29.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/48

(1)

Pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) artikli 5 kohaselt algatatud dumpinguvastast uurimist kehtestas nõukogu 18. aprillil 2012 nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 325/2012 (3) (edaspidi „vaidlustatud määrus“) 14,6–52,2-protsendilise lõpliku dumpingvastase tollimaksu Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes.

(2)

20. mai 2015. aasta otsusega (4) tühistas Üldkohus vaidlusaluse määruse koostööd teinud Hiina eksportivat tootjat, äriühingut Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd-d puudutavas osas. Üldkohus leidis, et nõukogu põhjendused kahes kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisega seotud küsimuses ei olnud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 296.

(3)

Pärast Üldkohtu otsust avaldas komisjon teate, milles ta teavitas oma otsusest jätkata oksaalhapet käsitlevat dumpinguvastast uurimist, et täita otsust äriühingu Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd suhtes.

(4)

Nagu on märgitud vaidlusaluse määruse põhjendustes 66 ja 83, väitis Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd, et komisjon oli kahjumarginaali arvutamisel täielikult jätnud tegemata 6,5 % korrigeerimise, mis vastab tavapärasele tollimaksule.

(5)

Komisjon tegi esialgse uurimisega kindlaks, et väide oli põhjendatud ja parandas kahjumarginaaliga seotud arvutusi järgmiselt: lõplik kaalutud keskmine impordihind arvutati, liites Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd kahe oksaalhappetüübi (rafineeritud ja rafineerimata) kaalutud keskmisele CIF-ekspordihinnale liidu piiril kõigepealt 6,5 % tollimaksu ja seejärel kindlaksmääratud tollimaksumäära 10 eurot tonni kohta impordijärgsete kuludena.

(6)

Selle tulemusel vähenes Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd kahjumarginaal 18,7 %-le. Nagu vaidlusaluse määruse põhjendustes 83 ja 87 aga juba märgiti, jäi vähenenud kahjumarginaal kõrgemaks Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd jaoks kehtestatud dumpingumarginaalist (14,6 %), mis on kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu aluseks.

(7)

Nagu on märgitud käesoleva juhtumi puhul ajutisi meetmeid kehtestava komisjoni määruse (EL) nr 1043/2011 (5) põhjendustes 142 ja 143 ja nagu on kinnitatud vaidlusaluses määruses, oli kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks kasutatud kasum 8 % käibest, mida loeti kasumiks, mida liidu tootmisharu oleks normaalsetes konkurentsioludes kahjustava dumpingu puudumisel võinud üldjuhul oodata. Kaalutlused selle arvu kasutamiseks esitatakse järgnevalt.

(8)

Määruse vaidlustamiseni viinud uurimise käigus sedastati, et vaatlusalusel perioodil jäi liidu tootmisharu kahjumisse või teenis väga väikest kasumit. Selline kasumi tase ei olnud piisav tootmismahtude säilitamiseks keskpikas perspektiivis. Lisaks imporditi esialgses uurimises vaadeldud perioodil suuri koguseid, mille hinnatase oli esialgse uurimisperioodi jooksul tuvastatud dumpinguhindadest keskmiselt madalam. Sellisel madala hinnaga impordil oli negatiivne mõju liidu tootmisharu majandussuutlikkusele. Seepärast ei olnud võimalik liidu tööstusharu poolt vaatlusalusel perioodil tegelikult teenitud kasumi taset käsitada kasumina, mida liidu tööstusharu oleks normaalsetes konkurentsioludes võinud üldjuhul oodata.

(9)

Lisaks ei kogunud komisjon esialgse uurimise ajal mingeid andmeid liidu tööstusharu kasumi kohta vaatlusalusele perioodile eelnenud perioodil. Seega ei olnud vaatlusalusele perioodile vahetult eelnenud perioodil liidu tööstusharu kasumi kohta saada mingeid andmeid, mida oleks võinud kasutada kahjumarginaali arvutamiseks kasutatava kasumimarginaalina. Pärast avalikustamist väitis Yuanping, et komisjoni talitused oleksid taotletava kasumi arvutamiseks vajaliku õige hinnangu jaoks pidanud kasutama vaatlusalusest perioodist väljapoole jäävat teavet.

(10)

Nimetatud väitega ei nõustutud. ELi kohtud tunnistasid, et komisjonil on kahju tuvastamisel arvessevõetava perioodi osas laiaulatuslik kaalutlusõigus (6). Komisjon sätestas esialgse uurimise alguses ajavahemiku, mille jooksul kogutakse kahju tuvastamiseks vajalikke andmeid, st vaatlusaluse perioodi (alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2010), ning ei kogunud sellest perioodist väljapoole jäävaid andmeid. Lisaks peab komisjon, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 23, uurimise taasalustamisel lähtuma ainult esialgse uurimise ajal saadaval olnud teabest.

(11)

Komisjon analüüsis seepärast määruse vaidlustamiseni viinud uurimise käigus kaebuse esitaja poolt taotletud kasumit. Kaebuses tehti ettepanek kasutada kahjumarginaali arvutamiseks 10 %-list taotletavat kasumimarginaali. Sellega seoses märkis komisjon, et 1991. aastal nõukogu poolt eelmise Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe importi käsitleva uurimise käigus kasutatud kasumimarginaal oli 10 % (7). Kaebuse esitaja põhjendas seda arvu, väites, et selline kasumlikkuse tase oleks saavutatav, kui ta tootmine toimuks täisvõimsust kasutades. Kaebuse esitaja pakutud kasumimarginaal ei põhine tegelikel andmetel kasumi kohta, mida ta võiks saavutada normaalsetes konkurentsioludes dumpinguhinnaga impordi puudumisel, vaid teoreetilisel olukorral, kui tootmine toimuks täisvõimsusel. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei suutnud tõendada, et normaalsetes konkurentsioludes dumpinguhinnaga impordi puudumisel oleks ta saavutanud või võiks saavutada tootmise täisvõimsuse, mille alusel ta pakkus välja oma taotletava kasumieesmärgi, ei saa taotletud kasumit sel eesmärgil kasutada.

(12)

Neid asjaolusid arvesse võttes analüüsis komisjon kasumimarginaali, mis oli uurimiste käigus määratud teistes keemiasektori tööstusharudes, mis olid samuti kapitalimahukad nagu oksaalhappe tootmine ja mille tootmisprotsess oli sarnane.

(13)

Keemiasektori eelnevate uurimistega seoses (8) (sh eelmiste oksaalhapet käsitlevate uurimiste korral kasutatud kasumimarginaal) leiti, et keskmiselt peeti mõistlikuks kasumiks, mida liidu tööstusharu oleks normaalsetes konkurentsioludes kahjustava dumpingu puudumisel võinud oodata, 8 %-list kasumimarginaali.

(14)

Lisaks kontrollis komisjon muudes keemiasektoriga sarnaselt kapitalimahukates sektorites tehtud uurimistes kasutatud kasumimarginaali. Sellega seoses leidis komisjon, et kõnealustes uurimistes kasutatud kasumimarginaal (9) oli kooskõlas keemiasektori, sh oksaalhappe puhul saadud keskmise kasumimarginaaliga.

(15)

Eespool osutatud kaalutluste põhjal ja seetõttu, et puuduvad tegelikud andmed kasumlikkuse taseme kohta, mida liidu tööstusharu oleks võinud uurimisperioodil tegelikult saavutada, ning kahjustava dumpingu puudumise tõttu leidis komisjon, et on asjakohane määrata selline mõistlik kasumimarginaal keemiasektori teistes tööstusharudes ja muudes sarnaste omadustega (nt kapitalimahukus) tööstusharudes tehtud dumpinguvastaste uurimiste käigus kindlaks tehtud keskmise kasumimarginaali põhjal. Selle põhjal järeldas komisjon, et 8 % oli kasumimarginaal, mida liidu tööstusharu oleks normaalsetes konkurentsioludes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel, võinud üldjuhul oodata ning seepärast tuleks kõnealust kasumimarginaali kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks kasutada.

(16)

Komisjon avalikustas eespool osutatud faktid ja kaalutlused 29. juunil 2016. Yuanping Changyuan Chemicals Co. Ltd-le ja liidu tööstusharule anti võimalus neid kommenteerida.

(17)

Kommentaarid laekusid ettenähtud tähtajaks ja neid võeti nõuetekohaselt arvesse. Lisaks toimus 11. augustil 2016 komisjoni talituste ja Yuanpingi vaheline arutelu.

(18)

Huvitatud pooltelt saadud kommentaaride põhjal tehti esialgsesse 29. juuni 2016. aasta avalikustamisdokumenti mõned muudatused. Niisiis avaldas komisjon eespool nimetatud faktid ja kaalutlused huvitatud osalistele uuesti 24. augustil 2016.

(19)

Pärast avaldamist väitis Oxaquim, et on ebaselge, kas Yuanpingi väide, millele on osutatud eespool põhjenduses 4, oli täielikult või ainult osaliselt õigustatud. Sellega seoses kinnitas komisjon, et väide oli täielikult õigustatud. Nagu eespool põhjendustes 5 ja 6 on üksikasjalikult selgitatud, võeti komisjoni poolt esialgse uurimise käigus parandatud arvutuste korral täielikult arvesse Yuanpingi poolt esialgse uurimise ajal esitatud kommentaarid.

(20)

Yuanping omalt poolt väitis, et komisjon tegi Üldkohtu otsuse täitmisel järelanalüüsi, et põhjendada esialgse uurimise järeldusi. Yuanpingi sõnul tõendas seda asjaolu, et komisjon juhindus nõukogu rakendusmäärusest (EL) nr 1138/2011, (10) mis avaldati pärast käesolevas menetluses taotletava kasumi hindamist. Yuanping väitis, et sellist järelanalüüsi ei saa esialgsete järelduste põhjendamiseks kasutada. See väide ei pidanud paika ja lükati tagasi järgmistel põhjustel.

(21)

Esiteks on Yuanpingi kaebus nende juhtumite osas, millele taotletava kasumi hindamisel tugineti (mille hulgast ainult mõnele on määruses viidatud), faktiliselt ebatäpne. Taotletud kasum oli kõigil neil juhtudel, sh Yuanpingi poolt eespool osutatud määruses, ajutiselt või lõplikult määratud enne taotletud kasumi kindlaksmääramist esialgses uurimises.

(22)

Teiseks peab komisjon selleks, et täita kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 266 Üldkohtu otsust, esitama kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 põhjendused nende järelduste kohta, mis tehti esialgse uurimise käigus ja mille puhul Üldkohus leidis, et põhjendused ei ole piisavad. Seda tehes peab komisjon tuginema esialgse uurimise ajal saada olnud teabele.

(23)

Seetõttu põhjendas komisjon neid järeldusi, nt 8 % kasutamist taotletava kasumina, kasutades ainult teavet, millele ta oli eelnevalt esialgse uurimise käigus tuginenud.

(24)

Lisaks oli kogu komisjoni poolt käesolevas määruses esitatud teave juba esialgse uurimise toimikus ja/või sel ajal avalikult kättesaadav. Niisugune teave esitati käesoleva uurimise raames uuesti Yuanpingile, näitamaks et komisjon ei kasutanud oma täiustatud põhjendustes ühtki uut tõendit.

(25)

Yuanping väitis veel, et haldusmenetlusest ei piisa Üldkohtu kindlakstehtud vigade parandamiseks.

(26)

See väide lükati tagasi. Üldkohus ei teinud kindlaks, et komisjoni järeldused oleksid olnud faktiliselt või sisuliselt valed. Pigem sedastas Üldkohus, et mõnel juhul jäi vaidlusaluses määruses puudu piisavatest põhjendustest. Täiustatud põhjenduste esitamine käesolevas määruses kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 on Üldkohtu otsuse täitmiseks sobiv vahend.

(27)

Lisaks väitis Yuanping, et komisjoni poolt kasutatud hind impordijärgsete kulude kohta, st 10 eurot tonni kohta, oli liiga väike. Selle väite kinnitamiseks esitas Yuanping komisjonile tõendusmaterjalina mitmed 2016. aasta arved, kus impordijärgsed kulud olid väidetavalt suuremad.

(28)

See väide lükati tagasi. Komisjoni poolt esialgses uurimises kasutatud hinnad impordijärgsete kulude kohta saadi koostööd tegevate sõltumatute importijate esitatud kontrollitud teabest. Selles osas ei suutnud Yuanping põhjendada, miks peaks komisjon need hinnad ümber arvutama, kasutades esialgsest uurimisperioodist väljapoole jääva perioodi kontrollimata andmeid.

(29)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EÜ) 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,