This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32018D0945
Commission Implementing Decision (EU) 2018/945 of 22 June 2018 on the communicable diseases and related special health issues to be covered by epidemiological surveillance as well as relevant case definitions (Text with EEA relevance.)
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/945, 22. juuni 2018, epidemioloogilise seirega hõlmatavate nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste ning asjaomaste haigusjuhumääratluste kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/945, 22. juuni 2018, epidemioloogilise seirega hõlmatavate nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste ning asjaomaste haigusjuhumääratluste kohta (EMPs kohaldatav tekst)
C/2018/3868
ELT L 170, 6.7.2018, pp. 1–74
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
6.7.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/1 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/945,
22. juuni 2018,
epidemioloogilise seirega hõlmatavate nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste ning asjaomaste haigusjuhumääratluste kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ, (1) eriti selle artikli 6 lõike 5 punkti a ja b,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 2119/98/EÜ (2) kohaselt kehtestati komisjoni otsusega 2000/96/EÜ (3) loetelu nakkushaigustest ja tervishoiu eriküsimustest, mis kuuluvad ühenduse epidemioloogilise seire alla. |
|
(2) |
Komisjoni otsusega 2002/253/EÜ (4) on ette nähtud haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest, mis on loetletud otsuses 2000/96/EÜ. |
|
(3) |
Otsuse nr 1082/2013/EL lisas on sätestatud kriteeriumid, mille alusel valitakse nakkushaigused ja seonduvad tervise eriküsimused, mis tuleb hõlmata võrgustikusisese epidemioloogilise seirega. |
|
(4) |
Otsusega 2000/96/EÜ kehtestatud nakkushaiguste ja seonduvate tervishoiu eriküsimuste loetelu tuleks ajakohastada nii, et selles kajastuksid esmahaigestumuse ja levimuse muutused ning Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vajadused, samuti tuleks tagada vastavus otsuse nr 1082/2013/EL lisas esitatud kriteeriumidele. |
|
(5) |
Haigusjuhumääratluste loetelu tuleks ajakohastada, võttes arvesse uusi teadusandmeid ning laboridiagnostika kriteeriumide ja praktika arengut. |
|
(6) |
Nii haiguste kui ka haigusjuhumääratluste loetelu viiakse kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni nomenklatuuriga vastavalt rahvusvahelise haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistilise klassifikatsiooni 10. versioonile (RHK-10). |
|
(7) |
Otsuse nr 1082/2013/EL lisas esitatud epidemioloogilise seirega hõlmatavate nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste valikukriteeriumide kohaselt peaksid haiguste ajakohastatud loetellu kuuluma järgmised hiljuti või uuesti tekkinud rahvatervist ohustavad nakkushaigused:
|
|
(8) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 851/2004 (5) artiklile 9 on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (edaspidi „ECDC“) andnud komisjoni nõudmisel teadusabi chikungunya viirushaiguse, dengue palaviku, neuroborrelioosi ja Zika viirushaiguse haigusjuhumääratluste koostamisel ja mitmete muude haigusjuhumääratluste läbivaatamisel, (6) samuti tervishoiuteenustega seotud teatavate infektsioonide ja antimikroobikumiresistentsuse haigusjuhumääratluste läbivaatamisel (7). Seepärast tuleks haigusjuhumääratlusi vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsuse nr 1082/2013/EL artikli 18 kohaselt moodustatud tõsiste piiriüleste terviseohtude komitee arvamusega. |
|
(10) |
Otsused 2000/96/EÜ ja 2002/253/EÜ tuleks seega asendada käesoleva otsusega. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Epidemioloogilise seire võrgustikuga hõlmatavad nakkushaigused ja seonduvad tervise eriküsimused on loetletud I lisas.
Artikkel 2
Andmete esitamisel I lisas loetletud nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste seireks kasutavad liikmesriigid II lisas esitatud haigusjuhumääratlusi.
Artikkel 3
Otsused 2000/96/EÜ ja 2002/253/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kõnealustele otsustele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 22. juuni 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1).
(3) Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsus 2000/96/EÜ nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järkjärgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50).
(4) Komisjoni 19. märtsi 2002. aasta otsus 2002/253/EÜ, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (EÜT L 86, 3.4.2002, lk 44).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).
(6) Botulism, brutselloos, kampülobakterenteriit, giardiaas, gonokokknakkus, listerioos, punetised, salmonellaenteriit, enterohemorraagilise E. coli nakkus, šigelloos, süüfilis ja kaasasündinud süüfilis, teetanus, tuberkuloos, kõhutüüfus ja paratüüfused, läkaköha, Yersinia enterocolitica või Yersinia pseudotuberculosis'e enteriit ning tervishoiuteenustega seotud infektsioonid.
(7) Üldiselt ja täpsemalt: kampülobakterenteriit, gonokokknakkus, salmonellaenteriit, šigelloos, tuberkuloos ja vereringeinfektsioon, mis on põhjustatud teatavate patogeenide poolt, konkreetselt Staphylococcus aureus (tundlikkus metitsilliini ja muude stafülokokivastaste beetalaktaamide suhtes), Enterococcus faecium ja Enterococcus faecalis (tundlikkus glükopeptiidide suhtes), Klebsiella pneumoniae ja Escherichia coli (tundlikkus karbapeneemide ja kolistiini suhtes karbapeneemiresistentsetes isolaatides) ning Pseudomonas aeruginosa ja Acinetobacter'i liigid (tundlikkus karbapeneemide suhtes).
I LISA
Epidemioloogilise seire võrgustikuga hõlmatavad nakkushaigused ja seonduvad tervise eriküsimused
1. HAIGUSED
|
|
Põrnatõbi (antraks e Siberi katk) |
|
|
Botulism |
|
|
Brutselloos |
|
|
Kampülobakterenteriit |
|
|
Chikungunya viirushaigus |
|
|
Klamüüdianakkus, sealhulgas (veneeriline) klamüüdialümfogranuloom (LGV) |
|
|
Koolera |
|
|
Creutzfeldti-Jakobi tõbi |
|
|
Krüptosporidioos |
|
|
Dengue palavik |
|
|
Difteeria |
|
|
Ehhinokokoos |
|
|
Giardiaas (lambliaas) |
|
|
Gonokokknakkus |
|
|
Haemophilus influenzae nakkus, invasiivne haigus |
|
|
Äge A-hepatiit |
|
|
B-hepatiit |
|
|
C-hepatiit |
|
|
Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV) nakkus ja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (aids) |
|
|
Gripp |
|
|
Linnugripp (gripiviirus A/H5N1) |
|
|
Leegionärihaigus |
|
|
Leptospiroos |
|
|
Listerioos |
|
|
Neuroborrelioos |
|
|
Malaaria |
|
|
Leetrid |
|
|
Meningokokknakkus, invasiivne haigus |
|
|
Mumps |
|
|
Läkaköha |
|
|
Katk |
|
|
Streptococcus pneumoniae infektsioon, invasiivne haigus |
|
|
Äge poliomüeliit |
|
|
Q-palavik |
|
|
Marutõbi |
|
|
Punetised |
|
|
Kaasasündinud punetistesündroom |
|
|
Salmonellaenteriit |
|
|
Äge raskekujuline respiratoorne sündroom (SARS) |
|
|
Enterohemorraagilise E. coli (Shiga-toksiini/verotsütotoksiini tootva (STEC/VTEC) E. coli) nakkus, kaasa arvatud hemolüütilis-ureemiline sündroom (HUS) |
|
|
Šigelloos |
|
|
Rõuged |
|
|
Süüfilis |
|
|
Kaasasündinud süüfilis |
|
|
Teetanus |
|
|
Puukentsefaliit |
|
|
Kaasasündinud toksoplasmoos |
|
|
Trihhinelloos |
|
|
Tuberkuloos |
|
|
Tulareemia |
|
|
Kõhutüüfus ja paratüüfused |
|
|
Hemorraagilised viiruspalavikud (VHF) |
|
|
Lääne-Niiluse palavik (Lääne-Niiluse viiruse nakkus) |
|
|
Kollapalavik |
|
|
Yersinia enterocolitica või Yersinia pseudotuberculosis'e enteriit |
|
|
Zika viirushaigus |
|
|
Kaasasündinud Zika viirushaigus |
2. TERVISE ERIKÜSIMUSED
|
2.1. |
Haiglanakkused |
|
2.2. |
Antimikroobikumiresistentsus |
II LISA
1. HAIGUSJUHUMÄÄRATLUSTE JA KLASSIFIKATSIOONI JAOTISTE SELGITUS
KLIINILISED KRITEERIUMID
Kliinilised kriteeriumid hõlmavad üldisi ja olulisi haigusnähte ning sümptomeid, mis kas eraldi või üheskoos moodustavad selge haigusomase või haigusele viitava kliinilise pildi. Nendega kirjeldatakse haiguse üldpilt ega märgita tingimata kõiki konkreetseks kliiniliseks diagnoosiks vajalikke tunnuseid.
LABORATOORSED KRITEERIUMID
Laboratoorsetes kriteeriumides loetletakse kõik laboratoorsed meetodid, mida kasutatakse haigusjuhu kinnitamiseks. Tavaliselt piisab haigusjuhu kinnitamiseks ainult ühest loetletud testist. Kui laboratoorse kinnituse saamiseks on vaja kasutada mitme meetodi kombinatsiooni, on see eraldi märgitud. Laboriuuringuteks võetava proovi tüüp on märgitud üksnes juhul, kui diagnoosi kinnitamiseks sobivad ainult teatavad proovitüübid. Teatavatel kokkulepitud erandjuhtudel on lisatud tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. Need laboratoorsed kriteeriumid koosnevad selliste laboratoorsete meetodite loetelust, mida võib kasutada haigusjuhu diagnoosi toetamiseks, kuid millega ei saa seda ei kinnitada.
EPIDEMIOLOOGILISED KRITEERIUMID JA EPIDEMIOLOOGILINE SEOS
Epidemioloogilised kriteeriumid on täidetud, kui on võimalik määrata epidemioloogiline seos.
Inkubatsiooniperioodi jooksul tähendab epidemioloogiline seos üht järgmisest kuuest:
— ülekanne inimeselt inimesele: isikul on olnud selline kokkupuude inimesega, kelle haigusjuht on laboratoorselt kinnitatud, et oli võimalik nakatuda;
— ülekanne loomalt inimesele: isikul on olnud selline kokkupuude loomaga, kelle puhul on laboratoorselt kinnitatud nakkus/kolonisatsioon haigustekitajaga, et oli võimalik nakatuda;
— kokkupuude ühise nakkusallikaga: isikul on olnud kokkupuude sama ühise nakkusallika või -kandjaga nagu kinnitatud haigusjuhuga isikul;
— kokkupuude saastunud toidu või joogiveega: isik on tarbinud toitu või joogivett, mille saastumine on laboratoorselt kinnitatud, või potentsiaalselt saastunud tooteid, mis on pärit loomalt, kellel on laboratoorselt kinnitatud nakkus/kolonisatsioon;
— keskkonnatekkene kokkupuude: isik on supelnud saastunud vees või isikul on olnud kokkupuude keskkonnaallikaga, mille saastumine on laboratoorselt kinnitatud;
— laborikokkupuude: isik on töötanud laboris, kus on olemas potentsiaalse kokkupuute oht.
Isikut võib pidada kinnitatud haigusjuhuga epidemioloogiliselt seotuks, kui vähemalt üks haigusjuht nakkusahelas on laboratoorselt kinnitatud. Fekaal-oraalsel teel või õhu kaudu levivate nakkuste puhangu korral ei ole tingimata vaja nakkusahelat kindlaks teha, et käsitada haigusjuhtu epidemioloogiliselt seotuna.
Nakkuse ülekanne võib toimuda ühe või mitme järgmise nakkustee kaudu:
|
— |
õhklevinakkus: nakatunud inimese köhimisel, sülitamisel, laulmisel või rääkimisel piisknakkusena limaskestadele sattunud või aerosooliosakestena õhku levinud mikroobide sissehingamisel teiste inimeste poolt; |
|
— |
kontaktnakkus: otsene kontakt nakatunud inimesega (fekaal-oraalsel teel, piisknakkusena hingamisteedest, kokkupuude naha kaudu või seksuaalsel teel) või loomaga (nt hammustus, puudutus) või kaudne kontakt nakatunud materjalide või esemetega (nakkustekitajaga saastunud nakkuse ülekandetegurid, kehavedelikud, veri); |
|
— |
vertikaalne ülekanne: emalt lapsele, sageli üsasisene nakatumine või nakatumine kehavedelike juhusliku vahetuse kaudu, tavaliselt perinataalperioodi jooksul; |
|
— |
siirutajate vahendusel: sääskede, puukide, lestade, kärbeste või muude putukate kaudu, kes hammustuse või nõelamise kaudu kannavad haiguse inimesele üle; |
|
— |
toidu või vee kaudu: potentsiaalselt saastunud toidu või joogivee tarbimisel. |
HAIGUSJUHU KLASSIFIKATSIOON
Haigusjuhud liigitatakse järgmiselt: võimalik, tõenäoline ja kinnitatud. Lisateabena esitatakse haiguste inkubatsiooniperiood, et hõlbustada epidemioloogilise seose hindamist.
VÕIMALIK HAIGUSJUHT
Võimalik haigusjuht on haigusjuht, mis nakkushaigustest teatamise eesmärgil on klassifitseeritud võimalikuks haigusjuhuks. Tavaliselt on see haigusjuht, mille puhul on täidetud haigusjuhumääratluses kirjeldatud kliinilised kriteeriumid, kuid puuduvad epidemioloogilised või laboratoorsed tõendid asjaomase haiguse esinemise kohta. Haigusjuhu määratlemine võimalikuna on väga suure tundlikkuse, kuid väikese spetsiifilisusega. See võimaldab avastada enamiku haigusjuhtudest, kuid sellesse kategooriasse satuvad ka mõned valepositiivsed juhud.
TÕENÄOLINE HAIGUSJUHT
Tõenäoline haigusjuht on haigusjuht, mis nakkushaigustest teatamise eesmärgil on klassifitseeritud tõenäoliseks haigusjuhuks. Tavaliselt on see haigusjuht, mille puhul on täidetud haigusjuhumääratluses kirjeldatud kliinilised kriteeriumid ja esineb selles kirjeldatud epidemioloogiline seos. Tõenäoliste haigusjuhtude puhul on laboriuuringud määratud üksnes mõne haiguse jaoks.
KINNITATUD HAIGUSJUHT
Kinnitatud haigusjuht on haigusjuht, mis nakkushaigustest teatamise eesmärgil on klassifitseeritud kinnitatud haigusjuhuks. Kinnitatud haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud ning võivad vastata või mitte vastata haigusjuhumääratluses kirjeldatud kliinilistele kriteeriumidele. Haigusjuhu määratlemine kinnitatud haigusjuhuna on suure spetsiifilisusega, kuid väiksema tundlikkusega, seetõttu on enamik kogutud haigusjuhte õiged positiivsed juhud, kuid mõni juht võib jääda avastamata.
Mõne haiguse kliinilised kriteeriumid ei viita asjaolule, et paljud ägedad haigusjuhud on asümptomaatilised (nt A-, B- ja C-hepatiit, kampülobakterioos, salmonelloos), kuigi need haigusjuhud võivad rahvatervise seisukohalt olla riikliku tähtsusega.
Kinnitatud haigusjuhud kuuluvad ühte järgmisest kolmest alamkategooriast. Need liigitatakse ühte neist alamkategooriatest andmeanalüüsi käigus, milles kasutatakse muutujaid, mis on kogutud haigusjuhtumi teabega seoses.
LABORATOORSELT KINNITATUD HAIGUSJUHT KOOS KLIINILISTE KRITEERIUMIDEGA
Haigusjuht vastab haigusjuhu kinnitamise laboratoorsetele kriteeriumidele ja haigusjuhumääratluses esitatud kliinilistele kriteeriumidele.
LABORATOORSELT KINNITATUD HAIGUSJUHT TEADMATA KLIINILISTE KRITEERIUMIDEGA
Haigusjuht vastab haigusjuhu kinnitamise laboratoorsetele kriteeriumidele, kuid puuduvad andmed kliiniliste kriteeriumide kohta (nt on olemas üksnes laboriuuringute vastus).
LABORATOORSELT KINNITATUD HAIGUSJUHT ILMA KLIINILISTE KRITEERIUMIDETA
Haigusjuht vastab haigusjuhu kinnitamise laboratoorsetele kriteeriumidele, kuid ei vasta haigusjuhumääratluse kliinilistele kriteeriumidele või on asümptomaatiline.
Märkus. Mõne seirealuse seisundi puhul ei järgi haigusjuhumääratluse ülesehitus haigusjuhumääratluse tüüpilist struktuuri, näiteks Creutzfeldti-Jakobi tõve (CJD) ning haiglanakkuste ja antimikroobikumiresistentsuse puhul.
2. LÜHENDID
1. AFP: äge lõtv halvatus
2. aids: omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
3. AMR: antimikroobikumiresistentsus
4. Anti-HBc: B-hepatiidi viiruse tuumaantigeeni vastane antikeha
5. Anti-HCV: C-hepatiidi viiruse vastane spetsiifiline antikeha
6. ARI: äge hingamisteede nakkus
7. BAL: bronhoalveolaarne lavaaž
8. BCG: Bacillus Calmette-Guérin
9. BJ: luu- ja liigeseinfektsioon
10. BJ-BONE: osteomüeliit
11. BJ-DISC: lülidevaheketta nakkus
12. BJ-JNT: liigese- või limapaunanakkus
13. BoNT: botulismitoksiin
14. BSI: vereringeinfektsioon
15. C-CVC: kateetriga seotud – tsentraalveenikateeter
16. CDAD: Clostridium difficile'ga seotud kõhulahtisus
17. CFU: kolooniat moodustav ühik
18. CJD: Creutzfeldti-Jakobi tõbi
19. CMV: tsütomegaloviirus
20. CNRL: inimestel esineva gripi ELi referentlaborite võrgustik
21. CNS: kesknärvisüsteem
22. CNS-IC: kesknärvisüsteemi infektsioon – intrakraniaalne infektsioon
23. CNS-MEN: kesknärvisüsteemi infektsioon – meningiit või ventrikuliit
24. CNS-SA: kesknärvisüsteemi infektsioon – spinaalabstsess ilma meningiidita
25. C-PVC: kateetriga seotud – perifeerne veenikateeter
26. CRI: kateetriga seotud infektsioon
27. CRS: kaasasündinud punetistesündroom
28. CRT: kapillaaride taastäitumise aeg
29. CSF: liikvor
30. CT scan: kompuutertomograafiauuring
31. CVS: kardiovaskulaarsüsteemi infektsioon
32. CVS-CARD: kardiovaskulaarsüsteemi infektsioon – müokardiit või perikardiit
33. CVS-ENDO: kardiovaskulaarsüsteemi infektsioon – endokardiit
34. CVS-MED: kardiovaskulaarsüsteemi infektsioon – mediastiniit
35. CVS-VASC: kardiovaskulaarsüsteemi infektsioon – arteri- või veeniinfektsioon
36. DFA: otsese immunofluorestentstesti fluorestseeruv antikeha
37. DFA-TP: otsene immunofluorestsentstest Treponema pallidum'i vastaste antikehade määramiseks
38. DNA: desoksüribonukleiinhape
39. DPA: kaitstud distaalne aspiraat
40. EARS-Net: antimikroobikumiresistentsuse seire üleeuroopaline võrgustik
41. ECDC: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
42. ECOFFs: epidemioloogilised läviväärtused
43. EEG: elektroentsefalograafia
44. EENT: silma-, kõrva-, nina-, kurgu- või suuinfektsioon
45. EENT-CONJ: silma-, kõrva-, nina-, kurgu- või suuinfektsioon – konjuktiviit
46. EENT-EAR: silma-, kõrva-, nina-, kurgu- või suuinfektsioon – kõrva- ja nibujätkeinfektsioonid
47. EENT-EYE: silma-, kõrva-, nina-, kurgu- või suuinfektsioon – silmainfektsioon, välja arvatud konjuktiviit
48. EENT-ORAL: silma-, kõrva, nina, kurgu- või suuinfektsioon – suuõõneinfektsioon (suu, keel või igemed)
49. EENT-SINU: silma-, kõrva, nina-, kurgu- või suuinfektsioon – sinuiit
50. EENT-UR: silma-, kõrva, nina-, kurgu- või suuinfektsioon – ülemiste hingamisteede nakkus (farüngiit, larüngiit, epiglotiit)
51. EFNS: Euroopa neuroloogiaühingute föderatsioon
52. EIA: ensüümimmuunmeetod
53. ELISA: ensüümimmuunsorptsioonmeetod
54. EM: elektronmikroskoopia
55. EUCAST: antimikroobikumitundlikkuse testimise Euroopa komitee
56. FAMA: membraaniantigeenivastane immunofluorestsentstest
57. FTA-abs: treponemaalsete antikehade fluorestentsabsorptsioonitest
58. FUO: tundmatu päritoluga palavik
59. GI: gastrointestinaalsüsteemi infektsioon
60. GI-CDI: gastrointestinaalsüsteemi infektsioon – Clostridium difficile infektsioon
61. GI-GE: gastrointestinaalsüsteemi infektsioon – gastroenteriit (v.a CDI)
62. GI-GIT: gastrointestinaalsüsteemi infektsioon – mao-sooletrakti (söögitoru, magu, peen- ja jämesool ning pärasool) infektsioon, välja arvatud gastroenteriit ja apenditsiit
63. GI-HEP: gastrointestinaalsüsteemi infektsioon – hepatiit
64. GI-IAB: gastrointestinaalsüsteemi infektsioon – mujal täpsustamata intraabdominaalne infektsioon, kaasa arvatud sapipõie, sapiteede, maksa (v.a viirushepatiit), põrna, kõhunäärme, kõhukelme, subfreenilise ehk subdiafragmaalse ruumi või muu intraabdominaalse koe või mujal täpsustamata piirkonna infektsioon
65. HAI: tervishoiuteenustega seotud nakkused
66. HBeAg: B-hepatiidi viiruse ümbrise antigeen (HBeAg)
67. HBsAg: B-hepatiidi viiruse pinnaantigeen
68. HBV-DNA: B-hepatiidi viiruse nukleiinhape
69. HCV-core: C-hepatiidi viiruse tuumaantigeen
70. HCV-RNA: C-hepatiidi viiruse nukleiinhape
71. HIV: inimese immuunpuudulikkuse viirus
72. HUS: hemolüütilis-ureemiline sündroom
73. IAP: intubatsiooniga seotud kopsupõletik
74. IFA: otsese immunofluorestsentstesti fluorestseeruv antikeha
75. IgG: immunoglobuliin G
76. IgM: immunoglobuliin M
77. ILI: gripilaadne haigus
78. LGV: (veneeriline) lümfogranuloom
79. LPS: lipopolüsahhariidid
80. LRI: alumiste hingamisteede nakkus, välja arvatud kopsupõletik
81. LRI-BRON: alumiste hingamisteede nakkus – bronhiit, trahheobronhiit, bronhioliit, trahheiit (ilma kopsupõletiku tunnusteta)
82. TBE: puukentsefaliit
3. NAKKUSHAIGUSTE HAIGUSJUHUMÄÄRATLUSED
3.1. PÕRNATÕBI (ANTRAKS E SIBERI KATK)
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmistest kliinilistest vormidest.
|
|
Nahapõrnatõbi Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
|
|
Gastrointestinaal-põrnatõbi
JA vähemalt üks järgmisest kahest:
|
|
|
Inhalatsioonipõrnatõbi
JA vähemalt üks järgmisest kahest:
|
|
|
Põrnatõvemeningiit/-meningoentsefaliit
JA vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
|
|
Põrnatõveseptitseemia |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
Bacillus anthracis'e isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Bacillus anthracis'e nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
Ninakaape positiivse leiu alusel ei saa kliiniliste sümptomite puudumise korral haigusjuhu diagnoosi kinnitada.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
kokkupuude saastunud toiduga või joogiveega |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.2. BOTULISM
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmistest kliinilistest vormidest.
|
|
Toidutekkeline ja haavabotulism Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
|
|
Imikubotulism Imik, kelle puhul esineb vähemalt üks järgmisest kuuest:
|
Imikutel (alla 12kuused) tavaliselt esinev botulismi tüüp võib esineda ka üle 12kuustel lastel ja vahel ka täiskasvanutel, kui neil esineb mao-sooletrakti anatoomia ja mikrofloora muutusi.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
botulismitoksiini (BoNT) tootvate klostriidide (näiteks Clostridium botulinum, C. baratii, C. butyricum) isoleerimine imikubotulismi korral (roojast) või haavabotulismi korral (haavaeritisest) |
|
— |
botulismitoksiini leid kliinilisest proovist |
|
— |
botulismitoksiine kodeerivate geenide tuvastamine kliinilisest proovist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga (nt toit, samade süstlanõelte või muude vahendite ühiskasutus) |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.3. BRUTSELLOOS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on palavik
Ja vähemalt üks järgmisest seitsmest:
|
— |
higistamine (tugev, halvalõhnaline, eriti öösel) |
|
— |
külmavärinad |
|
— |
liigesevalu |
|
— |
nõrkus |
|
— |
depressioon |
|
— |
peavalu |
|
— |
isutus |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
inimesele patogeense Brucella spp. isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
inimesele patogeense Brucella vastane spetsiifiline antikehareaktsioon (standardne aglutinatsioonitest, komplemendi sidumise test, ELISA) |
|
— |
Brucella spp. nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest viiest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
kokkupuude saastunud loomalt pärit toodetega (piim või piimatooted) |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele (saastunud eritised või elundid, nt tupeeritis, platsenta) |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
laborikokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.4. KAMPÜLOBAKTERENTERIIT
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
kõhuvalu |
|
— |
palavik |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
inimesele patogeense Campylobacter spp. isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Campylobacter spp. nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
Märkus. Campylobacter spp. antimikroobikumitundlikkust tuleks testida isolaatide representatiivsest alamhulgast.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest viiest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
Antimikroobikumiresistentsus
Antimikroobikumitundlikkuse testide tulemused tuleb teatada kooskõlas ECDC ja liikmesriikide poolt kokku lepitud meetodite ja kriteeriumidega, nagu need on määratletud inimese Salmonella ja Campylobacter'i isolaatide antimikroobikumitundlikkuse ühtlustatud seire ELi protokollis (1).
3.5. CHIKUNGUNYA VIIRUSHAIGUS
Kliinilised kriteeriumid (2)
|
— |
Palavik |
Laboratoorsed kriteeriumid (3)
A. Tõenäoline haigusjuht
|
— |
Chikungunya viiruse vastaste spetsiifiliste IgM antikehade leid ühest seerumiproovist |
B. Kinnitatud haigusjuht
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
chikungunya viiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
chikungunya viiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
chikungunya viiruse vastaste spetsiifiliste IgM antikehade leid ühest seerumiproovist JA kinnitus neutraliseerimisega |
|
— |
serokonversioon või chikungunya viiruse vastaste spetsiifiliste antikehade tiitri neljakordne suurenemine kordusanalüüsi seerumiproovides |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Kahenädalases ajavahemikus enne sümptomite avaldumist on anamneesis reisimine piirkonda või alaline elamine piirkonnas, kus on dokumenteeritud chikungunya viiruse jätkuv levik.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kinnitatud haigusjuhu kriteeriumid. |
Märkus. Seroloogilisi tulemusi tuleb tõlgendada võttes arvesse varasemat kokkupuudet muude flaviviirusnakkustega ning flaviviiruste vastase vaktsineerimise staatust. Kinnitatud haigusjuhud tuleb sel juhul valideerida neutraliseerimistestiga seerumist või muu samaväärse meetodiga.
3.6. KLAMÜÜDIANAKKUS, KAASA ARVATUD (VENEERILINE) KLAMÜÜDIALÜMFOGRANULOOM (LGV)
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmistest kliinilistest vormidest.
|
|
Klamüüdianakkus (muu kui veneeriline lümfogranuloom)
|
|
|
Veneeriline lümfogranuloom Vähemalt üks järgmisest viiest:
|
Laboratoorsed kriteeriumid
Klamüüdianakkus (muu kui veneeriline lümfogranuloom)
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
pärakust või suguelunditelt või konjuktiivilt võetud proovist Chlamydia trachomatis'e isoleerimine |
|
— |
Chlamydia trachomatis'e leid kliinilisest proovist otsese immunofluorestsentstestiga |
|
— |
Chlamydia trachomatis'e nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
Veneeriline lümfogranuloom
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
pärakust või suguelunditelt või konjuktiivilt võetud proovist Chlamydia trachomatis'e isoleerimine |
|
— |
Chlamydia trachomatis'e nukleiinhappe leid kliinilisest proovist JA |
|
— |
L1, L2 või L3 serotüübi (genotüübi) tuvastamine |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele (seksuaalkontakt või vertikaalne ülekanne)
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
3.7. KOOLERA
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
oksendamine |
Laboratoorsed kriteeriumid
|
— |
Vibrio cholerae isoleerimine kliinilisest proovist JA |
|
— |
O1 või O139 antigeeni leid isolaadist JA |
|
— |
koolera enterotoksiini või koolera enterotoksiini geeni leid isolaadist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.8. CREUTZFELDTI-JAKOBI TÕBI (CJD)
Eeltingimused:
|
— |
isik, kellel esineb progresseeruv neuropsühhiaatriline häire ja kelle haigusseisund on kestnud vähemalt 6 kuud |
|
— |
rutiinsete uuringute tulemused ei viita alternatiivsele diagnoosile |
|
— |
anamneesis ei ole kokkupuudet inimese hüpofüüsihormoonidega ega aju kõvakelme transplantaati |
|
— |
puuduvad tõendid transmissiivse spongiformse entsefalopaatia geneetilise vormi esinemisest |
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt neli järgmisest viiest:
|
— |
varajased psühhiaatrilised sümptomid (4) |
|
— |
püsivad valuaistingud (5) |
|
— |
ataksia |
|
— |
müokloonus või korea või düstoonia |
|
— |
dementsus |
Diagnostilised kriteeriumid
Haigusjuhu kinnitamise diagnostilised kriteeriumid:
|
— |
neuropatoloogiline kinnitus: spongiformsed muutused ja ulatuslikud prioonvalgu ladestused koos õiekujuliste naastudega (florid plaques) kogu suurajus ja väikeajus |
Tõenäolise või võimaliku haigusjuhu diagnostilised kriteeriumid:
|
— |
haiguse varajastes staadiumides puuduvad elektroentsefalogrammil (EEG) (6) sporaadilisele CJD-le (6) tüüpilised muutused |
|
— |
aju magnetresonatstomograafial (MRT) on bilateraalne tugev signaal talamusepadjandi piirkonnas |
|
— |
positiivne leid mandlibiopsiamaterjalis (7) |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele (nt vereülekanne)
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud eeltingimused JA
|
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud eeltingimused JA
|
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud eeltingimused JA haigusjuhu kinnitamise diagnostilised kriteeriumid. |
3.9. KRÜPTOSPORIDIOOS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
kõhuvalu |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
Cryptosporidium'i ootsüstide leid roojaproovist |
|
— |
Cryptosporidium'i leid seedemahlast või peensoole biopsiaproovidest |
|
— |
Cryptosporidium'i nukleiinhappe leid roojaproovist |
|
— |
Cryptosporidium'i antigeeni leid roojaproovist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Üks järgmisest viiest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.10. DENGUE PALAVIK
Kliinilised kriteeriumid (9)
|
— |
Palavik |
Laboratoorsed kriteeriumid (10)
A. Tõenäoline haigusjuht
|
— |
Dengue viiruse vastaste spetsiifiliste IgM antikehade leid ühest seerumiproovist |
B. Kinnitatud haigusjuht
Vähemalt üks järgmisest viiest:
|
— |
dengue viiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
dengue viiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
dengue viiruse antigeeni leid kliinilisest proovist |
|
— |
dengue viiruse vastaste spetsiifiliste IgM antikehade leid ühest seerumiproovist JA kinnitus neutraliseerimisega |
|
— |
serokonversioon või dengue-vastaste spetsiifiliste antikehade tiitri neljakordne suurenemine paarisseerumites |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Kahenädalases ajavahemikus enne sümptomite avaldumist on anamneesis reisimine piirkonda või alaline elamine piirkonnas, kus on dokumenteeritud dengue viiruse jätkuv levik.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kinnitatud haigusjuhu kriteeriumid. |
3.11. DIFTEERIA
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmistest kliinilistest vormidest.
|
|
Klassikaline hingamisteede difteeria: ülemiste hingamisteede haigus, mis avaldub larüngiidi või nasofarüngiidi või tonsilliidina JA mille korral tekib hingamisteedele kinnitunud membraan/pseudomembranoosne katt |
|
|
Kerge hingamisteede difteeria: ülemiste hingamisteede haigus, mis avaldub larüngiidi või nasofarüngiidi või tonsilliidina, ILMA neile kinnituva membraani/pseudomembranoosse katu tekketa |
|
|
Nahadifteeria: nahalesioon |
|
|
Muu paikmega difteeria: konjuktiivi või limaskestade lesioon |
Laboratoorsed kriteeriumid
Toksiine tootva Corynebacterium diphtheriae, Corynebacterium ulcerans'i või Corynebacterium pseudotuberculosis'e isoleerimine kliinilisest proovist
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmistest epidemioloogilistest seostest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud difteeria (klassikaline hingamisteede difteeria, kerge hingamisteede difteeria, nahadifteeria, muu paikmega difteeria) kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos kinnitatud haigusjuhuga inimesel või epidemioloogiline seos nakkuse ülekandena loomalt inimesele. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid JA esineb vähemalt üks haiguse kliinilistest vormidest. |
3.12. EHHINOKOKOOS
Kliinilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Diagnoosikriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest viiest:
|
— |
Echinococcus multilocularis'ele või Echinococcus granulos'ele vastav histopatoloogia- või parasitoloogiauuringu leid (nt otsesel visuaalsel vaatlusel tsüstivedelikus tuvastatavad protoskooleksid) |
|
— |
tsüsti(de) puhul operatsioonimaterjalis Echinoccocus granulosus'e patognoomse makroskoopilise morfoloogia sedastamine |
|
— |
tüüpilised elundikahjustused, mis on tuvastatud radioloogilise visualiseerimismeetodiga (nt kompuutertomograafia, ultraheliuuringud, magnetresonantstomograafia) JA kinnitatud seroloogilise testiga |
|
— |
Echinococcus spp. vastaste spetsiifiliste antikehade tuvastamine seerumist suure tundlikkusega seroloogilise testiga JA tulemuse kinnitamine suure spetsiifilisusega seroloogilise testiga |
|
— |
Echinococcus multilocularis'e või Echinococcus granulosus'e nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
Epidemioloogilised kriteeriumid Ei kohaldata
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud diagnoosikriteeriumid. |
3.13. GIARDIAAS (LAMBLIAAS)
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
kõhuvalu |
|
— |
kõhupuhitus |
|
— |
malabsorptsiooni nähud (nt steatorröa, kaalukaotus) |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Giardia lamblia tsüstide või trofosoidide leid roojaproovist, kaksteistsõrmiku sisaldisest või peensoole biopsiamaterjalist |
|
— |
Giardia lamblia antigeeni leid roojaproovist, kaksteistsõrmiku sisaldisest või peensoole biopsiamaterjalist |
|
— |
Giardia lamblia nukleiinhappe leid roojaproovist, kaksteistsõrmiku sisaldisest või peensoole biopsiamaterjalist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.14. GONOKOKKNAKKUS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kaheksast:
|
— |
uretriit |
|
— |
äge salpingiit |
|
— |
väikevaagnapõletik |
|
— |
tservitsiit |
|
— |
epididümiit |
|
— |
proktiit |
|
— |
farüngiit |
|
— |
artriit |
VÕI
vastsündinu, kellel on konjunktiviit
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
Neisseria gonorrhoeae isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Neisseria gonorrhoeae nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
Neisseria gonorrhoeae leid kliinilisest proovist testiga, milles sondiga tuvastatakse amplifitseerimata nukleiinhape |
|
— |
mehe ureetrakaape mikroskoopial gramnegatiivsete diplokokkide leid |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele (seksuaalkontakt või vertikaalne ülekanne)
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
Antimikroobikumiresistentsus
Külviga kinnitatud juhtudel tuleb antimikroobikumitundlikkuse testide tulemused teatada ECDC ja liikmesriikide poolt kokku lepitud meetodite ja kriteeriumidega, nagu need on määratletud gonokokkide antimikroobikumiresistentsuse seire ECDC standardprotokollis (11).
3.15. HAEMOPHILUS INFLUENZAE INFEKTSIOON, INVASIIVNE HAIGUS
Kliinilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
Haemophilus influenzae isoleerimine normis steriilsest paikmest |
|
— |
Haemophilus influenzae nukleiinhappe leid normis steriilsest paikmest |
Epidemioloogilisi kriteeriume ei kohaldata.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht: ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
3.16. ÄGE A-HEPATIIT
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel tekivad pikkamööda avalduvad sümptomid (nt väsimus, kõhuvalu, isutus, episoodiline iiveldus ja oksendamine)
JA
vähemalt üks kolmest järgmisest:
|
— |
palavik |
|
— |
ikterus |
|
— |
aminotransferaaside suurenenud kontsentratsioon seerumis |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks kolmest järgmisest:
|
— |
A-hepatiidi viiruse nukleiinhappe leid seerumist või roojaproovist |
|
— |
A-hepatiidi viiruse vastane spetsiifiline antikehareaktsioon |
|
— |
A-hepatiidi viiruse antigeeni leid roojaproovist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.17. B-HEPATIIT (12)
Kliinilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Laboratoorsed kriteeriumid
Positiivne tulemus vähemalt ühe või enama järgmise testi või testikombinatsiooni korral:
|
— |
B-hepatiidi viiruse tuumaantigeeni vastane IgM (anti-HBc IgM) |
|
— |
B-hepatiidi viiruse pinnaantigeen (HBsAg) |
|
— |
B-hepatiidi viiruse ümbrise antigeen (HBeAg) |
|
— |
B-hepatiidi viiruse nukleiinhape (HBV-DNA) |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht: ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
3.18. C-HEPATIIT (13)
Kliinilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
C-hepatiidi viiruse nukleiinhappe leid (HCV) |
|
— |
C-hepatiidi viiruse tuumaantigeeni leid (HCV-core) |
|
— |
C-hepatiidi viiruse vastane spetsiifiline antikehareaktsioon (anti-HCV teke), mis on kinnitatud kinnitava seroloogilise testiga (nt immunoblot) üle 18kuiste isikute puhul, kui puuduvad tõendid infektsiooni lahenemisest |
Epidemioloogilisi kriteeriume ei kohaldata.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht: ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
3.19. INIMESE IMMUUNPUUDULIKKUSE VIIRUSE (HIV) NAKKUS JA OMANDATUD IMMUUNPUUDULIKKUSE SÜNDROOM (AIDS)
Kliinilised kriteeriumid (aids)
Isik, kellel esineb mõni AIDSi kliinilistest seisunditest, mis on kirjeldatud Euroopa haigusjuhu määratluses
|
— |
täiskasvanute ja 15aastaste või vanemate noorukite puhul |
|
— |
alla 15aastaste laste puhul |
Laboratoorsed kriteeriumid (HIV)
|
— |
Täiskasvanud, noorukid ja 18kuused või vanemad lapsed Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
|
— |
Alla 18kuused lapsed Kahe eraldi prooviga (v.a nabaväädiveri) saadud positiivsed tulemused vähemalt ühe puhul järgmisest kolmest:
|
Epidemioloogilisi kriteeriume ei kohaldata.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht: ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht
|
3.20. GRIPP
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmistest kliinilistest vormidest.
|
|
Gripilaadne haigus (ILI)
|
|
|
Äge hingamisteede nakkus (ARI)
|
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
gripiviiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
gripiviiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
gripiviiruse antigeeni leid kliinilisest proovist otsese immunofluorestsentstestiga |
|
— |
gripiviirusevastane spetsiifiline antikehareaktsioon |
Kui on võimalik, tuleb määrata gripiviiruse subtüüp.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid (ILI või ARI). |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid (ILI või ARI) ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid (ILI või ARI) ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.21. LINNUGRIPP (GRIPIVIIRUS A/H5N1)
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kelle puhul esineb üks järgmisest kahest:
|
— |
palavik JA hingamissüsteemi ägeda infektsiooni nähud ja sümptomid |
|
— |
surm hingamissüsteemi selgusetu ägeda haiguse tõttu |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
gripiviiruse A/H5N1 isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
gripiviiruse A/H5 nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
gripiviiruse A/H5 vastane spetsiifiline antikehareaktsioon (tiitri neljakordne või suurem tõus või ühekordne kõrge tiiter) |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele lähikontaktil (kaugus ühe meetrini) inimesega, kes on teatatud kui tõenäoline või kinnitatud haigusjuht |
|
— |
laborikokkupuude, kui kokkupuude linnugripiviirusega A/H5N1 on võimalik |
|
— |
lähikontakt (kaugus ühe meetrini) sellise loomaga, välja arvatud kodu- või metslinnud, kellel on kinnitatud linnugripi A/H5N1 nakkus (nt kass või siga) |
|
— |
alaline elamine või ajutine viibimine piirkonnas, kus parajasti kahtlustatakse linnugripi A/H5N1 esinemist või selle esinemine on kinnitatud, JA vähemalt üks järgmisest kahest kriteeriumist:
|
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja epidemioloogilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on saadud gripiviiruse A/H5 või A/H5N1 positiivne leid laboriuuringuga, mille on teinud muu labor kui inimestel esineva gripi ELi referentlaborite võrgustikku (CNRL) kuuluv riiklik referentlabor. |
|
C. |
Riiklikult kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on saadud gripiviiruse A/H5 või A/H5N1 positiivne leid laboriuuringuga, mille on teinud riiklik referentlabor, mis kuulub inimestel esineva gripi ELi referentlaborite võrgustikku (CNRL). |
|
D. |
WHO kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on saadud laboratoorne kinnitus ühelt H5-viirust käsitlevatest WHO koostöökeskustest. |
3.22. LEEGIONÄRIHAIGUS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on kopsupõletik.
Laboratoorsed kriteeriumid
Haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Legionella spp. isoleerimine hingamisteede sekreedist või normis steriilsest paikmest |
|
— |
Legionella pneumophila antigeeni leid uriinist |
|
— |
Legionella pneumophila serotüüp 1 spetsiifiliste antikehade taseme oluline tõus kordusanalüüsi seerumiproovides |
Tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid:
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
Legionella pneumophila antigeeni leid hingamisteede sekreedist või kopsukoest, nt otsese immunofluorestsentstestiga, kasutades monoklonaalsete antikehade põhiseid reaktiive |
|
— |
Legionella spp. nukleiinhappe leid hingamisteede sekreedist, kopsukoest või normis steriilsest paikmest |
|
— |
Legionella pneumophila muu kui serotüübi 1 vastaste spetsiifiliste antikehade või muu Legionella spp. antikehade taseme oluline tõus kordusanalüüsi seerumiproovides |
|
— |
Legionella pneumophila serotüübi 1 vastaste spetsiifiliste antikehade ühekordne suur sisaldus seerumis |
Epidemioloogilised kriteeriumid Ei kohaldata
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliiniline kriteerium JA vähemalt üks tõenäolise haigusjuhu laboratoorne kriteerium. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliiniline kriteerium JA vähemalt üks kinnitatud haigusjuhu laboratoorne kriteerium. |
3.23. LEPTOSPIROOS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb
|
— |
palavik |
VÕI
vähemalt kaks järgmisest üheteistkümnest:
|
— |
külmavärinad |
|
— |
peavalu |
|
— |
lihasvalu |
|
— |
konjunktiviit |
|
— |
hemorraagiad nahal ja limaskestadel |
|
— |
lööve |
|
— |
ikterus |
|
— |
müokardiit |
|
— |
meningiit |
|
— |
neerupuudulikkus |
|
— |
respiratoorsed sümptomid, nagu hemoptüüs |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
Leptospira interrogans'i või muu patogeense Leptospira spp. isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Leptospira interrogans'i või muu patogeense Leptospira spp. nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
Leptospira interrogans'i või muu patogeense Leptospira spp. leid kliinilisest proovist immunofluorestsentstestiga |
|
— |
Leptospira interrogans'i või muu patogeense Leptospira spp. vastane spetsiifiline antikehareaktsioon |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.24. LISTERIOOS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest viiest:
|
— |
palavik |
|
— |
meningiit, meningoentsefaliit või entsefaliit |
|
— |
gripilaadsed sümptomid |
|
— |
septitseemia |
|
— |
lokaalsed infektsioonid, nagu artriit, endokardiit, endoftalmiit ja abstsessid |
Rasedusaegne listerioos:
|
— |
listeerianakkuse puhul on määratletud järgmised rasedusega seotud tagajärjed: raseduse katkemine, surnultsünd või enneaegne sünd raseduse ajal |
|
— |
vastsündinu listerioos määratletakse kui üks järgmisest:
|
VÕI
vähemalt üks järgmisest viiest esimesel viiel elukuul (vastsündinu listerioos):
|
— |
meningiit või meningoentsefaliit |
|
— |
septitseemia |
|
— |
düspnoe |
|
— |
granulomatosis infantiseptica |
|
— |
naha, limaskestade või konjuktiivi lesioonid |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
Listeria monocytogenes'e isoleerimine või Listeria monocytogenes'e nukleiinhappe leid normis steriilsest paikmest |
|
— |
rasedusega seotud juhul ka: Listeria monocytogenes'e isoleerimine või Listeria monocytogenes'e nukleiinhappe leid normis mittesteriilsest paikmest (nt platsenta kude, amnionivedelik, mekoonium, tupekaabe) või lootelt, surnultsündinult, vastsündinult või emalt |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele (vertikaalne ülekanne) |
|
— |
kokkupuude saastunud toiduga |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid proovi korral, mis on võetud normis steriilsest paikmest, VÕI rasedusega seotud juhul (ema või vastsündinu tema esimesel viiel elukuul), kui on täidetud laboratoorsed kriteeriumid; haigusjuhuna tuleb teatada üksnes ema haigusjuht. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.25. NEUROBORRELIOOS
Kliinilised kriteeriumid
|
— |
Euroopa neuroloogiaühingute föderatsiooni (EFNS) esitatud haigusjuhumääratluse (14) kohased neuroloogilised sümptomid, millel puuduvad muud objektiivsed põhjused. |
Laboratoorsed kriteeriumid
A. Kinnitatud haigusjuht
|
— |
Pleotsütoos liikvoris JA
VÕI |
|
— |
Borrelia-vastaste IgG antikehade leid vereproovist üksnes nende laste (vanus alla 18) puhul, kellel esineb näonärvihalvatus või muu kraniaalnärvide neuriit ja kellel on hiljuti (vähem kui 2 kuud tagasi) olnud erythema migrans |
B. Tõenäoline haigusjuht
|
— |
Pleotsütoos liikvoris JA Lyme'i borrelioosi suhtes positiivne seroloogiline leid liikvorist VÕI |
|
— |
Borrelia-vastaste spetsiifiliste antikehade intratekaalne teke |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Ei kohaldata
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja vähemalt üks tõenäolise haigusjuhu laboratoorsetest kriteeriumidest. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja vähemalt üks kinnitatud haigusjuhu laboratoorsetest kriteeriumidest. |
3.26. MALAARIA
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on palavik VÕI isik, kellel on palaviku anamnees.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
malaaria parasiitide leid vereäigepreparaadist valgusmikroskoopiaga |
|
— |
Plasmodium'i nukleiinhappe leid verest |
|
— |
Plasmodium'i antigeeni leid |
Kui see on võimalik, tuleks Plasmodium spp. liik samastada.
Epidemioloogilised kriteeriumid Ei kohaldata
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.27. LEETRID
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on palavik
JA
|
— |
makulopapuloosne lööve |
NING vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
köha |
|
— |
nohu |
|
— |
konjunktiviit |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
leetriviiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
leetriviiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
ägedale nakkusele iseloomulik leetriviirusevastane spetsiifiline antikehareaktsioon seerumis või süljes |
|
— |
leetriviiruse antigeeni tuvastamine kliinilisest proovist otsese immunofluorestentstestiga, kasutades leetrispetsiifilisi monoklonaalseid antikehi |
Laboriuuringute tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada vaktsineerimisstaatust. Hiljutise vaktsineerimise korral tuleb uurida, kas esineb viiruse metsiktüüpi.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, keda ei ole hiljuti vaktsineeritud ja kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.28. MENINGOKOKKINFEKTSIOON, INVASIIVNE HAIGUS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmistest:
|
— |
meningeaalnähud |
|
— |
hemorraagiline lööve |
|
— |
septiline šokk |
|
— |
septiline artriit |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
Neisseria meningitidis'e isoleerimine normis steriilse paikme või purpuri nahalesiooni proovist |
|
— |
Neisseria meningitidis'e nukleiinhappe leid normis steriilse paikme või purpuri nahalesiooni proovist |
|
— |
Neisseria meningitidis'e antigeeni leid liikvorist |
|
— |
gramnegatiivselt värvunud diplokokkide leid liikvorist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
3.29. MUMPS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on
|
— |
palavik |
JA
vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
kõrvasüljenäärme või mõne muu süljenäärme järsku alanud ühe- või kahepoolne valulik turse, millel ei ole muud ilmset põhjust |
|
— |
orhiit |
|
— |
meningiit |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
mumpsiviiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
mumpsiviiruse nukleiinhappe leid |
|
— |
ägedale nakkusele iseloomulik mumpsiviirusevastane spetsiifiline antikehareaktsioon seerumis või süljes |
Laboriuuringute tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada vaktsineerimisstaatust.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, keda pole hiljuti vaktsineeritud ja kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. Juhul, kui hiljuti on vaktsineeritud: isik, kellel on tuvastatud mumpsiviiruse metsiktüübi tüve esinemine. |
3.30. LÄKAKÖHA
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt kaks nädalat kestev köha JA
|
— |
vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
VÕI
isik, kellel arst on diagnoosinud läkaköha,
VÕI
apnoe episoodid väikelastel
Märkused.
Kõigil isikutel, sealhulgas täiskasvanutel, noorukitel või vaktsineeritud lastel võib esineda ebatüüpilisi sümptomeid. Köha omadusi tuleks uurida, eriti seda, kas köha on äkkhootine, kas see sageneb öösiti ning kas see esineb ilma palavikuta.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
i) |
Bordetella pertussis'e isoleerimine kliinilisest proovist |
|
ii) |
Bordetella pertussis'e nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
iii) |
Bordetella pertussis'e vastane spetsiifiline antikehareaktsioon |
Otsene diagnoosimine (i–ii): kõige paremini on Bordetella pertussis isoleeritav ja selle nukleiinhape tuvastatav ninaneeluproovist.
Kaudne diagnoosimine (iii): võimalusel tuleks ELISA teha kasutades standardina eriti puhast läkaköhatoksiini ja WHO etalonseerumeid. Laboratoorsete testide tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada läkaköhavastase vaktsineerimise staatust. Juhul kui vaktsineeritud on mõnel viimastest aastatest enne proovi võtmist, võib Bordetella pertussis'e vastaste spetsiifiliste antikehade tiiter olla eelneva vaktsineerimise tagajärg või selle tõttu muutunud.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.31. KATK
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmistest kliinilistest vormidest.
|
|
Buboonkatk:
|
|
|
Katkuseptitseemia:
|
|
|
Kopsukatk:
JA vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Yersinia pestis'e isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Yersinia pestis'e nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
Yersinia pestis'e F1 antigeeni vastane spetsiifiline antikehareaktsioon |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
laborikokkupuude haigustekitajaga (kui kokkupuude katkutekitajaga on võimalik) |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
3.32. STREPTOCOCCUS PNEUMONIAE INFEKTSIOON, INVASIIVNE HAIGUS
Kliinilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Streptococcus pneumoniae isoleerimine normis steriilsest paikmest |
|
— |
Streptococcus pneumoniae nukleiinhappe leid normis steriilsest paikmest |
|
— |
Streptococcus pneumoniae antigeeni leid normis steriilsest paikmest |
Epidemioloogilised kriteeriumid Ei kohaldata
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
Antimikroobikumiresistentsus
Antimikroobikumitundlikkuse testide tulemused tuleb teatada kooskõlas ECDC ja liikmesriikide poolt kokku lepitud meetodite ja kriteeriumidega, nagu need on määratletud ECDC antimikroobikumiresistentsuse seire üleeuroopalise võrgustiku poolt (EARS-Net) (15).
3.33. ÄGE POLIOMÜELIIT
Kliinilised kriteeriumid
Alla 15aastane isik, kellel esineb äge lõtv halvatus (AFP),
VÕI
isik, kellel arst kahtlustab poliomüeliiti.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
polioviiruse isoleerimine ja viirustüüpide eristamine – polioviiruse metsiktüüp (WPV) |
|
— |
vaktsiinist pärit polioviirus (VDVP) (VDVP korral vähemalt 85 % sarnasust vaktsiiniviirusega nukleotiidijärjestuse VP1 osas) |
|
— |
Sabini-tüüpi polioviirus: polioviirust määravas ja WHO poolt akrediteeritud laboris tehtud viirustüüpide eristamine (VDVP korral 1–15 % erinevusi nukleotiidijärjestuse VP1 osas võrreldes sama serotüübi vaktsiiniviirusega) |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
anamneesis reis poliomüeliidi endeemilisse piirkonda või piirkonda, kus kahtlustatakse polioviiruse levikut või seda on kinnitatud |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.34. Q-PALAVIK
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
palavik |
|
— |
kopsupõletik |
|
— |
hepatiit |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Coxiella burnetii isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Coxiella burnetii nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
Coxiella burnetii vastane spetsiifiline antikehareaktsioon (IgG või II faasi IgM antikehad) |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.35. MARUTÕBI
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on äge entsefalomüeliit
JA
vähemalt kaks järgmisest seitsmest:
|
— |
loomahammustusejärgsed tundlikkuse muutused hammustuspiirkonnas |
|
— |
parees või paralüüs |
|
— |
neelamislihaste spasm |
|
— |
hüdrofoobia |
|
— |
deliirium |
|
— |
krambid |
|
— |
ärevus |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
marutõveviiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
marutõveviiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist (nt süljest või ajukoest) |
|
— |
viirusantigeenide leid kliinilisest proovist otsese immunofluorestsentstestiga |
|
— |
marutõveviirusevastane spetsiifiline antikehareaktsioon viiruse neutraliseerimise testiga seerumist või liikvorist |
Laboriuuringute tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada vaktsineerimis- või immuniseerimisstaatust.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne loomalt inimesele (nakkuskahtlane või kinnitatud nakkusega loom) |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga (sama loom) |
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele (nt elundisiirdamise tõttu) |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.36. PUNETISED
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on järsku tekkinud generaliseerunud makulopapuloosne lööve
JA
vähemalt üks järgmisest viiest:
|
— |
tservikaalne adenopaatia |
|
— |
suboktsipitaalne adenopaatia |
|
— |
postaurikulaarne adenopaatia |
|
— |
liigesevalu |
|
— |
artriit |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
punetisteviiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
punetisteviiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
punetisteviiruse vastaste IgM antikehade leid (*1). |
|
— |
punetisteviiruse vastase IgG serokonversioon või punetisteviirusevastaste IgG antikehade tiitri oluline suurenemine paralleelselt testitud paarisseerumites |
Laboriuuringute tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada vaktsineerimisstaatust (võimalik IgM antikehade persisteerumine pärast vaktsineerimist).
Epidemioloogilised kriteeriumid
Epidemioloogiline seos kinnitatud haigusjuhuga.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid ning keda ei ole hiljuti vaktsineeritud. Isikut, keda on hiljuti vaktsineeritud ja kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ning kellel on tuvastatud metsiktüübi punetisteviiruse tüve esinemine, käsitatakse kinnitatud haigusjuhuna. |
Märkus. Kui raseduse ajal kahtlustatakse punetisi, on haigusjuhu käsitlemiseks nõutav puntetistevastase IgM antikeha positiivse leiu lisakinnitus (nt punetisteviiruse vastase spetsiifilise IgG antikeha aviidsuse test, referentaboris tehtud punetisteviiruse vastase IgM antikeha ja punetistevastase IgG antikeha tasemete võrdlus paarisseerumites).
3.37. KAASASÜNDINUD PUNETISTESÜNDROOM
Kliinilised kriteeriumid
Kaasasündinud punetistenakkus (CRI)
Kaasasündinud punetistenakkuse kliinilisi kriteeriume ei ole võimalik määratleda.
Kaasasündinud punetistesündroom
Alla 1aastane laps või surnultsündinu, kellel esineb:
vähemalt kaks punktis A loetletud seisundit
VÕI
üks punktis A ja üks punktis B loetletud seisund:
A)
|
— |
katarakt(id) |
|
— |
kaasasündinud glaukoom |
|
— |
kaasasündinud südamerike |
|
— |
kuulmisnõrkus |
|
— |
pigmentaarne retinopaatia |
B)
|
— |
purpur |
|
— |
splenomegaalia |
|
— |
mikrotsefaalia |
|
— |
arengupeetus |
|
— |
meningoentsefaliit |
|
— |
luuhaigus luukoe röntgennegatiivsusega |
|
— |
ikterus, mis algab 24 tundi pärast sündi |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
punetisteviiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
punetisteviiruse nukleiinhappe leid |
|
— |
punetisteviiruse vastane spetsiifiline antikehareaktsioon (IgM) |
|
— |
persistentsed punetisteviiruse vastased IgG antikehad 6.–12. elukuu vahel (vähemalt kaks proovi, milles punetisteviiruse vastaste IgG antikehade kontsentratsioon on samasugune) |
Laboriuuringute tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada vaktsineerimisstaatust.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Imik või surnultsündinu, kui sünnitanud naisel on laboratoorselt kinnitatud punetistenakkus; rasedusaegne ülekanne inimeselt inimesele (vertikaalne ülekanne).
Kaasasündinud punetiste haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Surnultsündinu või imik, kes on kas testimata VÕI kelle laboriuuringute tulemused on negatiivsed ning kellel esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Surnultsündinu, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid, VÕI imik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid JA esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
3.38. SALMONELLAENTERIIT
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
palavik |
|
— |
kõhuvalu |
|
— |
oksendamine |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
Salmonella (muu kui S. Typhi või S. Paratyphi) isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Salmonella (muu kui S. Typhi või S. Paratyphi) nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
Märkus. Salmonella enterica antimikroobikumitundlikkust tuleks testida isolaatide representatiivsest alamhulgast.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest viiest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Iga isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
Antimikroobikumiresistentsus
Antimikroobikumitundlikkuse testide tulemused tuleb teatada kooskõlas ECDC ja liikmesriikide poolt kokku lepitud meetodite ja kriteeriumidega, nagu need on määratletud inimese Salmonella ja Campylobacter'i isolaatide antimikroobikumitundlikkuse ühtlustatud seire ELi protokollis (16).
3.39. ÄGE RASKEKUJULINE RESPIRATOORNE SÜNDROOM (SARS)
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on palavik või kellel on palavikuanamnees,
JA
vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
köha |
|
— |
hingamisraskused |
|
— |
düspnoe |
JA
vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
kopsupõletiku radioloogilised tunnused |
|
— |
ägeda respiratoorse distressi sündroomi radioloogiline leid |
|
— |
kopsupõletiku lahanguleid |
|
— |
ägeda respiratoorse distressi sündroomi lahanguleid |
JA
haigusnähte täielikult selgitava alternatiivse diagnoosi puudumine
Laboratoorsed kriteeriumid
Haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
viiruse isoleerimine rakukultuuris mis tahes kliinilisest proovimaterjalist ja SARS-CoV identifitseerimine, kasutades näiteks RT-PCR meetodit |
|
— |
SARS-CoV nukleiinhappe leid vähemalt ühes järgmisest kolmest:
|
|
— |
SARS-CoV-vastane spetsiifiline antikehareaktsioon ühel järgmisest kahest meetodist:
|
Tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid:
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
ühekordne SARS-CoV suhtes positiivne antikehatest |
|
— |
positiivne PCR-testi tulemus SARS-CoV suhtes ühestainsast kliinilisest proovist ja katsest |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
|
— |
sama tervishoiuüksuse kaks või enam tervishoiutöötajat, (18) kelle puhul on kliinilisi tõendeid SARSi esinemisest ja kelle haiguse algus avaldub sama 10päevase perioodi vältel |
|
— |
kolm või enam isikut (tervishoiutöötajad ja/või patsiendid ja/või külastajad), kellel on epidemioloogiline seos sama tervishoiuüksusega ning kelle puhul on kliinilisi tõendeid SARSi esinemisest ja kelle haiguse algus avaldub sama 10päevase perioodi vältel |
Haigusjuhu klassifikatsioon epideemiatevahelisel perioodil
Kohaldatakse ka SARSi puhangu ajal riikides või piirkondades, mis ei ole haigusest tabandunud.
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos ning on täidetud tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. |
|
C. |
Riiklikult kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid, mille testid on tehtud riiklikus referentlaboris. |
|
D. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid, kusjuures testid on tehtud WHO SARSi kontrolli- ja referentlaboris. |
Haigusjuhu klassifikatsioon haiguspuhangu ajal
Kohaldatakse haiguspuhangu ajal riigis/piirkonnas, kus vähemalt ühel isikul on WHO SARSi kontrolli- ja referentlaboris kinnitatud SARSi nakkus.
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos riiklikult kinnitatud või kinnitatud haigusjuhuga. |
|
C. |
Riiklikult kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid, kusjuures testid on tehtud riiklikus referentlaboratooriumis. |
|
D. |
Kinnitatud haigusjuht Üks järgmisest kolmest:
|
3.40. ENTEROHEMORRAAGILISE E. COLI (SHIGA-TOKSIINI/VEROTSÜTOTOKSIINI TOOTVA (STEC/VTEC) E. COLI) NAKKUS, KAASA ARVATUD HEMOLÜÜTILIS-UREEMILINE SÜNDROOM (HUS)
Kliinilised kriteeriumid
STEC/VTEC kõhulahtisus
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
kõhuvalu |
Hemolüütilis-ureemiline sündroom (HUS)
Isik, kellel on äge neerupuudulikkus ja esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia |
|
— |
trombotsütopeenia |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
Shiga-toksiini/verotsütotoksiini tootva Escherichia coli või Escherichia coli, millel on stx1/vtx1 või stx2/vtx2 geen(id) Escherichia coli, isoleerimine/külv |
|
— |
sorbitooli mittefermenteeriva (NSF) Escherichia coli O157 isoleerimine (ilma toksiini olemasolu või toksiini kodeerivate geenide testimist) |
|
— |
stx1/vtx1 või stx2/vtx2 geeni(de) nukleiinhappe otsene tuvastamine |
|
— |
vaba Shiga-toksiini/verotsütotoksiin leid roojaproovist |
Üksnes HUSi korral võib STEC/VTECi kinnitamiseks kasutada järgmist laboratoorset kriteeriumi:
|
— |
Escherichia coli serotüübi spetsiifiline (LPS-vastane) antikehareaktsioon. |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest viiest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
STEC-nakkusega seotud HUSi võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud HUSi kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
STEC-/VTEC-nakkuse tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
STEC-/VTEC-nakkuse kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.41. ŠIGELLOOS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
palavik |
|
— |
oksendamine |
|
— |
kõhuvalu |
Laboratoorsed kriteeriumid
Kinnitatud haigusjuht:
|
— |
Shigella spp. isoleerimine kliinilisest proovist. |
Tõenäoline haigusjuht:
|
— |
Shigella spp. nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
Märkus. Shigella antimikroobikumitundlikkust tuleks testida isolaatide representatiivsest alamhulgast.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
|
— |
keskkonnatekkene kokkupuude |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos VÕI isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja kinnitatud haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
Antimikroobikumiresistentsus
Antimikroobikumitundlikkuse testide tulemused tuleb teatada kooskõlas ECDC ja liikmesriikide poolt kokku lepitud meetodite ja kriteeriumidega.
3.42. RÕUGED
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
palavik |
JA
tsentrifugaalse levikuga villiline või kõva mädavilliline lööve, mille villid on samas arengustaadiumis;
|
— |
ebatüüpiliste vormide korral vähemalt üks järgmisest neljast:
|
Laboratoorsed kriteeriumid
Haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest laboriuuringust:
|
— |
rõugeviiruse isoleerimine kliinilisest proovist ning seejärel sekveneerimine (üksnes määratud P4 laborites) |
|
— |
rõugeviiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist ning seejärel sekveneerimine |
Laboriuuringute tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada vaktsineerimisstaatust.
Tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid
|
— |
Orthopox-viiruste viiruspartiklite leid elektronmikroskoopial. |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
laborikokkupuude (kui kokkupuude rõugeviirusega on võimalik) |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja kehtib vähemalt üks järgmisest kahest:
|
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid. Haiguspuhangu ajal: isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
3.43. SÜÜFILIS
Kliinilised kriteeriumid
Primaarne süüfilis
Isik, kellel esineb üks või mitu (tavaliselt valutut) šankrit välissuguelunditel, lahklihal, pärakupiirkonnas või suu või neelu limaskestal või mujal kui välissuguelundite piirkonnas.
Sekundaarne süüfilis
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest viiest:
|
— |
difuusne makulopapuloosne lööve, sageli ka peopesadel ja jalataldadel |
|
— |
generaliseerunud lümfadenopaatia |
|
— |
lai kondüloom (condyloma lata) |
|
— |
enanteem |
|
— |
juuste väljalangemine (alopecia diffusa) |
Varane latentne süüfilis süüfilis (alla 1 aasta)
Sümptomid puuduvad ja ka eelneva 12 kuu jooksul ei ole anamneesis süüfilise varasele staadiumile vastavaid sümptomeid.
Tuleb arvestada, et okulaarsed ja neuroloogilised kahjustused võivad avalduda igas süüfilise staadiumis.
Tuleb arvestada, et hiline latentne süüfilis (üle 1 aasta) ei kuulu EL/EMP seire alla.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmistest:
|
— |
Treponema pallidum'i leid lesiooni eksudaadist või kudedest pimevälja mikroskoopial |
|
— |
Treponema pallidum'i leid lesiooni eksudaadist või kudedest otsese immunofluorestsentstestiga |
|
— |
Treponema tuvastamine lesiooni eksudaadist või kudedest nukleiinhappe amplifitseerimise testiga (NAAT) |
|
— |
Treponema pallidum'i vastaste antikehade leid sõeltestiga (TPHA, TPPA või EIA) JA lisaks kas TP-IgM antikehade leid (nt IgM-ELISA või immunoblot või 19S-IgM-FTA-abs) VÕI mittetreponemaalsete antikehade leid (nt RPR, VDRL) |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Primaarne/sekundaarne süüfilis
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele (seksuaalkontakt)
Varane latentne süüfilis
Epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele (seksuaalkontakt) eelneva 12 kuu jooksul
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid. |
3.44. KAASASÜNDINUD SÜÜFILIS
Kliinilised kriteeriumid
Alla 2aastane väikelaps, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kümnest:
|
— |
hepatosplenomegaalia |
|
— |
naha ja limaskesta lesioonid |
|
— |
lai kondüloom (condyloma lata) |
|
— |
persistentne riniit |
|
— |
ikterus |
|
— |
pseudoparalüüs (periostiidi või osteokondriidi tõttu) |
|
— |
kesknärvisüsteemi haaratus |
|
— |
aneemia |
|
— |
nefrootiline sündroom |
|
— |
väärtoitumus |
Laboratoorsed kriteeriumid
Haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Treponema pallidum'i leid nabaväädist, platsentast, ninaeritisest või nahalesiooni materjalist pimevälja mikroskoopial |
|
— |
Treponema pallidum'i leid nabaväädist, platsentast, ninaeritisest või nahalesiooni materjalist otsese immunofluorestsentstestiga (DFA-TP) |
|
— |
Treponema pallidum'i vastaste spetsiifilise IgM antikehade leid (FTA-abs, EIA) |
JA ebaspetsiifilise (mittetreponemaalse) testi (VDRL, RPR) positiivne tulemus lapse seerumist.
Tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
positiivne VDRL-testi tulemus liikvorist (VDRL-CSF) |
|
— |
positiivne mittetreponemaalsete ja treponemaalsete seroloogiliste testide tulemus ema seerumist |
|
— |
väikelapse mittetreponemaalsete antikehade tiiter on neli või enam korda suurem kui nende tiiter ema seerumis |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Väikelaps, kelle puhul on olemas epidemioloogiline seos ülekandena inimeselt inimesele (vertikaalne ülekanne).
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Väikelaps, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja kehtib vähemalt üks järgmisest kahest:
|
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Laps, kelle puhul on täidetud haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid. |
3.45. TEETANUS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt kaks järgmisest kolmest:
|
— |
peamiselt mälumis- ja kaelalihaste valulikud lihasekontraktsioonid, mis põhjustavad näospasme, lõuakrampsulgust e trismi ja sardoonilist naeratust (risus sardonicus) |
|
— |
kerelihaste valulikud kontraktsioonid |
|
— |
generaliseerunud lihaskrambid, sageli opistotoonus |
Laboratoorsed kriteeriumid Ei kohaldata
Epidemioloogilised kriteeriumid Ei kohaldata
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ning puudub suurema tõenäosusega muu diagnoos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Ei kohaldata |
3.46. PUUKENTSEFALIIT
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on kesknärvisüsteemi põletiku sümptomid (nt meningiit, meningoentsefaliit, entsefalomüeliit, entsefaloradikuliit).
Laboratoorsed kriteeriumid (19)
Haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid:
Vähemalt üks järgmisest viiest:
|
— |
puukentsefaliidi (TBE) viiruse vastased spetsiifilised IgM JA IgG antikehad veres |
|
— |
TBE-spetsiifilised IgM antikehad liikvoris |
|
— |
serokonversioon või TBE-spetsiifiliste antikehade tiitri neljakordne suurenemine paarisseerumites |
|
— |
TBE viiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
TBE viiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
Tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid:
TBE viiruse vastaste spetsiifiliste IgM antikehade leid ühest seerumiproovist
Epidemioloogilised kriteeriumid
Kokkupuude ühise nakkusallikaga (pastöriseerimata piimatooted)
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid, VÕI isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Seroloogilisi tulemusi tuleb tõlgendada võttes arvesse varasemat kokkupuudet muude flaviviirusnakkustega ning flaviviiruste vastase vaktsineerimise staatust. Kinnitatud haigusjuhud tuleb sel juhul valideerida neutraliseerimistestiga seerumist või muu samaväärse meetodiga.
3.47. KAASASÜNDINUD TOKSOPLASMOOS
Kliinilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
Toxoplasma gondii leid kudedest või kehavedelikest |
|
— |
Toxoplasma gondii nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
Toxoplasma gondii vastane spetsiifiline antikehareaktsioon (IgM, IgG, IgA) vastsündinul |
|
— |
püsivalt stabiilne Toxoplasma gondii vastaste IgG antikehade tiiter imikul (alla 12kuusel) |
Epidemioloogilised kriteeriumid Ei kohaldata
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Imik, kelle puhul on täidetud laboratoorsed kriteeriumid. |
3.48. TRIHHINELLOOS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt kolm järgmisest kuuest:
|
— |
palavik |
|
— |
lihaste valulikkus ja lihasvalu |
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
näoturse |
|
— |
eosinofiilia |
|
— |
konjuktiivialused, küünealused ja võrkkesta hemorraagiad |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
Trichinella vastsete leid lihasbiopsial võetud koeproovist |
|
— |
Trichinella-vastane spetsiifiline antikehareaktsioon (IFA test, ELISA või western-blot) |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude saastunud toiduga (liha) |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Iga isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.49. TUBERKULOOS
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kelle puhul on olemas järgmised kaks:
|
— |
mis tahes kehapiirkonnas aktiivsele tuberkuloosile vastavad haigusnähud, sümptomid ja/või radioloogiline leid JA |
|
— |
arsti otsus määrata patsiendile täielik tuberkuloosivastane raviskeem |
VÕI
surmajärgselt avastatud haigusjuht, mille patoloogiline leid vastab aktiivsele tuberkuloosile, mille korral tulnuks määrata tuberkuloosivastane antibiootikumravi, kui patsient oleks diagnoositud enne surma.
Laboratoorsed kriteeriumid
Haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
Mycobacterium tuberculosis'e rühma kuuluva bakteri (v.a Mycobacterium bovis-BCG) isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Mycobacterium tuberculosis'e rühma kuuluva bakteri nukleiinhappe leid kliinilisest proovist JA positiivne leid mikroskoopial happekindlate bakterite suhtes või samaväärsete fluorestseeruvalt värvunud bakterite leid valgusmikroskoopial |
Tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
positiivne leid mikroskoopial happekindlate bakterite suhtes või samaväärsete fluorestseeruvalt värvunud bakterite leid valgusmikroskoopial |
|
— |
Mycobacterium tuberculosis'e rühma kuuluva bakteri nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
histoloogilise leiuna granuloomide esinemine |
Epidemioloogilised kriteeriumid Ei kohaldata
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid. |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid. |
Antimikroobikumiresistentsus
Antimikroobikumitundlikkuse testide tulemused tuleb teatada kooskõlas ECDC ja liikmesriikide poolt kokku lepitud meetodite ja kriteeriumidega, nagu need on määratletud Euroopa tuberkuloosireferentlaborite võrgustiku ja Euroopa tuberkuloosiseire võrgustiku poolt (20).
3.50. TULAREEMIA
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmistest kliinilistest vormidest.
|
|
Ultseroglandulaarne tulareemia
|
|
|
Glandulaarne tulareemia
|
|
|
Okuloglandulaarne tulareemia
|
|
|
Orofarüngeaalne tulareemia
JA vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
|
|
Intestinaalne tulareemia Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
|
|
Kopsutulareemia
|
|
|
Tüfoidne tulareemia Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Francisella tularensis'e isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Francisella tularensis'e nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
Francisella tularensis'e vastane spetsiifiline antikehareaktsioon |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.51. KÕHUTÜÜFUS JA PARATÜÜFUSED
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
püsiv palavik VÕI |
|
— |
vähemalt kaks järgmisest neljast:
|
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
Salmonella Typhi või Paratyphi isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Salmonella Typhi või Paratyphi nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude saastunud toidu või joogiveega |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Iga isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.52. HEMORRAAGILISED VIIRUSPALAVIKUD (VHF)
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
palavik |
|
— |
mitmesugused hemorraagianähud, mis võivad põhjustada mitmeelundipuudulikkust |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
spetsiifilise viiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
viirusespetsiifilise nukleiinhappe leid kliinilisest proovist ja viiruse genotüübi määramine |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmistest:
|
— |
viimase 21 päeva jooksul reisimine piirkonnas, kus on teadaolevalt või arvatavasti esinenud hemorraagilise viiruspalaviku juhte |
|
— |
viimase 21 päeva jooksul kokkupuude isikuga, kellel on tõenäoline või kinnitatud hemorraagilise viiruspalaviku haigusjuht, mis algas viimase 6 kuu jooksul |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
3.53. LÄÄNE-NIILUSE PALAVIK (LÄÄNE-NIILUSE VIIRUS (WNV) -NAKKUS)
Kliinilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kolmest:
|
— |
Isik, kellel on palavik |
|
— |
entsefaliit |
|
— |
meningiit |
Laboratoorsed kriteeriumid
Haigusjuhu kinnitamise laboriuuringud
Vähemalt üks järgmisest neljast:
|
— |
Lääne-Niiluse viiruse isoleerimine verest või liikvorist |
|
— |
Lääne-Niiluse viiruse nukleiinhappe leid verest või liikvorist |
|
— |
Lääne-Niiluse viiruse vastane spetsiifiline antikehareaktsioon (IgM) liikvoris |
|
— |
Lääne-Niiluse viiruse vastase IgM kõrge tiiter JA Lääne-Niiluse viiruse vastase IgG antikehade leid JA kinnitus neutraliseerimisega |
Tõenäolise haigusjuhu laboriuuring
Lääne-Niiluse viiruse vastane spetsiifiline antikehareaktsioon seerumis
Laboriuuringute tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada flaviviiruste vastu vaktsineerimise staatust.
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne loomalt inimesele (elamine või reisimine või kokkupuude sääsehammustuste kaudu piirkonnas, kus hobustel või lindudel esineb endeemiliselt Lääne-Niiluse viiruse nakkust) |
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele (vertikaalne ülekanne, vereülekanne, transplantaadid) |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid JA vähemalt üks järgmisest kahest:
|
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud haigusjuhu kinnitamise laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Seroloogilisi tulemusi tuleb tõlgendada võttes arvesse varasemat kokkupuudet muude flaviviirusnakkustega ning flaviviiruste vastase vaktsineerimise staatust. Kinnitatud haigusjuhud tuleb sel juhul valideerida neutraliseerimistestiga seerumist või muu samaväärse meetodiga.
3.54. KOLLAPALAVIK
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel on palavik
JA
vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
ikterus |
|
— |
generaliseerunud hemorraagia |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest viiest:
|
— |
kollapalavikuviiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
kollapalavikuviiruse nukleiinhappe leid |
|
— |
kollapalavikuviiruse antigeeni leid |
|
— |
kollapalavikuviiruse vastane spetsiifiline antikehareaktsioon |
|
— |
surmajärgsel maksa histopatoloogilisel uuringul tüüpiliste lesioonide leid |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Viimase nädala jooksul reisimine piirkonnas, kus teadaolevalt või arvatavasti on esinenud kollapalavikujuhtumeid.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, keda pole hiljuti vaktsineeritud ja kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. Hiljutise vaktsineerimise korral isik, kellel avastatakse kollapalavikuviiruse metsiktüübi tüvi. |
Märkus. Seroloogilisi tulemusi tuleb tõlgendada võttes arvesse varasemat kokkupuudet muude flaviviirusnakkustega ning flaviviiruste vastase vaktsineerimise staatust. Kinnitatud haigusjuhud tuleb sel juhul valideerida neutraliseerimistestiga seerumist või muu samaväärse meetodiga.
3.55. YERSINIA ENTEROCOLITICA VÕI YERSINIA PSEUDOTUBERCULOSIS'E ENTERIIT
Kliinilised kriteeriumid
Isik, kellel esineb vähemalt üks järgmisest viiest:
|
— |
palavik |
|
— |
kõhulahtisus |
|
— |
oksendamine |
|
— |
kõhuvalu (pseudoapenditsiit) |
|
— |
roojamispakitsus |
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest kahest:
|
— |
inimesele patogeense Yersinia enterocolitica või Yersinia pseudotuberculosis'e isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Y. enterocolitica või Y. pseudotuberculosis'e virulentsusgeenide leid kliinilisest proovist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Vähemalt üks järgmisest neljast epidemioloogilisest seosest:
|
— |
ülekanne inimeselt inimesele |
|
— |
kokkupuude ühise nakkusallikaga |
|
— |
ülekanne loomalt inimesele |
|
— |
kokkupuude saastunud toiduga |
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Kui riiklikus seiresüsteemis ei registreerita kliinilisi sümptomeid, tuleks kõik laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga isikud teatada kinnitatud haigusjuhtudena.
3.56. ZIKA VIIRUSHAIGUS
Kliinilised kriteeriumid
|
— |
Isik, kellel on lööve. |
Laboratoorsed kriteeriumid
A. Kinnitatud haigusjuht
Vähemalt üks järgmistest:
|
— |
Zika viiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
Zika viiruse antigeeni leid kliinilisest proovist |
|
— |
Zika viiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Zika viiruse vastaste spetsiifiliste IgM antikehade leid seerumiproovist (seerumiproovidest) JA kinnitus neutraliseerimistestiga |
|
— |
serokonversioon või Zika viiruse vastaste spetsiifiliste antikehade tiitri neljakordne suurenemine paarisseerumites |
B. Tõenäoline haigusjuht
|
— |
Zika viiruse vastaste spetsiifiliste IgM antikehade leid seerumiproovist |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Kahenädalases ajavahemikus enne sümptomite avaldumist on anamneesis reisimine piirkonda või alaline elamine piirkonnas, kus on dokumenteeritud Zika viiruse jätkuv levik,
VÕI
seksuaalkontakt isikuga, kellel on hiljuti olnud kokkupuude Zika viirusnakkusega või kellel on kinnitatud Zika viirusnakkus.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht Ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja tõenäolise haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kinnitatud haigusjuhu laboratoorsed kriteeriumid. |
Märkus. Seroloogilisi tulemusi tuleb tõlgendada võttes arvesse varasemat kokkupuudet muude flaviviirusnakkustega ning flaviviiruste vastase vaktsineerimise staatust. Kinnitatud haigusjuhud tuleb sel juhul valideerida neutraliseerimistestiga seerumist või muu samaväärse meetodiga.
3.57. KAASASÜNDINUD ZIKA VIIRUSHAIGUS
Kliinilised kriteeriumid
|
— |
Imik või loode, kellel on mikrotsefaalia või koljusisesed kaltsifikaadid või muud kesknärvisüsteemi väärarendid. |
Laboratoorsed kriteeriumid
A. Kinnitatud haigusjuht
|
— |
Zika viiruse nukleiinhappe leid kliinilisest proovist |
|
— |
Zika viiruse antigeeni leid kliinilisest proovist |
|
— |
Zika viiruse isoleerimine kliinilisest proovist |
|
— |
Zika viiruse vastaste spetsiifiliste IgM antikehade leid seerumist, liikvorist või amnionivedelikust |
Epidemioloogilised kriteeriumid
Ema, kellel on kinnitatud rasedusaegne Zika viirusnakkus.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Tõenäoline haigusjuht Imik või loode, kelle puhul on täidetud kliinilised kriteeriumid ja on olemas epidemioloogiline seos. |
|
B. |
Kinnitatud haigusjuht Isik, kelle puhul on täidetud kliinilised ja laboratoorsed kriteeriumid. |
4. TERVISE ERIKÜSIMUSTE HAIGUSJUHUMÄÄRATLUSED
4.1. HAIGLANAKKUSE (EHK TERVISHOIUTEENUSEGA SEOTUD NAKKUSE) HAIGUSJUHU ÜLDMÄÄRATLUS
Käimasoleva haiglaraviga seotud nosokomiaalne infektsioon e hospitaalinfektsioon e haiglanakkus on nakkus, mis vastab ühele haigusjuhumääratlustest JA
|
— |
mille korral sümptomid avaldusid parajasti toimuva haiglasoleku 3. päeval või hiljem (hospitaliseerimise päev = 1. päev) VÕI |
|
— |
mille korral patsienti opereeriti 1. või 2. päeval ja tal tekib kirurgilise paikme nakkus enne 3. päeva VÕI |
|
— |
mille korral paigaldati 1. või 2. päeval invasiivne seade, mis põhjustab haiglanakkuse enne 3. päeva. |
Varasema haiglaravil viibimisega seotud haiglanakkus on nakkus, mis vastab ühele haigusjuhumääratlustest
JA
|
— |
mille korral nakkusega patsient on võetud uuesti haiglasse vähem kui 48 tundi pärast eelmist aktiivravihaiglas viibimist VÕI |
|
— |
patsient on võetud haiglasse sellise nakkusega, mis vastab kirurgilise paikme nakkuse haigusjuhumääratlusele, st kirurgilise paikme nakkus tekkis 30 päeva jooksul pärast operatsiooni (või tekkis implantaadiga seotud operatsiooni korral 90 päeva jooksul pärast operatsiooni kirurgilise paikme sügav nakkus või kirurgilise paikme elundi/õõne nakkus) ja patsiendil on haigusjuhumääratlusele vastavad sümptomid ja/või ta saab selle nakkuse tõttu antimikroobikumiravi VÕI |
|
— |
patsient on võetud haiglaravile Clostridium difficile nakkusega (või tal avalduvad kahe päeva jooksul selle sümptomid) vähem kui 28 päeva pärast aktiivravihaiglast väljakirjutamist. |
Märkus. Hetkelevimusuuringute eesmärgil määratletakse uuringupäeval esineva aktiivse haiglanakkusena nakkus, mille korral haigusnähud ja sümptomid on uuringupäeval olemas või need esinesid varem, kuid patsient saab uuringupäeval (endiselt) selle nakkuse vastast ravi. Sümptomite ja haigusnähtude esinemist tuleks kontrollida enne raviga alustamist, et teha kindlaks, kas ravitav infektsioon vastab ühele haiglanakkuse haigusjuhumääratlustest.
4.1.1. BJ: luu- ja liigeseinfektsioon
BJ-BONE: osteomüeliit
Osteomüeliit peab vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
— |
patsiendi luust on välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on luu vahetul vaatlusel kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud osteomüliidi esinemine |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), paikne turse, valulikkus, kuumenemine või eritis luunakkuskahtlasest paikmest JA vähemalt üks järgmisest:
|
Teatamisjuhis
Südameoperatsioonijärgne mediastiniit, millega kaasub osteomüeliit, registreeritakse organi/õõne kirurgilise paikme nakkusena (SSI-O).
BJ-JNT: liigese- või limapaunanakkus
Liigese- või limapaunanakkus peab vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
— |
patsiendi liigesevedelikust või sünoviaalbiopsiamaterjalist on välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud liigese- või limapaunanakkuse esinemine |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmistest haigusnähtudest või sümptomitest, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: liigese valu, turse, valulikkus, kuumenemine, efusiooninähud või piiratud liikuvus JA vähemalt üks järgmisest:
|
BJ-DISC: lülidevaheketta nakkus
Lülidevaheketta nakkus peab vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
— |
patsiendilt kirurgilise menetluse ajal või nõelaspiratsiooniga võetud lülidevaheketta piirkonna koeproovist on välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud lülidevaheketta nakkuse leid |
|
— |
patsiendil on palavik (> 38 °C), millel ei ole muud teadaolevat põhjust, või valu tabandunud lülivaheketta piirkonnas JA infektsiooni radioloogiline leid (nt normist kõrvalekalduv leid röntgen-, kompuutertomograafia- või magnetresonatstomograafiauuringul või radioaktiivse märgistusega (gallium, tehneetsium jne) nukleaarmeditsiiniuuringul) |
|
— |
patsiendil on palavik (> 38 °C), millel ei ole muud teadaolevat põhjust, ja valu asjaomase lülidevaheketta piirkonnas JA vere või uriini positiivne antigeenitest (nt Haemophilus influenzae, Streptococcus pneumoniae, Neisseria meningitidis või B-grupi Streptococcus) |
4.1.2. BSI: vereringeinfektsioon
BSI: laboratoorselt kinnitatud vereringeinfektsioon
Samastatud patogeeni leid ühest positiivsest verekülvist
VÕI
patsiendil on vähemalt üks järgmistest haigusnähtudest või sümptomitest: palavik (> 38 °C), külmavärinad või hüpotensioon
JA tavalise naha kontaminandi suhtes positiivne leid kahest verekülvist (kahest eraldi vereproovist, tavaliselt 48 tunni jooksul)
Naha kontaminandid = koagulaasnegatiivsed stafülokokid, Micrococcus spp., Propionibacterium acnes, Bacillus spp., Corynebacterium spp.
Vereringeinfektsiooni allikas:
|
— |
kateetriga seotud: sama mikroorganism külvati välja kateetrilt või sümptomid paranesid 48 tunni jooksul pärast kateetri eemaldamist (C-PVC: perifeerne veenikateeter, C-CVC: tsentraalveenikateeter (märkus: kui mikrobioloogiliselt on kinnitunud, registreeritakse C-CVC või C-PVC BSI vastavalt kui CRI3-CVC või CRI3-PVC, vt CRI3 määratlus)). |
|
— |
muu nakkuse suhtes sekundaarne: sama mikroorganism isoleeriti teisest nakkuskoldest või on olemas veenev kliiniline leid, et vereringeinfektsioon on sekundaarne teise nakkuskolde, invasiivse diagnostilise protseduuri või võõrkeha suhtes
|
|
— |
põhjus teadmata (UO): mitte ükski eespool nimetatust, teadmata tekkepõhjusega vereringeinfektsioon (tõendatud uuringutega ning allikat ei ole leitud) |
|
— |
tundmatu (UNK): teave vereringeinfektsiooni allika kohta ei ole kättesaadav või andmed puuduvad |
4.1.3. CNS: kesknärvisüsteemi infektsioon
CNS-IC: intrakraniaalne infektsioon (ajuabstsess, subduraalne või epiduraalne infektsioon, entsefaliit)
Intrakraniaalne infektsioon peab vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
— |
patsiendi ajukoest või -kelmest on välja külvatud haigustekitajad; |
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud abstsess või intrakraniaalse infektsiooni esinemine |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: peavalu, peapööritus, palavik (> 38 °C), lokaalsed neuroloogilised sümptomid, teadvusehäired või segasusseisund JA vähemalt üks järgmisest:
JA kui diagnoos pannakse ante mortem, alustab arst asjakohast antimikroobikumiravi |
Teatamisjuhis
Kui meningiit ja ajuabstsess esinevad koos, registreeritakse nakkus intrakraniaalse infektsioonina (IC).
CNS-MEN: meningiit või ventrikuliit
Meningiit või ventrikuliit peab vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
— |
patsiendi liikvorist on välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on vähemalt üks järgmine haigusnäht või sümptom, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), peavalu, kaela jäikus, meningeaalnähud, kraniaalnärvidega seotud nähud või ärrituvus JA vähemalt üks leid järgmistest:
JA kui diagnoos pannakse ante mortem, alustab arst asjakohast antimikroobikumiravi |
Teatamisjuhised
|
— |
Liikvorišundi nakkus registreeritakse kirurgilise paikme nakkusena (SSI), kui see tekib kuni 90 päeva pärast šundi paigaldamist; kui > see avaldub 90 päeva pärast või pärast šundi käsitsemist/avamist, registreeritakse see kui CNS-MEN, kui infektsioon vastab tervishoiuteenustega seotud nakkuse (HAI) üldisele haigusjuhumääratlusele. |
|
— |
Meningoentsefaliit registreeritakse kui MEN. |
|
— |
Spinaalabstsess, millega kaasub meningiit, registreeritakse kui MEN. |
CNS-SA: spinaalabstsess ilma meningiidita
Epiduraalne või subduraalne spinaalabstsess ilma liikvori või piirnevate luustruktuuride haaratuseta peab vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
— |
patsiendi epiduraalsest või subduraalsest spinaalabtsessist on välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või lahangul sedastatud epiduraalne või subduraalne spinaalabstsess või histopatoloogilise uuringuga saadud tõendid selle esinemisest |
|
— |
patsiendil on vähemalt üks järgmine haigusnäht või sümptom, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), seljavalu, fokaalne valulikkus, radikuliit, paraparees või parapleegia JA vähemalt üks järgmisest:
JA kui diagnoos pannakse ante mortem, alustab arst asjakohast antimikroobikumiravi |
Teatamisjuhis
Spinaalabstsess, millega kaasub meningiit, registreeritakse meningiidina (CNS-MEN).
4.1.4. CRI: kateetriga seotud infektsioon (21)
CRI1-CVC: tsentraalveenikateetriga seotud lokaalne infektsioon (verekülv ei ole positiivne)
|
— |
tsentraalveenikateetrilt kvantitatiivne külv ≥ 103 CFU/ml või semikvantitatiivne külv > 15 CFU |
|
— |
JA mäda/põletik sisestamiskoha ümbruses või tunnelis |
CRI1-PVC: perifeerse veenikateetriga seotud lokaalne infektsioon (verekülv ei ole positiivne)
|
— |
perifeerselt veenikateetrilt kvantitatiivne külv≥ 103 CFU/ml või semikvantitatiivne külv > 15 CFU |
|
— |
JA mäda/põletik sisestamiskoha ümbruses või tunnelis |
CRI2-CVC: tsentraalveenikateetriga seotud üldinfektsioon (verekülv ei ole positiivne)
|
— |
tsentraalveenikateetrilt kvantitatiivne külv ≥ 103 CFU/ml või semikvantitatiivne külv > 15 CFU |
|
— |
JA kliinilised nähud paranevad 48 tunni jooksul pärast kateetri eemaldamist |
CRI2-PVC: perifeerse veenikateetriga seotud üldinfektsioon (verekülv ei ole positiivne)
|
— |
perifeerselt veenikateetrilt kvantitatiivne külv≥ 103 CFU/ml või semikvantitatiivne külv > 15 CFU |
|
— |
JA kliinilised nähud paranevad 48 tunni jooksul pärast kateetri eemaldamist |
CRI3-CVC: tsentraalveenikateetriga seotud mikrobioloogiliselt kinnitatud vereringeinfektsioon
|
— |
vereringeinfektsioon tekib 48 tundi enne või pärast kateetri eemaldamist (kui see eemaldatakse) |
JA sama mikroorganismi positiivne külv ühest järgmistest proovidest:
|
— |
tsentraalveenikateetrilt kvantitatiivne külv ≥ 103 CFU/ml või semikvantitatiivne külv > 15 CFU |
|
— |
kvantitatiivse verekülvi korral on suhe tsentraalveenikateetri proov/perifeerne vereproov > 5 |
|
— |
ajaline erinevus verekülvide positiivsuses: tsentraalveenikateetri verekülv on kaks tundi või veel varem positiivne kui perifeerne verekülv (vereproovid võetud ühel ajal) |
|
— |
sama mikroorganismi positiivne külv sisestamiskoha mädast |
CRI3-PVC: perifeerse veenikateetriga seotud mikrobioloogiliselt kinnitatud vereringeinfektsioon
Vereringeinfektsioon tekib 48 tundi enne või pärast kateetri eemaldamist (kui see eemaldatakse)
JA sama mikroorganismi positiivne külv ühest järgmistest proovidest:
|
— |
perifeerselt veenikateetrilt kvantitatiivne külv ≥ 103 CFU/ml või semikvantitatiivne külv > 15 CFU |
|
— |
sama mikroorganismi positiivne külv sisestamiskoha mädast |
4.1.5. CVS: kardiovaskulaarsüsteemi infektsioon
CVS-VASC: arteri- või veeniinfektsioon
Arteri- või veeniinfektsioon peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal eemaldatud arteritest või veenidest välja külvatud haigustekitajad JA verekülvi ei ole tehtud või see on negatiivne |
|
— |
kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel on saadud tõendeid arteri- või veeniinfektsiooni esinemisest patsiendil |
|
— |
patsiendil on vähemalt üks järgmine haigusnäht või sümptom, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), valu, punetus või kuumenemine asjaomase veresoone piirkonnas JA intravaskulaarse kanüüli otsalt on semikvantitatiivse külvimeetodiga välja külvatud üle 15 koloonia JA verekülvi ei ole tehtud või see on negatiivne |
|
— |
patsiendil esineb asjaomases veresoonepiirkonnas mädane eritis JA verekülvi ei ole tehtud või see on negatiivne |
Teatamisjuhised
Arteriovenoosse transplantaadi, šundi või fistuli või intravaskulaarse kanüüli sisestamiskoha infektsioon registreeritakse negatiivse verekülvi korral kui CVS-VASC. Kolmandale kriteeriumile vastav CVS-VASC registreeritakse haigusjuhule vastavalt kui CRI1 või CRI2.
CVS-ENDO: endokardiit
Loomuliku või tehissüdameklapi endokardiit peab vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
— |
patsiendi südameklapist või vegetatsioonist on välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), uus või muutuv südamekahin, emboolia tunnused, nahanähud (nt täppverevalumid, küünealused hemorraagiad, valulikud subkutaansed sõlmekesed), kongestiivne südamepuudulikkus või südame juhtehäired JA vähemalt üks järgmistest:
JA kui diagnoos pannakse ante mortem, alustab arst asjakohast antimikroobikumiravi |
CVS-CARD: müokardiit või perikardiit
Müokardiit või perikardiit peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on nõelaspiratsiooniga või kirurgilise menetluse ajal võetud perikardikoest või -vedelikust välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmistest haigusnähtudest või sümptomitest, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), rindkerevalu, paradoksaalne pulss või südame suurenemine JA vähemalt üks järgmistest:
|
CVS-MED: mediastiniit
Mediastiniit peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on kirurgilisel menetluse ajal või nõelaspiratsiooniga võetud keskseinandikoest või -vedelikust on välja külvatud haigustekitajad; |
|
— |
patsiendil on kirurgilisel operatsioonil ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud mediastiniidi leid |
|
— |
patsiendil on vähemalt üks järgmine haigustunnus või sümptom, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), rindkerevalu või sternumi ebastabiilsus JA vähemalt üks järgmisest:
|
Teatamisjuhis:
Pärast südameoperatsiooni tekkinud mediastiniit, millega kaasneb osteomüeliit, registreeritakse kui SSI-O.
4.1.6. EENT: silma-, kõrva, kurgu- või suuinfektsioon
EENT-CONJ: konjunktiviit
Konjunktiviit peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendi konjuktiivilt või piirnevatest kudedest (nt silmalaug, sarvkest, Meibomi näärmed või pisaranäärmed) võetud mädasest eritisest välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil esineb konjuktiivi või silmaümbruse valu või punetus JA vähemalt üks järgmisest:
|
Teatamisjuhised
|
— |
Muud silmainfektsioonid registreeritakse kui EYE. |
|
— |
Hõbenitraadi (AgNO3) põhjustatud keemilist konjuktiviiti ei registreerita tervishoiuteenusega seotud nakkusena. |
|
— |
Laialdasemalt levinud viirushaigustega (leetrid, tuulerõuged või ülemiste hingamisteede infektsioonid) seotud konjunktiviiti ei registreerita. |
EENT-EYE: silmainfektsioon, välja arvatud konjunktiviit
Silmainfektsioon, v.a konjunktiviit, peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendi silmamuna ees- või tagakambrist või klaaskehanestest on välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: silmavalu, nägemisehäire või hüpopüon JA vähemalt üks järgmisest:
|
EENT-EAR: kõrva ja nibujätkeinfektsioonid
Kõrva- või nibujätkeinfektsioonid peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile.
|
|
Väliskõrvapõletik ( otitis externa ) peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
|
|
Keskkõrvapõletik ( otitis media ) peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
|
|
Sisekõrvapõletik ( otitis interna ) peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
|
|
Nibujätkepõletik ( mastoidiit ) peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
EENT-ORAL: suuõõneinfektsioon (suu, keel või igemed)
Suuõõneinfektsioon peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on suuõõne kudede mädasest materjalist välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on suuõõne abstsess või muu suuõõneinfektsiooni sümptomid, mis on kindlaks tehtud vahetu vaatluse teel, kirurgilise menetlus ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel |
|
— |
patsiendil on vähemalt üks järgmine haigusnäht või sümptom, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: abstsess, haavandid või kummuvad valged laigud põletikulisel limaskestal või katt suu limaskestal JA vähemalt üks järgmisest:
|
Teatamisjuhis
Tervishoiuteenusega seotud infektsiooni korral registreeritakse suuõõne esmased Herpes simplex-infektsioonid kui ORAL; korduvad herpesinfektsioonid ei ole seotud tervishoiuteenusega.
EENT-SINU: sinuiit
Sinuiit peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on ninakõrvalurkest võetud mädasest materjalist välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on vähemalt üks järgmine haigusnäht või sümptom, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), tabandunud ninakõrvalurke valu või valulikkus, peavalu, mädane eksudaat või ninakinnisus JA vähemalt üks järgmisest:
|
EENT-UR: ülemiste hingamisteede nakkused (farüngiit, larüngiit, epiglotiit)
Ülemiste hingamisteede nakkused peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), neelu punetus, kurguvalu, köha, hääle kähedus või mädane eksudaat kurgus JA vähemalt üks järgmisest:
|
|
— |
patsiendil on vahetul vaatlusel, kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud abstsess |
4.1.7. GI: gastrointestinaalsüsteemi infektsioon
GI-CDI: Clostridium difficile infektsioon
Clostridium difficile infektsioon (varem kasutatud ka nimetust Clostridium difficile'ga seotud diarröa ehk CDAD) peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
kõhulahtisusele iseloomulikud roojamissagedus ja roe või toksiline megakoolon JA Clostridium difficile toksiini A ja/või B suhtes positiivne laboratoorne test roojast või toksiine moodustava C. difficile leid roojast külvi või muu meetodiga, näiteks PCRi positiivne tulemus |
|
— |
mao-sooletrakti alumise osa endoskoopial sedastatud pseudomembranoosne koliit |
|
— |
Clostridium difficile põhjustatud infektsioonile (kõhulahtisusega või ilma) iseloomulik histopatoloogiline leid endoskoopial, kolektoomial või lahangul võetud koeproovis |
GI-GE: gastroenteriit (v.a CDI)
Gastroenteriit peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on äkki alanud kõhulahtisus (vedel roe üle 12 tunni) oksendamisega või ilma või palavik (> 38 °C) ning puudub tõenäoline mittenakkuslik põhjus (nt diagnostilised testid, muu kui antimikroobikumiravi, kroonilise seisundi äge halvenemine või psühholoogiline stress) |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, palavik (> 38 °C) või peavalu JA vähemalt üks järgmisest:
|
GI-GIT: mao-sooletrakti (söögitoru, magu, peen- ja jämesool ning pärasool) infektsioon, välja arvatud gastroenteriit ja apenditsiit
Mao-sooletrakti infektsioonid, välja arvatud gastroenteriit ja appenditsiit, peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud abstsess või muu infektsioon |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust ja mis viitavad tabandunud elundi või koe infektsioonile: palavik (> 38 °C), iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või valulikkus JA vähemalt üks järgmisest:
|
GI-HEP: hepatiit
Hepatiit peab vastama järgmisele kriteeriumile:
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), isutus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, ikterus või anamneesis vereülekanne viimase kolme kuu jooksul
JA vähemalt üks järgmisest:
|
— |
A-hepatiidi, B-hepatiidi, C-hepatiidi või D-hepatiidi positiivne antigeeni- või antikehatest |
|
— |
kõrvalekalded maksafunktsiooni testides (nt ALT/AST, bilirubiini suurenenud väärtused) |
|
— |
tsütomegaloviiruse (CMV) leid uriinist või orofarüngeaalsekreedist |
Teatamisjuhised
|
— |
Mittenakkuslikku hepatiiti ega ikterust (alfa-1-antitrüpsiini vaegus jms) ei registreerita. |
|
— |
Hepatotoksiliste ainetega kokkupuutest tekkinud hepatiiti ja ikterust (alkoholi ja atseetaminofeeni põhjustatud hepatiit jms) ei registreerita. |
|
— |
Sapiteede obstruktsioonist (koletsüstiit) tingitud hepatiiti või ikterust ei registreerita. |
GI-IAB: mujal täpsustamata intraabdominaalne infektsioon, kaasa arvatud sapipõie, sapiteede, maksa (v.a viirushepatiit), põrna, kõhunäärme, kõhukelme, subfreenilise ehk subdiafragmaalse ruumi või muu intraabdominaalse koe või mujal täpsustamata piirkonna infektsioon
Intraabdominaalsed infektsioonid peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on intraabdominaalruumist kirurgilise menetluse ajal või nõelaspiratsiooniga võetud mädasest materjalist välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud abstsess või muu intraabdominaalsele infektsiooni leid |
|
— |
patsiendil on kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või ikterus JA vähemalt üks järgmisest:
|
Teatamisjuhis
Pankreatiit (põletiku sündroom, millele on iseloomulik kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis on seotud pankrease ensüümide suure sisaldusega seerumis) registreeritakse üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et see on infektsioosne.
4.1.8. LRI: alumiste hingamisteede nakkus, välja arvatud kopsupõletik
LRI-BRON: bronhiit, trahheobronhiit, bronhioliit, trahheiit (ilma kopsupõletiku tunnusteta)
Patsiendil ei ole kopsupõletiku kliinilist ega radioloogilist leidu
JA patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), köha, tekkinud või suurenenud rögaeritus, märjad räginad, vilistav hingamine
JA vähemalt üks järgmisest:
|
— |
positiivne külv trahhea süvaaspiratsiooni või bronhoskoopiaga võetud materjalist |
|
— |
positiivne antigeenitest hingamisteede sekreedist |
Teatamisjuhis:
Kroonilise kopsuhaigusega patsiendil esinevat kroonilist bronhiiti ei registreerita infektsioonina, kui puudub ägeda sekundaarse infektsiooni leid, mida põhjustab haigustekitaja vahetumine.
LRI-LUNG: muud alumiste hingamisteede nakkused
Muud alumiste hingamisteede nakkused peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on äigepreparaadis sedastatud või kopsukoest või -vedelikust, kaasa arvatud pleuravedelikust välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud kopsuabstsess või empüeem |
|
— |
patsiendil on kopsu radioloogilisel uuringul sedastatud abstsessiõõs |
Teatamisjuhis
Kopsuabstsess või empüeem registreeritakse kui LUNG.
4.1.9. NEO: vastsündinute infektsioonide spetsiifilised haigusjuhumääratlused
NEO-CSEP: kliiniline sepsis
KÕIK kolm järgmist kriteeriumi:
|
— |
raviarst on alustanud asjakohase sepsisevastase vähemalt 5-päevase antimikroobikumiraviga |
|
— |
verekülvis ei ole sedastatud haigustekitajaid või ei ole testitud |
|
— |
puudub ilmne infektsioon muus paikmes |
JA 2 järgmist kriteeriumi (muu ilmse põhjuseta):
|
— |
palavik (> 38 °C) või ebastabiilne kehatemperatuur (inkubaatori temperatuuri sage reguleerimine) või hüpotermia (< 36,5 °C) |
|
— |
tahhükardia (> 200/min) või tekkinud/süvenenud bradükardia (< 80/min) |
|
— |
kapillaaride taastäitumise aeg (CRT) > 2 s |
|
— |
apnoe teke või süvenemine (hingamispeetus > 20 s) |
|
— |
teadmata põhjusega metaboolne atsidoos |
|
— |
hüperglükeemia teke (> 140 mg/dl) |
|
— |
muu sepsisele viitav leid (naha värvus (üksnes juhul, kui kapillaaride taastäitumise aega ei kasutata), laborileid (C-reaktiivne valk (CRP), interleukiin), suurenenud hapnikuvajadus (intubeerimine), patsiendi ebastabiilne üldseisund, apaatia) |
NEO-LCBI: laboratoorselt kinnitatud vereringeinfektsioon
Vähemalt kaks järgmisest: kehatemperatuur > 38 °C või < 36,5 °C või ebastabiilne kehatemperatuur, tahhükardia või bradükardia, apnoe, kapillaaride pikenenud taastäitumisaeg, metaboolne atsidoos, hüperglükeemia, muud vereringeinfektsiooni tunnused, nagu apaatia,
JA
samastatud haigustekitaja, kes ei kuulu kogulaasnegatiivsete stafülokokkide rühma, on välja külvatud verest või liikvorist (liikvor on lisatud, sest kõnealuses vanuserühmas on meningiit tavaliselt hematogeenne ja seepärast võib liikvori positiivset testi pidada vereringeinfektsioonile viitavaks leiuks, isegi kui verekülvid on negatiivsed või neid ei ole tehtud).
Teatamisjuhised
|
— |
selleks, et tagada kooskõla täiskasvanute vereringeinfektsiooni (kaasa arvatud sekundaarne vereringeinfektsioon) registreerimisega, jäeti ELi hetkelevimuse uuringute puhul kriteerium „haigustekitaja ei ole seotud infektsiooniga muus paikmes“ Neo-KISSi määratlusest välja; |
|
— |
vastsündinute vereringeinfektsiooni tekke põhjus märgitakse väljale „vereringeinfektsiooni tekke põhjus“. |
|
— |
Kui infektsioon vastab nii NEO-LCBI kui ka NEO-CNSB määratlusele, registreeritakse NEO-LCBI. |
NEO-CNSB: koagulaasnegatiivsete stafülokokkide põhjustatud laboratoorselt kinnitatud vereringeinfektsioon
|
— |
Vähemalt kaks järgmisest: kehatemperatuur > 38 °C või < 36,5 °C või ebastabiilne kehatemperatuur, tahhükardia või bradükardia, apnoe, kapillaaride pikenenud taastäitumisaeg, metaboolne atsidoos, hüperglükeemia, muud vereringeinfektsiooni tunnused, nagu apaatia, |
|
— |
JA verest või kateetriotsalt on välja külvatud koagulaasnegatiivne stafülokokk |
|
— |
JA patsiendil on üks järgmisest: C-reaktiivne valk > 2,0 mg/dl; neutrofiilide noorvormide arvu ja neutrofiilide absoluutarvu suhe (I/T suhe) > 0,2; leukotsüüdid < 5/nl, trombotsüüdid < 100/nl |
Teatamisjuhised
|
— |
Et tagada kooskõla täiskasvanute vereringeinfektsiooni (kaasa arvatud sekundaarne vereringeinfektsioon) registreerimisega, jäeti ELi hetkelevimuse uuringute puhul kriteerium „haigustekitaja ei ole seotud infektsiooniga muus paikmes“ Neo-KISSi määratlusest välja. |
|
— |
Vastsündinute vereringeinfektsiooni tekke põhjus märgitakse väljale „vereringeinfektsiooni tekke põhjus“. |
|
— |
Kui infektsioon vastab nii NEO-LCBI kui ka NEO-CNSB määratlusele, registreeritakse NEO-LCBI. |
NEO-PNEU: kopsupõletik
|
— |
Kopsude gaasivahetuse nõrgenemine |
|
— |
JA uus infiltraat, konsolideerumine või pleuraefusioon rindkere röntgenülesvõttel |
|
— |
JA vähemalt neli järgmisest: kehatemperatuur > 38 °C või < 36,5 °C, ebastabiilne kehatemperatuur, tahhükardia või bradükardia, tahhüpnoe või apnoe, düspnoe, hingamisteede sekreedi suurenenud eritumine, taastekkinud mädane röga, hingamisteede sekreedist isoleeritud haigustekitaja, C-reaktiivne valk > 2,0 mg/dl, I/T suhe > 0,2 |
NEO-NEC: nekrotiseeriv enterokoliit
Nekrotiseeriva enterokoliidi histopatoloogiline leid
VÕI
vähemalt üks tüüpiline radioloogiline leid (pneumoperitoneum, pneumatosis intestinalis, muutumatud „jäigad“ peensoolelingud) ja vähemalt kaks järgmisest (kui puudub muu selgitus): oksendamine, kõhupinge, toitmiseelne toidujääk maos, vähese või rohke verekoguse korduv esinemine roojas
4.1.10. PN: kopsupõletik
Kahel või enamal rindkere sariröntgenülesvõttel või kompuutertomograafiauuringul on kopsupõletikule viitav leid patsientidel, kelle põhihaigus on südame- või kopsuhaigus. Patsientide puhul, kelle põhihaiguse ei ole südame- või kopsuhaigus, piisab ühest selge tulemusega rindkere röntgenülesvõttest või kompuutertomograafiauuringust.
JA vähemalt üks järgmistest haigustunnusest:
|
— |
palavik > 38 °C, millel ei ole muud põhjust |
|
— |
leukopeenia (< 4 000 WBC/mm3) või leukotsütoos (≥ 12 000 WBC/mm3) |
JA vähemalt üks järgmisest (või vähemalt kaks, kui üksnes kliiniline kopsupõletik = PN 4 ja PN 5):
|
— |
taastekkinud mädane röga või röga omaduste muutumine (värvus, lõhn, kogus, konsistents) |
|
— |
köha või düspnoe või tahhüpnoe |
|
— |
auskultatsiooni leiud (kuivad räginad või bronhiaalne hingamiskahin), märjad räginad, vilistav hingamine |
|
— |
gaasivahetuse halvenemine (nt O2-desaturatsioon või suurenenud hapnikuvajadus või suurenenud ventilatsioonivajadus) |
ja vastavalt kasutatud diagnostikameetodile:
|
a) |
Positiivne kvantitatiivne külv minimaalselt kontamineerunud alumistest hingamisteedest (LRT) (22) võetud proovist (PN 1)
Positiivne kvantitatiivne külv potentsiaalselt kontamineerunud LRT-proovist (PN 2)
|
|
b) |
|
|
c) |
|
Märkused.
|
— |
Südame või kopsu põhihaigusega patsientide puhul piisab ühest käesolevat kopsupõletikuepisoodi kinnitavast rindkere röntgenuuringust või kompuutertomograafiauuringust, kui selle leidu on võimalik võrrelda eelnevate röntgenpiltidega. |
|
— |
PN 1 ja PN 2 kriteeriumid on valideeritud ilma eelneva antimikroobikumiravita. See ei välista siiski PN 1 ja PN 2 diagnoosi eelneva antimikroobikumide kasutamise korral. |
Intubatsiooniga seotud kopsupõletik (IAP)
Kopsupõletik määratletakse intubatsiooniga seotud kopsupõletikuna (IAP), kui 48 tunni jooksul enne infektsiooni teket on kasutatud invasiivset hingamisaparaati (isegi kui ajutiselt).
Märkus. Kopsupõletikku, mille korral intubatsioon tehti infektsiooni tekke päeval ja puudub lisateave sündmuste järjestusest, ei käsitata intubatsiooniga seotud kopsupõletikuna.
4.1.11. REPR: suguteede infektsioon
REPR-EMET: endometriit
Endometriit peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal, nõelaspiratsiooni või haribiopsiaga võetud endomeetriumi vedelikust või koest välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), kõhuvalu, emaka valulikkus või mädane eritis emakast |
Teatamisjuhis:
Sünnitusjärgne endometriit registreeritakse tervishoiuteenusega seotud nakkusena, välja arvatud juhul, kui amnionivedelik oli haiglasse vastuvõtmise ajal infitseerunud või patsiendi võeti haiglasse 48 tundi pärast lootekestade ruptuuri.
REPR-EPIS: episiotoomiahaava infektsioon
Episiotoomiahaava infektsioon peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
pärast vaginaalset sünnitust esineb patsiendil mädane eritis episiotoomiahaavast |
|
— |
pärast vaginaalset sünnitust on patsiendil tekkinud abstsess episiotoomiahaava piirkonnas |
REPR-VCUF: tupeköndi infektsioon
Tupeköndi infektsioon peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
pärast hüsterektoomiat on patsiendil tekkinud mädane eritis tupeköndist |
|
— |
pärast hüsterektoomia on patsiendil tekkinud tupeköndi abstsess |
|
— |
pärast hüsterektoomiat on patsiendil tupeköndist võetud vedelikust või koest välja külvatud haigustekitajad |
Teatamisjuhis
Tupeköndi infektsioonid registreeritakse kui SSI-O, kui muud SSI kriteeriumid on täidetud (30 päeva pärast hüsterektoomiat).
REPR-OREP: muud mehe või naise suguteede infektsioonid (munandimanuse, munandite, eesnäärme, tupe, munasarjade, emaka või muude vaagna süvakudede infektsioonid, välja arvatud endometriit või tupeköndi infektsioon)
Muud mehe või naise suguteede infektsioonid peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on tabandunud paikme koest või vedelikust välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil on tabandunud paikmest kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud abstsess või muu infektsioonile viitav leid |
|
— |
patsiendil on kaks järgmist haigustunnust või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), iiveldus, oksendamine, valu, valulikkus või düsuuria JA vähemalt üks järgmisest:
|
Teatamisjuhised
|
— |
Endometriit registreeritakse kui EMET. |
|
— |
Tupeköndi infektsioon registreeritakse kui VCUF. |
4.1.12. SSI: kirurgilise paikme nakkus e operatsioonipiirkonna infektsioon
Märkus. Seirearuandluse eesmärgil tuleb kõiki määratlusi käsitada kinnitatuina.
Operatsioonipiirkonna pindmine haavainfektsioon (SSI-S)
Infektsioon tekib 30 päeva jooksul pärast operatsiooni JA see haarab üksnes intsisioonihaava piirkonna nahka ja nahaalust kude JA on täidetud vähemalt üks järgmine kriteerium:
|
— |
pindmisest intsisioonihaavast eritub mädast eritist, mis on laboratoorselt kinnitatud või mitte |
|
— |
pindmisest intsisioonihaavast aseptiliselt võetud vedelikust või koest on isoleeritud haigustekitajad |
|
— |
vähemalt üks järgmistest infektsiooni nähtudest või sümptomitest: valu või valulikkus, paikne turse, punetus või kuumenemine NING kirurg avab pindmise intsisioonihaava sihilikult, välja arvatud juhul, kui intsisioonist tehtud külv on negatiivne |
|
— |
kirurg või raviarst on diagnoosinud pindmise intsisioonihaava infektsiooni |
Operatsioonipiirkonna sügav haavainfektsioon (SSI-D)
Infektsioon tekib 30 päeva pärast operatsiooni, kui implantaati ei paigaldata, või 90 päeva jooksul, kui paigaldati implantaat, JA see on seostatav operatsiooniga JA infektsioon ulatub sügavale haavapiirkonna pehmetesse kudedesse (nt sidekirme, lihaskude) JA esineb vähemalt üks järgmisest:
|
— |
mädane eritis sügavast intsisioonihaavast, kuid mitte kirurgilise paikme organi/õõne osast |
|
— |
sügav intsisioonihaav avaneb spontaanselt või kirurg avab selle sihilikult, kui patsiendil on vähemalt üks järgmine haigusnäht või sümptom: palavik (> 38 °C), paikne valu või valulikkus, välja arvatud juhul kui külv intsisioonihaavast on negatiivne |
|
— |
abstsess või sügava intsisioonihaavaga seotud muu infektsioonileid sedastatakse vahetul vaatlusel, kordusoperatsioonil või histopatoloogilise või radioloogilise uuringu tulemusel |
|
— |
kirurg või raviarst on diagnoosinud intsisioonihaava süvainfektsiooni |
Operatsioonipiirkonna elundi/õõne infektsioon (SSI-O)
Infektsioon tekib 30 päeva pärast operatsiooni, kui implantaati ei paigaldata, või 90 päeva jooksul, kui paigaldati implantaat, JA see on seostatav operatsiooniga JA infektsioon ulatub operatsiooni ajal avatud või käsitsetud muude anatoomiliste struktuurideni (nt elundid ja õõned) kui lõikehaav, JA vähemalt üht järgmisest:
|
— |
mädane eritis dreenist, mis on lõikehaava kaudu paigaldatud elundisse/õõnde |
|
— |
elundist/õõnest aseptiliselt võetud vedeliku- või koekülvist isoleeritakse haigustekitajad |
|
— |
abstsess või elundi/õõnega seotud muu infektsioonileid sedastatakse vahetul vaatlusel, kordusoperatsioonil või histopatoloogilise või radioloogilise uuringu tulemusel; |
|
— |
kirurg või raviarst on diagnoosinud elundi/õõne postoperatiivse infektsiooni |
4.1.13. SST: naha ja pehmete kudede infektsioon
SST-SKIN: nahainfektsioon
Nahainfektsioonid peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
mädane eritis, mädavillid, villid või paised |
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmistest haigusnähtudest või sümptomitest, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: valu või valulikkus, paikne turse, punetus või kuumenemine JA vähemalt üks järgmisest:
|
Teatamisjuhised
|
— |
Infitseerunud lamatised registreeritakse kui DECU. |
|
— |
Infitseerunud põletused registreeritakse kui BURN. |
|
— |
Rinnaabstsessid või mastiit registreeritakse kui BRST. |
SST-ST: pehmete kudede infektsioon (nekrootiline fastsiit, infektsioosne gangreen, nekrootiline tselluliit, infektsioosne müosiit, lümfadeniit või lümfangiit)
Pehmete kudede infektsioonid peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on tabandunud paikmest võetud koest või eritisest välja külvatud haigustekitajad |
|
— |
patsiendil esineb tabandunud paikmest mädast eritist |
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud abstsess või muu infektsioonile viitav leid |
|
— |
patsiendil on tabandunud paikmes vähemalt kaks järgmist haigustunnust või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: paikne valu või valulikkus, punetus, turse või kuumenemine JA vähemalt üks järgmisest:
|
Teatamisjuhised
|
— |
Infitseerunud lamatised registreeritakse kui DECU. |
|
— |
Vaagna süvakudede infektsioon registreeritakse kui OREP. |
SST-DECU: lamatise infektsioon (nii pindmised kui ka süvainfektsioonid)
Lamatise infektsioonid peavad vastama järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: lamatishaavandi servade punetus, valulikkus või turse JA vähemalt üks järgmisest:
|
SST-BURN: põletusinfektsioon
Põletusinfektsioonid peavad vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
patsiendil tekib põletushaava välimuse või laadi muutumine, näiteks põletusraia kiire irdumine või selle muutumine tumepruuniks, mustaks või violetseks või turse haavandi servas, |
|
— |
JA põletushaava biopsiamaterjali histoloogilisel uuringul sedastatakse haigustekitajate invasioon ümbritsevasse eluskoesse |
|
— |
patsiendil tekib põletushaava välimuse või laadi muutumine, näiteks põletusraia kiire irdumine või selle muutumine tumepruuniks, mustaks või violetseks või turse haavandi servas, JA vähemalt üks järgmisest:
|
|
— |
põletusega patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C) või hüpotermia (< 36 °C), hüpotoonia, oligouuria (< 20 ml/h), hüperglükeemia teke varem talutava süsivesikute koguse juures või segasusseisund JA vähemalt üks järgmisest:
|
SST-BRST: rinnaabstsess või mastiit
Rinnaabstsess või mastiit peab vastama vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:
|
— |
intsisiooni ja dreeni abil või nõelaspiratsiooniga vastavast rinnast võetud koe või vedeliku külv on positiivne |
|
— |
patsiendil on kirurgilise menetluse ajal või histopatoloogilise uuringu tulemusel sedastatud rinnaabstsess või muu infektsioonileid |
|
— |
patsiendil on palavik (> 38 °C) ja paikne rinnapõletik |
JA arst on diagnoosinud rinnaabstsessi
4.1.14. SYS: süsteemne infektsioon
SYS-DI: dissemineerunud infektsioon
Dissemineerunud infektsioon on mitut elundit või elundisüsteemi haarav infektsioon, millel puudub üks ilmne infektsioonikolle ja mis on enamasti viiruslikku päritolu ning mille haigusnähtudel ja sümptomitel ei ole muud teadaolevat põhjust ja mis sobib kokku mitme elundi või elundisüsteemi infektsioosse haaratusega.
Teatamisjuhised:
|
— |
Seda koodi kasutatakse mitut elundisüsteemi haaravate viiruslike infektsioonide puhul (nt leetrid, mumps, punetised, tuulerõuged, nakkuserüteem). Neid nakkusi saab sageli kindlaks määrata üksnes kliiniliste kriteeriumide põhjal. |
|
— |
Seda koodi ei kasutata mitme siirdekoldega haiglanakkuste, näiteks bakteriaalse endokardiidi puhul; selliste nakkuste puhul tuleks registreerida ainult esmane kolle. |
|
— |
Tundmatu päritolu palavikku (FUO) ei registreerita dissemineerunud infektsioonina (DI). |
|
— |
Viiruseksanteemid või lööve registreeritakse kui DI. |
SYS-CSEP: ravitud identifitseerimata raske infektsioon
Patisendil on vähemalt üks järgmisest:
|
— |
kliinilised nähud või sümptomid, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: |
|
— |
palavik (> 38 °C) |
|
— |
hüpotoonia (süstoolne vererõhk < 90 mm/Hg) |
|
— |
või oligouuria (20 cm3 (ml)/h) |
ja verekülvi ei ole tehtud või veres ei ole tuvastatud haigustekitajat ega antigeeni
ja puudub ilmne infektsioon muus paikmes
ja arst alustab sepsise ravi
Teatamisjuhised
Seda koodi kasutatakse üksnes juhul, kui see on tingimata vajalik.
Vastsündinute CSEP puhul kasutatakse NEO-CSEP haigusjuhu määratlust (vt allpool).
4.1.15. UTI: kuseteede infektsioon
UTI-A: mikrobioloogiliselt kinnitatud sümptomaatiline kuseteede infektsioon
Patsiendil on vähemalt üks järgmine haigusnäht või sümptom, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), kusepakitsus, sagekusesus, düsuuria või suprapubikaalne valulikkus
JA
uriinikülv on positiivne, st ≥ 105 haigustekitajat ühe ml uurini kohta, milles ei ole rohkem kui kaht liiki mikroorganisme
UTI-B: mikrobioloogiliselt kinnitamata sümptomaatiline kuseteede infektsioon
Patsiendil on vähemalt kaks järgmist haigusnähtu või sümptomit, millel ei ole muud teadaolevat põhjust: palavik (> 38 °C), kusepakitsus, sagekusesus, düsuuria või suprapubikaalne valulikkus
JA
vähemalt üks järgmisest:
|
— |
positiivne uriini ribaanalüüs leukotsüütide esteraasi ja/või nitritite suhtes |
|
— |
püuuria uriiniproovis (≥ 104 WBC/ml või tugeval suurendusel ≥ 3 WBC/vaateväli tsentrifuugimata uriinis) |
|
— |
Grami järgi värvitud tsentrifuugimata uriinis on sedastatud haigustekitajad |
|
— |
vähemalt kahest uriinikülvist isoleeritakse korduvalt sama uropatogeen (gramnegatiivsed bakterid või Staphylococcus saprophyticus) kasv ≥ 102 koloonia/ml kateeteruriinis või põiepunktsiooniuriinis |
|
— |
üheainsa uropatogeeni (gramnegatiivsed bakterid või Staphylococcus saprophyticus) kasv ≤ 105 koloonia/ml uriinis patsiendil, kes saab kuseteede nakkuse vastast antimikroobikumiravi |
|
— |
arsti diagnoositud kuseteede infektsioon |
|
— |
arst alustab kuseteede nakkuse asjakohase raviga |
Asümptomaatilist bakteriuuriat ei tuleks registreerita, kuid asümptomaatilise bakteriuuria põhjustatud vereringenakkus registreeritakse kui BSI, mille allikas (tekkepõhjus) on S-UTI.
Kuseteede infektsioon määratletakse kateetriga seotud nakkusena, kui 7 päeva jooksul enne infektsiooni tekkimist oli paigaldatud püsikateeter (ka ajutiselt).
4.2. TEATAVATE PATOGEENIDE PÕHJUSTATUD VERERINGEINFEKTSIOONI ÜLDINE HAIGUSJUHUMÄÄRATLUS
Kliinilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Laboratoorsed kriteeriumid
Vähemalt üks positiivne verekülv Staphylococcus aureus'e või Klebsiella pneumoniae või Escherichia coli või Enterococcus faecium'i või Enterococcus faecalis'e või Pseudomonas aeruginosa või Acinetobacter'i liikide või Streptococcus pneumoniae suhtes
Epidemioloogilised kriteeriumid
Ei ole seire eesmärgil asjakohased.
Haigusjuhu klassifikatsioon
|
A. |
Võimalik haigusjuht: ei kohaldata |
|
B. |
Tõenäoline haigusjuht: ei kohaldata |
|
C. |
Kinnitatud haigusjuht |
Antimikroobikumiresistentsus
Antimikroobikumitundlikkuse testide tulemused tuleb teatada kooskõlas ECDC ja liikmesriikide poolt kokku lepitud meetodite ja kriteeriumidega, nagu need on määratletud ECDC antimikroobikumiresistentsuse seire üleeuroopalise võrgustiku poolt (EARS-Net), (24) ning konkreetselt järgmiselt:
|
— |
Staphylococcus aureus'e puhul: tundlikkus metitsilliini ja muude stafülokokivastaste beetalaktaamide suhtes; |
|
— |
Enterococcus faecium'i ja Enterococcus faecalis'e puhul: tundlikkus glükopeptiitide suhtes; |
|
— |
Klebsiella pneumoniae ja Escherichia coli puhul: tundlikkus karbapeneemide suhtes ja karbapeneem-resistentsetes isolaatide tundlikkus kolistiini suhtes; |
|
— |
Pseudomonas aeruginosa ja Acinetobacter'i liikide puhul: tundlikkus karbapeneemide suhtes. |
4.3. ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSE ÜLDINE HAIGUSJUHUMÄÄRATLUS
Kliiniline antimikroobikumiresistentsus
Määratlus
Mikroorganism klassifitseeritakse antimikroobikumi suhtes kliiniliselt tundlikuks, kliiniliselt mõõduka tundlikkusega või kliiniliselt resistentseks, kasutades asjakohaseid EUCAST-i kliinilisi piirväärtusi ja standardmeetodit (või meetodit, mis on kalibreeritud standardmeetodi suhtes), (25) st kliinilise minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) piirväärtusi ja neile vastavaid inhibitsioonitsooni läbimõõdu väärtusi. Piirväärtusi võib muuta, kui tekivad olukorra põhjendatud muutused.
Klassifikatsioon
Kliiniliselt tundlik (S)
|
— |
mikroorganism määratletakse tundlikuks (S), kui antimikroobikumiga kokkupuute tase on selline, et ravitoime saavutamine on suure tõenäosusega. |
Kliiniliselt mõõduka tundlikkusega (I)
|
— |
mikroorganism määratletakse mõõdukalt tundlikuks (I), kui antimikroobikumiga kokkupuute tase on selline, et ravitoime saavutamine on ebakindel. See tähendab, et isolaadi põhjustatud nakkust võib asjakohaselt ravida keha paikmetes, kuhu ravim füüsiliselt kontsentreerub, või kui on võimalik kasutada ravimi annustamise skeemi, millega saavutatakse suurem kokkupuude; samuti määrab see puhvervööndi, millega peaks ära hoidma suured erinevused tõlgendamistes, mis on tingitud väikestest kontrollimatutest tehnilistest teguritest. |
Kliiniliselt resistentne (R)
|
— |
mikroorganism määratletakse resistentseks, kui antimikroobikumiga kokkupuute tase on selline, mida seostatakse ravi ebaõnnestumise suure tõenäosusega. |
Kliinilised piirväärtused (25) esitatakse järgmiselt:
|
— |
S: MIC ≤ x mg/l; diskdifusioonimeetodil inhibitsioonitsooni läbimõõt ≥ σ mm |
|
— |
I: MIC > x, ≤ y mg/l; diskdifusioonimeetodil inhibitsioonitsooni läbimõõt ≥ ρ mm, < σ mm |
|
— |
R: MIC > y mg/l; diskdifusioonimeetodil inhibitsioonitsooni läbimõõt < ρ mm |
Panresistentne (PDR)
|
— |
Staphylococcus aureus'e, Enterococcus'e liikide, Enterobacteriaceae, k.a Klebsiella pneumoniae ja Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa ja Acinetobacter'i liikide puhul määratletakse isolaat panresistentsena (PDR), kui see on resistentne kõigile antimikroobikumidele, nagu määratletud omandatud resistentsuse ajutisi standardmääratlusi käsitlevas rahvusvaheliste ekspertide ettepanekus (26) |
|
— |
isolaat määratletakse kinnitatud panresistentse isolaadina, kui see ei ole tundlik (st keskmise tundlikkusega I, või resistentne – R) ühegi toimeaine suhtes kõigis antimikroobikumide rühmades, mis on kinnitatud referentlabori või muu kliinilise mikrobioloogia labori poolt, kus kasutatakse lisaks rutiinsetele antimikroobikumitundlikkuse määramise testidele lisapaneeli, vastavalt mikroorganismi määratlusele omandatud resistentsuse ajutisi standardmääratlusi käsitlevas rahvusvaheliste ekspertide ettepanekus (27) |
|
— |
isolaat määratletakse kui võimalik panresistentne isolaat, kui see ei ole tundlik (st keskmise tundlikkusega I, või resistentne – R) ühegi laboris testitud antimikroobikumi suhtes |
|
— |
isolaat määratletakse kui mittepanresistentne isolaat, kui see on tundlik vähemalt ühe testitud antimikroobikumi suhtes |
Mikrobioloogiline antimikroobikumiresistentsus
Fenotüübi määratlus
Mikroorganism klassifitseeritakse vastavalt EUCAST-i epidemioloogilistele läviväärtustele (ECOFF) liigi piires metsiktüübi või mitte metsiktüübi fenotüübiga mikroorganismiks, kasutades standarditud meetodit (või meetodit, mis on kalibreeritud standardmeetodi suhtes), (28) (29) liigispetsiifiliste MIC-väärtuste jaotuste ja neile vastavate inhibitsioonitsooni läbimõõtude alusel.
Fenotüüpide klassifikatsioon
Metsiktüübi (WT) fenotüüp
|
— |
mikroorganism määratletakse liigi või liikide rühma piires metsiktüübi (WT) organismina, kui tal puudub fenotüüpiliselt määratav omandatud resistentsuse mehhanism. |
Muu kui metsiktüübi (NWT) fenotüüp
|
— |
mikroorganism kirjeldatakse liigi piires muu kui metsiktüübi (NWT) organismina, kui tal avaldub vähemalt üks fenotüübiliselt määratav omandatud resistentsuse mehhanism. |
Epidemioloogiliste läviväärtused esitatakse, nagu kirjeldatud (29):
|
— |
WT: ECOFF ≤ x mg/l; diskdifusioonimeetodil inhibitsioonitsooni läbimõõt ≥ σ mm |
|
— |
NWT: ECOFF > x mg/l; diskdifusioonimeetodil inhibitsioonitsooni läbimõõt < σ mm |
Omandatud antimikroobikumiresistentsuse mehhanismi määramine (näiteks, ravimit inaktiveeriv ensüüm, ravimi sihtvalgu tüübi modifikatsioon, väljapumpamine)
Omandatud antimikroobikumiresistentsuse mehhanismi avaldumist mikroorganismil saab määrata in vitro ja mehhanismi tüübi saab kindlaks teha, kasutades standarditud metoodikat vastavalt EUCAST-i suunistele resistentsuse mehhanismide ning teatavate kliiniliselt ja/või epidemioloogiliselt tähtsate resistentsuste määramise kohta (30).
Genotüübi määratlus
Mikroorganism klassifitseeritakse kas organismiks, kellel on selline geneetiline determinant või determinantide kombinatsioon, mis tagab muu kui metsiktüüpi fenotüübi antimikroobikumi suhtes (ülekantava geeni või põhigeeni mutatsioon) või organismiks, kellel see puudub. Geneetiline determinandi või determinantide kombinatsiooni olemasolu, mis tagab muu kui metsiktüüpi fenotüübi antimikroobikumi suhtes, saab osutada määrates ja identifitseerides bakteriaalses genoomi vastava nukleiinhappe järjestuse (vastavad nukleiinhapete järjestused).
Genotüüpide klassifikatsioon
Genotüübid vastatakse järgmiselt:
|
— |
positiivne: [resitentsusgeeni või peamise geenimutatsiooni nimetus] esinemine |
|
— |
negatiivne: [resitentsusgeeni nimetus] või metsiktüübi peamise geenijärjestuse puudumine |
(1) ELi protokollid ja nende tulevased ajakohastatud versioonid on järgmisel ECDC veebiaadressil: https://ecdc.europa.eu/en/publications-data/eu-protocol-harmonised-monitoring-antimicrobial-resistance-human-salmonella-and-0
(2) Kliinilisi kriteeriume tuleks tõlgendada võttes arvesse sellise alternatiivse diagnoosi olemasolu, mis võib haiguspilti täielikult selgitada.
(3) Seroloogilisi tulemusi tuleb tõlgendada võttes arvesse varasemat kokkupuudet muude alfaviirusnakkustega.
(4) Depressioon, ärevus, apaatia, eemaletõmbumine, luulud
(5) Siia kuulub nii otsene valu kui ka düsesteesia.
(6) Sporaadilise CJD puhul koosneb tüüpiline EEG-leid generaliseerunud perioodilistest kompleksidest, mis tekivad sagedusega ligikaudu üks sekundis. Neid võib mõnikord näha ka vCJD (Creutzfeldti-Jakobi tõve variandi) hilisstaadiumides.
(7) Mandlibiopsiat ei soovitata rutiinuuringuna ega juhtudel, kui EEG-l on näha sporaadilisele CJD-le tüüpiline EEG-leid, kuid see võib osutuda kasulikuks haiguskahtluse korral, kui kliinilised kriteeriumid vastavad vCJD-le ning puudub tugev MRT signaal talamusepadjandi piirkonnas.
(8) Sporaadilise CJD puhul koosneb tüüpiline EEG-leid generaliseerunud perioodilistest kompleksidest, mis tekivad sagedusega ligikaudu üks sekundis. Neid võib mõnikord näha ka vCJD (Creutzfeldti-Jakobi tõve variandi) hilisstaadiumides.
(9) Kliinilisi kriteeriume tuleks tõlgendada võttes arvesse sellise alternatiivse diagnoosi olemasolu, mis võib haiguspilti täielikult selgitada.
(10) Seroloogilisi tulemusi tuleb tõlgendada võttes arvesse varasemat kokkupuudet muude flaviviirusnakkustega ning flaviviiruste vastase vaktsineerimise staatust. Kinnitatud haigusjuhud tuleb sel juhul valideerida neutraliseerimistestiga seerumist või muu samaväärse meetodiga.
(11) Gonokokkide antimikroobikumiresistenstsuse seire ECDC standardprotokoll avaldatakse igal aastal gonokokkide antimikroobikumitundlikkuse seiret Euroopas käsitleva aastaaruande liidete osana.
Vt: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Gonococcal antimicrobial susceptibility surveillance in Europe, www.ecdc.europa.eu
(12) B-hepatiidi juhtude teatamisel tuleks liikmesriikidel ECDC nõuete kohaselt ägedad ja kroonilised juhud eristada.
(13) C-hepatiidi juhtude teatamisel tuleks liikmesriikidel ECDC nõuete kohaselt ägedad ja kroonilised juhud eristada.
(14) EFNS guidelines on the diagnosis and management of European Lyme neuroborreliosis, European Journal of Neurology 17, 8–16: doi:10.1111/j.1468-1331.2009.02862.x
(15) Teatamiskriteeriumid avaldatakse igal aastal antimikroobikumiresistentsuse (AMR) teatamisprotokolli osana. Vt: The European Surveillance system. Antimicrobial resistance (AMR) reporting protocol. European Antimicrobial Resistance Surveillance Network (EARS-Net). www.ecdc.europa.eu
(*1) Elimineerimise olukorras võib teatavatel juhtudel kaaluda lisatestimist, et välistada valepositiivsed IgM tulemused (WHO Manual for the Laboratory Surveillance of Measles and Rubella Viruses, 2017).
(16) ELi protokollid ja nende tulevased ajakohastatud versioonid on järgmisel ECDC veebiaadressil: https://ecdc.europa.eu/en/publications-data/eu-protocol-harmonised-monitoring-antimicrobial-resistance-human-salmonella-and-0
(17) Lähikontaktina käsitatakse inimest, kes on elanud koos SARSi-haigega või hoolitsenud SARSi-haige eest või kellel on olnud vahetu kokkupuude SARSi-haige hingamisteede sekreetidega, kehavedelike ja/või -eritistega
(18) Selles kontekstis hõlmab termin „tervishoiutöötaja“ kogu haiglapersonali. Selle tervishoiuüksuse määratlus, kus klaster tekib, sõltub kohalikust olukorrast. Tervishoiuüksuse suurus varieeruda väiksemast asutusest tervikuna osakonna või palatini kõrgema tasandi suurhaigla puhul.
(19) Seroloogilisi tulemusi tuleb tõlgendada võttes arvesse vaktsineerimisstaatust ja varasemat kokkupuudet muude flaviviirusnakkustega. Kinnitatud haigusjuhud tuleb sel juhul valideerida neutraliseerimistestiga seerumist või muu samaväärse meetodiga.
(20) Teatamiskriteeriumid lisatakse igal aastal Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse/WHO Euroopa piirkondliku büroo tuberkuloosi järelevalve ja seire aruandesse. www.ecdc.europa.eu
(21) CVC = tsentraalveenikateeter, PVC = perifeerne veenikateeter. Tsentraalveenikateetri koloniseerumist ei pea registreerima. CRI3 (-CVC või –PVC) on samuti vereringeinfektsioon, mille allikas on vastavalt C-CVC või C-PVC; kui registreeritakse CRI3, ei tohiks vereringeinfektsiooni (BSI) registreerida hetkelevimusuuringus; kateetriga seotud mikrobioloogiliselt kinnitatud vereringeinfektsioon (BSI) tuleks registreeritakse kui CRI3.
(22) LRT = alumised hingamisteed
(23) CFU = kolooniat moodustav ühik
(24) Teatamiskriteeriumid avaldatakse igal aastal antimikroobikumiresistentsuse (AMR) teatamisprotokolli osana. Vt: Antimicrobial resistance (AMR) reporting protocol. European Antimicrobial Resistance Surveillance Network (EARS-Net). www.ecdc.europa.eu
(25) http://www.eucast.org/clinical_breakpoints/. MIC-meetodi või diski difusioonimeetodi asemel võib kasutada samaväärseid kvantitatiivseid antimikroobikumitundlikkuse testimise meetodeid, kui EUCAST on need heaks kiitnud.
(26) Magiorakos AP, et al. Multidrug-resistant, extensively drug-resistant and pandrug-resistant bacteria: an international expert proposal for interim standard definitions for acquired resistance. Clin Microbiol Infect. märts 2012;18(3): 268–81. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1198743X14616323
(27) Magiorakos AP, et al. Multidrug-resistant, extensively drug-resistant and pandrug-resistant bacteria: an international expert proposal for interim standard definitions for acquired resistance. Clin Microbiol Infect. märts 2012;18(3): 268–81. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1198743X14616323
(28) http://www.eucast.org/ast_of_bacteria/
(29) http://www.eucast.org/mic_distributions_and_ecoffs/
(30) http://www.eucast.org/fileadmin/src/media/PDFs/EUCAST_files/Resistance_mechanisms/EUCAST_detection_of_resistance_mechanisms_v1.0_20131211.pdf