16.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/31

(1)

Kogemused, mis on saadud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/789 (2) kohaldamisel, eelkõige alates selle viimasest muutmisest rakendusotsusega (EL) 2016/764, (3) on näidanud, et vaja on võtta mitu uut meedet ja et kõnealuse otsuse teatavaid sätteid tuleks muuta, tagamaks tulemuslikum tegutsemine bakteri Xylella fastidiosa (Wells et al.) (edaspidi „määratletud organism“) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu.

(2)

Sõltumata liikmesriigi tasandil hinnatud riskitasemel põhinevate uuringute vajadusest on kogemused näidanud, et uuringuid tuleb teha põhjalikumalt ja ühtlustatumalt tagamaks, et kõik liikmesriigid rakendavad määratletud organismi suhtes samal tasemel ettevaatusabinõusid. Sel põhjused peaksid liikmesriigid neid uuringuid tehes võtma arvesse komisjoni avaldatud asjaomaseid tehnilisi suuniseid.

(3)

Nagu on osutatud rahvusvahelistes standardites, on määratletud organismi kindlakstegemine osutunud kõige usaldusväärsemaks siis, kui see põhineb vähemalt kahel eri analüüsil, mis tehakse erinevate bioloogiliste põhimõtete järgi või milles uuritakse genoomi eri osi. Selliste analüüside loetelu peaks olema kättesaadav komisjoni andmebaasis, mis peaks olema läbipaistvuse tagamiseks avalik. Kuna väljaspool piiritletud alasid nõuab määratletud organismide kindlakstegemine erineva tundlikkusega analüüse, peaksid piiritletud alade ja nendest väljapoole jäävate alade jaoks olema eraldi analüüsid.

(4)

Läbipaistvuse huvides peaksid liikmesriigid avaldama oma riiklikud situatsiooniplaanid internetis.

(5)

Teaduslikud tõendid, mida Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on käsitlenud 2015. aasta jaanuari teaduslikus arvamuses, (4) osutavad mujal maailmas leitud määratletud organismi eri alamliikide võimalikule geneetilisele rekombinatsioonile, mis mõjutab uusi taimeliike, mida asjaomased alamliigid ei ole teadaolevalt kunagi varem nakatanud. Et tagada suurem ettevaatus ja tulenevalt asjaolust, et hiljuti on liidus teatatud eri alamliikidest, on tähtis selgitada, et kui piirkonnas on leitud enam kui üks määratletud organismi alamliik, tuleks see ala määratletud organismi ja kõigi selle võimalike alamliikide suhtes piiritleda. Kui alamliigi esinemise kindlakstegemine on pooleli, peaks asjaomane liikmesriik ettevaatusabinõuna piiritlema selle ala ka määratletud organismi ja kõigi selle võimalike alamliikide suhtes.

(6)

Kogemused on näidanud, et puhvertsoonis uuringute tegemisel tuleb vahendeid eraldada taimeterviseriski taseme alusel tähtsuse järjekorras. Seepärast oleks puhvertsoonis proportsionaalne, kui sedalaadi uuringus jagatakse nakatunud tsooni ümbritsev ja vähemalt 1 km laiune tsoon 100 × 100 m suurusteks ruutudeks ning ülejäänud puhvertsoon 1 × 1 km suurusteks ruutudeks.

(7)

Praeguste kogemuste põhjal ja kooskõlas EFSA esitatud teaduslike tõenditega suurendab määratletud organismi eduka likvideerimise väljavaateid see, kui kõrvaldada viivitamata kõik peremeestaimed – olenemata nende tervislikust seisundist –, mis kasvavad nakatunud taimedest 100 meetri raadiuses. Võrreldes leviku tõkestamise meetmetega, mille puhul kõrvaldatakse ainult taimed, mis leitakse olevat nakatunud ja mis kasvavad piiritletud ala mõnes osas, annab kõigi peremeestaimede kõrvaldamine suurema kindluse asümptomaatilise nakkuse puudumise suhtes ja seega määratletud organismiga seotud staatuse suhtes sellel alal. Seepärast on proportsionaalne vähendada nakatunud tsooni ümbritseva puhvertsooni laiust 10 kilomeetrilt 5 kilomeetrini kõikidel juhtudel, kus piiritletud ala on kehtestatud likvideerimise eesmärgil. Kui aga piiritletud ala kehtestatakse leviku tõkestamise eesmärgil, peab puhvertsoon jääma 10 km laiuseks, sest määratletud organismi ulatuslikuma esinemise tõttu sellisel piiritletud alal tuleb olla ettevaatlikum.

(8)

Proportsionaalne on ka vähendada seda puhvertsooni 1 kilomeetrini teatavatel tingimustel, mille puhul on tagatud, et määratletud organism ei levi enam edasi, nakatunud taimed kõrvaldatakse viivitamata ja olukorda seiratakse nõuetekohaselt. Samamoodi on proportsionaalne lubada piiritletud ala staatus 12 kuud pärast selle algset kehtestamist tühistada, kui kasutusele on võetud mahukas proovivõtuskeem, mille abil veendutakse määratletud organismi puudumises sellel alal.

(9)

Et suurendada määratletud organismi vastu võetavate meetmete läbipaistvust ja avalikku teavitamist nendest, peaksid liikmesriigid avaldama oma territooriumil olevate piiritletud alade loetelu ja seda ajakohastama. Seejärel peaks komisjon avaldama oma loetelu nendest aladest, millest liikmesriigid on teavitanud, ja seda ajakohastama.

(10)

Kogemuste põhjal on proportsionaalne võimaldada piiritletud ala mitte kehtestada, kui määratletud organismi leitakse kohast, mis on tõendatult füüsiliselt kaitstud selle organismi vektorite eest. See meetod on proportsionaalne, sest määratletud organism on sellisel juhul väikese levikuriskiga ja tänu piiratud esinemiskeskkonnale on suurem võimalus see organism kohe likvideerida.

(11)

Et pakkuda liikmesriikidele rohkem paindlikkust, peaks neil olema võimalus lubada asjakohastel tingimustel teatavate või kõigi peremeestaimede istutamist või külvamist leviku tõkestamise meetmetega hõlmatud nakatunud tsoonis väljaspool puhvertsooniga külgnevat 20 km laiust ala. Seda tehes peaksid nad eelistama taimi, mis kuuluvad määratletud organismi suhtes vastupanuvõimeliseks või resistentseks hinnatud sorti, et vähendada bakteriinokulumi taset asjaomases piirkonnas.

(12)

Lähtuvalt konkreetse paikkonna traditsioonide ja ajaloo väärtustamisest peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, et ametlikult ajaloolise väärtusega taimena käsitatavaid peremeestaimi ei pea kõrvaldama, kui need ei ole määratletud organismiga nakatunud, isegi kui need kasvavad 100 m raadiuses taimedest, mis on analüüside alusel tunnistatud määratletud organismiga nakatunuks. Siiski tuleks selliste taimede võimaliku nakatumise ennetamiseks ja määratletud organismi leviku tõkestamiseks kohaldada nende suhtes eritingimusi.

(13)

Et tagada määratletud organismi esinemise seire piiritletud alal sobival ajal, tuleks õiguskindluse huvides täpsustada, et sellisel seirel ja asjakohasel kontrollimisel võetakse arvesse komisjoni avaldatud sellekohaseid tehnilisi suuniseid.

(14)

Selguse ja õiguskindluse huvides on asjakohane käsitada nakatunud tsoonina, kus võidakse kohaldada leviku tõkestamise meetmeid, üksnes tsooni, mis on loetletud rakendusotsuse (EL) 2015/789 lisas.

(15)

Võttes arvesse määratletud organismiga seotud olukorda liidus ja leviku tõkestamise alade tunnustamist ka liidu teistes osades, tuleks taimed kõrvaldada kogu leviku tõkestamise alal, kus määratletud organismi on ametlike uuringute alusel leitud. Et kaitsta liidu ülejäänud territooriumi, tuleks kõnealuseid ametlikke uuringuid teha vähemalt selliste tootmiskohtade läheduses, mille puhul on antud luba viia määratletud taimi piiritletud alalt välja, samuti konkreetse kultuurilise, sotsiaalse ja teadusliku väärtusega taimede kasvukohtade läheduses ja nakatunud tsoonis asuval alal, mis on 20 km kaugusel asjaomase nakatunud tsooni piirist. Seda nõuet ei tohiks siiski kohaldada saarte puhul, mis on tervikuna leviku tõkestamise alad ja asuvad rohkem kui 10 km kaugusel lähimast liidu maismaaterritooriumist, kuna need saared on igal juhul füüsiliselt eraldatud.

(16)

Taimeterviseriski tõttu, mis on EFSA 2016. aasta märtsi hinnangu (5) kohaselt väike, on asjakohane lubada ilma komisjoni direktiivi 92/105/EMÜ (6) kohaselt koostatud ja väljastatud taimepassita viia piiritletud alalt välja määratletud taimi, mille sortide puhul on tõendatud, et need ei ole määratletud organismi ühe või mitme alamliigi suhtes vastuvõtlikud.

(17)

Tulenevalt lennuvõimeliste vektorputukate levitamissuutlikkusest on asjakohane ja proportsionaalsem lubada viia määratletud taimi välja tootmiskohtadest, mida ümbritseb kaks korda aastas kontrollitav 100 m laiune tsoon, kust on viivitamata kõrvaldatud kõik taimed, millel on leitud sümptomeid või mis on nakatunud määratletud organismiga. Järjepidevuse huvides tuleks samasugust reeglit kohaldada kolmandates riikides asuvates tootmiskohtades, kus määratletud organismi teadaolevalt esineb.

(18)

Kogemustest nähtub, et tootmiskohtades, kus peremeestaimed kasvavad väljaspool piiritletud ala, tehakse iga-aastast kontrolli ning sümptomite tuvastamise korral võetakse proove ja tehakse analüüse, et tagada suurem kindlus määratletud organismi puudumise suhtes. Et tagada liidus kaitse ühtlustatud tase, tuleks seepärast selliste kohtade jaoks vastu võtta asjakohased nõuded.

(19)

On tõendatud, et liigid Coffea sp., Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. ja Prunus dulcis (Mill.) D. A. Webb on määratletud organismiga pidevalt nakatunud ja nende kaudu saab haigus liidus hõlpsalt levida. Kuigi liidus leitud nakatunud taimede allika kinnitamiseks tehtav ettevaatuspõhimõttest lähtuv tagantjärele tuvastamine alles käib, tuleks neid määratletud taimi kasvatada ainult kohtades, kus tehakse igal aastal ametlik kontroll, proovivõtmine ja analüüs kinnitamaks, et määratletud organismi ei esine. Kuna need taimed on määratletud organismi suhtes vastuvõtlikumad, tuleks selle organismi esinemine teha kindlaks vähemalt kahe positiivse analüüsi alusel, millest vähemalt üks peaks olema asjaomases komisjoni andmebaasis loetletud molekulaaranalüüs.

(20)

Samasugune nõue peaks kehtima kolmandates riikides, kus määratletud organismi ei ole teadaolevalt veel esinenud. Lisaks peaksid kutselised käitlejad neid taimi liidus vedades säilitama andmeid vähemalt kolm aastat, et tagada jälgitavus ja vajaduse korral võimaldada ametlikku järelkontrolli.

(21)

Rakendusmäärus (EL) 2015/789 sisaldab rangeid sätteid teatavate selliste taimeliikide (edaspidi „peremeestaimed“) vedamise kohta liidus, mille puhul on leitud, et need on nakatunud määratletud organismi Euroopa isolaatidega. Nende peremeestaimede suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi isegi siis, kui neid piiritletud aladel kunagi ei kasvatata.

(22)

Samal ajal on komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/167 (7) antud Belgiale, Hispaaniale, Prantsusmaale ja Tšehhi Vabariigile ajutine luba sertifitseerida nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ (8) I lisas osutatud teatavat liiki viljapuude supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on kasvatatud põllul, kus neid ei kaitsta putukate eest. Mitu sellist liiki, nimelt Juglans regia L., Olea europaea L., Prunus amygdalus Batsch, P. amygdalus × P. persica, P. armeniaca L., P. avium (L.) L., P. cerasus L., P. domestica L., P. domestica × P. salicina, P. dulcis (Mill.) D. A. Webb, P. persica (L.) Batsch ja P. salicina Lindley, on teadaolevalt vastuvõtlikud määratletud organismi Euroopa isolaatide ja muude isolaatide suhtes ning on loetletud määratletud taimedena rakendusotsuse (EL) 2015/789 I lisas.

(23)

Arvestades määratletud organismmääratletud organismist vabad. Peale selle tuleks asjaomaseid supereliitemataimi ja supereliitmaterjaliist lähtuvat ohtu liidu territooriumile, tuleks nimetatud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali sertifitseerimise lubamist kui putukate eest kaitstuna kasvatamise nõudest tehtavat erandit täiendada muude taimetervisetagatistega, isegi kui taimed ei asu rakendusotsuse (EL) 2015/789 kohaselt piiritletud alal.

(24)

Seepärast tuleks nimetatud supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mille suhtes kohaldatakse rakendusotsust (EL) 2017/167, lubada liidu territooriumil vedada üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass. Selle eesmärk on tagada, et nimetatud supereliitemataimed ja supereliitmaterjal, samuti toodetud paljundusmaterjal ja viljapuud, on määratletud organismist vabad. Peale selle tuleks asjaomaseid supereliitemataimi ja supereliitmaterjali visuaalselt kontrollida, võtta neist proove ja teha molekulaaranalüüse, et kinnitada määratletud organismi puudumist, ja tagada samal ajal paljundamisprotsessi vältel selliste taimede ja sellise materjali tervisestaatuse säilimine.

(25)

Lõpuks tuleks kõik taimeliigid, mille komisjon on pärast rakendusotsuse (EL) 2015/789 viimast muutmist kindlaks teinud määratletud taimedena, lisada nimetatud otsuse I lisasse.

(26)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2015/789 vastavalt muuta.

(27)

Et võimaldada kutselistel käitlejatel ja vastutavatel ametiasutustel kohaneda uute nõuetega, mis on seotud liiki Coffea sp., Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. või Prunus dulcis (Mill.) D. A. Webb kuuluvate istutamiseks ette nähtud taimede (v.a seemned) vedamisega, tuleks asjaomast sätet kohaldada alates 1. märtsist 2018.

(28)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Määratletud organismi uuringud liikmesriikide territooriumil ja organismi kindlakstegemine

1.   Iga liikmesriik korraldab igal aastal ametliku uuringu, et teha oma territooriumil kindlaks, kas määratletud taimedel esineb määratletud organismi.

Kõnealuseid uuringuid teeb vastutav ametiasutus või need tehakse vastutava ametiasutuse ametliku järelevalve all. Uuringud hõlmavad visuaalset kontrolli ning kui tekib kahtlus määratletud organismiga nakatumise suhtes, siis ka proovide kogumist ja analüüside tegemist. Uuringud põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel ning neid tehakse sobival aastaajal, mil määratletud organismi on võimalik tuvastada visuaalse kontrolli, proovide võtmise ja analüüsimise teel. Kõnealustes uuringutes võetakse arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid, määratletud organismi ja tema vektorite bioloogiat, määratletud taimede esinemist ja bioloogiat ning igasugust muud asjakohast teavet määratletud organismi esinemise kohta. Samuti võetakse uuringutes arvesse komisjoni veebisaidil esitatud tehnilisi suuniseid Xylella fastidiosa uuringu kohta (*1).

2.   Määratletud organismi esinemist piiritletud alast väljapoole jääval alal kontrollitakse ühe molekulaaranalüüsiga ja positiivsete tulemuste korral peab selle esinemise tuvastamiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega olema vähemalt veel üks molekulaaranalüüs positiivne. Kõnealused analüüsimeetodid kantakse komisjoni andmebaasi, mis sisaldab määratletud organismi ja selle alamliikide kindlakstegemise meetodite loetelu, ning on ette nähtud genoomi eri osade analüüsimiseks.

Määratletud organismi esinemist piiritletud alal kontrollitakse ühe analüüsiga ja positiivsete tulemuste korral peab selle esinemise kindlakstegemiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega olema vähemalt veel üks molekulaaranalüüs positiivne. Kõnealused analüüsimeetodid kantakse komisjoni andmebaasi, mis sisaldab määratletud organismi ja selle alamliikide kindlakstegemise meetodite loetelu.

3.   Komisjon haldab ja ajakohastab lõikes 2 nimetatud andmebaasi ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks.

Andmebaasis loetletud meetodid jaotatakse kahte kategooriasse sõltuvalt sellest, kas need sobivad määratletud organismi ja selle alamliikide kindlakstegemiseks piiritletud alal või sellest väljapoole jääval alal.

(*1)  „Guidelines for the survey of Xylella fastidiosa (Wells et al.) in the Union territory“ („Suunised Xylella fastidiosa (Wells et al.) uuringu kohta liidu territooriumil“), http://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/ph_biosec_legis_guidelines_xylella-survey.pdf.“"

2)

Artikli 3a lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Liikmesriigid edastavad taotluse korral komisjonile oma situatsiooniplaanid ja teavitavad kõiki asjaomaseid kutselisi käitlejaid, avaldades need plaanid internetis.“

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik lubada istutada peremeestaimi II lisas loetletud nakatunud tsoonis, kus kohaldatakse artikli 7 kohaselt leviku tõkestamise meetmeid, välja arvatud artikli 7 lõike 7 punktis c nimetatud 20 km laiusel alal. Sellist luba andes eelistab asjaomane liikmesriik peremeestaimi, mis kuuluvad määratletud organismi suhtes resistentseks või vastupanuvõimeliseks hinnatud sorti.“

5)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

9)

Artiklile 16 lisatakse järgmine teine lõik:

„Liiki Coffea sp., Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. või Prunus dulcis (Mill.) D. A. Webb kuuluvaid istutamiseks ette nähtud taimi (v.a seemned) võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui taimed on kasvanud kohas, kus tehakse iga-aastast ametlikku kontrolli, võetakse sobival ajal taimedest proove ja tehakse määratletud organismi esinemise tuvastamiseks rahvusvahelistele standarditele vastavaid analüüse, mille käigus leiab kinnitust määratletud organismi puudumine, kusjuures kasutatakse proovivõtuskeemi, millega saab 99-protsendilise tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 5 %, ning uurida nii sümptomitega taimi kui ka nende läheduses kasvavaid sümptomiteta taimi.“

10)

Artikli 17 lõike 4 punktid c, d ja e asendatakse järgmisega:

11)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

12)

II lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisas esitatud tekstiga.

13)

Lisatakse III lisa, mille tekst on esitatud käesoleva otsuse III lisas.