32015R1100

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Rakendusmäärus - 2015/1100 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32015R1100

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1100, 7. juuli 2015, liikmesriikide aruandekohustuste kohta raudteeturu järelevalve raames (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 181, 9.7.2015, p. 1–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/1100/oj

HTML

PDF

Official Journal

9.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 181/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1100,

7. juuli 2015,

liikmesriikide aruandekohustuste kohta raudteeturu järelevalve raames

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 5 peavad liikmesriigid turujärelevalve eesmärgil esitama aruandeid võrgu kasutamise ja raudteesektori raamtingimuste kohta.

(2)	Komisjon peaks liikmesriikidelt saadud teabe põhjal koostama iga kahe aasta tagant aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikes 4 osutatud teemade kohta.

(3)	Liikmesriigid on komisjonile juba mitu aastat vajalikku teavet vabatahtlikult esitanud. Liikmesriikide esitatud teabe ühtsuse ja võrreldavuse tagamiseks on vaja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kõnealuste andmete sisu ja vormi kohta.

(4)	Käesoleva määrusega kehtestatakse küsimustik, mille liikmesriigid peavad igal aastal täitma, et jälgida tehnilisi ja majanduslikke tingimusi ning arengusuundi ELi raudteetranspordisektoris.

(5)	Küsimustikuga nõutava teabe kogumisel peaksid liikmesriigid tegema riigi tasandil koostööd sotsiaalpartnerite, kasutajate, reguleerivate asutuste ja muude asjakohaste pädevate asutustega.

(6)

Selleks et raudteesektori ja liikmesriikide täiendav halduskoormus oleks võimalikult väike, võtab komisjon küsimustikus esitatavate andmete sisu puhul arvesse olemasolevaid teabeallikaid ja praeguste aruandekohustuste kohaselt juba esitatud andmeid. Eelkõige kasutab komisjon võimaluse korral järgmiste õigusaktide alusel esitatud andmeid:

—	nõukogu määruse (EMÜ) nr 1108/70 (2) puhul andmed raudteetaristusse tehtavate investeeringute kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 91/2003 (3) puhul andmed raudteevõrgu liiklusmahu ja õnnetuste kohta;

—	komisjoni määruse (EÜ) nr 1708/2005, (4) eelkõige selle I ja II lisa puhul andmed raudtee-reisijateveoteenuste kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 (5) puhul raudteeveo-ettevõtjate iga-aastased aruanded teenuse kvaliteedi tagamise kohta ja

—	komisjoni määruse (EL) nr 1300/2014 (6) puhul andmed inventarinimestike kohta, mille liikmesriigid peavad koostama selleks, et jälgida ja hinnata puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuvõimalusi ELi raudteesüsteemis.

(7)	Euroopa raudteevaldkonda reguleerivate asutuste võrk peaks aktiivselt osalema nii direktiivi 2012/34/EL artiklis 15 sätestatud aruandekohustuste rakendamises kui ka andmekogumismetoodika ajakohastamises.

(8)

Lisas sisalduvat küsimustikku tuleks kasutada andmete kogumiseks alates 2015. aruandeaastast. Esimese kahe aruandeaasta suhtes on vaja kohaldada üleminekuperioodi, kuna pärast käesoleva määruse jõustumist võib liikmesriikidel tekkida vajadus kohandada olemasolevaid andmekogumismehhanisme. Vääriti mõistmise vältimiseks on oluline, et liikmesriigid teavitaksid üleminekuperioodil komisjoni küsimustiku asjakohastes osades esitatud andmete sisus või vormis tehtud muudatustest.

(9)	Asjaomase raudteeveo-ettevõtja taotluse korral ja juhul, kui see on põhjendatud ärisaladuse kaitsmise vajadusega, võivad liikmesriigid küsimustiku punktis 7 nõutavate andmete esitamisel kasutada pseudonüümi.

(10)	Käesoleva määruse kohaselt kogutud andmed tuleks teha kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, välja arvatud juhul, kui see ei ole ärisaladuse kaitsmise tõttu võimalik.

(11)

Andmekogumismetoodika ja -meetodid ning sellekohased mõisted võivad tehnika ja teaduse arenedes aja jooksul muutuda. Samuti võib seoses raudteevaldkonna arengusuundumustega ja andmete kättesaadavamaks muutumisega osutuda vajalikuks küsimustiku ulatust kas suurendada või vähendada. Seega tuleks käesoleva määruse lisa korrapäraselt ajakohastada, et kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega võtta arvesse eespool osutatud arengusuundumusi.

(12)	Komisjon on konsulteerinud raudteevaldkonna sotsiaalpartneritega ja kasutajatega raudteeturu järelevalve töörühma raames. Komisjon on konsulteerinud ka Euroopa raudteevaldkonna reguleerivate asutuste võrguga.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse selliste andmete sisu ja vorm, mida liikmesriigid peavad komisjonile esitama raudteeturu järelevalvega seotud aruandekohustuste täitmiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (7) artikli 2 punktis e, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (8) artikli 2 lõike 2 punktis a ja direktiivi 2012/34/EL artiklis 3 esitatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „raudteekasutustasud”– direktiivi 2012/34/EL II lisa punktis 1 osutatud minimaalse juurdepääsupaketi eest makstavad tasud;

b) „kiirrongiteenused”– raudtee-reisijateveoteenused, mille osutamiseks kasutatakse kiirraudtee jaoks ette nähtud veeremit, sealhulgas kallutusseadmega ronge, mis võivad teenuse osutamise ajast vähemalt mingi osa sõita kiirusega alates 200 km/h; kiirraudteetaristu kasutamine ei ole alati vajalik;

c) „tavapärased kaugveoteenused”– muud raudteereisijateveo-transporditeenused kui linna-, linnalähi-, piirkondlikud või kiirrongiteenused;

d) „reisirongijaam”– koht raudteel, kus reisirong võib sõitu alustada, teha peatuse või sõidu lõpetada;

e) „kaubajaam”– koht ühendveoüksuste hoiustamiseks ja ümberlaadimiseks eri transpordiliikide vahel, millest vähemalt üks on raudtee;

f) „riigi makstav koguhüvitis”– lepinguliste suhete puhul koguhüvitis, mida riik on nõus maksma taristuettevõtja rahastamiseks kogu lepinguperioodi jooksul;

g) „järelevalveorgan”– organ, mis vastavalt liikmesriigi õigusaktidele kontrollib, kuidas taristuettevõtja täidab lepingulisi kohustusi;

h) „rööbastee”– rööpapaar, millel saavad sõita rööbassõidukid;

i) „spetsiaalne kiiraudteeliin”– raudteeliin, mis on spetsiaalselt ehitatud nii, et selle põhilõikudel võib sõidukiirus üldjuhul olla vähemalt 250 km/h; selline liin võib hõlmata ka ühenduslõike, kus sõidukiirust tuleb aeglustada, et võtta arvesse kohalikke tingimusi;

j) „raudteesõlm”– raudteevõrgu oluline punkt, mis ühendab mitmeid raudteeliine;

k) „rahvusvaheline reisijateveoteenus”– reisijateveoteenus, mille puhul rong ületab vähemalt ühe liikmesriigi riigipiiri ja mille käigus reisijateveoteenust osutatakse eri riikides asuvate raudteejaamade vahel;

l) „siseriiklik reisijateveoteenus”– reisijateveoteenus, mille käigus reisijateveoteenust osutatakse vaid ühe liikmesriigi piires;

m) „siseriiklik kaubaveoteenus”– kaubaveoteenus, mida osutatakse vaid ühe liikmesriigi piires;

n) „rongiliini eraldamine”– otsus konkreetse(te) rongiliini(de) eraldamise kohta; graafikukohaste regulaarsete raudteeveoteenuste osutamisel käsitatakse iga rongiliini eraldamist ühe rongiliini eraldamise otsusena;

o) „graafikukohane rongiliin”– direktiivi 2012/34/EL artiklis 45 sätestatud liiklusgraafikute koostamise eeskirjade kohaselt eraldatud rongiliin;

p) „ühekordne rongiliin”– direktiivi 2012/34/EL artiklis 48 osutatud ühekordse taotluse kohaselt eraldatud rongiliin;

q) „rongiliini eraldamisest keeldumine”– rongiliini eraldamiseks esitatud taotlus, mida taristuettevõtja on keeldunud rahuldamast pärast direktiivi 2012/34/EL artikli 46 lõikes 1 sätestatud kooskõlastusmenetlust; graafikukohaste regulaarsete raudteeveoteenuste osutamisel käsitatakse iga rongiliini eraldamisest keeldumist ühe rongiliini eraldamisest keeldumise otsusena;

r) „hooldus”– tegevuskulude liik, mis on seotud taristuettevõtja tegevusega olemasoleva taristu nõuetekohase seisundi ja läbilaskevõime tagamisel;

s) „uuendamine”– kapitalikulude liik, mis on seotud olemasoleva taristu põhjaliku asendamisega, mis ei muuda taristu kogujõudlust;

t) „ümberehitamine”– kapitalikulude liik, mis on seotud olemasoleva taristu põhjaliku muutmisega, mis suurendab taristu kogujõudlust;

u) „uus taristu”– kapitalikulude liik, mis on seotud uute taristuseadeldiste ehitamise projektidega;

v) „riigilt saadud vahendid”– taristuga seotud kulude puhul otse avaliku sektori investeeringutoetustena saadud rahalised vahendid;

w) „omavahendid”– taristuettevõtjate või teenindusrajatiste käitajate poolt kasutustasude ja teiste vahenditega teenitud tulust saadud rahalised vahendid;

x) „tulud”– aruandeperioodil raudteetransporditeenuste osutamisest saadud tulude kogusumma; see ei hõlma toitlustamisest ega rongijaamas ja rongis osutatavatest teenustest saadud tulu;

y) „transiit”– riiki läbiv raudteevedu, mille puhul pealelaadimis- või pealeminekukoht ja mahalaadimis- või mahaminekukoht asuvad väljaspool asjaomast riiki;

z) „riigi territooriumil toimuv raudteeliiklus”– veeremiüksuste liikumine ühe riigi piires, olenemata sellest, missuguses riigis asjaomased veeremiüksused on registreeritud;

(aa) „hilinemine”– erinevus rongi sõiduplaanis märgitud aja ja tegeliku aja vahel, mil asjaomane rong läbib konkreetse koha marsruudil, mille kohta reisiandmeid kogutakse;

(bb) „tühistatud teenus”– rongireisi tühistamine käitamisetapis raudteeveoteenustega seotud põhjustel, sh graafikus ettenähtud peatuse tegemata jätmine rongi ümbersuunamise korral või raudteeveoteenuse asendamine maanteeveoteenusega;

(cc) „sõiduplaanikohane keskmine kiirus”– kiirus, mille arvutamiseks reisi kogupikkus jagatakse ajaga, mis asjaomase vahemaa läbimiseks on sõiduplaanis ette nähtud;

(dd) „avaliku teenindamise kohustuse hüvitis”– aruandeperioodil saadav rahaline kasu, mille pädev asutus on nõus otse või kaudselt eraldama riigi rahalisest vahenditest raudteeveoteenuste osutamisega seotud avaliku teenindamise kohustustuse täitmise eest;

(ee) „kommertsteenused”– kõik reisijateveoteenused, mis ei kuulu avaliku teenindamise kohustuse raames osutatavate teenuste hulka;

(ff) „peamine raudteeveo-ettevõtja”– kõige suurema reisijate või tonnkilomeetrite arvuga raudteeveo-ettevõtja;

(gg) „aktiivne tegevusluba”– tegevusluba, mis on välja antud raudteeveo-ettevõtjale, kes on asjaomase liikmesriigi poolt direktiivi 2012/34/EL artikli 24 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemike jooksul alustanud käitamistegevust ega ole seda lõpetanud;

(hh) „passiivne tegevusluba”– tegevusluba, mis on välja antud raudteeveo-ettevõtjale, kes ei ole asjaomase liikmesriigi poolt direktiivi 2012/34/EL artikli 24 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemike jooksul alustanud käitamistegevust või on selle lõpetanud, ning peatatud või tühistatud tegevusload;

(ii) „tegevusloa saamise eest makstav tasu”– kõik tegevuslube välja andvale asutusele makstavad tasud, mis on seotud taotluse menetlemisega;

(jj) „tegevusloa saamise aeg”– ajavahemik nõuetekohase taotluse esitamise ja lõpliku otsuse tegemise vahel;

(kk) „täistööaja ekvivalent”– kõik aasta jooksul ühel töökohal töötatud tunnid (sh ületunnid), mis on jagatud täistööajaga töötaja keskmise töötundide arvuga aastas;

(ll) „sorteerimisjaam”– jaam või selle osa, mis on spetsiaalselt varustatud veeremiüksuste sorteerimiseks (sh jaotamiseks) kasutatavate rööbasteede või muude seadmetega.

Artikkel 3

Andmete kogumine ja esitamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. detsembriks lisas sisalduvas küsimustikus täpsustatud andmed eelmise aasta kohta.

2. Iga liikmesriik esitab komisjonile andmed tema territooriumil toimuva raudteetranspordi kohta.

3. Kui raudteeveo-ettevõtja tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis, esitab ta asjakohased andmed eraldi kõikide nende liikmesriikide asutustele, kus ta tegutseb.

4. Liikmesriigid võivad hankida vajalikud andmed kombineeritult järgmistest allikatest:

a)	kohustuslikud kontrollid;

b)	administratiivandmed, sh statistikaameti ja muude ametiasutuste kogutud andmed;

c)	statistilised hinnangud koos selgitustega kasutatud meetodite kohta;

d)	asjaomase sektori organisatsioonide või muude huvitatud isikute esitatud andmed ja

e)	sihtuuringud.

Asjakohaseid andmeid valdavad üksused peavad need taotluse korral esitama.

5. Selleks et aidata liikmesriikidel tagada esitatud andmete kvaliteet ja võrreldavus, võib komisjon välja töötada metoodilise juhendmaterjali, kus võetakse arvesse liikmesriikide raudteesektori asutuste ja kutseorganisatsioonide parimaid tavasid.

6. Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed, kasutades elektroonilist küsimustikku, mille komisjon teeb kättesaadavaks oma veebisaidil.

7. Liikmesriigid ja komisjon käsitavad neile edastatud teavet ärisaladusena.

Artikkel 4

Üleminekusätted

1. Liikmesriigid tagavad, et nende andmekogumiskord võimaldab esitada käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud sisule ja vormile vastavad andmed hiljemalt 2017. aruandeaastaks. Kui liikmesriikide arvates on andmekogumiskorras vajalike muudatuste tegemine märkimisväärselt keerukas või kui nad kahtlevad teatavate andmeliikide asjakohasuses või vajalikkuses, hinnatakse lisa kohandamise vajalikkust.

2. Kui liikmesriigid ei suuda üleminekuperioodil esitada andmeid vastavalt lisas kindlaksmääratud sisule ja vormile, edastavad nad asjakohased andmed nõuetekohasele vormile võimalikult sarnasel viisil ja kirjeldavad erinevusi andmete esitamisel.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

(2) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1108/70, 4. juuni 1970, millega kehtestatakse infrastruktuurikulude raamatupidamissüsteem raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes (EÜT L 130, 15.6.1970, lk 4).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002, raudteeveo statistika kohta (EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1708/2005, 19. oktoober 2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahindade harmoneeritud indeksi ühise vaatlusperioodi suhtes ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (ELT L 274, 20.10.2005, lk 9).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

(6) Komisjoni määrus (EL) nr 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

LISA

RAUDTEETURUJÄRELEVALVE KÜSIMUSTIK

Taustteave

Liikmesriik:

☐ BE ☐ BG ☐ CZ ☐ DK ☐ DE ☐ EE ☐ IE ☐ EL ☐ ES ☐ FR ☐ HR ☐ IT ☐ CY ☐ LV ☐ LT ☐ LU ☐ HU ☐ MT ☐ NL ☐ AT ☐ PL ☐ PT ☐ RO ☐ SI ☐ SK ☐ FI ☐ SE ☐ UK

☐ NO

Aruandeperiood: ☐☐/☐☐/☐☐ – ☐☐/☐☐/☐☐

Vastutav asutus:

Kontaktpunkti e-posti aadress:

Liikmesriigid, kelle omavääring ei ole euro, peaksid omavääringu eurodesse arvestamisel kasutama aruandeperioodi jooksul kehtinud keskmist vahetuskurssi. Kasutatud vahetuskurss tuleks märkida allpool.

1 ☐☐☐ = ☐,☐☐☐☐ EUR

Tärniga (*) tähistatud küsimustele vastamine on vabatahtlik.

Kui käesolevas lisas sisalduvates aruandekohustustes osutatakse raudteeveo-ettevõtjatele, ei kohaldata neid kohustusi selliste raudteeveo-ettevõtjate suhtes, kes teenindavad üksnes direktiivi 2012/34/EL artikli 2 lõikes 1 osutatud linna- või linnalähiliine või piirkondlikke liine autonoomsetes kohalikes või piirkondlikes võrkudes.

1. Taristukasutustasud

1.1. Keskmine raudteekasutustasu eri rongikategooriate rongkilomeetri kohta

Tabel tuleks täita ainult nende rongikategooriate kohta, mida aruandvas liikmesriigis kasutatakse. Kui aritmeetilist keskmist ei ole võimalik arvutada, võib tabelisse märkida eri rongikategooriate hinnangulised kasutustasud. Lahtris 1.5 (1) tuleks kirjeldada kasutustasude arvutamiseks või hindamiseks kasutatud meetodit.

Rongikategooria (märkida vaid need kategooriad, mida aruandvas liikmesriigis kasutatakse)	Raudteekasutustasud, välja arvatud lisatasud (eurot rongikilomeetri kohta)
Reisijatevedu
Reisirong, mida kasutatakse transporditeenuste osutamiseks linnalähi- ja piirkondlikel liinidel	☐☐☐,☐☐
Reisirong, mida kasutatakse tavapäraste kaugveoteenuste osutamiseks	☐☐☐,☐☐
Reisirong, mida kasutatakse kiirrongiteenuste osutamiseks spetsiaalsetel kiirraudteeliinidel	☐☐☐,☐☐
Kaubavedu
1 000 brutotonni kaaluv kaubarong	☐☐☐,☐☐
1 600 brutotonni kaaluv kaubarong	☐☐☐,☐☐
6 000 brutotonni kaaluv kaubarong	☐☐☐,☐☐

1.2. Taristuettevõtjatele taristu ning reisirongi- ja kaubajaamadega seotud tasudest laekunud tulud

Tabelisse tuleb märkida ainult taristuettevõtjate kogutud tasud. Kõnealused tasud hõlmavad taristuettevõtjale kuuluvate või tema hallatavate reisirongijaamarajatiste ja kaubajaamade eest kogutud tasusid.

	Tulud (tuhandetes eurodes)
Reisijatevedu
Raudteekasutustasudest saadud kogutulud, sh lisatasud	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Jaamakasutustasudest saadud kogutulud,	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Sh:
Linnalähi- ning piirkondlike rongide suhtes kohaldatavad jaamakasutustasud (*)	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
tavapäraste kaugveo- ja kiirrongide suhtes kohaldatavad jaamakasutustasud (*)	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Reisijateveo-ettevõtjate käest kogutud muud tasud	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Kaubavedu
Raudteekasutustasudest saadud kogutulud, sh lisatasud	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Kaubajaamatasudest saadud kogutulud	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Reisijateveo-ettevõtjate käest kogutud muud tasud	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Taristuettevõtjate kogutud tulud kokku	☐☐☐☐☐☐☐☐☐

1.3. Direktiivi 2012/34/EL artikli 30 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepinguliste suhete põhijooned

Infrastruktuuriettevõtja (nimi)	Hõlmatud võrgu pikkus (km)	Alguskuupäev	Lõppkuupäev	Kas tulemuslikkusnäitajad on kokku lepitud (2)? Kui jah, siis palun täpsustage	Riigi makstav koguhüvitis (tuhandetes eurodes)	Kas lepingul on järelevalveorgan? Kui jah, siis palun täpsustage (nimi)
				☐ JAH ☐ EI	☐☐☐☐☐☐	☐ JAH ☐ EI
				☐ JAH ☐ EI	☐☐☐☐☐☐	☐ JAH ☐ EI
				☐ JAH ☐ EI	☐☐☐☐☐☐	☐ JAH ☐ EI
				☐ JAH ☐ EI	☐☐☐☐☐☐	☐ JAH ☐ EI
				☐ JAH ☐ EI	☐☐☐☐☐☐	☐ JAH ☐ EI

1.4. Müra vähendamine

Kas on olemas (juba kehtivad või tulevikus kehtima hakkavad) kohustuslikud eeskirjad, mille kohaselt raudteeveo-ettevõtjad ja/või taristuettevõtjad peavad võtma meetmeid, et vähendada elanikkonna kokkupuudet raudteemüraga? Kõnealused meetmed võivad hõlmata liiklusmahupiiranguid, müratõkkeid või mürapõhiste kasutustasude kehtestamist, et kiirendada kaubavagunite varustamist nn vaiksete piduriklotsidega.

☐ JAH ☐ EI

Kui jah, siis palun täpsustage:

1.5. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	palun selgitage, kuidas on arvutatud tabelis 1.1 märgitud keskmine raudteekasutustasu rongikilomeetri kohta, sh kasutustasude arvutamisel arvesse võetud komponendid;

—	palun märkige, kas aruandes esitatud raudteekasutustasude suhtes kohaldatakse ka lisatasusid;

—	kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist;

—	palun märkige, kas kasutustasud on diferentseeritud vastavalt ERTMSile (3) või mitte.

2. Läbilaskevõime jaotamine

2.1. Ülekoormatud taristuosad

Palun esitage direktiivi 2012/34/EL artikli 47 lõike 1 kohaste ülekoormatud taristuosade kohta aruandeperioodi lõpuks kujunenud olukorra põhjal järgmine teave.

Ülekoormatud rööbasteede kogupikkus (km)	☐☐☐☐☐☐
sh:
spetsiaalsed kiirraudteeliinid (km)	☐☐☐☐☐☐
raudteekaubaveokoridorid (km)	☐☐☐☐☐☐

Ülekoormatud raudteesõlmede arv	☐☐☐

2.2. Prioriteetsed teenused

Palun koostage raudteeveoteenuste pingerida (1 tähistab kõige prioriteetsemat teenust), millest aru andev liikmesriik peab lähtuma taristu läbilaskevõime eraldamisel (näiteks sõiduplaanide koostamisel ja kooskõlastamisel ning ajutise läbilaskepiirangu või -häire korral). Kui mõni loetletud teenus ei kuulu prioriteetide hulka, tehke vastavasse lahtrisse ristike („x”).

☐	Avaliku teenindamise kohustuse raames osutatavad teenused

☐	Siseriiklikud kiirrongiteenused

☐	Muud siseriiklikud reisijateveoteenused

☐	Rahvusvahelised reisijateveoteenused

☐	Siseriiklikud kaubaveoteenused

☐	Rahvusvahelised kaubaveoteenused

☐

Muu

Palun täpsustage:

2.3. Eraldatud rongiliinid ja rongiliini eraldamisest keeldumine eri teenuste kaupa

Tabel tuleks täita ainult nende rongikategooriate kohta, mida aruandvas liikmesriigis kasutatakse. Palun esitage järgmine teave olukorra kohta, mis on kujunenud pärast liiklusgraafikute koostamist ja kooskõlastamist vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklitele 45 ja 46.

Teenus	Graafikukohased rongiliinid		Ühekordsed rongiliinid
Teenus	Eraldatud rongiliinid (liinide arv)	Rongiliini eraldamisest keeldumine (liinide arv)	Eraldatud rongiliinid (liinide arv)	Rongiliini eraldamisest keeldumine (liinide arv)
Reisijatevedu kokku	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Siseriiklikud linnalähi- ja piirkondlikud liinid	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Siseriiklikud tavapärased kaugliinid	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Siseriiklikud kiirrongiliinid	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Rahvusvahelised liinid	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Kaubavedu kokku	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Siseriiklik kaubavedu	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Rahvusvaheline kaubavedu	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
sh:
raudtee-kaubaveokoridoride universaalteenistuste eraldatud liinid	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐

2.4. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist;

—	palun kirjeldage lühidalt taristuettevõtjate poolt rongiliinide eraldamisel kasutatud prioriteetseid kriteeriume ja asjaolusid, mille puhul kõnealuseid kriteeriume kohaldati, nt sõiduplaanide koostamise ja kooskõlastamise käigus ning ajutise läbilaskepiirangu või -häire korral;

—	palun täpsustage, kas direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 4 osutatud läbilaskenappust kajastavat kasutustasu kasutati või mitte;

—	palun täpsustage, kas direktiivi 2012/34/EL artiklis 51 osutatud läbilaskevõime suurendamise kava kasutati või mitte.

3. Taristukulud

Palun märkige aruandeperioodil tehtud kulutused põhiliste taristuettevõtjate ja muude reisirongi- ja kaubajaamaomanike kaupa. Killustatud turgude puhul võib aruandesse märkida vaid põhiliste reisirongi- ja kaubajaamaomanike kulud (4). Eri transpordiliike hõlmavate reisirongi- ja kaubajaamade puhul märkige ainult raudteetranspordiga seotud kulud.

3.1. Raudteetaristukulude ülevaade

(tuhandetes eurodes)
	Hooldus	Uuendamine	Ümberehitamine	Uus taristu
Tavaraudteeliinid	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Spetsiaalsed kiirraudteeliinid	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Olulisemad reisirongijaamad	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Olulisemad kaubajaamad	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Kogukulu	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐

3.2. Eri taristukomponentidega seotud kulude rahastamise allikad (5)

(tuhandetes eurodes)
	Riigilt saadud vahendid	ELi fondid	Omavahendid
Olemasolev taristu, sh olulisemad reisirongi- ja kaubajaamad	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Uus taristu
Tavapärased ja spetsiaalsed kiirraudteeliinid	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Olulisemad reisirongijaamad	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Olulisemad kaubajaamad	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Kogukulu	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐

3.3. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist;

—	palun osutage direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõike 1 kohaselt avaldatud riiklikule raudteetaristu arendamise strateegiale.

4. Tulud ja liiklusmaht

4.1. Reisijate- ja kaubavedude tulud ja maht

Selleks et tagada kooskõla teenuste mahu ja deklareeritud tulude vahel, tuleks käesolevasse tabelisse märkida vaid asjaomase riigi territooriumil toimunud raudteeliiklusest saadud tulud. Vajaduse korral võib kasutada statistilisi hinnanguid. Kui liiklusmahtu käsitlev ametlik statistika ei ole veel kättesaadav, võib esitada esialgsed väärtused, mida on hiljem võimalik kohandada.

Reisijatevedu
Raudteeveo-ettevõtjate osutatavatest veoteenustest saadud kogutulud (tuhandetes eurodes)	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Vedude kogumaht (tuhandetes rongkilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Vedude kogumaht (miljonites reisijakilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Siseriiklike vedude maht (miljonites reisijakilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Rahvusvaheliste vedude maht (miljonites reisijakilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Transiitvedude maht (*) (miljonites reisijakilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Avaliku teenindamise kohustusega seotud veoteenuste ja kommertsteenuste maht ning neist saadud tulu
Avaliku teenindamise kohustusega seotud veoteenused
Piletitulud (tuhandetes eurodes)	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Avaliku teenindamise kohustuse eest makstav hüvitis (tuhandetes eurodes) (6)	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Vedude maht (miljonites reisijakilomeetrites) (7)	☐☐☐☐☐☐,☐
Kommertsteenused
Piletitulud (tuhandetes eurodes)	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Vedude maht (miljonites reisijakilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Kaubavedu
Raudteeveo-ettevõtjate osutatavatest veoteenustest saadud kogutulu (tuhandetes eurodes)	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
Vedude kogumaht (tuhandetes rongkilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Vedude kogumaht (miljonites tonnkilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Siseriiklike vedude maht (miljonites tonnkilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Rahvusvaheliste vedude maht (miljonites tonnkilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐
Transiitvedude maht (*) (miljonites tonnkilomeetrites)	☐☐☐☐☐☐,☐

4.2. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	märkige, kas riigi territooriumil toimuvast raudteeliiklusest saadud tulud esitatakse arvandmete või hinnanguna; kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist;

—	lünkade või sisendandmete vasturääkivuste korral lisage selgitus.

5. Raudteeveoteenuste kvaliteet

Tabelid tuleks täita ainult nende rongikategooriate kohta, mida aruandvas liikmesriigis kasutatakse.

5.1. Reisijateveoteenuste õigeaegsus ja tühistatud teenused

Reisijatevedu

Vedude arv kokku

Õigeaegselt saabunud rongide arv

(hilinemine kuni 5 minutit)

Tühistatud vedude arv

Linnalähi- ja piirkondlikud veoteenused

☐☐☐☐☐☐☐☐☐

Tavapärased kaugveo- ja kiirrongiteenused

☐☐☐☐☐☐☐☐☐

5.2. Kaubaveoteenuste õigeaegsus ja tühistatud veoteenused (8)

Kaubavedu

Vedude arv kokku

Õigeaegselt saabunud rongide arv

(hilinemine kuni 15 minutit)

Tühistatud vedude arv

Siseriiklikud veoteenused

☐☐☐☐☐☐☐☐☐

Rahvusvahelised veoteenused

☐☐☐☐☐☐☐☐☐

5.3. Sõiduplaanikohane keskmine kiirus kaubaveoteenuste puhul (*)

Kaubavedu	Sõiduplaanikohane keskmine kiirus (km/h)
Siseriiklikud veoteenused	☐☐☐
Rahvusvahelised veoteenused	☐☐☐

5.4. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist;

—	selgitage, kuidas rongi hilinemist mõõdeti (nt kas seda tehti ainult lõpp-peatustes või on tegemist kõikides sõiduplaanis märgitud peatuses mõõdetud hilinemiste keskmise väärtusega);

—	lisage viited kaubaveokoridori juhatuse poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (9) artikli 19 kohaselt avaldatud tulemuslikkusaruannetele ja kasutajauuringutele;

—	lisage viited kõikidele kauba- ja reisijateveo kvaliteeti käsitlevatele hiljutistele uuringutele.

6. Avaliku teenindamise kohustus

6.1. Vedude maht ja avaliku teenindamise kohustusega seotud veoteenuste eest makstav hüvitis eri turusegmentides

Tabel tuleks täita ainult nende rongikategooriate kohta, mida aruandvas liikmesriigis kasutatakse.

	Vedude maht (miljonites reisijakilomeetrites)			Vedude maht (tuhandetes rongkilomeetrites)	Avaliku teenindamise kohustuse eest makstav hüvitis (10) (tuhandetes eurodes)
	Kokku	Sh:
	Kokku	Võistleva pakkumismenetluse alusel	Otselepingu alusel
Avaliku teenindamise kohustused kokku	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
sh:
linnalähi- ja piirkondlikud liinid	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
tavapärased kaugveoliinid	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
kiirrongiliinid	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐
sh:
avaliku teenindamise kohustuste alusel osutatavad rahvusvahelised veoteenused	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐,☐	☐☐☐☐☐☐☐☐☐

6.2. Juurdepääs veeremile avaliku teenindamise kohustuste raames

Palun esitage kõikide aruandeperioodi jooksul sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohta järgmine teave:

	Kirjeldus (avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud piikonnad või rongiliinid)	Kestus (aastates)	Lepingu maht (tuhandetes rongkilomeetrites aastas)	Ettevõtja (nimi)	Kas leping sõlmiti võistleva pakkumismenetluse alusel?	Veeremiga varustamise kord
		Kestus (aastates)	Lepingu maht (tuhandetes rongkilomeetrites aastas)	Ettevõtja (nimi)	Kas leping sõlmiti võistleva pakkumismenetluse alusel?	Kas see on pakkumuse tehnilises kirjelduses kindlaks määratud?	Kirjeldus (11)
1.					☐ JAH ☐ EI	☐ JAH ☐ EI
2.					☐ JAH ☐ EI	☐ JAH ☐ EI
3.					☐ JAH ☐ EI	☐ JAH ☐ EI
…					☐ JAH ☐ EI	☐ JAH ☐ EI

6.3. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist.

7. Turu avatuse määr

Nende raudteeveo-ettevõtjate loetelu, kelle turuosa on 1 % või rohkem. Kui asjaomases liikmesriigis on üle kümne raudteeveo-ettevõtja, kelle turuosa on 1 % või rohkem, märkige neist vaid kümme suurimat. Muude raudteeveo-ettevõtjate turuosa võib kokku võtta pealkirja „Muud” all.

Kui ärisaladuse tõttu ei ole raudteeveo-ettevõtja nime lubatud märkida, kasutage palun pseudonüümi, näiteks „RE nr 1”, „RE nr 2”. Kui selline lähenemisviis ei ole ärisaladusprobleemide lahendamiseks piisav, võib asjaomase raudteeveo-ettevõtja (välja arvatud turgu valitseva raudteeveo-ettevõtja) turuosad tähistada koondnäitajaga.

7.1. Reisijateveoturg – avaliku teenindamise kohustusega seotud teenused

Raudteeveo-ettevõtja (nimi või pseudonüüm)	Avaliku teenindamise kohustusega seotud teenuste turuosa (protsentides) (12)
Peamine või turgu valitsev raudteeveo-ettevõtja:
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
Muud raudteeveo-ettevõtjad:
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
Muud:	☐☐☐,☐ %

7.2. Reisijateveoturg – kommertsteenused

Raudteeveo-ettevõtja (nimi või pseudonüüm)	Kommertsteenuste turuosa (protsentides) (13)
Peamine või turgu valitsev raudteeveo-ettevõtja:
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
Muud raudteeveo-ettevõtjad:
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
Muud:	☐☐☐,☐ %

7.3. Kaubaveoturg

Raudteeveo-ettevõtja (nimi või pseudonüüm)	Kaubaveoteenuste turuosa (protsentides) (14)
Peamine või turgu valitsev raudteeveo-ettevõtja:
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
Muud raudteeveo-ettevõtjad:
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
	☐☐☐,☐ %
Muud:	☐☐☐,☐ %

7.4. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist;

—	märkige, kas aruandeperioodil on turule tulnud mõni uus oluline raudteeveo-ettevõtja.

8. Ühtlustamistase ja õiguslikud arengusuundumused (*)

Teave õigusaktide ühtlustamise kohta on komisjonil juba olemas, kuna liikmesriigid teavitavad komisjoni õigusaktide ülevõtmisest.

Käesolevas osas on liikmesriikidel võimalik esitada märkusi ELi raudteeturu lahendamata probleemide või siseriiklike raudtee-alaste õigusaktide väljatöötamise kohta.

8.1. Täiendavad märkused (*)

9. Tegevuslubade väljaandmine

9.1. Raudteeveo-ettevõtjatele välja antud tegevuslubade arv (15)

Aktiivsete tegevuslubade arv aruandeperioodi alguses (A)	☐☐☐☐
Aruandeperioodi jooksul peatatud või tühistatud tegevuslubade arv (16) (B)	☐☐☐☐
Aruandeperioodil välja antud tegevuslubade arv (C)	☐☐☐☐
Aktiivsete tegevuslubade arv aruandeperioodi lõpus (A – B + C)	☐☐☐☐

Passiivsete tegevuslubade arv aruandeperioodi lõpus	☐☐☐☐

9.2. Tegevusloa eest makstavad tasud ja selle saamiseks kuluv aeg

Tegevusloa saamise eest makstav keskmine tasu (eurodes)	☐☐☐☐☐☐
Tegevusloa saamiseks kuluv keskmine aeg (kalendripäevades)	☐☐☐

9.3. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist;

10. Tööhõive ja sotsiaalsed tingimused

10.1. Raudteesektori töötajad soo ja vanusegruppide kaupa

Palun esitage järgmine teave aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui raudteeveo-ettevõtja osutab teenuseid lisaks raudteesektorile ka mõnes muus sektoris, võib töötajate arvu kindlaksmääramisel kasutada raudteeveoteenuste osutamisega seotud töötajate koguarvu hinnangulist osakaalu.

	Kokku (täistööaja ekvivalendina)	Mehed (%)	Naised (%)	< 30 aastat (%)	30–50 aastat (%)	> 50 aastat (%)
Turgu valitseva raudteeveo-ettevõtja või muude põhiliste raudteeveo-ettevõtjate töötajate arv kokku (17)	☐☐☐☐☐☐	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %
Sh: vedurijuhid	☐☐☐☐☐☐	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %
Muude raudteeveo-ettevõtjate töötajate arv kokku	☐☐☐☐☐☐
Sh: vedurijuhid	☐☐☐☐☐☐
Põhiliste taristuettevõtjate töötajate arv kokku	☐☐☐☐☐☐	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %
Muude taristuettevõtjate töötajate arv kokku	☐☐☐☐☐☐
Muude raudteetranspordiga seotud teenuseid osutavate ettevõtjate töötajate arv (*) (18)	☐☐☐☐☐☐
sh:
reisirongijaamad (*)	☐☐☐☐☐☐
kaubajaamad (*)	☐☐☐☐☐☐
veeremi hooldamine (*)	☐☐☐☐☐☐
taristu hooldamine (*)	☐☐☐☐☐☐
erikoolitusorganisatsioonid (*)	☐☐☐☐☐☐
rongijuhtide rentimine (*)	☐☐☐☐☐☐
energiavarustus (*)	☐☐☐☐☐☐
veeremiga seotud puhastusteenused (*)	☐☐☐☐☐☐
muu (*)	☐☐☐☐☐☐

10.2. Töötajad lepinguliikide kaupa

Palun esitage järgmine teave olukorra kohta aruandeperioodi lõpus.

	Alalised töölepingud A (19) (%)	Ajutised töölepingud B (%)	Osalise tööajaga töötajad (%)	Praktikandid (%)
Turgu valitseva raudteeveo-ettevõtja või muude põhiliste raudteeveo-ettevõtjate töötajate arv kokku (20)	☐☐☐,☐ %	☐☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %
Sh: Vedurijuhid	☐☐☐,☐ %	☐☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %
Põhiliste taristuettevõtjate töötajate arv kokku	☐☐☐,☐ %	☐☐☐,☐ %	☐☐,☐ %	☐☐,☐ %

10.3. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	kui andmete kogumisel on kasutatud valimit või prognoose, lisage lühiülevaade kasutatud lähenemisviisist;

—	palun esitage üksikasjalik teave raudteetöötajatele mõeldud koolitusprogrammide või toimingute kohta;

—	täpsustage, kas pädev asutus on kasutanud talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (21) artikli 4 lõikega 5 antud õigusi avaliku teenuse osutaja töötajate puhul kohaldatavate õiguste ja sotsiaalsete standardite suhtes.

—	Kui tabelis 10.1 on esitatud andmed real „Muude raudteetranspordiga seotud teenuseid osutavate ettevõtjate töötajate arv”, selgitage lühidalt, missuguseid ettevõtjaid silmas peeti.

11. Teenindusrajatised

11.1. Põhiliste teenindusrajatiste omandivorm ja haldamine

Käesoleva küsimustiku puhul lähtutakse teenindusrajatiste määratlusest, mis on esitatud direktiivi 2012/34/EL II lisas. Palun märkige iga omandivormi või ettevõtja kohta tema käitatavate rajatiste arv

Taristurajatis

Omandivorm

Käitaja

Turgu valitsev raudteeveo-ettevõtja ja sellega seotud äriühingud (22)

Muud äriühingud

Turgu valitsev raudteeveo-ettevõtja ja sellega seotud äriühingud

Muud äriühingud

Taristuettevõtjad

Raudteeveo-ettevõtjad

Integreeritud ettevõtjad (23)

Valitsus (24)

Muu

Taristuettevõtjad

Raudteeveo-ettevõtjad

Integreeritud ettevõtjad

Valitsus

Muu

Reisirongijaamad kokku

☐☐☐

Jaamad, mis teenindavad üle 25 000 reisija päevas

☐☐☐

Jaamad, mis teenindavad üle 10 000–25 000 reisija päevas

☐☐☐

Jaamad, mis teenindavad 1 000–10 000 reisijat päevas

☐☐☐

Jaamad, mis teenindavad alla 1 000 reisija päevas

☐☐☐

Kaubajaamad

☐☐☐

Sorteerimisjaamad

☐☐☐

Hooldusrajatised

☐☐☐

Raudteega ühendatud mere- ja siseveesadamarajatised

☐☐☐

Tankimisrajatised

☐☐☐

11.2. Teenindusrajatistega seotud kaebuste arv

Palun märkida juurdepääsu, kasutustasude suurust või osutatavate teenuste kvaliteeti käsitlevate kaebuste arv.

Kaebused, mida reguleeriv asutus praegu menetleb	☐☐☐
Aruandeperioodi jooksul kaebuste kohta vastu võetud otsused	☐☐☐

11.3. Kaebuste kirjeldus

Palun kirjeldage lühidalt ja üldjoontes põhilisi juhtumeid (kuni kümme juhtumit), mille kohta aruandeperioodi jooksul on otsus vastu võetud. Märkige, kas mõnes kaebuses tõstatati küsimusi Euroopa raudteeõigustiku tõlgendamise kohta, ja kirjeldage olukorra parandamiseks kavandatud meetmeid.

10.

11.4. Täiendavad märkused (*)

Palun lisage siia kõik täiendavad märkused, sh järgmiste punktide kohta:

—	kui aruande kohaselt esitatud andmed ei ole määruse artiklis 4 osutatud üleminekuperioodi ajal täielikult kooskõlas aruande sisu ja/või vormiga, lisage asjakohane teave;

—	palun täpsustage, kas on esinenud juhtumeid, mille puhul on konsulteeritud teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega.

(1) Arvestades mitmesuguseid võimalikke lähenemisviise, millest kasutustasu arvutamisel saab lähtuda, ei pea eri liikmesriikide poolt tabelis esitatud andmed olema tingimata võrreldavad ja neid kasutatakse eelkõige eri liikmesriikides valitsevate arengusuundumuste jälgimiseks.

(2) Nagu on kindlaks määratud direktiivi 2012/34/EL V lisa punktis 3.

(3) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem.

(4) Käesolevas küsimustikus käsitatakse oluliste reisirongijaamadena jaamu, mis teenindavad ööpäevas üle 10 000 reisija ning oluliste kaubajaamadena jaamu, mille läbilaskevõime on üle 100 000 konteineri või miljoni tonni aastas.

(5) Tabelites 3.1 ja 3.2 märgitud kulude kogusumma peaks olema üldjoontes ühesugune.

(6) Siin märgitud summa peaks olema sama, mis tabelis 6.1. Ettevõtja poolt riigiasutusele tehtud kontsessioonimakseid tuleks käsitada avaliku teenindamise kohustuse nn negatiivsete hüvitistena.

(7) Siin märgitud summa peaks olema sama, mis tabelis 6.1.

(8) Ainult sõiduplaanis sisalduvad veoteenused.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

(10) Ettevõtja poolt riigiasutusele tehtud kontsessioonimakseid tuleks käsitada avaliku teenindamise kohustuse nn negatiivse hüvitisena.

(11) Iga lepingu puhul veeremiga varustamise kord, nt avaliku sektori hankija omandisse kuuluv veerem või tema subsideeritud või tagatud veerem, raudteeveo-ettevõtja veerem või renditud veerem.

(12) Asjaomase riigi territooriumil aruandeperioodi jooksul läbitud reisijakilomeetrite põhjal. Veeru kogusumma peaks olema 100 %.

(13) Asjaomase riigi territooriumil aruandeperioodi jooksul läbitud reisijakilomeetrite põhjal. Veeru kogusumma peaks olema 100 %.

(14) Asjaomase riigi territooriumil aruandeperioodi jooksul läbitud tonnkilomeetrite põhjal. Veeru kogusumma peaks olema 100 %.

(15) Pärast seda, kui teave raudteeveo-ettevõtjate tegevuslubade kohta tehakse Euroopa Raudteeagentuuri koostalitlus- ja ohutusalase andmebaasis (ERADIS) kaudu kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks, ei ole liikmesriigid enam kohustatud käesolevat jagu täitma.

(16) Välja arvatud aruandeperioodi jooksul taasaktiveeritud tegevusload.

(17) Aruandlus peaks hõlmama vähemalt 50 % turust (reisijakilomeetrite ja tonnkilomeetrite koguarvu põhjal).

(18) Töötajad, keda ei ole arvatud eespool esitatud raudteeveo- ega taristuettevõtjate töötajate hulka.

(19) A + B = 100 %.

(20) Aruandlus peaks hõlmama vähemalt 50 % turust (reisijakilomeetrite ja tonnkilomeetrite koguarvu põhjal).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

(22) Sealhulgas integreeritud taristuettevõtjad ja valdusettevõtjad.

(23) Sealhulgas raudteeveo-ettevõtjad, kes ei ole turgu valitsevad raudteeveo-ettevõtjad, ja taristuettevõtjad, kes tegutsevad integreeritud ettevõtja osana.

(24) Riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse tasand.

Top

Choose the experimental features you want to try