I LISA

Sellise koostöökorra standardleping, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemiskoha tegevus on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse

Selleks et kehtestada proportsionaalne koostöökord [vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus] ja [päritoluliikmesriigi pädev asutus] vahel seoses [kauplemiskoht] tegevusega, mis on omandanud väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast [vastuvõttev liikmesriik] olulise tähtsuse, on päritoluliikmesriigi pädev asutus ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus (edaspidi „asutused“) sõlminud järgmise lepingu:

Artikkel 1

Eesmärk ja üldsätted

Käesoleva lepingu eesmärk on kehtestada [päritoluliikmesriigi pädev asutus] ja [vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus] vahel koostööraamistik seoses nende vastavate õiguste kasutamisega seoses [kauplemiskoht] tegevusega, mis on omandanud [vastuvõttev liikmesriik] olulise tähtsuse. Käesolev leping võib täiendada muude asutuste vahel sõlmitud koostöökorda.

Artikkel 2

Koostöö ulatus

1.   Asutused on kokku leppinud järgmises koostöö vormis:

[märkida asutuste poolt kokku lepitud koostöö vorm].

2.   Asutused on kokku leppinud koostöös seoses otsustega, mis on seotud mis tahes järgmiste sündmustega, kui sellised sündmused on kauplemiskoha seisukohast olulised: [valida allpool esitatud variandid, mis on koostöö ulatuse seisukohast olulised]

liitumised, ühinemised, olulised omandamised, kauplemiskoha või selle olulise osa avamine või sulgemine
kesksete vastaspoolte ja kauplemiskoha puhul juurdepääsusätete muutmine, juurdepääsu andmine, selle andmisest keeldumine või selle andmise lõpetamine
omandisuhete muutus, mille tulemusel muutub kontroll, äriühingu struktuur või äriühingu üldjuhtimine, ja muud kauplemiskohta mõjutavad integreerimis- või restruktureerimismeetmed
kauplemiskoha juhatuse või nõukogu liikmete ametist vabastamine või ametisse nimetamine
olulised uued kauplemiseeskirjad või kehtivate kauplemiseeskirjade muutmine seoses eelkõige vastuvõtva liikmesriigi investorite turulepääsuga või vastuvõtva liikmesriigi börsil noteeritud äriühingute väärtpaberite noteerimisega
olulised muutused kauplemiskoha süsteemides ja kontrollimeetmetes, sealhulgas IT-süsteemides, auditis ja riskijuhtimiskorras
olulised muutused seoses kauplemiskoha rahaliste vahendite, personali või tehnoloogiaga, sealhulgas tulenevalt tegevuse edasiandmisest
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (1) artikli 69 lõike 2 punktides e, f, h, k, l, m–q, s ja t kirjeldatud järelevalvevolituste kasutamine, millel on märkimisväärne ja oluline mõju kauplemiskohale või selle osalistele
direktiivi 2014/65/EL artiklis 70 osutatud rikkumiste eest karistuste kehtestamine, millel on märkimisväärne ja oluline mõju kauplemiskohale või selle osalistele
mis tahes muu sündmus [kirjeldada]

Artikkel 3

Koostöötaotluste saatmise ja käsitlemise kord

1.   Koostöötaotlus ja vastus sellele esitatakse kirjalikult püsival andmekandjal. Mõlemad adresseeritakse lõike 3 kohaselt määratud kontaktisikutele.

2.   Teabevahetus koostöötaotluse esitanud pädeva asutuse (edaspidi „taotlev asutus“) ja pädeva asutuse vahel, kellele koostöötaotlus saadeti (edaspidi „taotluse saanud asutus“), toimub kõige otstarbekamal viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsust, kirjavahetusele kuluvat aega, esitatava teabe mahtu ja seda, kui lihtsasti saab taotlev asutus juurdepääsu teabele.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamiseks määrab iga asutus teabevahetuseks ühe või mitu kontaktisikut.

4.   Taotlev asutus saadab oma koostöötaotluse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/988 (2) II lisas sätestatud vormis ja esitab selles kõnealuse lisa kohase teabe, tuues eelkõige esile, mil määral on koostöö vajalik turgude toimimiseks või investorite kaitseks vastuvõtvas liikmesriigis, ja mis tahes muud võimaliku saadava teabe konfidentsiaalsusega seotud küsimused. Taotluse saanud asutus annab lõike 5 punkti b kohaselt küsitud selgitused kiiresti.

5.   Taotluse saanud asutus teeb pärast koostöötaotluse saamist järgmist:

a)	teatab koostöötaotluse kättesaamisest võimalikult kiiresti ja hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast selle saamist, märkides kontaktisiku kontaktandmed ja kui selles etapis võimalik, vastuse saatmise eeldatava kuupäeva;

b)	kui tal on kahtlusi seoses taotletava koostöö täpse sisuga, nõuab võimalikult kiiresti mis tahes vormis selgitusi;

c)	vastab koostöötaotlusele kiiresti, kasutades III lisas esitatud vormi ja esitades kogu ettenähtud teabe.

6.   Kui saab selgeks, et vastuse saatmine viibib kauem kui seitse päeva pärast vastuse saatmise eeldatavat kuupäeva, millest teatati lõike 5 punkti a kohaselt, annab taotluse saanud asutus sellest taotlevale asutusele teada. Kui taotlev asutus on märkinud, et taotlus on kiireloomuline, lepivad asutused kokku kõnealuse taotlusega seotud andmete ajakohastamise sageduses.

7.   Asutused konsulteerivad üksteisega viivitamata, et lahendada probleemid, mis võivad taotluse rahuldamisel tekkida, sealhulgas kuludega seotud probleemid.

8.   Koostöö pidevaks parandamiseks annavad asutused üksteisele vajaduse korral tagasisidet, mis käsitleb tehtud koostöö kasulikkust, sellise juhtumi tulemusi, mille puhul koostööd taotleti, ja sellise koostööga kaasnenud probleeme.

Artikkel 4

Koostöötaotlusele vastamine

1.   Taotluse saanud asutus võtab asjakohaseid meetmeid, et viivitamata teha taotletud koostööd. Taotluse saanud asutus tagab, et vajalikud meetmed võetakse võimalikult kiiresti, võttes samas arvesse taotluse keerukust ja võimalikku vajadust kaasata kolmandaid isikuid või teist asutust.

2.   Taotluse saanud asutus võib keelduda vastuseks koostöötaotlusele tegutsemast, kui ta leiab, et sellise tegevusega kaasneb seadusevastase meetme võtmine. Kui taotluse saanud asutus keeldub tegutsemast, teatab ta sellest taotlevale asutusele, kasutades rakendusmääruse (EL) 2017/988 III lisas esitatud vormi, sealhulgas kirjeldades põhjalikult tema otsuse aluseks olevaid asjaolusid.

Artikkel 5

Kehtiva koostöökorra menetlused

1.   Asutused kehtestavad koostöökorra tõhusaks haldamiseks selliste korrapäraste ja erakorraliste koosolekute pidamise menetlused, kus osalevad määratud kontaktisikud.

2.   Taotluse saanud asutus teavitab taotlevat asutust võimalikult kiiresti mis tahes erakorralistest asjaoludest, mis võivad takistada tal käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmist, ja meetmetest, mida on sellega seoses võetud (kui üldse).

Artikkel 6

Konsultatsioonimenetlus

1.   Enne artikli 2 lõikes 2 sätestatud sündmuste kohta otsuste tegemist konsulteerivad asutused üksteisega.

2.   Kui taotluse saanud asutus vastavalt artikli 5 lõikele 2 teavitab taotlevat asutust seoses artikli 2 lõikes 2 sätestatud sündmustega, konsulteerivad asutused üksteisega vähemalt asjaomase sündmuse puhul kohaldatava järelevalvemeetodi ja eeldatava tulemuse teemal.

Artikkel 7

Abimenetlus: isikult ütluste võtmise taotlus

1.   Kui taotlev asutus kavatseb taotleda isikult ütluste võtmist, võtab ta ühendust asutusega, kellele ta kavatseb taotluse saata, seoses järgmisega:

a)	mis tahes õiguslikud piirangud ja menetlusnõuete erinevused;

b)	selliste isikute õigused, kellelt ütlusi võtta soovitakse, sealhulgas vajaduse korral enesesüüstamisega seotud küsimused;

c)	vajadus tagada taotleva asutuse töötajatele osalemine vaatlejatena või aktiivsete osalistena;

d)	taotluse saanud asutuse ja taotleva asutuse töötajate roll ütluste võtmises;

e)	küsimus, kas isikul, kellelt ütlusi võtta soovitakse, on õigus kasutada seadusliku esindaja abi ning kui see on nii, esindaja sekkumise ulatus ütluste võtmise kestel, sealhulgas seoses ütluste salvestamise või neid käsitlevate aruannetega;

f)	küsimus, kas ütlusi antakse vabatahtlikult või sunniviisiliselt;

g)	küsimus, kas isik, kellelt ütlusi võtta soovitakse, on tunnistaja või kahtlusalune;

h)	küsimus, kas ütlusi võidakse kasutada kriminaalmenetluses, ja kui see on nii, kas seda kasutatakse kriminaalmenetluses;

i)	ütluste vastuvõetavus taotleva asutuse jurisdiktsioonis;

j)	ütluste salvestus ja kohaldatavad menetlused;

k)	menetlused ütluste tõendamiseks või kinnitamiseks ütlust andva isiku poolt, sealhulgas, kas see toimub pärast ütluste andmist;

l)	taotluse saanud asutuse poolt taotlevale asutusele ütluste edastamise kord, sealhulgas nõutav vorming ja tähtaeg.

2.   Asutused tagavad, et on kehtestatud kord, mille alusel nende töötajad saavad tõhusalt tegutseda ja eelkõige leppida kokku järgmises:

a)

ajakava;

b)	mistahes lisateave, mida võib olla vaja;

c)	loetelu küsimustest, mis esitatakse isikule, kellelt ütlusi võetakse, ja loetelu läbivaatamine;

d)	reisikorraldus, sealhulgas selle tagamine, et asutused saavad enne ütluste võtmist juhtumi arutamiseks kohtuda;

e)	keelte kasutamise kord.

Artikkel 8

Abimenetlus: taotlus asutusele uurimise algatamiseks või kohapealse kontrolli teostamiseks

1.   Kui taotluse saanud asutus otsustab taotleva asutuse taotluse põhjal algatada uurimise või teostada kohapealse kontrolli, jäävad taotluse saanud asutuse võetavad järelevalve- ja uurimismeetmed taotluse saanud asutuse vastutusalasse ja tema üldise kontrolli alla. Taotlev asutus ja taotluse saanud asutus võivad üksteisega konsulteerida selle üle, kuidas oleks kõige kasulikum uurimist algatada või kohapealset kontrolli teostada. Taotluse saanud asutus hoiab taotlevat asutust uurimise või kohapealse kontrolli käiguga kursis ja esitab tulemused võimalikult kiiresti.

2.   Kui taotlus uurimise algatamiseks või kohapealse kontrolli teostamiseks on esitatud, konsulteerivad taotlev asutus ja taotluse saanud asutus üksteisega selle üle, kas oleks kasulik teostada ühisuurimine või ühine kohapealne kontroll.

3.   Otsustades selle üle, kas tuleks algatada ühisuurimine või teostada ühine kohapealne kontroll, võtavad taotlev asutus ja taotluse saanud asutus arvesse vähemalt järgmist:

a)	taotleva asutuse esitatud mis tahes muu koostöötaotlus, mis võib osutada, et asjakohane on teostada ühisuurimine või ühine kohapealne kontroll;

b)	kas on käimas eraldi uurimisi küsimustes, millel on piiriülene mõju ja mille puhul oleks sobivam ühisuurimine või ühine kohapealne kontroll;

c)	topeltkaristamise keeluga seotud küsimused;

d)

nende jurisdiktsioonides kehtiv õigus- ja regulatiivne raamistik, tagamaks, et neil on selge ettekujutus võimalikest ühisuurimist või ühist kohapealset kontrolli ja neile järgnevaid võimalikke menetlusi mõjutavatest seaduslikest ja muudest piirangutest, sealhulgas kõik ne bis in idem põhimõttega seonduvad küsimused;

e)	vajalikud meetmed seoses uurimise või kohapealse kontrolli juhtimise ja suunamisega;

f)	ühise asjaolude tuvastamise sammud;

g)	vahendite eraldamine ja uurijate määramine;

h)	nende poolt ühiselt või eraldi võetavad meetmed;

i)	kas koostada asutuste ühine tegevuskava ja iga asutuse tehtava töö ajakava;

j)	kogutud teabe vastastikune jagamine ja aruandlus eraldi võetud meetmete tulemuste kohta;

k)	juhtumipõhised küsimused.

4.   Kui taotlev asutus ja taotluse saanud asutus algatavad ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli, teevad nad järgmist:

a)	lepivad kokku selle läbiviimises ja lõpetamises;

b)	peavad jooksvalt dialoogi, et koordineerida teabe kogumist ja asjaolude tuvastamist;

c)	teevad ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli käigus tihedat koostööd;

d)

annavad üksteisele õiguslikult lubatud määral abi seoses järgnevate täitemenetlustega, sealhulgas koordineerides ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli tulemusega seotud mis tahes menetlusi või muid täitemeetmeid (haldus-, tsiviil- või kriminaalmenetlused) või vajaduse korral kokkuleppele jõudmise võimalusi.

5.   Ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli alguses võtavad taotlev asutus ja taotluse saanud asutus arvesse vähemalt järgmist:

a)	konkreetsed õigusaktid, mis on uurimise või kohapealse kontrolli sisuks;

b)	ühise tegevuskava koostamine, sealhulgas vahe-eesmärgid, ja tööülesannete jaotamine, võttes arvesse iga asutuse vastavaid prioriteete;

c)	uurimis- või täitemeetmete või muude menetlustega, sealhulgas kõigi uurimise all olevate isikute õigustega seotud mis tahes menetluste ja õiguslike piirangute tuvastamine ja hindamine;

d)	uurimismenetlust ja samuti täitemenetlust mõjutada võivate kutsesaladusega seotud sätete tuvastamine ja hindamine;

e)	avalikkuse ja pressiga suhtlemise strateegia;

f)	esitatud või vahetatud teabe kasutamine.

Artikkel 9

Teabe konfidentsiaalsuspiirangud ja lubatud kasutusviisid

1.   Asutused tunnistavad, et asutuste vahel vahetatava mis tahes teabe suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL artikleid 76 ja 78.

2.   Asutused hoiavad vastavalt asjaomases liikmesriigis kohaldatavatele õigusnormidele konfidentsiaalsena koostöökorraga seotud mitteavalikku teavet või käesoleva lepingu kohast teabevahetust, sealhulgas järgmist:

a)	koostöötaotlus ja selle sisu;

b)	taotlusega seotud mis tahes küsimused, sealhulgas asutuste vahelised kahepoolsed konsultatsioonid, ja kui see on asjakohane, teave koostöökorra kehtestamisest keeldumise kohta;

c)	asutuse omal algatusel esitatud teave ja asjaolu, et sellist teavet esitati.

3.   Asutused tagavad, et nende töötajad täidavad kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

4.   Kui taotluse saanud asutus leiab, et koostöötaotluse rahuldamiseks on vaja või soovitav avalikustada asjaolu, et taotlev asutus on taotluse esitanud, avalikustab taotluse saanud asutus selle üksnes pärast seda, kui ta on arutanud nõutava avalikustamise laadi ja ulatust taotleva asutusega ning saanud selleks taotleva asutuse nõusoleku. Kui taotlev asutus ei anna avalikustamiseks oma nõusolekut, antakse taotlevale asutusele selle asemel võimalus taotlus tagasi võtta.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu muutmine, täiendamine ja läbivaatamine

1.   Käesolevat lepingut võib muuta või täiendada asutuste ühisel kirjalikul nõusolekul.

2.   Asutused jälgivad korrapäraselt käesoleva lepingu rakendamist ja vaatavad selle läbi ning konsulteerivad üksteisega, et parandada selle toimimist ja lahendada võimalikke probleeme.

Artikkel 11

Täiendavad lepinguosalised

Asutus, kellest saab pärast käesoleva lepingu jõustumist vastuvõtva liikmesriigi asutus, võib taotleda lepingu osaliseks saamist.

Artikkel 12

Vaidluste lahendamine

Asutused püüavad lahendada omavahelised vaidlused seoses käesoleva lepingu alusel taotletud või pakutud koostööga või seoses lepingus sätestatud menetlustega. Kui taotluse saanud asutus ja taotlev asutus ei suuda taotletud või pakutud koostööga seotud vaidlust lahendada, lahendavad nad selle ESMA asutamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 31 punktis c sätestatud mittesiduva vahendamismehhanismi kohaselt.

Artikkel 13

Lepingu lõpetamine

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks. See lõppeb juhul, kui sellega seotud kauplemiskoht minetab vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse.

2.   Asutus, kes soovib käesolevast lepingust taganeda, annab sellest teisele asutusele vähemalt 30 kalendripäeva enne lepingust taganemist kirjalikult teada.

3.   Enne lepingust taganemise jõustumise kuupäeva esitatud teabetaotlusi käsitletakse käesoleva lepingu kohaselt, välja arvatud juhul, kui lepingust taganeda sooviv asutus nõuab teisiti.

4.   Pärast seda, kui asutus on käesolevast lepingust taganenud, jätkab kõnealune asutus käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuete täitmist.

Artikkel 14

Avaldamine

Asutused avaldavad käesoleva koostöökorra oma vastavatel veebisaitidel. Samuti avaldatakse kõik artikli 10 alusel tehtud muudatused ja täiendused.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev leping jõustub selle asutuste poolt allkirjastamise kuupäeval.

Artikkel 16

Allkirjad

[päritoluliikmesriigi pädev asutus]

[vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus]

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(2)  Komisjoni 6. juuni 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/988, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses standardvormide, -mallide ja -menetlustega, mida kasutatakse sellise koostöökorra puhul, mis on seotud kauplemiskohaga, kelle tegevus on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse (ELT L 149, 13.6.2017, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

II LISA

Koostöötaotluse standardvorm

Tekst pildi Tekst pildi Tekst pildi Tekst pildi

III LISA

Koostöötaotluse vastuse standardvorm

Tekst pildi Tekst pildi