2.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 178/18

(1)

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse laiendatud teaduskomitee koostas eriistungil otsuse 2005/387/JSK kohaselt riskihindamisaruande uue psühhoaktiivse aine 1-fenüül-2-(pürrolidiin-1-üül)pentaan-1-oon (α-pürrolidinovalerofenoon, α-PVP) kohta ja esitas selle seejärel 27. novembril 2015 komisjonile ja nõukogule.

(2)

α-PVP on tugev psühhostimulant, mis on struktuuriliselt suguluses katinooni, pürovalerooni ja metüülendioksüpürovalerooniga (MDPV), mida kontrollitakse vastavalt ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonile. α-PVPd on tuvastatud kõigis 28 liikmesriigis, samuti Türgis ja Norras, ning konfiskeeritud kogustest ja kogutud proovidest saadud andmed näitavad, et see on levinud pulbri ja tablettidena. Kättesaadav teave osutab, et Hiinast imporditakse liidu narkoturule mitmekilostes kogustes α-PVPd ja jaotatakse seejärel üle liidu. Ühes liikmesriigis on arestitud kaks ebaseadslikku tootmiskohta, mis näitab, et α-PVPd toodetakse ka liidus.

(3)

Kaheksa liikmesriiki on registreerinud kokku 115 surma- ja 191 ägeda mürgituse juhtumit, mille puhul on tuvastatud α-PVP. Enamikul juhtudel toimus α-PVP tarbimine kas tahtlikult või tahtmatult kombinatsioonis muude farmakoloogiliste toimeainetega. Kui α-PVP muutuks laiemalt kättesaadavaks ja seda kasutataks rohkem, oleks sellel rasked tagajärjed üksikisikute tervisele ja rahvatervisele.

(4)

Kättesaadavad andmed osutavad, et α-PVPd kasutavad stimulantide tarbijad meelelahutusasutustes, samuti kõrge riskitasemega uimastitarbijad, sh need, kes süstivad endale stimulante ja opiaate, ning et nende hulgas võib olla levinud mitme uimasti segamini tarbimine. Andmed aine tarbimise leviku, selle pikaajaliste tagajärgede ja sellega seotud sotsiaalsete riskide kohta on piiratud.

(5)

Puudub teave või ei ole avaldatud uuringuid, milles hinnataks igakülgselt α-PVPga seotud terviseriske, nimelt kroonilist ja akuutset toksilisust, kuid loomade vaatlused osutavad samasugustele mõjudele, mida on täheldatud muude stimulantide puhul. Inimeste puhul täheldatud negatiivsete sümptomite hulka kuulub tahhükardia, hüpertermia, diaforees, ärevus, tõmblused või krambid, meeltesegadus, ja agressiivsus. Mittekliiniliste uuringute andmed osutavad, et α-PVP-l võib olla ületarbimisoht ja see võib tekitada inimestes sõltuvust.

(6)

Ainel α-PVP puudub tõendatud või tunnustatud meditsiiniline kasutus inimtervishoius või veterinaarias. Pärast selle aine ilmumist uimastiturule on seda kasutatud analüüsi võrdlusainena ja selle keemilisi, farmakoloogilisi ja toksilisi omadusi on uuritud teadusuuringute raames, kuid miski ei viita sellele, et seda kasutataks muudel eesmärkidel.

(7)

Hoolimata piiratud teaduslikest tõenditest α-PVP kohta, annavad tõendid ja teave kõnealuse aine terviseohtude kohta, mis on dokumenteeritud selle tuvastamisel surma- ja akuutsete mürgitusjuhtumite puhul, piisavat alust kontrollimeetmete kehtestamiseks α-PVP suhtes kogu liidus.

(8)

Arvestades, et 16 liikmesriiki on oma õigusaktides kehtestanud α-PVP suhtes kontrolli 1971. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni psühhotroopsete ainete konventsiooni alusel ja viis liikmesriiki on kehtestanud vastava kontrolli muude seadusandlike meetmetega, aitaks selle aine kontrollimeetmete kehtestamine kogu liidus vältida takistuste tekkimist piiriüleses õiguskaitses ja õigusalases koostöös ning aitaks kaitsta ohtude eest, mida selle aine kättesaadavus võiks põhjustada.

(9)

Otsusega 2005/387/JSK antakse nõukogule rakendusvolitused, et liidu tasemel kiiresti ja ekspertteadmistele tuginedes reageerida liikmesriikide poolt avastatud ja teada antud uute psühhoaktiivsete ainete esilekerkimisele, kehtestades liidus nimetatud ainete suhtes kontrollimeetmeid. Kuna on täidetud selliste rakendusvolituste teostamiseks vajalikud tingimused ja kord, tuleks võtta vastu rakendusotsus, et kehtestada α-PVP suhtes kontrollimeetmed kogu liidus.

(10)

Otsus 2005/387/JSK on Taani jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2005/387/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(11)

Otsus 2005/387/JSK on Iirimaa jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2005/387/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(12)

Otsus 2005/387/JSK ei ole Ühendkuningriigi jaoks siduv ning seepärast ei osale ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2005/387/JSK) vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,