22.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 15/54

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 904/2014 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) alates 22. augustist 2014 ajutise dumpinguvastase tollimaksu Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordile.

(2)

Menetlust alustati 29. novembril 2013 kaebuse alusel, mille esitas 16. oktoobril 2013 Ajinomoto Foods Europe SAS („kaebuse esitaja”), naatriumglutamaadi ainus tootja liidus, kes esindab seega 100 % kogu liidu naatriumglutamaaditoodangust.

(3)

Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 20, hõlmas kahju ja dumpingu uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2010. aasta 1. aprillist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati, (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”) esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(5)

Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused ning tegi esialgsetes järeldustes asjakohaseid muudatusi.

(6)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti kehtestada Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõigile huvitatud isikutele on antud aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(7)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(8)

Märkuste puudumisel sõltumatute importijate valimisse kaasamise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 7–19 esitatud esialgsed järeldused.

(9)

Ajutise määruse põhjenduse 21 kohaselt on vaatlusalune toode Indoneesiast pärit naatriumglutamaat, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2922 42 00 alla („vaatlusalune toode”). Naatriumglutamaat on toidulisand ja seda kasutatakse peamiselt lõhna- ja maitsetugevdajana suppides, puljongites, kala- ja liharoogades, vürtsisegudes ning valmistoitudes. Seda toodetakse mitmesuguses suuruses valgete lõhnata kristallidena. Naatriumglutamaati kasutatakse ka keemiatööstuses muul otstarbel kui toidulisandina, näiteks puhastusainetes. Naatriumglutamaat on saadaval eri suurusega pakendites, alates 0,5-grammistest pakkidest kuni 1 000 kg mahutavate kottideni. Väiksemaid pakke müüakse eratarbijatele jaemüüjate kaudu ning 20 kg ja rohkem kaaluvaid pakke tööstustarbijatele. Lisaks sellele on tootel erinevad puhtusastmed. Pakendi suurus ja puhtusaste naatriumglutamaadi omadusi aga ei mõjuta.

(10)

Märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 21–25 esitatud järeldused.

(11)

Märkuste puudumisel normaalväärtuse kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 26–31.

(12)

Mõlemad koostööd tegevad Indoneesia eksportivad tootjad kordasid oma väiteid, et nende seotud äriühingute puhul rakendatud müügihinnad põhinevad reaalturuväärtusel ning et seetõttu peaks ekspordihinna kindlaksmääramine põhinema Indoneesia emaettevõtja ning esimese seotud kliendi vahelise müügi hinnal, mitte aga arvestuslikul ekspordihinnal.

(13)

Selle väite toetuseks teatasid mõlemad eksportivad tootjad, et puuduvad igasugused tõendid ristkompenseerimisest toote- või muude kulude puhul, mida kandis Indoneesia emaettevõtja ja seotud äriühingud. Seetõttu ei oleks ajutise määruse põhjenduse 37 järeldused pidanud tuginema neile elementidele.

(14)

Üks eksportivatest tootjatest väitis lisaks, et tema seotud äriühing liidus ei olnud importija, vaid vahendaja, kes müüs toodet enne tollivormistust liidu turul edasi. Sama eksportiv tootja väitis, et seetõttu ei kehti ajutise määruse põhjenduses 37 esitatud järeldus, et seotud äriühingute vaheline siirdehind ei olnud tasemel, mis võimaldaks seotud importijatel liidus mõistlikku kasumit teenida.

(15)

Kõigepealt tuleks märkida, et pelgast seosest eksportija ja importija vahel piisab, et komisjon võiks käsitada tegelikke ekspordihindu ebausaldusväärsetena, kuna seose olemasolu eksportija ja importija vahel on üks neist põhjustest, mille tõttu tegelikke ekspordihindu võib pidada ebausaldusväärseteks. Tarnija ja importija vahelise seose tõttu on tarnija kehtestatud hinnad temaga liidus seotud äriühingu suhtes siirdehinnad, mis ei ole turutingimustel peetud läbirääkimiste tulemus, nagu on üldine tava sõltumatute äriühingute vahel. Lisaks on selge, et seotud äriühingu tegevuskulud ja kasumimarginaal vähendavad eksportiva tootja saadavat summat samavõrra, kui nimetatud kulud ja marginaal importija puhul.

(16)

Peale selle selgus käimasolevast uurimisest, et asjaomased seotud äriühingud ei saavutanud liidus jätkusuutlikku kasumimarginaali. Selles suhtes tuleb esmalt märkida, et koostööd tegeva sõltumatu importija kasumimarginaali ei olnud võimalik kasutada, kuna see oli konfidentsiaalne ega olnud seetõttu konkurentidele avalikustatav. Seetõttu kasutati (3) võrdlusalusena kasumimarginaali, mida oli kasutatud varasemas samalaadse tootmisharu toodetud keemiatoodet käsitlevas menetluses ja imporditud liitu kõnealuse juhtumiga sarnastel asjaoludel. See kasumimarginaal on kõige objektiivsem olemasolev vahend reaalturuväärtusega ekspordihinna rahuldavaks kindlaksmääramiseks. Kõnealune mõistlik kasumimarginaal, mida kasutati, oli 5 %. Kuna seotud äriühingute teenitud kasum liidus on sellest tasemest märgatavalt väiksem ning võttes arvesse sellise kasumi jätkusuutmatut iseloomu, ei olnud võimalik käsitada siirdehinda usaldusväärsena.

(17)

Lisaks sellele ei ole tingimata nõutavad otsesed tõendid seotud äriühingute vahelise ristkompenseerimise kohta või teatavate kulude kandmise kohta, mida harilikult kannab importija, kuid võib tasuda mis tahes huvitatud isik. Nagu eespool nimetatud, kannab need kulud alati seotud äriühing, niipea kui ta asub täitma müügi- ja impordikohustusi. Seotud äriühingute vahelise seose tõttu ei saa välistada ristkompenseerimist muude toodete kaudu ega vastavaid kulusid, mistõttu on siirdehinnad ebausaldusväärsed.

(18)

Ühtlasi ei ole tähtis, kas seotud äriühing liidus täidab kõiki importija kohustusi või hoopis muid kohustusi. Tähtis on see, kas ekspordihind ühenduse piiril on usaldusväärne. Põhjenduse 15 kohaselt näitas käesolev uurimine, et seotud äriühingute hinnatasemed ei võimaldanud liidu seotud äriühingutel saavutada mõistlikku kasumimarginaali. Ükski eksportija ei esitanud tõendeid selle kohta, miks peaks kasumimarginaal olema asjakohatu, ja seetõttu tuleb sellekohaseid väiteid pidada alusetuteks. Väide, et üks neist seotud äriühingutest ei täitnud oma kohustusi liidu importijana, ei olnud põhjendatud, kuna eelöeldu kohaselt ei puutu asjasse, milliseid konkreetseid kohustusi äriühing liidus täitis. Peale selle kajastub asjaolu, et äriühing täitis vaid mõningaid importija kohustusi, paratamatult seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludes, kuid kindlasti mitte asjaomases kasumimarginaalis. Lisaks tuleb märkida, et ehkki seotud äriühingu teatavad tegevused on toimunud enne importimist, ei tähenda, et ekspordihinda ei võiks arvutada esimesele sõltumatule kliendile kehtiva edasimüügihinna alusel, kui on tehtud algmääruse artikli 2 lõike 9 kohased vajalikud kohandused.

(19)

Pärast lõplikku avalikustamist kordasid mõlemad koostööd tegevad Indoneesia tootjad oma väiteid ekspordihinna määramise asjus. Üks eksportiv tootja vaidlustas põhjenduses 15 esitatud järeldused, nagu oleks eksportija ja importija vahelise seose olemasolu piisav põhjus, et komisjon käsitleks tegelikke ekspordihindu ebausaldusväärsetena, ja väitis, et selline käsitlus on vastuolus algmääruse artikli 2 lõikega 9. Peale selle väitis sama eksportiv tootja, et põhjenduses 17 sisalduv väide, nagu kannaks seotud äriühing teatavaid kulusid niipea, kui tegeleb müügi või impordiga, ei põhine juhtumi asjaoludel. Lisaks väitis see eksportiv tootja, et komisjon jättis tähelepanuta asjaolu, et seotud äriühingule ja sõltumatutele klientidele liidus kehtestatud hinnatasemed olid sarnased.

(20)

Teine eksportiv tootja kordas oma väidet, et tema ekspordihinda esimesele sõltumatule kliendile liidu piiril tuleks ekspordihinna määramisel arvesse võtta, rõhutades, et seotud äriühing tegutses üksnes vahendajana ning et tollivormistuse tegid teiste hulgas liidu sõltumatud kliendid.

(21)

Vastuseks neile väidetele leidis komisjon algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, et juhtumi asjaolude põhjal tuleks ekspordihindade arvutamisel arvesse võtta seost eksportijate ja nendega seotud isikute vahel. Käimasolevast uurimisest selgus tõepoolest, et asjaomased seotud isikud ei saavutanud liidus uurimisperioodi ajal jätkusuutlikku kasumimarginaali. Seetõttu ei puutu liidu seotud äriühingu tegevus asjasse, kui küsimus on selles, kas ekspordihinnad tuleks kõnealusel juhul määrata arvutuste abil. Peale selle märgitakse põhjenduses 18, et üksnes teatavate ülesannete täitmine seotud äriühingute poolt ei takista algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamist, kuid tingib selle, et vaatlusaluse toote esmakordse sõltumatule ostjale edasimüügi hinnast lahutatud müügi-, üld- ja halduskulud on väiksemad. Lisaks sellele väärib märkimist, et eksportivad tootjad ei esitanud uusi faktilisi tõendeid, mis nimetatud järeldused ümber lükkaksid. Mis puutub väitesse seotud ja sõltumatutele liidu klientidele kehtestatud sarnase hinnataseme kohta, siis käsitleti seda väidet ajutise määruse põhjenduses 37. Uurimisel leiti, et hoolimata sõltumatute klientide sarnastest hinnatasemetest ei olnud seotud äriühingute vahelised siirdehinnad tasemel, mis võimaldaks seotud importijatel liidus jätkusuutlikku kasumit teenida. Seepärast tuleks kõnealused väited tagasi lükata.

(22)

Väited arvestuslike ekspordihindade kasutamise kohta käesolevas uurimises tuleks seega tagasi lükata.

(23)

Needsamad kaks eksportivat tootjat väitsid, et kui ekspordihinnad peaks arvutatama nende põhjendustes 12–14 esitatud väidetest sõltumata, oli ekspordihinna arvutamiseks kasutatud 5-protsendiline mõistlik kasumimarginaal üle hinnatud ning selle asemel tuleks kasutada seotud äriühingute tegelikku kasumimarginaali, kuna seotud äriühingute vahelised hinnad olid samal tasemel sõltumatutele klientidele suunatud hindadega.

(24)

Võttes arvesse põhjendustes 15–18 esitatud kaalutlusi siirdehindade usaldusväärsuse ja liidu seotud äriühingute kasumimarginaalide kohta, tuleb see väide tagasi lükata. Igal juhul põhinesid algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel kantud kulude põhjal tehtud kohandused asjaomaste äriühingute enda müügi-, üld- ja halduskuludel ning kajastasid seega vastavate äriühingute tegevust nende kohustustest sõltumata. Seega tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(25)

Üks eespool nimetatud eksportivatest tootjatest väitis, et konkreetsete tehingute puhul äriühinguga, kes ei ole seotud eksportiva tootjaga, oleks ekspordihinna aluseks tulnud võtta tegelikult makstud või makstav hind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8. Komisjon aga leidis, et kõnealune müük ei olnud eksport liitu. Seetõttu ei võetud nimetatud tehinguid ekspordihinna määramisel arvesse. Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas eksportiv tootja selle otsuse põhjendusel, et komisjon oleks pidanud võtma arvesse eksportiva tootja toodetud vaatlusaluse toote müüki liitu tervikuna. Ekspordihinna määramisel võeti aga arvesse kogu müüki vaatlusalusele sõltumatule kliendile. Selle sõltumatu kliendi mis tahes hilisemad tehingud tuleb jätta tähelepanuta, kuna esiteks ei ole tegemist ekspordimüügiga algmääruse artikli 2 lõigete 8 ja 9 tähenduses ja teiseks on oht kõnealuse müügi topeltarvestuseks. Seetõttu lükati eksportiva tootja väide tagasi.

(26)

Muude märkuste puudumisel ekspordihinna kindlaksmääramise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 32–38 esitatud järeldused.

(27)

Pärast ajutist avalikustamist nõudsid mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad, et kaupade tehasest lattu teisaldamise kulusid tuleb käsitleda sisemiste logistikakuludena, mis ei mõjuta hindade võrreldavust.

(28)

Ühel eksportivatest tootjatest oli omamaisel turul mitu jaotusladu, millest naatriumglutamaati lõpptarbijatele saadeti. See eksportiv tootja väitis, et transpordikulusid tehasest ladudesse tuleb käsitleda omamaiste veokuludena ning lahutada need normaalväärtusest, kuna ekspordi puhul selliseid kulusid ei esinenud. Teine eksportiv tootja väitis, et mõnel juhul võis kaupade lattu teisaldamise kulusid siduda konkreetse arvega, mistõttu on tegemist otseste müügikuludega, mis sisaldub klientidelt sissenõutud hinnas ja mõjutab hindade võrreldavust. Seetõttu tuleks see normaalväärtusest maha lahutada.

(29)

Ladusid peetakse eksportiva tootja valduste osaks ning toode on müügivalmis alles siis, kui see on laos. Lao kaugus tehasest on asjakohatu, nagu ka küsimus, kas transporti tehasest lattu on võimalik siduda konkreetse omamaise müügitehinguga, kuna vastavad kulud kantakse harilikult enne müüki, mistõttu ei ole tegemist otseste müügikuludega, mis võiksid mõjutada hindade võrreldavust. Seega tuleb sellekohased väited algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e alusel tagasi lükata.

(30)

Pärast ajutist avalikustamist väitis koostööd tegev eksportiv tootja, kes eksportis naatriumglutamaati väljaspool liitu paikneva seotud äriühingu kaudu, et tema eksporti ei tuleks korrigeerida vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, kuna väljaspool liitu paiknev seotud äriühing ei tegutsenud agendina ega töötanud komisjonitasu eest. Eksportiv tootja väitis ka, et kõnealusele seotud äriühingule tehtud hinnalisand, mis võeti korrigeerimise aluseks, ei mõjuta hindade võrreldavust, kuna ekspordihinna arvutamisel lahutas komisjon sellest juba liidu seotud äriühingu tasandil mõistliku kasumimarginaali, mis peaks hõlmama kõiki äriühingute vaheliste tehingutega seotud kasumimarginaale. Eksportiv tootja väitis ühtlasi, et kui arvutatud ekspordihinnast üldse midagi lahutada, siis üksnes väljaspool liitu paikneva seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud.

(31)

Uurimine näitas, et väljaspool liitu paiknev seotud äriühing säilitas hinnalisandi igale ekspordile liitu. Hinnalisand mõjutas hindade võrreldavust, kuna säilis vaid ekspordi, mitte aga omamaise müügi puhul. Ei saa aktsepteerida väidet, nagu oleks seotud äriühingu kasumimarginaali ekspordihinna arvutamisel algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt juba arvesse võetud. Põhjuseks on asjaolu, et algmääruse artikli 2 lõike 9 ja lõike 10 alusel tehtud korrigeerimistel on erinevad eesmärgid, need on üksteisest eraldiseisvad ja eristatavad ning neid reguleeritakse erinevate sisuliste normidega. Algmääruse artikli 2 lõike 9 eesmärk on kehtestada usaldusväärne ekspordihind, samal ajal kui algmääruse artikli 2 lõike 10 eesmärk on tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse võrreldavus. Kui ekspordihind on vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 8 ja 9 nõuetekohaselt kehtestatud, ei käsitle artikli 2 lõike 10 alusel tehtavad edasised korrigeerimised enam ekspordihinda ega ole mõeldud normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramiseks. Seega ei mõista eksportiv tootja algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtud korrigeerimise eesmärki, mis seisneb hinna muutmises võrreldavaks normaalväärtusega, mitte aga ekspordihinna kui sellise kindlaksmääramises. Seega ei hõlma algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel lahutatud mõistlik kasumimarginaal võimalikku hinnalisandit samas müügikanalis. Korrigeeritava summa puhul väljendab korrigeerimine seotud äriühingute vahel reaalselt tasutud hinnalisandit, mis mõjutab seega hindu ja nende võrreldavust. Seetõttu puudub alus selle asendamiseks muu teoreetilise summaga. Lisaks on komisjonil õigus võtta arvesse asjaolu, et väljaspool liitu paiknev seotud äriühing saab tasu (hinnalisandi kujul, mille seotud äriühing kehtestab müügi suhtes ja nõuab sisse liidu klientidelt). Selleks et seotud äriühingule kehtiks kõnealuste maksete puhul äriühingu tulumaks väljaspool liitu (mille äriühingu tulumaksu määr on tunduvalt väiksem kui Indoneesias) asuvas riigis, peab ta tegelema seal tõelise majandustegevusega. Nii ei saa Indoneesia eksportiv tootja tagada ühest küljest soodsat maksustamist tänu seotud äriühingu kohalolekule liidust väljaspool asuvas riigis ja majandustegevusele selles jurisdiktsioonis ning väita samal ajal dumpinguvastase menetluse raames, et seotud äriühingul puudub majandustegevus. Seepärast tuleks kõnealused väited tagasi lükata.

(32)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas eksportiv tootja oma väiteid seoses seotud äriühingu hinnalisandi kohandamisega ning vaidlustas maksukaalutluste kaasamise dumpinguvastase uurimise konteksti. Eksportiv tootja väitis lisaks, et ehkki ta ei vaidlusta seotud äriühingu äritegevust vaatlusaluses kolmandas riigis, olid need vaatlusaluse toote puhul piiratud. Lisaks kordas eksportiv tootja, et seotud äriühingu tegevus erines selgelt agendi tegevusest ning ta ei saanud eksportivalt tootjalt komisjonitasu müügi eest liitu. Peale selle kordas eksportiv tootja, et ekspordihinna arvutamisel on komisjon liidu seotud äriühingu tasandil juba lahutanud mõistliku kasumimarginaali, mis hõlmab kõiki äriühinguute vaheliste tehingutega seotud kasumimarginaale. Sellega seoses väitis eksportiv tootja, et seotud äriühingute vaheliste järjestikuste müügitehingute puhul on komisjonil tavaks lahutada üksnes otse liidu sõltumatule kliendile müüva seotud äriühingu kasumimarginaal, mitte aga sama müügikanali teiste seotud äriühingute kasumimarginaalid.

(33)

Käesoleval juhul viitab eraldi maksukohustuslase olemasolu väljaspool liitu paikneva seotud äriühingu ulatuslikule majandustegevusele, mida nõuab siseriiklik maksuõigus. Käesoleval juhul ning põhjenduse 31 kohaselt võttis komisjon arvesse asjaolu, et asjaomasel eksportival tootjal on väljaspool liitu seotud äriühing, kellel on märkimisväärne majandustegevus, ning samuti asjaolu, et väljaspool liitu paiknev seotud äriühing lahutas vaatlusaluse toote iga seotud äriühingute vahelise müügitehingu puhul hinnalisandi, mõjutades sellega hindade võrreldavust naatriumglutamaadi ekspordil liitu. Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 31, väljendas kohanduse aluseks võetud summa tegelikku kontrollitud hinnalisandit seotud äriühingute vahelistes tehingutes ning seetõttu ka seotud äriühingu konkreetseid tegevusi. Seepärast tuleks kõnealused väited tagasi lükata.

(34)

Pärast ajutist avalikustamist esitas sama eksportiv tootja vastuväite seoses ekspordihinnalt makstud komisjonitasude korrigeerimisega, väites, et tegemist ei olnud otseste müügikuludega, vaid igakuiselt tasutud summadega, mis ei ole seetõttu seotud konkreetsete müügitehingutega ega mõjuta hindade võrreldavust. Eksportiv tootja väitis, et makstud komisjonitasu mõjutas üksnes seotud äriühinguid ja seega ei ole algmääruse artikli 2 lõike 10 punkt i kohaldatav. Ühtlasi väitis eksportiv tootja, et kui tugineda eeldusele, mille kohaselt teda peeti koos seotud äriühinguga üheks majandusüksuseks, ei kujuta selle majandusüksuse sisesed rahaülekanded endast kulu ega tulu sellele majandusüksusele.

(35)

Uurimine näitas, et eksportiva tootja ja seotud äriühingu vahelise „komisjonitasude lepingu” kohaselt kuulusid komisjonitasud tasumisele siis, kui Indoneesia eksportiv tootja müüs otse (ja mitte seotud äriühingu vahendusel) sõltumatutele klientidele liidu turul. Makstud komisjonitasu oli otseselt seotud netoväärtusega. Selle tulemusel mõjutas müügi otsene seos makstud komisjonitasuga hindade võrreldavust algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel.

(36)

Peale selle on ebatäpne väide, et seotud äriühinguid käsitati ühe majandusüksusena. Uurimine näitas, et eksportival tootjal oli täielikult toimiv ekspordiosakond ning eksportiv tootja ja seotud importija ei täitnud ekspordiga seotud tööülesandeid topelt. Seetõttu ei saa seotud äriühingut käsitada äriühingusisese müügiosakonnana ja väited tuleb tagasi lükata.

(37)

Kui aga ekspordihindu peaks korrigeeritama algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel, siis tuleks eksportiva tootja väitel teha nii, et ka makstud komisjonitasud arvatakse maha seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest, mis lahutati edasimüügihinnast esimesele sõltumatule kliendile liidus algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt. Algmääruse artikli 2 lõikest 9 järeldub aga, et usaldusväärse ekspordihinna arvutamisel tuleks kõik importimise ja edasimüügi vahel kantud kulud lahutada edasimüügihinnast esimesele sõltumatule kliendile liidus ja ühtlasi puudub õiguslik alus selliste kulude hüvitamiseks mis tahes sissetulekust, nagu taotles eksportiv tootja. Peale selle olid liidus paikneva seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud seotud teistsuguse müügikanaliga (st seotud kliendi müügikanaliga) kui komisjonitasust saadav sissetulek, mis oli seotud sõltumatute klientide müügikanaliga. Lisaks on korrigeerimisel hinnalisandi arvessevõtmiseks algmääruse artikli 2 lõike 10 alusel ning ekspordihinna määramisel sama artikli 2 lõigete 8 ja 9 alusel erinevad eesmärgid ning need kujutavad kaht eri etappi dumpingu analüüsimisel.

(38)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas eksportiv tootja oma põhjenduses 35 kirjeldatud väiteid komisjoni kohta ning väitis, et oleks vastuoluline pidada ühest küljest seotud äriühingute vahelisi siirdehindu ebausaldusväärseteks ning kohandada samal ajal ekspordihinda vastavalt seotud äriühingute vahelisele komisjonitasude lepingule. Lisaks vaidlustas eksportiv tootja põhjenduses 35 esitatud järeldused, et makstud komisjonitasu oli otseselt seotud netoväärtusega, mistõttu esines otsene seos müügi ja makstud komisjonitasu vahel, mis mõjutas seega hindade võrreldavust, kuna komisjonitasu maksti kord kuus ning selle arvutamise üksikasju seotud äriühingute vahel ei avalikustatud.

(39)

Eksportiv tootja ei tõendanud oma väiteid ega esitanud täiendavat faktilist teavet nende toetuseks, et eespool esitatud järeldusi ümber lükata. Seega kinnitatakse põhjendustes 35–37 esitatud järeldused.

(40)

Pärast ajutist avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et stiimulite ja reklaamikulude arvessevõtmiseks tuleks korrigeerida normaalväärtust. Eksportiv tootja väitis, et kulutused ei olnud seotud ekspordiga liitu, kuid mõjutasid otseselt omamaist müügihinda. Selle väite tõestuseks teatas eksportiv tootja, et vähemalt teatavatel juhtudel oli neid kulutusi võimalik siduda konkreetsete omamaiste müügitehingutega. Lisaks väitis eksportiv tootja, et stiimulid ja reklaamikulud väljendasid ühest küljest siseturu eri kauplemistasandeid (kus naatriumglutamaati müüdi otse jaemüüjatele) ja teisest küljest müüki liitu (vahendajatele ja edasimüüjatele).

(41)

Uurimine näitas, et stiimulid ja reklaamikulud olid seotud peamiselt kliendikontodega, mitte aga konkreetsete müügitehingutega. Stiimulid ja reklaamikulud vajavad tasumist sõltumata sellest, kas toodet lõpuks müüakse või mitte. Lisaks sellele näitas uurimine, et kulud, mis olid väidetavalt seotud konkreetse müügitehinguga, ei kajastunud tegelikult hinnas. Selle põhjal võis järeldada, et stiimulid ja reklaamikulud ei mõjutanud hindu ega hindade võrreldavust ning et väide tuleb tagasi lükata.

(42)

Üks eksportiv tootja väitis, et suurekristallilisel naatriumglutamaadil olid teistsugused füüsikalised omadused ning seda müüdi eri kauplemistasandil võrreldes liitu eksporditud naatriumglutamaadiga. Eksportiv tootja väitis, et seetõttu ei tohiks suurekristallilist naatriumglutamaati normaalväärtuse määramisel arvesse võtta.

(43)

Uurimine näitas, et toode oli saadaval mitmes eri mõõdus kristallidena: pulbriline, peen, väike, harilik ja suur. Toote määratluse alla kuuluvad kõik suurused, kuna neil on samad põhiomadused ja lõppkasutusalad ning nad on omavahel asendatavad. Seetõttu tuleks normaalväärtuse määramisse kaasata kõik tootetüübid. Lisaks sellele näitas uurimine, et eri mõõdud ei mõjutanud toote hinda.

(44)

Uurimine näitas, et omamaised kliendid, kes ostsid suuremõõdulist naatriumglutamaati, ostsid ka teistes mõõtudes toodet. Puuduvad tõendid, nagu oleks suuremõõdulise naatriumglutamaadi puhul täheldatud hinnaerinevus seotud selle füüsikaliste omadustega või kauplemistasandiga, kuna hinnaerinevust oli võimalik seostada muude näitajatega, nagu kliendid ja ostetud kogused. Peale selle ei täpsustanud eksportiv tootja väidetavat erinevust füüsikalistes omadustes. Seega tuleb sellekohased väited tagasi lükata.

(45)

Muude märkuste puudumisel võrdluse kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 39–46 esitatud järeldused.

(46)

Märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 47 ja 48 esitatud dumpingumarginaalide arvutamiseks kasutatud metoodika.

(47)

Võttes arvesse teatavate tehingute välja arvamist ühe eksportiva tootja ekspordihinna normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramisest põhjenduse 25 kohaselt ning asjaolu, et muid märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast (kulud, kindlustus, vedu) ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised:

(48)

Huvitatud isikud kordasid, et komisjon peaks koostööd tegeva liidu tootja liidu tootmisharust välja arvama põhjusel, et temaga seotud Indoneesia eksportiv tootja keeldub koostööst. Väidetavalt võib see suhe kahju käsitlusviisi mõjutada.

(49)

Nimetatud isikud ei esitanud oma väite tõestuseks uut teavet ega tõendeid. Seejuures ei tõestanud nad, millises ulatuses võiks kahju käsitlusviis saada mõjutatud. Ajutise määruse põhjenduse 53 kohaselt ei ole antud juhul siiski vaja koostööd tegevat liidu tootjat liidu tootmisharust välja arvata, hoolimata tema suhtest Indoneesia eksportiva tootjaga, kes koostööd ei teinud, kuna kõnealune ainuke liidu tootja tegi komisjoniga uurimises täielikku koostööd ja teda sai täielikult kontrollida. Seega ei mõjutanud Indoneesia eksportiva tootja koostööst keeldumine uurimise kulgu. Seepärast tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(50)

Pärast avalikustamist kordasid huvitatud isikud oma väidet, et koostööd tegev liidu tootja peaks liidu tootmisharust välja arvatama põhjusel, et temaga seotud Indoneesia eksportiv tootja keeldub koostööst. Nimetatud isikud väitsid, et Indoneesia seotud eksportiva tootja koostöösoovimatus võis mõjutada liidu tootmisharu kahju käsitlusviisi. Sisuliselt väitsid nad, et naatriumglutamaadi hinnad kujuneksid üleilmsetel alustel ning selline suhe põhjustab ristkompenseerimise ohtu, mis seisneb hindade langetamises klientidele liidu turul ja hindade tõstmises kolmanda riigi turul. Uurimisega koostöö tegemisest loobudes ei annaks Indoneesia seotud eksportiv tootja komisjonile võimalust kontrollida, kas ristkompenseerimine leidis aset või mitte.

(51)

Huvitatud isikud aga piirdusid üksnes väitega, esitamata selle toetuseks ühtki tõendusmaterjali. Mis aga puutub hindadesse, mida liidu tootja küsis oma klientidelt liidu turul ja mida uurimise käigus kontrolliti, ei leitud ühtki viidet hindade langetamisele ristkompenseerimise tõttu. Vastupidi; nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 100, vähenesid Indoneesiast pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil 8 %, mis avaldas liidu turule hinnasurvet, nii et liidu tootmisharu ei saanud tõsta hindu vastavalt kulude suurenemisele. Seega oli liidu tootmisharu tervikuna sunnitud vaatlusalusel perioodil hindu langetama. Seepärast lükati väide tagasi.

(52)

Muude märkuste puudumisel liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 50 ja 51 sätestatud järeldused.

(53)

Pärast ajutist avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu tarbimise arengu kirjeldus ajutise määruse põhjenduses 55 oli ebatäielik. Seejuures väitis see huvitatud isik, et tarbimise vähenemine majandusaastast 2010/2011 majandusaastani 2011/2012 oli tingitud sellest, et import Vietnamist asendati odavama impordiga Indoneesiast ning et seetõttu müüsid liidu kliendid, kes hinnatõusu enam ei oodanud, oma laovarud maha, mis põhjustas üldise müügimahu vähenemist liidus.

(54)

Kõnealuse huvitatud isiku kirjeldatud asjaolud ei olnud iseenesest vastuolus ajutise määruse põhjenduse 55 järeldustega, et tarbimise vähenemine majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 jooksul tulenes peamiselt liidu tootmisharu müügimahu vähenemisest liidu turul. Täpsemalt vähenes majandusaastast 2010/2011 majandusaastani 2011/2012 nii liidu tootmisharu müük kui ka import kolmandatest riikidest. Ent ehkki koguimport vähenes vaid 2 % võrra (vt ajutise määruse põhjendus 107), vähenes liidu tootmisharu müügimaht tervelt 16 % võrra (vt ajutise määruse põhjendus 72). Liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ühtis ajaliselt liidu tootmisharu tootmismahu vähenemisega, nagu selgub ajutise määruse põhjendusest 68.

(55)

Ajutise määruse põhjendusest 104 selgub aga, et import Vietnamist suurenes majandusaastast 2010/2011 majandusaastani 2011/2012, mis on vastuolus kõnealuse huvitatud isiku väitega, samal ajal kui import kolmandatest riikidest, näiteks Brasiiliast, vähenes sama ajavahemiku vältel peaaegu 60 % võrra. Seega ei kinnita järeldused eeldust, et import Vietnamist asendus impordiga Indoneesiast.

(56)

Peale selle ei tõestanud kõnealune isik oma väidet, nagu oleksid kasutajad kogunud enne vaatlusalust perioodi laovarusid ning müünud neid suurtes kogustes, kui import Indoneesiast suurenes. Need väited ei leidnud samuti uurimise käigus kinnitust. Seega tuleb huvitatud isiku sellekohased väited tagasi lükata.

(57)

Muude märkuste puudumisel liidu tarbimise kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 52–55 sätestatud järeldused.

(58)

Märkuste puudumisel impordi kohta vaatlusalusest riigist kinnitati ajutise määruse põhjendustes 56–66 esitatud järeldused.

(59)

Üks huvitatud isik väitis, et ehkki tootmismaht ja võimsuse kasutamine vaatlusalusel perioodil vähenes, oli see tingitud üksnes märkimisväärsest suurenemisest kõnealuse perioodi eel. Sama isik väitis, et seega ei saa vaatlusalusel perioodil aset leidnud vähenemist käsitleda negatiivse suundumusena ning see ei anna tunnistust kahjust. Siiski võetakse kahjunäitajate suundumuse hindamisel harilikult arvesse ainult neid suundumusi, mis on tekkinud vaatlusaluse perioodi vältel. Kõnealusel juhul ei olnud mõjuvat põhjust seda tava vältida ja hinnata kahjunäitajate suundumusi pikema perioodi vältel. Seetõttu tuleks see väide tagasi lükata.

(60)

Sama huvitatud isik väitis, et kõrvalsaaduste võimalik kaasamine võis suurendada liidu tootmisharu tootmiskulusid, mis pidi mõjutama ka kasumlikkust. Nimetatud väide ei pea paika. Liidu tootmisharu tootmise, sealhulgas kõrvalsaaduste tootmise kulusid on kontrollitud ning nende terviklikkust ja õigsust on rahuldavalt tõestatud. Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(61)

Muude märkuste puudumisel kahjunäitajate arenemise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 67–93 esitatud järeldused.

(62)

Üks huvitatud isik väitis, et kõik kahjunäitajad ei osutanud negatiivsele suundumusele ning et negatiivse suundumuse olemasolust vaid üksikutes kahjunäitajates ei piisa järeldamaks, et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju.

(63)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 alusel ei pea kõik kahjunäitajad osutama negatiivsele suundumusele, et võimaldada teha järeldust kahju olemasolu kohta. Lisaks on väide ebaõige, sest uurimine on näidanud, et peaaegu kõik kahjunäitajad osutasid vaatlusalusel perioodil negatiivsele suundumusele. Seetõttu tuleks need väited tagasi lükata.

(64)

Eespool kirjeldatu põhjal ja muude märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjendustes 94–96 esitatud järeldused, mille kohaselt liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(65)

Üks huvitatud isik väitis, et kui võtta arvesse ajutise määruse põhjenduses 66 tehtud järeldusi, mille kohaselt oli Indoneesiast pärit impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal uurimisperioodil 0–5 %, ei saanud nimetatud import põhjustada liidu tootmisharu kantud kahju, kuna import ei saanud avaldada liidu turule hinnasurvet.

(66)

Uurimisel tuvastatud asjaolud ei kinnitanud seda väidet. Ajutise määruse põhjenduste 99 ja 100 kohaselt suurenes dumpinguhinnaga import Indoneesiast vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, seda nii absoluutarvudelt kui ka turuosa järgi. Suurenemine toimus samaaegselt liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa vähenemisega. Nii suurtes kogustes import sundis liidu tootmisharu oma müügihindu langetama, et ühtlustada need Indoneesiast pärit impordi hinnatasemega. Seetõttu oli tuvastatud hindade allalöömise marginaal tõepoolest väike. Ometi ei olnud liidu tootmisharu samal ajal suuteline kehtestama hindu kooskõlas kulude suurenemisega, mis põhjustas kasumlikkuse märgatavat vähenemist vaatlusalusel perioodil. Seda kinnitab kahjumarginaalide suurus, mis põhjenduse 125 kohaselt oli vahemikus 24,9–47,0 %. Seepärast tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(67)

Muude märkuste puudumisel dumpinguhinnaga impordi mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 98–101 esitatud järeldused.

(68)

Kaks huvitatud isikut väitsid, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduse 103 järeldustele, oli Hiinast pärit impordil liidu tootmisharu müügihindadele negatiivne mõju ning seega põhjustas see import olulist kahju.

(69)

Absoluutarvudes jäi Hiinast pärit import vaatlusalusel perioodil väikeseks, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 102. Kui võtta lisaks sellele arvesse dumpinguvastased tollimaksud, oli impordihindade tase kõrgem kui liidu tootmisharu müügihindade tase ja ühtlasi kõrgem Indoneesiast pärit impordi hinnatasemest. Väide, nagu olnuks liidu tootmisharule tekitatud oluline kahju osaliselt tingitud Hiinast pärit impordist, lükati Hiinast pärit impordi mahtusid ja hinnatasemeid arvestades tagasi.

(70)

Seega kinnitati ajutise määruse põhjenduste 102 ja 103 järeldused.

(71)

Märkuste puudumisel muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 104–108 esitatud järeldused.

(72)

Ajutise avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ühtis ajaliselt liidu tarbimise vähenemisega, mis olevat seega liidu tootmisharu kantud olulise kahju peamine põhjus.

(73)

Ajutise määruse põhjenduse 109 kohaselt vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil vaid 2 %, sellal kui liidu tootmisharu müük vähenes 17 %. Seega ei saa tarbimise vähenemisega seletada müügimahu märksa ulatuslikumat vähenemist. Pealegi suurenes Indoneesiast pärit import tarbimise vähenemisele vaatamata Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(74)

Muude sellekohaste märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjenduses 109 esitatud järeldused.

(75)

Märkuste puudumisel liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse kohta kinnitati põhjendustes 110–112 esitatud järeldused.

(76)

Ajutise avalikustamise järel rõhutasid kaks huvitatud isikut, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas liidu tootmisharu tootmisprotsessi olemuslik ebatõhusus, sealhulgas vahendite ebatõhus kasutamine liidu tootmisharu poolt.

(77)

Nimetatud isikud jätsid täpsustamata, milles väidetav ebatõhusus seisnes. Ajutise määruse põhjenduse 113 kohaselt ei toonud uurimine päevavalgele ühtki liidu tootmisharu ebatõhusust ning sellekohased väited lükati tagasi.

(78)

Pärast avalikustamist kordas üks huvitatud isik oma väiteid seoses liidu toomisharu ebatõhususega. Selles suhtes väitis kõnealune isik, et peatamisi hooldustöödeks, varasema sidusettevõtja integreerimist, tööjõukulude suurenemist ning eelseisvaid suuri investeeringuid ja nende mõju liidu tootmisharu olukorrale ei uuritud.

(79)

Vastupidiselt väidetule analüüsis komisjon tegelikult eespool nimetatud tegureid, käsitledes neid põhjendustes 94–96 (peatamised hooldustöödeks), 89 ja 90 (varasema sidusettevõtja integreerimine), 91 (tööjõukulud) ning 82 ja 83 (investeeringud), kuid ei osutanud ühelegi võimalikule ebatõhususele liidu tööstusharus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(80)

Muude sellekohaste märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjenduses 113 esitatud järeldused.

(81)

Märkuste puudumisel finantskriisi mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud järeldused.

(82)

Ajutise avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et kahju põhjustas liidu tootmisharu tehtud investeeringute kõrge tase. Nimetatud isik väitis, et investeeringute vajalikkus ei puutu asjasse, kuna analüüsida tuleks üksnes nende mõju liidu tootmisharu olukorrale ja täpsemalt nende mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele.

(83)

See isik ei selgitanud, millises ulatuses liidu tootmisharu tehtud investeeringud võisid kasumlikkust mõjutada. Ajutise määruse põhjenduse 116 kohaselt põhinesid liidu tootmisharu tehtud investeeringud mõistlikel äriotsustel ja neid ei saa pidada põhjendamatuteks. Lisaks amortiseeruvad investeerimiskulud aja jooksul ega omanud seega märkimisväärset mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele. Seega lükati huvitatud isiku sellekohased väited tagasi.

(84)

Pärast avalikustamist kordas huvitatud isik oma väiteid, et kahju põhjustasid õigusnormidest tulenevad ohutusnõuded ning liidu tootmisharu ulatuslikud investeeringud nende nõuete täitmiseks. Ühtlasi kordasid nad, et ei puutu asjasse, kas tegemist oli mõistlike äriotsustega ning et analüüsis tulnuks arvesse võtta üksnes mõju kasumlikkusele. Seoses sellega väideti kokkuvõtteks, et investeerimiskulude amortiseerumine aja jooksul ei puutunud asjasse.

(85)

Vastupidiselt väidetule võeti hindamisel arvesse tehtud investeeringute mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele. Investeerimiskulude amortiseerumine on tähtis tegur kasumlikkuse kindlaksmääramisel ja seetõttu tuli seda arvesse võtta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(86)

Muude märkuste puudumisel investeeringute ja ELi õigusnormidest tulenevate ohutusnõuete mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 esitatud järeldused.

(87)

Üks huvitatud isik väitis, et kasumlikkus vähenes tootmiskulude üldise samaaegse suurenemise tõttu. Seega põhjustas kahju pigem tootmiskulude suurenemine kui Indoneesiast pärit import.

(88)

Ajutise määruse põhjenduse 100 kohaselt ei saanud tootmiskulude suurenemine müügihinnas kajastuda Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi avaldatud hinnasurve tõttu. Kasumlikkuse vähenemine oli seega tingitud peamiselt dumpinguhinnaga impordi suurenemisest ning väide tuleks tagasi lükata.

(89)

Sama huvitatud isik väitis, et varasema sidusettevõtja integreerimise mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele on analüüsitud ebapiisavalt. Isik väitis, et integreerimine mõjus kasumlikkusele negatiivselt ning põhjustas seega liidu tootmisharu kantud kahju.

(90)

Peale selle uuris komisjon varasema sidusettevõtja integreerimise mõju asjaomastele kahjunäitajatele nagu tootmiskulu, tööhõive, investeerimine ja kasumlikkus. Väärib märkimist, et kõnealune sidusettevõtja osales üksnes vaatlusaluse toote müügis. Leiti, et liidu tootmisharu oli kasumlik majandusaastal, mil integreerimine toimus (majandusaasta 2011/2012). Järgmisel majandusaastal (2012/2013) muutus kasumlikkus negatiivseks. See ühtis aga Indoneesiast pärit impordi mahu suurenemisega, mis kõnealusel aastal lausa kahekordistus. Eelöeldu põhjal ei kinnitanud analüüs väidet, nagu oleks varasema sidusettevõtja integreerimisel olnud kasumlikkusele märkimisväärne negatiivne mõju, ning seega tuleks sellekohased väited tagasi lükata.

(91)

Mitu isikut väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas tööjõukulude suurenemine. Ehkki üldkulude suurenemine oli tingitud ka tööjõukulude suurenemisest vaatlusalusel perioodil, näitas uurimine, et tööjõukulude suurenemise mõju tootmiskuludele tervikuna ei olnud märkimisväärne. (Täpseid arvandmeid ei saa konfidentsiaalsuse tõttu esitada.) Seetõttu ei saa tööjõukulude suurenemist pidada olulise kahju tekitajaks liidu tootmisharule ning sellekohased väited tuleks tagasi lükata.

(92)

Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et tööjõukulusid ei tohiks hinnata eraldi, vaid arvesse oleks tulnud võtta mitmesuguste kulutegurite suurenemise mõju tervikuna.

(93)

Põhjenduste 87 ja 88 kohaselt hindas komisjon tootmiskulude kasvu tervikuna, mistõttu lükati sellekohane väide tagasi.

(94)

Ajutise avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et tootmise ja müügi vähenemine oli tingitud liidu tootmisharu peatamisest hooldustöödeks, mis omakorda põhjustas müügimahu vähenemist. Seega ei tohiks liidu tootmisharu tootmise ja müügimahu vähenemist omistada Indoneesiast pärit impordile.

(95)

Uurimine näitas, et tootmise vähenemine majandusaasta 2012/2013 ja uurimisperioodi vahelisel ajal ühtis tõepoolest tootmise pikaajalise peatamisega hooldustöödeks, mida tehti aga vaid selleks, et vähendada suuri laovarusid, mis olid kogunenud vaatlusaluse perioodi eelnevatel aastatel seoses müügimahu vähenemisega.

(96)

Seega tulenes tootmise ja müügimahu vähenemine Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi dumpinguhinnaga impordi suurenemisest, mistõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(97)

Pärast avalikustamist kordas üks teine huvitatud isik oma väidet, et kahju tekitajaks olid peatamised hooldustöödeks ning et nende sulgemiste vajalikkus ei puutu asjasse. Isik väitis, et arvesse oleks tulnud võtta üksnes nende peatamiste mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele.

(98)

Nagu märgitud põhjendustes 95 ja 96, tingis peatamisi hooldustöödeks müügi vähenemine, mis omakorda oli tingitud Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisest. Seega põhjustas Indoneesiast pärit import tõepoolest hooldustöödeks peatamisi, mida seetõttu ei saa hinnata eraldi ega pidada põhjusliku seose katkestajaks nimetatud impordi ja kannatatud kahju vahel. Seega lükati asjaomase huvitatud isiku väide tagasi.

(99)

Ajutise avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et Indoneesia ruupia odavnemine ajavahemikus 2012. aasta jaanuarist 2014. aasta jaanuarini andis eksportivatele tootjatele suhtelise eelise, mis ei olnud seotud nende hinnakujundusotsustega. Nimetatud isik väitis, et selle teguri mõju tuleks uurida.

(100)

Seoses sellega tuleb meenutada, et dumpinguhinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu hindadele uuritakse peamiselt hindade allalöömise, hinnalanguse ja hindade allasurumise kindlakstegemise teel. Selleks võrreldakse dumpinguhinnaga ekspordi hindu ja liidu tootmisharu müügihindu; mõnikord on tarvis kahju arvutamiseks kasutatavaid ekspordihindu konverteerida erinevate hindade võrdlemise eesmärgil teistesse vääringutesse. Vahetuskursi kasutamine sellises olukorras ainult tagab, et hinnavahe on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Seega on ilmne, et kõnealusel juhul ei saa vahetuskurssi pidada liidu tootmisharule kahju põhjustanud teguriks, kuna see on impordist endast lahutamatu. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

(101)

Muude märkuste puudumisel toorainekulude ja muude kulude mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 117–120 esitatud järeldused.

(102)

Muude märkuste puudumisel põhjuslike seoste kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 121–125 esitatud järeldused.

(103)

Märkuste puudumisel liidu tootmisharu huvide kohta kinnitati ajutise määruse põhjendused 127–129.

(104)

Märkuste puudumisel sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta kinnitati ajutise määruse põhjendused 130–132.

(105)

Ajutise avalikustamise järel kordas üks kasutaja ajutise määruse põhjenduses 140 esitatud väidet, mille kohaselt prognoositakse naatriumglutamaadi tarbimise märkimisväärset kasvu liidus, tingituna eelkõige sellest, et ELis keelustati fosfaadid ja muud fosforiühendid, mis väidetavalt asendatakse mujal kui toiduainesektoris kasutatava naatriumglutamaadiga. Nimetatud kasutaja väitis lisaks, et liidu tootmisharu võimsus on ebapiisav liidu turu suureneva nõudluse rahuldamiseks. Sama isik väitis ka, et tarbimise kasv oleks liidu tootmisharule kasulik, kuna suurendaks müügimahtu. Sama kasutaja kordas oma väidet, et alternatiivseid tarneallikaid ei ole piisavalt, eeskätt põhjusel, et muude kolmandate riikide tootjad kuuluvad liidu tootmisharuga ühte ja samasse kontserni ega tarni seetõttu liidu turule.

(106)

Ajutise määruse põhjenduse 141 kohaselt on raske prognoosida, kuidas liidu uus fosfaatide ja muude fosforiühendite keelustamist käsitlev õigusraamistik mõjutab liidu tootmisharu. Seejuures ei esitanud kõnealune isik teavet ega tõendeid selle kohta, kas ja mil määral suurendab see sündmus nõudlust naatriumglutamaadi järele liidus.

(107)

Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharul leidus vaba tootmisvõimsust, mis võimaldaks tootmismahtu suurendada ning rahuldada suurenenud nõudlust liidu turul vähemalt osaliselt. Liidu tootmisvõimsus tervikuna oli uurimisperioodi ajal liidu kogutarbimisest suurem.

(108)

Seoses alternatiivsete tarneallikatega näitas uurimine, nagu juba ajutise määruse põhjenduses 147 märgitud, et naatriumglutamaati toodeti mitmes kolmandas riigis. Vaatlusaluse perioodi alguses, st majandusaastal 2010/2011 oli muudest kolmandatest riikidest (nt Brasiiliast, Vietnamist ja Koreast) pärit impordi turuosa märkimisväärne ning vähenes alles siis, kui suurenes odava hinnaga import Indoneesiast. Uurimine näitas ühtlasi, et mitmes kolmandas riigis oli tarnijaid, kes ei kuulunud liidu tootmisharuga samasse kontserni. Muudest kolmandatest riikidest pärit import võib taastuda, kui liidu turul taastatakse võrdsed tingimused.

(109)

Seepärast tuleb sellekohased väited tagasi lükata.

(110)

Lõpliku avalikustamise järel kordas sama huvitatud isik oma väidet, et nõudlus naatriumglutamaadi järele kasvaks fosfaatide tulevase keelustamise tõttu liidus märkimisväärselt ning et liidu tootmisharu ei suuda liidu kasvavat nõudlust rahuldada. Kõnealune isik ei esitanud aga uut teavet ega konkreetseid tõendeid, mistõttu lükati see väide tagasi.

(111)

Sama huvitatud isik väitis pärast lõplikku avalikustamist ühtlasi, et komisjon ei võtnud arvesse osakaalu, mille naatriumglutamaat moodustab puhastusainete kogukuludes. Asjaomane isik ei esitanud aga ühtki uut tõendit, mis vaidlustaks ajutise määruse põhjenduste 138 ja 139 järeldused, mille kohaselt meetmete võimalik mõju kõnealusele äriühingule on piiratud. Seepärast lükati väide tagasi.

(112)

Sama huvitatud isik väitis ühtlasi, et lisakulud väljaspool toiduainetööstust ja toiduks mittekasutatavate toodete tarbijad jäeti tähelepanuta. Isik ei esitanud aga uut teavet ega tõendeid, mistõttu lükati see väide tagasi.

(113)

Üks teine kasutaja väitis, et Indoneesia ja Hiina vastaste meetmete mõju kasutajatele tuleks hinnata ühiselt.

(114)

Kummagi meetme mõju kasutajatele analüüsiti eeskätt alternatiivsete tarneallikate kättesaadavuse kontekstis ajutise määruse põhjenduses 147. Põhjenduse 108 kohaselt näitas see analüüs, et mitmel kolmandal riigil oli potentsiaali naatriumglutamaadi eksportimiseks liitu. Need kolmandad riigid olid liidu turul enne, kui Indoneesia dumpinguhinnaga import sinna suurendatud mahus sisenes.

(115)

Väideti, et kasutajatel ei ole võimalik dumpinguvastase tollimaksu täiendavaid kulusid lõpptarbijale üle kanda, kuna konkurents liidu toiduainete lõppsaaduste turul olevat liiga suur.

(116)

Ajutise määruse põhjenduste 135–137 kohaselt moodustas naatriumglutamaat toiduaine- ja joogisektoris vaid 5 % koostööd tegevate äriühingute naatriumglutamaati sisaldavate toodete kogukuludest. Selgus, et need äriühingud tegutsevad kasumlikult. Huvitatud isik ei esitanud teavet nende järelduste ümberlükkamiseks. Seega leidsid kinnitust ajutise määruse põhjenduses 136 esitatud järeldused, et meetmetel on neile äriühingule vaid piiratud mõju, ning sellekohane väide tuleks tagasi lükata.

(117)

Ajutise avalikustamise seisukohast vaidlustasid kaks tarnijat ajutise määruse põhjenduses 143 esitatud järelduse, väites, et liidu tootmisharu kadumine avaldaks nende äritegevusele märkimisväärset mõju. Nimetatud tarnijad väitsid, et liidu tootmisharu naatriumglutamaaditootmise võimalik peatamine kahjustaks nende äritegevust tervikuna, sest suhkrutaimed toodavad vältimatult teatava koguse suhkrusiirupeid ja melassi, mille peamine ostja on liidu tootmisharu. Kui suhkur nimetatud kujul jääks müümata, mõjutaks see kõnealuse taime kasutegurit tervikuna.

(118)

Neid väiteid aga ei põhjendatud ja seepärast ei saanud neid arvesse võtta.

(119)

Ajutise avalikustamise järel kordas üks huvitatud isik oma kommentaare liidu tootmisharu väidetava turgu valitseva seisundi kohta, väites, et meetmete kehtestamine naatriumglutamaadi suhtes annaks liidu tootmisharule suhtelise konkurentsieelise liidu turul. Uusi tõendeid nende väidete toetuseks aga ei esitatud. Seega leidsid kinnitust ajutise määruse põhjenduses 145 esitatud järeldused ning sellekohane väide tuleks tagasi lükata.

(120)

Muude märkuste puudumisel liidu huvide kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 126–148 esitatud järeldused.

(121)

Ajutise avalikustamise järel vaidlustas üks huvitatud isik kasumimarginaali sihtväärtuse, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks ajutise määruse põhjenduse 151 kohaselt. Nimetatud isik väitis, et 3–5 % suurune maksueelne kasumimarginaal oleks mõistlik ja turuga seotud määr, mis põhineb kahe Aasia riigi naatriumglutamaadi tootja 2013. aasta maksueelsel puhaskasumi marginaalil.

(122)

Kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks kasutatud kasumimarginaal vastas kasumimarginaalile, mille teenimist liidu tootmisharu võis tavapärastes konkurentsitingimustes põhjendatult eeldada. Ajutise määruse põhjenduse 151 kohaselt hakkas Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import mõju avaldama alles vaatlusaluse perioodi kolmandal aastal. Seega oli mõistlik määrata kasumimarginaal viitega perioodi esimesele kahele aastale.

(123)

Muude märkuste puudumisel kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 150–152 esitatud järeldused.

(124)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed dumpingumarginaali tasemel. Kõnealusel juhul vaadati ühe eksportiva tootja individuaalne tollimaksumäär ajutise avalikustamise järel läbi, kuna ekspordihinna määramisel ei võetud teatavaid tehinguid arvesse.

(125)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

(126)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas oma nime ja aadressiga nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(127)

Äriühing, kes muudab oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (4). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(128)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama lisas sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(129)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, kohaldatakse kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(130)

Võttes arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(131)

Algmääruse artikli 15 lõikega 1 loodud komitee oma arvamust ei esitanud,