Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32017R1989

    Komisjoni määrus (EL) 2017/1989, 6. november 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga 12 (EMPs kohaldatav tekst )

    C/2017/7103

    ELT L 291, 9.11.2017, p. 84–88 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/10/2023; mõjud tunnistatud kehtetuks 32023R1803

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1989/oj

    9.11.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 291/84

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1989,

    6. november 2017,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga 12

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

    (2)

    19. jaanuaril 2016 avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 12 Tulumaks muudatused. Muudatuste eesmärk on täpsustada, kuidas arvestatakse õiglases väärtuses mõõdetud võlainstrumentidega seotud edasilükkunud tulumaksu vara.

    (3)

    Konsultatsioonides Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) leidis kinnitust, et IAS 12 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele.

    (4)

    Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

    (5)

    IASB määras IAS 12 muudatuste jõustumise kuupäevaks 1. jaanuari 2017. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada tagasiulatuvalt, et tagada asjaomastele emitentidele õiguskindlus ning kooskõla muude määruses (EÜ) nr 1126/2008 sätestatud raamatupidamisstandarditega.

    (6)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas muudetakse rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 12 Tulumaks vastavalt käesoleva määruse lisale.

    Artikkel 2

    Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2017 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

    Artikkel 3

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 6. november 2017

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER

    (1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

    (2)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

    LISA

    Realiseerimata kahjumi edasi lükkunud tulumaksu vara kajastamine

    (IAS 12 muudatused)

    IAS 12 Tulumaks muudatused

    Muudetakse paragrahvi 29 ja lisatakse paragrahvid 27A, 29A ja 98G. Samuti lisatakse paragrahvi 26 illustreerimiseks näide. Paragrahvi 24, paragrahvi 26 punkti d ning paragrahve 27 ja 28 ei ole muudetud, kuid need on esitatud osundamise lihtsustamiseks.

    Mahaarvatavad ajutised erinevused

    24

    		Edasi lükkunud tulumaksu vara kajastatakse kõikide mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul ulatuses, mis vastab tulevikus tõenäoliselt teenitavale maksustatavale kasumile, mille suhtes saab seda mahaarvatavat ajutist erinevust kasutada, välja arvatud juhul, kui edasi lükkunud tulumaksu vara tekib vara või kohustise esmasest kajastamisest tehingus, mis:

    a)

    ei ole äriühendus ning

    b)

    ei mõjuta tehingu toimumise ajal arvestuslikku kasumit ega ka maksustatavat kasumit (maksukahjumit).

    Samas mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalemistega ühistes ettevõtmistes, kajastatakse edasi lükkunud tulumaksu vara kooskõlas paragrahviga 44.

    …

    26

    Mahaarvatavad ajutised erinevused, millest tulenevad edasilükkunud tulumaksu varad, on näiteks järgmised:

    a)

    …

    d)

    teatavaid varasid võib kajastada õiglases väärtuses või ümberhinnatuna ilma maksustamise eesmärgil tehtava samaväärse korrigeerimiseta (vt paragrahv 20). Mahaarvatav ajutine erinevus tekib juhul, kui vara maksustamisbaas ületab tema finantsseisundi aruandelise (jääk)maksumuse.

    Paragrahvi 26 punkti d illustreeriv näide

    Mahaarvatava ajutise erinevuse kindlakstegemine teise aasta lõpus.

    (Majandus)üksus A ostab esimese aasta alguses 1 000 VÜ eest võlainstrumendi nimiväärtusega 1 000 VÜd, maksetähtajaga 5 aastat ja intressimääraga 2 %, mis kuulub maksmisele iga aasta lõpus. Efektiivne intressimäär on 2 %. Võlainstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses.

    Kuna turu intressimäär tõusis 5 %-le, on võlainstrumendi õiglane väärtus vähenenud teise aasta lõpus 918 VÜ-le. On tõenäoline, et (majandus)üksus A saab kõik lepingujärgsed rahavood, kui ta jätkab võlainstrumendi hoidmist.

    Kogu võlainstrumendilt saadav kasum (kahjum) on maksustatav (mahaarvatav) alles selle realiseerumisel. Võlainstrumendi müügist või tähtaja saabumisest tulenev kasum (kahjum) arvutatakse maksustamise eesmärgil saadud summa ja võlainstrumendi algse soetusmaksumuse vahena.

    Seega on võlainstrumendi maksubaas selle algne soetusmaksumus.

    (Majandus)üksuse A finantsseisundi aruandes kajastatud võlainstrumendi finantsseisundi aruandelise (jääk)maksumuse 918 VÜd ja võlainstrumendi maksubaasi 1 000 VÜd vahest tuleneb teise aasta lõpus mahaarvatav ajutine erinevus 82 VÜd (vt paragrahv 20 ja paragrahvi 26 punkt d), olenemata sellest, kas (majandus)üksus A loodab võlainstrumendi bilansilise (jääk)maksumuse katmist müügi või kasutamise teel, st hoides seda ja saades lepingujärgseid rahavoogusid, või mõlema kombineerimise teel.

    See tuleneb sellest, et mahaarvatavad ajutised erinevused on finantsseisundi aruandes kajastatud kui vara või kohustise finantsseisundi aruandelise (jääk)maksumuse ja võlainstrumendi maksubaasi vahelised erinevused, millest tulenevad summad, mis arvatakse maha tulevaste perioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmääramisel, kui vara või kohustise finantsseisundi aruandeline (jääk)maksumus on kaetud või tasaarveldatud (vt paragrahv 5). (Majandus)üksus A saab vara maksubaasiga 1 000 VÜd samaväärse mahaarvamise maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmääramisel müügi või tähtaja saabumise korral.

    27

    Mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumine tekitab mahaarvamisi tulevaste perioodide maksustatavate kasumite määramisel. Samas saab (majandus)üksus majanduslikku kasu tulumaksu vähenemise kaudu ainult siis, kui (majandus)üksus teenib piisavalt maksustatavat kasumit, mille suhtes saab mahaarvamisi saldeerida. Seetõttu kajastab (majandus)üksus edasi lükkunud tulumaksu vara ainult juhul, kui on tõenäoline, et tal saab olema maksustatavat kasumit, mille suhtes mahaarvatavat ajutist erinevust rakendatakse.

    27 A

    Kui (majandus)üksus hindab, kas tal saab olema maksustatavat kasumit, mille suhtes saab rakendada mahaarvatavat ajutist erinevust, võtab ta arvese seda, kas maksuõigusega on piiratud sellise maksustatava kasumi allikad, mille suhtes ta võib teha mahaarvamisi seoses kõnealuste mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumisega. Kui maksuõigusega ei ole selliseid piiranguid kehtestatud, hindab (majandus)üksus mahaarvatavat ajutist erinevust koos kõigi tema muude mahaarvatavate ajutiste erinevustega. Kui maksuõigusega on kahjumi kasutamine teatavat liiki tulust mahaarvamiseks siiski piiratud, hinnatakse mahaarvatavat ajutist erinevust üksnes koos muude vastavat liiki mahaarvatavate ajutiste erinevustega.

    28

    Tõenäosus, et maksustatavat kasumit saab ajutiste erinevuste suhtes rakendada, eksisteerib juhul, kui on olemas piisavalt ajutisi erinevusi, mis on seotud sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava majandusüksusega ning mis eeldatavalt tühistuvad:

    a)

    samal perioodil, mil eeldatavasti tühistub mahaarvatav ajutine erinevus, või

    b)

    perioodidel, kuhu edasi lükkunud tulumaksu varast tuleneva maksukahjumi võib tagasi või edasi kanda.

    Sel juhul kajastatakse edasi lükkunud tulumaksu vara perioodil, mil mahaarvatavad ajutised erinevused tekivad.

    29

    Kui sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava (majandus)üksusega seotud ajutised erinevused ei ole piisavad, kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara sellises ulatuses, mis:

    a)

    on tõenäoline, et (majandus)üksusel tekib tulevikus piisavalt maksustatavat kasumit, mis on seotud sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava (majandus)üksusega, ning maksustatav kasum tekib samal perioodil kui mahaarvatava ajutise erinevuse tühistumine (või perioodidel, kuhu edasi lükkunud tulumaksu varast tuleneva maksukahjumi võib edasi või tagasi kanda). Hinnates seda, kas tal on tulevaste perioodide maksustatavat kasumit piisavalt, teeb (majandus)üksus järgmist:

    i)

    võrdleb mahaarvatavaid ajutisi erinevusi tulevaste perioodide maksustatava kasumiga, mis ei hõlma tulumaksust mahaarvatavaid summasid, mis tulenevad kõnealuste mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumisest. Selline võrdlemine näitab, mil määral on tulevaste perioodide maksustatav kasum piisav selleks, et (majandus)üksus saaks maha arvata kõnealuste mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumisest tulenevad summad;

    ii)

    ei võta arvesse tulevastel perioodidel eeldatavasti tekkivatest mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tulenevaid maksustatavaid summasid, kuna nendest mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tulenev edasi lükkunud tulumaksu vara kasutamine nõuab omakorda tulevast maksustatavat kasumit;

    b)

    (majandus)üksus võib kasutada maksuplaneerimisvõimalusi, millega on võimalik tekitada sobivatel perioodidel maksustatavat kasumit.

    29 A

    Tõenäolise tulevase maksustatava kasumi hinnang võib hõlmata (majandus)üksuse mõnede varade realiseerumist üle nende finantsseisundi aruandelise (jääk)maksumuse, kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et on tõenäoline, et (majandus)üksus suudab seda saavutada. Näiteks juhul, kui vara mõõdetakse õiglases väärtuses, kaalub (majandus)üksus, kas on piisavalt tõendeid, mille alusel järeldada, et on tõenäoline, et (majandus)üksus realiseerib vara üle selle finantsseisundi aruandelise (jääk)maksumuse. See võib olla nii näiteks juhul, kui (majandus)üksus kavatseb hoida fikseeritud intressiga võlainstrumenti ja saada lepingujärgseid rahavoogusid.

    …

    JÕUSTUMISKUUPÄEV

    …

    98G

    IAS 12 muudatustega Realiseerimata kahjumi edasi lükkunud tulumaksu vara kajastamine, mis anti välja 2016. jaanuaris, muudeti paragrahvi 29 ning lisati paragrahvid 27A ja 29A ning paragrahvi 26 illustreeriv näide. (Majandus)üksus rakendab need muudatused 1. jaanuaril 2017 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab kõnealuseid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas standardiga IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Muudatuse algsel kohaldamisel võib varaseima võrreldava perioodi omakapitali algsaldo muutust kajastada jaotamata kasumi (või vajaduse korral omakapitali muu komponendi) algsaldos, ilma et oleks vaja jaotada muutust jaotamata kasumi algsaldo ja muude omakapitali komponentide vahel. Kui (majandus)üksus kõnealust vabastust kohaldab, avalikustab ta selle asjaolu.
    Top