirekohtades alla 50 mg/l ja 85,8 % seirekohtades alla 25 mg/l kohta. Võrreldes eelmise aruandeperioodiga (2008–2011) näitavad seireandmed, et põhjavee ja värske pinnavee nitraadisisaldus püsib üldiselt stabiilsena. Andmed eutrofeerumise kohta näitavad, et 25 % seirealuste järvede olukord liigitati väga heaks või heaks ja 75 % allapoole seda ning et 119 suudmealast ja rannikuveekogust kahe olukord liigitati heaks.

(8)

Komisjon on pärast Taani taotluse läbivaatamist direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandas lõigus kirjeldatud elementide põhjal ning otsustes 2002/915/EÜ, 2005/294/EÜ, 2008/664/EÜ ja rakendusotsuses 2012/659/EL sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi arvestades arvamusel, et Taani kavandatav loomasõnnikukogus, mis vastab 230 kg lämmastikule hektari kohta aastas, ei piira direktiivis 91/676/EMÜ kindlaks määratud eesmärkide saavutamist, eeldusel et järgitakse teatavaid püüdekultuuride, fosfori kasutamise ülemmäärade, külvikordade, sõnniku ja muude väetiste laotamise, mullaproovide võtmise ja analüüsimise rangeid tingimusi.

(9)

Põllumajandusettevõtted, kellel on lubatud kasutada kuni 230 kg lämmastikku aastas hektari kohta sisaldavat loomasõnnikukogust, peaksid õigel ajal ajakohastama väetamiskavad, et tagada kooskõla tegeliku põllumajandustegevusega ning et põllumaal oleks püsirohukate ja et kasutataks püüdekultuure, mis taastavad sügisese nitraadikao alusmullas ja vähendavad selle talvist kadu.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (8) on ette nähtud vesikondades organiseeritav igakülgne piiriülene veekaitsekord, et saavutada 2015. aastaks Euroopa veekogude hea seisund. Selle eesmärgi lahutamatu osa on toitainesisalduse vähendamine. Käesoleva otsuse alusel erandi tegemisega ei piirata direktiivi 2000/60/EÜ sätete kohaldamist ega välistata, et direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võib vaja minna täiendavaid meetmeid.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (9) on sätestatud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja selliste poliitikasuundade või tegevuste rakendamiseks, mis võivad mõjutada keskkonda. Käesoleva otsuse rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid vajaduse korral olema kooskõlas kõnealuse direktiivi sätetega. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaks Taani käesoleva otsuse alusel vajalikke andmeid kogudes kasutama teavet, mis on saadud sellise ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (10) V jaotise II peatükile.

(12)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

a)

„veisekasvatusettevõte“ – põllumajandusettevõte, kus igal aastal toodetakse loomasõnnikulämmastikku üle 300 kg, millest vähemalt kaks kolmandikku pärineb veistelt;

b)

„heintaimede allakülviga põllukultuurid“ – teravili sileerimiseks, mais sileerimiseks, suvivili, talivili või suvioder ja hernes, millele külvatakse alla heintaimed enne või pärast koristust;

c)

„suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga põllukultuurid“ on järgmised:

d)

„heintaimed“ – ajutine või püsirohumaa;

e)

„mullaprofiil“ – mullakiht, mis ulatub maapinnast 0,90 m sügavuseni või kuni põhjavee keskmiselt kõrgeima tasemeni, kui see on maapinnast kõrgemal kui 0,90 m.

1)

alates 1. augustist 2017 on jõustunud 23. juuni 2017. aasta määrus nr 865 ärilise loomakasvatuse, loomasõnniku, sileerimise jms kohta ning sellega kehtestatakse väetiseliigist sõltuvalt konkreetsed fosfori kasutamise ülemmäärad eri tasanditel kogu riigis. Ülemmäärad kehtivad kõikides väetiseliikides sisalduva fosfori kasutamise kohta: orgaanilised väetised, sh loomasõnnik, biogaasi kääritamise saadus, degaseeritud taimne biomass, reovee käitlemisest tulenev sete ja tööstuslikult toodetud väetised. Teatavate fosfori suhtes tundliku veekeskkonna valgalade suhtes kohaldatakse kõiki väetiseliike hõlmavaid rangemaid fosfori kasutamise ülemmäärasid;

2)

Taanis põldudel kasutatava fosfori koguse kohta kehtestatakse näitajate- ja seiresüsteem. Kui kas näitajate- või seiresüsteem osutab, et Taanis põllumajandusliku mulla väetamisel võib tegelik keskmine fosforikogus ületada või on tegelikult ületanud aastateks 2018–2025 riigis väetamiseks kasutada lubatud keskmist fosforikogust, vähendatakse maksimaalse kasutatava fosforikoguse ülemmäärasid sellele vastavalt;

3)

alates 5. aprillist 2017 on jõustunud Taani 4. aprilli 2017. aasta seadus nr 310, millega muudetakse väetisekasutust ja taimkatet käsitlevat seadust (nõue kehtestada sihtotstarbeline püüdekultuuride kava), ning on kehtestatud kombineeritud sihtotstarbeline kava püüdekultuuride vabatahtliku ja kohustusliku viljelemise kohta, lähtudes vajadusest vähendada nitraadisisaldust põhjaveekogumites ja rannikuvetes. Kõnealuse kava kohaselt jõustuvad püüdekultuure käsitlevad kohustuslikud sätted automaatselt, kui sellekohaste vabatahtlike kokkulepetega ei suudeta piisavaid keskkonnaeesmärke saavutada. Vastavalt 22. mai 2018. aasta seadusele nr 497, millega muudetakse väetisekasutust ja taimkatet käsitlevat seadust (sihtotstarbelise nitraadikasutuse reguleerimine), võib püüdekultuuride kasutamise asendada konkreetsete kavakohaste alternatiivmeetmetega;

4)

sellise kava alusel kasvatatavad püüdekultuurid on täienduseks riiklikule kohustusele, mille kohaselt peab põllumajandusettevõtetes olema püüdekultuuride all 10 % või 14 % põllumaast, ning neid ei tohi viljeleda samal maa-alal, kus kasvatatakse püüdekultuure ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõude täitmiseks.

a)

artikli 10 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud veisekasvatusettevõtete, põllumajandusloomade ja igas omavalitsuses üksikeranditega hõlmatud põllumajandusmaa protsent, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

b)

artikli 10 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadi- ja fosforisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi suundumuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavatingimustes, samuti andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)

artikli 10 lõikes 2 osutatud mullaseire tulemused, mis näitavad lämmastiku- ja fosforisisaldust juurte piirkonnas asuvas vees nii erandi kohaldamise korral kui ka tavatingimustes;

d)

artikli 10 lõikes 3 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse maa kasutamist kohalikul tasandil, külvikordi ning põllumajandustegevust;

e)

artikli 10 lõike 3 kohased lämmastiku- ja fosforikao mudelipõhise arvestuse tulemused erandi kohaldamise loa saanud veisekasvatusettevõtetes;

f)

artikli 10 lõike 4 kohased tabelid, kus on märgitud, kui suurel osal erandiga hõlmatud põllumajandusmaast kasvatatakse rohumaale külvatavat ristikut või harilikku lutserni ja heintaimede allakülviga otra/hernest;

g)

artikli 11 kohane hinnang erandi tingimuste täitmisele, võttes aluseks veisekasvatusettevõtete kontrollimise tulemused ning halduskontrollil ja inspekteerimisel põhineva teabe tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta;

h)

kariloomade arvu ja sõnnikutootmise suundumused Taanis igas kariloomakategoorias ja erandiga hõlmatud veisekasvatusettevõtetes;

i)

artikli 4 kohaste erandi tegemise tingimuste rakendamine.