32017R1951

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2017/1951 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32017R1951

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1951, 25. oktoober 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastani 2020 (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

ELT L 284, 31.10.2017, p. 1–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2020; mõjud tunnistatud kehtetuks 32021R0690

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1951/oj

HTML

PDF

Official Journal

31.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 284/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1951,

25. oktoober 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastani 2020

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Usaldusväärne, asjakohane ja tõenditel põhinev õigeaegne ning avalik Euroopa statistika, mida saab kasutada poliitika kujundamiseks, on liidu poliitika ja programmide edusammude mõõtmisel ja tõhususe hindamisel esmatähtis, eriti komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (edaspidi „strateegia“ Euroopa 2020„“) kontekstis ning komisjoni töökohtade, majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tegevuskava kontekstis.

(2)	Euroopa statistikas tuleks rakendada kogu liitu hõlmavat terviklikku käsitlust, mis annab täpseid andmeid, millest liidu edasises integreerumisprotsessis abi oleks.

(3)	Usaldusväärse ja tervikliku Euroopa statistika kättesaadavus on tähtis avalik hüve, millest on kasu nii otsustajatel, teadlastel kui ka avalikkusel.

(4)

Majandus- ja rahaliidu kestlikkuse ja õiguspärasuse jaoks on eriti oluline Euroopa poolaasta majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide tasakaalustatus. Seetõttu on Euroopa poolaasta raames suurenenud sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide tähtsus, mis ilmneb selles, et nii riigiaruannetes kui ka riigipõhistes soovitustes hinnatakse sotsiaalseid ja tööhõiveküsimusi ning edendatakse parimal taval põhinevaid poliitikareforme. Sotsiaalstatistika on selles kontekstis eriti tähtis.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (3) kohaselt tuleb Euroopa statistikaprogrammis (edaspidi „programm“) esitada kvaliteetse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise raamistik, milles määratakse kindlaks mitmeaastasele finantsraamistikule vastavaks ajavahemikuks kavandatavate tegevuste peamised valdkonnad ja eesmärgid. Programmi tuleks rakendada statistikaalaste üksikmeetmete kaudu, vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 14. Iga-aastased tööprogrammid peaksid põhinema programmil.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 99/2013 (4) hõlmab üksnes ajavahemikku 2013–2017, samal ajal kui praegune mitmeaastane finantsraamistik kestab 2020. aastani. Seepärast tuleks kõnealust määrust viivitamata muuta, et pikendada programmi kuni aastani 2020 ja kõrvaldada statistiliste andmete puudumine seal, kus see on tungivalt vajalik.

(7)

Komisjoni parema õigusloome tegevuskava kontekstis peaks liidu poliitika kavandamine ja järelevalve üha enam tuginema usaldusväärsetele tõenditele, millel on kindel statistiline baas. Euroopa statistikal on siinkohal oma selge roll ja sellest võib tõepoolest kasu olla eriti sellistes poliitikavaldkondades, kus poliitika edu võti seisneb selle analüütilises väärtuses, mis põhineb usaldusväärsete andmete ulatuslikul kogumil, ja reageerimisvalmiduses.

(8)

Kvaliteetne statistika on seega paremate tulemuste saavutamiseks ja parema Euroopa jaoks otsustav. Tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et suurendada investeeringuid riiklikku statistikasse nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Programm peaks lisaks näitama kätte suuna prioriteetsetes poliitikavaldkondades ning suutlikkuse suurendamisel ja käimasoleval prioriteetide muutmisel. Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel ühtlustatud lähenemisviis, tuleks tugevdada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(9)

Tuleks võtta meetmeid, et kõrvaldada kõige pakilisemad augud statistikas, parandada ajakohasust ja toetada poliitilisi prioriteete ning majanduspoliitika koordineerimist Euroopa poolaasta kaudu. Komisjon (Eurostat) peaks ühtlasi tihedas koostöös riiklike statistikaasutustega esitama uued rahvastikuprognoosid, sealhulgas arvestades rändevooge, et ajakohastada elanikkonna vananemise ja majandusliku ebavõrdsuse sotsiaalse, majandusliku ja eelarvemõju analüüsi.

(10)

Selleks et toetada poliitika tõhusat kujundamist, tuleks näitajad avaldada õigel ajal. Vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 12 peaks komisjon (Eurostat) avalikult jagama teavet ajakohasuse kui statistika kvaliteediga seotud ühe aspekti kohta, sealhulgas esitama asjakohast teavet võimaliku ebapiisava ajakohasusega statistika kohta.

(11)

Eksperimentaalset ökosüsteemi arvepidamist ja kliimamuutuste statistikat, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise ja „jalajälgede“ statistikat, tuleks edasi arendada, kasutades olemasolevaid andmeid. Euroopa energialiit ning kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, mille eesmärk on muuta liidu majandus ja energiasüsteem konkurentsivõimelisemaks, tõhusamaks, kindlamaks, jätkusuutlikumaks ja säästvamaks, vajavad uut statistikat energiatarbimise, energiatõhususe, taastuvenergia allikate, energiasõltuvuse ja varustuskindluse ning ringmajanduse kohta.

(12)

Programmi alusel arendatav, tehtav ja levitatav kvaliteetne statistika, eelkõige innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse statistika, sotsiaalstatistika, keskkonnastatistika, samuti energia- ja transpordistatistika, peaks võimaldama jälgida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärke liidu ja liikmesriikide tasandil ning aitama seeläbi kaasa nende eesmärkide ja sihtide saavutamisele.

(13)	Tuleks parandada kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet, mis aitaks muuta rahvamajanduse arvepidamist ammendavamaks ja seega võimaldaks paremini hinnata maksutulupuudujääke ning maksustamise vältimist.

(14)

Programmi pikendamine annab võimaluse, mida tuleks kasutada, et teha kohandusi ja võtta arvesse uusi suundumusi, eriti kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi (ESS) 2020. aasta visiooniga, et täiendada olemasolevaid eesmärke ja käimasolevat prioriteetide seadmist, samuti parandada andmete kättesaadavust olukorras, kus liit seisab silmitsi märkimisväärsete probleemidega nii majandusarengu kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.See peaks tagama komisjoni (Eurostati) ja riiklike statistikaasutuste jätkuva koostöö ning korrapärase dialoogi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 234/2008/EÜ (5) moodustatud Euroopa statistika nõuandekomiteega. See peaks samuti tagama kooskõla ESSi ning Euroopa Keskpankade Süsteemi vahel. Komisjon (Eurostat) peaks jälgima, kas liikmesriigid peavad kinni Euroopa statistika tegevusjuhisest (edaspidi „tegevusjuhis“).

(15)	Eriti oluline on mõõta äärmusliku töötuse koondumispiirkondi, sealhulgas noorte töötust piiriülestes piirkondades.

(16)

Statistikaeelarve asjakohane suurendamine liidu tasandil peaks toetama neid programmis tehtavaid muudatusi ja ESSi käimasolevat tõhustamistegevust ning pakkuma suurt lisaväärtust ja andma tulemusi andmete kvaliteedi parandamiseks ulatuslike projektide, struktuurse võimendava mõju ja mastaabisäästu kaudu, mis võib parandada kõikide liikmesriikide statistikasüsteeme.

(17)

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa statistikaprogrammi pikendamiseks rahastamispakett, mis hõlmab ajavahemikku 2018–2020 ning mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 17 tähenduses.

(18)	Programmi pikendamisel peaks komisjon (Eurostat) erilist tähelepanu pöörama tagajärgedele, mis kaasnevad liikmesriigi lahkumisega liidust.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt pikendada programmi nii, et see hõlmaks ajavahemikku 2018–2020, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Määruse (EÜ) nr 223/2009 kohaselt on programmi ajavahemikuks 2018–2020 pikendamise ettepaneku eelnõu esitatud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele, Euroopa statistika nõuandekomiteele ning nõukogu otsusega 2006/856/EÜ (7) moodustatud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteele.

(21)	Määrust (EL) nr 99/2013 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 99/2013 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõik: „Programmi pikendatakse ajavahemikuks 2018–2020.“

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise programmiraamistik ning 2013.–2020. aastal võetavate meetmete peamised valdkonnad ja eesmärgid vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitele 13 ja 14.“

3)	Artikli 7 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2018–2020, mida hõlmab programmiperiood 2014–2020, on 218,1 miljonit eurot.“

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Iga-aastased tööprogrammid

Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 17 nõuetele ning milles sätestatakse nende taotletavad eesmärgid ja oodatavad tulemused kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja erieesmärkidega. Komisjon tagab asjakohase tähelepanu pööramise meetmetele, mille eesmärk on soodustada kooskõla tegevusjuhisega. Iga-aastased tööprogrammid edastatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile.“

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva programmi alusel liidu vahenditest rahastatud.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (*1) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (*2) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas programmist rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma, et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

5. Ilma, et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kui meetme rakendamine toimub täielikult või osaliselt tegevuse edasiandmise korras või on edasi delegeeritud või kui see nõuab hankelepingu sõlmimist või kolmandale isikule rahalise toetuse andmist, peab toetusleping või toetuse andmise otsus sisaldama töövõtja või toetusesaaja kohustust nõuda kõikidelt asjaomastelt kolmandatelt isikutelt selgesõnalist nõustumist komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi kõnealuste volitustega.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1)."

(*2) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).“"

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Komisjon (Eurostat) esitab eduaruande programmi rakendamise kohta Euroopa statistikasüsteemi komiteele 31. detsembriks 2019. Aruandes selgitatakse üksikasjalikult komisjoni (Eurostati) seisukohta seoses Euroopa statistikaprogrammi väljavaadetega 2021. aastal kehtima hakkavas mitmeaastases finantsraamistikus. Aruanne esitatakse samuti Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega ja Euroopa statistika nõuandekomiteega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi rakendamise lõpphindamisaruande. Aruandes hinnatakse eelkõige:

a)	prioriteetide muutmise tulemusi ja statistikatoodete kuluanalüüsi;

b)	ESSi võetud meetmeid, mille abil vähendada õigusaktide rakendamise ja statistika tegemise kulusid liikmesriikide jaoks ja piirata üldist halduskoormust, mille põhjustavad programmiga hõlmatud statistikaprojektid ja valdkonnad;

c)	edusamme riikliku statistika kasutajasõbralikkuse ja sellele ligipääsetavuse parandamisel, sealhulgas andmete avaldamine Eurostati veebisaidil, ning

d)	edusamme andmete kättesaadavuse parandamisel, sealhulgas sotsiaalmajandustegevuse ja strateegia „Euroopa 2020“ näitajate kohta.“

7)	Määruse (EL) nr 99/2013 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. oktoober 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1) ELT C 75, 10.3.2017, lk 53.

(2) Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 9. oktoobri 2017. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta otsus nr 234/2008/EÜ, millega luuakse Euroopa statistika nõuandekomitee ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 91/116/EMÜ (ELT L 73, 15.3.2008, lk 13).

(6) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(7) Nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsus 2006/856/EÜ, millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee (ELT L 332, 30.11.2006, lk 21).

LISA

Määruse (EL) nr 99/2013 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Lisa pealkiri asendatakse järgmisega: „Statistikataristu ja Euroopa statistikaprogrammi 2013–2020 eesmärgid“.

Sissejuhatust muudetakse järgmiselt:

esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liidu poliitika rakendamiseks on vaja kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset statistilist teavet liidu ja selle osade majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ja keskkonnaalase olukorra kohta riikide ja piirkondade tasandil. Euroopa statistika on liidule hädavajalik ka selleks, et laiem avalikkus ja Euroopa kodanikud mõistaksid demokraatlikku protsessi ja arutelusid liidu oleviku ja tuleviku üle ning osaleksid nendes.

Programmis sätestatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise õigusraamistik ajavahemikuks 2013–2020.“;

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Programmi alusel arendatav, tehtav ja levitatav statistika aitab ellu viia liidu poliitikat, mis on sõnastatud ELi toimimise lepingus, strateegias „Euroopa 2020“ ning selle juhtalgatustes ja muudes poliitikavaldkondades, mis on esitatud komisjoni strateegilistes prioriteetides.“

Eesmärkides asendatakse eesmärk 1 järgmisega:

„—

eesmärk 1: pakkuda õigel ajal ning kulutõhusal viisil ja pingutusi tarbetult dubleerimata nõuetekohaselt prioriteetidele vastavat statistilist teavet liidu poliitikavaldkondade arendamiseks, seireks ja hindamiseks, säilitades samal ajal tasakaalu majanduse, sotsiaal- ja territoriaalse valdkonna ning keskkonnaküsimuste vahel ning täites Euroopa statistika laia ringi kasutajate, sealhulgas teiste otsustajate, teadlaste, ettevõtjate ja Euroopa kodanike vajadusi;“.

I osa „Statistilised väljundid“ muudetakse järgmiselt:

punkti 1.1 „Euroopa 2020“ esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Strateegia „Euroopa 2020“ on märkimisväärselt mõjutanud liidu strateegilist kava ja riikide poliitikat järgnevateks aastateks. Strateegilises kavas on mitu eesmärki ja algatust, mille kohta ESS peab statistilisi näitajaid esitama mitmes valdkonnas, nagu innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamine, inimväärsete töökohtade edendamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, liidu kliimamuutuste ja energiaeesmärkide täitmine, ressursitõhusus, haridustaseme tõstmine, sealhulgas haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamine, elukestva kutseõppe ja õpiliikuvuse suurendamine, tervena ja aktiivsena vananemine, sotsiaalse kaasatuse parandamine ja vaesuse vähendamine. Asjakohasel juhul vajatakse soo alusel liigendatud statistikat, et mõista soopõhise diskrimineerimise sisu, pöörates seejuures erilist tähelepanu soolisele vägivallale.“;

eesmärki 1.1.1 muudetakse järgmiselt:

i)	esimene lõik asendatakse järgmisega: „Pakkuda strateegia „Euroopa 2020“ rakendamise seireks kvaliteetset usaldusväärset statistilist teavet, mis peab olema Euroopa poolaasta jaoks õigel ajal kättesaadav. Uued näitajad peavad niivõrd kui võimalik põhinema olemasoleval statistilisel teabel.“;

ii)

teise lõigu neljas taane asendatakse järgmisega:

„—	osa- ja täistööaega ning ajutist ja alalist töölepingut eristavad tööhõivenäitajad, samuti töötuse näitajad, milles võetakse arvesse aktiveerimismeetmetega, näiteks koolitusega, hõlmatud inimesi. Need näitajad peaksid hõlmama ka andmeid soopõhiste erinevuste kohta.“;

eesmärgi 1.2.1 all asendatakse teise lõigu teine taane järgmisega:

„—	antakse statistilist teavet tõhustatud stabiilsuse ja kasvu pakti jaoks, eelkõige eesmärgiga teha ja pakkuda kvaliteetset statistikat valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta;

—	antakse statistilist teavet majandusliku ebavõrdsuse tõhusaks jälgimiseks.“;

eesmärki 1.3.1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Parandada liidu otsustajate ja avalikkuse jaoks kättesaadavaid majanduse globaliseerumist ja üleilmseid väärtusahelaid kajastavaid näitajaid ja statistilist teavet. Selline teave peaks aitama paremini mõista globaliseerumise majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju.“;

ii)

teise lõigu kolmas taane asendatakse järgmisega:

„—	esitatakse andmeid, mis võimaldavad analüüsida positiivseid ja negatiivseid tagajärgi liidu turu ja eelkõige liidu tööturu jaoks;

—	analüüsitakse üleilmseid väärtusahelaid, võimaluse korral asjakohaste sisendite/väljundite tabelite abil, ning väliskaubandus- ja ettevõtlusstatistikat, sealhulgas mikroandmete linkimist; analüüsi väljundid kooskõlastatakse liidu huvidele vastavate rahvusvaheliste algatustega, ning“;

punkt 2 „Arvepidamisraamistikud“ asendatakse järgmisega:

„2. Arvepidamisraamistikud

Komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatis „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas“ (edaspidi „SKP täiendamine“) ning Stiglitz-Sen-Fitoussi aruanne majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kohta on andnud uue hoo ESSi kesksete probleemide lahendamisele, eriti sellele, kuidas saada paremat statistikat valdkondadevaheliste küsimuste kohta ning paremini integreeritud statistikat, mis kirjeldaks keerulisi sotsiaalseid, keskkonna- ja majanduslikke nähtusi laiemalt kui traditsioonilised majandustoodangu mõõtmise viisid. ESSis SKP täiendamise raames tehtavas töös on tähelepanu keskmes kolm eelisvaldkonda: kodumajapidamise sektori jaoks mõeldud statistika ning tulude jaotust, tarbimist ja jõukust mõõtev statistika, elukvaliteedi mõõtmine mitmemõõtmelisel viisil ja keskkonnasäästlikkuse mõõtmine. Edasist arengut sel alal ajendavad 2015. aastal vastu võetud uued ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) moodustab kogu majandusstatistika integreeritud ja sidusa raamistiku, mida peaksid täiendama muud näitajad, et saada igakülgsemat teavet poliitika kujundamiseks ja otsuste tegemiseks. ESA 2010 täielikku rakendamist toetab korrapärane kvaliteedi- ja vastavushindamine, milles võetakse arvesse erandite järkjärgulist aegumist kuni aastani 2020, mis toob kaasa näitajate ajakohasuse ja kättesaadavuse edasise paranemise.“;

punkt 2.1 „Majanduslik ja sotsiaalne suutlikkus“ asendatakse järgmisega:

„2.1 Majanduslik ja sotsiaalne suutlikkus

Majanduskriis on suurendanud vajadust kvaliteetsete makromajanduslike näitajate järele, et paremini mõista ja analüüsida konjunktuurimuutusi ja majandusliku ebavõrdsuse arengut ning nende mõju ühiskonnale ja sellega hõlbustada otsuste tegemist. Üha enam globaliseerunud tootmine nõuab sidusa raamistiku loomist, mis lihtsustaks eri valdkondade statistika tõlgendamist ja integreerimist.“;

eesmärgi 2.1.1 all muudetakse teist lõiku järgmiselt:

teine taane asendatakse järgmisega:

„—	töötatakse välja sissetulekute, tarbimise ja jõukuse jagunemise näitajad kodumajapidamiste kaupa ning ühendatakse rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajad kodumajapidamisi käsitlevate uuringute andmetega või haldusandmetega;“

ii)

neljas taane asendatakse järgmisega:

„—	sotsiaalkaitse, tervise ja hariduse valdkonnas tugevdatakse seoseid rahvamajanduse arvepidamisega;

—	töötatakse välja elukvaliteedi mõõtmise raamistik, tugevdades kodumajapidamiste vaatenurka rahvamajanduse arvepidamises;

—	töötatakse välja SKP täiendamisega seotud näitajad, millega mõõdetakse keskkonnasäästlikkust ja välismõjusid rahvamajanduse arvepidamise vaatenurgast;“

iii)

viienda taande järele lisatakse järgmised taanded:

„—	arendatakse edasi ajakohaseid sotsiaalseid näitajaid, sealhulgas täiustatud meetodeid lähiprognooside ja kiirhinnangute jaoks;

—	toetatakse rahvusvahelist makromajandusandmete jagamist, et vähendada statistika tegijate koormust ning parandada võrreldavate ja järjepidevate andmete kättesaadavust kasutajate jaoks;

—	töötatakse välja ja täpsustatakse sissetuleku ja varandusliku ebavõrdsuse aspektide koondnäitajad;

—	mõõdetakse ja analüüsitakse soolist ebavõrdsust, sealhulgas soolist palgalõhet;“

eesmärgi 2.1.2 all asendatakse teise lõigu viimane taane järgmisega:

„—	tehakse kättesaadavaks harmoneeritud eluasemehindade statistika kõigi liikmesriikide kohta ja laiendatakse seda.“;

eesmärgi 2.2.1 all asendatakse teine lõik järgmisega:

„Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—

arendatakse edasi sidusat keskkonnaalase arvepidamise süsteemi rahvamajanduse arvepidamise nn satelliitkontona, mis annab teavet järgmiste valdkondade kohta: heited atmosfääri, energiatarbimine, loodusvarade vood, toorainekaubandus, keskkonnamaksud ja keskkonnakaitsekulutused, võimaluse korral ka keskkonnahoidlik majanduskasv / keskkonnahoidlikud hanked;

—	arendatakse edasi ökosüsteemi eksperimentaalset arvepidamist, mis võimaldaks kasutada olemasolevaid andmeid, sealhulgas liidu institutsioonide, organite ja asutuste koostatud andmeid;

—	jätkatakse arendustegevust, et paremini kasutada olemasolevaid andmekogumeid kliimamuutustega seotud statistika jaoks, ning

—	arendatakse edasi keskkonnaalaste „jalajälgede“ mõõtmise näitajaid, toetudes olemasolevatele andmetele.“;

eesmärki 3.1.1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Suurendada statistika tegemise protsesside tõhusust ja tulemuslikkust. Kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga tuleb ühtlustada olemasolevaid ettevõtlusstatistikaga seotud õigusakte. Seejuures tuleks kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT) nõuetekohaselt arvestada statistika tegijate käsutuses olevate ressursside piiratust ja andmeesitajatele langevat üldist halduskoormust. Pakkuda kvaliteetset statistikat peamistes valdkondades, kus ettevõtted on tähelepanu keskmes, nt ettevõtlusstatistika, lühiajalised näitajad, investeeringud inimkapitali ja oskustesse, rahvusvahelised tehingud, globaliseerumine, siseturu seire, teadus-ja arendustegevus, innovatsioon ning turism. Erilist tähelepanu tuleks pöörata andmete kättesaadavusele suure lisandväärtusega tööstusharude ja teenussektori puhul, eelkõige nn rohelise majanduse, digitaal- ja jagamismajanduse, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalmajanduse sektoris.“;

ii)

teise lõigu esimene taane asendatakse järgmisega:

„—	kasutatakse uuesti statistikasüsteemis või ühiskonnas olemasolevaid andmeid, kehtestatakse ühine õiguslik alus ettevõtlusalasele statistikale ja luuakse ühine taristu ja ühised töövahendid;“

eesmärki 3.2.1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Pakkuda statistikat sotsiaalpoliitika peamistes valdkondades, kus kodanikud on tähelepanu keskmes, nagu heaolu; kestlikkus; sotsiaalne ühtekuuluvus; vaesus; ebavõrdsus; demograafilised probleemid, eeskätt elanikkonna vananemine, rahvastikukadu, hajaasustus ja ränne; tööturg; haridus ja koolitus, sealhulgas laste haridus, täiskasvanuharidus, kutseõpe ning noorte õpiliikuvus; kultuur, füüsiline aktiivsus; elukvaliteet; ohutus; tervis; puuded; tarbimine; vaba liikumine ja siseturg; noorte liikuvus; tehnoloogiline innovatsioon ja uued elustiilivalikud. Asjakohasel juhul eristatakse statistikat sooliselt rühmade puhul, kes pakuvad sotsiaalpoliitika kujundajatele erilist huvi. Prioriteedid määratakse kindlaks vastavalt artiklile 6. Kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga tuleb ühtlustada olemasolevaid sotsiaalstatistikaga seotud õigusakte. Seejuures tuleks kooskõlas REFITiga nõuetekohaselt arvestada statistika tegijate käsutuses olevate ressursside piiratust ja andmeesitajatele langevat üldist halduskoormust.“;

ii)

teise lõigu neljas taane asendatakse järgmisega:

„—	pakutakse statistikat tulude ebavõrdsuse kohta selliste näitajate abil nagu Gini indeks ja sissetulekute jaotuse ülemiste detsiilide areng ning esitatakse võrreldav põhinäitaja riigi kohta, samuti andmed põhikaupade ja -teenuste ebavõrdse kättesaadavuse kohta;“

iii)

teise lõigu seitsmes taane asendatakse järgmisega:

„—	viiakse ellu tööprogrammi meetmed, mis käsitlevad rändestatistika peavoolustamist, võttes arvesse uusi probleeme, eriti rahvusvahelisi arengusuundi;

—	esitatakse rahvastikuprognoose ja nende iga-aastaseid uuendusi;

—	töötatakse välja üksikasjalikud näitajad, mis käsitlevad rändajate olukorda liidus;

—	süvendatakse pagulaste olukorraga seotud koostööd spetsialiseeritud asutuste ja organisatsioonidega;

—	koostöös valdkonnas tegutsevate Euroopa institutsioonide, organite, büroode ja ametitega töötatakse välja metoodika soolist vägivalda käsitleva vabatahtliku uuringu läbiviimiseks;

—	kehtestatakse ühine õiguslik alus sotsiaalvaldkonna statistikale ning luuakse ühine taristu ja ühised töövahendid.“;

punktis 3.3 „Georuumiline, keskkonna-, põllumajandus- ja muu sektoristatistika“ asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Põllumajandus jääb endiselt oluliseks liidu poliitikavaldkonnaks. Ühine põllumajanduspoliitika rõhutab vajadust elujõulise toidutootmise, loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kliimameetmete järele, samuti tasakaalustatud territoriaalse arengu järele, mis on selle peamised eesmärgid. Tähelepanu keskmes on keskkonna, elurikkuse/ökosüsteemide, majanduse, inimeste tervise ja ohutuse ning sotsiaalne mõõde.“;

eesmärki 3.3.1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Toetada tõenduspõhist poliitika kujundamist, kasutades paindlikumalt ja rohkem ruumilist infot, mis on kombineeritud sotsiaalse, territoriaalse, majandusliku ja keskkonnaalase statistilise teabega piirkondade, piirkonnatüpoloogiate, linnade ja linnastumise astme kohta.“;

ii)

teise lõiku lisatakse järgmised taanded:

„—	rakendatakse maakasutuse ja maakatte statistikat;

—	koordineeritakse statistilisi andmeid piirkondade, linnade ja piirkonnatüpoloogiate kohta.“;

eesmärki 3.3.3 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas komisjoni Euroopa energialiidu prioriteediga ja võimalikult suures ulatuses olemasolevatele andmetele toetudes pööratakse erilist tähelepanu statistikale, mis on seotud energiatarbimise, energiatõhususe, taastuvenergiaallikate, energiasõltuvuse, kütteostuvõimetuse aspektide, varustuskindluse ning ringmajandusega. Lisaks sellele peab energiastatistika toetama kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani 2030, mille eesmärk on muuta liidu majandus ja energiasüsteem konkurentsivõimelisemaks, turvalisemaks, jätkusuutlikumaks ja säästvamaks.“;

ii)

teise lõiku lisatakse järgmine taane:

„—	energiasõltuvus ja varustuskindlus.“;

eesmärki 3.3.4 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Pakkuda kestlikkuse ja maaelu arenguga seotud ning liidu strateegilisi eesmärke kajastavat põllumajandus-, kalandus- ja metsandusstatistikat ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika arendamiseks ja seireks, võttes regulaarseid meetmeid statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga tuleb ühtlustada olemasolevaid põllumajandusstatistikaga seotud õigusakte. Seejuures tuleks kooskõlas REFITiga nõuetekohaselt arvestada statistika tegijate käsutuses olevate ressursside piiratust ja andmeesitajatele langevat üldist koormust.“;

ii)

teise lõiku lisatakse järgmised taanded:

„—	2020. aastaks kavandatud põllumajandusloenduse ettevalmistamine ja läbiviimine;

—	kehtestatakse põllumajandusvaldkonna statistika ühine õiguslik alus ning luuakse ühine taristu ja ühised töövahendid.“

II osa „Euroopa statistika tegemise meetod“ muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„ESS seisab praegu silmitsi mitme probleemiga. Kasvamas on ootused Euroopa statistika ulatusele, kvaliteedile ja võrreldavusele. Globaliseerumise tingimustes on tekkinud keerukas reaalsus, mida riiklik statistika peab peegeldama ja mis tekitab metodoloogilisi probleeme. Era- ja avaliku sektori andmeesitajate andmete üha laiem kättesaadavus pakub võimalusi parandada riikliku statistika aja- ja asjakohasust ning vähendada vastamiskoormust. Nende probleemidega toimetulekuks, arvestades samal ajal ressursside piiratusega, rakendab ESS järk-järgult ESSi 2020. aasta visioonis kindlaks määratud strateegilisi eesmärke, tuginedes terviklikule lähenemisviisile, et parandada kvaliteeti ja suurendada tõhusust:

—	astuda proaktiivselt kasutajatega korrapärasesse dialoogi, et mõista sügavamalt nende vajadusi, tunda ära, et erinevatel kasutajarühmadel on eri vajadused, mida tuleb rahuldada õigesti;

—	pakkuda kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning rakendada ESSi haldamises, ülesehituses ja juhtimises kvaliteedipõhist lähenemisviisi;

—	töötada statistilised tooted ja teenused välja nii, et need põhineksid nii traditsioonilistel uuringutel kui ka muudel allikatel, sealhulgas haldusandmetel, georuumilistel ja võimaluse korral suurandmetel;

—	saada juurdepääs uutele andmeallikatele, luua meetodid ja leida sobiv tehnoloogia, et kasutada neid andmeallikaid Euroopa statistika tegemiseks usaldusväärsel viisil;

—

parandada statistika tegemise tõhusust, intensiivistades veelgi teadmiste, kogemuste ja metoodikate ühiskasutust, ent kasutades vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ühiselt ka töövahendeid, andmeid, teenuseid ja ressursse; koostöö aluseks on tehnoloogia ja statistika taristu kokkulepitud standardid ja ühiselemendid;

—	rakendada Euroopa statistika levitamise ja edastamise strateegiat, mis on piisavalt paindlik, et kohaneda areneva tehnoloogiaga, näitab kätte suuna maailmas, kus on toimumas andmerevolutsioon, ning on demokraatiale usaldusväärseks alustoeks.“;

eesmärgi 1.1 all asendatakse kolmanda lõigu esimene taane järgmisega:

„—	võetakse kasutusele uus integreeritud, tulemuslik ja otstarbekohane kvaliteedi tagamise mehhanism, mis põhineb tegevusjuhisel ja ESSi kvaliteedi tagamise raamistikul;

—	hinnatakse vastavust tegevusjuhisele;“

eesmärki 4.1 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa statistika peaks olema Euroopa kodanikele hõlpsalt ja takistusteta kättesaadav, et nad saaksid seda kasutada enda harimise ja otsuste tegemise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb suurendada Euroopa statistika kasutajasõbralikkust ja muuta statistika kättesaadavamaks. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata statistika hõlpsale leitavusele ja praktiliseks kasutamiseks kohandatavusele, sealhulgas graafikute ja kaartide abil. Euroopa statistika tuleks teha kättesaadavaks laiemale hulgale kodanikele, et aidata tulemuslikult kaasa statistilise teabe levitamisele ühiskonnas.“;

ii)

viiendasse lõiku lisatakse järgmine taane:

„—	tehakse kindlaks praegused ja tulevased andmenõuded, et pakkuda lõppkasutajatele mitmeotstarbelisi ja vajadustele kohandatud tooteid ja teenuseid.“

eesmärgi 5.1 all lisatakse neljanda lõigu kolmanda taande järele järgmine taane:

„—	analüüsitakse andmeteadusega seotud uute oskuste ja nende koolitusprogrammidesse lõimimise vajadust;“.

III osas „Partnerlus“ lisatakse eesmärgi 1.4 all teise lõigu neljanda taande järele järgmised taanded:

„—	parandatakse Euroopa riikide kodanike teadlikkust riikliku statistika ja selle sidusrühmadele edastamise tähtsusest, tähistades iga aasta 20. oktoobril Euroopa statistikapäeva;

—	levitatakse asjakohaseid statistilisi andmeid, et toetada Euroopa naabruspoliitikat ja vastavaid assotsieerimislepinguid;

—	edendatakse euroopalikke väärtusi ja Euroopa algatusi, nagu Euroopa statistika tegevusjuhis, ESSi kvaliteedi tagamise raamistik, standardimisel ja harmoneerimisel põhinevad tegutsemisviisid suhetes kolmandate riikide ja piirkondadega;“.

Top

Choose the experimental features you want to try