This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32016D0544
Council Implementing Decision (EU) 2016/544 of 19 August 2015 approving the macroeconomic adjustment programme of Greece (2015/1411)
Nõukogu rakendusotsus (EL) 2016/544, 15. veebruar 2016, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (2015/1411)
Nõukogu rakendusotsus (EL) 2016/544, 15. veebruar 2016, millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (2015/1411)
ELT L 91, 7.4.2016, pp. 27–32
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version:
07/07/2017
|
7.4.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/27 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/544,
15. veebruar 2016,
millega kiidetakse heaks Kreeka makromajanduslik kohandamisprogramm (2015/1411) (1)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, (2) millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud võimalus võtta majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks meetmeid liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro. |
|
(2) |
Alates 2010. aastast on liikmesriigid ja Rahvusvaheline Valuutafond („IMF”) andnud Kreekale rahalist abi. Kreeka majanduse esimeses kohandamisprogrammis lepiti kokku 2. mail 2010: euroala liikmesriigid leppisid kokku, et annavad kahepoolseid laene, mida koordineerib Euroopa Komisjon, kogusummas 80 000 miljonit eurot, mis makstakse välja ajavahemikus 2010. aasta mai kuni 2013. aasta juuni, ning Rahvusvaheline Valuutafond kohustus andma tugilaenuna täiendavalt 30 000 miljonit eurot. Kreeka majanduse teine kohandamisprogramm kiideti heaks 14. märtsil 2012. Euroala liikmesriigid ja IMF eraldasid 2012.–2014. aastaks esimese programmi raames väljamaksmata summad ja täiendavad 130 000 miljonit eurot. Kui esimese programmi rahastamine põhines kahepoolsetel laenudel, siis teise programmi puhul lepiti kokku, et euroala liikmesriikide poolt rahastab seda Euroopa Finantsstabiilsuse Fond („EFSF”), mis hakkas täielikult toimima alates 2010. aasta augustist. Teisest programmist nähti finantsabi ette kokku 164 500 miljonit eurot kuni 2014. aasta lõpuni (hiljem pikendati seda perioodi 2015. aasta juuni lõpuni). Euroala kohustused moodustavad sellest summast 144 700 miljonit eurot, mis antakse EFSFi kaudu, samal ajal kui IMFi panus on 19 800 miljonit eurot, mis on osa nelja-aastasest 28 000 miljonit euro suurusest abist Kreeka laiendatud rahastamisvahendi raames, mille IMF kiitis heaks 2012. aasta märtsis. |
|
(3) |
Arvestades suuri majandus- ja finantsraskusi, taotlesid Kreeka ametiasutused 8. juulil 2015 Euroopa stabiilsusmehhanismist („ESM”) finantsabi, et tagada nõuetekohaselt toimiv Kreeka pangandussüsteem, täita Kreeka võlakohustused, toetada Kreeka majanduse naasmist jätkusuutliku majanduskasvu juurde ja tagada finantsstabiilsus kogu euroalal ja liikmesriikides. |
|
(4) |
Vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 lõikele 1 ja selleks et saaks teha artikli 13 lõike 2 kohaselt ESMi juhatajate nõukogu otsuse selle kohta, kas põhimõtteliselt anda Kreekale laenu vormis stabiilsustoetust, volitas ESMi juhatajate nõukogu esimees 8. juulil 2015 Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, hindama, kas on ohtu kogu euroala või sellesse kuuluvate liikmesriikide finantsstabiilsusele; hindama koos IMFiga, kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik, ning hindama Kreeka tegelikku või potentsiaalset rahastamisvajadust. |
|
(5) |
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 kohaselt viis Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpangaga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) töötajate panuse toel hindamise lõpule 10. juulil 2015, leides, et tingimused Kreekale rahalise toetuse andmiseks stabiilsusmehhanismi laenuna on täidetud. Rahastamisvajaduste suuruseks hinnati kuni 86 000 miljonit eurot. |
|
(6) |
17. juulil 2015 anti Kreekale nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/542 (3) Euroopa finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM) lühiajalist finantsabi 7 160 miljonit eurot, et täita 2015. aasta juuli tagasimaksekohustused ja tasuda oma võlgnevused IMFile. Abi maksti välja ühe maksena 20. juulil 2015 ja seoti majanduspoliitiliste tingimuste täitmisega. ESMi abi kasutatakse muu hulgas selleks, et maksta tagasi lühiajaline EFSMi üleminekulaen. |
|
(7) |
16. juulil 2015 kutsus ESMi juhatajate nõukogu komisjoni üles leppima koostöös Euroopa Keskpanga, Euroopa stabiilsusmehhanismi, Kreeka ametiasutuste ja vajaduse korral IMFiga kokku Kreeka makromajanduslikus kohandamisprogrammis. Programm koostati määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt. 11. augustil 2015 jõudsid kõnealused institutsioonid Kreeka valitsusega tehnilisel tasandil kokkuleppele makromajanduslikus kohandamisprogrammis („programm”). Kreeka poolt komisjonile ja nõukogule esitatud programmi eesmärk on tagada, et võetakse vastu mitmed reformid, mida on vaja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks, finantsstabiilsuse tagamiseks ning majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse õigluse edendamiseks. |
|
(8) |
Pärast kõnealuse lepingu sõlmimist peaks Kreeka vastu võtma põhjaliku poliitikameetmete paketi, mida rakendatakse kolmeaastase makromajandusliku kohandamisprogrammi jooksul alates 2015. aasta kolmandast kvartalist kuni 2018. aasta kolmanda kvartalini. |
|
(9) |
Põhjalik poliitikameetmete pakett määratakse kindlaks konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis („vastastikuse mõistmise memorandum”) ja selle eesmärk peaks olema taastada finantsturgude usaldus ja kindel makromajanduslik tasakaal ning võimaldada majandusel naasta jätkusuutliku majanduskasvu juurde. See peaks tuginema neljale sambale: eelarve jätkusuutlikkuse taastamine, finantsstabiilsuse kaitsmine, konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamine ning riigi- ja avaliku halduse ajakohastamine. |
|
(10) |
Komisjoni talitused ajakohastasid 2015. aasta augustis SKP nominaalkasvu prognoosi, et selle alusel saaks pidada läbirääkimisi ESMi programmi üle. Selle prognoosi kohaselt on SKP nominaalkasv 2015. aastal – 3,2 %, 2016. aastal – 0,7 %, 2017. aastal 3,4 %, 2018. aastal 4,1 % ja 2019. aastal 4,2 % ning valitsemissektori võla suhe SKPsse oleks 2015. aastal 196,3 %, 2016. aastal 200,9 %, 2017. aastal 198,6 %, 2018. aastal 190,7 % ja 2019. aastal 182,3 %. Valitsemissektori võla suhe SKPsse suureneks seega kuni 2016. aastani ja hakkaks seejärel vähenema, jõudes 2020. aastal hinnanguliselt 174,5 %-ni, kusjuures võla dünaamikat mõjutavad mitmed eelarvevälised tehingud. Komisjoni talituste ajakohastatud SKP nominaalkasvu prognoosi kohaselt on valitsemissektori esmane eelarvepositsioon 2015. aastal 7 631 miljoni euro (4,4 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2016. aastal 6 166 miljoni euro (3,6 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2017. aastal 4 089 miljoni euro (2,3 % SKPst) suuruses puudujäägis ja 2018. aastal 753 miljoni euro (0,4 % SKPst) suuruses puudujäägis. |
|
(11) |
Ametiasutused hakkavad järgima uut eelarvekava, mille kohaselt seatakse aastate 2015, 2016, 2017 ja 2018 ning järgnevate aastate esmase eelarveülejäägi eesmärkideks vastavalt – 0,25, 0,5, 1,75, ning 3,5 % SKPst. Eelarve eesmärkide suundumus on kooskõlas oma ajaloo sügavaimast majanduslangusest taastuva Kreeka prognoositava kasvumääraga. |
|
(12) |
Kreeka pangandussektori pikaajalise vastupanuvõime suurendamine on hädavajalik selleks, et taastada finantsstabiilsus Kreekas ja tagada finantsstabiilsus euroalal tervikuna. Kreeka pangandussektori likviidsuse säilitamiseks on kehtestatud ajutised haldusmeetmed, sealhulgas kapitalikontroll. |
|
(13) |
Põhjalike ja ambitsioonikate reformide rakendamine finants-, eelarve- ja struktuurivaldkonnas peaks toetama Kreeka valitsemissektori võla jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. |
|
(14) |
Komisjon koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga peaks kontrollima regulaarsete ajavahemike tagant Kreeka programmi ranget rakendamist lähetuste ja Kreeka ametiasutuste regulaarselt esitatavate aruannete abil kord kvartalis. |
|
(15) |
Kreeka põhjaliku poliitikameetmete paketi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi spetsiifilistes valdkondades. |
|
(16) |
Kreeka ametiasutused peaksid kooskõlas kehtivate riigisiseste eeskirjade ja tavadega kaasama programmi ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. |
|
(17) |
Mis tahes vormis finantsabi, mida Kreeka on saanud selleks, et aidata kaasa poliitika rakendamisele tema programmi raames, peaks olema kooskõlas liidu õiguslike nõudmiste ja poliitikaga, eelkõige liidu majanduse juhtimise raamistikuga. Sekkumine finantsasutuste toetuseks peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega. Komisjon peaks tagama, et meetmed, mis on ette nähtud vastastikuse mõistmise memorandumis Euroopa stabiilsusmehhanismist taotletud finantsabi kontekstis, on käesoleva otsusega täielikult kooskõlas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Selleks et hõlbustada Kreeka majanduse naasmist jätkusuutliku majanduskasvu ning eelarve- ja finantsstabiilsuse juurde, rakendab Kreeka rangelt programmi, mille põhielemendid on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 2. Programmis käsitletakse euroala finantsstabiilsusele Kreekalt tulenevaid spetsiifilisi riske ning selle eesmärk on kiiresti taastada usaldusväärne ja jätkusuutlik majanduslik ja finantsolukord Kreekas ning taastada tema suutlikkus end täielikult rahastada rahvusvahelistel finantsturgudel. Programmis võetakse nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklite 121, 126, 136 ja 148 kohaselt nõukogu poolt Kreekale esitatud soovitusi ning Kreeka võetud meetmeid nende täitmiseks, seades sealjuures eesmärgiks nõutavate poliitikameetmete laiendamise, tugevdamise ja süvendamise.
2. Komisjon jälgib koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga Kreeka edusamme programmi rakendamisel. Kreeka teeb komisjoni ja EKPga igakülgselt koostööd. Eelkõige esitab ta neile kogu teabe, mida nad peavad programmi jälgimiseks vajalikuks.
3. Komisjon vaatab koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga koos Kreeka ametiasutustega läbi programmi muudatused ja ajakohastused, mis võivad olla vajalikud, et võtta nõuetekohaselt arvesse muu hulgas märkimisväärset lahknevust makromajanduslike ja eelarveprognooside ning tegelike näitajate vahel, negatiivsete mõjude ülekandumise riski ning makromajanduslikke ja finantsvapustusi.
Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine ja aidata kaasa tasakaalustamatuste jätkusuutlikule korrigeerimisele, annab komisjon jätkuvalt nõu ja suuniseid eelarvereformide, finantsturgude reformide ja struktuurireformide kohta.
Komisjon hindab regulaarsete ajavahemike tagant programmi majanduslikku mõju ja soovitab vajalikke korrektsioone, et suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, kindlustada vajalik eelarve konsolideerimine ja minimeerida kahjulikke sotsiaalseid mõjusid.
Artikkel 2
1. Programmi põhieesmärgid on järgmised: eelarve jätkusuutlikkuse taastamine, finantsstabiilsuse tagamine, konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamine ning riigi- ja avaliku halduse ajakohastamine.
2. Kreeka jätkab eelarve konsolideerimist, võttes kvaliteetseid ja püsivaid meetmeid ning minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele inimestele. Kreeka ametiasutused kohustuvad tagama riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning saavutama keskpikas perspektiivis ulatusliku ja jätkusuutliku esmase ülejäägi, mille abil vähendatakse pidevalt valitsemissektori võla suhet SKPsse. Ametiasutused hakkavad järgima uut eelarvekava, mille kohaselt seatakse aastate 2015, 2016, 2017 ja 2018 ning järgnevate aastate esmase eelarveülejäägi eesmärkideks vastavalt – 0,25, 0,5, 1,75, ning 3,5 % SKPst. Kreeka eesmärgiks on keskpikas perspektiivis esmane ülejääk 3,5 % SKPst, mis tuleb saavutada mitmete eelnevate parameetriliste eelarvereformide kaudu, mida kohaldatakse sealhulgas käibemaksu ja pensionisüsteemi suhtes. Seda toetatakse maksukuulekuse parandamisele ja avaliku sektori finantsjuhtimisele ning maksudest kõrvalehoidumise vastasele võitlusele suunatud ambitsioonika programmi abil, tagades samal ajal haavatavate elanikkonnarühmade piisava kaitse. Lisaks eespool nimetatud meetmetele kohustuvad ametiasutused võtma 2015. aasta oktoobris usaldusväärseid struktuurimeetmeid, mille mõju on vähemalt 0,75 % SKPst 2017. aastal ning 0,25 % SKPst 2018. aastal, eesmärgiga saavutada keskpikas perspektiivis esmase ülejäägi sihttase 3,5 % SKPst. Ametiasutused kohustuvad võtma 2016. aasta oktoobris vajaduse korral 2017. ja 2018. aasta eesmärkide saavutamiseks täiendavaid struktuurimeetmeid. Need hõlmaksid kaitsekulusid, kavandatud üksikisiku tulumaksu reformi ning kohustuslike kulude külmutamist. Parameetrilisi eelarvemeetmeid tugevdatakse ulatuslike haldusmeetmetega, mille abil lahendatakse maksukogumisel ja maksustamisel esinevaid probleeme. Kreeka valitsus jälgib eelarveriske, sealhulgas kohtuotsuseid, ning võtab eelarve-eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral tasakaalustavaid meetmeid. Ametiasutused kavatsevad kanda vähemalt 30 % ülelaekumistest võla vähendamiseks ette nähtud eraldi kontole. Lisaks sellele kasutatakse täiendav 30 % ülelaekumistest valitsuse võetud varasemate täitmata kohustuste likvideerimiseks.
3. Kreeka võtab allpool kirjeldatud meetmeid:
|
i. |
Lühemas perspektiivis võtab meetmeid tulude suurendamiseks ning kulude koondamiseks ja piiramiseks. Kulusid suurendavate meetmete hulgas kaotab Kreeka järk-järgult diislikütuseaktsiisi tagastamise põllumajandustootjatele ning suurendab tonnaažimaksu. Ametiasutused võtavad meetmeid 2015. aasta omandimaksu (ENFIA) kogumise algatamiseks, et väljastada maksuteated 2015. aasta oktoobriks, viimased osamaksed tuleks teha 2016. aasta veebruaris. Ametiasutused lahendavad ka hiljuti rakendatud tulumeetmetega seoses kindlaks tehtud probleeme. Ametiasutused kohustusid ka koondama ja piirama kulusid, langetades selleks tervishoiuteenuste hinda ning algatades sotsiaalhoolekandesüsteemi tervikliku läbivaatamise. Pakett hõlmab eelarvet mõjutavaid täiendavaid meetmeid, nagu näiteks avaliku halduse reformid, maksude kogumisel esinevate puuduste kõrvaldamist käsitlevad reformid, ning muid parameetrilisi meetmeid. |
|
ii. |
Näitamaks üles oma pühendumust usaldusväärse eelarvepoliitika rakendamisele, võtab 2015. aasta oktoobris vajaduse korral vastu 2015. aasta lisaeelarve, 2016. aasta eelarveprojekti ning keskpika perioodi eelarvestrateegia aastateks 2016–2019, mida toetab ulatuslik ja usaldusväärne parameetriliste meetmete ja struktuursete eelarvereformide pakett. |
|
iii. |
Kohustub rakendama nii otsese kui ka kaudse maksustamise reforme, et parandada tõhusust, sissenõudmist ning tööjõupakkumist. Varasemate tavade muutmiseks ning maksude ja sotsiaalkindlustuse maksukultuuri parandamiseks kohustub valitsus võtma jõulisi meetmeid maksukogumise parandamiseks ning mitte kehtestama uusi osamakseid, muid vabastusi või maksuvõla tasumise kavasid ega pikendama kehtivaid kavasid. |
|
iv. |
Jätkab reforme, mille eesmärk on parandada eelarveprotsessi ning kulude kontrollimist, võlgnevuste likvideerimist ning tugevdada eelarvearuandlust ja likviidsusjuhtimist. Kreeka valitsus kohustub muutma eelarvenõukogu toimivaks. |
|
v. |
Võtab täiendavaid meetmeid riigihangete valdkonnas Kreeka riigihangete süsteemi tõhususe ja läbipaistvuse parandamiseks, väärkäitumise ärahoidmiseks, ning tagab suurema vastutuse ja kontrolli. Selles lepitakse kokku Euroopa Komisjoniga, kes toetab tegevuskava rakendamist. |
|
vi. |
Kohustub väljakuulutatud reforme täies ulatuses rakendama ning jätkavad ka uusi reforme, et tugevdada pikaajalist jätkusuutlikust, võttes eesmärgiks saavutada 2015. aastal kokkuhoidu ligikaudu 0,25 % ulatuses SKPst ning 2016. aastaks ligikaudu 1 % ulatuses SKPst. Paketi eesmärk on muu hulgas luua takistavaid asjaolusid ennetähtaegselt pensionile jäämisele, suurendades ennetähtaegselt pensionile jäämisega seotud sanktsioone ning kaotades järkjärguliselt varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise, mis käsitlevad enne seadusjärgset pensioniiga pensionile jäämist. |
|
vii. |
Jätkab tervishoiusüsteemi reformimist, avaliku sektori kulude kontrollimist, ravimihindade juhtimist, haiglate juhtimise parandamist, suurendama haiglatarvete hangete tsentraliseerimist, juhtima ravimite ja tervishoiuteenuste nõudlust tõendipõhiste digiretsepti protokollide kaudu, kasutama erasektori tervishoiuteenuse osutajate teenuseid kulutõhusal viisil, uuendama IT-süsteeme, töötama välja esmase ja teisese ravi jaoks uue elektroonilise suunamissüsteemi, mis võimaldab formuleerida patsientide jaoks raviviise. |
|
viii. |
Võtab 2016. aasta märtsiks vastu täiendavad tagatud tööhõivetoetuste kavad, mis hõlmavad neis osalejate jaoks individuaalseid aktiivseid tööturu meetmeid, kasutades selleks kohalikke partnereid, kaasates era- ja sotsiaalmajanduse sektoreid ning tagades olemasolevate vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise. Õiglasema ühiskonna saavutamine eeldab, et Kreeka parandab oma hoolekandesüsteemi ülesehitust nii, et tekkiks tõeline sotsiaalne turvavõrgustik, mis suunaks nappe ressursse neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Ametiasutused kavatsevad sotsiaalhoolekandesüsteemi läbivaatamisel ja tagatud miinimumsissetuleku rakendamisel ära kasutada rahvusvaheliste organisatsioonide pakutavat tehnilist tuge. |
4. Finantsstabiilsuse tagamisel võtab Kreeka koheselt meetmeid viivislaenude vähendamiseks ning pangandussüsteemis likviidsuse ja kapitali taastamiseks. Pankade rekapitaliseerimisprotsess tuleks lõpule viia enne 2015. aasta lõppu, sellega kaasnevad meetmed, millega tugevdatakse Kreeka finantsstabiilsuse fondi ja pankade juhtimist. Täiendavad meetmed hõlmavad viivislaenude tasumisel kokkuleppele jõudmist ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi ja pankade juhtimist.
5. Majanduskasvu, konkurentsivõime ja investeeringute edendamiseks kavandab ja rakendab Kreeka ulatuslikke reforme töö- ning tooteturgudel (sealhulgas energiaturgudel), mis ei taga mitte ainult täieliku kooskõla Euroopa Liidu nõuetega, vaid on suunatud ka Euroopa parimate tavade järgimisele. Majanduslike võimaluste loomiseks ning sotsiaalse õigluse parandamiseks on vaja avatumaid turge, selleks tuleb piirata kasu taotlevat ja monopoolset käitumist, mis väljendub kõrgemates hindades ja madalamas elatustasemes. Kooskõlas majanduskasvustrateegiaga suurendavad ametiasutused jõupingutusi oluliste algatuste ja reformiettepanekute elluviimiseks ning täiendavad tegevuskava täiendavate ambitsioonikate reformidega, mis toetavad riigi naasmist jätkusuutliku majanduskasvu teele, meelitades ligi investeeringuid ja luues uusi töökohti.
6. Kreeka energiaturg vajab liidu õigusaktide ja strateegiatega kooskõlla viimiseks, moderniseerimiseks ja konkurentsivõime parandamiseks, monopoolse positsiooni ja ebatõhususte vähendamiseks, innovatsiooni edendamiseks, taastuvate energiaallikate ja gaasi laiemaks soosimiseks ning kõigi nimetatud muutustega kaasneva kasu tarbijani viimiseks ulatuslikke reforme. Ametiasutused kiidavad heaks gaasituru reformi ja selle spetsiifilise tegevuskava, millega kaasneb 2018. aastaks muu hulgas kõigi tarbijate täielik õigus valida tarnijat, ning annavad komisjonile teada reformitud võimsustasude süsteemist (nii ajutine kui ka alaline mehhanism) ja elektritoodete turgude uuest ülesehitusest. Igal juhul ei tohi ükski ettevõte otseselt või kaudselt toota ega importida 2020. aastaks rohkem kui 50 % Kreekas toodetavast ja imporditavast elektrist.
7. Koostatakse ambitsioonikas erastamisprogramm ning -strateegia, mis toetab investeeringuid. Valitsus kohustub lihtsustama erastamisprotsessi ning viima lõpule kõik vajalikud valitsuse toimingud, et võimaldada kõigi pakkumuste edukas käsitlemine. Sellega seoses viib valitsus lõpule kõik Hellenic Republic Asset Development Fundi (edaspidi „HRADF”), institutsioonide ja valitsuse vahel kvartalipõhiselt kokkulepitud vajalikud toimingud. HRADFi juhatus kiitis valitsuse teostamata toimingute loetelu heaks. Kooskõlas euroala 12. juuli 2015. aasta tippkohtumisel tehtud avaldusega luuakse uus sõltumatu fond, mille omandusse antakse väärtuslikud Kreeka varad. Fondi peamine eesmärk on hallata Kreeka väärtuslikke varasid ning kaitsta, luua ja lõppkokkuvõttes suurendada maksimaalselt nende väärtust, mis muudetakse rahaks erastamiste ja muude vahendite abil.
8. Programmi põhiprioriteediks on kaasaegne riigi- ja avalik haldus. Erilist tähelepanu pööratakse avaliku sektori tõhususe suurendamisele põhiliste avalike hüvede ja teenuste osutamisel. Võetakse meetmeid kohtusüsteemi tõhususe parandamiseks ning korruptsioonivastase võitluse edendamiseks. Reformidega tugevdatakse oluliste institutsioonide, nagu tulude haldamise ja statistika instituudi (ELSTAT) institutsioonilist ja operatiivset sõltumatust.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.
Brüssel, 15. veebruar 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
M.H.P. VAN DAM
(1) Õigusakt võeti algselt vastu üksnes inglise keeles ja see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 219, 20.8.2015, lk 12).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).
(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 22.