Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018D1703

    Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1703, 12. november 2018, millega lõpetatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi importi käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine

    C/2018/7366

    ELT L 285, 13.11.2018, p. 97–102 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1703/oj

    13.11.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 285/97


    KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1703,

    12. november 2018,

    millega lõpetatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi importi käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

    ning arvestades järgmist:

    A.   MENETLUS

    1.   Varasemad uurimised ja kehtivad dumpinguvastased meetmed

    (1)

    Nõukogu kehtestas oma määrusega (EÜ) nr 2022/95 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu praegu CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes. Edasise uurimise põhjal, milles tehti kindlaks, et tollimaks absorbeeritakse, muudeti meetmeid nõukogu määrusega (EÜ) nr 663/98 (3). Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise esimest läbivaatamist ja esimest vahepealset läbivaatamist kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (4) artikli 11 lõigetega 2 ja 3 kehtestas nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 658/2002 (5) Venemaalt pärit ning CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva ammooniumnitraadi impordi suhtes üleriigilise lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 47,07 eurot tonni kohta. Seejärel toimus määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 alusel tootevaliku vahepealne läbivaatamine ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005 (6) kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks vahemikus 41,42–47,07 eurot tonni kohta selliste Venemaalt pärinevate tahkete väetiste suhtes, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mis praegu kuuluvad CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 20 alla.

    (2)

    Pärast teist dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist ja teist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõigetele 2 ja 3 jättis nõukogu määrusega (EÜ) nr 661/2008 (7) meetmed jõusse. Kui välja arvata kontsern EuroChem, mille suhtes määrati kindlasummaline tollimaksumäär 28,88–32,82 eurot tonni kohta, jäeti tollimaks muutmata.

    (3)

    Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kiitis otsusega 2008/577/EÜ (8) heaks koguseliste ülemmääradega hinnakohustuste pakkumised järgmistelt Venemaa tootjatelt: valdusettevõtja Acron Holding Company liikmetelt, kes on piiratud vastutusega äriühingud Acron ja Dorogobuž, ning kontsernilt EuroChem. Otsusega 2012/629/EL (9) tühistas komisjon kontserni EuroChem pakutud hinnakohustusele antud heakskiidu, kuna kohustuse täitmine oli teostamatu.

    (4)

    Üldkohus tühistas 10. septembri 2008. aasta otsusega, (10) mida tõlgendati 9. juuli 2009. aasta otsusega, (11) määruse (EÜ) nr 945/2005 seoses osaliselt avatud aktsiaseltsile, ühinenud keemiatööstusettevõtjale UralChem kuuluva piiratud vastutusega äriühinguga Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat. Nõukogu muutis seepeale oma määrust (EÜ) nr 661/2008 määrusega (EÜ) nr 989/2009 (12). Sellest tulenevalt kehtib ettevõtja Kirovo suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks 47,07 eurot tonni kohta üksnes sellise ammooniumnitraadi impordi puhul, mis praegu kuulub CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla.

    (5)

    Pärast dumpinguvastaste tollimaksude kolmandat aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (13) artikli 11 lõikele 2 jättis komisjon rakendusmäärusega (EL) nr 999/2014 (14) meetmed jõusse.

    (6)

    Rakendusmäärusega (EL) 2016/415 (15) tühistas komisjon ettevõtja Acron Holding Company pakutud hinnakohustusele antud heakskiidu kohustuse teostamatuse tõttu.

    (7)

    Praegu kohaldatakse ettevõtja Acron Holding Company suhtes üleriigilist dumpinguvastase tollimaksu määra, mis sõltuvalt tooteliigist on 41,42–47,07 eurot tonni kohta.

    2.   Dumpinguküsimust käsitleva osalise vahepealse läbivaatamise taotlus

    (8)

    Aprillis 2016 sai komisjon osalise vahepealse läbivaatamise taotluse vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 kahelt Venemaa eksportivalt tootjalt – ettevõtjatelt PJSC Acron ja PJSC Dorogobuž ning nendega seotud, Šveitsis asuvalt kaubandusettevõtjalt Agronova Europe AG (koos „kontsern Acron“ või „taotleja“ või „eksportiv tootja“). Taotlus piirdus kontserniga Acron seotud dumpingu uurimisega. Kontsern Acron esitas piisavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole kahjustava dumpingu korvamiseks enam vajalik.

    3.   Dumpingumeetmetega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

    (9)

    Olles pärast liikmesriikide teavitamist otsustanud, et üksnes taotleja seotud dumpingu uurimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 17. augustil 2017Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (edaspidi „algatamisteade“) (16) teada, et algatatakse osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

    (10)

    Komisjon teavitas ametlikult taotlejat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

    (11)

    Samal päeval teatas komisjon algatamisteatega, (17) et algatatakse veel teinegi Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline läbivaatamine, mille puhul piirdutakse kahju uurimisega vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

    4.   Uurimine

    (12)

    Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon kontsernile Acron küsimustikud. Vastused saadi selleks ettenähtud tähtajaks.

    (13)

    Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Kontrollkäigud korraldati kontserni Acron valdustesse, täpsemalt ettevõtjate PJSC Acron ja PJSC Dorogobuž ning nendega seotud kaubandusettevõtja, Šveitsis asuva Agronova Europe AG valdustesse. Alates 5. jaanuarist 2018 on ettevõtja Agronova Europe AG nimi Acron Switzerland AG.

    5.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    (14)

    Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2016 kuni 30. juunini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

    B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

    1.   Vaatlusalune toode

    (15)

    Vaatlusaluseks tooteks on Venemaalt pärit tahked väetised ammooniumnitraadisisaldusega üle 80 massiprotsendi (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuuluvad CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 20 alla.

    2.   Samasugune toode

    (16)

    Vaatlusalusel tootel ja kontserni Acron toodetaval ning omamaisel turul, liidus ja muudel eksporditurgudel müüdaval tootel on ühesugused füüsikalised ja keemilised omadused.

    (17)

    Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

    C.   MUUTUSTE PÜSIV ISELOOM

    (18)

    Alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt uuris komisjon, kas asjaolud, mille põhjal määrati praegune dumpingumarginaal, on muutunud ja kas see muutus on püsivat laadi.

    (19)

    Ammooniumnitraadi tootmisel on kõige tähtsam tooraine gaas, mis moodustab kogu tootmiskuludest üle 60 %. Analoogselt varasemate uurimistega leidis komisjon, et Venemaa siseturul reguleerib gaasihindu riik föderaalsete seadustega ja seetõttu ei kajasta need hinnad tavapäraseid turutingimusi, kus hinnad kehtestatakse põhiliselt tootmiskulude ja kasumiootuste põhjal.

    (20)

    Komisjon ei saa käsitada omamaiste toorainehindade muutusi püsivana, sest enamasti tulenevad need muutused turujõudude muutlikkusest. Igal juhul leidis komisjon, et Venemaal reguleerib gaasihindu riik föderaalsete seadustega ja seetõttu ei kajasta need hinnad tavapäraseid turutingimusi, kus hinnad kehtestatakse põhiliselt tootmiskulude ja kasumiootuste põhjal. Riigi kehtestatud gaasihindu kohaldatakse otseselt riigi omanduses olevate äriühingute, näiteks Gazpromi suhtes. Gazprom on riigi suurim gaasitootja, kelle turuosa on üle 50 %, mistõttu käitub ta hinnamäärajana. Sellest lähtudes on olukord samasugune, nagu see oli varasemate uurimiste ajal. Seepärast leiab komisjon, et Venemaa gaasituruga seotud asjaolud ei ole muutunud ja sellest tulenevalt ei ole meetmete muutmine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 sel põhjusel õigustatud.

    (21)

    Läbivaatamistaotluses tõi taotleja esile veel mõned sellised väited nagu hinnakohustusest loobumine, kontserni Acron sisemine reorganiseerimine, Venemaa ühinemine WTOga ja valuutavahetuskursi kõikumised. Samas ei olnud võimalik leida selget seost nende väidete ning dumpingumarginaali ja asjaolude väidetava püsimise vahel. Eelkõige ei suutnud taotleja esitada piisavaid tõendeid selle kohta, et liitu suunatava ekspordi hind on hinnakohustusest loobumise tõttu muutunud. Samamoodi ei esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, et kontserni Acron sisemise reorganiseerimise tõttu on normaalväärtus/omamaised müügihinnad muutunud. Ühtlasi ei suutnud taotleja tõendada, kuidas Venemaa ühinemine WTOga mõjutab dumpingumarginaali. Lõpetuseks leiab komisjon, et valuutavahetuskursi kõikumise puhul ei ole tegemist püsivat laadi muutusega, sest valuutavahetuskursse mõjutavad väga mitmesugused turujõud ja need võivadki aja jooksul kõikuda.

    (22)

    Pärast teatavakstegemist väitis taotleja kõigepealt, et komisjon ei teinud teatavaks kõiki tema dumpingumarginaali arvutamisega seotud aspekte ja et sellega rikutakse tema kaitseõigust.

    (23)

    Selle kohta märkis komisjon, et taotleja on saanud üldise teatavakstegemise dokumendi, milles on üksikasjalikult esitatud kõik kaalutlused, mille alusel otsustas komisjon uurimise lõpetada. See võimaldas taotlejal oma kaitseõigust täielikult kasutada. Arvestades komisjoni järeldust, et püsivat laadi asjaolud ei ole muutunud, mistõttu ei ole taotleja dumpingumarginaali ümberarvutamine õigustatud, muutus väide dumpingumarginaali valesti arvutamise kohta tühiseks. Seetõttu lükati väide tagasi.

    (24)

    Teiseks vaidlustas taotleja komisjoni järelduse dumpingumarginaali mõjutada võivate püsivat laadi muutuste puudumise kohta.

    (25)

    Taotleja väitis, et viimati määrati tema individuaalne dumpingumarginaal kindlaks 2008. aastal, kui Venemaa ei olnud veel WTO liige. Siis kasutati dumpingumarginaali arvutamiseks gaasikulu korrigeerimise meetodit, mida õigustas järeldus, et Venemaal reguleeritakse omamaiseid maagaasihindu ja et puudub mõistlik põhjus arvata, et need hinnad kajastavad moonutusteta turgudel tavapäraselt makstavat hinda. 2012. aastal ühines Venemaa WTOga ja kohustus tagama, et Venemaa Föderatsiooni maagaasitootjad/-turustajad tegutsevad asjakohases õigusraamistikus ja tavapärastel ärilistel kaalutlustel, mille aluseks on kulude tagasiteenimine ja kasum. Need kohustused inkorporeeriti Venemaa WTOga ühinemise protokolli (17. detsember 2011).

    (26)

    Seoses sellega toob komisjon välja asjaolu, et praeguse uurimise eesmärk ei ole kindlaks teha, kas Venemaa praegune maagaasi reguleerimise süsteem on kooskõlas tema kohustustega WTO raames või mitte. Komisjon selles suhtes seisukohta ei võta. Pigem on alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohase uurimise eesmärk kindlaks teha, kas taotleja suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu ümberarvutamist õigustavate asjaolude muutus on püsivat laadi või mitte. Olles aga hinnanud Venemaa maagaasituru tingimusi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jõudis komisjon põhjenduses 20 kirjeldatud järelduste põhjal otsusele, et Venemaa maagaasiturg on endiselt moonutatud.

    (27)

    Seda hinnangut ei mõjuta asjaolu, et Venemaa võttis WTOga ühinemisel mitu kohustust, ega ka see, et kohustuste täitmata jätmise kohta ei ole algatatud ühtegi vaidluste lahendamise menetlust. Komisjoni järeldus põhines uurimisel ja toimikus leiduvatel tõenditel. WTO liikmetel on poliitiline kaalutlusõigus esitada küsimusi WTO-le arutamiseks või jätta need esitamata. Seega ei saa asjaolust, et Venemaa kohustuste täitmata jätmise kohta ei ole esitatud ühtegi juhtumit, automaatselt järeldada, et selliseid moonutusi ei esine.

    (28)

    Kolmandaks väitis taotleja ka seda, et komisjon ei võta arvesse seda, et viimase 14 aasta jooksul on gaasihinnad Venemaal märkimisväärselt ja pidevalt tõusnud ning rohkem kui kahekordistunud alates vahepealsest läbivaatamisest, kui kontserni Acron dumpingumarginaal viimast korda kindlaks määrati. Ta väitis, et komisjon ei ole kunagi arvesse võtnud omamaise gaasihinna tõusu. Peale selle vaidles taotleja vastu väitele, nagu oleks Gazprom Venemaa siseturul „hinnamääraja“.

    (29)

    Nagu komisjon eespool põhjenduses 20 märkis, on maagaasi siseriiklik hind ikkagi moonutatud ja asjaolu, et hinnad on viimase 14 aasta jooksul tõusud, ei ole selle hinnanguga vastuolus. Mis puutub Gazpromi positsiooni turul, siis leidis komisjon, et Gazpromi turuosa ja juhtpositsiooni arvestades tegutseb ta Venemaa siseriiklikul gaasiturul hinnamäärajana. Seda tunnistab ka sõltumatu gaasitarnija Novatek oma aastaaruandes (18).

    (30)

    Neljandaks väitis taotleja, et komisjon ei ole võtnud arvesse tõendeid, mis taotleja esitas liidu tootmisharu kulustruktuuri väidetavate muutuste kohta. Eelkõige olevat komisjon eiranud gaasihindade võrdsustamise trendi mõju, mille kohaselt Gazpromi poolt liitu tarnitava maagaasi hinnad on vähenenud liidu tootmisharu kasuks.

    (31)

    Nagu algatamisteate punktis 1 märgitud, piirdus osaline vahepealne uurimine taotlejaga seotud dumpingu hindamisega. Seepärast jäi liidu tootmisharu kulustruktuur läbivaatamise ulatusest väljapoole ja seda selle uurimisega seoses ei hinnatud. Neil põhjustel lükati see väide tagasi.

    (32)

    Viiendaks seadis taotleja kahtluse alla järelduse, et tema hinnakohustusest loobumise puhul ei ole tegemist püsivat laadi muutusega. Selle väite toetuseks viitas taotleja juhtumile, kus komisjon olevat jõudnud järeldusele, et hinnakohustusest loobumine kujutab endast püsivat laadi asjaolu märkimisväärset muutumist alusmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses (19). Veel väitis taotleja, et hinnakohustusest loobumisega kaasnevad ka muutused kontserni Acron liitu suunatud müügi struktuuris ja et komisjon on olukorda valesti mõistnud, arvates, et hinnakohustusest loobumine ei mõjuta taotleja ekspordihinda.

    (33)

    Nende väidetega ei saa nõustuda. Esiteks ei ole ainuüksi sellise asjaolu puhul, et eksportiva tootja hinnakohustusest loobutakse vabatahtlikult või muul viisil, tegemist püsivat laadi muutusega alusmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses. Alusmääruse artikli 8 lõikega 9 on ette nähtud, et hinnakohustusest loobumise korral kohaldatakse automaatselt tollimaksu, mille komisjon on kehtestanud alusmääruse artikli 9 lõikega 4. Taotleja osutatud juhtumi puhul oli tegemist läbivaatamisega, mille käigus komisjon käsitas absorbtsioonivastase uurimise mõju püsivate asjaolude muutusena selleks, et taaskehtestada hinnakohustus. Teiseks erinevad kõnealuse juhtumiga seotud faktilised asjaolud käesoleva juhtumiga seonduvast ja pealegi ei sisalda osutatud otsus ühtki põhjendust, mis toetaks taotleja väidet.

    (34)

    Ühtlasi ei leidnud komisjon, et taotleja esitatud muutusi võiks käsitada püsivat laadi muutustena alusmääruse artikli 11 lõike 3 alusel. Näiteks võib olukorra, kus ELi suunatud kogu müük toimub seotud kaubandusettevõtja kaudu, hõlpsasti tagasi pöörata. Samamoodi on äriühingu hinnakujunduspoliitika otsus, mille võib teha mis tahes ajal väga mitmete eri kaalutluste põhjal. Seetõttu leidis komisjon, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et ekspordihind (ja sellest tulenevalt ka dumpingumarginaal) oleks muutunud ja et selline väidetav muutus oleks püsivat laadi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

    (35)

    Kuuendaks ei nõustunud taotleja väitega, et valuutavahetuskursi kõikumiste puhul ei ole tegemist püsivat laadi muutusega. Taotleja sõnul kukkus rublakurss, mis alates 2009. aastast oli püsinud suhteliselt stabiilsena, 2014. aasta keskpaigas ELi majandussanktsioonide mõjul ega ole sellest ajast saadik taastunud. Väidetavalt mõjutas see vahetuskursimuutus dumpinguarvutusi.

    (36)

    Nagu eespool põhjenduses 21 märgitud, siis komisjon üldjuhul ei käsita valuutavahetuskursi kõikumisi püsivat laadi muutusena, sest valuutavahetuskursse mõjutavad väga mitmesugused turujõud ja need võivadki aja jooksul kõikuda. Taotleja ei esitanud ühtki tõendit, mis seaks selle arusaama küsimärgi alla ja põhjendaks sellekohase tava muutmist. Seepärast lükati see väide tagasi.

    (37)

    Seitsmendaks ja lõpetuseks väitis taotleja, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma ka järeldusi, milleni jõuti samasugust toodet hõlmava ja kahjuga piirduva samaaegse vahepealse läbivaatamise käigus. Selle läbivaatamise tulemusena jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu ümberkorraldamine ja üleilmsel ammooniumnitraaditurul alates 2002. aastast toimunud muutused õigustavad meetmete läbivaatamist.

    (38)

    Nagu märgitud põhjenduses 31, piirduti käesolevas vahepealses läbivaatamises dumpinguküsimusega. Taotleja ei suutnud tõendada, kuidas võiksid üleilmsel ammooniumnitraaditurul ja liidu turul toimunud muutused mõjutada tema dumpingumarginaali ning kuidas võiksid järeldused, mille komisjon on teinud ühes teises läbivaatamismenetluses, olla käesoleval juhul asjakohased või komisjoni järeldustega vastuolus. Seepärast lükati väide tagasi.

    D.   PAKUTUD HINNAKOHUSTUS

    (39)

    Taotleja esitas nõuetekohaselt allkirjastatud vabatahtliku hinnakohustuspakkumise kooskõlas alusmääruse artikliga 8. Komisjon analüüsis kõnealust hinnakohustuse pakkumist ja leidis, et seda ei saa heaks kiita. Taotlejal on kaks sidusettevõtjat kahes liikmesriigis. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt toodab üks nendest sidusettevõtjatest samasugust toodet ja ka muid tooteid (nt väetisi) ning müüb neid liidu turul. Samuti müüb taotleja muid tooteid liidu tarbijatele. Kui liidus asuv seotud osaline ja taotleja müüvad vaatlusalust toodet ja muid tooteid ühtedele ja samadele liidus asuvatele tarbijatele, on võimalik kehtestada nendele tehingutele sellised hinnad, millega kompenseeritakse hinnakohustuse alla kuuluv minimaalne impordihind. Niisugust ristkompenseerimist ei oleks aga võimalik avastada tegevuse jälgimise teel, sest liidus asuva sidusettevõtja enamiku toodetavate ning müüdavate toodete hinna struktuuri ei ole võimalik näha mitte ühestki avalikult kättesaadavast allikast. Seega ei ole võimalik kindlaks määrata, kas klientide makstud hinnad vastavad toodete väärtusele või kas nendes on võetud arvesse võimalikke allahindlusi, millega tahetakse kompenseerida hinnakohustuse alla kuuluvaid tehinguid, mille puhul tuleb arvesse võtta minimaalset impordihinda. Sellest tulenevalt on samadele klientidele suunatud ammooniumnitraadi või muude toodete müügi puhul olemas suur ristkompenseerimise oht.

    (40)

    Hinnakohustuse pakkumises võttis taotleja endale kohustuse mitte müüa otse ega kaudselt ühtki toodet oma sidusettevõtjale liidus. Peale selle kohustus taotleja mitte müüma hinnakohustusega hõlmatud tooteid liidus asuvatele samadele tarbijatele, kellele müüakse muid tooteid. Seoses sellega märgib komisjon, et isegi nende kohustuste korral oleks hinnakohustus ikkagi teostatamatu ja selle täitmine raskesti jälgitav. Liidus asuva tootja suhtes ei saa rakendada järelevalvet, sest ta ei saa olla hinnakohustuse osaline, kuna alusmääruse artikli 8 kohaselt saavad hinnakohustusi pakkuda üksnes eksportivad tootjad. Isegi kui liidus asuv tootja võtaks samaväärsed kohustused, oleks selline hinnakohustus taotleja keerulise struktuuri tõttu teostatamatu.

    (41)

    Taotlejale anti võimalus otsuse kohta märkusi esitada.

    UURIMISE LÕPETAMINE

    (42)

    Huvitatud isikutele on teatatud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse uurimine lõpetada, ning neile on antud võimalus arvamust avaldada. Asjakohase taotluse esitanud huvitatud isikutele võimaldati ärakuulamine.

    (43)

    Seepärast järeldab komisjon eespool märgitud põhjustel, et Venemaalt pärit vaatlusaluse toote importi käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada.

    (44)

    Käesolev otsus on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi (mis praegu kuulub CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 20 alla) suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kohaldamisega piirduv osaline vahepealne läbivaatamine lõpetatakse.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Brüssel, 12. november 2018

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

    (2)  Nõukogu 16. augusti 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2022/95, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (EÜT L 198, 23.8.1995, lk 1).

    (3)  Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 663/98, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2022/95, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (EÜT L 93, 26.3.1998, lk 1).

    (4)  Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1).

    (5)  Nõukogu 15. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 102, 18.4.2002, lk 1).

    (6)  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 945/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3 (ELT L 160, 23.6.2005, lk 1).

    (7)  Nõukogu 8. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 661/2008, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT L 185, 12.7.2008, lk 1).

    (8)  Komisjoni 4. juuli 2008. aasta otsus 2008/577/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustused, mis pakuti seoses Venemaalt ja Ukrainast pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT L 185, 12.7.2008, lk 43).

    (9)  Komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/629/EL, millega muudetakse otsust 2008/577/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustused, mis pakuti seoses Venemaalt pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT L 277, 11.10.2012, lk 8).

    (10)  Kohtuasi T-348/05.

    (11)  Kohtuasi T-348/05 INTP.

    (12)  Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 989/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 661/2008, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT L 278, 23.10.2009, lk 1).

    (13)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

    (14)  Nõukogu 23. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 999/2014, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 280, 24.9.2014, lk 19).

    (15)  Komisjoni 21. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/415, millega tühistatakse kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/577/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustus, mis pakuti seoses Venemaalt pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT L 75, 22.3.2016, lk 10).

    (16)  Teade Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 271, 17.8.2017, lk 9).

    (17)  Teade Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 271, 17.8.2017, lk 15).

    (18)  PAO Novatek, 2017. aasta aruanne, lk 70. Täiendavat teavet saab järgmisel aadressil: https://s-trade-collab3.net1.cec.eu.int/sites/tdi/R669_R674_AN/_layouts/15/start.aspx#/SitePages/Home.aspx?InitialTabId=Ribbon%2ERead&VisibilityContext=WSSTabPersistence.

    (19)  Vt näiteks komisjoni 5. detsembri 2005. aasta otsus 2006/37/EÜ (ELT L 22, 26.1.2006, lk 52).


    Top