8.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1

(1)

Lisaks oma põhiülesandele rahastada investeeringuid Euroopa Liidus, mis jääb endiselt tema peamiseks ülesandeks ja eesmärgiks, teeb Euroopa Investeerimispank (EIP) finantseerimistehinguid ka väljaspool liitu, et toetada liidu välispoliitikat. See võimaldab kasutada EIP rahalisi vahendeid, et täiendada liiduvälistele piirkondadele kättesaadavaid liidu eelarvevahendeid finantseeringut saavate kolmandate riikide kasuks. Selliste finantseerimistehingute tegemisega toetab EIP kaudselt liidu üldpõhimõtteid ja poliitikaeesmärke, mis hõlmavad vaesuse vähendamist kaasava majanduskasvu ja säästva majanduse kaudu, keskkonnaalast ja sotsiaalset arengut, ning liidu heaolu maailma muutuvates majandustingimustes.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 209 lõikes 3, koostoimes selle artikliga 208, on sätestatud, et EIP aitab oma põhikirjas esitatud tingimuste kohaselt kaasa liidu arengukoostööpoliitika eesmärkide edendamiseks vajalike meetmete rakendamisele.

(3)

Eesmärgiga toetada liidu välistegevust ja selleks, et võimaldada EIP-l oma krediidireitingut mõjutamata rahastada investeeringuid väljaspool liitu, on enamikule EIP liiduvälistele tehingutele antud ELi eelarvetagatis (edaspidi „ELi tagatis”), mida haldab komisjon. See toetab samuti EIP krediidivõimelisust finantsturgudel ning see on esmatähtis.

(4)

Viimatine ELi tagatis, mis katab ajavahemikul 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 sõlmitud EIP finantseerimistehinguid, nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1080/2011/EL (2). Liidu poliitika toetuseks väljaspool liitu tehtavatele EIP finantseerimistehingutele tuleks anda ELi tagatis mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2014–2020.

(5)

Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (3) loodud välistegevuse tagatisfond („tagatisfond”) tagab liidu eelarve jaoks likviidsuspuhvri EIP finantseerimistehingutest ning makromajanduslikust finantsabist ja Euratomi laenudest tekkiva kahjumi puhuks.

(6)

Tuleks koostada ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks potentsiaalselt kõlblike riikide loetelu. Samuti on asjakohane koostada ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks tegelikult kõlblike riikide loetelu.

(7)

Bhutan tuleks lisada EIP finantseeringu saamiseks tegelikult kõlblike riikide loetelusse ning Myanmar/Birma tuleks lisada mõlemasse loetelusse, et võtta arvesse hiljutisi arenguid, mis võimaldasid liidul avada uue peatüki suhetes Bhutani ja Myanmari/Birmaga, ning eesmärgiga toetada mõlemas riigis käimasolevaid poliitilisi ja majandusreforme.

(8)

Oluliste poliitiliste arengute kajastamiseks tuleks ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks tegelikult kõlblike riikide loetelu vajaduse korral läbi vaadata ning komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta. Komisjoni III lisa muudatused peaksid tuginema üldisele hinnangule, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja poliitilisi aspekte ning eelkõige demokraatia, inimõiguste ja põhivabadustega seotud aspekte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama kõikide asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(9)

Selleks et võtta arvesse tagatisfondi tegelike vajaduste võimalikke muutusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009, tuleks ELi tagatise ülemmäär jagada kindlaksmääratud 27 000 000 000 euro suuruseks ülemmääraks ja fakultatiivseks 3 000 000 000 euro suuruseks lisasummaks. Tagatisfondi eraldised liidu välistegevusele (eelarverida 01 03 06) tehakse liidu üldeelarves tagantjärele, lähtudes tagasimaksmata tagatisega välislaenude summast aasta n-2 lõpus. Arvestades ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta, on enne 2007. aastat liidu eelarvevahendeid kasutades tehtud tehingute raames riskikapitalist ja laenuinvesteeringutest tulenevad tagasisaadavad vahendid kogunenud Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) jaoks avatud usalduskontole. Osa nendest tagasisaadavatest vahenditest tuleks kasutada tagatisfondi erakorralise meetmena, millega tagada, et käesoleva otsuse kohased EIP finantseerimistehingute ülemmäärad püsivad aastatel 2014–2020 asjakohasel tasemel. Ülejäänud vahendid tuleks kanda tagasi liidu üldeelarvesse.

(10)

Nimetatud fakultatiivse lisasumma täieliku või osalise aktiveerimise puhul tuleks kaaluda järgmisi aspekte: kui edukalt rakendab EIP käesolevat otsust, eelkõige EIP tehingute tulemused, mille aluseks on muu hulgas tulemuste mõõtmise raamistikust saadud teave, sealhulgas arengumõju; tagatisfondi rahastamisvajadused, võttes arvesse kõikide tagatisfondist rahastatavate tegevuste varasemaid ja tulevasi jääke; rahastamiskõlblike piirkondade ja riikide makromajanduslik, finants- ja poliitiline olukord vahehindamise ajal.

(11)

Summad, mida ELi tagatis katab igas piirkonnas, peaksid jätkuvalt vastama ELi tagatisega EIP rahastamistegevuse ülemmääradele, mitte EIP jaoks kohustuslikele sihtsummadele. Käesoleva otsuse rakendamise vahehindamise käigus tuleks hinnata ka ülemmäärasid, eelkõige seoses EIP finantseeringu saamiseks tegelikult kõlblike piirkondade ja riikide loetelu võimaliku muutmisega.

(12)

EIP finantseerimistehingud peaksid olema kooskõlas finantseeringut saava riigi enda strateegiatega. Sellest tulenevalt ja selleks et suurendada EIP välisfinantseerimistehingute sidusust ja parandada nende keskendamist liidu poliitika toetamisele ning eesmärgiga tagada finantseeringu saajatele maksimaalne kasu, sätestati otsuses nr 1080/2011/EL kõigis rahastamiskõlblikes piirkondades ja riikides tehtavate EIP finantseerimistehingute jaoks üldeesmärgid, st kohaliku erasektori arendamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamiseks, sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri arendamine ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, tuginedes EIP suhtelisele tugevusele valdkondades, kus ta on häid tulemusi saavutanud. Nimetatud eesmärgid tuleks käesolevas otsuses säilitada, et veelgi enam edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist.

(13)

VKEde, sealhulgas käesoleva otsusega hõlmatud piirkondadesse investeerivate liidu VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele võib olla väga olulise tähtsusega majandusarengu soodustamisel ja tööpuuduse vastu võitlemisel. Selleks et EIP suudaks tõhusalt VKEsid aidata, peaksid EIP finantseerimistehingud olema tulemustele suunatud. EIP peaks võimaluse korral investeerima VKEde teadustegevusse ja innovatsiooni, et toetada kohalikku arengut. EIP peaks tegema koostööd rahastamiskõlblike riikide kohalike finantsvahendusasutustega, mis peaksid olema integreeritud kohalikku majandusse, eelkõige eesmärgiga tagada, et osa rahalisest kasust antakse edasi nende klientidele ning et pakutakse lisaväärtust võrreldes muude rahastamisallikatega. EIP peaks võimaluse korral samuti mitmekesistama oma finantspartnerite valikut sihtriikides. Hoolsuskohustuse täitmise kontrollimise ajal peaks EIP hindama, kas VKEsid finantsvahendusasutuste kaudu toetavad finantseerimistehingud vastavad piirkondlikele tehnilistele tegevussuunistele, tulemuste mõõtmise raamistikule ja EIP standarditele. EIP peaks looma aruandlusmehhanismi selle tagamiseks, et VKEdele ette nähtud rahalisi vahendeid kasutatakse nende kasuks. EIP peaks vahehindamisse oma panuse andmise osana esitama konsolideeritud aruande VKEde finantseerimise kohta käesoleva otsuse alusel.

(14)

ELi tagatis, millega on kaetud vaid riigirisk ja poliitilist laadi riskid, ei ole iseenesest piisav tagama EIP tulemuslikku tegevust mikrofinantseerimise toetamisel. Seepärast peaks selline tegevus toimuma vajaduse korral muude rahastamisvahendite kaudu kättesaadavate eelarvevahendite toel ja vahendusasutuste kaudu, sealhulgas kohalikul tasandil, sest see on võimalus edendada majanduskasvu ja aidata kaudselt vähendada vaesust vaesemates riikides.

(15)

EIP peaks jätkama investeerimisprojektide rahastamist sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku infrastruktuuri, sealhulgas transpordi ja energia valdkondades ning kaaluma oma tegevuse laiendamist tervishoiu ja hariduse infrastruktuuri toetamisel, kui see annab selget lisaväärtust.

(16)

ELi tagatise kliimamuutustealase mõõtme tugevdamiseks tuleks kehtestada üldine tehingute mahu sihtmäär ja süsteem, mis võimaldaks eelnevalt hinnata ELi tagatise alusel toetatavate projektide kasvuhoonegaaside heitkogust. EIP finantseerimistehingud, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise toetamiseks, peaksid moodustama vähemalt 25 % EIP kõikidest finantseerimistehingutest, et veelgi enam edendada liidu kliimaeesmärke ülemaailmsel tasandil. EIP peaks pakkuma oma tehnilisi eriteadmisi koostöös komisjoniga, et aidata EIP finantseerimistehingutest kasu saavatel avaliku ja erasektori asutustel tulla toime kliimamuutustest tulenevate probleemidega ning kasutada võimalikult hästi ära olemasolevat rahastamist. Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise projektide jaoks peaksid olema kättesaadavad soodusvahendid. EIP finantseerimistehinguid tuleks võimaluse korral ja juhul, kui see on asjakohane, täiendada liidu üldeelarve raames kättesaadavate vahenditega, ühendades liidu välisabi kontekstis tõhusalt ja asjakohaselt kliimamuutuste vastu võitlemise rahastamiseks ette nähtud toetused ja laenud. Sellega seoses peaks komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal esitatav aruanne sisaldama üksikasjalikku ülevaadet selliste projektide rahastamiseks kasutatud rahastamisvahenditest, näidates ära EIP finantseerimistehingute summad ja vastavad toetuste summad.

(17)

Üldeesmärkidega hõlmatud valdkondades peaks EIP finantseerimistehingute põhieesmärk olema riikide piirkondlik integratsioon, eelkõige majanduslik integratsioon ühinemiseks valmistuvate riikide, naabruspoliitikas osalevate riikide ja liidu vahel. Sellega seoses peaks EIP suutma üldeesmärkidega hõlmatud valdkondades toetada partnerriike selliste liidu äriühingute välismaiste otseinvesteeringute kaudu, kes edendavad koos liiduga majandusintegratsiooni ning aitavad kaasa tehnoloogia- ja teadmussiirde edendamisele, eeldusel et investeerimisprojektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise kontrollimise ajal on nõuetekohaselt kaalutud kõiki tegureid eesmärgiga minimeerida riske, et EIP finantseerimistehingud mõjuvad kahjulikult tööhõive olukorrale liidus. EIPd tuleks samuti julgustada toetama liidu äriühingute omal riisikol tehtavaid välismaiseid otseinvesteeringuid partnerriikidesse, võttes arvesse EIP riskitaluvust.

(18)

EIP peaks korraldama regulaarselt käesoleva otsuse kohase toetava tegevuse järel- või vahehindamise, et hinnata selle asjakohasust, tulemusi ja mõju ning teha kindlaks sellised aspektid, mis võiksid parandada edaspidist tegevust. Sellised hindamised peaksid toetama vastutust ja jätkusuutlikkuse analüüsi.

(19)

Praktilised meetmed, millega ELi tagatise üldeesmärgid ühendatakse nende rakendamisega, tuleb sätestada piirkondlikes tehnilistes tegevussuunistes. Sellised suunised peaksid olema kooskõlas liidu laiema regionaalpoliitika raamistikuga, sealhulgas Euroopa naabruspoliitikas kasutatava diferentseerimispõhimõttega. Piirkondlikud tehnilised tegevussuunised tuleks pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist läbi vaadata ja neid tuleks pärast vahehindamist täiendavalt ajakohastada, et kohandada neid liidu välispoliitika ja prioriteetide arenguga. Piirkondlike tehniliste tegevussuuniste ajakohastamisel tuleks muude kaalutluste hulgas võtta arvesse asjakohaseid arenguid rahastamiskõlblikes riikides.

(20)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta, esitatakse taotlused, mis on esitatud otse EIP-le käesoleva otsuse alusel tehtavate EIP finantseerimistehingute kohta, komisjonile arvamuse andmiseks selle kohta, kas need on vastavuses asjaomaste liidu õigusaktide ja poliitikaga. Käesoleva otsuse alusel tehtavatele EIP finantseerimistehingutele ei tuleks anda ELi tagatist, kui komisjon avaldab sellise tehingu kohta eitava arvamuse.

(21)

Kuigi EIP tugevus peitub tema erilises mudelis ehk selles, et see on avaliku sektori investeerimispank, mille ülesanne on anda pikaajalisi laene oma aktsionäride seatud poliitiliste eesmärkide täitmiseks, peaksid EIP finantseerimistehingud toetama liidu välistegevuse üldpõhimõtteid, millele on osutatud ELi lepingu artiklis 21 ja milleks on demokraatia ja õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste tugevdamine ja toetamine, ning aitama rakendada rahvusvahelisi kohustusi ja lepinguid, sealhulgas keskkonnalepinguid, mille osaline liit on. Eelkõige peaks EIP aitama kaasa majandus-, finants- ja tehnilisele koostööle kolmandate riikidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 212. Lisaks peaks EIP tegevus olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas tuleks järgida ÜRO põhikirja põhimõtteid. EIP tegevus peaks samuti olema kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) sätetega projektide asjaomastes etappides. EIP finantseerimistehingutega tuleks toetada arengumaade ja eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate arengumaade jätkusuutlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, nende sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse ning selliste eesmärkide järgimist, mille liit on ÜRO ja muude asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide raames heaks kiitnud. Samal ajal kui EIP aitab rakendada meetmeid, mis on vajalikud liidu arengukoostöö poliitika eesmärkide edendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 209 lõikele 3, peaks EIP püüdma kaudselt toetada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aastaks ning pärast 2015. aastat mis tahes uute arengueesmärkide saavutamist, millega võidakse aastatuhande arengueesmärke muuta või need asendada, kõikides piirkondades, kus ta tegutseb.

(22)

Käesoleva otsuse kohase EIP tegevusega tuleks toetada Euroopa arengukonsensuse, muutuste kava ja 2005. aasta Pariisi deklaratsioonis, 2008. aasta Accra tegevuskavas ja 2011. aasta Busani partnerluslepingus esitatud abi tõhususe põhimõtete rakendamist. Peale selle peaks see olema kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ning tegevuskavaga, mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal, ning rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepetega, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse valdkonna kohustustega. Tegevus tuleks ellu viia mitme konkreetse meetme kaudu, eelkõige tugevdades EIP suutlikkust hinnata investeerimisprojektide keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja arenguaspekte, sealhulgas inimõiguste, põhivabaduste ja konfliktidega seotud riske, ning toetades ametiasutuste ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimist kohalikul tasandil. Sellega seoses peaks EIP rakendama ja edasi arendama oma tulemuste mõõtmise raamistikku, mis sisaldab üksikasjalikke tulemuslikkuse näitajaid, mille abil mõõdetakse EIP finantseerimistehingute mõju majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja arengule kogu EIP projektitsükli jooksul. Käesoleva otsuse rakendamise vahehindamise käigus tuleks hinnata ka tulemuste mõõtmise raamistiku rakendamist. Hoolsuskohustuse täitmise kontrollimisel seoses investeerimisprojektiga peaks EIP vajaduse korral ja kooskõlas liidu sotsiaalsete ja keskkonnaalaste põhimõtete, rahvusvaheliste parimate tavade, liidu õiguse ja finantseeringut saava riigi õigusega nõudma, et investeerimisprojekti läbiviija korraldaks kohalikul tasandil konsultatsioone ja teeks nende tulemused avalikkusele teatavaks, et võtta arvesse projektide mõju asjakohastele sidusrühmadele. EIP peaks pidama sidet projektide läbiviijate ja projektide kaudu finantseeringu saajatega kogu projektide väljatöötamise aja jooksul. Käesoleva otsusega hõlmatud ajavahemikul allkirjastatud finantseerimislepingud, milles osalevad riikliku sektori asutused, peaksid sõnaselgelt sisaldama võimalust peatada väljamaksed, juhul kui riik, kus investeerimisprojekti ellu viiakse, ei ole käesoleva otsuse alusel enam rahastamiskõlblik.

(23)

Kõikidel tasanditel alates strateegilisest kavandamisest kuni investeerimisprojekti väljatöötamiseni tuleks tagada, et EIP finantseerimistehingud oleksid kooskõlas liidu välispoliitika ja käesolevas otsuses sätestatud üldeesmärkidega ning toetaksid seda poliitikat ja neid eesmärke. Pidades silmas vajadust suurendada liidu välistegevuse sidusust, tuleks komisjoni ja EIP vahel, sealhulgas Euroopa välisteenistuse osalusel, täiendavalt tugevdada dialoogi poliitika ja strateegia teemal, samal ajal Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest nõuetekohaselt teavitades. Sellise koostöö soodustamiseks ja tegevuskulude jagamiseks peaksid väljaspool liitu asuvad EIP esindused paiknema võimaluse korral alati liidu delegatsioonidega samas kohas. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vaheline vastastikuse mõistmise memorandum koostöö ja koordineerimise kohta välisvolitustega hõlmatud piirkondades vaadati 2013. aastal läbi eesmärgiga parandada koostööd ja varajast vastastikust teabevahetust komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja EIP vahel tegevustasandil ning selle kohaldamist tuleks jätkata. Koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi raamistikus peaks hõlmama eelkõige naabruspoliitikas kasutatava diferentseerimispõhimõtte kohaldamise regulaarset läbivaatamist. Eriti oluline on, et komisjon ja EIP, sealhulgas Euroopa välisteenistus, vahetaksid vajaduse korral asjakohaste programmidokumentide koostamisel varajases etapis ja süstemaatiliselt arvamusi, et tagada maksimaalne sünergia nende tegevuse vahel. Samuti tuleks tõhustada koostööd inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning konfliktide ennetamise küsimustes. EIPd tuleks ergutada tegema EIP projektitsükli jooksul koostööd liidu delegatsioonidega.

(24)

Liidu välissuhteid tuleks toetada mitmete õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 236/2014 (4). Pidades silmas vajadust parandada liidu üldise toetuse sidusust asjaomastes piirkondades, tuleks vajaduse korral ja seal, kus see on asjakohane, otsida võimalusi, et kombineerida EIP rahastamist liidu eelarvevahenditega, tehes seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) VIII jaotises sätestatud rahastamisvahendite vormis ning projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel antava tehnilise abina vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendile (IPA II), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 231/2014, (6) Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile (ENI), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 232/2014, (7) arengukoostöö rahastamisvahendile, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 233/2014, (8) partnerluse rahastamisvahendile koostööks kolmandate riikidega, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 234/2014, (9) rahastamisvahendile demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 235/2014, (10) stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendile, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 230/2014 (11) ja tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendile, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 237/2014 (12). Pärast otsust nr 1080/2011/EL lõi komisjon ELi platvormi väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamiseks, et optimeerida toetuste ja laenude ühendamiseks ette nähtud mehhanismide toimimist väljaspool liitu eelkõige liidu üldeelarve täitmisel ja EIP laenude rakendamisel ning vahetada projektitasandil parimaid valitsemistavasid ja hindamiskriteeriumeid. EIP ja teiste finantseerimisasutuste osalemine ühendamismehhanismides peaks olema täielikult kooskõlas liidu välistegevuse eemärkidega, abi tõhususe põhimõtetega ja läbipaistvusega.

(25)

Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvate liiduväliste finantseerimistehingute puhul peaks EIP püüdma veelgi parandada koordineerimist ja koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, eelkõige nendega, kes osalevad väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamiseks ette nähtud ELi platvormi töös. Selline koostöö hõlmab vajaduse korral koostööd sektoripõhiste tingimuste täitmisel ja menetluste vastastikust usaldamist, kaasrahastamise kasutamist ja osalemist ülemaailmsetes algatustes, näiteks abi koordineerimist ja tulemuslikkust edendavates algatustes. Sellise koordineerimise ja koostöö abil tuleks püüda minimeerida võimalikke topeltkulusid ja tegevuse tarbetut dubleerimist. Koostöö peaks põhinema vastastikkuse põhimõttel. Vastavalt vajadusele tuleks edendada EIP vastastikust juurdepääsu muude Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste loodud rahastamisvahenditele. Eesmärgiga hõlmata Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) geograafilise ulatuse laienemine Vahemere piirkonnale, ajakohastati 2012. aastal komisjoni, EIP grupi ning EBRD vahelist kolmepoolset vastastikuse mõistmise memorandumit, mis käsitleb koostööd väljaspool liitu ning võimaldab EIP grupil ja EBRD-l tegutseda teineteist vastastikku täiendavalt, tuginedes oma vastavatele suhtelistele eelistele; seda memorandumit tuleks jätkuvalt kohaldada. Käesolevas otsuses sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada ka siis, kui EIP rahastamist rakendatakse muude Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega sõlmitud koostöökokkulepete kaudu.

(26)

EIPd tuleks ergutada jätkama liiduväliste tehingute rahastamist ka omal riisikol, sealhulgas liidu majandushuvide toetamiseks, sellistes riikides ja selliste investeerimisprojektide puhul, millel on EIP hinnangul piisav krediidivõimelisus, ning võttes arvesse EIP enda riskitaluvusvõimet, nii et ELi tagatise kasutamisel saaks keskenduda riikidele ja investeerimisprojektidele, mille puhul ELi tagatis annab EIP enda hinnangul, sealhulgas jätkusuutliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu osas lisaväärtust.

(27)

EIP peaks laiendama pakutavate innovatiivsete rahastamisvahendite valikut, sealhulgas keskendudes rohkem tagatisvahendite arendamisele. Peale selle peaks EIP aktiivselt püüdma osaleda riskijagamisvahendites ning stabiilset ja prognoositavat rahavoogu tekitavate projektide rahastamises võlakapitaliturgude abil. Eelkõige peaks EIP kaaluma selliste võlakapitalituru instrumentide toetamist, mis on antud rahastamiskõlblikes riikides teostatavatele investeerimisprojektidele. Peale selle peaks EIP suurendama kohalikus vääringus antavate laenude mahtu ja emiteerima võlakirju kohalikel turgudel, tingimusel et finantseeringut saavad riigid rakendavad eelkõige finantssektoris EIP tegevuse hõlbustamiseks vajalikke struktuurireforme ning muid meetmeid. Kapitalituru instrumentide mitmekesistamisel ja laiendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata selle tagamisele, et need instrumendid ei tooks kaasa riskantseid finantstavasid ja võlgasid ega hakkaks seega ohustama finantsstabiilsust.

(28)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande. Aruandes tuleks hinnata EIP finantseerimistehinguid ja nende vastavust käesolevale otsusele, nende lisaväärtust ja panust liidu välispoliitikasse, nende kvaliteeti, nende arengumõju EIP tulemuste mõõtmise raamistikule tuginedes ja finantseeringu saajatele edastatud rahalist kasu. Aruandes peaks samuti olema teave ELi tagatise kasutamise, kliimamuutusi ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate meetmete käesoleva otsuse kohase rahastamise, EIP ja Euroopa Ombudsmani vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi toimimise järelhindamise kohta ning komisjoni ja muude Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega tehtava koostöö, sealhulgas kaasrahastamise kirjeldus. Aruanne tuleks avalikustada, et asjakohastel sidusrühmadel, sealhulgas kodanikuühiskonnal oleks võimalik arvamust avaldada.

(29)

Liidu välispoliitikat toetavaid EIP finantseerimistehinguid tuleks ka edaspidi teha usaldusväärse pangandustava põhimõtete kohaselt. Neid tehinguid tuleks jätkuvalt teha EIP kehtestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt, mis peaksid neid põhimõtteid kajastama, sealhulgas rakendades asjakohaseid kontrollimeetmeid ja järgides EIP avaldust sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta, samuti kooskõlas kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vastavate eeskirjade ja menetlustega. EIP peaks oma finantseerimistehingutes rakendama nõuetekohaselt oma poliitikat liidu, ÜRO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni või rahapesuvastase töökonna hinnangul nõrgalt reguleeritud või koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, et aidata kaasa rahvusvahelisele maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu vastasele võitlusele. Läbipaistvuse huvides peaks EIP võimaluse korral koostama koostöös kohalike finantsvahendajatega nimekirja lõplikest laenusaajatest.

(30)

EIP peaks võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et ELi tagatisega finantseerimistehingute puhul oleksid liidu finantshuvid kaitstud pettuste, korruptsiooni, rahapesu ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastaste ennetavate meetmetega ning et OLAFil oleks õigus teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi finantseeringu saajate valdustes. EIP peaks vastavalt 2008. aastal vastu võetud ja 2013. aastal läbivaadatud sisesuunistele Euroopa Investeerimispanga tegevuses keelatud käitumise ennetamise ja tõkestamise poliitika kohta (EIP pettusevastane poliitika) tegema tihedat koostööd liidu ja liikmesriikide pädevate asutustega, et tugevdada kehtivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise meetmeid ning aidata parandada nende jõustamist. Kooskõlas oma rikkumistest teatamise poliitikaga peaks EIP samuti pöörama potentsiaalse pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse juhtumitega seoses erilist tähelepanu õigusrikkumisest teatajatelt saadavale teabele, nähes ette nõuetekohased järelmeetmed, tagasiside ja kaitse survemeetmete vastu.

(31)

EIP juhtorganeid tuleks ergutada võtma vajalikke meetmeid, et kohandada EIP tegevust viisil, mis aitaks tõhusalt toetada ELi välispoliitikat, ning et täita käesolevas otsuses sätestatud nõuded,

a)

kindlaksmääratud 27 000 000 000 euro suurune ülemmäär;

b)

fakultatiivne 3 000 000 000 euro suurune lisasumma.

a)

kohaliku erasektori arendamine, eelkõige VKEde toetamine;

b)

sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri, sealhulgas transpordi-, energia-, keskkonnainfrastruktuuri ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamine;

c)

kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.

a)

komisjoni või vajaduse korral Euroopa välisteenistuse koostatavad strateegiadokumendid, näiteks riiki ja piirkonda käsitlevad strateegiadokumendid, näidisprogrammid, tegevuskavad ja ühinemiseelsed dokumendid;

b)

EIP strateegilise planeerimise dokumendid, investeerimisprojektide kavad ja EIP iga-aastane aruandlus komisjonile;

c)

muud poliitilised ja tegevusega seotud asjaolud.

a)

riigi rahaülekannete peatamine;

b)

sundvõõrandamine;

c)

sõda või rahvarahutused;

d)

kohtuliku kaitse puudumine lepingu rikkumise korral.

a)

hinnang EIP finantseerimistehingute kohta projekti, sektori, riigi ja piirkonna tasandil ning nende vastavuse kohta käesolevale otsusele;

b)

koondhinnang EIP finantseerimistehingute lisaväärtuse, hinnangulise tootluse, tulemuste ja arengumõju kohta, tuginedes EIP tulemuste mõõtmise raamistiku aastaaruandele. Selleks kasutab EIP tulemuslikkuse näitajaid, mis puudutavad rahastatud projektide arengu-, keskkonna- ja sotsiaalaspekte (sealhulgas inimõigustega seotud aspekte), võttes arvesse abi tõhusust käsitleva Pariisi 2005. aasta deklaratsiooni asjakohaseid näitajaid. Projektide keskkonnaaspektide näitajad peavad sisaldama nn puhta tehnoloogia kriteeriume, mis keskenduvad põhimõtteliselt energiatõhususele ja heitkoguste vähendamise tehnoloogiatele;

c)

hinnang EIP finantseerimistehingute panuse kohta liidu välispoliitika rakendamisse ja strateegiliste eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse artiklis 5 osutatud piirkondlikke tehnilisi tegevussuuniseid;

d)

koondhinnang EIP finantseerimistehingute saajatele üle kantud rahalise kasu kohta;

e)

hinnang EIP finantseerimistehingute kvaliteedi kohta, eelkõige selle kohta, mil määral EIP on hoolsuskohustuse täitmise ja rahastatud investeerimisprojektide kontrollimisel võtnud arvesse keskkonnaalast ja sotsiaalset jätkusuutlikkust;

f)

üksikasjalik teave ELi tagatise kasutamise kohta;

g)

teave kliimamuutusi ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate meetmete käesoleva otsuse kohase rahastamise mahtude kohta, koondmõju artikli 9 lõikes 4 osutatud absoluutsetele ja suhtelistele kasvuhoonegaaside heitkogustele ning kliimamuutuste riskiga seoses hinnatud projektide arv;

h)

komisjoni ning muude Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega tehtava koostöö, sealhulgas kaasrahastamise kirjeldus. Eelkõige esitatakse aruandes selliste liidu ning muude Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste rahaliste vahendite jaotus, mida kasutatakse koos EIP rahastamisega; sellega antakse ülevaade käesoleva otsuse alusel tehtud EIP finantseerimistehingutega toetatud üldistest investeeringutest. Aruandesse märgitakse ka selliste uute vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimine EIP ja teiste Euroopa või rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahel, mis mõjutavad käesoleva otsuse kohaseid EIP finantseerimistehinguid;

i)

teave EIP ja Euroopa Ombudsmani vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi toimimise järelhindamise kohta, niivõrd kui asjaomane memorandum käsitleb käesoleva otsusega hõlmatud EIP finantseerimistehinguid.

a)

kõik käesoleva otsuse kohaselt tehtud EIP finantseerimistehingud pärast projekti heakskiitmise etappi, näidates eelkõige, kas investeerimisprojekt on kaetud ELi tagatisega, ning kuidas see toetab liidu välistegevuse eesmärke, märkides eelkõige ära selle majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju;

b)

iga EIP ja muude Euroopa või rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi, mis mõjutab käesoleva otsuse kohaseid EIP finantseerimistehinguid, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid;

c)

kui see on võimalik ja asjakohane, olemasolevad raamlepingud EIP ja abi saava riigi vahel. Uutele lepingutele alla kirjutades või olemasolevaid muutes püüab EIP võimaldada nende avalikustamist;

d)

EIP jaotuspõhimõtted.

a)

hinnang jaotuspõhimõtete kohaldamisele;

b)

hinnang EIP aruandlusele ja asjakohasel juhul soovitused selle parandamiseks;

c)

hinnang tulemuste mõõtmise raamistikule, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad ja kriteeriumid ning nende panus käesoleva otsuse eesmärkide saavutamisse;

d)

üksikasjalik ülevaade kriteeriumidest, mida võeti arvesse soovituses fakultatiivse lisasumma täieliku või osalise võimaliku aktiveerimise kohta.