This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32017D1508
Commission Decision (EU) 2017/1508 of 28 August 2017 on the reference document on best environmental management practice, sector environmental performance indicators and benchmarks of excellence for the food and beverage manufacturing sector under Regulation (EC) No 1221/2009 of the European Parliament and of the Council on the voluntary participation by organisations in a Community eco-management and audit scheme (EMAS) (Text with EEA relevance. )
Komisjoni otsus (EL) 2017/1508, 28. august 2017, parimaid keskkonnajuhtimise tavasid, sektori keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid käsitleva võrdlusdokumendi kohta toiduaine- ja joogitootmissektoris vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EMPs kohaldatav tekst )
Komisjoni otsus (EL) 2017/1508, 28. august 2017, parimaid keskkonnajuhtimise tavasid, sektori keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid käsitleva võrdlusdokumendi kohta toiduaine- ja joogitootmissektoris vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EMPs kohaldatav tekst )
C/2017/5762
ELT L 223, 30.8.2017, p. 1–35
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
30.8.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 223/1 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/1508,
28. august 2017,
parimaid keskkonnajuhtimise tavasid, sektori keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid käsitleva võrdlusdokumendi kohta toiduaine- ja joogitootmissektoris vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 46 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009 välja töötatud sektoripõhised võrdlusdokumendid on vajalikud selleks, et aidata konkreetse sektori organisatsioonidel keskenduda paremini kõige tähtsamatele keskkonnajuhtimise aspektidele ning lihtsustada organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse [Termin on muutunud. Uus termin „keskkonnatoime“] hindamist ja parandamist ning sellekohaste aruannete koostamist. Võrdlusdokumendid hõlmavad parimat keskkonnajuhtimise tava, keskkonnatoime näitajaid ning vajaduse korral tipptaseme võrdlusaluseid ja hindamissüsteeme, mis võimaldavad kindlaks määrata asjaomaste sektorite keskkonnatoime tasemed. |
(2) |
Käesoleva otsuse lisas esitatud parimates keskkonnajuhtimise tavades käsitletakse peamisi keskkonnaküsimusi toiduaine- ja joogitootmissektoris. Nende tavade abil peaks olema võimalik soodustada ka ringmajandust, määrates kindlaks konkreetsed meetmed jäätmekäitluse tõhustamiseks, kõrvaltoodete kasutamise edendamiseks ning toidujäätmete vältimiseks. |
(3) |
Sektori võrdlusdokumendis kindlaks määratud tipptaseme võrdlusalustest kinnipidamine ei ole EMASis registreeritud organisatsioonidele kohustuslik, sest EMASi kohaselt hindavad organisatsioonid ise, kui otstarbekad need võrdlusalused kulude ja kasu seisukohast on. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peab EMASis registreeritud organisatsioon keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja kõnealuse määruse IV lisa kohaselt koostatud keskkonnaaruandes keskkonnatoime hindamisel võtma arvesse sektorite võrdlusdokumente. |
(5) |
Komisjoni teatises, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) alusel kehtestatavat töökava koos soovitusliku nimekirjaga sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ning sektoriülesed võrdlusdokumendid, (2) nimetati käesoleva otsuse lisas käsitletud toiduaine- ja joogitootmissektor prioriteetseks sektoriks, mille jaoks tuleb kõnealused võrdlusdokumendid vastu võtta. |
(6) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 49 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lisas on esitatud toidu- ja joogitööstuse parimat keskkonnajuhtimise tava, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument.
Artikkel 2
EMASis registreeritud toiduaine- ja joogitootmissektori organisatsioonid võtavad artiklis 1 osutatud sektoripõhist võrdlusdokumenti arvesse ning peavad sellest tulenevalt:
— |
kasutama võrdlusdokumendi asjakohaseid osi oma keskkonnajuhtimissüsteemi arendamisel ja rakendamisel keskkonnaalase tegevuse läbivaatamise raames; |
— |
kasutama sektoripõhises võrdlusdokumendis kirjeldatud asjakohaseid sektoripõhiseid keskkonnatoime näitajaid aruande esitamisel organisatsiooni keskkonnaaruandes kindlaks määratud konkreetsemate keskkonnaaspektidega seotud keskkonnatoime kohta; |
— |
märkima oma keskkonnaaruandes, kuidas on organisatsiooni keskkonnatoime ja sellega seotud tegurite hindamisel arvesse võetud asjaomaseid parimaid keskkonnajuhtimise tavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid. |
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub üheksakümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 28. august 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.
(2) ELT C 358, 8.12.2011, lk 2.
LISA
SISUKORD
1. |
SISSEJUHATUS | 4 |
2. |
KOHALDAMISALA | 6 |
3. |
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISE TAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED TOIDUAINE- JA JOOGITOOTMISSEKTORIS | 9 |
3.1. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad kogu toiduaine- ja joogitootmissektoris | 9 |
3.1.1. |
Toodete ja/või toimingute keskkonnasäästlikkuse hindamine | 9 |
3.1.2. |
Tarneahela jätkusuutlik juhtimine | 9 |
3.1.3. |
Pakkematerjalide parendamine või valimine keskkonnamõju minimeerimiseks | 10 |
3.1.4. |
Keskkonnahoidlikud puhastustoimingud | 11 |
3.1.5. |
Transpordi- ja jaotustoimingute tõhustamine | 12 |
3.1.6. |
Külmutamise ja sügavkülmutamise tõhustamine | 13 |
3.1.7. |
Energiajuhtimise rakendamine ja energiatõhususe parandamine kõigi toimingute puhul | 14 |
3.1.8. |
Taastuvenergia lõimimine tootmisprotsessidesse | 15 |
3.1.9. |
Toidujäätmete vältimine tootmistegevuses | 15 |
3.1.10. |
Toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse parimaid võimalikke tehnikaid käsitleva viitedokumendi (FDM BREF) arvessevõtmine | 16 |
3.2. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad kohvi töötlemises | 17 |
3.2.1. |
Energiakasutuse vähendamine rohelise kohvi eelsoojendamise teel kohvipartii röstimisel | 17 |
3.3. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad oliiviõli tootmises | 17 |
3.3.1. |
Veetarbimise vähendamine oliiviõli eraldamisel | 17 |
3.3.2. |
Oliivide vähendatud pesemine vastuvõtmisel | 18 |
3.4. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad karastusjookide tootmises | 18 |
3.4.1. |
Puhurite kasutamine pudelite/pakendite kuivatamise faasis | 18 |
3.5. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad õlle tootmises | 19 |
3.5.1. |
Energiakasutuse vähendamine virde keetmisel | 19 |
3.5.2. |
Üleminek partiide kaupa fermenteerimiselt pidevfermenteerimissüsteemidele | 19 |
3.5.3. |
CO2 taaskasutamine õlle tootmisel | 20 |
3.6. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad liha- ja linnulihatoodete tootmises | 20 |
3.6.1. |
Kõrgrõhutöötlus liha saastest puhastamiseks | 20 |
3.7. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad puuviljamahla tootmises | 21 |
3.7.1. |
Puuviljajääkide lisandväärtust tekitav kasutamine | 21 |
3.8. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad juustu valmistamisel | 21 |
3.8.1. |
Vadaku taaskasutus | 22 |
3.9. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad leiva, küpsiste ja kookide tootmises | 22 |
3.9.1. |
Müümata jäänud leivajääkide vähendamise kavad | 22 |
3.9.2. |
Küpsetamise energiatarbimise vähendamine | 23 |
3.10. |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad veini tootmises | 23 |
3.10.1. |
Veekasutuse, orgaaniliste jäätmete tootmise ja energiakasutuse vähendamine veinitehases | 23 |
4. |
SEKTORIPÕHISED SOOVITUSLIKUD KESKKONNATOIME VÕTMENÄITAJAD | 24 |
1. SISSEJUHATUS
Käesolev sektori võrdlusdokument (SVD) põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (1) (edaspidi „parimate tavade aruanne“), mille koostas Tulevikutehnoloogiate Instituut, üks Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) seitsmest instituudist.
Asjaomane õiguslik taust
Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), kus organisatsioonid võivad vabatahtlikult osaleda, loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on see kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001 (3); |
— |
määrusega (EÜ) nr 1221/2009. |
Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni uus tähtis element on sektori võrdlusdokumentide väljatöötamine, mis sätestati artiklis 46. Sektori võrdlusdokumentides tuleb esitada parimad keskkonnajuhtimise tavad, keskkonnategevuse tulemuslikkuse [Termin on muutunud. Uus termin „keskkonnatoime“] näitajad konkreetsete sektorite jaoks ning kui see on asjakohane, siis tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.
Kuidas dokumenti mõista ja kasutada?
EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonnatingimusi pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas sektori võrdlusdokumendis sektoripõhiseid suuniseid toiduaine- ja joogitootmissektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimatele tavadele.
Dokumendi koostas Euroopa Komisjon, kes kasutas sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis JRC, arutas läbi ja leppis lõpuks kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimise tavad, sektorite keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused; nende võrdlusaluste eesmärk oli eelkõige iseloomustada sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.
Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.
Käesolev võrdlusdokument on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, kes on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kaaluvad EMASis registreerimist tulevikus, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimatest keskkonnajuhtimise tavadest rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Seega on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki toiduaine- ja joogitootmissektoris tegutsevaid organisatsioone ja osalejaid nii otseste kui ka kaudsete parandamist vajavate keskkonnaaspektidega tegelemisel ja teabe leidmisel parimate keskkonnajuhtimise tavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta oma keskkonnatoime mõõtmiseks, samuti teabe leidmisel tipptaseme võrdlusaluste kohta.
Kuidas peaksid EMASi liikmeks registreeritud organisatsioonid sektori võrdlusdokumente arvesse võtma?
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumente arvesse kahel tasandil.
|
Keskkonnaülevaate tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b): organisatsioonid peaksid oma keskkonnaalaste eesmärkide kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel ning oma keskkonnatoime parandamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel kasutama sektori võrdlusdokumendi sobivaid elemente kooskõlas keskkonnaülevaates ja -poliitikas kindlaks määratud asjakohaste keskkonnaaspektidega. |
|
Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4):
|
Sektori võrdlusdokumentide elemente (näitajaid, parimaid keskkonnajuhtimise tavasid või tipptaseme võrdlusaluseid), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaksmääratud oluliste keskkonnaaspektide mõttes vajalikuks, ei pea keskkonnaaruandes esitama ega kirjeldama.
EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavatseb oma keskkonnatoimet parandada (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada mõtteid selle kohta, mis küsimused sammsammulisel lähenemisel järgmisena käsile võtta.
EMASi keskkonnatõendajad kontrollivad, kas ja kuidas võttis organisatsioon oma keskkonnaaruande koostamisel arvesse võrdlusdokumenti (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).
Auditi tegemisel vajavad akrediteeritud keskkonnatõendajad organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil on sektori võrdlusdokumendi olulised elemendid keskkonnaülevaate alusel välja valitud ja kuidas neid on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, küll aga tõendeid selle kohta, kuidas sektori võrdlusdokumenti kasutati suunisena, et määrata näitajad ja nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks.
Võttes arvesse EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikku laadi, ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamiseks. Tõendajad ei nõua eraldi põhjendust iga parima tava, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida on sektori võrdlusdokumendis nimetatud ja mida organisatsioon ei ole pidanud keskkonnaülevaate alusel vajalikuks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis on edaspidi üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.
Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus
Käesolev dokument koosneb neljast jaost. 1. jaos tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta, 2. jaos määratletakse võrdlusdokumendi kohaldamisala. 3. jaos kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parimaid keskkonnajuhtimise tavasid (5) koos teabega nende kohaldatavuse kohta nii üldisel kui ka VKEde tasandil. Kui mõne parima keskkonnajuhtimise tava kohta on võimalik sõnastada valdkondlikud keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Osa näitajaid ja võrdlusaluseid on olulised rohkem kui ühe parima keskkonnajuhtimise tava seisukohalt ja seepärast korratakse neid, kui see on vajalik. Viimasena esitatakse 4. jaos ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajatega, nende juurde kuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.
2. KOHALDAMISALA
Sektori võrdlusdokumendis käsitletakse toiduaine- ja joogitootmissektori keskkonnatoimet. Käesoleva dokumendi tähenduses moodustub toiduaine- ja joogitootmissektor ettevõtetest, mis kuuluvad järgmistesse Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodiga tähistatud osadesse (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (6) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile):
— |
NACE kood 10: toiduainete tootmine; |
— |
NACE kood 11: joogitootmine. |
Parimad tavad üldises toiduaine- ja joogitoomissektoris (jaotis 3.1) on suunatud kõikidele ettevõtetele, millele saab kohaldada NACE koode 10 ja 11.
Järgmises kahes tabelis on esitatud toiduaine- ja joogitootjate jaoks kõige olulisemad otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid, (7) nendega seotud peamised survetegurid ning viisid, kuidas nendega käesolevas dokumendis tegeldakse. Neid on käsitletud kas jaotises 3.1 kirjeldatud parimas keskkonnajuhtimise tavas või viidates muudele olemasolevatele viitedokumentidele, nagu dokument parimate võimalike tehnikate kohta toiduaine-, joogi- ja piimatööstuses (FDM BREF) (8).
Tabel 2.1
Toiduaine- ja joogitootjate jaoks olulisimad otsesed keskkonnaaspektid ja nende käsitlus sektori võrdlusdokumendis
Kõige olulisemad otsesed keskkonnaaspektid |
Seotud peamised survetegurid |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad |
||||
Tööstusprotsessid ja seotud toimingud |
Vetteheide |
|
||||
Heide õhku (NOx, SOx, LOÜd, tahked osakesed) |
|
|||||
Tahkete jäätmete teke |
|
|||||
Veetarbimine |
|
|||||
Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) |
|
|||||
Jahutamine |
Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (külmaained) |
|
||||
Puhastustoimingud |
Veetarbimine, kemikaalide kasutamine, reovee teke |
|
||||
Kaubavedu ja logistika |
Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide, heide õhku (CO2, CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) |
|
||||
Pakendamine |
Kasvuhoonegaaside heide, energiatarbimine, ressursside ammendamine (materjalikasutus) |
|
Tabel 2.2
Kõikide toiduaine- ja joogitootjate jaoks olulisimad kaudsed keskkonnaaspektid ja nende käsitlus sektori võrdlusdokumendis
Kõige olulisemad kaudsed keskkonnaaspektid |
Seotud peamised survetegurid |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad |
||||
Tarneahela haldamine |
Kasvuhoonegaaside heide, energiatarbimine, veetarbimine, heide õhku jne |
|
||||
Põllumajandus |
Kasvuhoonegaaside heide (CO2, CH4), bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, heide õhku, eutrofeerumine, veetarbimine |
|
||||
Pakendamine |
Kasvuhoonegaaside heide, energiatarbimine, ressursside ammendamine (materjalikasutus) |
|
||||
Kaubavedu ja logistika |
Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide, heide õhku (CO2, CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) |
|
||||
Jaenõuded |
Energiatarbimine, toidujäätmete teke |
|
||||
Toidu valmistamine tarbijate poolt |
Energiatarbimine, toidujäätmete teke |
|
Tabelites 2.1 ja 2.2 loetletud keskkonnaaspektid valiti enamiku toiduaine- ja joogitootjate puhul kõige olulisemateks. Siiski tuleks konkreetsete organisatsioonide hallatavaid keskkonnaaspekte ja seda, kas antud juhul on tegemist otsese või kaudse aspektiga, hinnata juhtumipõhiselt. Sellised keskkonnaaspektid nagu ohtlikud jäätmed, elurikkus või materjalide kasutamine muudes kui loetletud valdkondades võivad samuti osutuda asjakohaseks.
Lisaks tabelites 2.1 ja 2.2. loetletud parimatele keskkonnajuhtimise tavadele võib keskkonnatoimet kõigi tabelites esitatud keskkonnaaspektide ja seotud survetegurite puhul aidata parandada ka üldine parim keskkonnajuhtimise tava toodete ja/või toimingute keskkonnasäästlikkuse hindamise kohta.
Peale selle, et see sektori võrdlusdokument kirjeldab ülal loetletud parimaid tavasid üldises toiduaine- ja joogitootmissektoris (kõikides ettevõtetes, mis kuuluvad NACE koodide 10 ja 11 alla), sisaldub selles ka hulk konkreetseid parimaid tavasid mitmes alamsektoris, nimelt:
— |
kohvi töötlemine (NACE kood 10.83) jaotises 3.2, |
— |
oliiviõli tootmine (NACE kood 10.41) jaotises 3.3, |
— |
karastusjookide tootmine (NACE kood 11.07) jaotises 3.4, |
— |
õlle tootmine (NACE kood 11.05) jaotises 3.5, |
— |
liha- ja linnulihatoodete tootmine (NACE kood 10.13) jaotises 3.6, |
— |
puuviljamahla tootmine (NACE kood 10.32) jaotises 3.7, |
— |
juustu tootmine (NACE kood 10.51) jaotises 3.8, |
— |
leiva, küpsiste ja kookide tootmine (NACE koodid 10.71 ja 10.72) jaotises 3.9, |
— |
veini tootmine (NACE kood 11.02) jaotises 3.10. |
3. PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISE TAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED TOIDUAINE- JA JOOGITOOTMISSEKTORIS
3.1. Parimad keskkonnajuhtimise tavad kogu toiduaine- ja joogitootmissektoris
Selles jaotises vaadeldakse kõiki toiduaine- ja joogitootjaid (NACE koodid 10 ja 11).
3.1.1. Toodete ja/või toimingute keskkonnasäästlikkuse hindamine
Parim keskkonnajuhtimise tava on hinnata toodete ja toimingute keskkonnamõju olelusringi hindamise (LCA) vahendite (11) abil, et selgitada välja prioriteetsed tegevusvaldkonnad ehk valupunktid ning töötada välja strateegia keskkonnamõjude vähendamiseks.
Keskkonnasäästlikkuse uuringu läbiviimisel võivad toiduaine- ja joogitootjad kokku puutuda paljude proovikividega, mis hõlmavad ka toote keerukust ja teabe kättesaadavust; olelusringi hindamine võib olla kulukas ja aeganõudev ning teatud keskkonnamõjud võivad olla tootja kontrolli alt väljas, mistõttu võib nende käsitlemine olla väga keerukas, isegi kui mõjusid on võimalik kvantifitseerida.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava on võimalik kohaldada toiduaine- ja joogitootmissektori VKEdele, eeldusel et nad saavad kasutada lihtsustatud vahendeid, kui nende võimekus või ressursid täielikku olelusringi hindamist ei võimalda.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.1.2. Tarneahela jätkusuutlik juhtimine
Parim keskkonnajuhtimise tava on juhtida eelkõige koostis- või toorainete tarneahelat, valides ühe või mitu järgmisest kolmest lähenemisviisist:
— |
keskkonnahoidlikud hanked, st keskkonnatoime kindlaksmääratud kriteeriumidele (13) vastavate tarnijate valimine; |
— |
retseptide kohandamine mittesäästvate koostisainete eemaldamiseks; |
— |
olemasolevate tarnijate toetamine nende keskkonnatoime parandamisel. |
Lisaks on nendele toiduaine- ja joogitootjatele, kes kasutavad koostisainena märkimisväärses koguses vett (nt jookide tootjad), parim keskkonnajuhtimise tava kõigepealt hinnata, missugust riski kujutab tootmisüksus kohalikele veevarudele. Pärast seda on võimalik kehtestada veevarude jätkusuutliku kasutamise programm, milles täpsustatakse konkreetsed meetmed, mida on võimalik kohalike veevarude säilitamiseks võtta.
Tarneahela jätkusuutlikul haldamisel võib esineda teatud piiranguid: i) keskkonnahoidlikel hangetel põhinev lähenemisviis eeldab, et keskkonnahoidlikud valikud on kättesaadavad, ii) retsepte on võimalik kohandada, kui mittesäästlikke koostisaineid on võimalik asendada võrdväärsete, säästlikumate alternatiividega, ning iii) alati ei pruugi olla võimalik olemasolevate tarnijate keskkonnatoimet mõjutada, näiteks seetõttu, et VKE ostab tooteid väikestes kogustes. Siiski on esitatud kolm lähenemisviisi enamasti laialdaselt kohaldatavad.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava, koos ülalmainitud piirangutega, on võimalik täielikult kohaldada toiduaine- ja joogitootmissektoris tegutsevatele VKEdele.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
— |
3.1.3. Pakkematerjalide parendamine või valimine keskkonnamõju minimeerimiseks
Parim keskkonnajuhtimise tava on minimeerida pakendite (st esmaste, teiseste ja kolmandaste pakendite) keskkonnamõju toote olelustsükli jooksul, näiteks kasutades:
— |
pakendite disainimisel ökodisaini vahendeid, et parendada nende keskkonnatoimet; |
— |
kergemaid pakendeid, tagades sama kaitsekindluse; |
— |
tarnija poolt ettevõttele tarnitavate koostisainete koospakendamist; |
— |
taastäitmist, nt taastäidetavate pakendite tagastamist toiduaine- ja joogitootjale; |
— |
tagastatavaid teiseseid ja kolmandaid pakendeid; |
— |
ringlussevõetud materjali sisaldavaid pakendeid; |
— |
bioplaste sisaldavaid pakendeid tingimusel, et selle valiku keskkonnakasud on tõendatavad. |
Peale selle on toiduaine- ja joogitootjate parim keskkonnajuhtimise tava aidata tarbijatel vähendada toodetavate toidujäätmete kogust, tehes järgmist:
— |
pakendades modifitseeritud gaasikeskkonda, et pikendada toodete kõlblikkusaega; |
— |
selgitades välja pakendite optimaalse suuruse eesmärgiga vastata paremini erinevate elustiilide ja majapidamiste vajadustele ning vähendada nii jääke; |
— |
lisades pakenditele soovitusi toiduaine optimaalseks säilitamiseks, et vältida selle riknemist. |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide toiduaine- ja joogitootjate, kaasa arvatud VKEde suhtes.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.1.4. Keskkonnahoidlikud puhastustoimingud
Parim keskkonnajuhtimise tava on vähendada puhastustoimingutel kasutatava vee, energia ja kemikaalide kogust, tehes järgmist:
— |
kohapealsete puhastussüsteemide (CIP) kasutuselevõtmine ja optimeerimine, kasutades optimaalseid puhastusettevalmistusi (nt torude puhastamine jää abil), täpset disaini ja konfiguratsiooni, detergendi ning selle temperatuuri ja kontsentratsiooni mõõtmist ja kontrolli, asjakohaseid mehaanilisi tegevusi, viimase loputusvee taaskasutamist eelloputusveena, detergentide ringlussevõttu ning puhastustulemuste reaalajas kontrollimist; |
— |
käsitsi puhastustoimingute optimeerimine, parandades teadlikkust, kontrollides energia-, vee- ja kemikaalide kasutust, kasutades kuivpuhastust ja puhastades seadmed pärast kasutust võimalikult kiiresti; |
— |
kahjulike kemikaalide kasutuse minimeerimine või vältimine, kogudes ja taaskasutades puhastusaineid ning kasutades vähemkahjulikke ja bioloogilisi kemikaale; |
— |
tootmise parem planeerimine, et vältida muudatusi tootmisprotsessis, mis nõuavad seadmete puhastamist; |
— |
parem tehaseplaan, milles anumad, torustikud jne on paremini projekteeritud, et kaotada alad, kuhu detergendid ei pääse või kuhu koguneb vedelik. |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide toiduaine- ja joogitootjate, kaasa arvatud VKEde suhtes. Siiski võib esineda teatud piiranguid, kui paremini läbimõeldud puhastussüsteemide rakendamiseks on tarvis olulisi majandusinvesteeringuid.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||
|
— |
3.1.5. Transpordi- ja jaotustoimingute tõhustamine
Parim keskkonnajuhtimise tava on vähendada transpordi ja logistikaga seotud keskkonnamõju, liikudes strateegilisemalt/üldisemalt tasandilt tegevuse tasandile järgmise abil:
— |
keskkonnahoidlikud hanked ja keskkonnanõuded transporditeenuse osutajatele; |
— |
transpordi- ja logistikatoimingute tõhususe seire ja sellekohane aruandlus; |
— |
transporditoimingute tõhususega arvestamine allhankeotsuste tegemisel ja pakendite kavandamisel; |
— |
ökonoomsemate transpordiliikide eelistamine (nt raudtee, meretransport); |
— |
ladustamise optimeerimine (st soojusisolatsioon, asukoht, juhtimine); |
— |
marsruudi optimeerimine (maanteeveol): marsruudi võrgustiku optimeerimine, marsruudi kavandamine, telemaatika kasutamine ja veokijuhtide koolitamine; |
— |
maanteesõidukite keskkonnamõju vähendamine ostuotsuste ja veokite moderniseerimise abil (nt elektrisõidukite ost kohalikeks vedudeks või suuremate veokite mootorite ümberehitus maagaasi ja biogaasi kasutamiseks). |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide toiduaine- ja joogitootjate, sealhulgas VKEde suhtes. Siiski ei pruugi mõned ülal loetletud meetmed olla asjakohased, kui ettevõte ei halda ega mõjuta asjaomaseid konkreetseid transpordi- ja logistikategevusi.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||||||||||
|
|
3.1.6. Külmutamise ja sügavkülmutamise tõhustamine
Parim keskkonnajuhtimise tava on tõhustada olemasolevaid külmutamis- ja sügavkülmutamisseadmeid ja protsesse järgmiselt:
— |
külmutatava või sügavkülmutatava toote jaoks sobiva temperatuuri valimine; |
— |
kuumade/soojade toodete eeljahutamine enne nende külmutusseadmetesse asetamist; |
— |
külmas hoitavate toodete või koostisainete mahu minimeerimine; |
— |
temperatuurikao vältimine nt uksetihendite abil, kasutades kiirestisulguvaid uksi ja õhkkardinaid ning tagades töötajate teavitamise ja väljaõppe; |
— |
süstemaatiline andmekogumine jahutamiskoormuse, energiakasutuse ja lekete kohta ning jahutusseadmete regulaarse kontrolli ja hoolduse plaani olemasolu. |
Külmutus- ja sügavkülmutusseadmete uuendamisel või uute rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel on parim keskkonnajuhtimise tava:
— |
minna fluorosüsivesinikelt (HFC) üle külmaainetele, millel on väiksem globaalse soojendamise potentsiaal (nt looduslikele külmaainetele); |
— |
leppida seadmete tarnijaga kokku mitmeaastases lekkekindluse garantiis; |
— |
koguda ja taaskasutada külmutusseadme või mõne muu heitsoojust tootva protsessi (nt tootmisprotsesside) käigus tekkivat heitsoojust; |
— |
valida seadmed, juhtsüsteemid ja seadmete paigutus (st erineva temperatuuriga alade asukoht ja paiknemine), mis võimaldab energiat minimaalselt tarbida ning vältida temperatuurikadu ja külmaaine lekkimist. |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide toiduaine- ja joogitootjate, sealhulgas VKEde suhtes. Ülal loetletud meetmete rakendamisele võib konkreetsetest protsessi- või tootenõuetest tulenevalt esineda piiranguid.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.1.7. Energiajuhtimise rakendamine ja energiatõhususe parandamine kõigi toimingute puhul
Parim keskkonnajuhtimise tava on juhtida energiakasutust kõigis ettevõtte toimingutes järgmiselt:
— |
põhjaliku energiajuhtimissüsteemi, näiteks ISO 50001 (15) kasutuselevõtt näiteks EMASi-taolise keskkonnajuhtimissüsteemi osana; |
— |
arvestite (või arukate arvestite) paigaldamine üksiku protsessi tasandil, mis tagab energiakasutuse täpse seire; |
— |
regulaarsete energiaauditite ja seire läbiviimine energiakasutuse peamiste põhjuste kindlaksmääramiseks (protsessi tasandil); |
— |
asjakohaste energiatõhususmeetmete rakendamine kõikides rajatise protsessides, võttes eriti arvesse potentsiaalset sünergiat kütte, jahutuse ja auru nõudluses; |
— |
sünergiate uurimine ja võimaluse korral kasutamine elektri, soojuse, külma ja auru tootmiseks ja kasutamiseks koos naabruses asuvate rajatistega (st tööstuslik sümbioos). |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide toiduaine- ja joogitootjate, sealhulgas VKEde suhtes.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||||||||||
|
|
3.1.8. Taastuvenergia lõimimine tootmisprotsessidesse
Parim keskkonnajuhtimise tava on lõimida taastuvenergia kasutamine toiduaine- ja joogitootmisse. Konkreetsemalt on parim keskkonnajuhtimise tava lisaks taastuvenergiaallikatest toodetud elektri kasutamisele katta tootmisprotsesside soojusvajadus (pärast energiatõhususe suurendamise ja heitsoojuse taaskasutamise meetmete rakendamist, millele on osutatud jaotises 3.1.7) taastumatu soojusenergia asemel taastuva soojusenergiaga (nt päikeseküttesüsteemidest, biomassist või biogaasist). Taastuva soojusenergia allika valik sõltub kohalikest oludest, nt sellest, kas kättesaadav on kohalikult toodetud biomass ja sobiv lähteaine biogaasi tootmiseks ja/või kas aastane päikesekiirguse tase on arvestatav.
Seda parima keskkonnajuhtimise tava põhimõtet saab kohaldada kõikide toiduaine- ja joogitootjate, kaasa arvatud VKEde suhtes. Siiski sõltuvad taastuva soojusenergia süsteemid sobiva kohaliku taastuvenergiaallika olemasolust ning tootmisprotsesside soojuse- ja temperatuurivajadustest. Peale selle nõuab juba olemas oleva tootmisrajatise taastuva soojusenergia kasutamiseks kohandamine üksikasjalikku tehnilise teostatavuse analüüsi, milles võetakse arvesse tehase praegust ehitust ja tootmisprotsessidega seotud piiranguid.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.1.9. Toidujäätmete vältimine tootmistegevuses
Parim keskkonnajuhtimise tava on vähendada toidujäätmete teket tootmisrajatistes, tehes näiteks järgmiste lähenemisviiside abil kindlaks kõik jäätmete vältimise võimalused:
— |
seadmete süsteemne hooldus: töötajad kaasatakse kõikidel tasanditel ja funktsioonides, et maksimeerida tootmisseadmete üldist tõhusust; |
— |
kaizen: toidujäätmete teket püütakse pidevalt vähendada, selgitades välja ja viies ellu säästmisviisid, mida on kerge saavutada (st lihtsad võidud, kerge kasu); |
— |
väärtusvoo kaardistamine: lisandväärtusega ja väärtust mittelisavate protsesside nähtavust parandatakse, et välja tuua jäätmetekke allikad. |
Neid lähenemisviise kasutades on võimalik järgmiste meetodite rakendamisega toidujäätmete teket vähendada:
— |
teadlikkuse suurendamise / töötajate kaasamise kampaaniad; |
— |
tootevaliku läbivaatamine ja sellest tulenevalt varalise kahju vähendamine; |
— |
tootmisvalmis pakendite kasutamine toorainekao vähendamiseks; |
— |
toorainete õigeaegne hankimine ja kohaletoimetamine; |
— |
jäätmekoguste nähtavuse parendamine jäätmeauditite abil; |
— |
tootmisvõimsuse optimeerimine; |
— |
traditsiooniliselt tarnijapoolse „lükkamise“ lähenemisviisilt üleminek kliendipoolsele „tõmbamise“ süsteemile, mis tagab, et tootmine peegeldab nõudlust; |
— |
korra hoidmise ja puhtusstandardite järgimise soodustamine. |
Lisaks sellele on parim keskkonnajuhtimise tava esitada avalikult aruanded toidujäätmete tekke ning olemasolevate ja tulevaste jäätmetekke vältimise meetmete kohta, samuti selgitada välja selle valdkonna standardid ning kavandada nende saavutamiseks kohased meetmed.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide toiduaine- ja joogitootjate, sealhulgas VKEde suhtes.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.1.10. Toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse parimaid võimalikke tehnikaid käsitleva viitedokumendi (FDM BREF) arvessevõtmine
Kõikidele toiduaine- ja joogitootjatele (NACE koodid 10 ja 11) on parim keskkonnajuhtimise tava rakendada asjaomaseid parimaid võimalikke tehnikaid (PVT) või muid tehnikaid, mis võimaldavad saavutada võrdväärse või parema keskkonnatoime taseme, ning võtta arvesse asjaomaseid kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis on esitatud viitedokumendis parimate võimalike tehnikate kohta toiduaine-, joogi- ja piimatööstuses (FDM BREF) (18).
Parim keskkonnajuhtimise tava on võtta eesmärgiks kõige kõrgemad parima võimaliku tehnikaga (või keskkonnatoimega) saavutatavad heitetasemed.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide toiduaine- ja joogitootjate, sh VKEde suhtes, tingimusel et parimad võimalikud tehnikad ja kujunemisjärgus tehnoloogiad on ettevõtte tegevuse ja protsesside seisukohalt asjaomased. Kuigi FDM BREFis kirjeldatud parim võimalik tehnika ja sellega saavutatavad heitetasemed (või keskkonnatoime) tehti kindlaks suurte tööstuskäitiste puhul, on need üldjoontes asjakohased ja sageli kohaldatavad ka väiksemate tööstuslike tootmisüksuste suhtes. Siiski tuleks konkreetse tehnika kohaldatavust ja asjakohasust konkreetse ettevõtte puhul hinnata juhtumipõhiselt. Näiteks ei oleks enamik tehnikatest kohaldatavad ettevõtete puhul, mis toodavad väga väikeses mahus ja mittetööstuslikus rajatises.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
3.2. Parimad keskkonnajuhtimise tavad kohvi töötlemises
Selles jaotises vaadeldakse kohvi töötlemisega tegelevaid ettevõtteid (NACE kood 10.83).
3.2.1. Energiakasutuse vähendamine rohelise kohvi eelsoojendamise teel kohvipartii röstimisel
Parim keskkonnajuhtimise tava on kohviubasid eelsoojendada vahetult enne röstimist, lastes eelneva partii röstimisel tekkinud heitgaasid uuesti ringlusesse. Seda energiat säästvat tehnikat saab kombineerida muude energiat säästvate tehnikatega, nagu röstimisgaaside osaline taaskasutamine samas röstimissüsteemis kas otse (taasringlusega röstrid) või soojusvaheti kaudu, või röstimisgaaside kasutamine vee soojendamiseks või õhu kütmiseks.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava on võimalik kohaldada mis tahes uue tööstusliku kohviröstri paigaldamise planeerimisel, kuid see võib nõuda märkimisväärsel hulgal ruumi ja/või ehitise konstruktsiooni tugevdamist. Samuti on võimalik olemasolevasse röstrisse paigaldada lisaks eelsoojendi; siiski on see kulude, ruumivajaduse, ehitustööde jne tõttu keerukam kui kohvi eelsoojendi paigaldamine uude kohviröstrisse. Selle parima keskkonnajuhtimise tava kohaldatavus VKEde puhul võib olla piiratud, kuna tarvis on märkimisväärset majanduslikku investeeringut.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.3. Parimad keskkonnajuhtimise tavad oliiviõli tootmises
Selles jaotises vaadeldakse oliiviõli tootvaid ettevõtteid (NACE kood 10.41).
3.3.1. Veetarbimise vähendamine oliiviõli eraldamisel
Oliiviõli eraldamisel (tuntud ka puhastamise nime all) alles jäänud peenosadest ja veest on parim keskkonnajuhtimise tava kasutada vertikaalset tsentrifuugi, mis vähendab veekasutust. Kasutatavat veekogust tuleks hoida minimaalsena, mis on vajalik oliiviõli soovitud lõpliku koostise saavutamiseks.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide oliiviõli tootjate, kaasa arvatud VKEde suhtes. Eraldamisfaasis vajamineva vee kogus sõltub suurel määral dekanterist saadava õli kvaliteedist.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
|
3.3.2. Oliivide vähendatud pesemine vastuvõtmisel
Parim keskkonnajuhtimise tava on vähendada oliivide pesemise vajadust enne nende oliiviõliks töötlemist. Näiteks on see võimalik, kui oliive korjatakse puudelt. Selleks võivad oliiviõli tootjad teha vajalikku koostööd oliive kasvatavate talunikega.
Sobivate meetmete kasutuselevõtt oliivide pesemiseks siiski vaja mineva vee ringlussevõtuks võib tuua lisasäästu.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada paljudele erinevatele õlipressimisettevõtetele:
— |
väikestele õlipressimisettevõtetele (mis töötlevad enda oliivipuudelt saadud oliive): need ettevõtted kontrollivad kogu oliiviõli valmistamise protsessi (alates oliivide kasvatamisest kuni toodete kliendile müümiseni) ja saavad seega otse rakendada meetmeid, et pressimisele jõuaksid puhtad oliivid; |
— |
tööstuslikud oliiviõli tootjad (kes töötlevad oliive, mis on hangitud asjakohase lepingu alusel talunikelt): tarnitavate oliivide eest on võimalik pakkuda erinevat hinda (muu hulgas) sõltuvalt nende puhtusastmest; |
— |
kooperatiivid (mis töötlevad oma liikmete kasvatatud oliive): need organisatsioonid sõlmivad oma liikmete vahel kokkulepped ning arvessevõetavate parameetrite hulka võib lisada ka oliivide puhtuse või teatud saagikoristustavade kasutamise. |
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
|
3.4. Parimad keskkonnajuhtimise tavad karastusjookide tootmises
Selles jaotises vaadeldakse karastusjooke tootvaid ettevõtteid (NACE kood 11.07).
3.4.1. Puhurite kasutamine pudelite/pakendite kuivatamise faasis
Parim keskkonnajuhtimise tava on paigaldada kasutamiskohta hästi kavandatud väikesed kiired puhurid (purkide/pudelite kuivatamise etappides ja õhku kasutavates loputussüsteemides), mis võivad asendada suruõhukuivatid.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada karastusjookide tootjatele, kes enne purkide täitmist neid õhu abil uhavad või kuivatavad. Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada ka VKEdele.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||
|
— |
3.5. Parimad keskkonnajuhtimise tavad õlle tootmises
Selles jaotises vaadeldakse õlletootmisettevõtteid (NACE kood 11.05).
3.5.1. Energiakasutuse vähendamine virde keetmisel
Õlletootjad saavad virde keetmisel energiakasutust vähendada järgmiselt:
— |
virde eelsoojenduse kasutuselevõtuga, mille puhul taaskasutatakse tänu energiasalvestussüsteemile kondenseeruvast virdeaurust saadavat soojust; |
— |
keetmisel aurustuva hulga vähendamisega (kasutades nt kahefaasilisi keetmissüsteeme, dünaamilist madalal rõhul keetmist), eeldusel et selline lahendus ei avalda mõju õlle maitsele. |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab üldiselt kohaldada kõikide õlletootjate, sealhulgas VKEde suhtes.
Virde eelsoojendamise kasutuselevõtt on kohaldatav uute pruulikodade puhul, eeldusel et vajaminevate seadmete paigaldamiseks on piisavalt ruumi. Olemasolevate tehaste puhul tuleks läbi viia majandusuuring, mis aitaks hinnata virde keetmise katla muutmise võimalusi.
Aurustumismäärade vähendamine ei sobi kõigi õlletüüpide puhul, sest see avaldab mõju õlle organoleptilistele omadustele. Selle meetodi rakendamisel tuleb seda arvesse võtta kogu pruulimisprotsessis ja kasutada määral, mis sobib konkreetse toote puhul.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||||||
|
|
3.5.2. Üleminek partiide kaupa fermenteerimiselt pidevfermenteerimissüsteemidele
Parim keskkonnajuhtimise tava on minna partiide kaupa fermenteerimiselt üle pidevfermenteerimissüsteemidele, et säästa energiat ja vett. Üheks võimaluseks on kasutada nelja paagiga pidevsüsteemi, milles on kolm segatavat paaki ja neljas mittesegatav, kus õlu pärmist eraldatakse. Viimasest paagist voolab selginenud õlu sooja laagerdumismahutisse, kus maitset hakkab rafineerima pärm.
Selle parima keskkonnajuhtimise tava kohaldamisel esineb teatud piiranguid. Tehnika on peamiselt kasutatav suurtes pruulimisettevõtetes. Peale selle võib pidevpruulimisele üleminek avaldada mõju lõpptoote organoleptilistele omadustele ning see ei pruugi sobida kõikide õlletüüpide puhul.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
— |
3.5.3. CO2 taaskasutamine õlle tootmisel
Parim keskkonnajuhtimise tava on taaskasutada CO2, mis tekib õlle tootmisel fermenteerimispaakide/-mahutite ülaosades, laagerdusmahutites ja filtreeritud õlle mahutites. Seejärel saab CO2 puhastada ja selle ladustamiseks kokku suruda. Hiljem on seda võimalik hoonesiseselt kasutada mitme pruulimistoimingu juures, nt karboniseerimine ja villimine, samuti saab seda müüa või kasutada tööstusliku sümbioosi raames muuks otstarbeks.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava on võimalik kohandada igas mahus õlletootmisele. Siiski ei pruugi mikropruulikojad ja väikesed pruulikojad (20) seda investeerimiskulude ja CO2 taastootmise süsteemi keerukuse tõttu atraktiivseks pidada.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.6. Parimad keskkonnajuhtimise tavad liha- ja linnulihatoodete tootmises
Selles jaotises vaadeldakse ettevõtteid, mis toodavad liha- ja linnulihatooteid (NACE kood 10.13).
3.6.1. Kõrgrõhutöötlus liha saastest puhastamiseks
Parim keskkonnajuhtimise tava on kasutada liha- ja linnulihatoodete tootmisel pastöriseerimis- ja küpsetamisprotsessides kõrgrõhutöötlust, mis aitab vähendada energiakasutust. Kõrgrõhku võib kasutada erinevatel viisidel järgmisteks tegevusteks:
— |
soojust kasutava pastöriseerimisprotsessi asendamine; |
— |
küpsetamisetapi lühendamine: kõrgrõhu kasutamisel saab küpsetamisetappi lühendada, kuna täielik pastöriseerimine toimub kõrgrõhutöötlusega pastöriseerimise etapis. |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide liha- ja linnulihatoodete tootjate, sealhulgas VKEde suhtes. Siiski on seadmete ostuks vajalikud suured investeeringud ja see võib VKEsid heidutada. Sellisel juhul võivad VKEd võimaluse korral kasutada kõrgrõhutöötlusseadmete rentimise võimalust.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
3.7. Parimad keskkonnajuhtimise tavad puuviljamahla tootmises
Selles jaotises vaadeldakse puuviljamahla tootvaid ettevõtteid (NACE kood 10.32).
3.7.1. Puuviljajääkide lisandväärtust tekitav kasutamine
Parim keskkonnajuhtimise tava on kõrvaldada tootmisprotsessi käigus tekkinud puuviljajäägid järgmise prioriteetsusjärjekorra alusel:
— |
väärtuslike toodete taaskasutus, kui võimalik: nt pektiin (tsitruse- ja virsikujääkidest), peenkemikaalid (beeta-karotenoidid porgandijääkidest) ja toitude multifunktsionaalsed koostisained (porgandi-, apelsini- ja õunajääkidest), mida on võimalik kasutada pagaritoodetes; |
— |
puuviljajääkide kasutamine loomasöödana, kui sellest kõrvalproduktist on huvitatud mõni kohalik karilooma- või loomasööda tootja; |
— |
puuviljajääkide kasutamine anaeroobse kääritamise kaassubstraadina mõnes lähedalasuvas anaeroobsel kääritamisel töötavas jaamas või uue anaeroobse kääritamise süsteemi rajamise kavandamine koos muude lähedalasuvate organisatsioonidega, mis tekitavad orgaanilisi jäätmeid, mida oleks võimalik anaeroobsel kääritamisel töötavas jaamas töödelda (nt karjakasvatajad). |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava on võimalik kohaldada kõikidele puuviljamahla tootjatele, kaasa arvatud VKEdele, eeldusel et kohalikud tingimused (nt sööta vajavate kohalike kariloomade olemasolu, anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade olemasolu) võimaldavad ülalloetletud võimalusi ellu viia.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||
|
|
3.8. Parimad keskkonnajuhtimise tavad juustu valmistamisel
Selles jaotises vaadeldakse juustu tootvaid ettevõtteid (NACE kood 10.51).
3.8.1. Vadaku taaskasutus
Parim keskkonnajuhtimise tava on koguda kokku juustu tootmisel tekkiv vadak ning taaskasutada seda uutel otstarvetel järgmise prioriteetsusjärjekorra alusel:
— |
vadaku kontsentreerimine, filtreerimine ja/või aurustamine, et toota vadakupulbrit, vadakuvalgu kontsentraati, laktoosi ja muid kõrvaltooteid; |
— |
inimtoiduks mõeldud vadakutoodete, näiteks vadakujuustude või -jookide tootmine; |
— |
vadaku loomadele söötmine, selle väetisena kasutamine või anaeroobse kääritamise rajatises töötlemine. |
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava on võimalik kohaldada kõikidele juustutootjatele, kaasa arvatud VKEdele, eeldusel et kohalikud tingimused (nt vadaku piisav tootmine, et saaks rakendada vadaku kontsentreerimise süsteemi, turunõudlus vadakupõhiste toodete järele, kohalike sööta vajavate kariloomade olemasolu) võimaldavad ülal loetletud võimalusi ellu viia.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||
|
|
3.9. Parimad keskkonnajuhtimise tavad leiva, küpsiste ja kookide tootmises
Selles jaotises vaadeldakse leiba, küpsiseid ja kooke tootvaid ettevõtteid (NACE koodid 10.71 ja 10.72).
3.9.1. Müümata jäänud leiva jääkide vähendamise kavad
Parim keskkonnajuhtimise tava on välja töötada asjakohased leiva „tagasivõtmise“ kavad, millega tuuakse müügipunktides müümata jäänud leib tagasi pagarikotta, kus see toodeti. Kogutud leib ladustatakse pagaritöökojas ning seda on võimalik töödelda leivapuruks või klimpideks või jagada laiali litsentseeritud ettevõtetele (nt heategevus- või sotsiaalsetele organisatsioonidele, kui leib on veel inimestele tarbimiskõlbulik) või kasutada seda muul otstarbel (nt loomasöödana). Leiva kogumine litsentseeritud ettevõtete poolt võib toimuda ka müügipunktides.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide leivatootjate, sealhulgas VKEde suhtes. Pagaritöökojad, mis ei tarni leiba kaugelasuvatesse müügipunktidesse, saavad ülal loetletud meetmeid rakendada otse, ilma vajaduseta luua leiva tagasivõtmise kava. Olenevalt tagastatud leiva kavandatavast kasutusviisist tuleb hügieeninõuete täitmiseks tagada leiva nõuetekohane käitlemine, vedu ja ladustamine.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
|
3.9.2. Küpsetamise energiatarbimise vähendamine
Parim keskkonnajuhtimise tava on vähendada küpsetamise energiakulu, kasutades olemasolevaid ahjusid kõige energiasäästlikumal moel või valides konkreetsete küpsetamisvajaduste tarbeks kõige tõhusama ahju, lähtudes: tootmisnõudmistest, energiaallikatest, ruumist tulenevatest piirangutest, temperatuurinõuetest, töörežiimist ja soojusülekande režiimist.
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide leiva, küpsiste ja kookide tootjate, sealhulgas VKEde suhtes.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
— |
3.10. Parimad keskkonnajuhtimise tavad veini tootmises
Selles jaotises vaadeldakse veini tootvaid ettevõtteid (NACE kood 11.02).
3.10.1. Veekasutuse, orgaaniliste jäätmete tootmise ja energiakasutuse vähendamine veinitehases
Parim keskkonnajuhtimise tava on:
— |
vähendada veetarbimist veinitehases, tõhustades puhastustoiminguid (jaotis 3.1.4) ja paigaldades veetõhusad seadmed; |
— |
rakendada veinitehases tekkivate orgaaniliste jääkide puhul strateegilist ressursitõhususel põhinevat lähenemisviisi, mis hõlmab konkreetseks juhtumiks võetud meetmeid, näiteks: muuta kõrvaltooted inimtoiduks sobivateks toodeteks (nt viinamarjamassi destilleerimine alkoholiks); tõrjuda kompostimise abil välja sünteetilised väetised; taaskasutada energiat koostootmisjaamades (jaotis 3.1.8); |
— |
vähendada energiatarbimist:
|
Seda parimat keskkonnajuhtimise tava saab kohaldada kõikide veinitootjate, sealhulgas VKEde suhtes. Siiski esineb mitme ülalkirjeldatud meetme puhul juba olemas olevates veinitehastes piiranguid, kuna protsesside kohaldatavus sõltub juba sisse töötatud konkreetsetest tootmisprotsessidest.
Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused
Keskkonnatoime näitajad |
Tipptaseme võrdlusalused |
||||||||
|
— |
4. SEKTORIPÕHISED SOOVITUSLIKUD KESKKONNATOIME VÕTMENÄITAJAD
Alljärgnevas tabelis on esitatud valik toiduaine- ja joogitootmissektori keskkonnatoime põhinäitajaid. Need on kõikide 3. jaotises nimetatud näitajate alajaotised. Tabel on jagatud sihtrühma alusel vastavalt käesoleva dokumendi ülesehitusele:
— |
kõigi toiduaine- ja joogitootjate puhul võtmetähtsusega näitajad; |
— |
täiendavad võtmetähtsusega näitajad toiduaine- ja joogitootmissektori mitme alamsektori kohta, nimelt:
|
Näitaja |
Ühtne ühik |
Peamine sihtrühm |
Lühikirjeldus |
Soovituslik seire miinimumtase |
Seotud põhinäitaja määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisa (punkti C alapunkti 2) kohaselt |
Tipptaseme võrdlusalus |
Seotud parim keskkonnajuhtimise tava |
KÕIK TOIDUAINE- JA JOOGITOOTJAD (NACE KOODID 10 JA 11) |
|||||||
Keskkonnasäästlikkuse hindamise tunnustatud eeskirjade abil hinnatud tootmisüksuste või toodete osakaal |
% |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Tootmisüksused (st tootmisprotsessid) ja tooted, mida on hinnatud, kasutades süsiniku jalajälje mõõtmist ja/või olelusringi hindamist (LCA) jagatuna tootmisüksuste ja toodete koguarvuga |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Bioloogiline mitmekesisus Heited |
Rakendatakse ettevõtteülest keskkonnasäästlikkuse hindamist, mis hõlmab kõiki toiminguid. Läbi viiakse kõikide uute arendatavate toodete keskkonnasäästlikkuse hindamine. |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.1 |
Ettevõttespetsiifilistele säästlikkuskriteeriumidele või olemasolevatele säästlikkuse standarditele vastavate koostisainete või toodete osakaal |
% |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Ettevõtte konkreetsetele säästlikkuskriteeriumidele või olemasolevatele säästlikkuse standarditele vastavate koostisainete või toodete arv või väärtus eurodes, jagatuna ostetud koostisainete või toodete koguarvu või -väärtusega |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Bioloogiline mitmekesisus Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.2 |
Säästlikkuse suurendamise programmides osalevate tarnijate osakaal |
% |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Säästlikkuse suurendamise programmidesse (keskkonnatoime parandamise nimel) kaasatud tarnijate arv võrrelduna tarnijate koguarvuga. Seda näitajat saab arvutada ka säästlikkuse suurendamise programmidesse (keskkonnatoime parandamise nimel) kaasatud tarnijate tarnitavate toodete väärtuse alusel eurodes võrrelduna tarnitud toodete koguarvuga |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Bioloogiline mitmekesisus Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.2 |
Pakenditega seotud CO2 heited valmistatud toote ühiku kaalu/mahu kohta |
Pakendi g CO2ekv toote g kohta Pakendi g CO2ekv toote ml kohta |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Pakendiga seotud CO2ekv heide valmistatud toote ühiku kaalu või mahu kohta, lähtudes arvutamisel ökodisainivahendi kasutamisest pakendi kujundamisel |
Toote kohta |
Energiatõhusus |
Pakendi kavandamisel kasutatakse ökodisainivahendit, et selgitada välja vähese keskkonnamõjuga võimalused |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.3 |
Puhastamisega seotud energiakasutus tooteühiku kohta |
kWh/kg kWh/l kWh toodete arvu kohta |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Puhastustoimingutel kasutatud energia (soojus ja elekter) jagatuna toodangu kogusega, mida väljendatakse toodete kaalus, mahus või arvus |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.4 |
Puhastamisega seotud veekasutus tooteühiku kohta |
m3/kg m3/l m3 toodete arvu kohta |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Puhastustoimingutel kasutatud vesi jagatuna toodangu kogusega, mida väljendatakse toodete kaalus, mahus või arvus |
Tootmisüksuse kohta |
Vesi |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.4 |
Tooteühiku kohta kasutatava puhastusaine kogus |
kg/kg kg/l kg toodete arvu kohta m3/kg m3/l m3 toodete arvu kohta |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Puhastusaine (nt seebikivi) mass või maht jagatuna toodangu kogusega, mida väljendatakse toodete kaalus, mahus või arvus |
Tootmisüksuse kohta |
Materjalitõhusus Heited |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.4 |
Transpordiga seotud kasvuhoonegaaside eriheide toote koguse kohta |
kg CO2ekv / m3 kg CO2ekv / tonn kg CO2ekv / alus kg CO2ekv / kast |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Transpordi käigus tekkinud kogu CO2ekv heide jagatuna veetavate aluste/kastide kaalu, mahu või arvuga (vastavalt asjakohasusele) |
Ettevõtte tasand |
Materjalitõhusus Heited |
Kõigi (100 %) transpordi- ja logistikatoimingute puhul (ka kolmandast isikust teenusepakkuja kaudu) esitatakse järgmised näitajad: erinevate transpordiliikide osakaal (%); kg CO2ekv m3 kohaletoimetatud aluse jne kohta |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.5 |
Transpordiga seotud kasvuhoonegaaside eriheide toote koguse ja vahemaa kohta |
kg CO2ekv / t / km |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Transpordi käigus tekkinud kogu CO2ekv heide jagatuna veetava toote kaalu ja läbitud vahemaaga |
Ettevõtte tasand |
Materjalitõhusus Heited |
Asutusesiseste transpordi- ja logistikatoimingute puhul esitatakse järgmised näitajad: veoki koormustegur (massi- või mahuprotsent); kg CO2ekv t·km kohta |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.5 |
Erinevate transpordiliikide osakaal |
% |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Erinevate transpordiliikide osakaal (nt maantee-, raudtee-, mere-, õhutransport) transporditegevuses kokku Transpordiliigi osakaalu võib arvutada tonnkilomeetri või müügiväärtuse alusel |
Ettevõtte tasand |
Materjalitõhusus Heited |
Kõigi (100 %) transpordi- ja logistikatoimingute puhul (ka kolmandast isikust teenusepakkuja kaudu) esitatakse järgmised näitajad: erinevate transpordiliikide osakaal (%); kg CO2ekv m3 kohaletoimetatud aluse jne kohta |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.5 |
Kaubaveo koormustegur |
% kandevõimsus (kg) % mahuvõimsus (m3) |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Kogu kasutatud koormus (kaal või maht) jagatuna kogu olemasoleva koormusega (kaal või maht) transpordiliigi puhul, mida toodete veoks kasutati |
Ettevõtte tasand |
Materjalitõhusus Heited |
Asutusesiseste transpordi- ja logistikatoimingute puhul esitatakse järgmised näitajad: kaubaveo koormustegur (massi- või mahuprotsent); kg CO2ekv t·km kohta |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.5 |
Sõiduki kütusekulu maanteetranspordil |
l / 100 km |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Toodete veoks kasutatavate maanteesõidukite tegelik kütusesääst teel |
Ettevõtte tasand |
Energiatõhusus Heited |
Raskete kaubaveokite keskmine kütusekulu on 30 l / 100 km või alla selle |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.5 |
Ladude energia erikasutus kokku |
kWh / m2 / kg netotoote kohta |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Laohoonete energiakulu kokku (lõppenergia kujul) teatud ajavahemiku jooksul (nt kuus, aastas), jagatuna läbilaskevõime asjaomase mahuga (nt netotoote kg) |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
Reguleeritava temperatuuriga laohoone isolatsioon on optimeeritud |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.5 |
Looduslikke külmaaineid kasutavate külmutussüsteemide osakaal |
% |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Looduslikke külmaaineid kasutavate külmutussüsteemide osakaal võrrelduna külmutus-/jahutussüsteemide koguarvuga |
Tootmisüksuse kohta |
Heited |
Üksnes looduslikke külmaaineid kasutavate külmutussüsteemide kasutamine kõikides tootmisüksustes |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.6 |
Jahutustegur (EER) |
kW (jahutusvõimsus) / kW (elektritarbimine) |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Jahutusvõimsuse ja elektritarbimise suhtarv jahutus-/külmutussüsteemis. Suhtarvu võib arvutada ühe külmutussüsteemi või kogu tootmis-/jahutus-/külmutusrajatise kohta |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.6 |
Üldine energiakasutus tooteühiku kohta |
kWh/t kWh/eurot kWh/m3 kWh toodete arvu kohta |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Tootmisüksuses kasutatud energia (soojus, jahutus ja elekter) jagatuna toodangu kogusega, mida väljendatakse toodete kaalus, väärtuses, mahus või arvus |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
Kasutusel on laiaulatuslik energiajuhtimissüsteem (nt ISO 50001). Läbi viiakse regulaarseid energiaauditeid ja seiret energiakasutuse peamiste põhjuste kindlaksmääramiseks. Kõikides rajatise protsessides rakendatakse asjakohaseid energiatõhususmeetmeid. Protsesside vahel kasutatakse ära sünergiaid soojuse/külma/auru nõudluses nii rajatisesiseselt kui ka naabruses asuvate rajatiste vahel. |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.7 |
Üldine energiakasutus rajatise pindala kohta |
kWh tootmisrajatise m2 kohta |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Tootmisüksuses teatud ajavahemikus (nt aastas, kuus) kasutatud energia (soojus, jahutus ja elekter) jagatuna rajatise põrandapinnaga |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
Kasutusel on põhjalik energiajuhtimissüsteem (nt ISO 50001). Läbi viiakse regulaarseid energiaauditeid ja seiret energiakasutuse peamiste põhjuste kindlaksmääramiseks. Kõikides rajatise protsessides rakendatakse asjakohaseid energiatõhususmeetmeid. Protsesside vahel kasutatakse ära sünergiaid soojuse/külma/auru nõudluses nii rajatisesiseselt kui ka naabruses asuvate rajatistega. |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.7 |
Üldine energiakasutus konkreetsete protsesside käitamiseks |
kWh |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Teatud ajavahemikus (nt aastas, kuus) ja teatud protsessi käigus (nt puhastamine, toiduvalmistamine, jahutamine) kasutatud energia (soojus, jahutus ja elekter) |
Protsessi kohta |
Energiatõhusus |
Kasutusele on võetud põhjalik energiajuhtimissüsteem, näiteks ISO 50001, mis võib olla näiteks EMASi-taolise keskkonnajuhtimissüsteemi osa. Läbi viiakse regulaarseid energiaauditeid ja seiret energiakasutuse peamiste põhjuste kindlaksmääramiseks. Kõikides rajatise protsessides rakendatakse asjakohaseid energiatõhususmeetmeid. Protsesside vahel kasutatakse ära sünergiaid soojuse/külma/auru nõudluses nii rajatisesiseselt kui ka naabruses asuvate rajatistega. |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.7 |
Taastuvatest energiaallikatest saadava energiakasutuse osakaal tootmisrajatistes |
% |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Taastuvenergia (soojus ja elekter eraldi), mida toodetakse kohapeal/läheduses või ostetakse sertifitseeritud taastuvenergiana (nt taastuvatest energiaallikatest saadud elekter), jagatuna tootmisüksuste energiakasutusega (soojus ja elekter eraldi). Sertifikaat peab tagama, et ostetud taastuvenergia ei ole juba pandud mõne muu organisatsiooni arvele ega arvatud riiklike elektritootmiseks kasutatavate allikate hulka. |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus Heited |
Sobivate tootmisprotsesside tarbeks võetakse kasutusele kohapeal või lähedal taastuvatest allikatest toodetav soojusenergia. Tootmistehnoloogiaid on kohandatud paremini vastama soojusenergiaga varustamisele taastuvatest energiaallikatest. |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.8 |
Toodetud toidujäätmete ja lõpptoodete suhtarv |
toidujäätmed tonnides / lõpptooted tonnides |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
Toidujäätmed tonnides (saadetud ringlussevõttu, taaskasutusse ja kõrvaldamisele, kaasa arvatud toidujäätmed, mida kasutatakse energiaallika või väetisena), jagatuna valmistoodetega tonnides |
Tootmisüksuse kohta |
Jäätmed |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.9 |
Rakendatud on asjaomased parimad võimalikud tehnikad |
jah/ei |
Kõik toiduaine- ja joogitootjad |
See näitaja väljendab, kas toidu- ja joogitootja rakendab asjaomaseid parimaid võimalikke tehnikaid. Toidu- ja joogitootja peaks asjaomasust hindama vastavalt oma tegevuse keskkonnaülevaate tulemustele ning selle käigus välja selgitatud asjaomastele keskkonnaaspektidele ja surveteguritele. Hindamisel tuleks arvesse võtta ettevõtte toimingute ja protsesside konkreetset ulatust ja tingimusi. |
Tootmisüksuse kohta |
Heited |
Saavutatud on keskkonnatoime tase, mis jääb FDM BREF-dokumendis määratletud PVT-ga saavutatavate heitetasemete (või keskkonnatoime) igast vahemikust parima 10 % hulka. |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.1.10 |
KOHVI TÖÖTLEMISEGA TEGELEVAD ETTEVÕTTED (NACE KOOD 10.83) |
|||||||
Soojusenergia kasutamine röstimistoimingutes |
kWh tonni röstitud rohelise kohvi kohta |
Kohvi töötlemisega tegelevad ettevõtted |
Röstimisel kasutatud soojusenergia (nt maagaas, propaan) jagatuna röstitud rohelise kohvi tonnide arvuga. Seda võib arvutada partii kohta või perioodiüleselt (nt päevas, nädalas, kuus) |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus Heited |
Kasutusele on võetud rohelise kohvi eelsoojendamise süsteem |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.1 |
OLIIVIÕLI TOOTVAD ETTEVÕTTED (NACE KOOD 10.41) |
|||||||
Veetarbimine oliiviõli eraldamisel |
Liitrit vett tonni töödeldud oliivide kohta Liitrit vett liitri toodetud oliiviõli kohta |
Oliiviõli tootvad ettevõtted |
Oliivide pesemiseks kasutatava vee kogus (l) jagatuna töödeldud oliivide kaaluga (tonnides) |
Tootmisüksuse kohta |
Vesi |
Õli eraldamisel kasutatav veekogus jääb alla 50 l (5 %) 1 000 l toodetava oliiviõli kohta |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.1 |
Oliivide vastuvõtmisel nende pesemiseks kasutatav vesi |
Liitrit vett tonni töödeldud oliivide kohta |
Oliiviõli tootvad ettevõtted |
Oliivide vastuvõtmisel nende pesemiseks kasutatava vee kogus (l) jagatuna töödeldavate oliivide kaaluga (tonnides) |
Tootmisüksuse kohta |
Vesi |
Puhtalt tarnitud oliivide vastuvõtmisel pesemiseks vett ei kasutata (0 liitrit) |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.2 |
KARASTUSJOOKE TOOTVAD ETTEVÕTTED (NACE KOOD 11.07) |
|||||||
Energiakasutus puhumisel/kuivatamisel |
kWh/l |
Karastusjooke tootvad ettevõtted |
Puhumiseks/kuivatamiseks kasutatud energia (kWh) jagatuna toodetud toote kogusega (l) |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.1 |
ÕLUT TOOTVAD ETTEVÕTTED (NACE KOOD 11.05) |
|||||||
Üldine energiakasutus pruulimisel |
MJ/hl |
Õlletootmisettevõtted |
Kasutatud energia (soojus ja elekter) jagatuna konkreetsel ajavahemikul toodetud õlle kogusega (hl). Seda võib arvutada elektri ja kütte kohta eraldi |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
Virde eelsoojendamise süsteemi paigaldamine, milles kasutatakse kondenseerunud virdeaurust taaskasutatavat soojust |
Parimad keskkonnajuhtimise tavad 3.5.1, 3.5.2 |
Aurustumismäär virde keetmisel |
% |
Õlletootmisettevõtted |
Aurustumismäär (%) virde keetmisel arvutatakse järgmiselt: 100 – (keemisjärgne maht × 100 / keemiseelne maht) |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
Aurustumismäär virde keemisel on vähem kui 4 % |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.5.1 |
Veetarbimine õlletootmisprotsessi käigus |
hl vett hl õlle kohta |
Õlletootmisettevõtted |
Veetarbimine (hl) tootmisprotsessi käigus jagatuna konkreetsel ajavahemikul toodetud õlle kogusega (hl) |
Tootmisüksuse kohta |
Vesi |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.5.2 |
Fermenteerimise järel taaskasutatud CO2 osakaal |
% |
Õlletootmisettevõtted |
CO2 kogus, mida õlle tootmisel fermenteerimispaakidest/-mahutitest, laagerdusmahutitest ja filtreeritud õlle mahutitest taaskasutatakse |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus Heited |
Rakendatakse süsteemi, mis taaskasutab vähemalt 50 % fermenteerumise käigus tekkinud CO2 kogusest |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.5.3 |
LIHA- JA LINNULIHATOOTEID TOOTVAD ETTEVÕTTED (NACE KOOD 10.13) |
|||||||
Kogu energiakasutus liha töötlemisel |
kWh kg toote kohta |
Liha- ja linnulihatooteid tootvad ettevõtted |
Liha ja linnuliha töötlemisel kasutatav energia (kWh) jagatuna töödeldud liha kogusega (kg) |
Protsessi kohta |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.6.1 |
Energiakasutus kõrgrõhutöötlusel |
kWh toote töötlemise tsükli kohta kWh kg toote kohta |
Liha- ja linnulihatooteid tootvad ettevõtted |
Energiakasutus kõrgrõhutöötlusel pastöriseerimis- ja küpsetamistegevuste käigus |
Protsessi kohta |
Energiatõhusus |
Kõrgrõhutöötlust (endale kuuluvate seadmetega või sisseostetud tellimusena) kasutatakse sobilike lihatoodete töötlemiseks (küpsetatud tooted, kuivatatud ja küpsetatud tooted, toorelt kuivatatud tooted jne) |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.6.1 |
PUUVILJAMAHLA TOOTVAD ETTEVÕTTED (NACE KOOD 10.32) |
|||||||
Puuviljajääkide kasutamise määr |
% |
Puuviljamahla tootvad ettevõtted |
Väärtuslike toodete taaskasutamiseks (nt pektiin, eeterlikud õlid), loomasöödana või anaeroobse kääritamise kaas-substraadina kasutatavate puuviljajääkide kogus kokku (kaal) jagatuna puuviljajääkide kogusega kokku |
Tootmisüksuse kohta |
Jäätmed |
Kõiki (100 %) puuviljajääke kasutatakse väärtuslike toodete taaskasutamiseks (nt pektiin, eeterlikud õlid), loomasöödana või anaeroobse kääritamise kaassubstraadina |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.7.1 |
JUUSTUTOOTMISETTEVÕTTED (NACE KOOD 10.51) |
|||||||
Inimtoiduks mõeldud toodetes kasutatava taastoodetud vadaku kuivaine kogukaal protsentides |
% |
Juustutootmisettevõtted |
Juustu tootmisel tekkinud vadakust saadud kuivaine kogus (kaal), mida kasutatakse inimtoiduks mõeldud toodetes, jagatuna vadakust saadud kuivaine kogumassiga |
Tootmisüksuse kohta |
Jäätmed Heited |
Vadak võetakse taaskasutusse ja seda töödeldakse täiendavalt, et saada vastavalt turu nõudlusele muid inimtoiduks mõeldud tooteid. Allesjäävat vadakut kasutatakse loomasöödaks või anaeroobse kääritamise tarbeks. |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.8.1 |
LEIBA, KÜPSISEID JA KOOKE TOOTVAD ETTEVÕTTED (NACE KOODID 10.71 JA 10.72) |
|||||||
Konkreetse piirkonna müügipunktide osalusmäär olemasolevates tagastamiskavades |
% |
Leivatootmisettevõtted |
Leiva tagasisaatmise skeemis osalevate müügikohtade arv (pagaritöökojas valmistatud leiba müüvate kaupluste arv), jagatuna müügikohtade arvuga, kus müüakse pagaritöökojas valmistatud leiba |
Äriühing |
Jäätmed |
Pagaritöökojas toodetud leiba müüvatest müügipunktidest 100 % osaleb asjaomases müümata jäänud leiva tagastamise skeemis |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.9.1 |
Energiakasutus küpsetusprotsessis |
kWh küpsetatud toote t kohta kWh kasutatud jahu t kohta kWh küpsetamisala m2 (ahju pindala) kohta |
Leiba, küpsiseid ja kooke tootvad ettevõtted |
Küpsetamisel kasutatav energia (nt elekter), jagatuna toodangu koguse, koostisainete sisendite või küpsetusala järgi |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.9.2 |
VEINITOOTMISETTEVÕTTED (NACE KOOD 11.02) |
|||||||
Kogu veinitehases kasutatav vesi |
Liitrit vett liitri toodetud veini kohta |
Veinitootmisettevõtted |
Konkreetsel ajavahemikul (nt aastas, kuus, saagikoristushooajal) veinitehases kasutatud veekogus kokku, mõõdetuna liitrites ja jagatuna toodetud veini kogusega (l). Kasutatavat veekogust võib mõõta ka protsessi tasandil |
Tootmisüksuse kohta |
Vesi |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.10.1 |
Orgaaniliste jäätmete tootmine veinitehases |
kg liitri toodetud veini kohta |
Veinitootmisettevõtted |
Konkreetsel ajavahemikul (nt aastas, kuus, saagikoristushooajal) veinitehases tekkinud orgaanilised jäätmed kokku, mõõdetuna kilogrammides ja jagatuna toodetud veini kogusega (l) |
Tootmisüksuse kohta |
Jäätmed |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.10.1 |
Veinitehases kasutatav energia |
kWh (soojus) liitri toodetud veini kohta kWh (elekter) liitri toodetud veini kohta |
Veinitootmisettevõtted |
Konkreetsel ajavahemikul (nt aastas, kuus, saagikoristushooajal) veinitehases kasutatud energia (soojus ja elekter) mõõdetuna kWh-s ja jagatuna toodetud veini kogusega (l) |
Tootmisüksuse kohta |
Energiatõhusus |
— |
Parim keskkonnajuhtimise tava 3.10.1 |
(1) Teadus- ja poliitikaaruanne on avalikult kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Tulevikutehnoloogiate Instituudi veebisaidil aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/FoodBeverageBEMP.pdf. Sektori võrdlusdokumendis sisalduvad järeldused parimate keskkonnajuhtimise tavade ja nende kohaldatavuse kohta ning kindlaks tehtud valdkondlikud keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad teadus- ja poliitikaaruandes dokumenteeritud tulemustel. Dokumendis on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.
(2) Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).
(4) EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti e kohaselt on keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust selle keskkonnaalaste eesmärkide ja ülesannetega. Esitatakse andmed punktis C osutatud põhinäitajate ja muude asjakohaste olemasolevate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta“. IV lisa punktis C on sätestatud: „Iga organisatsioon esitab igal aastal ka aruande keskkonnaaruandes kindlaks määratud konkreetsemate keskkonnaaspektidega seotud tulemuslikkuse kohta ning võtab vajaduse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente“.
(5) Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohta koos praktiliste juhistega nende rakendamiseks on kättesaadav JRC avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/FoodBeverageBEMP.pdf. Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta rohkem teavet.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(7) Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt on „otsene keskkonnaaspekt“ keskkonnaaspekt, mis on seotud organisatsiooni enda tegevuse, toodete ja teenustega, mida organisatsioon otseselt kontrollib. „Kaudne keskkonnaaspekt“ seevastu on keskkonnaaspekt, mis võib tuleneda organisatsiooni kolmandate isikutega suhtlemisest ja mida organisatsioon saab mõjutada mõistlikul määral.
(8) Täpsem teave PVT-viitedokumentide sisu kohta ning mõistete ja akronüümide täielik selgitus on esitatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli Euroopa veebisaidil: http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/
(9) Jaekaubanduse sektori võrdlusdokument, saagi ja loomade tootmise sektor ja JRC avaldatud seotud parimate tavade aruanne on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/agri.html
(10) Jaekaubandussektori võrdlusdokument ja JRC avaldatud seotud parimate tavade aruanne on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/retail.html
(11) Eesmärgiga kehtestada ühine meetod olelusringi keskkonnatoime mõõtmiseks töötas Euroopa Komisjon välja toote ökoloogilise jalajälje (PEF) ja organisatsiooni ökoloogilise jalajälje (OEF) meetodid. Nende meetodite kasutamine oli 2013. aastal ka komisjoni soovituse teema (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013H0179). Toote- ja sektoripõhiste eeskirjade väljatöötamist testitakse (perioodil 2013 kuni 2016) enam kui 280 vabatahtlikus ettevõttes ja organisatsioonis, mis on jaotatud 26 katselisse juhtumiuuringusse (vt loend aadressil http://ec.europa.eu/environment/eussd/smgp/ef_pilots.htm).
(12) Toodete protsentuaalset osakaalu on (siin ja alltoodud samalaadsete näitajate puhul) võimalik arvutada, võttes arvesse erinevat tüüpi toodete koguarvu ja seda, kui paljusid tootetüüpe on keskkonnasäästlikkuse hindamise tunnustatud eeskirjade alusel hinnatud, või näiteks iga valmistatud tootetüüpi müügimahuga võrreldes.
(13) Keskkonnahoidlikes hangetes kasutatavad keskkonnatoime kriteeriumid võivad põhineda organisatsiooni sees või väljaspool seda välja töötatud sertifikaatidel, standarditel, ökomärgistel, eraalgatustel/koostööl või jätkusuutlikkuse hindamise tulemustel (vt PKT 3.1.1).
(14) Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on keskkonnastandardite ISO 14000 seeria osana koostanud konkreetselt keskkonnamärgiste jaoks allseeria (ISO 14020), mis hõlmab kolme liiki märgisesüsteeme. Seega on I tüübi ökomärgis mitme kriteeriumiga märgis, mille on välja töötanud kolmas isik. Selle näideteks on ELi tasandil ELi ökomärgis või riiklikul või mitmepoolsel tasandil Saksamaa sinise ingli ökomärgis, Austria ökomärgis ja Põhjamaade luigemärgis.
(15) Täpsem teave energiajuhtimist käsitleva standardi ISO 50001 kohta on kättesaadav aadressil http://www.iso.org/iso/home/standards/management-standards/iso50001.htm
(16) Põhjalik energiajuhtimissüsteem võib olla ka veel põhjalikuma keskkonnajuhtimissüsteemi, näiteks EMASi osa.
(17) Seadmete kasutamise tõhusus (OEE) arvutatakse välja kolme elemendi korrutamisel: i) kättesaadavus (seadmete kavandatava käitamisaja osakaal protsentides), ii) tulemuslikkus (tegelik läbilaskevõime ja kavandatav läbilaskevõime protsentides) ja iii) toodete kvaliteedimäär (selliste toodete kogumäär, mis ei ole defektiga ega praaktooted).
(18) Täpsem teave PVT-viitedokumentide sisu kohta ning mõistete ja akronüümide täielik selgitus on esitatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli Euroopa büroo veebisaidil http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/
(19) Parim 10 % võib vastata PVT-ga saavutatavate heitetasemete (või keskkonnatoime) vahemiku kõrgeimale või madalaimale 10 %-le, sõltuvalt sellest, milline on keskkonnaalaselt rangem.
(20) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/83/EMÜ (alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21) on sõltumatu väike pruulikoda määratletud kui ettevõte, mille aastane tootmismaht ei ületa 200 000 hl.