Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014D0202

    Komisjoni otsus, 20. märts 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt määratud haldusasutuste otsusega, mis käsitleb arvutiserverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingu C lisasse ning lepingu C lisas märgitud kuvarite ja pilditöötlusseadmete spetsifikaatide läbivaatamist (EMPs kohaldatav tekst) (2014/202/EL)

    ELT L 114, 16.4.2014, p. 68–148 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/202/oj

    16.4.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 114/68


    KOMISJONI OTSUS,

    20. märts 2014,

    millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt määratud haldusasutuste otsusega, mis käsitleb arvutiserverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingu C lisasse ning lepingu C lisas märgitud kuvarite ja pilditöötlusseadmete spetsifikaatide läbivaatamist

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2014/202/EL)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2012. aasta otsust 2013/107/EL Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (1) eriti selle artiklit 4,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Lepingu kohaselt töötab Euroopa Komisjon koostöös Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseametiga (US EPA) välja ühised kontoriseadmete spetsifikaadid ja vaatab need regulaarselt läbi, millest tulenevalt muudetakse lepingu C lisa.

    (2)

    Euroopa Liidu seisukoha seoses spetsifikaatide muutmisega peab kindlaks määrama komisjon.

    (3)

    Käesoleva otsusega ette nähtud meetmete puhul võetakse arvesse arvamust, mille esitab Euroopa Liidu Energy Star’i komisjon, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 106/2008 (ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta (2); muudetud määrusega (EL) nr 174/2013) (3) artiklis 8.

    (4)

    C lisa II osas esitatud kuvarite spetsifikaat ja C lisa III osas esitatud pilditöötlusseadmete spetsifikaat tuleb kehtetuks tunnistada ning asendada käesolevale otsusele lisatud spetsifikaatidega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Ainus artikkel

    Euroopa Liidu seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt määratud haldusasutused ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa II ja III osas esitatud kuvarite ja pilditöötlusseadmete spetsifikaatide läbivaatamist ning uute arvutiserverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingusse, põhineb lisatud otsuse eelnõul.

    Otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Brüssel, 20. märts 2014

    Komisjoni nimel

    president

    José Manuel BARROSO


    (1)  ELT L 63, 6.3.2013, lk 5.

    (2)  ELT L 39, 13.2.2008, lk 1.

    (3)  ELT L 63, 6.3.2013, lk 1.


    I LISA

    OTSUSE EELNÕU,

    […],

    milles Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamist käsitleva lepinguga moodustatud juhtorganid käsitlevad serverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingu C lisasse ning lepingu C lisas esitatud kuvarite ja kujutise reprodutseerimise seadmete spetsifikaatide läbivaatamist

    JUHTORGANID,

    võttes arvesse Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingut, eriti selle XII artiklit,

    ning arvestades, et lepingusse tuleks lisada spetsifikaadid selliste uute toodete jaoks nagu serverarvutid ja puhvertoiteallikad ning kujutise reprodutseerimise seadmete ja kuvarite kehtivad spetsifikaadid tuleks läbi vaadata,

    ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

    Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamist käsitleva lepingu C lisasse lisatakse I osa „Kuvarid”, II osa „Puhvertoiteallikad”, III osa „Serverarvutid” ja IV osa „Kujutise reprodutseerimise seadmed” alljärgneval kujul.

    Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamist käsitleva lepingu C lisa praegune II osa „Kuvarid” ja III osa „Kujutise reprodutseerimise seadmed” tunnistatakse kehtetuks.

    Otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist. Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla kaaseesistujad.

    Alla kirjutatud Washington DC-s, […]

    […]

    Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuuri nimel

    Alla kirjutatud Brüsselis, […]

    […]

    Euroopa Liidu nimel


    II LISA

    C LISA

    LEPINGU II OSA

    „I.   KUVARISPETSIFIKAADID

    1.   Mõisted

    1.1.   Tooteliigid

    Elektrooniline kuvar (kuvar): kaubanduslikult kättesaadav toode, mille ekraan ja sellega seotud elektroonika on sageli paigutatud ühte korpusesse ning mille peamine funktsioon on esitada visuaalset teavet 1) arvutist, tööjaamast või serverist ühe või mitme sisendi (nagu VGA, DVI, HDMI, kuvariport, IEEE 1394, USB) kaudu, 2) välisest salvestusseadmest (nt USB-mälupulgalt, mälukaardilt) või 3) võrguühendusest.

    a)

    Arvutimonitor: elektrooniline seade, mille ekraani diagonaal on tavapäraselt suurem kui 12 tolli ja pikselduse tihedus üle 5 000 piksli ruuttolli kohta ning millele kuvatakse arvuti kasutajaliides ja avatud programmid, et kasutaja saaks (tavaliselt klaviatuuri ja hiire abil) arvutiga suhelda.

    Kõrgendatud pildikvaliteediga kuvar: arvutimonitor, millel on kõik järgmised omadused ja funktsioonid:

    i)

    kontrastsus vähemalt 60:1 mõõdetuna vähemalt 85kraadise horisontaalse vaatenurga all ekraani katteklaasiga või ilma selleta;

    ii)

    loomulik eraldusvõime 2,3 megapikslit (MP) või rohkem ning

    iii)

    vähemalt sRGB värvihaare vastavalt standardile IEC 61966 2-1. Värviruumi erinevused on lubatud, tingimusel, et toetatud on vähemalt 99 % määratletud sRGB-värvidest.

    b)

    Digitaalne pildiraam: elektrooniline seade, mille ekraani diagonaal on tavapäraselt kuni 12 tolli ja mille peamine funktsioon on kuvada digitaalseid pilte. Pildiraami eriomaduste hulka võivad kuuluda programmeeritav taimer, kasutaja kohaloleku andur, audio- ja videovõimalused ning Bluetooth ja traadita ühendus.

    c)

    Infoekraan: elektrooniline seade, mille ekraani diagonaal on tavapäraselt suurem kui 12 tolli ja pikselduse tihedus kuni 5 000 pikslit ruuttolli kohta. Seadet turustatakse tavaliselt kaubandusliku tabloona kasutamiseks väljaspool kontorikeskkonda kohtades, kus seda peaks nägema palju inimesi, nt jaekauplustes ja kaubanduskeskustes, restoranides, muuseumides, hotellides, vabaõhukohtades, lennujaamades ning konverentsi- või klassiruumides.

    1.2.   Väline toiteallikas: vahel nimetatakse ka väliseks toiteadapteriks. Komponent, mis on paigutatud kuvarist väljapoole jäävasse eraldi korpusesse ning on ette nähtud elektrivõrgust saadava vahelduvvoolu toitepinge muundamiseks madalama(te)ks alalistoite pinge(te)ks eesmärgiga anda kuvarile toidet. Väline toiteallikas ühendatakse kuvariga eemaldatava või aparatuurse elektrilise sõrm-haaratsühenduse, kaabli, juhtme või muu ühendusega.

    1.3.   Tööolekud

    a)

    Sisselülitatud olek: energiatarbe seisund, mille korral toode on aktiveeritud ja täidab üht või mitut peamist funktsiooni. Üldkeeles kirjeldatakse seda olekut ka sõnadega „aktiivne”, „kasutusel” ja „tavalisel töörežiimil”. Reeglina on selle oleku energiatarbimine suurem kui puhkeoleku või väljalülitatud oleku puhul.

    b)

    Puhkeolek: energiatarbe seisund, millesse toode lülitub pärast ühendatud seadmest saadud signaali või tootesisest impulssi. Toode võib lülituda sellesse olekusse ka kasutaja sisestatud signaali peale. Toode peab sellest seisundist ärkama, kui saab ühendatud seadmest, võrgust või kaugjuhtimispuldilt signaali ja/või tootesisese impulsi. Puhkeolekus toode ei kuva nähtavat pilti; võimaliku erandi moodustavad kasutajale suunatud või kaitseotstarbelised funktsioonid (nt tooteinfo või olekukuva) või sensoripõhised funktsioonid.

    Märkused.

    1.

    Tootesisese impulsi võib anda näiteks taimer või kasutaja kohaloleku andur.

    2.

    Toite reguleerimise puhul ei ole tegu kasutaja sisestatud signaaliga.

    c)

    Väljalülitatud olek: energiatarbe seisund, milles toode on ühendatud toiteallikaga, kuid ei täida ühtegi sisselülitatud oleku või puhkeoleku funktsiooni. Selline olek võib kesta määramata aja. Toode saab sellest olekust välja lülituda ainult juhul, kui kasutaja kasutab reaalselt toitelülitit või -regulaatorit. Mõnel tootel ei pruugi seda olekut olla.

    1.4.   Heledus: valgustugevuse fotomeetriline suurus etteantud suunas kiirguva valguse pindalaühiku kohta; seda väljendatakse kandelates ruutmeetri kohta (cd/m2). Heledus on seotud kuvari heledusseadetega.

    a)

    Suurim dokumenteeritud heledus: suurim heledus, mille kuvar võib saavutada sisselülitatud olekus algsätitud seadetega ja mille valmistaja on määratlenud näiteks kasutusjuhendis.

    b)

    Suurim mõõdetud heledus: suurim heledus, mille kuvar võib saavutada näiteks heleduse ja kontrasti käsitsi reguleerimise korral.

    c)

    Tarnimisel seadistatud heledus: kuvari heledus tehases vaikimisi algsätitud seadetega, mille valmistaja on valinud tavapärase kodukasutuse või asjakohase kommertskasutuse jaoks. Kui kuvaril on vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatne reguleerimine, võib tema tarnimisel seadistatud heledus varieeruda olenevalt kuvari kasutuskoha ümbrusvalgustuse tasemest.

    1.5.   Ekraani pindala: ekraani nähtava osa laiuse ja kõrguse korrutis; mõõtühikuks on ruuttoll (in2).

    1.6.   Heleduse automaatne reguleerimine (Automatic Brightness Control, ABC): isetoimiv mehhanism, mis reguleerib kuvari heledust, lähtudes ümbrusvalgustuse tasemest.

    1.7.   Ümbrusvalgustuse tase: kuvari kasutuskoha ümbruse (nt elutoa või kabineti) valgusallikate loodav summaarne valgustatus.

    1.8.   Sildühendus: füüsiline ühendus kahe jaoturikontrolleri vahel, tavaliselt (kuid mitte alati) USB või FireWire kujul, mis võimaldab laiendada portide kasutust tavaliselt selleks, et muuta portide asukoht kasutajale mugavamaks või suurendada kasutada olevate portide arvu.

    1.9.   Võrguvalmidus: seadme suutlikkus saada pärast võrku ühendamist IP-aadress.

    1.10.   Kasutaja kohaloleku andur: seade, mis võimaldab kindlaks teha, kas ekraani ees või vahetus ümbruses on inimesi. Kasutaja kohaloleku andurit kasutatakse üldjuhul selleks, et kuvar lülituks vastavalt vajadusele sisse, puhkeolekusse või välja.

    1.11.   Tootepere: hulk sama kaubamärgi all valmistatud kuvareid, mille ekraanid on ühesuurused ja ühesuguse eraldusvõimega ning mis on paigutatud ühte korpusesse, kuid mille riistvara võib olla konfigureeritud erinevalt.

    Näide: tootepereks võib lugeda kaks sama mudelisarja arvutimonitori, mille ekraani diagonaal on 21 tolli ja eraldusvõime 2,074 megapikslit (MP), kuid mille muud omadused (nt sisseehitatud kõlarid või kaamera) on erinevad.

    1.12.   Tüüpiline mudel: toote selline konfiguratsioon, mille vastavust ENERGY STARi nõuetele on katsetatud ning mida kavatsetakse turustada ENERGY STARi märgisega.

    2.   Reguleerimisala

    2.1.   Hõlmatud tooted

    2.1.1.

    ENERGY STARi vääriliseks võivad kvalifitseeruda siin esitatud kuvari määratlusele vastavad tooted, mis saavad oma toite vahelduvvooluna otse elektrivõrgust kas välise toiteallika või andme- või võrguühenduse kaudu, välja arvatud jaotises 2.2 loetletud tooted.

    2.1.2.

    Käesoleva spetsifikaadi kohaselt kvalifitseeruvad märgise saamiseks järgmist tüüpi tooted:

    a)

    arvutimonitorid,

    b)

    digitaalsed pildiraamid,

    c)

    infoekraanid ja

    d)

    muud tooted, sh klaviatuuri, videofunktsiooni ja hiire lülitiga (KVM lülitiga) monitorid ning muud tööstusharuspetsiifilised kuvarid, mis vastavad käesolevas spetsifikaadis esitatud määratlustele ja kvalifikatsioonikriteeriumidele.

    2.2.   Hõlmamata tooted

    2.2.1.

    Käesoleva spetsifikaadi kohaselt ei kvalifitseeru märgise saamiseks tooted, mida hõlmab mõni muu ENERGY STARi tootespetsifikaat. Praegu kehtivate spetsifikaatide nimekiri on veebilehel www.eu-energystar.org.

    2.2.2.

    Käesoleva spetsifikaadi alusel ei saa märgise saamiseks kvalifitseeruda järgmised tooted:

    a)

    tooted, mille ekraani nähtava osa diagonaal on suurem kui 61 tolli;

    b)

    sisseehitatud TV-tuuneriga tooted;

    c)

    televiisoritena turustatavad ja müüdavad tooted, sh arvuti sisendpordiga (nt VGA) tooted, mida turustatakse ja müüakse peamiselt televiisoritena;

    d)

    komponentteleviisorid ehk tooted, mis koosnevad kahest või enamast eraldi komponendist (nt kuvarist ja tuunerist), mida turustatakse ja müüakse televiisorina ühe mudeli- või süsteeminimetuse all. Komponentteleviisoril võib olla mitu toitekaablit;

    e)

    televiisori ja arvutimonitorina toimivate kahefunktsiooniliste seadmetena turustatavad ja müüdavad tooted;

    f)

    mobiilsed arvuti- ja sideseadmed (nt klaviatuuriga ja klaviatuurita tahvelarvutid, e-lugerid, nutitelefonid);

    g)

    tooted, mis peavad vastama meditsiiniseadmetele kehtestatud nõuetele, millega on keelatud toitehalduse funktsioon, ja/või millel puudub puhkeoleku määratlusele vastav energiatarbimise olek, ning

    h)

    kõhnklient-, ülikõhnklient- ja nullklientarvutid.

    3.   Kvalifikatsioonikriteeriumid

    3.1.   Tüvenumbrid ja ümardamine

    3.1.1.

    Kõigis arvutustehetes kasutatakse vahetult mõõdetud (ümardamata) väärtusi.

    3.1.2.

    Kui ei ole sätestatud teisiti, hinnatakse vastavust spetsifikaadi nõuetele vahetult mõõdetud või arvutatud väärtuste põhjal, mida ei ole ümardatud.

    3.1.3.

    ENERGY STARi veebisaidile aruandluse eesmärgil esitatud vahetult mõõdetud või arvutatud väärtused ümardatakse lähima tüvenumbrini, nagu on kirjeldatud vastavates spetsifikaadi nõuetes.

    3.2.   Üldnõuded

    3.2.1.

    Väline toiteallikas: kui toode tarnitakse koos välise toiteallikaga, peab väline toiteallikas vastama energiatõhususmärgistust käsitleva rahvusvahelise protokolli toimivusnõuete V tasemele ja kandma V taseme märgistust. Lisateavet märgistamist käsitleva protokolli kohta saab veebilehelt www.energystar.gov/powersupplies.

    Välised toiteallikad peavad vastama V taseme nõuetele, kui neid katsetatakse vastavalt 11. augusti 2004. aasta dokumendile „Test Method for Calculating the Energy Efficiency of Single-Voltage External Ac-Dc and Ac-Ac Power Supplies”.

    3.2.2.

    Toitehaldus:

    a)

    Toodetel peab olema vähemalt üks toitehalduse funktsioon, mis on vaikimisi aktiveeritud ja mida saab kasutada automaatseks üleminekuks sisselülitatud olekust puhkeolekusse kas ühendatud peremeesseadme kaudu või seadmesiseselt (nt vaikimisi lubatud VESA kuvari toitehalduse signaliseerimise (Display Power Management Signalling, DPMS) tugi).

    b)

    Toodetel, mis tekitavad kuvatavat sisu ühest või mitmest sisemisest allikast, peab olema vaikimisi aktiveeritud andur või taimer, mis viiks kuvari automaatselt väljalülitatud või puhkeolekusse.

    c)

    Kui tootel on seadistatud sisemine vaikimisi viivitusaeg, mille möödumisel lülitub toode sisselülitatud olekust väljalülitatud või puhkeolekusse, tuleb viivitusaeg dokumenteerida.

    d)

    Arvutimonitorid lülituvad väljalülitatud või puhkeolekusse automaatselt 15 minuti jooksul pärast ühenduse katkemist peremeesarvutiga.

    3.3.   Sisselülitatud oleku nõuded

    3.3.1.

    ENERGY STARi katsemeetodi kohaselt mõõdetud sisselülitatud oleku energiatarbimine (PON) ei tohi olla suurem kui sisselülitatud oleku suurim vajalik võimsus (PON_MAX), mis arvutatakse ja ümardatakse vastavalt allpool esitatud tabelile 1.

    Kui valemiga 1 arvutatud pikselduse tihedus (DP) on suurem kui 20 000 pikslit ruuttolli kohta, siis kasutatakse PON_MAXi arvutamiseks ekraani eraldusvõimet (r), mis määratakse kindlaks vastavalt valemile 2.

    Valem 1. Pikselduse tiheduse arvutamine

    Formula

    kus:

    DP on toote pikselduse tihedus ümardatuna lähima täisarvuni pikslites ruuttolli kohta,

    r on ekraani eraldusvõime megapikslites ja

    A on ekraani nähtava osa pindala ruuttollides.

    Valem 2. Eraldusvõime arvutamine juhuks, kui toote pikselduse tihedus (DP) on suurem kui 20 000 pikslit ruuttolli kohta

    Formula

    Formula

    kus:

    r1 ja r2 on PON_MAX-i arvutamiseks kasutatav ekraani eraldusvõime megapikslites,

    DP on toote pikselduse tihedus ümardatuna lähima täisarvuni pikslites ruuttolli kohta ning

    A on ekraani nähtava osa pindala ruuttollides.

    Tabel 1

    Sisselülitatud oleku suurima vajaliku võimsuse (PON_MAX) arvutamine

    Tooteliik ja

    ekraani diagonaali suurus d

    (tollides)

    PON_MAX,

    kus Dp ≤ 20 000 pikslit ruuttolli kohta

    (vattides)

    kus:

    r = ekraani eraldusvõime megapikslites

    A = ekraani nähtava osa pindala ruuttollides

    Tulemus ümardatakse lähima kümnendikvatini

    PON_MAX,

    kus DP > 20 000 pikslit ruuttolli kohta

    (vattides)

    kus:

    r = ekraani eraldusvõime megapikslites

    A = ekraani nähtava osa pindala ruuttollides

    Tulemus ümardatakse lähima kümnendikvatini

    d < 12,0

    Formula

    Formula

    12,0 ≤ d < 17,0

    Formula

    Formula

    17,0 ≤ d < 23,0

    Formula

    Formula

    23,0 ≤ d < 25,0

    Formula

    Formula

    25,0 ≤ d ≤ 61,0

    Formula

    Formula

    30,0 ≤ d ≤ 61,0

    (ainult infoekraani määratlusele vastavate toodete puhul)

    Formula

    Formula

    3.3.2.

    Kõrgendatud pildikvaliteediga kuvari määratlusele vastavate toodete puhul lisatakse tabeli 1 kohaselt arvutatud PON_MAXi väärtusele valemiga 3 arvutatud võimsusvaru (PEP). Sellisel juhul ei või ENERGY STARi katsemeetodi kohaselt mõõdetud PON olla suurem kui PON_MAXi ja PEP väärtuste summa.

    Valem 3. Kõrgendatud pildikvaliteediga kuvarite sisselülitatud oleku võimsusvaru arvutamine

    Formula

    Formula

    kus:

    PEP < 27″ on kuni 27-tollise diagonaaliga kõrgendatud pildikvaliteediga kuvari sisselülitatud oleku võimsusvaru vattides,

    PEP ≥ 27″ on vähemalt 27-tollise diagonaaliga kõrgendatud pildikvaliteediga kuvari sisselülitatud oleku võimsusvaru vattides, ja

    PON_MAX on sisselülitatud oleku suurim vajalik võimsus vattides.

    3.3.3.

    Vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega toodete puhul liidetakse valemiga 5 arvutatud võimsusvaru (PABC) tabeli 1 kohaselt arvutatud PON_MAX-i väärtusele, kui valemiga 4 arvutatud sisselülitatud oleku võimsuse vähendamine (RABC) on vähemalt 20 %.

    a)

    Kui RABC on vähem kui 20 %, ei liideta PABC-d PON_MAX-i väärtusele.

    b)

    Desaktiveeritud heleduse automaatse reguleerimise korral ei tohi ENERGY STARi katsemeetodi kohaselt mõõdetud PON olla suurem kui PON_MAX.

    Valem 4. Sisselülitatud oleku võimsuse vähendamise arvutamine vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega toodete puhul

    Formula

    kus:

    RABC on heleduse automaatsest reguleerimisest tulenev võimsuse vähendamine sisselülitatud olekus (protsentides),

    P300 on sisselülitatud olekus mõõdetud energiatarbimine vattides, kui ümbrusvalgustuse tase on 300 luksi, ja

    P10 on sisselülitatud olekus mõõdetud energiatarbimine vattides, kui ümbrusvalgustuse tase on 10 luksi.

    Valem 5. Sisselülitatud oleku võimsusvaru arvutamine vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega toodete puhul

    Formula

    kus:

    PABC on sisselülitatud oleku võimsusvaru vattides ja

    PON_MAX on sisselülitatud oleku suurim vajalik võimsus vattides.

    3.3.4.

    Madalapingelise alalisvoolutoitega toodete puhul ei tohi valemiga 6 arvutatud PON olla suurem kui tabeli 1 kohaselt arvutatud PON_MAX.

    Valem 6. Madalapingelise alalisvoolutoitega toodete sisselülitatud oleku energiatarbimise arvutamine

    Formula

    kus:

    PON on sisselülitatud oleku arvutuslik energiatarbimine vattides,

    PL on madalapingelise alalisvoolutoite allika vahelduvvoolu tarbimine vattides, kui koormuseks on katsetatav seade, ja

    PS on vahelduvvoolutoiteallika kaovõimsuse lubatav piirväärtus vattides.

    3.4.   Puhkeoleku nõuded

    3.4.1.

    Kui tootel puuduvad tabelis 3 ja 4 nimetatud andmeside- või võrgufunktsioonid, ei tohi tema puhkeoleku mõõdetud võimsustarve (PSLEEP) olla suurem kui tabeli 2 kohane suurim vajalik võimsus puhkeolekus (PSLEEP_MAX).

    Tabel 2

    Suurim vajalik võimsus puhkeolekus (PSLEEP_MAX)

    PSLEEP_MAX

    (vattides)

    0,5

    3.4.2.

    Kui tootel on üks või mitu tabelis 3 või 4 nimetatud andmeside- või võrgufunktsiooni, ei tohi tema puhkeoleku mõõdetud võimsustarve (PSLEEP) olla suurem kui valemiga 7 arvutatud puhkeoleku suurim nõutav võimsustarve andmeside/võrguühenduse korral (PSLEEP_AP).

    Valem 7. Puhkeoleku suurima nõutava võimsustarbe arvutamine andmeside/võrguühenduse korral

    Formula

    kus:

    PSLEEP_AP on puhkeoleku suurim vajalik võimsustarve vattides, kui katsetatakse täiendava energiatarbimissuutlikkusega tooteid,

    PSLEEP_MAX on tabeli 2 kohane puhkeoleku suurim vajalik võimsustarve vattides,

    PDN on võimsusvaru vattides vastavalt tabelis 3 esitatud määratlusele, kui puhkeolekus tehtavate katsete korral on andmeside- või võrgufunktsioonid sisse lülitatud, ja

    PADD on võimsusvaru vattides vastavalt tabelis 4 esitatud määratlusele, kui puhkeolekus tehtavate katsete korral on sisse lülitatud muud vaikimisi aktiveeritud funktsioonid.

    Tabel 3

    Võimsusvarud puhkeolekus andmeside- või võrgufunktsioonide korral

    Funktsioon

    Hõlmatud liigid

    PDN

    (vattides)

     

    USB 1.x

    0,1

    USB 2.x

    0,5

    USB 3.x, DisplayPort (ilma videoühenduseta), Thunderbolt

    0,7

    Võrk

    Kiire Ethernet

    0,2

    Gigabitt-Ethernet

    1,0

    Wi-Fi

    2,0


    Tabel 4

    Võimsusvarud puhkeolekus muude funktsioonide korral

    Funktsioon

    Hõlmatud liigid

    PADD

    (vattides)

    Andur

    Kasutaja kohaloleku andur

    0,5

    Mälu

    Välkmälukaardi-/kiipkaardilugejad, kaameraliidesed, PictBridge

    0,2

    1. näide. 2,0 W Wi-Fi lisa võib kasutada sellise digitaalse pildiraami puhul, millel on puhkeolekus tehtavate katsete korral ühendatud ja aktiveeritud ainult üks silla- või võrgufunktsioon, Wi-Fi ja muid funktsioone selliste katsete korral aktiveeritud ei ole. Tuletades meelde, et Formula, Formula.

    2. näide. Kui arvutimonitoril on USB 3.x ja DisplayPort (ilma videoühenduseta) sillafunktsioon, ühendatakse ja aktiveeritakse katsete ajaks ainult USB 3.x. Selle kuvari puhul võib kasutada 0,7 W USB 3.x lisa, eeldusel, et puhkeolekus tehtavate katsete korral ei ole aktiveeritud muid funktsioone. Tuletades meelde, et Formula, Formula.

    3. näide. Kui arvutimonitoril on üks silla- ja üks võrgufunktsioon, USB 3.x ja Wi-Fi, ühendatakse ja aktiveeritakse puhkeolekus tehtavate katsete ajaks mõlemad funktsioonid. Selle kuvari puhul võib kasutada 0,7 W USB 3.x lisa ja 2,0 W Wi-Fi lisa, eeldusel, et puhkeolekus tehtavate katsete korral ei ole aktiveeritud muid funktsioone. Tuletades meelde, et Formula, Formula.

    3.4.3.

    Kui tootel on mitu puhkeolekut (nt puhkeolek ja sügav puhkeolek) ei tohi ühegi puhkeoleku puhul mõõdetud võimsustarve (PSLEEP) olla suurem kui PSLEEP_MAX, kui tegemist on ilma andme- või võrguühenduse funktsioonita tootega, või PSLEEP_AP, kui katsetatud toodetel on täiendav energiatarbimissuutlikkus, näiteks andmeside sildühendus või võrguühendus. Kui tootel on erinevad käsitsi valitavad puhkeolekud või kui toode võib lülituda puhkeolekusse eri meetoditel (nt kaugjuhtimispuldi abil või peremeesarvuti lülitamisel puhkeolekusse), esitatakse kvalifitseerumiseks suurima PSLEEP näitajaga puhkeoleku PSLEEP (puhkeoleku mõõdetud võimsustarve), mõõdetuna katsemeetodi jaotise 6.5 kohaselt. Kui toode lülitub automaatselt ühest puhkeolekust teise, esitatakse kvalifitseerumiseks kõigi puhkeolekute keskmine PSLEEP, mis on mõõdetud katsemeetodi jaotise 6.5 kohaselt.

    3.5.   Väljalülitatud oleku nõuded

    Väljalülitatud oleku mõõdetud energiatarbimine (POFF) ei tohi olla suurem kui tabeli 5 kohane suurim tarbitav võimsus väljalülitatud olekus (POFF_MAX).

    Tabel 5

    Suurim tarbitav võimsus väljalülitatud olekus (POFF_MAX)

    POFF_MAX

    (vattides)

    0,5

    3.6.   Kõigi toodete puhul tuleb esitada suurim dokumenteeritud ja suurim mõõdetud heledus; tarnimisel seadistatud heledus tuleb dokumenteerida kõigi toodete puhul peale toodete, millel on aktiveeritud heleduse automaatne reguleerimine.

    4.   Katsenõuded

    4.1.   Katsemeetodid

    Euroopa Liidu turgudele lastavate toodete valmistajad peavad tegema katsed ja ise sertifitseerima ENERGY STARi suunistele vastavad tootemudelid. Allpool on kirjeldatud katsemeetodid, mille abil tehakse kindlaks, kas toode vastab ENERGY STARi nõuetele.

    Tooteliik

    Katsemeetod

    Kõik tooteliigid ja ekraanisuurused

    ENERGY STAR Test Method for Determining Displays Energy Use Version 6.0 (ENERGY STARi katsemeetod kuvarite energiatarbe kindlaksmääramise jaoks, versioon 6.0) – läbi vaadatud jaanuaris 2013.

    4.2.   Katseteks vajalik seadmete arv

    4.2.1.

    Katseteks tuleb valida jaotises 1 määratletud tüüpilise mudeli üks eksemplar.

    4.2.2.

    Kui kontrollitakse tootepere vastavust nõuetele, loetakse tüüpiliseks mudeliks tootepere iga tootekategooria sellise konfiguratsiooniga toode, millel on kõige suurem võimsustarve.

    4.3.   Vastavus rahvusvahelise turu nõuetele

    Toodete nõuetelevastavust katsetatakse kõigi nende turgude asjakohastel pinge-/sagedustasemetel, kus on kavas tooteid müüa ja reklaamida ENERGY STARi nõuetele vastavana.

    5.   Kasutajaliides

    Tootjatel soovitatakse kavandada tooteid vastavalt kasutajaliidese standardile IEEE P1621: standard kontori- või tarbijakeskkonnas kasutatavate elektroonikaseadmete toite juhtelementide kasutajaliidese elementide kohta. Üksikasjalikku teavet saab aadressilt http://eetd.LBL.gov/Controls. Kui tootja ei kasuta standardit IEEE P1621, peab ta oma sellekohast otsust vastavalt vajadusele kas EPA-le või Euroopa Komisjonile põhjendama.

    6.   Jõustumiskuupäev

    6.1.

    Kuupäev, millest alates tootjad võivad alustada toodete kvalifitseerimist ENERGY STARi vääriliseks vastavalt käesolevale versioonile 6.0, määratletakse lepingu jõustumiskuupäevana. Selleks, et toode kvalifitseeruks ENERGY STARi vääriliseks, peab ta vastama toote valmistamise ajal kehtinud ENERGY STARi spetsifikaadile. Igal eksemplaril on oma valmistamiskuupäev, milleks on kuupäev (nt kuu ja aasta), mil seade loeti lõplikult kokkupanduks.

    6.1.

    Spetsifikaatide edasine läbivaatamine: EPA ja Euroopa Komisjon jätavad endale õiguse käesolevat spetsifikaati muuta, kui tehnoloogilised ja/või turumuudatused mõjutavad selle kasulikkust tarbijate, tööstuse või keskkonna jaoks. Kooskõlas praeguse tavaga arutatakse spetsifikaati tehtavad muudatused läbi sidusrühmadega. Tuleb silmas pidada, et spetsifikaadi muutmise korral ei kvalifitseeru tootemudel automaatselt ENERGY STARi vääriliseks kogu oma olelusringi jooksul.

    7.   Edasise läbivaatamise kavandamine

    7.1.   Kuvarid, mille diagonaal on suurem kui 61 tolli

    Praegu on turul saada interaktiivseid kuvareid, mille diagonaal on suurem kui 60 tolli ja mida kasutatakse eelkõige kaubanduslikul või õppeotstarbel. On olemas huvi selle vastu, et paremini aru saada, milline on selliste toodete võimsustarve kuvarite katsetamismeetodi kohaste katsete korral, ning EPA ja Euroopa Komisjon teevad enne spetsifikaadi järgmise läbivaatamise kavandamist ja läbivaatamise ajal koostööd sidusrühmadega, et sellist teavet saada. EPA ja Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt huvitatud võimalusest kaasata spetsifikaadi järgmise läbivaatamise käigus hõlmatud toodete hulka ka tooted, mille diagonaali suurus on üle 61 tolli.

    7.2.   Puuteekraani funktsioonid

    EPA ja Euroopa Komisjon soovivad jätkata tõhusustasemete väljatöötamist selliste kuvarite jaoks, millel on uued võimalused ja funktsioonid. Mõlemad organisatsioonid eeldavad, et käesoleva spetsifikaadiga hõlmatud puutetundlikud kuvarid muutuvad turul üha populaarsemaks, seda eriti infoekraanide puhul. Edaspidi kavatsevad EPA, DOE ja Euroopa Komisjon uurida koos sidusrühmadega, kas puutetundlikkus mõjutab sisselülitatud oleku võimsustarvet, et teha kindlaks, kui palju tuleks järgmise spetsifikaadi väljatöötamise käigus pöörata tähelepanu puutetundlikkusega seotud funktsioonidele.

    II.   PUHVERTOITEALLIKATE SPETSIFIKAADID

    1.   Mõisted

    Kui ei ole sätestatud teisiti, on kõik käesolevas dokumendis kasutatud terminid kooskõlas mõistetega, mida on kasutatud Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) standardis IEC 62040-3 (1).

    Käesolevas spetsifikaadis kasutatakse järgmisi mõisteid.

    Puhvertoiteallikas (Uninterruptible Power Supply, UPS): muundurite, lülitite ja energiasalvestite (näiteks akude) kombinatsioon, mis kujutab endast energiaseadet väljundvõimsuse pidevuse säilitamiseks sisendi elektrilise toite tõrke korral (2).

    1.1.

    Energia muundamise viis:

    a)

    staatiline UPS: UPS, mille väljundpinge saadakse pooljuhtjõuelektroonika komponentide abil;

    b)

    rootor-UPS: UPS, mille väljundpinge saadakse ühe või mitme pöörleva elektrimasina abil.

    1)

    Ilma diiselmootorita rootor-UPS (RUPS): rootor-UPS, mis ei sisalda diiselmootorit koormuspoole toite tagamiseks sisendi elektrilise toite tõrke korral.

    2)

    Diiselmootorit sisaldav rootor-UPS (DRUPS): rootor-UPS, mis sisaldab diiselmootorit, mida saab kasutada koormuspoole toite tagamiseks sisendi elektrilise toite tõrke korral.

    c)

    Võimsusväljund:

    1)

    vahelduvvooluväljundiga UPS: UPS, mis annab toidet pideva, perioodiliselt vahelduva suunaga elektrivooluna;

    2)

    alaldav alalisvooluväljundiga UPS: UPS, mis annab toidet pideva ühesuunalise elektrivooluna. Hõlmab nii alalisvoolurakenduste individuaalalaldeid kui ka terviklikke alalisvooluväljundiga UPSe või UPSide süsteeme, mis koosnevad alaldimoodulitest, kontrolleritest ja võimalikest muudest tugikomponentidest.

    Märkus: alaldavaid alalisvooluväljundiga UPSe nimetatakse ka alalditeks. Käesolevas dokumendis kasutatakse terminit „alaldav alalisvooluväljundiga UPS”, sest „alaldi” üksi võib tähendada ka vahelduvvooluväljundiga UPSi alamsüsteemi.

    1.2.

    Moodul-UPS: UPS, mis koosneb kahest või enamast ühele või mitmele ühisele alusraamile jaotatud UPS-seadmest ja ühisest energiasalvestussüsteemist ning mille väljundid on tavaolekus ühendatud täielikult alusraamistikus paiknevate ühiste kogumislattidega. Moodul-UPSi üksikute UPS-seadmete koguarv on n + r, kus n on koormuse kandmiseks vajalike eraldiseisvate UPS-seadmete arv ja r on liiaste UPSide arv. Moodul-UPSe võib kasutada liiasuse loomiseks, võimsuse suurendamiseks või mõlemaks.

    1.3.

    Liiasus: UPSide lisamine rööp-UPSi koormusvõimsuse pidevuse paremaks tagamiseks. Liigitatakse järgmiselt:

    a)

    N + 0: UPS, mis ei talu normaaltalitlusel tekkivaid tõrkeid. Liiasust ei ole;

    b)

    N + 1: rööp-UPS, mis talub normaaltalitlusel ühes UPS-seadmes või ühes mitmest UPS-seadmest koosnevas rühmas tekkivaid tõrkeid;

    c)

    2N: rööp-UPS, mis talub normaaltalitlusel pooltes UPS-seadmetes tekkivaid tõrkeid.

    1.4.

    UPSi talitlusviisid:

    a)

    normaaltalitlus: stabiilne talitlusviis, milles UPS toimib järgmistel tingimustel:

    1)

    vahelduvvoolusisendi tunnussuurused on lubatud tolerantsi piires ja tagavad UPSile toite;

    2)

    energiasalvestussüsteem on laetud või laadimisel;

    3)

    koormus on UPSi sätestatud koormusvahemikus;

    4)

    kasutada saab sätestatud tolerantsi piiresse jäävate tunnussuurustega möödaviiku (kui see on olemas);

    b)

    talitlus salvestatud energiaga: stabiilne talitlusviis, milles UPS toimib järgmistel tingimustel:

    1)

    vahelduvvoolusisend on lahutatud või selle tunnussuurused on väljaspool lubatava tolerantsi piire;

    2)

    kogu võimsus saadakse energiasalvestussüsteemist või DRUPSi puhul sisemisest diiselgeneraatorist või neist mõlemast;

    3)

    koormus on UPSi sätestatud koormusvahemikus;

    c)

    möödaviigutalitlus: talitlusviis, milles UPS toimib siis, kui koormust toidetakse üksnes möödaviigu kaudu.

    1.5.

    UPSi sisendist sõltuvuse klassid:

    a)

    pingest ja sagedusest sõltuv (Voltage and Frequency Dependent, VFD): suudab koormust kaitsta toitekatkestuse eest (3);

    b)

    pingest sõltumatu (Voltage Independent, VI): suudab koormust kaitsta vastavalt klassi VFD nõuetele ning lisaks pakub kaitset ka:

    1)

    sisendile kestvalt toimiva alapinge ja

    2)

    sisendile kestvalt toimiva liigpinge eest (4);

    c)

    pingest ja sagedusest sõltumatu (Voltage and Frequency Independent, VFI): ei sõltu pinge ega sageduse kõikumisest ja suudab koormust kaitsta selliste kõikumiste kahjuliku mõju eest ilma salvestatud energia allikat tühjendamata.

    1.6.

    Ühe normaaltalitlusviisiga UPS: UPS, mis toimib normaaltalitluses vaid ühe sisendist sõltuvuse klassi parameetrite piires. Näiteks UPS, mis toimib ainult klassis VFI.

    1.7.

    Mitme normaaltalitlusviisiga UPS: UPS, mis toimib normaaltalitluses enam kui ühe sisendist sõltuvuse klassi parameetrite piires. Näiteks UPS, mis võib toimida kas klassis VFI või klassis VFD.

    1.8.

    Möödaviik: vahelduvvoolumuundurile alternatiivne voolutrajektoor.

    a)

    Hooldusmöödaviik (trajektoor): alternatiivne voolutrajektoor, mis on ette nähtud koormuse toitevõimsuse säilitamiseks hooldustoimingute ajal.

    b)

    Automaatmöödaviik: kaudse vahelduvvoolumuunduri alternatiivina kasutatav voolutrajektoor (esmane või varu).

    1)

    Mehaaniline möödaviik: möödaviik mehaaniliselt juhitavate kontaktidega lüliti kaudu.

    2)

    Staatiline (elektrooniline) möödaviik: möödaviik elektroonilise toitelüliti kaudu, mis põhineb nt transistoridel, türistoridel, sümistoridel või muudel pooljuhtseadistel või seadistel.

    3)

    Hübriidmöödaviik: möödaviik lüliti kaudu, mille kontakte juhitakse mehaaniliselt ja millele on lisatud vähemalt üks elektrooniline lülituselement.

    1.9.

    Võrdluskoormus katsetamisel: koormus või olukord, mille puhul UPSi väljund annab aktiivvõimsust (vattides, W), millele UPS on arvestatud (5).

    1.10.

    Katsetatav seade (Unit Under Test, UUT): katsetatav UPS, mis on konfigureeritud selliselt, nagu oleks see mõeldud kliendile tarnimiseks, ja mis on varustatud kõigi vajalike lisatarvikutega (nt filtrid või trafod), et täita ENERGY STARi katsemeetodit käsitleva dokumendi jaotises 3 esitatud katsetingimusi.

    1.11.

    Võimsustegur: aktiivvõimsuse P absoluutväärtuse ja näivvõimsuse S suhe.

    1.12.

    Tootepere: tootemudelite kogum, mille 1) on valmistanud sama tootja, 2) mille suhtes kehtivad samad ENERGY STARi kvalifikatsioonikriteeriumid ja 3) mille ehitus on põhimõtteliselt ühesugune. UPSide puhul on tootepere sees vastuvõetavad järgmised erinevused:

    a)

    paigaldatud moodulite arv,

    b)

    liiasus,

    c)

    sisend- ja väljundfiltrite liik ja kogus,

    d)

    alaldi lainekuju (6) ning

    e)

    energiasalvestussüsteemi mahutavus.

    1.13.

    Lühendid:

    a)   A: amper,

    b)   ac: vahelduvvool (Alternating Current),

    c)   dc: alalisvool (Direct Current),

    d)   DRUPS: diiselmootorit sisaldav rootor-UPS (Diesel coupled rotary UPS),

    e)   RUPS: rootor-UPS (Rotary UPS),

    f)   THD: harmooniliste komponentide summaarne moonutustegur (Total Harmonic Distortion),

    g)   UPS: puhvertoiteallikas (Uninterruptible Power Supply),

    h)   UUT: katsetatav seade (Unit Under Test),

    i)   V: volt,

    j)   VFD: pingest ja sagedusest sõltuv (Voltage and Frequency Dependent),

    k)   VFI: pingest ja sagedusest sõltumatu (Voltage and Frequency Independent),

    l)   VI: pingest sõltumatu (Voltage Independent),

    m)   W: vatt,

    n)   Wh: vatt-tund.

    2.   Reguleerimisala

    2.1.   ENERGY STARi vääriliseks võivad kvalifitseeruda käesolevas dokumendis esitatud puhvertoiteallika (UPS) määratlusele vastavad tooted, kaasa arvatud staatilised ja rootor-UPSid, vahelduvvooluväljundiga UPSid ja alaldavad alalisvooluväljundiga UPSid, välja arvatud jaotises 2.3 loetletud tooted.

    2.2.   Käesoleva spetsifikatsiooni kohaselt kvalifitseeruvad muu hulgas järgmised tooted:

    a)

    tavatarbijale mõeldud UPSid, mille eesmärk on kaitsta lauaarvuteid ja nende välisseadmeid ja/või koduste meelelahutussüsteemide seadmeid, näiteks televiisoreid, digibokse, digitaalseid videosalvesteid ning BD- ja DVD-mängijaid;

    b)

    kommertskasutuseks mõeldud UPSid, mille eesmärk on kaitsta väikeettevõtete ja kontorite info- ja sideseadmeid, näiteks servereid, võrgukommutaatoreid ja ruutereid ning väikseid mälukeskusi;

    c)

    andmekeskuste UPSid, mille eesmärk on kaitsta suuremahulisi info- ja sideseadmeid, näiteks ettevõtete servereid, võrguseadmeid ja suuri salvestusmassiive, ning

    d)

    telekommunikatsioonis kasutatavad alaldavad alalisvooluväljundiga UPSid, mille eesmärk on kaitsta telekommunikatsiooni võrgusüsteeme ja mis asuvad peakorteris või eemal asuvates traadita side-/kärgvõrkude kohapealsetes keskustes.

    2.3.   Hõlmamata tooted

    2.3.1.

    Käesoleva spetsifikaadi kohaselt ei kvalifitseeru märgise saamiseks tooted, mida hõlmab mõni muu ENERGY STARi tootespetsifikaat. Praegu kehtivate spetsifikaatide nimekiri on veebilehel www.eu-energystar.org.

    2.3.2.

    Käesoleva spetsifikaadi alusel ei saa märgise saamiseks kvalifitseeruda järgmised tooted:

    a)

    tooted, mis on paigaldatud arvuti- või muu koormava lõppseadme ümbrisesse (nt akutoega sisemised toiteallikad või modemite ja turvasüsteemide varuakud jne);

    b)

    tööstuslikud UPSid, mis on konstrueeritud selleks, et kaitsta kriitilise tähtsusega juhtimis-, valmistus- või tootmisprotsesse ja -toiminguid;

    c)

    UPSid, mis on mõeldud kasutamiseks elektrienergia ülekande- ja jaotussüsteemides (nt elektrialajaamade või elurajooni tasandi UPSid);

    d)

    kaabeltelevisiooni UPSid, mis on ette nähtud signaalijaotuse kaabelsüsteemi toitmiseks väljaspool televisioonijaama seadmeid ja mis on otseselt või kaudselt ühendatud kaabli endaga. Termin „kaabel” hõlmab nii koaksiaalkaablit (metallsoonega), kiudoptilist kaablit kui ka raadiosidet (nt „Wi-Fi”);

    e)

    UPSid, mis vastavad spetsiifilistele ULi ohutusstandarditele ohutusalaste rakenduste puhul, nagu hädavalgustus, avariitoimingud, avariiväljapääs või meditsiinidiagnostika seadmed, ning

    f)

    UPSid, mis on ette nähtud mobiilseks kasutamiseks või kasutamiseks laevades, merel või õhus.

    3.   Kvalifikatsioonikriteeriumid

    3.1.   Tüvenumbrid ja ümardamine

    3.1.1.

    Kõigis arvutustehetes kasutatakse vahetult mõõdetud (ümardamata) väärtusi.

    3.1.2.

    Kui ei ole sätestatud teisiti, hinnatakse vastavust spetsifikaadi nõuetele vahetult mõõdetud või arvutatud väärtuste põhjal, mida ei ole ümardatud.

    3.1.3.

    ENERGY STARi veebisaidile aruandluse eesmärgil esitatud vahetult mõõdetud või arvutatud väärtused ümardatakse lähima tüvenumbrini, nagu on kirjeldatud vastavas spetsifikaadis.

    3.2.   Vahelduvvooluväljundiga UPSide energiatõhususe nõuded

    3.2.1.

    Ühe normaaltalitlusviisiga UPSid: koormusega kohandatud keskmine kasutegur (EffAVG), mis arvutatakse valemiga 1, peab olema kindlaksmääratud nimi-väljundvõimsuse ja sisendist sõltuvuse klassi puhul vähemalt võrdne vastavalt tabelile 2 kindlaks määratud väikseima nõutava keskmise kasuteguriga (EffAVG_MIN), välja arvatud järgmisel juhul:

    kui toote nimi-väljundvõimsus on suurem kui 10 000 W ning tootel on jaotises 3.6 kirjeldatud side- ja mõõtefunktsioonid, peab koormusega kohandatud keskmine kasutegur (EffAVG), mis arvutatakse valemiga 1, olema kindlaksmääratud sisendist sõltuvuse klassi puhul vähemalt võrdne vastavalt tabelile 3 kindlaks määratud väikseima nõutava keskmise kasuteguriga (EffAVG_MIN).

    Valem 1. Vahelduvvooluväljundiga UPSide keskmise kasuteguri arvutamine

    Formula

    kus:

    EffAVG on koormusega kohandatud keskmine kasutegur,

    tn % on katselise nimikoormuse konkreetse n % juures kulunud aja osakaal vastavalt tabelis 1 esitatud eeldatavale koormusele ja

    Eff|n % on kasutegur nimikoormuse konkreetse n % juures mõõdetuna vastavalt ENERGY STARi katsemeetodile.

    Tabel 1

    Vahelduvvooluväljundiga UPSi eeldatav koormus keskmise kasuteguri arvutamiseks

    Nimi-väljundvõimsus (P)

    vattides (W)

    Sisendist

    sõltuvuse

    klass

    Katselise nimikoormuse kindlaksmääratud

    vahemikus kulunud aja osakaal,

    tn %

    25 %

    50 %

    75 %

    100 %

    P ≤ 1 500 W

    VFD

    0,2

    0,2

    0,3

    0,3

    VFD

    0

    0,3

    0,4

    0,3

    1 500 W < P ≤ 10 000 W

    VFD, VI või VFI

    0

    0,3

    0,4

    0,3

    P > 10 000 W

    VFD, VI või VFI

    0,25

    0,5

    0,25

    0


    Tabel 2

    Vahelduvvooluväljundiga UPSi väikseim nõutav keskmine kasutegur

    Väikseim nõutav keskmine kasutegur (EffAVG_MIN), kus:

    P on nimi-väljundvõimsus vattides (W) ja

    ln on naturaallogaritm.

    Nimi-väljundvõimsus

    Sisendist sõltuvuse klass

    VFD

    VI

    VFI

    P ≤ 1 500 W

    0,967

    0,0099 × ln(P) + 0,815

    1 500 W < P ≤ 10 000 W

    0,970

    0,967

    P > 10 000 W

    0,970

    0,950

    0,0099 × ln(P) + 0,805


    Tabel 3

    Vahelduvvooluväljundiga UPSi väikseim nõutav keskmine kasutegur toodete puhul, millel on side- ja mõõtefunktsioonid

    Väikseim nõutav keskmine kasutegur (EffAVG_MIN), kus:

    P on nimi-väljundvõimsus vattides (W) ja

    ln on naturaallogaritm.

    Nimi-väljundvõimsus

    Sisendist sõltuvuse klass

    VFD

    VI

    VFI

    P > 10 000 W

    0,960

    0,940

    0,0099 × ln(P) + 0,795

    3.2.2.

    Mitme normaaltalitlusviisiga UPS, mida ei tarnita vaikimisi aktiveeritud suurima sisendist sõltuvuse klassiga: kui mitme normaaltalitlusviisiga UPSi ei tarnita vaikimisi aktiveeritud suurima sisendist sõltuvuse klassiga, peab tema vastavalt valemile 1 arvutatud koormusega kohandatud keskmine kasutegur (EffAVG) olema vähemalt võrdne:

    a)

    vastavalt tabelile 2 kindlaks määratud väikseima nõutava keskmise kasuteguriga (EffAVG_MIN) UPSi nimi-väljundvõimsuse ja väikseima sisendist sõltuvuse klassi juures, kui kõnealuse mudeli väljundvõimsus on kuni 10 000 W või tal ei ole jaotises 3.6 kirjeldatud side- ega mõõtefunktsioone, või

    b)

    vastavalt tabelile 3 kindlaks määratud väikseima nõutava keskmise kasuteguriga (EffAVG_MIN) UPSi nimi-väljundvõimsuse ja väikseima sisendist sõltuvuse klassi juures, kui kõnealuse mudeli väljundvõimsus on suurem kui 10 000 W ja tal on jaotises 3.6 kirjeldatud side- ja mõõtefunktsioonid.

    3.2.3.

    Mitme normaaltalitlusviisiga UPS, mis tarnitakse vaikimisi aktiveeritud suurima sisendist sõltuvuse klassiga: kui mitme normaaltalitlusviisiga UPSi tarnitakse vaikimisi aktiveeritud suurima sisendist sõltuvuse klassiga, peab tema vastavalt valemile 2 arvutatud koormusega kohandatud keskmine kasutegur (EffAVG) olema vähemalt võrdne:

    a)

    vastavalt tabelile 2 kindlaks määratud väikseima nõutava keskmise kasuteguriga (EffAVG_MIN) UPSi nimi-väljundvõimsuse ja väikseima sisendist sõltuvuse klassi juures, kui kõnealuse mudeli väljundvõimsus on kuni 10 000 W või tal ei ole jaotises 3.6 kirjeldatud side- ega mõõtefunktsioone, või

    b)

    vastavalt tabelile 3 kindlaks määratud väikseima nõutava keskmise kasuteguriga (EffAVG_MIN) UPSi nimi-väljundvõimsuse ja väikseima sisendist sõltuvuse klassi juures, kui kõnealuse mudeli väljundvõimsus on suurem kui 10 000 W ja tal on jaotises 3.6 kirjeldatud side- ja mõõtefunktsioonid.

    Valem 2. Vahelduvvooluväljundiga mitme normaaltalitlusviisiga UPSi keskmise kasuteguri arvutamine

    Formula

    kus:

    EffAVG on koormusega kohandatud keskmine kasutegur,

    Eff1 on valemiga 1 arvutatud koormusega kohandatud keskmine kasutegur väikseima sisendist sõltuvuse klassi juures (st VFI või VI) ja

    Eff2 on valemiga 1 arvutatud koormusega kohandatud keskmine kasutegur väikseima sisendist sõltuvuse klassi juures (st VFD).

    3.3.   Alaldavate alalisvooluväljundiga UPSide energiatõhususe nõuded

    Koormusega kohandatud keskmine kasutegur (EffAVG), mis arvutatakse valemiga 3, peab olema vähemalt võrdne tabeli 4 kohaselt kindlaks määratud väikseima nõutava keskmise kasuteguriga (EffAVG_MIN). See nõue kehtib nii tervete süsteemide kui ka üksikmoodulite kohta. Valmistajad võivad taotluse esitada ükskõik kumma kohta järgmistel tingimustel:

    a)

    terve süsteem, mis ühtlasi koosneb moodulitest, kvalifitseerub mooduli konkreetse mudeliga moodul-UPSi tooteperena;

    b)

    üksikmoodulite kvalifitseerumine ei mõjuta moodulisüsteemi vastavust nõuetele, välja arvatud juhul, kui ka terve süsteem kvalifitseerub nii, nagu eespool kirjeldatud;

    c)

    kui toote nimi-väljundvõimsus on suurem kui 10 000 W ning tootel on jaotises 3.6 kirjeldatud side- ja mõõtefunktsioonid, peab koormusega kohandatud keskmine kasutegur (EffAVG), mis arvutatakse valemiga 3, olema vähemalt võrdne tabeli 5 kohaselt kindlaks määratud väikseima nõutava keskmise kasuteguriga (EffAVG_MIN).

    Valem 3. Kõigi alalisvooluväljundiga UPSide keskmise kasuteguri arvutamine

    Formula

    Tabel 4

    Alaldava alalisvooluväljundiga UPSi väikseim nõutav keskmine kasutegur

    Väikseim nõutav keskmine

    kasutegur (EffAVG_MIN)

    0,955

    Tabel 5

    Alaldava alalisvooluväljundiga UPSi väikseim nõutav keskmine kasutegur toodete puhul, millel on side- ja mõõtefunktsioonid

    Nimi-väljundvõimsus

    Väikseim nõutav keskmine

    kasutegur (EffAVG_MIN)

    P > 10 000 W

    0,945

    3.4.   Nõutav võimsustegur

    Kõigi vahelduvvooluväljundiga UPSide sisendi võimsustegur mõõdetuna 100-protsendilise katselise koormuse juures peab tabelis 6 osutatud väikseima nõutava võimsusteguri väärtust kas ületama või olema sellega vähemalt võrdne kõigi kvalifitseerumiseks nõutavate VFI ja VI normaaltalitluste puhul.

    Tabel 6

    Vahelduvvooluväljundiga UPSide sisendi väikseim nõutav võimsustegur

    Väikseim nõutav

    võimsustegur

    0,90

    3.5.   Standardteabe esitamise nõuded

    3.5.1.

    Standardse võimsuse ja jõudluse andmelehe (Power and Performance Data Sheet, PPDS) jaoks vajalikud andmed esitatakse EPA-le ja/või Euroopa Komisjonile iga mudeli või tootepere kohta.

    3.5.2.

    Täiendavat teavet andmelehe kohta saab ENERGY STARi veebilehe UPSide alajaotisest aadressil www.energystar.gov/products.

    Andmeleht sisaldab järgmist teavet:

    a)

    üldkarakteristikud (valmistaja, mudeli nimi ja number);

    b)

    elektrilised karakteristikud (energia muundamise viis, skeem, sisend- ja väljundpinge ja -sagedus);

    c)

    kvalifitseerimiseks kasutatav keskmine kasutegur;

    d)

    kasutegur igas koormuspunktis ja võimsusteguri katsetulemused iga rakendatava normaaltalitluse korral ning moodul-UPSi tootepere puhul testitud maksimum- ja miinimumkonfiguratsiooni puhul;

    e)

    mõõte- ja sidefunktsioonid (arvestil kuvatavad andmed, võrgu kaudu edastatavad andmed ja kasutatavad protokollid);

    f)

    link avalikult juurdepääsetavale dokumendile, milles on esitatud konkreetse mudeli katsetamise juhised, kui see on võimalik;

    g)

    aku/energiasalvestusseadme karakteristikud;

    h)

    füüsilised mõõtmed.

    3.5.3.

    EPA ja Euroopa Komisjon vaatavad andmelehe vastavalt vajadusele korrapäraselt läbi ja teavitavad partnereid läbivaatamise käigust.

    3.6.   Side- ja mõõtmisnõuded

    3.6.1.

    Vahelduvvooluväljundiga UPSide ja alaldavate alalisvooluväljundiga UPSide puhul, mille nimi-väljundvõimsus on suurem kui 10 000 W, võib kasutada ühe protsendipunkti suurust energiatõhususstiimulit vastavalt tabelitele 3 ja 5, kui neid seadmeid müüakse järgmiste omadustega energiaarvestiga:

    a)

    arvesti tarnitakse iseseisva väliskomponendina, mis lisatakse UPSile müügipunktis, või on arvesti UPSile sisse ehitatud;

    b)

    arvesti mõõdab UPSi väljundenergiat kilovatt-tundides (kWh) igas normaaltalitluses;

    c)

    arvesti edastab mõõtmistulemused võrgu kaudu ühe järgmise protokolli abil: Modbus RTU, Modbus TCP või SNMP (v1, 2, või 3);

    d)

    kui tegemist on UPSi-välise arvestiga, vastab ta jaotise 3.6.2 nõuetele;

    e)

    kui tegemist on UPSi sisse ehitatud arvestiga, vastab ta jaotise 3.6.3 nõuetele.

    3.6.2.

    Nõuded välistele arvestitele: UPSile lisatud väline arvesti peab vastama ühele järgmistest nõuetest, et UPSi puhul kohaldataks mõõtmisfunktsioonist tulenevat energiatõhususstiimulit:

    a)

    vähemalt täpsusklass 2 (st klass 1, klass 0,5 S, või klass 0,2 S) vastavalt standardile IEC 62053-21 (7), IEC 62053-22 (8) või ANSI C12.2 (9);

    b)

    standardiga võrreldes kuni 2 % energiamõõtmise suhteline viga jaotises 3.6.4 kirjeldatud tingimustel, välja arvatud siis, kui voolu katsetatakse 25 % ja 100 % juures arvesti piirvoolust, või

    c)

    standardiga võrreldes kuni 5 % energiamõõtmise suhteline viga jaotises 3.6.4 kirjeldatud tingimustel, kui tegemist on täieliku mõõtesüsteemi osaga (sh trafod, mida on võimalik integreerida arvesti ja UPSiga).

    3.6.3.

    Nõuded sisseehitatud arvestitele: sisseehitatud arvesti peab jaotises 3.6.4 kirjeldatud tingimustel vastama järgmistele nõuetele, et UPSi puhul kohaldataks mõõtmisfunktsioonist tulenevat energiatõhususstiimulit:

    standardiga võrreldes kuni 5 % energiamõõtmise suhteline viga, kui tegemist on täieliku mõõtesüsteemi osaga (sh trafod, mis on integreeritud arvesti ja UPSiga).

    3.6.4.

    Arvestite mõõtmistäpsuse keskkonnanõuded ja elektrilised nõuded: arvesti peab vastama jaotistes 3.6.2 või 3.6.3 sätestatud nõuetele järgmiste tingimuste korral:

    a)

    keskkonnatingimused: kooskõlas ENERGY STARi katsemeetodi ja selles viidatud standarditega, ning

    b)

    elektrilised tingimused: kooskõlas ENERGY STARi katsemeetodi kõigi koormuspunktide ja selles viidatud standarditega.

    4.   Katsetamine

    4.1.   Katsemeetodid

    Euroopa Liidu turgudele lastavate toodete valmistajad peavad tegema katsed ja ise sertifitseerima ENERGY STARi suunistele vastavad tootemudelid. UPSide katsetamiseks kasutatakse tabelis 7 loetletud katsemeetodeid, mille abil tehakse kindlaks, kas toode vastab ENERGY STARi nõuetele.

    Tabel 7

    Katsemeetodid, et teha kindlaks toote vastavus ENERGY STARi nõuetele

    Tooteliik

    Katsemeetod

    Kõik UPSid

    ENERGY STAR Test Method for Uninterruptible Power Supplies (ENERGY STARi katsemeetod puhvertoiteallikate jaoks) – läbi vaadatud mais 2012.

    4.2.   Katseteks vajalik seadmete arv

    4.2.1.

    Katseteks tuleb valida tüüpilised mudelid vastavalt järgmistele nõuetele:

    a)

    kui kontrollitakse üksiku tootemudeli vastavust nõuetele, loetakse tüüpiliseks mudeliks toode, mille konfiguratsioon on samaväärne sellega, mida kavatsetakse turustada ENERGY STARi märgisega;

    b)

    kui kontrollitakse moodul-UPSi tootepere vastavust nõuetele ja mudelitel võib olla eri arv paigaldatud mooduleid, valib valmistaja tüüpiliseks mudeliks maksimum- ja miinimumkonfiguratsioonid, st moodulsüsteem peab vastama nõuetele nii maksimaalse kui ka minimaalse mitteliiase konfiguratsiooni juures. Kui maksimaalse ja minimaalse konfiguratsiooniga tüüpilised mudelid vastavad oma võimsusväljundite juures ENERGY STARi nõuetele, võib ka kõiki moodul-UPSi tootepere vahepealsete konfiguratsioonidega mudeleid lugeda ENERGY STARi vääriliseks;

    c)

    kui kontrollitakse sellise UPSi tootepere vastavust nõuetele, kus mudeleid ühendavaks karakteristikuks ei ole paigaldatud moodulite arv, loetakse tüüpiliseks mudeliks tootepere suurima energiatarbega konfiguratsioon, võtmata sealjuures arvesse erinevusi energiasalvestussüsteemides – valmistaja võib katsete jaoks valida ükskõik millise energiasalvestussüsteemi, kui see vastab ENERGY STARi katsemeetodi nõuetele. Teiste tootepere toodete vastavust nõuetele ei ole vaja katsetada, kuid eeldatakse, et nad vastavad asjaomastele ENERGY STARi nõuetele, ning neid võidakse kontrollida mingi aja jooksul pärast algset nõuetele vastavuse kontrollimist.

    4.2.2.

    Katseteks tuleb valida iga tüüpilise mudeli üks eksemplar.

    4.2.3.

    Kõik katsetatud eksemplarid peavad vastama ENERGY STARi nõuetele.

    5.   Jõustumiskuupäev

    5.1.

    Kuupäev, millest alates tootjad võivad alustada toodete kvalifitseerimist ENERGY STARi vääriliseks vastavalt käesolevale versioonile 1.0, määratletakse lepingu jõustumise kuupäevana. Selleks, et toode kvalifitseeruks ENERGY STARi vääriliseks, peab ta vastama toote valmistamise ajal kehtinud ENERGY STARi spetsifikaadile. Igal seadmel on oma valmistamiskuupäev, milleks on kuupäev, mil seade loeti lõplikult kokkupanduks.

    5.2.

    Spetsifikaatide edasine läbivaatamine: EPA ja Euroopa Komisjon jätavad endale õiguse käesolevat spetsifikaati muuta, kui tehnoloogilised ja/või turumuudatused mõjutavad selle kasulikkust tarbijate, tööstuse või keskkonna jaoks. Kooskõlas praeguse tavaga arutatakse spetsifikaati tehtavad muudatused läbi sidusrühmadega. Tuleb silmas pidada, et spetsifikaadi muutmise korral ei kvalifitseeru tootemudel automaatselt ENERGY STARi vääriliseks kogu oma olelusringi jooksul.

    III.   SERVERARVUTITE SPETSIFIKAAT (VERSIOON 2.0)

    1.   Mõisted

    1.1.   Tooteliigid

    1.1.1.

    Serverarvuti: arvuti, mis pakub klientseadmetele (nt lauaarvutid, sülearvutid, kõhnklientarvutid, traadita seadmed, elektronmärkmikud, IP-telefonid, teised arvutiserverid või muud võrguseadmed) teenuseid ja haldab nende võrguressursse. Serverarvuteid müüakse ettevõtluskanalite kaudu kasutamiseks andmekeskustes ja büroodes/äriühingutes. Serverarvutile pääseb eelkõige ligi võrguühenduse, mitte kasutaja vahetult ühendatud sisendseadmete (nt klaviatuur või hiir) kaudu. Käesoleva spetsifikaadi tähenduses peab serverarvuti vastama kõigile järgmistele tingimustele:

    a)

    seda turustatakse ja müüakse serverarvutina;

    b)

    see on projekteeritud toetama ühte või mitut serverarvuti operatsioonisüsteemi (OS) ja/või hüperviisorit ning on sellisena registreeritud;

    c)

    see on mõeldud selleks, et käitada kasutaja paigaldatud rakendusi, mis on tavaliselt (kuid mitte ainult) ärilise otstarbega;

    d)

    see toetab veaparanduskoodi (error-correcting code, ECC) ja/või puhvermälu (sh puhverdatud kaherealised mälumoodulid (DIMMid) ja emaplaadipuhvri (BOB) konfiguratsioonid);

    e)

    seda pakendatakse ja müüakse ühe või mitme vahelduvvoolu-alalisvoolu- või alalisvoolu-alalisvoolu-toiteallikaga ning

    f)

    see on projekteeritud nii, et kõik protsessorid saavad kasutada jagatud süsteemimälu ja on nähtavad ühele operatsioonisüsteemile või hüperviisorile.

    1.1.2.

    Hallatav server: serverarvuti, mis on projekteeritud nii, et see oleks kõrgkäideldav intensiivselt hallatavas keskkonnas. Käesoleva spetsifikaadi tähenduses peab hallatav server vastama kõigile järgmistele tingimustele:

    a)

    on projekteeritud selliselt, et võimaldab liiaste toiteallikate kasutamist ning

    b)

    sellesse on paigaldatud eraldi halduskontroller (nt teenusprotsessor).

    1.1.3.

    Plaatsüsteem: süsteem, mis koosneb plaadipüstikust ning ühest või mitmest eemaldatavast plaatserverist ja/või muust seadmest (nt mäluplaadid, plaat-võrguseadmed). Plaatsüsteemide näol on tegemist skaleeritava lahendusega, mis võimaldab kasutada mitut plaatserverit või mäluplaati ühes korpuses, et hooldustehnikud saaksid hõlpsasti kohapeal plaate lisada või asendada (käigultvahetus).

    a)

    Plaatserver: plaadipüstikus kasutamiseks mõeldud serverarvuti. Plaatserver on kõrgtihedusega seade, mis toimib sõltumatu serverarvutina ja milles on vähemalt üks protsessor ja süsteemimälu, kuid mis vajab toimimiseks jagatud plaadipüstiku vahendeid (nt toiteallikad, jahutus). Protsessorit või mälumoodulit, mis on kavandatud autonoomse serveri skaleerimiseks, ei käsitata plaatserverina.

    1)

    Mitut plaadilahtrit vajav plaatserver: plaatserver, mille paigaldamiseks plaadipüstikusse on vaja mitut plaadilahtrit.

    2)

    Tavalaiusega plaatserver: plaatserver, mille paigaldamiseks on vaja standardse serverplaadi plaadilahtri laiust.

    3)

    Topeltlaiusega serverplaat: serverplaat, mille paigaldamiseks on vaja standardse serverplaadi kahe plaadilahtri laiust.

    4)

    Poolkõrgusega plaatserver: plaatserver, mille paigaldamiseks on vaja standardse plaatserveri plaadilahtri poolt kõrgust.

    5)

    Veerandkõrgusega plaatserver: plaatserver, mille paigaldamiseks on vaja veerandit standardse plaatserveri plaadilahtri kõrgusest.

    6)

    Mitmesõlmeline plaatserver: mitme sõlmega plaatserver. Plaatserver on käigult vahetatav, kuid selle üksikud sõlmed mitte.

    b)

    Plaadipüstik: korpus, milles on plaatserverite, mäluplaatide ja muude plaadikujuliste seadmete toimimiseks vajalikud ühisressursid. Püstikus olevad ühisressursid võivad olla toiteallikad, andmekandjad ning alalisvoolu jaotuse, temperatuurihalduse, süsteemihalduse ja võrguteenuste riistvara.

    c)

    Mäluplaat: plaadipüstikus kasutamiseks mõeldud andmekandja. Plaatandmekandja vajab toimimiseks jagatud plaadipüstikuvahendeid (nt toiteallikad, jahutus).

    1.1.4.

    Absoluutse tõrketaluvusega server: serverarvuti, mis on projekteeritud täieliku riistvaraliiasusega, milles iga arvutuskomponent on dubleeritud kahe sõlme vahel, mis töötavad samasuguse ja üheaegse koormusega (st kui üht sõlme tabab tõrge või see vajab parandamist, võib teine sõlm jätkata tööd üksi, et vältida maasolekut). Absoluutse tõrketaluvusega server kasutab kaht süsteemi, et üheaegselt ja korduvalt täita sama ülesannet, et tagada kriitilise tähtsusega rakenduste pidev käideldavus.

    1.1.5.

    Tõrketaluvusega server: serverarvuti, mille projekteerimisel on süsteemi mikroarhitektuuri, protsessorisse ja kiibistikku integreeritud ulatuslikud töökindlus-, käideldavus-, teenindavus- ja skaleeritavusvõimalused. Selleks, et tõrketaluvusega server kvalifitseeruks käesoleva spetsifikaadi kohase ENERGY STARi vääriliseks, peavad tal olema käesoleva spetsifikaadi B liites kirjeldatud omadused.

    1.1.6.

    Mitmesõlmeline server: serverarvuti, milles on ühte korpusesse paigaldatud vähemalt kaks sõltumatut serverisõlme, mis kasutavad ühiselt vähemalt üht toiteallikat. Mitmesõlmelises serveris jaotatakse kõigi sõlmede toidet ühiste toiteallikate kaudu. Sellises serveris olevad serverisõlmed ei ole käigult vahetatavad.

    Kahesõlmeline server: mitmesõlmelise serveri tavapärane konfiguratsioon, mis koosneb kahest serverisõlmest.

    1.1.7.

    Serverseade: serverarvuti, mis on komplektis eelnevalt installitud operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvaraga ning mida kasutatakse kindla funktsiooni või omavahel tihedalt seotud funktsioonide teostamiseks. Serverseade pakub teenuseid ühe või mitme võrgu (nt IP või SAN) kaudu ja seda juhitakse tavaliselt veebi- või käsurealiidese kaudu. Müüja kohandab serveriseadme riist- ja tarkvara konfiguratsiooni konkreetse ülesande jaoks (nt nime-, tulemüüri-, autentimis- ja krüpteerimisteenused ning IP-kõneteenused); server ei ole ette nähtud kasutama kasutaja paigaldatavat tarkvara.

    1.1.8.

    Kõrgjõudlusega andmetöötluse (High Performance Computing, HPC) süsteem: andmetöötlussüsteem, mis on projekteeritud ja optimeeritud kasutama paljusid paralleelseid rakendusi. Kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemidel on arvukalt rühmitatud homogeenseid sõlmi, millel on tihti kiired protsessidevahelised ühendused ning suur mälumaht ja ribalaius. Kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteeme võib projekteerida konkreetseks otstarbeks või panna kokku üldkättesaadavatest serverarvutitest. Kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemid peavad vastama kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

    a)

    neid turundatakse ja müüakse serverarvutitena, mis on optimeeritud suurema jõudlusega andmetöötlusrakenduste jaoks;

    b)

    need on projekteeritud (või kokku pandud) ja optimeeritud kasutama paljusid paralleelseid rakendusi;

    c)

    need koosnevad mitmest tavaliselt homogeensest andmetöötlussõlmest, mis on rühmitatud peamiselt arvutusvõime suurendamiseks;

    d)

    need hõlmavad kiireid protsessidevahelisi ühendusi sõlmede vahel.

    1.1.9.

    Alalisvooluga töötav server: serverarvuti, mis on projekteeritud töötama üksnes alalisvoolu toitel.

    1.1.10.

    Suur server: tõrketaluvusega/skaleeritav server, mis tarnitakse eelnevalt integreeritud / eelnevalt katsetatud süsteemina, mis on paigutatud ühte või mitmesse täissuurusega raami või püstikusse ja mis hõlmab kõrgühenduvusega sisend-/väljundalamsüsteemi vähemalt 32 kindla sisend-/väljundpesaga.

    1.2.   Tootekategooria

    Tooteliigisisene teisene klassifikatsioon või alaliik, mis põhineb toote funktsioonidel ja installeeritud komponentidel. Tootekategooriaid kasutatakse käesolevas spetsifikaadis kvalifitseerimis- ja katsenõuete kindlaksmääramiseks.

    1.3.   Serverarvutid kuju järgi

    1.3.1.

    Püstikuserver: serverarvuti, mis on projekteeritud kasutamiseks standardses 19-tollises andmekeskuse püstikus, mis on määratletud standardis EIA-310, IEC 60297 või DIN 41494. Käesolevas spetsifikaadis käsitatakse plaatservereid eraldi kategoorias, mitte koos püstikuserveritega.

    1.3.2.

    Tornserver: autonoomne serverarvuti, mis on projekteeritud koos toiteplokkide, jahutuse, sisend-/väljundseadmete ja muude vahenditega, mis on vajalikud autonoomseks tööks. Tornserveri korpus sarnaneb tornarvuti omaga.

    1.4.   Serverarvuti komponendid

    1.4.1.

    Toiteplokk (Power Supply Unit, PSU): seade, mis muundab siseneva vahelduv- või alalisvoolu üheks või mitmeks alalisvooluväljundiks, et toita serverarvutit. Serverarvuti toiteplokk peab olema autonoomne ja emaplaadist füüsiliselt eraldatav. Toiteplokk peab süsteemiga ühenduma eemaldatava või aparatuurse elektrilise ühendusega.

    a)

    Vahelduvvoolu-alalisvoolu-toiteallikas: toiteplokk, mis muundab võrgupingega vahelduvvoolu üheks või mitmeks alalisvooluväljundiks, et toita serverarvutit.

    b)

    Alalisvoolu-alalisvoolu-toiteallikas: toiteplokk, mis muundab võrgupingega alalisvoolu üheks või mitmeks alalisvooluväljundiks, et toita serverarvutit. Käesolevas spetsifikaadis ei loeta alalisvoolu-alalisvoolu-toiteallikaks alalisvoolu-alalisvoolu-muundurit (tuntud ka pingeregulaatorina), mis asub serverarvuti sees ja mida kasutatakse madala pingega (nt 12 V) alalisvoolu muundamiseks muudeks alalisvooluväljunditeks, mida kasutavad serverarvuti komponendid.

    c)

    Ühe väljundiga toiteallikas: toiteplokk, mis on projekteeritud edastama suurema osa oma nimi-väljundvõimsusest ühele peamisele alalisvooluväljundile, mida kasutatakse serverarvuti toitmiseks. Ühe väljundiga toiteplokil võib olla üks või mitu ooteväljundit, mis on siseneva vooluallikaga ühendatuna alati pinge all. Käesoleva spetsifikaadi kohaldamisel ei ületa ühegi sellise täiendava toiteploki väljundi kogu nimi-väljundvõimsus, mis ei ole peamine ega ooteväljund, 20 vatti. Toiteplokke, millel on mitu peamise väljundiga sama pingega väljundit, peetakse ühe väljundiga toiteplokkideks, välja arvatud juhul kui need väljundid 1) saavad voolu eraldi muunduritest või neil on eraldi väljundi alaldamisetapid või 2) neil on sõltumatud piirvoolud.

    d)

    Mitme väljundiga toiteallikas: toiteplokk, mis on projekteeritud edastama suurema osa oma nimi-väljundvõimsusest mitmele peamisele alalisvooluväljundile, mida kasutatakse serverarvuti toitmiseks. Mitme väljundiga toiteallikal võib olla üks või mitu ooteväljundit, mis on siseneva vooluallikaga ühendatuna alati pinge all. Käesoleva spetsifikaadi kohaldamisel on iga sellise täiendava toiteploki väljundi kogu nimi-väljundvõimsus, mis ei ole peamine ega ooteväljund, vähemalt 20 vatti.

    1.4.2.

    Sisend-/väljundseade: seade, mis võimaldab sisestada ja väljastada andmeid serverarvuti ja muude seadmete vahel. Sisend-/väljundseade võib olla integreeritud serverarvuti emaplaati või sellega ühendatud laienduspesade (nt PCI, PCIe) kaudu. Sisend-/väljundseadmed on näiteks eraldi Etherneti seadmed, InfiniBandi seadmed, RAID/SAS kontrollerid ja Fibre Channeli seadmed.

    Sisend-/väljundport: füüsiline lülitus sisend-/väljundseadmes, milles saab algatada autonoomse sisend-/väljundseansi. Port ei ole sama mis pistikupesa: on võimalik, et üks pistikupesa teenindab sama liidese mitut porti.

    1.4.3.

    Emaplaat: serveri peamine trükkplaat. Käesolevas spetsifikaadis hõlmab emaplaat pistikuid täiendavate plaatide lisamiseks ja tavaliselt järgmisi komponente: protsessor, mälu, BIOS ja laienduspesad.

    1.4.4.

    Protsessor: loogikaseade, mis reageerib serveri käitamise põhikäsklustele ja töötleb neid. Käesoleva spetsifikaadi tähenduses on protsessor serverarvuti keskseade (central processing unit, CPU). Tavaliselt kujutab protsessor endast füüsilist paketti, mis paigaldatakse serveri emaplaadile pesa või jooteliitega. Protsessori pakett võib sisaldada üht või mitut protsessorituuma.

    1.4.5.

    Mälu: käesolevas spetsifikaadis moodustab mälu serveri protsessorivälise osa, kuhu salvestatakse andmed vahetuks kasutamiseks protsessori poolt.

    1.4.6.

    Kõvaketas (Hard Drive, HDD): arvuti põhiline andmekandja, mis loeb ja kirjutab ühele või mitmele pöörlevale magnetkettale.

    1.4.7.

    Pooljuhtketas (Solid State Drive, SSD): andmekandja, mis kasutab andmete salvestamiseks pöörlevate magnetketaste asemel mälukiipe.

    1.5.   Muud andmekeskuste seadmed

    1.5.1.

    Võrguseade: seade, mille peamine funktsioon on edastada andmeid mitmesuguste võrguliideste vahel, tagades ühendatud seadmete (nt ruuterid ja lülitid) vahel andmeühenduse. Andmeühendus saavutatakse Internet Protocoli, Fibre Channeli, InfiniBandi või muu sellise protokolli kohaselt moodustatud andmepakettide marsruutimisega.

    1.5.2.

    Salvestustoode: täisfunktsionaalne salvestussüsteem, mis pakub andmesalvestusteenuseid otse või võrgu kaudu ühendatud klientidele ja seadmetele. Komponendid ja alamsüsteemid, mis on salvestustoote arhitektuuri lahutamatu osa (nt et tagada kontrollerite ja ketaste vaheline sisemine side), loetakse salvestustoote osaks. Seevastu komponente, mida seostatakse tavaliselt andmekeskuse tasandi salvestuskeskkonnaga (nt seadmed, mis on vajalikud välise süsteemivõrgu tööks), ei loeta salvestustoote osaks. Salvestustoode võib koosneda sisseehitatud salvestuskontrolleritest, salvestusseadmetest, sisemistest võrguelementidest, tarkvarast ja muudest seadmetest. Ehkki salvestustooted võivad hõlmata üht või mitut sisemist protsessorit, ei käita need kasutaja paigaldatavaid tarkvararakendusi, kuid nad võivad käitada andmespetsiifilisi rakendusi (nt andmete tiražeerimine, varu-utiliidid, andmete pakkumine, installeerimisagendid).

    1.5.3.

    Puhvertoiteallikas (Uninterruptible Power Supply, UPS): muundurite, lülitite ja energiasalvestite (näiteks akude) kombinatsioon, mis kujutab endast energiaseadet väljundvõimsuse pidevuse säilitamiseks sisendi elektrilise toite tõrke korral.

    1.6.   Tööolekud ja energiatarbimise olekud

    1.6.1.

    Jõudeolek: tööolek, milles operatsioonisüsteem ja muu tarkvara on laadimise lõpetanud, serverarvuti suudab teha töökoormusega seonduvaid toiminguid, kuid aktiivseid töökoormusega seonduvaid toiminguid ei ole nõutud, samuti ei ole nende tegemine süsteemil pooleli (st serverarvuti on tööolekus, kuid ei tee kasulikku tööd). Süsteemide puhul, mille suhtes kohaldatakse ACPI standardeid, vastab jõudeolek ACPI süsteemi tasandi S0 olekule.

    1.6.2.

    Aktiivne olek: tööolek, milles serverarvuti teeb tööd, reageerides varem või samal ajal saadud välisstiimulitele (nt võrgu kaudu edastatud juhised). Aktiivne olek hõlmab nii 1) aktiivset töötlemist kui ka 2) andmete otsimist/väljavõtmist mälust, vahemälust või sisemiselt/välimiselt andmekandjalt, oodates uut sisendit võrgu kaudu.

    1.7.   Muud põhiterminid

    1.7.1.

    Kontrollersüsteem: arvuti või serverarvuti, mis haldab võrdlusaluste hindamise protsessi. Kontrollersüsteem täidab järgmisi funktsioone:

    a)

    jõudluse võrdlusaluse iga segmendi (etapi) alustamine ja lõpetamine;

    b)

    jõudluse võrdlusaluse töökoormusega seonduvate käskluste kontrollimine;

    c)

    võimsuse analüsaatorist andmete kogumise alustamine ja lõpetamine, et iga etapi võimsust ja jõudlust käsitlevaid andmeid saaks korreleerida;

    d)

    võrdlusaluseks olevat võimsust ja jõudlust käsitlevat teavet sisaldavate logifailide salvestamine;

    e)

    toorandmete teisendamine vormingusse, mis sobib võrdlusalusega seonduvaks aruandluseks, esitamiseks ja kinnitamiseks, ning

    f)

    keskkonda käsitleva teabe kogumine ja salvestamine, kui see on seoses võrdlusalusega automatiseeritud.

    1.7.2.

    Võrguklient (testimine): arvuti või serverarvuti, mis genereerib katsetatavale seadmele edastamiseks töökoormusega seonduvat liiklust ja mis on ühendatud võrgukommutaatori kaudu.

    1.7.3.

    RAS-omadused: RAS (reliability, availability, serviceability) tähistab töökindlust, käideldavust ja teenindavust. RAS-omadusi täiendatakse mõnikord hallatavuse kriteeriumiga (manageability) ning sel juhul kasutatakse lühendit RASM. RASi kolm peamist komponenti on serverarvutite kontekstis määratletud järgmiselt.

    a)

    Töökindlusomadused: omadused, mis toetavad serveri võimet täita tema ettenähtud funktsiooni ilma katkestusteta, mis tuleneksid komponentide tõrgetest (nt komponentide valik, temperatuuri ja/või pinge vähendamine, vigade tuvastamine ja parandamine).

    b)

    Käideldavusomadused: omadused, mis toetavad serveri võimet maksimeerida toimimist tavapärase mahu juures kindlaksmääratud maasolekuaja korral (nt liiasus (nii mikro- kui ka makrotasandil)).

    c)

    Teenindavusomadused: omadused, mis toetavad serveri võimet läbida hooldus ilma töökatkestuseta (nt käigultühendus).

    1.7.4.

    Serveri protsessori kasutamine: protsessori arvutustoimingute ja täiskoormusel arvutustoimingute suhe kindlaksmääratud pingel ja sagedusel, mõõdetuna kasutamise hetkel või lühikese ajavahemiku keskmisena aktiivse ja/või jõudeoleku tsüklite jooksul.

    1.7.5.

    Hüperviisor: riistvara virtualiseerimise tehnika, mis lubab mitmel külalisoperatsioonisüsteemil toimida üheaegselt ühel ja samal hostsüsteemil.

    1.7.6.

    Välised töötlemiskiirendid (auxiliary processing accelerators (APAd)): arvutusvõime laiendamise lisakaardid, mis on paigaldatud üldotstarbelistesse lisalaienduspesadesse (nt PCI pessa paigaldatud GPGPUd).

    1.7.7.

    Puhverdatud topeltkiirusega kanal: serverarvuti kanal või mäluport, mis ühendab mälukontrollerit kindla arvu mäluseadmetega (nt puhverdatud kaherealiste mälumoodulitega). Tüüpiline serverarvuti võib sisaldada mitut mälukontrollerit, mis võivad omakorda toetada üht või mitut puhverdatud topeltkiirusega kanalit. Nii teenindab iga puhverdatud topeltkiirusega kanal vaid osa serverarvuti tervest adresseeritavast mälumahust.

    1.8.   Tootepere

    Üksikasjalik kirjeldus, milles viidatakse arvutirühmale, millel on ühesugune korpuse/emaplaadi kombinatsioon, mis sageli sisaldab sadu võimalikke riist- ja tarkvara konfiguratsioone.

    1.8.1.   Tootepere ühisatribuudid: tootepere kõigi põhimõtteliselt ühesuguse ehitusega mudelite/konfiguratsioonide ühiste omaduste komplekt. Tootepere kõik mudelid/konfiguratsioonid peavad:

    a)

    olema samast mudeliseeriast või seadme liigist;

    b)

    olema sama kujuga (st püstik, plaat, torn) või sama mehaanilise ja elektrilise konstruktsiooniga, kusjuures lubatud on vaid väikesed mehaanilised erinevused, mis võimaldavad konstruktsiooni kasutada eri kujude puhul;

    c)

    kasutama kas ühest kindlaksmääratud protsessoriseeriast pärit protsessoreid või protsessoreid, mille saab ühendada ühte liiki pessa;

    d)

    jagama toiteallikaid, mille tõhusus ületab tõhusust kõigis jaotises 3.2 nimetatud nõutavates koormuspunktides (st 10 %, 20 %, 50 % ja 100 % suurimast nimikoormusest ühe väljundi puhul; 20 %, 50 % ja 100 % suurimast nimikoormusest mitme väljundi puhul) või on nendega võrdne.

    1.8.2.   Tootepere katsetatud tootekonfiguratsioonid

    a)

    Ostuotsust mõjutavad alternatiivid

    1)

    Väiksema jõudlusega konfiguratsioon: protsessoripesa võimsuse, toiteallikate, mälu, andmekandjate (kõvaketas/SSD) ning sisend-/väljundseadmete kombinatsioon, mis esindab tooteperes madalama hinnataseme või väiksema jõudlusega andmetöötlusplatvormi.

    2)

    Suurema jõudlusega konfiguratsioon: protsessoripesa võimsuse, toiteallikate, mälu, andmekandjate (kõvaketas/SSD) ning sisend-/väljundseadmete kombinatsioon, mis esindab tooteperes kõrgema hinnataseme või suurema jõudlusega andmetöötlusplatvormi.

    b)

    Tavaline konfiguratsioon

    Tavaline konfiguratsioon: tootekonfiguratsioon, mis asub minimaalse ja maksimaalse võimsuskonfiguratsiooni vahel ning esindab suure müügimahuga kasutusele võetud toodet.

    c)

    Võimsustarbe erinevused

    1)

    Vähim võimsuskonfiguratsioon: vähim konfiguratsioon, mis suudab alglaadida ja käitada toetatud operatsioonisüsteeme. Vähim konfiguratsioon hõlmab protsessoripesa väikseimat võimsust, väikseimat arvu paigaldatud toiteallikaid, mälu, andmekandjaid (kõvaketas/SSD) ning sisend-/väljundseadmeid, mida pakutakse müügiks ning mis vastab ENERGY STARi nõuetele.

    2)

    Suurim võimsuskonfiguratsioon: müüja valitud komponentide kombinatsioon, mille puhul on energiatarve tooteperes pärast koostamist ja kasutuselevõttu maksimaalne. Suurim konfiguratsioon hõlmab protsessoripesa suurimat võimsust, suurimat arvu paigaldatud toiteallikaid, mälu, andmekandjaid (kõvaketas/SSD) ning sisend-/väljundseadmeid, mida pakutakse müügiks ning mis suudab täita ka ENERGY STARi nõuded.

    2.   Reguleerimisala

    2.1.   Hõlmatud tooted

    Selleks et kvalifitseeruda käesoleva spetsifikaadi alusel ENERGY STARi vääriliseks tooteks, peab toode vastama käesoleva dokumendi jaotises 1 esitatud serverarvuti määratlusele. Versiooni 2.0 puhul piirdub märgise saamise õigus plaat-, mitmesõlmelise, püstik- ja tornserveritega, millel ei ole üle nelja protsessoripesa (plaat- ja mitmesõlmelise serveri puhul plaadi või sõlme kohta). Versiooni 2.0 reguleerimisalast selgelt välja jäetud tooted on nimetatud jaotises 2.2.

    2.2.   Hõlmamata tooted

    2.2.1.

    Käesoleva spetsifikaadi kohaselt ei kvalifitseeru märgise saamiseks tooted, mida hõlmab mõni muu ENERGY STARi tootespetsifikaat. Praegu kehtivate spetsifikaatide nimekiri on veebilehel www.eu-energystar.org.

    2.2.2.

    Käesoleva spetsifikaadi alusel ei saa märgise saamiseks kvalifitseeruda järgmised tooted:

    a)

    absoluutse tõrketaluvusega serverid,

    b)

    serverseadmed,

    c)

    kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemid,

    d)

    suured serverid,

    e)

    salvestustooted, sh mäluplaadid, ning

    f)

    võrguseadmed.

    3.   Kvalifikatsioonikriteeriumid

    3.1.   Tüvenumbrid ja ümardamine

    3.1.1.

    Kõigis arvutustehetes kasutatakse vahetult mõõdetud (ümardamata) väärtusi.

    3.1.2.

    Kui ei ole sätestatud teisiti, hinnatakse vastavust spetsifikaadi nõuetele vahetult mõõdetud või arvutatud väärtuste põhjal, mida ei ole ümardatud.

    3.1.3.

    ENERGY STARi veebisaidile aruandluse eesmärgil esitatud vahetult mõõdetud või arvutatud väärtused ümardatakse lähima tüvenumbrini, nagu on kirjeldatud vastavas spetsifikaadis.

    3.2.   Nõuded toiteallikale

    3.2.1.

    ENERGY STARi toote kvalifitseerimisel aktsepteeritakse toiteallikate katseandmeid ja katsearuandeid asutustelt, mida EPA tunnustab toiteallikate katsetajatena.

    3.2.2.

    Toiteallika tõhususe kriteeriumid: kui käesoleva spetsifikaadi kohaselt kvalifitseeruvates toodetes kasutatavate toiteallikatega tehakse katseid vastavalt sisemise toiteallika tõhususe katsetamise üldprotokollile, versioon 6.6, (kättesaadav aadressil www.efficientpowersupplies.org), peavad need vastama järgmistele nõuetele. Toiteallika andmed, mis on saadud sama dokumendi läbivaadatud väljaannet 6.4.2 (nagu on nõutud versioonis 1.1), 6.4.3 või 6.5 kasutades, on vastuvõetavad tingimusel, et katse tehti enne käesoleva spetsifikaadi versiooni 2.0 jõustumiskuupäeva.

    a)

    Torn- ja püstikserverid: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks tuleb torn- või püstikserverarvuti konfigureerida vaid toiteallikatega, mis enne tarnimist vastavad kohaldatavatele energiatõhususnõuetele (esitatud tabelis 1) või ületavad neid.

    b)

    Plaat- ja mitmesõlmelised serverid: selleks, et torn- või mitmesõlmeline serverarvuti, mis tarnitakse koos püstikuga, kvalifitseeruks ENERGY STARi tootena, tuleb see konfigureerida nii, et enne tarnimist vastaksid kõik püstikut varustavad toiteallikad kohaldatavatele energiatõhususnõuetele (esitatud tabelis 1) või ületavad neid.

    Tabel 1

    Toiteploki tõhususe nõuded

    Toiteallika liik

    Nimi-väljundvõimsus

    10 % koormusel

    20 % koormusel

    50 % koormusel

    100 % koormusel

    Mitme väljundiga

    (Ac-Dc)

    Kõik võimsusväljundid

    Ei kohaldata

    85 %

    88 %

    85 %

    Ühe väljundiga

    (Ac-Dc)

    Kõik võimsusväljundid

    80 %

    88 %

    92 %

    88 %

    3.2.3.

    Toiteallika võimsusteguri kriteeriumid: käesoleva spetsifikaadi kohaselt kvalifitseeruvates arvutites kasutatavad toiteallikad peavad vastama järgmistele nõuetele (katsed vastavalt sisemise toiteallika tõhususe katsetamise üldprotokollile 6.6 (kättesaadav aadressil www.efficientpowersupplies.org)). Toiteallika andmed, mis on saadud sama dokumendi läbivaadatud väljaannet 6.4.2 (nagu on nõutud versioonis 1.1), 6.4.3 või 6.5 kasutades, on vastuvõetavad tingimusel, et katse tehti enne versiooni 2.0 jõustumiskuupäeva.

    a)

    Torn- ja püstikserverid: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks tuleb torn- või püstikserverarvuti konfigureerida vaid toiteallikatega, mis enne tarnimist vastavad kohaldatavatele võimsustegurinõuetele (esitatud tabelis 2) või ületavad neid, kõigil koormustingimustel, mille puhul väljundvõimsus on vähemalt 75 vatti. Partnerid peavad toiteplokkide võimsustegurit mõõtma ja selle fikseerima koormustingimustel alla 75 vati, ehkki väikseima võimsusteguri nõuet ei kohaldata.

    b)

    Plaat- või mitmesõlmelised serverid: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks tuleb plaat- või mitmesõlmeline serverarvuti, mis tarnitakse koos püstikuga, konfigureerida vaid toiteallikatega, mis enne tarnimist vastavad kohaldatavatele võimsustegurinõuetele (esitatud tabelis 2) või ületavad neid kõigil koormustingimustel, mille puhul väljundvõimsus on vähemalt 75 vatti. Partnerid peavad toiteplokkide võimsustegurit mõõtma ja selle fikseerima koormustingimustel alla 75 vati, ehkki väikseima võimsusteguri nõuet ei kohaldata.

    Tabel 2

    Toiteplokkide nõutavad võimsustegurid

    Toiteallika liik

    Nimi-väljundvõimsus

    10 % koormusel

    20 % koormusel

    50 % koormusel

    100 % koormusel

    Mitme väljundiga vahelduvvoolu-alalisvoolu-toiteallikad

    Kõik väljundvõimsused

    Ei kohaldata

    0,80

    0,90

    0,95

    Ühe väljundiga vahelduvvoolu-alalisvoolu-toiteallikad

    Väljundvõimsus ≤ 500 W

    Ei kohaldata

    0,80

    0,90

    0,95

    Väljundvõimsus > 500 W

    ning

    Väljundvõimsus ≤ 1 000 W

    0,65

    0,80

    0,90

    0,95

    Väljundvõimsus > 1 000 W

    0,80

    0,90

    0,90

    0,95

    3.3.   Toitehalduse nõuded

    3.3.1.

    Serveri protsessori toitehaldus: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks peab serverarvuti pakkuma protsessori toitehaldust, mis on vaikimisi sisse lülitatud BIOSis ja/või halduskontrolleri, teenusprotsessori ja/või operatsioonisüsteemi kaudu, mis tarnitakse koos serverarvutiga. Kõik protsessorid peavad suutma vähendada võimsustarvet vähese kasutamise ajal:

    a)

    vähendades pinget ja/või sagedust pinge ja sageduse dünaamilise vähendamise abil (Dynamic Voltage and Frequency Scaling (DVFS)) või

    b)

    lubades protsessori või tuuma vähese energiatarbega olekut, kui tuuma või pesa ei kasutata.

    3.3.2.

    Ohjuri toitehaldus: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks peab eelnevalt installitud ohjursüsteemi (nt operatsioonisüsteem, hüperviisor) pakkuv toode pakkuma ohjuri toitehaldust, mis on vaikimisi sisse lülitatud.

    3.3.3.

    Toitehalduse andmete esitamine: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks peavad kõik vaikimisi sisselülitatud toitehaldustehnikad olema loetletud võimsuse ja jõudluse andmelehel. Selline nõue kehtib BIOSis ja operatsioonisüsteemis olevate ning kõigi teiste toitehaldusvõimaluste puhul, mida lõppkasutaja saab konfigureerida.

    3.4.   Plaat- ja mitmesõlmelise süsteemi kriteeriumid

    3.4.1.

    Plaat- ja mitmesõlmelise süsteemi temperatuurihaldus ja -seire: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks peab plaat- või mitmesõlmeline serverarvuti pakkuma püstiku või plaadi/sõlme sisendtemperatuuri seiret reaalajas ja ventilaatori kiiruse haldamise võimalust, mis on vaikimisi sisse lülitatud.

    3.4.2.

    Plaat- ja mitmesõlmelise serverarvuti tarnedokumendid: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks peab kliendile püstikust eraldi tarnitavale plaat- või mitmesõlmelisele serverarvutile lisama dokumendid, milles teavitatakse klienti, et plaat- või mitmesõlmeline serverarvuti on ENERGY STAR tootena kvalifitseeritud vaid juhul, kui see paigaldatakse käesoleva dokumendi jaotises 3.4.1 esitatud nõuetele vastavasse püstikusse. Koos plaat- või mitmesõlmelise serverarvutiga tarnitud lisamaterjalides tuleb esitada ka kvalifitseeruvate püstikute nimekiri ja tellimisinfo. Kõnealuste nõuete täitmiseks võib esitada kas trükitud materjalid, tarnida koos plaat- või mitmesõlmelise serverarvutiga elektroonilised dokumendid või avaldada teave partneri veebisaidil, kus on esitatud info plaat- või mitmesõlmelise serverarvuti kohta.

    3.5.   Aktiivse oleku tõhususe kriteeriumid

    3.5.1.

    Andmete esitamine aktiivse oleku tõhususe kohta: ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks tuleb serverarvuti või nende tootepere esitada kvalifitseerimiseks koos järgmise täieliku teabega, mis on lisatud täielikule aktiivse oleku tõhususe hindamise katsearuandele:

    a)

    serveri tõhususe hindamise vahendi (server efficiency rating tool ehk SERT) rakendamise lõpptulemused, mis hõlmavad tulemuste faile nii html- kui ka tekstivormingus ning kõiki tulemuste graafikuid png-vormingus, ning

    b)

    serveri tõhususe hindamise vahendi rakendamise vahetulemused terve katse jooksul, mis hõlmavad üksikasjalike tulemuste faile nii html- kui ka tekstivormingus ning kõiki üksikasjalikke tulemuste graafikuid png-vormingus.

    Andmete aruandlus- ja vormingunõudeid käsitletakse käesoleva spetsifikaadi jaotises 4.1.

    3.5.2.

    Ebapiisav aruandlus: partnerid ei esita valikuliselt üksikuid töökoormuse mooduli tulemusi ega tõhususe hindamise vahendi rakendamise tulemusi muul kujul kui täieliku katsearuandena, kliendidokumentides või turundusmaterjalides.

    3.6.   Jõudeoleku tõhususe kriteeriumid – ühe pesaga (1S) ja kahe pesaga (2S) serverarvutid (mis ei ole plaat- ega mitmesõlmelised serverarvutid)

    3.6.1.

    Jõudeoleku andmete esitamine: jõudeoleku suurima elektritarbimise võimsust (PIDLE_MAX) mõõdetakse ja esitatakse vastavalt nii kvalifitseerimismaterjalides kui ka jaotises 4 nõutule.

    3.6.2.

    Jõudeoleku tõhusus: jõudeoleku mõõdetud elektritarbimise võimsus (PIDLE) on väiksem kui vastavalt valemile 1 väljaarvutatud jõudeoleku nõutav suurim elektritarbimise võimsus (PIDLE_MAX) või sellega võrdne.

    Valem 1. Jõudeoleku suurima elektritarbimise võimsuse arvutamine

    Formula

    kus:

    PIDLE_MAX on jõudeoleku nõutav suurim elektritarbimise võimsus,

    PBASE on tabelis 3 esitatud jõudeoleku baasvõimsuse varu,

    PADDL_i on tabelis 4 esitatud lisakomponentide jõudeoleku võimsuse varu.

    a)

    Kõnealuseid jõudeoleku võimsuse piiranguid kohaldatakse üksnes ühe ja kahe pesaga süsteemide suhtes.

    b)

    Kvalifitseerimiseks jõudeoleku võimsuse kindlaksmääramiseks kasutatakse ENERGY STARi serverarvutite katsemeetodi jaotist 6.1.

    c)

    Tabeli 3 kategooriat tõrketaluvusega kohaldatakse üksnes kahepesaliste süsteemide puhul, mis vastavad B liites esitatud tõrketaluvusega serverarvuti määratlusele.

    d)

    Kõik tabelites 3 ja 4 esitatud kogused (välja arvatud paigaldatud protsessorite puhul) viitavad süsteemi paigaldatud komponentide arvule, mitte komponentide suurimale arvule, mida süsteem suudaks toetada (nt paigaldatud, mitte toetatud mälu jne).

    e)

    Iga konfiguratsioonis kasutatava liiase vooluallika suhtes võib kohaldada täiendavate toiteallikate varu.

    f)

    Jõudeoleku võimsuse varu kindlaksmääramiseks ümardatakse kõik mälumahud lähima gigabaidini (10).

    g)

    Sisend-/väljundseadmete täiendavat varu võib kohaldada kõigi sisend-/väljundseadmete puhul, mis ületavad põhikonfiguratsiooni (st Ethernet-seadmed lisaks kahele pordile kiirusega 1 Gbit/s või üle selle, Ethernet emaplaadil ning kõik muud kui Etherneti sisend-/väljundseadmed), sealhulgas sisend-/väljundseadmed emaplaadil ja laienduspesadesse paigaldatud täiendavad sisend-/väljundseadmed. Kõnealust varu võib kohaldada sisend-/väljundseadmete kõigi järgmiste funktsioonide puhul: Ethernet, SAS, SATA, Fibre Channel ja Infiniband.

    h)

    Sisend-/väljundseadmete täiendav varu arvutatakse ühe ühenduse nimikiiruse põhjal, mis ümardatakse lähima Gbit-ini. Väiksema kui 1 Gbit kiirusega sisend-/väljundseadmed ei vasta sisend-/väljundseadmete täiendava varu tingimustele.

    i)

    Sisend-/väljundseadmete täiendavat varu kohaldatakse üksnes sisend-/väljundseadmete puhul, mis tarnitakse aktiveeritutena/sisselülitatutena ning mis suudavad aktiivse lülitiga ühendatult funktsioneerida.

    Tabel 3

    1S ja 2S serverarvutite jõudeoleku võimsuse baasvaru

    Kategooria

    Paigaldatud protsessorite suurim võimalik arv

    (# P)

    Hallatav server

    Jõudeoleku võimsuse baasvaru, PBASE

    (vattides)

    A

    1

    Ei

    47,0

    B

    1

    Jah

    57,0

    C

    2

    Ei

    92,0

    D

    2

    Jah

    142,0

    Tõrketaluvusega

    2

    Jah

    205,0


    Tabel 4

    Lisakomponentide jõudeoleku võimsuse täiendav varu

    Süsteemi omadus

    Kohaldatakse järgmise suhtes:

    Jõudeoleku võimsuse täiendav varu

    Täiendavad

    vooluallikad

    Konkreetselt liiase võimsuse saavutamiseks paigaldatud vooluallikad

    20 vatti vooluallika kohta

    Kõvakettad (sealhulgas pooljuhtkettad)

    Paigaldatud kõvaketta kohta

    8,0 vatti kõvaketta kohta

    Täiendav mälu

    Paigaldatud mälu, mis ületab 4 GB

    0,75 vatti GB kohta

    Täiendav puhverdatud topeltkiirusega kanal

    Paigaldatud puhverdatud topeltkiirusega kanalid üle 8 kanali

    (ainult tõrketaluvusega serverite puhul)

    4,0 vatti puhverdatud topeltkiirusega kanali kohta

    Täiendavad

    sisend-/väljundseadmed

    Paigaldatud seadmed, millel on rohkem kui kaks porti kiirusega üle 1 Gbit, Ethernet emaplaadil

    < 1 Gbit: ei kohaldata

    = 1 Gbit: 2,0 vatti / aktiivne port

    > 1 Gbit kuni < 10 Gbit: 4,0 vatti / aktiivne port

    ≥ 10 Gbit: 8,0 vatti / aktiivne port

    3.7.   Jõudeoleku tõhususe kriteeriumid – kolme pesaga (3S) ja nelja pesaga (4S) serverarvutid (mis ei ole plaat- ega mitmesõlmelised serverarvutid)

    Jõudeoleku andmete esitamine: jõudeoleku elektritarbimise võimsust (PIDLE) mõõdetakse ja andmed esitatakse nii kvalifitseerimismaterjalides kui ka vastavalt jaotises 4 nõutule.

    3.8.   Jõudeoleku tõhususe kriteeriumid – plaatserverid

    3.8.1.

    Jõudeoleku andmete esitamine: jõudeoleku elektritarbimise võimsust (PTOT_BLADE_SYS) ja (PBLADE) mõõdetakse ja andmed esitatakse nii kvalifitseerimismaterjalides kui ka vastavalt jaotises 4 nõutule.

    3.8.2.

    Plaatserverite katsetamine (kooskõla jaotisega 3.8.1) toimub kõigil järgmistel tingimustel:

    a)

    võimsustarbe väärtused mõõdetakse ja esitatakse pooles ulatuses täidetud plaadipüstikut kasutades. Mitme toitepiirkonnaga plaatserveri puhul valige selline toitepiirkondade arv, mis on kõige lähemal sellele, et plaadipüstik oleks pooles ulatuses täidetud. Kui kaks võimalust on ühevõrra lähedal sellele, et püstik oleks pooles ulatuses täidetud, katsetage toitepiirkonnaga või nende kombinatsiooniga, mille puhul kasutatakse suuremat arvu plaatservereid. Pooles ulatuses täidetud plaadipüstiku katsetamisel katsetatud plaatide arv dokumenteeritakse;

    b)

    mõõta ja esitada võib ka täies ulatuses täidetud plaadipüstiku võimsustarbe tingimusel, et andmed esitatakse ka pooles ulatuses täidetud püstiku kohta;

    c)

    kõik plaadipüstikusse paigaldatud plaatserverid on konfigureeritud ühtmoodi (homogeenselt);

    d)

    võimsustarve plaadi kohta arvutatakse valemi 2 põhjal.

    Valem 2. Ühe plaadi võimsustarbe arvutamine

    Formula

    kus:

    PBLADE on võimsustarve plaatserveri kohta,

    PTOT_BLADE_SYS on plaatsüsteemi mõõdetud koguvõimsus,

    NINST_BLADE_SRV on plaadipüstikusse paigaldatud plaatserverite arv.

    3.9.   Jõudeoleku tõhususe kriteeriumid – mitmesõlmelised serverid

    3.9.1.

    Jõudeoleku andmete esitamine: jõudeoleku võimsustarvet (PTOT_NODE_SYS) ja (PNODE) mõõdetakse ja esitatakse nii kvalifitseerimismaterjalides kui ka vastavalt allpool jaotises 4 nõutule.

    3.9.2.

    Mitmesõlmeliste serverite katsetamine (kooskõla jaotisega 3.9.1) toimub kõigil järgmistel tingimustel:

    a)

    võimsustarbe väärtused mõõdetakse ja esitatakse täies ulatuses täidetud mitmesõlmelist püstikut kasutades,

    b)

    kõik mitmesõlmelise püstiku mitmesõlmelised serverid on konfigureeritud ühtmoodi (homogeenselt),

    c)

    võimsustarve sõlme kohta arvutatakse valemi 3 põhjal.

    Valem 3. Ühe sõlme võimsustarbe arvutamine

    Formula

    kus:

    PNODE on võimsustarve serveri sõlme kohta,

    PTOT_NODE_SYS on mitmesõlmelise serveri mõõdetud koguvõimsus,

    NINST_NODE_SRV on katses kasutatud mitmesõlmelisse püstikusse paigaldatud mitmesõlmeliste serverite arv.

    3.10.   Muud katsekriteeriumid

    Nõuded välistele töötlemiskiirenditele: kõigi väliste töötlemiskiirenditega müüdavate serverarvutite puhul kohaldatakse järgmisi kriteeriume ja sätteid.

    a)

    Ühekordsed konfiguratsioonid: jõudeoleku katsed tehakse nii paigaldatud väliste töötlemiskiirenditega kui ka ilma nendeta. Nii väliste töötlemiskiirenditega kui ka ilma nendeta mõõdetud jõudeoleku võimsustarbe näidud esitatakse EPA-le või Euroopa Komisjonile, vajaduse korral osana ENERGY STARi tootena kvalifitseerimise materjalidest.

    b)

    Tootepered: jõudeoleku katsed tehakse nii maksimaalse võimsuse / jaotises 1.8.2 käsitletud suurema jõudlusega konfiguratsiooni puhul paigaldatud väliste töötlemiskiirenditega kui ka ilma nendeta. Paigaldatud väliste töötlemiskiirenditega ja ilma nendeta konfiguratsioone võib soovi korral katsetada ka muudes katsepunktides ning avaldada saadud tulemused.

    c)

    Nii väliste töötlemiskiirenditega kui ka ilma nendeta mõõdetud jõudeoleku võimsustarbe näidud esitatakse EPA-le või Euroopa Komisjonile, vajaduse korral osana ENERGY STARi tootena kvalifitseerimise materjalidest. Mõõtmistulemused esitatakse iga välise töötlemiskiirendi kohta, mis on mõeldud müügiks kvalifitseeritud konfiguratsioonis.

    d)

    Jaotistes 3.6 ja 3.7 käsitletud PIDLE, jaotises 3.8 käsitletud PBLADE ja jaotises 3.9 käsitletud PNODE mõõtmiseks eemaldatakse välised töötlemiskiirendid, isegi kui tarnitud kujul on need paigaldatud. Seejärel korratakse mõõtmisi iga välise töötlemiskiirendi paigaldamise järel, et hinnata iga paigaldatud välise töötlemiskiirendi voolutarbimist jõudeolekus.

    e)

    Kvalifitseeritud konfiguratsioonide ühegi paigaldatud välise töötlemiskiirendi jõudeoleku voolutarbimine ei tohi ületada 46 vatti.

    f)

    Esitada tuleb iga koos kvalifitseeritud konfiguratsiooniga müüdava välise töötlemiskiirendi jõudeoleku voolutarbimine.

    4.   Standardteabe esitamise nõuded

    Andmete esitamise nõuded

    4.1.

    Euroopa Komisjonile esitatakse ENERGY STARi versiooni 2.0 serverarvutite kvalifitseeritud tootevormi kõigil väljadel nõutavad andmed iga ENERGY STARi vääriliseks kvalifitseeritud serverarvuti või nende tootepere kohta.

    a)

    Partnereid kutsutakse üles esitama iga ENERGY STARi vääriliseks kvalifitseeritud tootekonfiguratsiooni kohta ühe komplekti andmeid, ehkki Euroopa Komisjon aktsepteerib andmekomplekte ka iga kvalifitseeritud tootepere kohta.

    b)

    Tootepere kvalifikatsioon peab vajaduse korral sisaldama andmeid kõigi jaotises 1.8.2 osutatud katsepunktide kohta.

    c)

    Alati kui võimalik, peavad partnerid esitama ka lingi oma veebisaidil asuvale üksikasjalikule võimsuskalkulaatorile, mida ostjad saavad kasutada tootepere konkreetsete konfiguratsioonide võimsustarbe ja jõudlusandmete mõistmiseks.

    4.2.

    EU ENERGY STARi veebisaidil kuvatakse tooteotsingu rakenduse kaudu järgmised andmed:

    a)

    mudeli nimi ja number, toote katalooginumber ja/või konfiguratsiooni number;

    b)

    süsteemi karakteristikud (korpuse liik, kasutatavad soklid/pesad, võimsusnäitajad jne);

    c)

    süsteemi liik (mittehallatav, hallatav, skaleeritav jne);

    d)

    süsteemi konfiguratsioonid (sh väiksema jõudlusega konfiguratsioon, suurema jõudlusega konfiguratsioon, vähima võimsustarbega konfiguratsioon, suurima võimsustarbega konfiguratsioon ning tootepere kvalifitseerimise tavapärane konfiguratsioon);

    e)

    aktiivse ja jõudeoleku tõhususe kriteeriumide nõutavate katsete käigus saadud voolutarbe- ja võimsusandmed, sh failid results.xml, results.html, results.txt, kõik tulemuste graafikuid png-vormingus, failid results-details.html, results-details.txt, kõik üksikasjalike tulemuste graafikud png-vormingus;

    f)

    olemasolevad ja sisselülitatud energiasäästuvõimalused (nt toitehaldus);

    g)

    Ameerika Sooja-, Külmutus- ja Kliimainseneride Liidu (American Society of Heating, Refrigeration, and Air-Conditioning Engineers (ASHRAE)) termoauditi valitud andmed;

    h)

    sisselaskeõhu temperatuuri näitajad enne katse algust, jõudeoleku katse lõpus ja aktiivse oleku katse lõpus;

    i)

    tootepere kvalifikatsiooni puhul kvalifitseeritud konfiguratsioonide nimekiri ning kvalifitseeritud toodete katalooginumbrid või konfiguratsiooni numbrid, ning

    j)

    plaatserveri puhul ENERGY STARi kvalifikatsioonikriteeriumidele vastavate ühilduvate plaadipüstikute nimekiri.

    4.3.

    EPA ja Euroopa Komisjon võivad selle nimekirja vastavalt vajadusele korrapäraselt läbi vaadata, teavitades sellest sidusrühmi ja kutsudes neid läbivaatamises osalema.

    5.   Standardsete jõudlusandmete mõõtmine ja nõuded väljundile

    5.1.   Mõõtmine ja väljund

    5.1.1.

    Serverarvuti peab andma infot sisendvõimsustarbe (W), sisselaskeõhu temperatuuri (°C) ja kõigi loogiliste protsessorite keskmise kasutamise kohta. Andmed tuleb avaldada trükituna või kasutajatele kättesaadaval kujul, mida kolmandad isikud saavad lugeda üle tavapärase võrgu, kasutades avatud haldustarkvara. Plaat- ja mitmesõlmeliste serverite ja süsteemide puhul võib andmed esitada püstiku tasandil koondatult.

    5.1.2.

    Standardi EN 55022:2006 kohase B-klassi tootena klassifitseeritud serverarvutid on vabastatud jaotises 5.1.1 kirjeldatud sisendvõimsustarvet ja sisselaskeõhu temperatuuri käsitlevate andmete esitamise nõudest. B-klass osutab kodu- ja kodukontoriseadmetele (mõeldud kasutamiseks kodukeskkonnas). Programmi raames peavad kõik serverarvutid vastama nõuetele ja tingimustele anda aru kõigi loogiliste protsessorite kasutamisest.

    5.2.   Aruandluse rakendamine

    5.2.1.

    Toodetes võib kasutada kas sisseehitatud komponente või lisaseadmeid, mis kuuluvad serverarvutiga ühte paketti, et teha andmed kättesaadavaks lõppkasutajatele (nt teenusprotsessor, sisseehitatud võimsustarbe arvesti või termomeeter (või muu eraldi andmevoo tehnoloogia) või eelnevalt installitud operatsioonisüsteem).

    5.2.2.

    Eelnevalt installitud operatsioonisüsteemi sisaldavad tooted peavad sisaldama kõiki vajalikke draivereid ja tarkvara, et lõppkasutajatel oleks juurdepääs käesoleva dokumendi kohastele standardandmetele. Toodetele, mis ei sisalda eelnevalt installitud operatsioonisüsteemi, peavad olema lisatud trükitud dokumendid, kuidas saada juurdepääs registritele, mis sisaldavad asjaomast teavet sensorite kohta. Kõnealuse nõude täitmiseks võib esitada kas trükitud materjalid, tarnida koos serverarvutiga elektroonilised dokumendid või avaldada teabe partneri veebisaidil, kus on esitatud info serverarvuti kohta.

    5.2.3.

    Avatud ja üldkasutatava andmekogumis- ja aruandlusstandardi kättesaadavaks muutudes peaksid tootjad selle lisama oma süsteemidesse.

    5.2.4.

    Täpsuse (5.3) ja näitude fikseerimise (5.4) nõuete täitmist hinnatakse komponentide tootelehtedel esitatud andmete läbivaatamise teel. Nende andmete puudumisel kasutatakse täpsuse ja näitude fikseerimise hindamiseks partneri avaldust.

    5.3.   Mõõtetäpsus

    5.3.1.

    Sisendvõimsus: mõõtmistulemuste esitamise täpsus peab olema vähemalt ±5 % tegelikust väärtusest, kusjuures iga paigaldatud toiteploki puhul peab täpsus olema maksimaalselt ±10 W (st ühegi toiteallika võimsusnäitaja esitamise täpsus ei pea kunagi olema parem kui ±10 vatti) kogu talitlusulatuses jõudeolekust täisvõimsuseni.

    5.3.2.

    Protsessorikasutus: iga operatsioonisüsteemile nähtava loogilise protsessori puhul tuleb prognoosida keskmist kasutust ning anda sellest serverarvuti operaatorile või kasutajale teada operatsioonikeskkonna (operatsioonisüsteemi või hüperviisori) kaudu.

    5.3.3.

    Sisselaskeõhu temperatuur: mõõtmistulemused tuleb esitada vähemalt ±2 °C täpsusega.

    5.4.   Näitude fikseerimise nõuded

    5.4.1.

    Sisendvõimsus ja protsessorikasutus: sisendvõimsuse ja protsessorikasutuse näidud tuleb fikseerida serverarvutisiseselt katkematu 10-sekundilise või pikema ajavahemiku jooksul. Kuni 30-sekundilise ajavahemiku jooksul tuleb serverarvutisiseselt kord 10 sekundi jooksul või tihedamini fikseerida libisev keskmine väärtus.

    5.4.2.

    Sisselaskeõhu temperatuur: sisselaskeõhu temperatuuri näit tuleb fikseerida serverarvutisiseselt iga 10 sekundi järel või tihedamini.

    5.4.3.

    Ajatemplite panemine: süsteemid, milles pannakse keskkonnateabe fikseerimiseks ajatempleid, fikseerivad serverarvuti sisesed näidud iga 30 sekundi järel või tihedamini.

    5.4.4.

    Haldustarkvara: kõik fikseeritud näidud edastatakse välisele haldustarkvarale kas tellitavat tõmbemeetodit või kooskõlastatud tõukemeetodit kasutades. Kummalgi juhul vastutab andmete edastamise ajaraamistiku kindlaksmääramise eest süsteemi haldustarkvara, serverarvuti vastutab aga edastatud andmete vastavuse eest eespool kirjeldatud näitude fikseerimist ja nende ühikuid käsitlevatele nõuetele.

    6.   Katsetamine

    6.1.   Katsemeetodid

    6.1.1.

    Serverarvutitoodete katsetamiseks kasutatakse tabelis 5 loetletud katsemeetodeid, mille abil tehakse kindlaks, kas toode vastab ENERGY STARi nõuetele.

    Tabel 5

    Katsemeetodid, et teha kindlaks toote vastavus ENERGY STARi nõuetele

    Tooteliik või komponent

    Katsemeetod

    Kõik

    ENERGY STAR Test Method for Computer Servers (ENERGY STARi katsemeetod serverarvutite jaoks) – läbi vaadatud märtsis 2013.

    Kõik

    Standard Performance Evaluation Corporation (SPEC), serveri tõhususe hindamise vahend Server Efficiency Rating Tool (SERT), versioon 1.0.0, läbi vaadatud 26. veebruaril 2013.

    6.1.2.

    Serverarvutitoodete katsetamisel peavad katsetatava seadme kõik protsessoripesad olema katse ajal täidetud.

    Kui serverarvuti ei suuda katsetamise ajal toetada kõigi protsessoripesade täitmist, tuleb süsteem täita suurimas ulatuses, mida töövõime lubab. Selliste süsteemide puhul kohaldatakse süsteemi pesade arvul põhinevat jõudeoleku võimsuse baasvaru.

    6.2.   Katseteks vajalik seadmete arv

    Katseteks tuleb valida tüüpilised mudelid vastavalt järgmistele nõuetele.

    a)

    Kui kontrollitakse üksiku tootekonfiguratsiooni vastavust nõuetele, loetakse tüüpiliseks mudeliks toode, mille ühekordset konfiguratsiooni kavatsetakse turustada ENERGY STARi märgisega.

    b)

    Kui kontrollitakse kõigi tooteliikide tootepere vastavust nõuetele, loetakse iga jaotises 1.8.2 esitatud viie punkti puhul tüüpiliseks mudeliks tootepere üks tootekonfiguratsioon. Kõigil sellistel tüüpilistel mudelitel on ühesugused jaotises 1.8.1 esitatud tootepere ühisatribuudid.

    6.3.   Tooteperede kvalifitseerimine

    6.3.1.

    Partnereid julgustatakse ENERGY STARi tootena kvalifitseerimiseks katsetama üksikuid tootekonfiguratsioone ja esitama nende kohta andmeid. Partner võib ühe tootepere nimetuse raames kvalifitseerida ka mitu tootekonfiguratsiooni, kui iga konfiguratsioon tooteperes vastab ühele järgmistest nõudmistest:

    a)

    üksikud tooted ehitatakse samale platvormile, on märgise väärilised ja vastavad käesoleva spetsifikaadi samadele konkreetsetele nõuetele ning on kõigi omaduste poolest identsed katsetatud tüüpilise tootekonfiguratsiooniga, jättes kõrvale korpuse ja värvi, või

    b)

    üksikud tooted vastavad eespool jaotises 1.8 määratletud tootepere nõudmistele. Sellisel juhul peavad partnerid katsetama ja esitama andmed vastavalt jaotisele b.

    6.3.2.

    Partnerid peavad esitama võimsuse ja jõudluse andmelehe iga tootepere kohta, mis kvalifitseerimiseks esitatakse.

    6.3.3.

    Kvalifitseerimiseks esitatava tootepere kõik tootekonfiguratsioonid, sealhulgas tooted, mille kohta andmeid ei esitatud, peavad vastama ENERGY STARi nõuetele.

    7.   Jõustumiskuupäev

    7.1.

    ENERGY STARi serverarvutite spetsifikatsiooni käesoleva versiooni 2.0 jõustumiskuupäevaks määratakse lepingu jõustumiskuupäev. Selleks, et toode kvalifitseeruks ENERGY STARi vääriliseks, peab ta vastama toote valmistamise ajal kehtinud ENERGY STARi spetsifikaadile. Igal seadmel on oma valmistamiskuupäev, milleks on kuupäev, mil seade loeti lõplikult kokkupanduks.

    7.2.

    Spetsifikaatide edasine läbivaatamine: EPA ja Euroopa Komisjon jätavad endale õiguse käesolevat spetsifikaati muuta, kui tehnoloogilised ja/või turumuudatused mõjutavad selle kasulikkust tarbijate, tööstuse või keskkonna jaoks. Kooskõlas praeguse tavaga arutatakse spetsifikaati tehtavad muudatused läbi sidusrühmadega. Tuleb silmas pidada, et spetsifikaadi muutmise korral ei kvalifitseeru tootemudel automaatselt ENERGY STARi vääriliseks kogu oma olelusringi jooksul.

    8.   Edasise läbivaatamise kavandamine

    8.1.

    Aktiivse oleku tõhususe kriteeriumid: EPA ja Euroopa Komisjon kavatsevad versioonis 3.0 kehtestada aktiivse oleku tõhususe kriteeriumid kõigi serverarvutite liikide puhul, mille kohta neil on piisavalt serveri tõhususe hindamise vahendi andmeid toodete adekvaatseks diferentseerimiseks.

    8.2.

    Vooluallikate õige dimensioneerimine: EPA ja Euroopa Komisjon uurivad versioonis 3.0 võimalusi aidata kaasa vooluallikate õigele dimensioneerimisele.

    8.3.

    Alalisvoolu-alalisvoolu-serverarvutite hõlmamine: EPA ja Euroopa Komisjon kutsuvad tootjaid üles tegema standardtõhususe hindamise organisatsiooniga koostööd, et töötada välja serveri tõhususe hindamise vahendi tugi alalisvooluserveritele, et versioonis 3.0 võiks kaaluda alalisvooluserverite kvalifitseerimist.

    8.4.

    Täiendavate süsteemiarhitektuuride kaasamine: EPA ja Euroopa Komisjon kutsuvad tootjaid üles tegema standardtõhususe hindamise organisatsiooniga koostööd, et töötada välja serveri tõhususe hindamise vahendi tugi praegu toetamata arhitektuuridele, mis moodustavad aga märkimisväärse osa serverarvutite turust. EPA ja Euroopa Komisjon kaaluvad enne versiooni 3.0 väljatöötamist kõiki arhitektuure, mida serveri tõhususe hindamise vahend toetab.

    8.5.

    Täiendavate liiaste toiteallikate lisafunktsiooni eemaldamine: EPA ja Euroopa Komisjon on teadlikud tehnoloogiast, mis lubab hoida liiaseid toiteallikaid ooteolekus, aktiveerides need üksnes vajaduse korral. EPA ja Euroopa Komisjon toetavad selle tehnoloogia juurutamist serverarvutites ning uurivad, kas praegune täiendavate liiaste toiteallikate lisafunktsioon on versioonis 3.0 veel vajalik.

    8.6.

    Nõuded välistele töötlemiskiirenditele: EPA ja Euroopa Komisjon kavatsevad välistele töötlemiskiirenditele esitatavad nõuded versioonis 3.0 läbi vaadata ja võimalik, et neid laiendada, lähtudes versioonist 2.0 kogutud väliseid töötlemiskiirendeid käsitlevatest andmetest ning võimalusest hõlmata välised töötlemiskiirendid serveri tõhususe hindamise vahendiga.

    8.7.

    Temperatuuriandmete esitamise ja katsetamise nõuded: EPA ja Euroopa Komisjon kavatsevad praegused temperatuuriandmete esitamise ja katsetamise nõuded ümber hinnata, et maksimeerida kogutud andmete väärtus nii tootjate kui ka andmekeskuste operaatorite seisukohast.

    A Liide

    Näidisarvutused

    1.   Jõudeoleku elektritarbimise nõuded

    ENERGY STARi kvalifikatsiooni jõudeoleku suurima energiatarbimise nõuete kindlaksmääramiseks määrake tabelist 3 kindlaks jõudeoleku baastase, millele lisage tabelist 4 võimsuse varu (esitatud käesolevate nõuete jaotises 3.6). Allpool on esitatud näide.

    Näiteks standardne ühe protsessoriga serverarvuti, 8 GB mälu, kaks kõvaketast ja kaks sisend-/väljundseadet (millest esimene kahe 1 Gbit pordiga ja teine kuue 1 Gbit pordiga).

    1.1.

    Baasvaru

    a)

    Leidke allpool olevast tabelist 3 jõudeoleku baasvaru.

    b)

    Näidisserverit hinnatakse A-kategoorias ja see ei tohi ENERGY STARi tootena kvalifitseerumiseks tarbida jõudeolekus rohkem energiat kui 47,0 vatti.

    Kategooria

    Paigaldatud protsessorite arv

    (# P)

    Hallatav server

    Jõudeoleku võimsuse baasvaru

    (W)

    A

    1

    Ei

    47,0

    B

    1

    Jah

    57,0

    C

    2

    Ei

    92,0

    D

    2

    Jah

    142,0

    Tõrketaluvusega

    2

    Jah

    205,0

    1.2.

    Jõudeoleku võimsuse täiendav varu: arvutage allpool esitatud tabelist 4 lisakomponentide jõudeoleku võimsuse täiendav varu.

    Süsteemi omadus

    Kohaldatakse järgmise suhtes:

    Jõudeoleku võimsuse täiendav varu

    Täiendavad toiteallikad

    Konkreetselt liiase võimsuse saavutamiseks paigaldatud vooluallikad

    20,0 vatti vooluallika kohta

    Kõvakettad (sealhulgas pooljuhtkettad)

    Kõik paigaldatud kõvakettad

    8,0 vatti kõvaketta kohta

    Täiendav mälu

    Paigaldatud mälu, mis ületab 4 GB

    0,75 vatti GB kohta

    Täiendav puhverdatud topeltkiirusega kanal

    Paigaldatud puhverdatud topeltkiirusega kanalid üle 8 kanali

    (ainult tõrketaluvusega serverite puhul)

    4,0 vatti puhverdatud topeltkiirusega kanali kohta

    Täiendavad sisend-/väljundseadmed (ühe ühenduse kiirus ümardatakse lähima Gbit-ini)

    Paigaldatud seadmed, millel on rohkem kui kaks porti kiirusega üle 1 Gbit, Ethernet emaplaadil

    < 1 Gbit: ei kohaldata

    = 1 Gbit: 2,0 vatti / aktiivne port

    > 1 Gbit kuni < 10 Gbit: 4,0 vatti / aktiivne port

    ≥ 10 Gbit: 8,0 vatti / aktiivne port

    a)

    Näidisserveril on kaks kõvaketast. Kahe kõvaketta tõttu suurendatakse varu 16,0 vati võrra (2 kõvaketast × 8,0 vatti).

    b)

    Näidisserveri mälumaht ületab baaskonfiguratsiooni 4 GB võrra. Mälu tõttu suurendatakse varu 3,0 vati võrra (4 täiendavat GB × 0,75 vatti/GB).

    c)

    Näidisserveril on üks sisend-/väljundkaart, mis ei kvalifitseeru lisafunktsioonina: esimesel seadmel on vaid kaks Etherneti porti, mis ei ületa kahe pordi piiri. Serveri teine seade kvalifitseerub lisafunktsioonina: seadme tõttu suurendatakse serveri varu 12,0 vati võrra (kuus 1Gbit porti × 2,0 vatti / aktiivne port).

    1.3.

    Arvutage lõplik jõudeoleku varu, liites baasvaru ja täiendava võimsusvaru. Kvalifitseerumiseks võib näidissüsteem jõudeolekus tarbida kuni 78,0 vatti (47,0 W + 16,0 W + 3,0 W + 12,0 W).

    2.   Jõudeoleku võimsuse täiendav varu – toiteallikad

    Järgnevad näited illustreerivad täiendavate toiteallikate jõudeoleku võimsuse varu.

    2.1.

    Kui serverarvuti vajab tööks kaht toiteallikat ja konfiguratsioonis on paigaldatud kolm toiteallikat, suurendataks serverarvuti jõudeoleku võimsuse varu 20,0 vati võrra.

    2.2.

    Kui sama serverarvuti tarnitaks nelja paigaldatud toiteallikaga, suurendataks jõudeoleku võimsuse varu 40,0 vati võrra.

    3.   Jõudeoleku võimsuse täiendav varu – täiendav puhverdatud topeltkiirusega kanal

    Järgnevad näited illustreerivad täiendavate puhverdatud topeltkiirusega kanalite jõudeoleku võimsuse varu.

    3.1.

    Kui tõrketaluvusega serverarvuti tarnitakse kuue paigaldatud puhverdatud topeltkiirusega kanaliga, siis serveri jõudeoleku võimsuse täiendavat varu ei suurendata.

    3.2.

    Kui sama tõrketaluvusega server tarnitaks aga 16 paigaldatud puhverdatud topeltkiirusega kanaliga, siis suureneks selle jõudeoleku võimsuse täiendav varu 32,0 vati võrra (esimesed 8 kanalit = täiendavat varu ei suurendata, teised 8 kanalit = 4,0 vatti × 8 puhverdatud topeltkiirusega kanalit).

    B liide

    Tõrketaluvusega serverite määratlemine

    1.

    Protsessori töökindlus, käideldavus ja teenindavus ning skaleeritavus. Seade peab toetama kõiki järgmisi omadusi:

    1.1.

    Protsessori töökindlus, käideldavus ja teenindavus: Protsessor peab suutma tuvastada, parandada ja isoleerida andmevigu, vastavalt kõigile järgmistele tingimustele:

    a)

    vigade tuvastamine L1 vahemäludes, kataloogides ja aadressi transleerimise puhvrites, kasutades paarsuskaitset;

    b)

    ühe biti veaparandus (või parem), kasutades muudetud andmeid sisaldavate vahemälude peal veaparanduskoodi. Parandatud andmed edastatakse vastuvõtjale (st veaparandust ei kasutata üksnes taustpuhastuseks);

    c)

    veataaste ja vigade isoleerimine, kasutades 1) uusi katseid ja taastet protsessori kontrollpunktides, 2) rikutud andmete tähistamist (märgendamist) ja siltide levitamist või 3) mõlemat. Mehhanismid käsivad operatsioonisüsteemil või hüperviisoril isoleerida viga konkreetses protsessis või sektsioonis, vähendades nii vajadust süsteemi taaskäivitamise järele; ning

    d)

    1) suutlikkus autonoomseteks vealeevendusmeetmeteks protsessori riistvaras, näiteks vahemälu tõrkuvate osade väljalülitamine, 2) ennetava tõrkeanalüüsi tugi, st operatsioonisüsteemile, hüperviisorile või teenusprotsessorile teatatakse vigade asukoht ja/või algpõhjus või 3) mõlemad.

    1.2.

    Tõrketaluvusega ja skaleeritavates serverites kasutatav protsessoritehnoloogia on loodud pakkuma täiendavat suutlikkust ja funktsionaalsust ilma täiendavate kiibistiketa, võimaldades konstrueerida nelja või enama protsessoripesaga süsteeme. Protsessoritel on täiendav taristu täiendavate sisseehitatud protsessorisiinide toetamiseks, et toetada suuremate süsteemide vajadusi.

    1.3.

    Server pakub suure ribalaiusega sisend-/väljundseadmete liideseid, et ühendada väliseid sisend-/väljundseadmete laiendusseadmeid või eemal asuvaid sisend-/väljundseadmeid, vähendamata nende protsessoripesade arvu, mida on võimalik ühendada. Tegu võib olla omandiõigusega kaitstud liidestega või standardliidestega nagu PCIe. Nende pesade toetamiseks mõeldud kõrgjõudlusega sisend-/väljundseadmete kontroller võib olla integreeritud peamise protsessori pessa või süsteemiplaadile.

    2.

    Mälu töökindlus, käideldavus ja teenindavus ning mastaabitavus. Olemas peavad olema kõik järgmised omadused ja funktsioonid:

    a)

    pakub laiendatud veaparanduskoodi kaudu mäluvigade tuvastamist ja taastet;

    b)

    neljakordsetes puhverdatud kaherealistes mälumoodulites kahe sama taseme naaberkiibi tõrketaaste;

    c)

    mälu migratsioon: tõrkuva mälu saab ennetavalt ümber jaotada ja andmed migreerida kasutatavasse mällu. Seda on võimalik rakendada puhverdatud kaherealiste mälumoodulite või loogiliste mäluplokkide teralisuse suhtes. Alternatiivina on võimalik mälu ka peegeldada;

    d)

    kasutab protsessori ja mälu kiiremate ühenduste ning aeglasemate topeltkiirusega kanalisse paigaldatud puhverdatud kaherealiste mälumoodulite ühendamiseks mälupuhvreid. Mälupuhver võib olla eraldi autonoomne puhverkiip, mis on integreeritud süsteemiplaati või selleks ettenähtud mälukaartidesse. Puhverdatud kaherealiste mälumoodulite toe laiendamiseks tuleb kasutada puhverkiipi, mis võimaldab suuremat mälumahtu, kuna toetab suurema mahutavusega puhverdatud kaherealisi mälumooduleid, suuremat arvu puhverdatud kaherealiste mälumoodulite pesasid mälukanali kohta ning suuremat mälu ribalaiust mälukanali kohta kui otse ühendatud puhverdatud kaherealiste mälumoodulite puhul. Mälumoodulid võivad olla ka konkreetselt selleks otstarbeks konstrueeritud, sellisel juhul on mälupuhvrid ja dünaamilise muutmälu kiibid integreeritud ühele kaardile;

    e)

    kasutab protsessorite ja mälupuhvrite vahel tõrketaluvusega ühendusi, kasutusel on ühenduse juhuvigadest taastumise mehhanismid, ning

    f)

    radade säästmine protsessorite ja mälude vahelistes ühendustes. Püsiva vea korral on võimalik kasutada raja tõrkesiirdeks vähemalt üht vaba rada.

    3.

    Toiteallika töökindlus, käideldavus ja teenindavus. Kõik serverarvutisse paigaldatud või sellega tarnitavad toiteplokid peavad olema liiased ja üheaegselt hooldatavad. Liiased ja parandatavad komponendid võivad olla paigaldatud ka ühte füüsilisse toiteallikasse, kuid nad peavad olema parandatavad ilma, et süsteem tuleks välja lülitada. Peab olema tagatud tugi süsteemi käitamiseks piiratud olekus, kui toitega varustamise võime on piiratud toiteallikate tõrgete või sisendvõimsuse kao tõttu.

    4.

    Temperatuurihalduse ja jahutuse töökindlus, käideldavus ja teenindavus. Kõik aktiivsed jahutuskomponendid, näiteks ventilaatorid ja vedelikjahutus, peavad olema liiased ja üheaegselt hooldatavad. Protsessorikompleksil peavad olema mehhanismid, mis võimaldavad temperatuuriprobleemide korral töövõimsust vähendada. Peab olema tagatud tugi süsteemi käitamiseks piiratud olekus, kui süsteemi komponentides tuvastatakse temperatuuriprobleem.

    5.

    Süsteemi tõrketaluvus – server vastab vähemalt kuuele järgmisele tingimusele:

    a)

    liiaste salvestuskontrollerite tugi või liiane tee välise salvestusseadme juurde;

    b)

    liiased teenusprotsessorid;

    c)

    liiased alalisvoolu-alalisvoolu-regulaatori järgud pärast toiteallikate väljundeid;

    d)

    serveri riistvara toetab käitusaja protsessori vabastamist;

    e)

    sisend-/väljundseadmete adapterid või kõvakettad on käigult vahetatavad;

    f)

    pakub protsessori ja mälu või protsessorite omavahelistes ühendustes otspunktide vahel siinivigade korduskatseid;

    g)

    toetab riistvarakomponentide laiendamist/eemaldamist võrgus olles, ilma et operatsioonisüsteemi oleks vaja alglaadida („tellitavad” omadused);

    h)

    protsessoripesa migratsioon: hüperviisori ja/või operatsioonisüsteemi toel on võimalik protsessoripesaga seonduvad ülesanded migreerida teise protsessoripessa ilma, et süsteemi oleks vaja taaskäivitada;

    i)

    selleks et vähendada parandamatute vigade tõenäosust, on vigade ennetavaks avastamiseks ja parandamiseks sisse lülitatud mälupatrull või taustpuhastus ning

    j)

    sisemiste andmekandjate tõrketaluvus: tõrketaluvusega süsteemide põhikonfiguratsioonis on mingit liiki sõltumatute ketaste liiasmassiivi (RAID) riistvara, milleks võib kasutada kas süsteemiplaadi tuge või konkreetset pesa RAIDi kontrollerkaardi jaoks, et toetada serverarvuti sisemisi ajameid.

    6.

    Süsteemi skaleeritavus – serverarvuti vastab kõigile järgmistele tingimustele:

    a)

    suurem mälumaht: ≥8 DDR3 või DDR4 puhverdatud kaherealise mälumooduli porti pesa kohta, tõrketaluvusega ühendustega protsessoripesa ja mälupuhvrite vahel; ning

    b)

    suurem sisend-/väljundseadmetega laiendatavus: laiema baasiga sisend-/väljundseadmete taristu ja suurema arvu sisend-/väljundpesade tugi. Ette on nähtud vähemalt 32 selleks mõeldud PCIe teise põlvkonna rada või samaväärne sisend-/väljundseadmete ribalaius, kusjuures vähemalt üks x16 pesa või muu selleks mõeldud liides välise PCIe, autoriõigustega kaitstud sisend-/väljundseadmete liidese või muu tööstusstandardile vastava sisend-/väljundseadmete liidese toetamiseks.

    C Liide

    Katsemeetod

    1.   Ülevaade

    Serverarvuteid käsitlevate ENERGY STARi tootespetsifikaadi nõuetele vastavuse kindlaksmääramiseks ning katseandmete hankimiseks, et esitada jõude- ja aktiivse oleku võimsustarve ENERGY STARi võimsuse ja jõudluse andmelehel, kasutatakse järgmist katsemeetodit.

    2.   Kohaldamine

    Järgmist katsemeetodit kohaldatakse kõigi toodete suhtes, mida on võimalik kvalifitseerida ENERGY STARi tootespetsifikaadile vastava serverarvutina.

    3.   Mõisted

    Kui ei ole sätestatud teisiti, on kõik käesolevas dokumendis kasutatud terminid kooskõlas mõistetega, mida on kasutatud serverarvuteid käsitlevas ENERGY STARi tootespetsifikaadis.

    4.   Katsetingimused

    4.1.

    Sisendvõimsus: vastavalt tabelitele 6 ja 7. Sisendvoolu sagedused on esitatud tabelis 8.

    Tabel 6

    Kuni 1 500-vatise nimivõimsusega toodete sisendvõimsuse nõuded

    Tooteliik

    Toitepinge

    Pinge tolerantsipiirid

    Harmooniliste komponentide suurim summaarne moonutustegur

    Ühe väljundiga vahelduvvoolu-alalisvoolu-toiteplokkidega serverid

    230 volti (V) vahelduvvool või 115 V vahelduvvool (11)

    +/– 1,0 %

    2,0 %

    Mitme väljundiga vahelduvvoolu-alalisvoolu-toiteallikatega serverarvutid

    230 V vahelduvvool või 115 V vahelduvvool (11)

    Vahelduvvoolu-alalisvoolu fakultatiivsed katsetingimused (Jaapani turg)

    Vahelduvvoolu pinge 100 V

    Kolmefaasilised serverid (Põhja-Ameerika turg)

    Vahelduvvoolu pinge 208 V

    Kolmefaasilised serverid (Euroopa turg)

    Vahelduvvoolu pinge 400 V


    Tabel 7

    Suurema kui 1 500-vatise nimivõimsusega toodete sisendvõimsuse nõuded

    Tooteliik

    Toitepinge

    Pinge tolerantsipiirid

    Harmooniliste komponentide suurim summaarne moonutustegur

    Ühe väljundiga vahelduvvoolu-alalisvoolu-toiteallikatega serverid

    230 V vahelduvvool või 115 V vahelduvvool (11)

    +/– 4,0 %

    5,0 %

    Mitme väljundiga vahelduvvoolu-alalisvoolu-toiteallikatega serverarvutid

    230 V vahelduvvool või 115 V vahelduvvool (11)

    Vahelduvvoolu-alalisvoolu fakultatiivsed katsetingimused (Jaapani turg)

    Vahelduvvoolu pinge 100 V

    Kolmefaasilised serverid

    (Põhja-Ameerika turg)

    Vahelduvvoolu pinge 208 V

    Kolmefaasilised serverid (Euroopa turg)

    Vahelduvvoolu pinge 400 V

    Tabel 8

    Kõigi toodete sisendsageduse nõuded

    Toitepinge

    Sagedus

    Sageduse tolerantsipiirid

    Vahelduvvoolu pinge 100 V

    50 hertsi (Hz) või 60 Hz

    ± 1,0 %

    Vahelduvvoolu pinge 115 V

    60 Hz

    Vahelduvvoolu pinge 230 V

    50 Hz või 60 Hz

    Kolmefaasiline

    (Põhja-Ameerika turg)

    60 Hz

    Kolmefaasiline

    (Euroopa turg)

    50 Hz

    4.2.

    Ümbritseva õhu temperatuur peab olema 25 ± 5 °C.

    4.3.

    Suhteline õhuniiskus peab olema 15–80 %.

    4.4.

    Võimsuse analüsaator: fikseerib võimsuse tegeliku ruutkeskmise väärtuse ja vähemalt kaks järgmist parameetrit: pinge, vool ja võimsustegur. Võimsuse analüsaatoritel on järgmised tunnused.

    a)

    Vastavus: võimsuse analüsaator valitakse võimsuse mõõtmise seadmete nimekirjast, mis on loetletud serveri tõhususe hindamise vahendi (Server Efficiency Rating Tool ehk SERTTM) (12) disainidokumendis 1.0.0 (13).

    b)

    Kalibreerimine: analüsaator peab olema kalibreeritud katsekuupäevale eelneva aasta jooksul standardi kohaselt, mis on pärit USA riiklikust teadus- ja tehnikainstituudist või muu riigi vastavast riiklikust metroloogiainstituudist.

    c)

    Amplituuditegur: kättesaadav voolu amplituuditegur on 3 või enam hinnatava vooluvahemiku väärtusel. Analüsaator, mis amplituuditeguri hetkeväärtust ei näita, peab suutma mõõta voolutugevuse piiki, mis on ühe sekundi jooksul mõõdetud suurimast voolutugevusest vähemalt kolm korda suurem.

    d)

    väikseim sageduskaja: 3,0 kHz.

    e)

    väikseim mõõtetäpsus:

    1)

    alla 10-vatiste mõõteväärtuste puhul 0,01 vatti;

    2)

    0,1 W, kui mõõteväärtused on 10 W kuni 100 W, ning

    3)

    1,0 W, kui mõõteväärtused on üle 100 W.

    f)

    Logimine: võimsuse mõõtmisel (vattides) toetab analüsaator fikseerimise sagedust, mis on vähemalt üks näit sekundis. Analüsaatori andmete keskväärtuse leidmise sagedus võrdub näidu fikseerimise sagedusega. Andmete keskväärtuse leidmise sagedus on määratletud ajavahemikuna, mille jooksul näidu esitamiseks leitakse analüsaatori kiire mõõtmiselektroonika poolt fikseeritud kõigi näitude keskväärtus.

    g)

    Mõõtetäpsus: analüsaator mõõdab võimsust kogutäpsusega, mis on kõigi fikseeritud võimsusnäitajate puhul 1 % või parem.

    4.5.

    Temperatuurianduril on järgmised tunnused:

    a)

    Vastavus: temperatuuriandur valitakse temperatuuri mõõteseadmete nimekirjast, mis on loetletud serveri tõhususe hindamise vahendi disainidokumendis 1.0.0.

    b)

    Logimine: anduri minimaalne näitude fikseerimise sagedus on neli korda minutis.

    c)

    Mõõtetäpsus: temperatuuri peab mõõtma (õhuvoolu suunas) kuni 50 mm kaugusel katsetatava seadme peamise õhuvoolu sisenemise ava ees ja andur peab selle esitama üldise täpsusega ±0,5 °C või täpsemalt.

    4.6.

    Aktiivse oleku katsetamise vahend: standardite täitmise hindamise organisatsiooni (Standard Performance Evaluation Corporation ehk SPEC) (14) serveri tõhususe hindamise vahend Server Efficiency Rating Tool (SERT), versioon 1.0.0.

    4.7.

    Kontrollersüsteem: selleks võib olla server, laua- või sülearvuti ning seda kasutatakse võimsus- ja temperatuuriandmete fikseerimiseks.

    a)

    Võimsuse analüsaator ja temperatuuriandur on ühendatud kontrollersüsteemiga.

    b)

    Kontrollersüsteem ja katsetatav seade ühendatakse üksteisega Etherneti võrgu kommutaatori kaudu.

    4.8.

    Serveri tõhususe hindamise vahendi üldised nõuded: kui käesolevas katsemeetodis ei ole sätestatud teisiti, järgitakse kõigis standardite täitmise hindamise organisatsiooni või serveri tõhususe hindamise vahendi versiooni 1.0.0 lisadokumentides sätestatud kõiki täiendavaid nõudeid. Standardite täitmise hindamise organisatsiooni (SPEC) lisadokumentide hulka kuuluvad:

    a)

    SPECi võimsuse ja jõudluse metoodika,

    b)

    SPECi võimsuse mõõtmise korraldamise juhend,

    c)

    SPECi PTDaemoni disainidokument,

    d)

    Serveri tõhususe hindamise vahendi (SERT) disainidokument,

    e)

    SERTi käitamis- ja aruandluseeskirjad,

    f)

    SERTi kasutusjuhend,

    g)

    SERTi Java virtuaalmasina suvandid,

    h)

    SERTi tulemuste faili väljad.

    5.   Katse läbiviimine

    5.1.   Katsetatav konfiguratsioon

    Katsetatavate serverarvutite puhul katsetatakse võimsust ja tõhusust ning esitatakse nende näidud. Katsetamine toimub järgmiselt.

    5.1.1.

    Tarnitaval kujul: kui käesolevas katsemeetodis ei ole sätestatud teisiti, katsetatakse tooteid tarnitavas konfiguratsioonis, mis hõlmab nii riistvara konfiguratsiooni kui ka süsteemi seadeid. Vajaduse korral seatakse kõik tarkvara suvandid vaikeseadete olekusse.

    5.1.2.

    Mõõtmiskoht: võimsustarvet mõõdetakse alati alalisvoolu allika ja katsetatava seadme vahelises punktis. Mõõteseadme ja katsetatava seadme vahele ei tohi olla ühendatud ühtegi UPSi seadet. Võimsusmõõtur jääb paigale kõigi jõude- ja aktiivse oleku võimsusandmete täieliku fikseerimiseni. Plaatsüsteemi katsetamisel mõõdetakse võimsus plaadipüstiku sisendis (st toiteallikates, mis muundavad andmekeskuse jaotusvoolu püstiku jaotusvooluks).

    5.1.3.

    Õhuvool: õhu tahtlik suunamine katsetatava seadme läheduses viisil, mis ei ole kooskõlas andmekeskuste tavapärase praktikaga, on keelatud.

    5.1.4.

    Toiteallikad: kõik toiteplokid on ühendatud ja töös.

    Katsetatavad seadmed, millel on mitu toiteplokki: kõik toiteallikad on vahelduvvoolu allikaga ühendatud ja katsetamise ajal töös. Vajaduse korral võib ühte allikasse mitme toiteallika ühendamiseks kasutada toitejaotusseadet. Selle kasutamise korral lisatakse katsetatava seadme võimsustarbenäitajatele toitejaotusseadme võimalik üldine elektritarbimine. Katsetades pooles ulatuses täidetud püstiku konfiguratsiooniga plaatservereid, võib kasutamata toitepiirkonnad välja lülitada (vt täpsemalt jaotis 5.2.4.b).

    5.1.5.

    Toitehaldus ja operatsioonisüsteem: installeeritud on tarnitud operatsioonisüsteem või tüüpiline operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemita tarnitavate toodete katsetamiseks installeeritakse neile ükskõik milline ühilduv operatsioonisüsteem. Kõigi katsete jaoks jäetakse toitehaldustehnikad ja/või energiasäästuvõimalused tarnitud kujule. Selliste toitehaldusvõimaluste katsetamiseks, mis vajavad toimimiseks operatsioonisüsteemi (st need, mida ei juhi selgelt BIOS ega halduskontroller), kasutatakse üksnes neid toitehaldustehnikaid, mis on operatsioonisüsteemi poolt vaikimisi sisse lülitatud.

    5.1.6.

    Andmekandjad: tooteid katsetatakse kvalifitseerimiseks vähemalt ühe paigaldatud kõvaketta või pooljuhtkettaga. Tooteid, millel eelnevalt paigaldatud andmekandjaid (kõva- või pooljuhtkettaid) ei ole, katsetatakse andmekandjakonfiguratsiooniga, mida kasutatakse identses müüdavas mudelis, millele andmekandjad on eelnevalt paigaldatud. Tooteid, mis ei toeta andmekandjate (kõva- või pooljuhtketas) paigaldamist, vaid kasutavad ainult väliseid mälulahendusi (nt kettavõrku), katsetatakse väliste mälulahendustega.

    5.1.7.

    Plaatsüsteemiga ja kahe-/mitmesõlmelised serverid: plaatsüsteemiga ja kahe-/mitmesõlmelise serveri iga sõlme või plaatserveri, sealhulgas kõigi riistvarakomponentide ja tarkvara/toitehalduse seadete konfiguratsioon on samasugune. Ka nende süsteemide näidud fikseeritakse viisil, mis tagab kõigi katsetatavate sõlmede/plaatserverite kogu võimsuse mõõtmise võimsusmõõturiga terve katse ajal.

    5.1.8.

    Plaadipüstik: plaadipüstikul on võimsus-, jahutus- ja võrgusuutlikkus vähemalt kõigi plaatserverite jaoks. Püstik täidetakse vastavalt jaotisele 5.2.4. Plaatsüsteemide võimsust mõõdetakse alati püstiku sisendis.

    5.1.9.

    BIOSi ja katsetatava seadme süsteemiseaded: kui katsemeetodis ei ole sätestatud teisiti, jäävad kõik BIOSi seaded tarnitud kujule.

    5.1.10.

    Sisend/väljund ja võrguühendused: vähemalt üks katsetatava seadme port ühendatakse Etherneti võrgu kommutaatoriga. Kommutaator peab suutma toetada katsetatava seadme suurimat ja väikseimat võrguühenduse nimikiirust. Katsetamise ajal on seade võrguga alati ühendatud ja ehkki ühendus on valmis pakette edastama ja suudab seda teha, ei nõuta katsetamise ajal konkreetset liiklust ühenduse kaudu. Katsetamiseks tagage, et katsetataval seadmel oleks vähemalt üks Etherneti port (kasutades üht lisakaarti vaid siis, kui emaplaadil Etherneti tuge ei pakuta).

    5.1.11.

    Etherneti-ühendused: energiatõhusa Etherneti toega tarnitud (standardile IEEE 802.3az vastavad) tooted ühendatakse katsetamisel üksnes energiatõhusa Ethernetiga ühilduva võrguseadmega. Katsetamise ajal võetakse võrguühenduse mõlemas otsas asjakohased meetmed, et võimaldada energiatõhusa Etherneti omadusi.

    5.2.   Katsetatava seadme ettevalmistamine

    5.2.1.

    Katsetatava seadme katsetamise ajal peavad tema protsessoripesad olema täidetud vastavalt ENERGY STARi nõuetele vastamise kriteeriumite versiooni 2.0 jaotisele 6.1.2.

    5.2.2.

    Paigaldage katsetatav seade katsetamispüstikusse või -kohta. Katse jooksul ei tohi katsetatavat seadet füüsiliselt liigutada.

    5.2.3.

    Mitmesõlmelise süsteemi katsetamisel katsetatakse selle võimsustarvet sõlme kohta täies ulatuses täidetud püstiku konfiguratsioonis. Kõik püstikusse paigaldatud mitmesõlmelised serverid on identsed ja sama konfiguratsiooniga.

    5.2.4.

    Plaatsüsteemi katsetamisel katsetatakse plaatserveri võimsustarvet pooles ulatuses täidetud püstiku konfiguratsioonis, kusjuures lisavõimalusena võib seda katsetada täies ulatuses täidetud püstiku konfiguratsioonis. Plaatsüsteemi püstik täitke järgmiselt.

    a)

    Üksikute plaatserverite konfiguratsioon

    Kõik püstikusse paigaldatud plaatserverid peavad olema identsed ja sama konfiguratsiooniga (homogeensed).

    b)

    Pooles ulatuses täidetud püstik (nõutav)

    1)

    Arvutage, mitut plaatserverit on vaja, et täita püstikus olevatest ühekordse laiusega plaatserveri pesadest pooled.

    2)

    Mitme toitepiirkonnaga plaadipüstiku puhul valige toitepiirkondade arv, mille puhul on püstik kõige lähemal sellele, et olla pooles ulatuses täidetud. Kui kaks võimalust on ühevõrra lähedal sellele, et püstik oleks täidetud pooles ulatuses, katsetage toitepiirkonnaga või nende kombinatsioonidega, mille puhul kasutatakse suuremat arvu plaatservereid.

    1. näide: teatav plaadipüstik toetab kuni seitset ühekordse laiusega plaatserverit kahes toitepiirkonnas. Üks toitepiirkond toetab kolme plaatserverit ja teine nelja. Selle näite puhul täidetaks nelja plaatserverit toetav toitepiirkond katsetamisel täies ulatuses ning teine toitepiirkond jääks tühjaks.

    2. näide: teatav plaadipüstik toetab kuni kuutteist ühekordse laiusega plaatserverit neljas toitepiirkonnas. Kõik neli toitepiirkonda toetavad igaüks nelja plaatserverit. Selle näite puhul täidetaks kaks toitepiirkonda katsetamisel täies ulatuses ning ülejäänud kaks toitepiirkonda jääksid tühjaks.

    3)

    Järgige püstiku osalise täitmise korral kõiki kasutusjuhendi või tootja soovitusi, mis võivad hõlmata mõnede tühjaks jäänud toitepiirkondade toiteallikate ja jahutusventilaatorite lahtiühendamist.

    4)

    Kui kasutusjuhendi soovitused on kättesaamatud või mittetäielikud, lähtuge järgmistest suunistest:

    i)

    täitke toitepiirkonnad täies ulatuses;

    ii)

    võimaluse korral ühendage lahti tühjaks jäänud toitepiirkondade toiteallikad ja jahutusventilaatorid;

    iii)

    täitke kõik tühjaks jäänud lahtrid katsetamise ajaks kattepaneelidega või samaväärsete õhuvoolu piirajatega.

    c)

    Püstiku täitmine terves ulatuses (vabatahtlik)

    Täitke kõik kasutada olevad püstikulahtrid. Kõik toiteallikad ja jahutusventilaatorid peavad olema ühendatud. Teostage kõik jaotises 6 osutatud katsemenetluse raames nõutavad katsed.

    5.2.5.

    Ühendage katsetatav seade töötava Etherneti (IEEE 802.3) võrgu kommutaatoriga. Katse ajal säilitatakse töötav ühendus, jättes kõrvale lühikesed pausid, mis on vajalikud ühenduskiiruste vahetamiseks.

    5.2.6.

    Kontrollersüsteem, mis peab pakkuma SERTi töökoormuse ohjamise kontrolli, andmete hankimist ja muud seadmete katsetamise tuge, ühendatakse sama võrgu kommutaatoriga kui katsetatav seade ning see vastab kõigile muudele katsetatava seadme võrguühenduse nõudmistele. Nii katsetatav seade kui ka kontrollersüsteem konfigureeritakse suhtlema võrgu kaudu.

    5.2.7.

    Ühendage võimsusmõõtur jaotises 4 kirjeldatud katseks sobivale pingele ja sagedusele häälestatud alalisvoolu allikaga.

    5.2.8.

    Lähtudes jaotise 5.1.2 suunistest, ühendage katsetatav seade võimsusmõõturi mõõtekontakti.

    5.2.9.

    Ühendage võimsusmõõturi andmeväljundliides ja temperatuuriandur kontrollersüsteemi asjaomase sisendiga.

    5.2.10.

    Kontrollige, et katsetatav seade oleks konfigureeritud tarnitud konfiguratsioonis.

    5.2.11.

    Kontrollige, et kontrollersüsteem ja katsetatav seade oleksid Etherneti võrgu kommutaatori kaudu ühendatud sama sisevõrguga.

    5.2.12.

    Selleks et kontrollida, kas kontrollersüsteem ja katsetatav seade suudavad teineteisega suhelda, kasutage tavapärast ping-käsku.

    5.2.13.

    Lähtudes SERTi kasutusjuhendi versioonist 1.0.0, (15) installeerige katsetatavale seadmele ja kontrollersüsteemile SERTi versioon 1.0.0.

    6.   Kõigi toodete katsemenetlused

    6.1.   Jõudeoleku katsed

    6.1.1.

    Lülitage katsetatav seade sisse või ühendage see elektrivõrguga.

    6.1.2.

    Lülitage kontrollersüsteem sisse.

    6.1.3.

    Hakake fikseerima katse algusest möödunud aega.

    6.1.4.

    5–15 minutit pärast esialgse alglaadimise või sisselogimise lõppu seadke võimsusmõõtur salvestama jõudeoleku võimsusnäitajaid intervalliga vähemalt 1 näit sekundis.

    6.1.5.

    Fikseerige jõudeoleku võimsuse näidud 30 minuti jooksul. Katsetatav seade peab terve selle ajavahemiku jooksul jääma jõudeolekusse ega lähe piiratud funktsionaalsusega väiksema energiatarbega olekusse (nt puhke- või talveuneolekusse).

    6.1.6.

    Fikseerige keskmine jõudeoleku võimsus (aritmeetiline keskmine) 30-minutilise katseperioodi jooksul.

    6.1.7.

    Mitmesõlmelise või plaatsüsteemi katsetamisel arvutage ühe sõlme või plaatserveri võimsus järgmiselt:

    a)

    jagage jaotise 6.1.6 kohaselt mõõdetud jõudeoleku koguvõimsus katseks paigaldatud sõlmede/plaatserverite arvuga;

    b)

    fikseerige iga mõõtmise puhul mõõdetud koguvõimsus ja vastavalt punktile 6.1.7.a arvutatud võimsustarve sõlme/plaatserveri kohta.

    6.2.   Aktiivse oleku katsetamine SERTiga

    6.2.1.

    Tehke katsetatavale seadmele alglaadimine.

    6.2.2.

    5–15 minuti jooksul pärast esialgse alglaadimise või sisselogimise lõppu lülitage SERT sisse, järgides SERTi kasutusjuhendi versiooni 1.0.0.

    6.2.3.

    Et SERTi kasutamine oleks tulemuslik, järgige SERTi kasutusjuhendi versiooni 1.0.0 kõiki suuniseid.

    6.2.4.

    SERTi kasutamise ajal on kasutajal keelatud teha muudatusi kontrollersüsteemis, katsetatavas seadmes või selle sise- või väliskeskkonnas või neid optimeerida.

    6.2.5.

    Kui SERTi kasutamine on lõpetatud, lisage järgmised väljundfailid koos kõigi katsetulemustega:

    a)

    Results.xml,

    b)

    Results.html,

    c)

    Results.txt,

    d)

    kõik results-chart.png-failid (nt results-chart0.png, results-chart1.png jne),

    e)

    Results-details.html,

    f)

    Results-details.txt,

    g)

    kõik üksikasjalikud tulemuste graafikud png-vormingus (nt results-details-chart0.png, results-details-chart1.png jne).

    IV.   KUJUTISE REPRODUTSEERIMISE SEADMETE SPETSIFIKAAT (VERSIOON 2.0)

    1.   Mõisted

    1.1.

    Tooteliigid

    1.1.1.

    Printer: toode, mille peamine funktsioon on väljastada elektrooniline sisend paberil. Printer võib vastu võtta andmeid võrku ühendatud või ainukasutajaarvutitelt või muudelt sisendseadmetelt (nt digitaalkaameratelt). See mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse printeritena, ja printereid, mida saab kohapeal täiustada mitmefunktsioonilisteks seadmeteks.

    1.1.2.

    Skanner: toode, mille peamine funktsioon on teisendada paberil olevaid originaale elektroonilisteks kujutisteks, mida saab salvestada, muuta, konvertida või edastada, ja seda esmajoones personaalarvutite keskkonnas. See mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse skanneritena.

    1.1.3.

    Koopiamasin: toode, mille ainus funktsioon on teha paberil olevast originaalist paberkoopiaid. See mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse koopiamasinate ja täiendatavate digitaalsete koopiamasinatena (upgradeable digital copier, UDC).

    1.1.4.

    Faksiaparaat (faks): toode, mille peamine funktsioon on 1) skaneerida paberoriginaale elektrooniliseks edastamiseks kaugseadmetesse ja 2) võtta vastu elektroonilisi edastusi, et printida need paberil välja. Faksiaparaadiga võib saada teha ka paberkoopiaid. Elektrooniline edastamine toimub peamiselt üldkasutatava telefonisüsteemi kaudu, kuid võib toimuda ka arvutivõrgu või interneti kaudu. See mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse faksiaparaadina.

    1.1.5.

    Mitmefunktsiooniline seade (Multifunction Device, MFD): toode, mis täidab kahte või enamat printeri, skanneri, koopiamasina või faksiaparaadi põhifunktsiooni. Mitmefunktsiooniline seade võib olla füüsiliselt integreeritud või kombinatsioon funktsionaalselt integreeritud komponentidest. Mitmefunktsioonilise seadme kopeerimisfunktsiooni loetakse erinevaks ühe lehe mugava paljundamise funktsioonist, mis võib mõnikord olla faksiaparaatidel. See mõiste hõlmab tooteid, mida turustatakse mitmefunktsiooniliste seadmete ja mitmefunktsiooniliste toodetena (multi-function product, MFP).

    1.1.6.

    Digitaalne paljundusaparaat: toode, mida turustatakse kui täisautomaatset paljundussüsteemi, mis kasutab paljundamiseks šabloonmeetodit koos digitaalse taasesitamise funktsiooniga. See mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse digitaalse paljundusaparaadina.

    1.1.7.

    Tembeldusmasin: toode, mille peamine funktsioon on trükkida postisaadetistele postikulu. See mõiste peaks hõlmama tooteid, mida turustatakse tembeldusmasinana.

    1.2.

    Pealekandmistehnikad

    1.2.1.

    Vahetu termiline (Direct Thermal, DT): pealekandmistehnika, mille puhul põletatakse punkte kaetud trükikandjale, mis läbib kuumutatud trükipea. DT-toote puhul ei kasutata trükilinte.

    1.2.2.

    Värvi sublimatsioon (Dye Sublimation, DS): pealekandmistehnika, mille puhul sadestatakse värv trükikandjale, varustades kütteelemente energiaga.

    1.2.3.

    Elektrofotograafia (Electro-photographic, EP): pealekandmistehnika, mille puhul valgustatakse fotokonduktorile valgusallika kaudu kujutis, mis vastab soovitud väljundkujutisele, kujutis ilmutatakse tooneri osakeste abil, kasutades peidetud kujutist fotokonduktoril, et määrata kindlaks tooneri olemasolu või puudumine konkreetses kohas; lõpuks kantakse tooner lõplikule trükikandjale ja kinnistatakse, et soovitud väljund oleks kestev. Käesoleva spetsifikaadi tähenduses kasutavad värvilise elektrofotograafia tooted korraga vähemalt kolme üksikut toonerivärvi ja mustvalge elektrofotograafia tooted korraga ühte või kahte üksikut toonerivärvi. See mõiste hõlmab selliseid valgustamistehnikaid nagu laser, valgusdiood (LED) ja vedelkristall-kuvar (LCD).

    1.2.4.

    Lööktehnika: pealekandmistehnika, mille puhul tehakse soovitud väljundkujutis, kandes värvaine trükilindilt trükikandjale löögi abil. Mõiste hõlmab punktilöögi tehnikat ja kujundilöögi tehnikat.

    1.2.5.

    Jugatrükk (Ink Jet, IJ): pealekandmistehnika, mille puhul paigutatakse värvaine kujutise moodustamiseks väikeste tilkadena otse trükikandjale maatriksi põhimõttel. Käesoleva spetsifikaadi tähenduses kasutavad värvilise jugatrüki tooted korraga vähemalt kahte üksikut värvi ja mustvalge jugatrüki tooted korraga ühte toonerivärvi. See mõiste hõlmab piesoelektrilist (PE) jugatrükki, sublimatsioon-jugatrükki ja termilist juhatrükki. Mõiste ei hõlma kõrgtõhusat jugatrükki.

    1.2.6.

    Kõrgtõhus jugatrükk: jugatrükk-pealekandmistehnika, mille puhul pihustite maatriks hõlmab kogu lehe laiuse ja/või tinti on võimalik kuivatada trükikandjal seda kuumendava lisamehhanismi abil. Kõrgtõhusa jugatrüki tooteid kasutatakse ärirakendustes, mille puhul kasutatakse tavaliselt elektrofotograafilisi pealekandmistooteid.

    1.2.7.

    Tahke tint (Solid Ink, SI): pealekandmistehnika, mille puhul tint on toatemperatuuril tahke ja pihustustemperatuurini kuumutatuna vedel. See mõiste hõlmab nii kandmist vahetult trükikandjale kui ka ofsettrükki vahepealse trumli või lindi kaudu.

    1.2.8.

    Šabloon: pealekandmistehnika, mille puhul kantakse kujutised trükikandjale šabloonilt, mis on sobitatud tinditrumli ümber.

    1.2.9.

    Termosiire (Thermal Transfer, TT): pealekandmistehnika, mille puhul tahke värvaine (tavaliselt värvilised vahad) kantakse sulatatud/vedelas olekus väikeste tilkadena otse trükikandjale maatriksi põhimõttel. Termosiire erineb jugatrükist selle poolest, et tint on toatemperatuuril tahke ja see muudetakse vedelaks kuumutades.

    1.3.

    Tööolekud

    1.3.1.

    Sisselülitatud olek

    a)

    Aktiivne olek: energiatarbimise olek, mille puhul toode on ühendatud toiteallikaga ja annab aktiivselt toodangut ning täidab ühtlasi oma muid peamisi funktsioone.

    b)

    Valmisolek: energiatarbe olek, milles toode ei anna toodangut, on tööseisukorras, ei ole veel väikse energiatarbega olekus ning võib lülituda aktiivsesse olekusse minimaalse viivitusega. Selles olekus saab aktiveerida toote kõik funktsioonid ja toode suudab lülituda aktiivsesse olekusse, reageerides igale võimalikule sisendile, sh välistele elektrilistele stiimulitele (nt võrgustiimul, faksi signaal või kaugjuhtimine) ja otsesele füüsilisele sekkumisele (nt lüliti või nupu aktiveerimine).

    1.3.2.

    Väljalülitatud olek: seadme olek pärast käsitsi või automaatset väljalülitamist, kuid ühendatuna elektrivõrguga. Seade väljub sellest olekust sisendi abil, näiteks käsitsi kasutatava toitelüliti või taimeri kaudu, mis lülitab seadme valmisolekusse. Kui kasutaja lülitab seadme sellesse olekusse käsitsi, nimetatakse seda sageli käsitsi väljalülitamise funktsiooniks (Manual Off); kui seade on nimetatud olekus automaatse või ettemääratud stiimuli tulemusena (nt viiteaeg või kell), nimetatakse seda sageli automaatse väljalülitamise funktsiooniks (Auto-off) (16).

    1.3.3.

    Puhkeolek: vähese energiatarbega olek, millesse toode lülitub automaatselt pärast jõudeoleku perioodi (st pärast vaikimisi viivitusaega), kasutaja poolt käsitsi tehtud valiku peale (nt kasutaja määratud kellaaeg või lüliti või nupu aktiveerimine kasutaja poolt) või reageerides välisele elektrilisele stiimulile (nt võrgustiimul, faksi signaal või kaugjuhtimine). TEC-katsemeetodi kohaselt hinnatud toodetes võivad puhkeolekus toimida kõik toote funktsioonid (sh säilib võrguühendus), ehkki üleminek aktiivsesse olekusse võib toimuda viivitusega. OM-katsemeetodi kohaselt hinnatud toodetes võib puhkeolekus toimida üks aktiivne võrguliides ja faksiliides (kui see on asjakohane), ehkki üleminek aktiivsesse olekusse võib toimuda viivitusega.

    1.3.4.

    Ooteolek: madalaim energiatarbimise olek, mida kasutaja ei saa välja lülitada (mõjutada) ja mis võib püsida piiramatu aja, kui toode on ühendatud elektrivõrku ja seda kasutatakse vastavalt tootja juhenditele (17). Ooteolek on toote minimaalse elektritarbimise olek. Käesolevas spetsifikaadis käsitletud kujutise reprodutseerimise seadmete puhul vastab ooteolek tavaliselt väljalülitatud olekule, kuid võib vastata ka valmis- või puhkeolekule. Toode saab minna ooteolekust välja väiksema võimsustarbega olekusse ainult siis, kui see ühendatakse käsitsi elektrivõrgust lahti.

    1.4.

    Kandja formaat

    1.4.1.

    Suur formaat: seadmed, mis on mõeldud A2- või suurema formaadi jaoks, sh tooted, mis on mõeldud vähemalt 406 mm laiusele lintpaberile. Suure formaadi tooted võivad printida ka standardsuurusega või väikesele kandjale.

    1.4.2.

    Standardformaat: standardsuuruses kandjate jaoks (nt formaadid Letter, Legal, Ledger, A3, A4 ja B4) ette nähtud tooted, sh tooted, mis on mõeldud 210–406 mm laiusele lintpaberile. Standardformaadi tooted võivad printida ka väikese formaadiga kandjale.

    A3-formaadis printida suutev seade: standardformaadi tooted, mille paberiraja laius on vähemalt 275 mm.

    1.4.3.

    Väike formaat: standardformaadist väiksema formaadiga kandjate jaoks (nt A6, 4″ × 6″, mikrofilm) ette nähtud tooted, sh tooted, mis on mõeldud vähem kui 210 mm laiusele lintmaterjalile.

    1.4.4.

    Lintpaber: tooted, mis ei kasuta kandjana lehtmaterjale ja mis on mõeldud vöötkoodide, siltide, kviitungite, reklaamiribade ja projekteerimisjooniste printimiseks. Lintpaberi toode võib olla väikese, standard- või suure formaadi jaoks.

    1.5.

    Lisaterminid

    1.5.1.

    Automaatne kahepoolne printimine: koopiamasina, faksiaparaadi, mitmefunktsioonilise seadme või printeri suutlikkus paigutada kujutised väljundlehe mõlemale poolele, ilma käsitsi sekkumise vaheetapita. Toode loetakse automaatse kahepoolse printimise funktsiooniga tooteks üksnes juhul, kui kõik kahepoolseks printimiseks vajalikud lisatarvikud on tootega tarnimisel kaasas.

    1.5.2.

    Andmeühendus: ühendus, mis võimaldab vahetada teavet kujutise reprodutseerimise seadme ja ühe välise toitega seadme või andmekandja vahel.

    1.5.3.

    Vaikimisi viivitusaeg: tootja poolt enne tarnimist kindlaksmääratud aeg, mis määrab, millise aja jooksul seade lülitub väikse energiatarbega olekusse (nt puhkeolek, automaatselt väljalülitatud olek) pärast oma peamise funktsiooni täitmist.

    1.5.4.

    Digitaalne eesprotsessor (Digital Front-end, DFE): funktsionaalselt integreeritud server, mis hostib teisi arvuteid ja rakendusi ning toimib liidesena kujutise reprodutseerimise seadmetele. Digitaalne eesprotsessor suurendab kujutise reprodutseerimise seadme funktsionaalsust.

    a)

    Digitaalne eesprotsessor pakub vähemalt kolme järgmistest lisafunktsioonidest:

    1)

    võrguühendus erinevates keskkondades;

    2)

    e-postkasti funktsioon;

    3)

    tööde järjekorra juhtimine;

    4)

    masina juhtimine (nt kujutise reprodutseerimise seadme äratamine vähendatud elektritarbega olekust);

    5)

    täiustatud graafiline kasutajaliides (user-interface, UI);

    6)

    suutlikkus alustada suhtlust teiste hostserveritega ja klientarvutitega (nt skaneerimine e-postile, kaugelasuvate e-postkastide pollimine tööde jaoks) või

    7)

    suutlikkus lehekülgi järeltöödelda (nt lehekülgi enne trükkimist ümber vormindada).

    b)

    1. tüübi digitaalne eesprotsessor: digitaalne eesprotsessor, mis saab alalisvoolutoite oma (sisemisest või välisest) vahelduvvoolutoiteallikast, mis erineb kujutise reprodutseerimise seadme toiteallikast. Selline digitaalne eesprotsessor võib saada oma vahelduvvoolutoite kas otse seinakontaktist või siis kujutise reprodutseerimise seadme sisemise toiteallikaga ühendatud vahelduvvoolutoiteallikast. 1. tüübi digitaalset eesprotsessorit võib müüa kujutise reprodutseerimise seadme standardosana või lisaseadmena.

    c)

    2. tüübi digitaalne eesprotsessor: digitaalne eesprotsessor, mis saab alalisvoolutoite samast allikast kui kujutise reprodutseerimise seade, millega see on ühendatud. 2. tüübi digitaalsel eesprotsessoril peab olema plaat või plokk, millel on eraldi protsessor, mis suudab alustada tegevust võrgu kaudu ning mida on tavapäraste tehnikateadmistega võimalik eemaldada, isoleerida või blokeerida, selleks et oleks võimalik mõõta võimsust.

    d)

    Välised töötlemiskiirendid: arvutusvõime laiendamise lisakaardid, mis on paigaldatud digitaalse eesprotsessori üldistesse lisalaienduspesadesse (nt PCI pessa paigaldatud GPGPU).

    1.5.5.

    Võrguühendus: ühendus, mis võimaldab vahetada teavet kujutise reprodutseerimise seadme ja ühe või mitme välise toitega seadme vahel.

    1.5.6.

    Lisafunktsioon: andme- või võrguliides või muu komponent, mis täiendab kujutise reprodutseerimise seadme pealekandmisseadme funktsionaalsust ja annab võimsusvaru toodete kvalifitseerimisel OM-meetodi kohaselt.

    1.5.7.

    Tööolek (Operational Mode, OM): käesoleva spetsifikaadi tähenduses on see meetod, millega võrreldakse toote energiatõhusust, hinnates võimsust (mõõdetuna vattides) erinevates tööolekutes vastavalt kujutise reprodutseerimise seadmeid käsitleva ENERGY STARi katsemeetodi jaotisele 9.

    1.5.8.

    Tüüpiline elektritarbimine (Typical Electricity Consumption, TEC): käesoleva spetsifikaadi tähenduses on see meetod, millega võrreldakse toote energiatõhusust, hinnates tüüpilist elektritarbimist (mõõdetuna kilovatt-tundides) tavapärase kasutamise käigus teatava aja jooksul vastavalt kujutise reprodutseerimise seadmeid käsitleva ENERGY STARi katsemeetodi jaotisele 8.

    1.5.9.

    Pealekandmisseade: kujutise reprodutseerimise seadme põhiseade, mis juhib kujutise tootmist. Andmeedastuse ja kujutise töötlemise osas sõltub pealekandmisseade lisafunktsioonidest. Ilma lisafunktsioonideta ei suuda pealekandmisseade omandada kujutise andmeid töötlemiseks ega ole seetõttu kasutuskõlblik.

    1.5.10.

    Baastoode: teatava tootemudeli põhikonfiguratsioon, millele on lisatud kõige vähem lisafunktsioone. Valikulisi komponente ja lisatarvikuid ei käsitata baastoote osana.

    1.5.11.

    Lisaseade: väline seade, mis ei ole baasseadme toimimiseks vajalik, kuid mille võib lisada enne või pärast tarnimist funktsionaalsuse täiendamiseks. Lisaseadet võib müüa eraldi oma mudelinumbriga või paketi või konfiguratsiooni osana koos baastootega.

    1.5.12.

    Tootemudel: kujutise reprodutseerimise seade, mida müüakse või turustatakse unikaalse mudelinumbri või turundusnimega. Tootemudel võib koosneda baastootest või baastootest koos lisaseadmetega.

    1.5.13.

    Tootepere: tootemudelite kogum, mille 1) on valmistanud sama tootja, 2) mille suhtes kehtivad samad ENERGY STARi kvalifikatsioonikriteeriumid ja 3) mille ehitus on põhimõtteliselt ühesugune. Ühe pere tootemudelid erinevad üksteisest ühe või mitme omaduse või funktsiooni poolest, mis 1) ei mõjuta toote toimivust ENERGY STARi kvalifikatsioonikriteeriumide seisukohast või 2) on käesolevas dokumendis kindlaks määratud kui tootepere sees vastuvõetavad erinevused. Kujutise reprodutseerimise seadmete puhul on tootepere sees vastuvõetavad järgmised erinevused:

    a)

    värvus,

    b)

    korpus,

    c)

    paberi sisendi või väljundi haldamise lisatarvikud,

    d)

    elektroonilised komponendid, mis ei ole seotud kujutise reprodutseerimise seadme pealekandmisseadmega, sh 1. ja 2. tüübi digitaalsed eesprotsessorid.

    2.   Reguleerimisala

    2.1.   Hõlmatud tooted

    2.1.1.

    ENERGY STARi vääriliseks võivad kvalifitseeruda kaubanduslikult kättesaadavad tooted (v.a jaotises 2.2 loetletud tooted), mis vastavad ühele jaotises 1.1 esitatud kujutise reprodutseerimise seadme määratlusele ja saavad toidet 1) seinakontaktist, 2) andme- või võrguühendusest või 3) nii seinakontaktist kui ka andme- või võrguühendusest.

    2.1.2.

    Kujutise reprodutseerimise seade tuleb olenevalt ENERGY STARi hindamismeetodist omakorda liigitada kas TEC- või OM-tooteks vastavalt tabelile 1.

    Tabel 1

    Kujutise reprodutseerimise seadmete hindamise meetodid

    Seadme liik

    Kandja formaat

    Pealekandmistehnika

    ENERGY STARi hindamismeetod

    Koopiamasin

    Standard

    DT, DS, EP, SI, TT

    TEC

    Suur

    DT, DS, EP, SI, TT

    OM

    Digitaalne paljundusaparaat

    Standard

    Šabloon

    TEC

    Faksiaparaat

    Standard

    DT, DS, EP, SI, TT

    TEC

    IJ

    OM

    Tembeldusmasin

    Kõik

    DT, EP, IJ, TT

    OM

    Mitmefunktsiooniline seade (MFD)

    Standard

    Kõrgtõhus IJ, DT, DS, EP, SI, TT

    TEC

    IJ, lööktehnika

    OM

    Suur

    DT, DS, EP, IJ, SI, TT

    OM

    Printer

    Standard

    Kõrgtõhus IJ, DT, DS, EP, SI, TT

    TEC

    IJ, lööktehnika

    OM

    Suur või väike

    DT, DS, EP, lööktehnika, IJ, SI, TT

    OM

    Väike

    Kõrgsuutlik IJ

    TEC

    Skanner

    Kõik

    Ei kohaldata

    OM

    2.2.   Hõlmamata tooted

    2.2.1.

    Käesoleva spetsifikaadi kohaselt ei kvalifitseeru märgise saamiseks tooted, mida hõlmab mõni muu ENERGY STARi tootespetsifikaat. Praegu kehtivate spetsifikaatide nimekiri on veebilehel www.eu-energystar.org.

    2.2.2.

    Käesoleva spetsifikaadi kohaselt ei kvalifitseeru ENERGY STARi vääriliseks tooted, mis vastavad ühele või mitmele järgmisele tingimusele:

    tooted, mis on projekteeritud töötama otse kolmefaasilise toiteallikaga.

    3.   Kvalifikatsioonikriteeriumid

    3.1.   Tüvenumbrid ja ümardamine

    3.1.1.

    Kõigis arvutustehetes kasutatakse vahetult mõõdetud (ümardamata) väärtusi.

    3.1.2.

    Kui ei ole sätestatud teisiti, hinnatakse vastavust spetsifikaadi nõuetele vahetult mõõdetud või arvutatud väärtuste põhjal, mida ei ole ümardatud.

    3.1.3.

    ENERGY STARi veebisaidile aruandluse eesmärgil esitatud vahetult mõõdetud või arvutatud väärtused ümardatakse lähima tüvenumbrini, nagu on kirjeldatud vastavas spetsifikaadis.

    3.2.   Üldnõuded

    3.2.1.

    Väline toiteallikas:

    kui toode tarnitakse koos ühepingelise välise toiteallikaga, peab väline toiteallikas vastama energiatõhususmärgistust käsitleva rahvusvahelise protokolli toimivusnõuete V tasemele ja kandma V taseme märgistust. Lisateavet märgistamist käsitleva protokolli kohta saab veebilehelt www.energystar.gov/powersupplies.

    Ühe väljundiga välised toiteallikad peavad vastama V taseme nõuetele, kui neid katsetatakse vastavalt 11. augusti 2004. aasta dokumendile „Test Method for Calculating the Energy Efficiency of Single-Voltage External Ac-Dc and Ac-Ac Power Supplies”.

    Mitme väljundiga välised toiteallikad peavad vastama V taseme nõuetele, kui neid katsetatakse vastavalt dokumendile „EPRI 306 Generalized Internal Power Supply Efficiency Test Protocol, Rev. 6.6”. Toiteallika andmed, mis on saadud sama dokumendi läbivaadatud väljaannet 6.4.2 kasutades (nagu on nõutud versioonis 1.2), on vastuvõetavad, tingimusel, et katse tehti enne versiooni 2.0 jõustumiskuupäeva.

    3.2.2.

    Juhtmeta lisatelefonitoru: juhtmeta lisatelefonitoruga müüdavate faksiaparaatide või faksi saatmise funktsiooniga mitmefunktsiooniliste seadmete kvalifitseerimiseks tuleb kasutada ENERGY STARi nõuetele vastavat telefonitoru või telefonitoru, mis vastab ENERGY STARi telefoni spetsifikaadile, kui seda on katsetatud ENERGY STARi katsemeetodiga päeval, mil kujutise reprodutseerimise seade kvalifitseeritakse ENERGY STARi nõuetele vastavaks. ENERGY STARi spetsifikaat ja katsemeetod telefonide jaoks on aadressil www.energystar.gov/products.

    3.2.3.

    Funktsionaalselt integreeritud mitmefunktsiooniline seade: kui mitmefunktsiooniline seade koosneb funktsionaalselt integreeritud komponentidest (st mitmefunktsiooniline seade ei ole üksainus eraldiseisev seade), peab kõigi komponentide mõõdetud energia- või võimsustarbe summa olema väiksem kui asjakohased mitmefunktsioonilise seadme energia- või võimsustarbe nõuded, mis on kehtestatud ENERGY STARi vääriliseks kvalifitseerumiseks.

    3.2.4.

    Digitaalse eesprotsessori suhtes kehtivad nõuded: Kujutise reprodutseerimise seadmega selle müügi ajal koos müüdava 1. või 2. tüübi digitaalse eesprotsessori tüüpiline elektritarbimine (TECDFE) arvutatakse puhkeolekuta digitaalse eesprotsessori puhul valemiga 1 ja puhkeolekuga digitaalse eesprotsessori puhul valemiga 2. Saadud TECDFE väärtus ei tohi ületada asjaomase digitaalse eesprotsessori jaoks tabelis 2 ette nähtud suurimat TECDFEd.

    a)

    Kujutise reprodutseerimise seadmete puhul tuleks suurimale lubatavale TECDFE-le vastava digitaalse eesprotsessori TEC väärtus või valmisoleku võimsus vastavalt kas välja jätta või lahutada TEC-toodete energiatarbimise mõõtmisest ja OM-toodete võimsuse mõõtmisest.

    b)

    Jaotises 3.3.2 on TECDFE väärtuste lahutamist TEC-toodete puhul kirjeldatud täpsemalt.

    c)

    Jaotises 3.4.2 on täpsemalt kirjeldatud digitaalsete eesprotsessorite väljajätmist OM-toodete puhke- ja ooteoleku puhul.

    Valem 1. Puhkeolekuta digitaalsete eesprotsessorite TECDFE arvutamine

    Formula

    kus:

    TECDFE on digitaalse eesprotsessori tüüpiline energiatarbimine nädalas, väljendatud kilovatt-tundides (kWh) ja ümardatud lähima 0,1 kilovatt-tunnini;

    PDFE_READY on valmisoleku võimsus, mida katsemenetluses mõõdetakse vattides.

    Valem 2. Puhkeolekuga digitaalsete eesprotsessorite TECDFE arvutamine

    Formula

    kus:

    TECDFE on digitaalse eesprotsessori tüüpiline energiatarbimine nädalas, väljendatud kilovatt-tundides (kWh) ja ümardatud lähima 0,1 kilovatt-tunnini;

    PDFE_READY on digitaalse eesprotsessori valmisoleku võimsus, mida katsemenetluses mõõdetakse vattides.

    PDFE_SLEEP on digitaalse eesprotsessori puhkeoleku võimsus, mida katsemenetluses mõõdetakse vattides.

    Tabel 2

    1. ja 2. tüübi digitaalse eesprotsessori suurim TECDFE

    Digitaalse eesprotsessori kategooria

    Kategooria kirjeldus

    Suurim TECDFE

    (kWh nädalas, aruandluses ümardatud lähima 0,1 kilovatt-tunnini nädalas)

    1. tüübi digitaalne eesprotsessor

    2. tüübi digitaalne eesprotsessor

    A

    Kõiki digitaalseid eesprotsessoreid, mis ei vasta B-kategooria määratlusele, käsitatakse ENERGY STARi vääriliseks kvalifitseerimisel A-kategooriasse kuuluvana.

    10,9

    8,7

    B

    B-kategooriasse kvalifitseerumiseks peab digitaalsetel eesprotsessoritel olema:

    vähemalt kaks füüsilist protsessorit või üks protsessor ja vähemalt üks eraldi väline töötlemiskiirendi.

    22,7

    18,2

    3.3.   TEC-toodete nõuded

    3.3.1.

    Automaatne kahepoolne printimine:

    a)

    kõigil TEC-katsemeetodi kohaselt hinnatavatel koopiamasinatel, mitmefunktsioonilistel seadmetel ja printeritel peab müügi ajal olema automaatse kahepoolse printimise funktsioon vastavalt tabelitele 3 ja 4. See nõue ei kehti printeritele, mis on ette nähtud spetsiaalse ühepoolse kandja (nt paber siltide tootmiseks, vahetu termilise prindi alusmaterjal jne) ühele poolele printimiseks.

    Tabel 3

    Automaatse kahepoolse printimise nõuded kõigile värvilistele TEC-koopiamasinatele, mitmefunktsioonilistele seadmetele ja printeritele

    Mustvalge toote kiirus s katsemeetodi kohaselt arvutatuna

    (kujutisi minutis)

    Automaatse kahepoolse printimise nõue

    s ≤ 19

    Ei ole

    19 < s < 35

    Baastootesse sisse ehitatud või valikuline lisafunktsioon

    s ≥ 35

    Baastootesse sisse ehitatud


    Tabel 4

    Automaatse kahepoolse printimise nõuded kõigile värvilistele TEC-koopiamasinatele, mitmefunktsioonilistele seadmetele ja printeritele

    Mustvalge toote kiirus s katsemeetodi kohaselt arvutatuna

    (kujutisi minutis)

    Automaatse kahepoolse printimise nõue

    s ≤ 24

    Ei ole

    24 < s ≤ 37

    Baastootesse sisse ehitatud või valikuline lisafunktsioon

    s ≥ 37

    Baastootesse sisse ehitatud

    b)

    Kui ei ole kindel, et toote komplektis on automaatse kahepoolse printimise paberisalv, peab partner märkima oma tooteinfos, veebisaidil ja ametlikes müügimaterjalides selgelt, et kuigi toode vastab ENERGY STARi energiatõhususnõuetele, kvalifitseerub ta ENERGY STARi vääriliseks täielikult vaid siis, kui on komplektis või kui seda kasutatakse koos kahepoolse printimise paberisalvega. EPA ja Euroopa Komisjon paluvad partneritel esitada see teave tarbijatele järgmiselt: „On energiasäästlik vastavalt ENERGY STARi nõuetele; toode vastab kõigile ENERGY STARi nõuetele vaid siis, kui seda müüakse (või kasutatakse) koos kahepoolse printimise paberisalvega.”

    3.3.2.

    Tüüpiline elektritarbimine: valemiga 3 või 4 arvutatud tüüpiline energiatarbimine (TEC) ei tohi ületada valemi 6 kohast suurimat tüüpilist energiatarbimist (TECMAX).

    a)

    Kujutise reprodutseerimise seadme puhul, millel on tabeli 2 kohasele 2. tüübi digitaalse eesprotsessori suurimale TECDFE-le vastav 2. tüübi digitaalne eesprotsessor, jagatakse digitaalse eesprotsessori mõõdetud energiatarbimine 0,80ga, et võtta arvesse sisemise toiteallika energiakadu, ja toote mõõdetud TEC-väärtuse võrdlemisel TECMAX-i näitajaga jäetakse see välja. Digitaalne eesprotsessor ei tohi segada kujutise reprodutseerimise seadme suutlikkust lülituda väiksema energiatarbega olekusse või sealt väljuda. Digitaalse eesprotsessori energiatarbimise võib välja jätta vaid juhul, kui see vastab jaotise 1 kohasele digitaalse eesprotsessori määratlusele ja on eraldi töötlusüksus, mis suudab algatada tegevust võrgu kaudu.

    Näiteks on printeri kogu TEC 24,50 kWh nädalas ja selle 2. tüübi digitaalse eesprotsessori TECDFE väärtus jaotise 3.2.4 kohaselt arvutatuna on 9,0 kWh nädalas. See TECDFE väärtus jagatakse 0,80ga, et võtta arvesse sisemise toiteallika energiakadu, kui kujutise reprodutseerimise seade on valmisolekus, ning tulemuseks saadakse 11,25 kWh nädalas. Toiteallika kohandatud väärtus lahutatakse katsetamisel saadud TEC-väärtusest: 24,50 kWh nädalas – 11,25 kWh nädalas = 13,25 kWh nädalas. Näitajat 13,25 kWh nädalas võrreldakse asjakohase TECMAX-i näitajaga, et teha kindlaks, kas seade vastab nõuetele.

    b)

    Printerite, faksiaparaatide ning printimisfunktsiooniga digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete TEC arvutatakse valemiga 3.

    Valem 3: printerite, faksiaparaatide ning printimisfunktsiooniga digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete TEC arvutamine

    Formula,

    kus:

    TEC on printerite, faksiaparaatide ning printimisfunktsiooniga digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete tüüpiline energiatarbimine nädalas, väljendatud kilovatt-tundides (kWh) ja ümardatud lähima 0,1 kilovatt-tunnini;

    EJOB_DAILY on valemiga 5 arvutatud päevane töö energiatarbimine kilovatt-tundides;

    EFINAL on energia lõpptarbimine, mis on mõõdetud katsemenetluse kohaselt ja teisendatud kilovatt-tundideks;

    NJOBS on tööde arv päevas, mis on arvutatud katsemenetluse kohaselt;

    tFINAL on katsemenetluse kohaselt mõõdetud lõplik puhkeolekusse lülitumise aeg teisendatuna tundideks;

    ESLEEP on katsemenetluse kohaselt mõõdetud energiatarbimine puhkeolekus teisendatuna kilovatt-tundideks ning

    tSLEEP on puhkeoleku aeg, mis on mõõdetud katsemenetluse kohaselt ja teisendatud tundideks.

    c)

    Koopiamasinate ning printimisfunktsioonita digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete TEC arvutatakse valemiga 4.

    Valem 4: koopiamasinate ning printimisfunktsioonita digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete TEC arvutamine

    Formula,

    kus:

    TEC on koopiamasinate ning printimisfunktsioonita digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete tüüpiline energiatarbimine nädalas, väljendatud kilovatt-tundides (kWh) ja ümardatud lähima 0,1 kilovatt-tunnini;

    EJOB_DAILY on valemiga 5 arvutatud päevane töö energiatarbimine kilovatt-tundides;

    EFINAL on energia lõpptarbimine, mis on mõõdetud katsemenetluse kohaselt ja teisendatud kilovatt-tundideks;

    NJOBS on tööde arv päevas, mis on arvutatud katsemenetluse kohaselt;

    tFINAL on katsemenetluse kohaselt mõõdetud lõplik puhkeolekusse lülitumise aeg teisendatuna tundideks;

    EAUTO on katsemenetluse kohaselt mõõdetud energiatarbimine automaatselt väljalülitatud olekus teisendatuna kilovatt-tundideks ning

    tAUTO on automaatselt väljalülitatud oleku aeg, mis on mõõdetud katsemenetluse kohaselt ja teisendatud tundideks.

    d)

    Päevane töö energiatarbimine arvutatakse valemiga 5.

    Valem 5: TEC-toodete päevase töö energiatarbimise arvutamine

    Formula,

    kus:

    EJOB_DAILY on päevane töö energiatarbimine, väljendatud kilovatt-tundides (kWh);

    EJOBi on töö nr i energiatarbimine, mis on mõõdetud katsemenetluse kohaselt ja teisendatud kilovatt-tundideks, ning

    NJOBS on tööde arv päevas, mis on arvutatud katsemenetluse kohaselt.

    Valem 6: suurima vajaliku TEC arvutamine

    Formula,

    kus:

    TECMAX on suurim vajalik TEC kilovatt-tundides nädala kohta (kWh nädalas), aruandluses ümardatud lähima 0,1 kilovatt-tunnini nädalas);

    TECREQ on tabelis 5 esitatud vajalik TEC kilovatt-tundides ning

    AdderA3 on A3-formaati toetavatele toodetele ette nähtud varu 0,3 kilovatt-tundi nädalas.

    Tabel 5

    Vajalik TEC enne A3-formaati toetavatele toodetele ette nähtud varu (kui see on asjakohane)

    Värv

    Mustvalge toote kiirus s katsemeetodi kohaselt arvutatuna

    (kujutisi minutis)

    TECREQ

    (kWh nädalas, aruandluses ümardatud lähima 0,1 kilovatt-tunnini nädalas)

    Mustvalge Muu kui mitmefunktsiooniline seade

    s ≤ 5

    0,3

    5 < s ≤ 20

    Formula

    20 < s ≤ 30

    Formula

    30 < s ≤ 40

    Formula

    40 < s ≤ 65

    Formula

    65 < s ≤ 90

    Formula

    s > 90

    Formula

    Mustvalge Mitmefunktsiooniline seade

    s ≤ 5

    0,4

    5 < s ≤ 30

    Formula

    30 < s ≤ 50

    Formula

    50 < s ≤ 80

    Formula

    s > 80

    Formula

    Värviline Muu kui mitmefunktsiooniline seade

    s ≤ 10

    1,3

    10 < s ≤ 15

    Formula

    15 < s ≤ 30

    Formula

    30 < s ≤ 75

    Formula

    s > 75

    Formula

    Värviline Mitmefunktsiooniline seade

    s ≤ 10

    1,5

    10 < s ≤ 15

    Formula

    15 < s ≤ 30

    Formula

    30 < s ≤ 70

    Formula

    70 < s ≤ 80

    Formula

    s > 80

    Formula

    3.3.3.

    Muud katsetulemuste esitamise nõuded:

    a)

    kõigi TEC-katsemeetodi kohaselt katsetatavate toodete puhul esitatakse eri olekutest (aktiivne 0, aktiivne 1 ja aktiivne 2) taastumise aeg ning vaikimisi viivitusaeg;

    b)

    esitada tuleb kõigi kujutise reprodutseerimise seadmega müüdavate 1. tüübi digitaalsete eesprotsessorite (sh need, mida ei ole katsetatud koos kujutise reprodutseerimise seadmega suurima energiatarbega konfiguratsiooni osana jaotise 4.2.1.c kohaselt) mudeli nimi/number, valmisoleku võimsus, puhkeoleku võimsus ja TECDFE.

    3.4.   Tööolekutes katsetatavate toodete (OM-tooted) nõuded

    3.4.1.

    Mitu puhkeolekut: kui toode suudab lülituda automaatselt mitmesse järjestikusesse puhkeolekusse, tehakse toote vastavus jaotise 3.4.3 nõuetele (vaikimisi viivitusaeg puhkeolekusse lülitumiseni) ja jaotise 3.4.4 nõuetele (puhkeoleku võimsustarve) kindlaks sama puhkeoleku põhjal.

    3.4.2.

    Digitaalse eesprotsessori suhtes kehtivad nõuded: kujutise reprodutseerimise seadmete puhul, millel on funktsionaalselt integreeritud digitaalne eesprotsessor, mis saab toite kujutise reprodutseerimise seadmest ja vastab asjakohasele tabelis 2 esitatud suurimale TECDFE-le, jäetakse digitaalse eesprotsessori võimsus välja, kui on täidetud järgmised tingimused.

    a)

    Digitaalse eesprotsessori valmisoleku võimsus, mis on mõõdetud katsemeetodi kohaselt, jagatakse 0,60ga, et võtta arvesse sisemise toiteallika energiakadu.

    1)

    Puhkeoleku nõuded: kui punkti a kohaselt saadud võimsus on kujutise reprodutseerimise seadme valmis- või puhkeoleku võimsusest väiksem või sellega võrdne, ei arvestata seda kujutise reprodutseerimise seadme valmis- või puhkeoleku võimsuse võrdlemisel jaotise 3.4.4 kohaste puhkeoleku nõuetega. Kui see nii ei ole, jagatakse digitaalse eesprotsessori puhkeoleku võimsus, mis on mõõdetud katsemeetodi kohaselt, 0,60ga ja jäetakse see nõuetega võrdlemisel välja kujutise reprodutseerimise seadme valmis- või puhkeoleku võimsusest.

    2)

    Ooteoleku nõuded: kui punkti a kohaselt saadud võimsus on kujutise reprodutseerimise seadme valmis-, puhke- või väljalülitatud oleku võimsusest väiksem või sellega võrdne, ei arvestata seda kujutise reprodutseerimise seadme valmis-, puhke- või väljalülitatud võimsuse võrdlemisel jaotise 3.4.5 kohaste ooteoleku nõuetega. Kui see nii ei ole, jagatakse digitaalse eesprotsessori puhkeoleku võimsus, mis on mõõdetud katsemeetodi kohaselt, 0,60ga ja jäetakse see nõuetega võrdlemisel välja kujutise reprodutseerimise seadme valmis-, puhke- või väljalülitatud võimsusest.

    b)

    Digitaalne eesprotsessor ei tohi segada kujutise reprodutseerimise seadme suutlikkust lülituda väiksema energiatarbega olekusse või sealt väljuda.

    c)

    Selliseks väljajätmiseks peab digitaalne eesprotsessor vastama jaotise 1 määratlusele ja olema eraldi töötlusüksus, mis suudab algatada tegevust võrgu kaudu.

    Näited: toode 1 on kujutise reprodutseerimise seade, mille 2. tüübi digitaalsel eesprotsessoril puudub eraldi puhkeolek. Selle 2. tüübi digitaalse eesprotsessori mõõdetud võimsus on nii valmis- kui ka puhkeolekus 30 vatti. Toote puhkeoleku mõõdetud võimsus on 53 vatti. Kui lahutada 50 vatti (30 vatti jagatud 0,60ga) toote puhkeoleku mõõdetud võimsusest (53 vatti), on tulemuseks saadud 3 vatti toote puhkeoleku mõõdetud võimsus, mida kasutatakse allpool esitatud kriteeriumide piirnormide puhul.

    Toode 2 on kujutise reprodutseerimise seade, mille 2. tüübi digitaalne eesprotsessor lülitub katse ajal puhkeolekusse kujutise reprodutseerimise seadmega samal ajal. Selle 2. tüübi digitaalse eesprotsessori mõõdetud võimsus on valmisolekus 30 vatti ja puhkeolekus 5 vatti. Toote puhkeoleku mõõdetud võimsus on 12 vatti. Kui lahutada 50 vatti (30 vatti jagatud 0,60ga) toote puhkeoleku mõõdetud võimsusest (12 vatti), on tulemuseks –38 vatti. Sel juhul tuleb hoopis lahutada 8,33 vatti (5 vatti jagatud 0,60ga) toote puhkeoleku mõõdetud võimsusest (12 vatti) ja tulemuseks on 3,67 vatti, mida kasutatakse allpool esitatud kriteeriumide piirnormide puhul.

    3.4.3.

    Vaikimisi viivitusaeg: mõõdetud vaikimisi viivitusaeg puhkeolekusse lülitumiseni (tSLEEP) peab olema väiksem kui tabeli 6 kohane nõutav vaikimisi viivitusaeg puhkeolekusse lülitumiseni (tSLEEP_REQ) või sellega võrdne, kui on täidetud järgmised tingimused.

    a)

    Kasutaja ei tohi muuta puhkeolekusse lülitumiseni minevat vaikimisi viivitusaega suuremaks masina suurimast viivitusajast. Tootja peab olema selleks masina suurimaks viivitusajaks määranud vähemalt 4 tundi.

    b)

    Esitades andmeid ja kvalifitseerides tooteid, mis lülituvad puhkeolekusse mitmel moel, peaksid partnerid viitama puhkeolekule, millesse masin lülitub automaatselt. Kui toode suudab lülituda automaatselt mitmesse järjestikusesse puhkeolekusse, on tootja valikuvabadus otsustada, millist neist kasutada toote kvalifitseerimiseks, kuid vaikimisi viivitusaeg peab vastama kasutatava puhkeoleku tasemele.

    c)

    Vaikimisi viivitusaega ei kohaldata selliste OM-toodete suhtes, mis võivad vastata puhkeoleku nõuetele valmisolekus.

    Tabel 6

    OM-toodete puhul nõutav vaikimisi viivitusaeg puhkeolekusse lülitumiseni

    Tooteliik

    Kandja formaat

    Mustvalge toote kiirus s katsemeetodi kohaselt arvutatuna

    (kujutist või postisaadetist minutis)

    Nõutav vaikimisi viivitusaeg puhkeolekusse lülitumiseni, tSLEEP_REQ

    (minutid)

    Koopiamasin

    Suur

    s ≤ 30

    30

    s > 30

    60

    Faksiaparaat

    Väike või standardformaadiline

    Kõik

    5

    Mitmefunktsiooniline seade

    Väike või standardformaadiline

    s ≤ 10

    15

    10 < s ≤ 20

    30

    s > 20

    60

    Suur

    s ≤ 30

    30

    s > 30

    60

    Printer

    Väike või standardformaadiline

    s ≤ 10

    5

    10 < s ≤ 20

    15

    20 < s ≤ 30

    30

    s > 30

    60

    Suur

    s ≤ 30

    30

    s > 30

    60

    Skanner

    Kõik

    Kõik

    15

    Tembeldusmasin

    Kõik

    s ≤ 50

    20

    50 < s ≤ 100

    30

    100 < s ≤ 150

    40

    s > 150

    60

    3.4.4.

    Puhkeoleku võimsustarve: puhkeoleku mõõdetud võimsustarve (PSLEEP) ei tohi olla suurem kui valemiga 7 kindlakstehtud suurim võimsustarve puhkeolekus (PSLEEP_MAX), kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    lisafunktsioonideks loetakse vaid katse ajal olemas olevaid ja kasutatud liideseid, sh mis tahes faksiliideseid;

    b)

    digitaalse eesprotsessori pakutavaid tootefunktsioone ei loeta lisafunktsioonideks;

    c)

    ühte mitut funktsiooni täitvat liidest võib arvestada vaid ühe korra;

    d)

    liideseid, mis vastavad mitme liidesetüübi määratlusele, liigitatakse vastavalt katses kasutatud funktsioonile;

    e)

    toodete puhul, mis vastavad valmisolekus puhkeoleku võimsusnõuetele, ei ole puhkeoleku nõuetele vastamiseks vaja täiendavat automaatset võimsuse vähendamist.

    Valem 7: OM-toodete puhkeoleku suurima võimsustarbe arvutamine

    Formula

    kus:

    PSLEEP_MAX on puhkeoleku suurim võimsustarve vattides, ümardatud lähima 0,1 vatini;

    PMAX_BASE on baastaseme pealekandmisseadme puhkeoleku suurim võimsusvaru vattides, mis on esitatud tabelis 7;

    AdderINTERFACE on katse käigus kasutatud liidese funktsionaalsete lisade (sealhulgas faksi saatmise funktsiooni) võimsusvaru vattides, mille tootja valib tabelist 8;

    n on katse käigus kasutatud liidese funktsionaalsete lisade, sealhulgas faksi saatmise funktsiooni eest taotletud võimsusvarude arv, mis võib olla maksimaalselt 2;

    AdderOTHER on katse käigus kasutatud muude kui liidese funktsionaalsete lisade võimsusvaru vattides, mille tootja valib tabelist 8, ning

    m on katse käigus kasutatud muude kui liidese funktsionaalsete lisade eest taotletud võimsusvarude arv, mis on piiramatu.

    Tabel 7

    Baastaseme pealekandmisseadme puhkeoleku võimsusvaru

    Tooteliik

    Kandja formaat

    Pealekandmistehnika

    PMAX_BASE

    (vattides)

    Löök

    Jugatrükk

    Kõik muud

    Ei kohaldata

    Koopiamasin

    Suur

     

     

    x

     

    8,2

    Faksiaparaat

    Standard

     

    x

     

     

    0,6

    Tembeldusmasin

    Ei kohaldata

     

    x

    x

     

    5,0

    Mitmefunktsiooniline seade

    Standard

    x

    x

     

     

    0,6

    Suur

     

    x

     

     

    4,9

     

     

    x

     

    8,2

    Printer

    Väike

    x

    x

    x

     

    4,0

    Standard

    x

    x

     

     

    0,6

    Suur

    x

     

    x

     

    2,5

     

    x

     

     

    4,9

    Skanner

    Kõik

     

     

     

    x

    2,5


    Tabel 8

    Funktsionaalsete lisade puhkeoleku võimsusvarud

    Lisa liik

    Ühenduse liik

    Suurim andmekiirus, r

    (Mbit/s)

    Üksikasjad

    Funktsionaalsete lisade varu

    (vattides)

    Liides

    Traadiga

    r < 20

    Siia kuuluvad: USB 1.x, IEEE 488, IEEE 1284/Parallel/Centronics, RS232

    0,2

    20 ≤ r < 500

    Siia kuuluvad: USB 2.x, IEEE 1394/FireWire/i.LINK, 100 Mb Ethernet

    0,4

    r ≥ 500

    Siia kuuluvad: USB 3.x,1 G Ethernet

    0,5

    Kõik

    Siia kuuluvad: välkmälukaardi-/kiipkaardilugejad, kaameraliidesed, PictBridge

    0,2

    Faksmodem

    Kõik

    Kohaldatakse üksnes faksiaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete suhtes

    0,2

    Juhtmeta, raadiosagedus

    Kõik

    Siia kuuluvad: Bluetooth, 802.11

    2,0

    Juhtmeta, infrapuna-

    Kõik

    Siia kuuluvad: IrDA

    0,1

    Juhtmeta toru

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Kujutise reprodutseerimise seadmete võime suhelda juhtmeta telefonitoruga. Kasutatakse ainult üks kord, sõltumata juhtmeta telefonitorude arvust, mida see toode on kavandatud kasutama. Ei puuduta juhtmeta toru võimsusnõudeid.

    0,8

    Mälu

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Kohaldatakse kujutise reprodutseerimise seadmete sisemise andmesalvestusmahu suhtes. Kohaldatakse kõigi sisemiste mälumahtude suhtes ning seda peab RAMi puhul vastavalt arvestama. Seda lisa ei kohaldata kõvaketaste ega välkmälu suhtes.

    0,5/GB

    Skanner

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Kohaldatakse üksnes mitmefunktsiooniliste seadmete ja koopiamasinate suhtes.

    Siia kuuluvad: Külmkatood-luminofoorlamp (CCFL) või muud tehnoloogiad kui CCFL, näiteks valgusdiood (LED), halogeen, hõõgkatoodi luminofoortoru (HCFT), ksenoon- või toruluminofoorlamp (TL). (Kohaldatakse ainult üks kord, sõltumata lambi suurusest või kasutatavate lampide/pirnide arvust.)

    0,5

    Toiteallikas

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Kohaldatakse tembeldusmasinate ning jugatrüki ja löök-pealekandmistehnoloogiat kasutavate standardformaadi toodete sisemiste ja välimiste toiteallikate suhtes, mille nimiväljundvõimsus (POUT) on üle 10 vati.

    0,02 ×

    (POUT – 10,0)

    Puutetundlik ekraan

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Kohaldatakse nii mustvalgete kui ka värviliste puutetundlike ekraanide suhtes.

    0,2

    Sisemised kettaajamid

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Hõlmab kõiki suure mahutavusega salvestustooteid, sealhulgas kõva- ja pooljuhtkettaid. Ei hõlma väliste ketaste liideseid.

    0,15

    3.4.5.

    Võimsustarve ooteolekus: ooteoleku võimsustarve, mis on katse käigus mõõdetud valmisoleku, puhkeoleku ja väljalülitatud oleku võimsustarvetest väikseim, peab olema väiksem kui tabelis 9 esitatud ooteoleku maksimaalne võimsustarve või sellega võrdne, lähtudes järgmisest tingimusest.

    Kujutise reprodutseerimise seade vastab ooteoleku võimsustarbe nõudele sõltumatult kõigi teiste sellega ühendatud seadmete (nt peremeesarvuti) olekust.

    Tabel 9

    Ooteoleku maksimaalse võimsustarbe nõue

    Tooteliik

    Ooteoleku maksimaalne võimsustarve

    (vattides)

    Kõik OM-tooted

    0,5

    4.   Katsetamine

    4.1.   Katsemeetodid

    Kujutise reprodutseerimise seadmete katsetamiseks kasutatakse tabelis 10 loetletud katsemeetodeid, mille abil tehakse kindlaks, kas toode vastab ENERGY STARi nõuetele.

    Tabel 10

    Katsemeetodid, et teha kindlaks toote vastavus ENERGY STARi nõuetele

    Tooteliik

    Katsemeetod

    Kõik tooted

    ENERGY STARi katsemeetod kujutise reprodutseerimise seadmete jaoks, läbi vaadatud mais 2012

    4.2.   Katseteks vajalik seadmete arv

    4.2.1.

    Katseteks tuleb valida tüüpilised mudelid vastavalt järgmistele nõuetele.

    a)

    Kui kontrollitakse üksiku tootemudeli vastavust nõuetele, loetakse tüüpiliseks mudeliks toode, mille konfiguratsioon on samaväärne sellega, mida kavatsetakse turustada ENERGY STARi märgisega.

    b)

    Kui kontrollitakse sellise tootepere vastavust nõuetele, mis ei hõlma 1. tüübi digitaalset eesprotsessorit, loetakse tüüpiliseks mudeliks tootepere suurima energiatarbega konfiguratsioon. Kui ükskõik milline tootepere mudel ei läbi hilisemaid katseid (nt vastavuskontrolli raames), mõjutab see kõiki tootepere mudeleid.

    c)

    Kui kontrollitakse sellise tootepere vastavust nõuetele, mis hõlmab 1. tüübi digitaalset eesprotsessorit, kasutatakse nõuetele vastavuse katseteks tootepere suurima energiatarbega kujutise reprodutseerimise seadme konfiguratsiooni ja suurima energiatarbega digitaalset eesprotsessorit. Kui tootepere ükskõik milline mudel või mõni koos kujutise reprodutseerimise seadmega müüdav 1. tüübi digitaalne eesprotsessor, sealhulgas need, mida ei katsetatud koos kujutise reprodutseerimise seadmega, ei läbi hilisemaid katseid (nt vastavuskontrolli raames), mõjutab see kõiki tootepere mudeleid. Kujutise reprodutseerimise seadmeid, mis ei sisalda 1. tüübi digitaalset eesprotsessorit, ei või kvalifitseerimiseks kõnealusesse tooteperesse lisada ning need tuleb kvalifitseerida eraldi tooteperena ilma 1. tüübi digitaalse eesprotsessorita.

    4.2.2.

    Katseteks tuleb valida iga tüüpilise mudeli üks eksemplar.

    4.3.   Vastavus rahvusvahelise turu nõuetele

    Toodete nõuetelevastavust katsetatakse kõigi nende turgude asjakohastel pinge-/sagedustasemetel, kus on kavas tooteid müüa ja reklaamida ENERGY STARi nõuetele vastavana.

    5.   Kasutajaliides

    Tootjatel soovitatakse kavandada tooteid vastavalt kasutajaliidese standardile IEEE 1621 „Kontori- või tarbijakeskkonnas kasutatavate elektroonikaseadmete toite juhtelementide kasutajaliidese elementide standard”. Üksikasjalikku teavet saab aadressilt http://eetd.LBL.gov/Controls.

    6.   Jõustumiskuupäev

    Jõustumiskuupäev ENERGY STARi kujutise reprodutseerimise seadmete versioon 2.0 jõustub 1. jaanuaril 2014. Selleks, et toode kvalifitseeruks ENERGY STARi vääriliseks, peab ta vastama toote valmistamise ajal kehtinud ENERGY STARi spetsifikaadile. Igal seadmel on oma valmistamiskuupäev, milleks on kuupäev, mil seade loeti lõplikult kokkupanduks.

    6.1.

    Spetsifikaatide edasine läbivaatamine: EPA ja Euroopa Komisjon jätavad endale õiguse käesolevat spetsifikaati muuta, kui tehnoloogilised ja/või turumuudatused mõjutavad selle kasulikkust tarbijate, tööstuse või keskkonna jaoks. Kooskõlas praeguse tavaga arutatakse spetsifikaati tehtavad muudatused läbi sidusrühmadega. Tuleb silmas pidada, et spetsifikaadi muutmise korral ei kvalifitseeru tootemudel automaatselt ENERGY STARi vääriliseks kogu oma olelusringi jooksul.

    6.2.

    Küsimused, mida edasiste läbivaatamiste käigus kaaluda.

    a)

    Katsemeetodi muudatused: EPA, DOE ja Euroopa Komisjon jälgivad ka edaspidi kujutise reprodutseerimise seadmete riistvara proksifunktsiooni võimekuse rakendamist ning kaaluvad katsemeetodi arendamist, et määrata kindlaks võrguproksi olemasolu (mis on näiteks puhkeolekus hostseadmete puhul kooskõlas standardiga ECMA-393 ProxZzzy). EPA, DOE ja Euroopa Komisjon hindavad ka võimalust mõõta ja fikseerida tarnitud toote kiirust, OM-toodete taasteaega puhke- ja väljalülitatud olekutest ning tavapäraste võrgusündmuste poolt põhjustatud väljumist puhkeolekust.

    b)

    TECi kohta esitatud nõuded (kWh aastas): EPA ja Euroopa Komisjon lisasid TECi tabelitesse tulbad, milles väljendatakse nõudeid kilovatt-tundidena aastas lisaks praegu kasutatavatele kilovatt-tundidele nädalas. Ehkki tegu on puhtinformatiivse näiduga, kaaluvad EPA ja Euroopa Komisjon spetsifikaadi tulevasel läbivaatamisel selle muutmist ainsaks TEC ühikuks, et lahendada probleemid seoses aruandluse täpsusega ja võrdlusvõimalusega teiste ENERGY STARi toodetega (mille puhul kasutatakse tavaliselt kilovatt-tunde aastas).

    c)

    Seadmed muu trükikandja kui paberi printimiseks ja skaneerimiseks: EPA-le ja Euroopa Komisjonile esitatakse tihti küsimusi selliste seadmete kvalifitseerimise kohta, mis prindivad või skaneerivad muid trükikandjaid kui paberit (nt tekstiil, mikrofilm jne), ning neil oleks hea meel saada andmeid selliste seadmete energiatarbimise kohta. Sellised andmed toetaksid nõuete väljatöötamist nende toodete jaoks spetsifikaadi tulevastes versioonides.

    d)

    Professionaalsed tooted (suure kiirusega TECi tooted printimiseks raskemale ja suuremale paberile): EPA ja Euroopa Komisjon on teada saanud, et mõnedele suure kiirusega TECi toodetele esitatakse täiendavaid nõudeid suurema ja raskema paberi käitlemiseks. EPA ja Euroopa Komisjon kaaluvad spetsifikaadi tulevasel läbivaatamisel kõnealuste toodete eraldamist eraldi kategooriasse.

    e)

    TECi kategooriate nõuete eristamine: kujutise reprodutseerimise seadmete spetsifikaatide versioonides 1 ja 2 eeldasid EPA ja Euroopa Komisjon, et värvitrüki TEC on selle suurema keerukuse tõttu suurem kui mustvalgel trükil ning mitmefunktsiooniliste seadmete TEC on suurem kui ühefunktsiooniliste seadmete oma. Seda suhet võeti arvesse TECi nõuete struktuuris. EPA ja Euroopa Komisjon said aga hiljuti teada, et värvilistel mitmefunktsioonilistel seadmetel, st kõrgema klassi toodetel, võib olla energiasäästuvõimalusi, mis muudavad nende energiatarbimise väiksemaks kui mustvalgetel ühefunktsioonilistel seadmetel. EPA ja Euroopa Komisjon kaaluvad seetõttu TECi nõuete eristamist tulevikus, et tunnustada kõigi TECi kategooriate parimaid tulemusi.

    f)

    Reguleerimisala ümberhindamine: EPA ja Euroopa Komisjon võivad kujutise reprodutseerimise seadmete praeguse turu ümber hinnata, et teha kindlaks, kas hõlmatud toodete praegune nomenklatuur on endiselt asjakohane ning kas ENERGY STARi märgis eristab turul endiselt kõiki temaga märgistatud tooteklasse.

    g)

    Kahepoolse printimise nõuete laiendamine: EPA ja Euroopa Komisjon võivad baastootest lahutamatu kahepoolse printimise nõuded veel kord läbi vaadata ning kaaluda võimalusi, kuidas muuta mittekohustuslikud nõuded rangemaks. Nõuete muutmine, kui sellega kaasneks selliste toodete ulatuslikum hõlmamine, mille puhul kahepoolne töö on põhi-pealekandmisseadmest lahutamatu, võiks vähendada paberikasutust.

    Liide D

    Kujutise reprodutseerimise seadmete energiatarbimise katsetamise meetod

    1.   Ülevaade

    Järgmise katsemeetodiga tehakse kindlaks, kas toode vastab kujutise reprodutseerimise seadmeid käsitlevatele ENERGY STARi nõuetele.

    2.   Kohaldamine

    ENERGY STARi katsenõuded sõltuvad hinnatava toote funktsioonidest. Käesoleva dokumendi eri jaotiste kohaldatavus määratakse kindlaks tabeli 11 abil.

    Tabel 11

    Katsemenetluste kohaldatavus

    Tooteliik

    Kandja formaat

    Pealekandmistehnika

    ENERGY STARi hindamismeetod

    Koopiamasin

    Standard

    Vahetu termiline (DT), värvi sublimatsioon (DS), elektrofotograafiline (EP), tahke tint (SI), termosiire (TT)

    Tüüpiline energiatarbimine (TEC)

    Suur

    DT, DS, EP, SI, TT

    Tööolek (OM)

    Digitaalne paljundusaparaat

    Standard

    Šabloon

    TEC

    Faksiaparaat

    Standard

    DT, DS, EP, SI, TT

    TEC

    Jugatrükk (IJ)

    OM

    Tembeldusmasin

    Kõik

    DT, EP, IJ, TT

    OM

    Mitmefunktsiooniline seade (MFD)

    Standard

    Kõrgjõudlusega IJ, DT, DS, EP, SI, TT

    TEC

    IJ, lööktehnika

    OM

    Suur

    DT, DS, EP, IJ, SI, TT

    OM

    Printer

    Standard

    Kõrgjõudlusega IJ, DT, DS, EP, SI, TT

    TEC

    IJ, lööktehnika

    OM

    Suur või väike

    DT, DS, EP, lööktehnika, IJ, SI, TT

    OM

    Väike

    Kõrgjõudlusega IJ

    TEC

    Skanner

    Kõik

    Ei kohaldata

    OM

    3.   Mõisted

    Kui ei ole sätestatud teisiti, on kõik käesolevas dokumendis kasutatud terminid kooskõlas mõistetega, mida on kasutatud kujutise reprodutseerimise seadmeid käsitlevates ENERGY STARi nõuetes.

    4.   Katsetingimused

    Üldised katsetingimused

    4.1.

    Katsetingimused ja -seadmed: Kõigis selle menetluse etappides vastavad katsetingimused ja -seadmed Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) standardi 62301 „Household electrical appliances – Measurement of standby power” (väljaanne 2.0) jaotises 4 „General Conditions for Measurements” sätestatud nõuetele. Nõuete vastuolu korral järgitakse ENERGY STARi katsemeetodit.

    4.2.

    Vahelduvvoolusisend: tooted, mis on kavandatud saama toidet vahelduvvooluvõrgust, ühendatakse kavandatud turu jaoks sobiva pingeallikaga vastavalt tabelile 12 või 13.

    a)

    Välise toiteallikaga tarnitavad tooted ühendatakse kõigepealt välise toiteallikaga ja seejärel pingeallikaga, mis on täpsustatud tabelis 12 või 13.

    b)

    Kui toode on ette nähtud töötama teatava turu pinge-/sagedustasemest (nt 230 volti, 60 Hz Põhja-Ameerikas) erineval pinge-/sagedustasemel, katsetatakse seadet tootja poolt selle seadme jaoks ette nähtud pinge-/sagedustasemel. Kasutatud pinge-/sagedustase dokumenteeritakse.

    Tabel 12

    Kuni 1 500-vatise nimivõimsusega toodete sisendvõimsuse nõuded

    Turg

    Pinge

    Pinge tolerantsipiirid

    Harmooniliste komponentide suurim summaarne moonutustegur

    Sagedus

    Sageduse tolerantsipiirid

    Põhja-Ameerika, Taiwan

    Vahelduvvoolu pinge 115 V

    +/– 1,0 %

    2,0 %

    60 Hz

    +/– 1,0 %

    Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa

    Vahelduvvoolu pinge 230 V

    +/– 1,0 %

    2,0 %

    50 Hz

    +/– 1,0 %

    Jaapan

    Vahelduvvoolu pinge 100 V

    +/– 1,0 %

    2,0 %

    50 Hz / 60 Hz

    +/– 1,0 %


    Tabel 13

    Suurema kui 1 500-vatise nimivõimsusega toodete sisendvõimsuse nõuded

    Turg

    Pinge

    Pinge tolerantsipiirid

    Harmooniliste komponentide suurim summaarne moonutustegur

    Sagedus

    Sageduse tolerantsipiirid

    Põhja-Ameerika, Taiwan

    Vahelduvvoolu pinge 115 V

    +/– 4,0 %

    5,0 %

    60 Hz

    +/– 1,0 %

    Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa

    Vahelduvvoolu pinge 230 V

    +/– 4,0 %

    5,0 %

    50 Hz

    +/– 1,0 %

    Jaapan

    Vahelduvvoolu pinge 100 V

    +/– 4,0 %

    5,0 %

    50 Hz / 60 Hz

    +/– 1,0 %

    4.3.

    Madalapingeline alalisvoolusisend

    a)

    Tooted võivad saada toite madalapingelise alalisvoolutoite allikast (nt võrgu- või andmeühenduse kaudu) vaid juhul, kui asjaomane alalisvooluallikas on toote ainus võimalik toiteallikas (st puudub vahelduvvoolupistik või väline toiteallikas).

    b)

    Madalapingelise alalisvoolutoitega töötavad tooted konfigureeritakse katsetamiseks alalisvoolu vahelduvvooluallikaga (nt USB (Universal Serial Bus) jaoturiga).

    Katsetes kasutatud alalisvoolu vahelduvvooluallikas dokumenteeritakse ja selle andmed esitatakse kõigi katsete kohta.

    c)

    Katsetatava seadme võimsus hõlmab järgmist (mõõdetuna käesoleva meetodi jaotise 5 kohaselt):

    1)

    madalapingelise alalisvoolutoite allika vahelduvvoolu tarbimine, kui koormuseks on katsetatav seade (PL), ning

    2)

    madalapingelise alalisvoolutoite allika vahelduvvoolu tarbimine, kui koormus puudub (PS).

    4.4.

    Ümbritseva õhu temperatuur peab olema 23 °C ± 5 °C.

    4.5.

    Suhteline õhuniiskus peab olema 10–80 %.

    4.6.

    Võimsusmõõturitel on järgmised tunnused:

    a)

    väikseim sageduskaja: 3,0 kHz;

    b)

    väikseim mõõtetäpsus:

    1)

    alla 10-vatiste mõõteväärtuste puhul 0,01 vatti;

    2)

    0,1 W, kui mõõteväärtused on 10–100 W;

    3)

    1 W, kui mõõteväärtused on 100 W kuni 1,5 kW, ning

    4)

    10 W, kui mõõteväärtused on üle 1,5 kW.

    5)

    Kogunenud energia hulka tuleb mõõta täpsusega, mis üldjuhul vastab neile väärtustele teisendatuna keskmiseks võimsuseks. Kogunenud energia mõõtmise puhul on kvaliteedinumber vajaliku täpsuse kindlaksmääramisel suurim, mitte keskmine võimsuse väärtus mõõtmisperioodi jooksul, sest mõõtmisseadmed ja -tingimused lähtuvad suurimast väärtusest.

    4.7.

    Mõõtemääramatus (18):

    a)

    0,5 W ja suurema võimsuse mõõtmisel on määramatus 95-protsendilisel usaldusnivool kuni 2 %;

    b)

    alla 0,5 W võimsuse mõõtmisel on määramatus 95-protsendilisel usaldusnivool kuni 0,02 W.

    4.8.

    Aja mõõtmine: aega mõõdetakse standardse stopperi või mõne muu ajamõõtmisriistaga, mille mõõtetäpsus on vähemalt 1 sekund.

    4.9.

    Paberi nõuded:

    a)

    standardformaadi tooteid katsetatakse kooskõlas tabeliga 14;

    b)

    suure ja väikese formaadi ning lintpaberit kasutavate toodete katsetamisel kasutatakse mis tahes sobivat paberisuurust.

    Tabel 14

    Paberi suuruse ja kaalu nõuded

    Turg

    Paberi suurus

    Baaskaal

    (g/m2)

    Põhja-Ameerika/Taiwan

    8,5″ × 11″

    75

    Euroopa/Austraalia/Uus-Meremaa

    A4

    80

    Jaapan

    A4

    64

    5.   Madalapingelise alalisvoolutoite allika mõõtmine kõigi toodete puhul

    5.1.

    Ühendage alalisvoolutoite allikas võimsusmõõturiga ja asjakohase vahelduvvooluallikaga vastavalt tabelile 12.

    5.2.

    Kontrollige, et alalisvoolutoite allikas on koormuseta.

    5.3.

    Laske alalisvoolutoite allikal vähemalt 30 minutit stabiliseeruda.

    5.4.

    Mõõtke ja dokumenteerige koormuseta alalisvoolutoite allika võimsus (PS) IEC 62301 väljaande 1.0 kohaselt.

    6.   Katsetatava seadme katse-eelne konfiguratsioon kõigi toodete puhul

    6.1.   Üldine konfiguratsioon

    6.1.1.

    Arvutamisel ja andmete esitamisel kasutatav toote kiirus: kõigis arvutustes ja andmete esitamisel kasutatav toote kiirus on tootja väidetud suurim kiirus (väljendatud kujutiste arvuna minutis ja ümardatud lähima täisarvuni) järgmiste kriteeriumide puhul:

    a)

    üldiselt võrdub standardsuuruses toodete puhul üks ühel A4 või 8,5″ × 11″ lehepoolel prinditud/kopeeritud/skaneeritud leht ühe kujutisega minutis;

    kahepoolse printimise režiimil võrdub üks kahel A4 või 8,5″ × 11″ lehepoolel prinditud/kopeeritud/skaneeritud leht kahe kujutisega minutis;

    b)

    kõigi toodete kiirus põhineb järgmisel:

    1)

    tootja poolt esitatud printimiskiirus; kui toote abil ei ole võimalik printida, siis

    2)

    tootja poolt esitatud kopeerimiskiirus; kui toote abil ei ole võimalik kopeerida, siis

    3)

    tootja poolt esitatud skaneerimiskiirus.

    4)

    Kui tootja kavatseb toote teataval turul kvalifitseerimiseks kasutada katsetulemusi, millega kvalifitseeriti toode mõnel teisel turul, kasutades muid paberisuurusi (nt A4 8,5″ × 11″ asemel), ning kui tema poolt esitatud suurimad kiirused (mis on kindlaks määratud tabeli 15 kohaselt) erinevad eri suurustes paberitele kujutise kandmisel, kasutatakse suurimat kiirust.

    Tabel 15

    Standardformaadi ning väikese ja suure formaadi toodete (v.a tembeldusmasinad) kiiruse arvutamine

    Kandja formaat

    Kandja suurus

    Toote kiirus, s

    (kujutisi minutis)

    kus:

    sP on konkreetsele kandjale mustvalgete kujutiste reprodutseerimise suurim väidetav kiirus minutis;

    w on kandja laius meetrites (m);

    on kandja pikkus meetrites (m).

    Standard

    8,5″ × 11″

    sP

    A4

    sP

    Väike

    4″ × 6″

    0,25 × sP

    A6

    0,25 × sP

    Väiksem kui A6 või 4″ × 6″

    16 × w × × sP

    Suur

    A2

    4 × sP

    A0

    16 × sP

    c)

    Lintpaberit kasutavate toodete kiirus arvutatakse valemiga 8.

    Valem 8: toote kiiruse arvutamine

    Formula

    kus:

    s on toote kiirus kujutiste arvuna minutis,

    w on kandja laius meetrites (m);

    sL on mustvalgete kujutiste reprodutseerimise suurim väidetav kiirus meetrites minutis.

    d)

    Tembeldusmasinate puhul esitatakse toote kiirus postisaadetiste arvuna minutis.

    e)

    Kõigis arvutustes ja kvalifitseerimisel kasutatav eespool arvutatud toote kiirus ei pruugi olla sama mis katsetamisel kasutatav toote kiirus.

    6.1.2.

    Värviprint: värviprinti võimaldavaid tooteid katsetatakse mustvalgeid (musti) kujutisi tehes.

    a)

    Musta tindita toodetes kasutatakse komposiitmusta.

    Võrguühendus: tooted, mis tarnitakse võrguühenduse valmidusega, ühendatakse võrku.

    b)

    Katse ajaks ühendatakse toode ainult ühe võrgu- või andmeühendusega.

    Katsetatava seadmega võib otse või võrgu kaudu olla ühendatud ainult üks arvuti.

    c)

    Võrguühenduse liik sõltub katsetatava seadme omadustest ja peab olema parim tabelis 16 loetletud ühendus, mida seade tarnimisel toetab.

    Tabel 16

    Katseteks kasutatav võrgu- või andmeühendus

    Katseteks kasutamise eelisjärjekord (kui katsetatav seade sellist ühendust toetab)

    Kõigi toodete ühendused

    1

    Ethernet – 1 GB/S

    2

    Ethernet – 100/10 Mb/s

    3

    USB 3.x

    4

    USB 2.x

    5

    USB 1.x

    6

    RS232

    7

    IEEE 1284 (19)

    8

    Wi-Fi

    9

    Muu traadiga ühendus – eelisjärjekord kõige kiiremast kõige aeglasemani

    10

    Muu traadita ühendus – eelisjärjekord kõige kiiremast kõige aeglasemani

    11

    Kui ükski eespool loetletutest ei sobi, katsetage mis tahes ühendusega, mida seade toetab (või ilma).

    d)

    Jaotise 6.1.2.c kohaselt Ethernetiga ühendatud tooted, mis toetavad energiatõhusat Ethernetti (IEEE standard 802.3az), (20) tuleb katse ajaks ühendada võrgukommutaatori või ruuteriga, mis toetab samuti energiatõhusat Ethernetti.

    e)

    Kõigil juhtudel esitatakse andmed katse ajal kasutatud ühendusliigi kohta.

    Teenindus-/hooldusolekud: katsetatav seade ei tohi katse ajal kunagi olla teenindus-/hooldusolekus, sh värvi kalibreerimas.

    f)

    Teenindus-/hooldusolekud desaktiveeritakse enne katsetamist.

    g)

    Tootjad esitavad teenindus-/hooldusolekute desaktiveerimise juhendi, kui see teave ei ole katsetatava seadme pakendis olevates dokumentides ega internetis hõlpsasti kättesaadav.

    h)

    Kui teenindus-/hooldusolekuid ei ole võimalik desaktiveerida ja kui teenindus-/hooldusolek ilmneb mõne töö ajal, mis ei ole esimene töö, võib sellises olekus tehtud töö näitajate asemel kasutada asendustöö tulemusi. Sel juhul lisatakse asendustöö katsemenetlusse kohe pärast tööd nr 4 ja asendustöö lisamisest antakse teada. Iga töö kestab 15 minutit.

    6.2.   Faksiaparaatide konfiguratsioon

    Kõik faksiaparaadid ja faksi saatmise funktsiooniga mitmefunktsioonilised seadmed, mida saab telefoniliiniga ühendada, ühendatakse katse ajaks lisaks tabelis 16 kirjeldatud võrguühendusele (kui katsetatav seade toetab võrguühendust) ka telefoniliiniga.

    a)

    Kui töötavat telefoniliini ei ole käepärast, võib selle asemel kasutada telefoniliini simulaatorit.

    b)

    Faksi saatmise funktsiooni katsetatakse ainult faksiaparaatidel.

    Faksiaparaate katsetatakse ühe kujutisega töö kohta.

    6.3.   Digitaalsete paljundusaparaatide konfiguratsioon

    Kui allpool ei ole märgitud teisiti, konfigureeritakse digitaalsed paljundusaparaadid, nagu printerid, koopiamasinad või mitmefunktsioonilised seadmed, sõltuvalt nende funktsioonidest tarnitud olekus, ning neid katsetatakse nagu nimetatud seadmeid.

    a)

    Digitaalseid paljundusaparaate katsetatakse väidetaval maksimumkiirusel, mida tuleks kasutada ka katse sooritamiseks tehtava töö suuruse kindlaksmääramiseks, ja mitte tarnimisel vaikimisi määratud kiirusel, kui see on erinev.

    b)

    Digitaalsete paljundusaparaatidega kasutatakse vaid ühte originaalkujutist.

    7.   Katsetatava seadme katse-eelne lähtestamine kõigi toodete puhul

    Üldine lähtestamine

    Enne katsetamist lähtestatakse katsetatav seade järgmiselt.

    a)

    Valmistage katsetatav seade ette vastavalt tootja juhendis või dokumentides esitatud juhtnööridele.

    1)

    Lisatarvikud, nt paberisöötja, mis tarnitakse koos baastootega ja mis on mõeldud lõppkasutaja poolt paigaldamiseks või ühendamiseks, paigaldatakse nii, nagu on asjaomase tootemudeli jaoks ette nähtud. Paber asetatakse kõigisse paberisöötjatesse, mis on ette nähtud hoidma katsetamiseks kindlaksmääratud paberit, ning katsetatav seade võtab paberit vaikimisi määratud paberisöötjast, kasutades tarnimisel määratud paberisöötjaseadeid.

    2)

    Kui toode on katse ajaks otse või võrgu kaudu ühendatud arvutiga, töötab arvuti tootja määratud vaikedraiveri uusima versiooniga, mis on katse ajal kättesaadav, kasutades tarnimisel määratud vaikeseadetele vastavaid seadeid, kui käesolevas katsemeetodis ei ole sätestatud teisiti. Katsetamisel kasutatud prindidraiveri versioon dokumenteeritakse.

    i)

    Juhul kui seadel puudub vaikeväärtus ja seda ei ole käesolevas katsemeetodis määratud, seadistatakse seade tootja äranägemise järgi ja see dokumenteeritakse.

    ii)

    Kui seade ühendatakse võrgu kaudu ja võrku on ühendatud mitu arvutit, kehtivad prindidraiveri seaded ainult sellele arvutile, mis saadab printimistööd katsetatavale seadmele.

    3)

    Kui tegemist on tootega, mis on ette nähtud töötama akutoitel, kui ta ei ole ühendatud elektrivõrguga, eemaldatakse aku kõigi katsete ajaks. Kui katsetatava seadme konfiguratsioon ei toeta talitlust akukogumita, tehakse katse paigaldatud ja täielikult laetud akukogumi(te)ga, tagades, et nimetatud konfiguratsioon on ära märgitud testi tulemustes. Et tagada, et aku oleks täielikult laetud, toimige järgmiselt:

    i)

    kui katsetataval seadmel on patarei täieliku laetuse näidik, jätkake laadimist veel viis tundi pärast seda, kui aku on näidiku kohaselt laetud;

    ii)

    kui laetuse näidik puudub, kuid tootja juhistes on märgitud aeg, mille jooksul peaks aku saama laetud või selle mahutavus saavutatud, jätkake laadimist veel viis tundi pärast tootja märgitud aega;

    iii)

    kui näidik puudub ja juhendis ei ole aega märgitud, laetakse akut 24 tundi.

    b)

    Ühendage katsetatav seade toiteallikaga.

    c)

    Lülitage sisse katsetatava seadme toide ja viige vastavalt vajadusele läbi algne süsteemi konfigureerimine. Kontrollige, et vaikimisi viivitusajad on konfigureeritud tootespetsifikaatide ja/või tootja soovituste kohaselt.

    1)

    Toote kiirus katsetamisel: toodet katsetatakse tarnimisel konfigureeritud kiiruse vaikeseadetega.

    2)

    Automaatse väljalülitamise funktsioon TEC-toodete puhul: kui printeril, digitaalsel paljundusaparaadil, faksiaparaadil või printimisfunktsiooniga mitmefunktsioonilisel seadmel on automaatse väljalülitamise funktsioon ja see on tarnimisel aktiveeritud, desaktiveeritakse see enne katsetamist.

    3)

    Automaatse väljalülitamise funktsioon OM-toodete puhul: kui toote tarnimiskonfiguratsioon võimaldab automaatselt väljalülitatud olekut, jäetakse see katse ajaks aktiveerituks.

    d)

    Kasutaja kontrollitavad niiskusvastased funktsioonid lülitatakse välja või desaktiveeritakse katse ajaks.

    e)

    Seadme ettevalmistamine: lülitage katsetatav seade väljalülitatud olekusse ja jätke see 15 minutiks jõude seisma.

    1)

    EP-TEC-toodete puhul jätke katsetatav seade väljalülitatud olekusse veel 105 minutiks (kokku seega vähemalt 120 minutit ehk 2 tundi).

    2)

    Iga katsetatav seade tuleb ette valmistada ainult enne esimese katse algust.

    8.   Tüüpilise energiatarbimise (TEC) katse menetlus

    8.1.   Töö struktuur

    8.1.1.

    Päevas tehtavate tööde arv (NJOBS) on esitatud tabelis 17.

    Tabel 17

    Päevas tehtavate tööde arv (NJOBS)

    Mustvalge toote kiirus, s

    (kujutisi minutis)

    Tööde arv päevas

    (NJOBS)

    s ≤ 8

    8

    8 < s ≤ 32

    s

    s ≥ 32

    32

    8.1.2.

    Kujutiste arv töö kohta: muude seadmete kui faksiaparaatide puhul arvutatakse kujutiste arv valemiga 9. Mugavuse huvides on käesoleva dokumendi lõpus tabelis 21 esitatud summaarne kujutiste arv töö kohta arvutatuna iga täisarvulise töötlemiskiiruse kohta kuni 100 kujutiseni minutis.

    Valem 9: iga töö kujutiste arvu arvutamine 4

    NIMAGES =

    1

    s < 4

    s ≥ 4

    Formula

    kus:

    NIMAGES on kujutiste arv töö kohta, ümardatud lähima täisarvuni;

    s on (mustvalge tootmise) suurim teatatud kiirus kujutiste arvuna minutis, mis on arvutatud käesoleva katsemenetluse jaotises 6.1.1, ning

    NJOBS on tööde arv päevas, mis on arvutatud vastavalt tabelile 17.

    Katsekujutis: kõigis katsetes kasutatakse originaalkujutisena Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO)/IEC standardi 10561:1999 kohast katsenäidist A.

    a)

    Katsekujutised esitatakse 10 punkti suurusena fikseeritud laiusega Courier-kirjatüübis (või selle lähimas ekvivalendis);

    b)

    saksa keele spetsiifilisi sümboleid ei ole vaja kujutada, kui toode ei võimalda selliseid sümboleid kujutada.

    Printimistööd: katse jaoks tehtavad printimistööd saadetakse tabelis 16 kindlaksmääratud võrguühenduse kaudu vahetult enne iga töö printimist.

    c)

    Printimistöö iga kujutis saadetakse eraldi (st need võivad kõik olla sama dokumendi osad), kuid neid ei tohi dokumendis käsitada ühe originaalkujutise mitme koopiana (kui toode ei ole just digitaalne paljundusaparaat).

    d)

    Printerite ja mitmefunktsiooniliste seadmete puhul, mis suudavad tõlgendada lehekülje kirjelduse keelt (page description language, PDL) (nt printerikäsu keel (Printer Command Language, PCL), Postscript), saadetakse kujutised tootele lehekülje kirjelduse keeles.

    Kopeerimistööd:

    e)

    Koopiamasinate puhul, mille kiirus on kuni 20 kujutist minutis, peab olema üks originaal nõutud kujutise kohta.

    f)

    Üle 20 kujutise minutis töötlevate koopiamasinate puhul ei pruugi olla võimalik nõutud originaalkujutiste hulka saavutada (st dokumendisöötja piiratud võimsuse tõttu). Sel juhul on lubatud teha igast originaalist mitu koopiat ja originaale peab olema vähemalt kümme.

    Näiteks seadme puhul, mis teeb 50 kujutist minutis ja vajab 39 kujutist töö kohta, võib katse teha kümne originaali nelja koopiaga või 13 originaali kolme koopiaga.

    g)

    Originaalid võib dokumendisöötjasse panna enne katse algust.

    Ilma dokumendisöötjata seadmed võivad teha kõik kujutised paberitoel olevast ühest originaalist.

    Faksitööd: faksitööd saadetakse ühendatud telefoniliini või telefoniliini simulaatori kaudu vahetult enne iga töö tegemist.

    8.2.   Mõõtmine

    Printerite, faksiaparaatide ning printimisfunktsiooniga digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete TEC mõõdetakse vastavalt tabelile 18; koopiamasinate ning printimisfunktsioonita digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete TEC mõõdetakse vastavalt tabelile 19, arvestades järgmist.

    a)

    Paber: katsetatavas seadmes on kindlaksmääratud printimis- või kopeerimistööde tegemiseks piisavalt paberit.

    b)

    Kahepoolne pealekandmine: tooteid katsetatakse ühepoolse pealekandmise režiimis, välja arvatud juhul, kui seade toodab kahepoolse pealekandmise režiimis väljundit kiiremini kui ühepoolse pealekandmise režiimis – sel juhul katsetatakse seadet kahepoolse pealekandmise režiimis. Igal juhul tuleb dokumenteerida režiim, milles seadet katsetati, ja kasutatud printimiskiirus. Kopeeritavad originaalid on ühepoolsed kujutised.

    c)

    Energiamõõtmise meetod: kõik mõõtetulemused dokumenteeritakse koguenergiana aja jooksul vatt-tundides (Wh); kogu aeg märgitakse üles minutites.

    Juhise „seadke mõõtur nullpunkti” teostamiseks võib mõõturi näidu reaalse nullimise asemel dokumenteerida selleks hetkeks kogunenud energiatarbimise.

    Tabel 18

    Printerite, faksiaparaatide ning printimisfunktsiooniga digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete TEC-katse menetlus

    Etapp

    Esialgne olek

    Toimingud

    Kirje (etapi lõpus)

    Mõõtühik

    Võimalikud mõõdetud olekud

    1

    Väljalülitatud olek

    Ühendage katsetatav seade mõõturiga. Tehke kindlaks, et seade on toitega ühendatud ja väljalülitatud olekus. Seadke mõõtur nullpunkti; mõõtke energiatarbimist viie minuti jooksul või kauem. Pange kirja nii energiakasutus kui ka aja pikkus.

    Energiatarbimine väljalülitatud olekus

    Vatt-tunnid (Wh)

    Väljalülitatud olek

    Katsetamise intervall

    Minutid (min)

    2

    Väljalülitatud olek

    Lülitage seade sisse. Oodake, kuni seade näitab, et on valmisolekus.

    3

    Valmisolek

    Printige vähemalt üks väljundkujutis, kuid mitte rohkem kui üks töö tabeli 21 kohta. Mõõtke ja pange kirja aeg, mis kulub esimese lehe seadmest väljumiseks.

    0-aktiivsusaeg

    Minutid (min)

    4

    Valmisolek (või muu olek)

    Oodake, kuni mõõtur näitab, et seade on lõplikus puhkeolekus, või nii kaua, kui tootja on kindlaks määranud.

    5

    Puhkeolek

    Seadke mõõtur nullpunkti; mõõtke energiatarbimist ja aega ühe tunni jooksul. Pange kirja energiakasutus ja aja pikkus.

    Energiatarbimine puhkeolekus ESLEEP

    Vatt-tunnid (Wh)

    Puhkeolek

    Puhkeoleku aeg,

    tSLEEP

    (≤ 1 tund)

    Minutid (min)

    6

    Puhkeolek

    Seadke mõõtur ja taimer nullpunkti. Printige üks töö (arvutatud eespool) Mõõtke energiakasutus ja aeg. Pange kirja aeg, mis kulub esimese lehe seadmest väljumiseks. Mõõtke energiakasutust 15 minuti jooksul alates töö alustamisest. Töö peab saama valmis 15 minuti jooksul.

    Töö nr 1 energiatarbimine,

    EJOB1

    Vatt-tunnid (Wh)

    Taastumine, aktiivne olek, valmisolek, puhkeolek

    Aktiivne aeg (1)

    Minutid (min)

    7

    Valmisolek (või muu olek)

    Korrake 6. etappi.

    Töö nr 2 energiatarbimine,

    EJOB2

    Vatt-tunnid (Wh)

    Sama, mis eelmine

    Aktiivne aeg (2)

    Minutid (min)

    8

    Valmisolek (või muu olek)

    Korrake 6. etappi (aktiivses olekus aega mõõtmata).

    Töö nr 3 energiatarbimine,

    EJOB3

    Vatt-tunnid (Wh)

    Sama, mis eelmine

    9

    Valmisolek (või muu olek)

    Korrake 6. etappi (aktiivses olekus aega mõõtmata).

    Töö nr 4 energiatarbimine,

    EJOB4

    Vatt-tunnid (Wh)

    Sama, mis eelmine

    10

    Valmisolek (või muu olek)

    Seadke mõõtur ja taimer nullpunkti. Mõõtke energiakasutust ja aega, kuni mõõtur ja/või seade näitab, et seade on puhkeolekus või mitme puhkeolekuga seade on lõplikus puhkeolekus, või nii kaua, kui tootja on kindlaks määranud (kui selline aeg on esitatud). Pange kirja energiakasutus ja aja pikkus.

    Lõplik energiatarbimine,

    EFINAL

    Vatt-tunnid (Wh)

    Valmis- ja puhkeolek

    Lõplik aeg,

    tFINAL

    Minutid (min)

    Märkus 4. ja 10. etapi kohta: nende seadmete puhul, mis ei näita, millal nad on lülitunud lõplikku puhkeolekusse, määravad tootjad katsetamiseks kindlaks aja, mille jooksul seade lülitub lõplikku puhkeolekusse.


    Tabel 19

    Koopiamasinate ning printimisfunktsioonita digitaalsete paljundusaparaatide ja mitmefunktsiooniliste seadmete TEC-katse menetlus

    Etapp

    Esialgne olek

    Toimingud

    Kirje

    Mõõtühik

    Võimalikud mõõdetud olekud

    1

    Väljalülitatud olek

    Ühendage katsetatav seade mõõturiga. Tehke kindlaks, et seade on toitega ühendatud ja väljalülitatud olekus. Seadke mõõtur nullpunkti; mõõtke energiatarbimist viie minuti jooksul või kauem. Pange kirja nii energiakasutus kui ka aja pikkus.

    Energiatarbimine väljalülitatud olekus

    Vatt-tunnid (Wh)

    Väljalülitatud olek

    Katsetamise intervall

    Minutid (min)

    2

    Väljalülitatud olek

    Lülitage seade sisse. Oodake, kuni seade on valmisolekus.

    3

    Valmisolek

    Kopeerige vähemalt ühe kujutisega töö, aga mitte rohkem kui üks töö tööde tabeli kohta. Mõõtke ja pange kirja aeg, mis kulub esimese lehe seadmest väljumiseks.

    0-aktiivsusaeg

    Minutid (min)

    4

    Valmisolek (või muu olek)

    Oodake, kuni mõõtur näitab, et seade on lõplikus puhkeolekus, või nii kaua, kui tootja on kindlaks määranud.

    5

    Puhkeolek

    Seadke mõõtur nullpunkti; mõõtke energiatarbimist ja aega ühe tunni jooksul või seni, kuni seade lülitub automaatselt väljalülitatud olekusse. Pange kirja energiakasutus ja aja pikkus.

    Energiatarbimine puhkeolekus

    Vatt-tunnid (Wh)

    Puhkeolek

    Puhkeoleku aeg

    (≤1 tund)

    Minutid (min)

    6

    Puhkeolek

    Seadke mõõtur ja taimer nullpunkti. Kopeerige üks töö (arvutatud eespool) Mõõtke ja pange kirja energia ja aeg, mis kulub esimese lehe seadmest väljumiseks. Mõõtke energiakasutust 15 minuti jooksul alates töö alustamisest. Töö peab saama valmis 15 minuti jooksul.

    Töö nr 1 energiatarbimine,

    EJOB1

    Vatt-tunnid (Wh)

    Taastumine, aktiivne olek, valmisolek, puhkeolek, automaatselt väljalülitatud olek

    Aktiivne aeg (1)

    Minutid (min)

    7

    Valmisolek (või muu olek)

    Korrake 6. etappi.

    Töö nr 2 energiatarbimine,

    EJOB2

    Vatt-tunnid (Wh)

    Sama, mis eelmine

    Aktiivne aeg (2)

    Minutid (min)

    8

    Valmisolek (või muu olek)

    Korrake 6. etappi (aktiivses olekus aega mõõtmata).

    Töö nr 3 energiatarbimine,

    EJOB3

    Vatt-tunnid (Wh)

    Sama, mis eelmine

    9

    Valmisolek (või muu olek)

    Korrake 6. etappi (aktiivses olekus aega mõõtmata).

    Töö nr 4 energiatarbimine,

    EJOB4

    Vatt-tunnid (Wh)

    Sama, mis eelmine

    10

    Valmisolek (või muu olek)

    Seadke mõõtur ja taimer nullpunkti. Mõõtke energiakasutust ja aega, kuni mõõtur ja/või seade näitab, et seade on automaatselt väljalülitatud olekus, või nii kaua, kui tootja on kindlaks määranud. Pange kirja energiakasutus ja aja pikkus; kui seade alustas selles etapis tööd automaatselt väljalülitatud olekus, märkige nii energiakasutuse kui ka aja väärtuseks null.

    Lõplik energiatarbimine,

    EFINAL

    Vatt-tunnid (Wh)

    Valmis- ja puhkeolek

    Lõplik aeg,

    tFINAL

    Minutid (min)

    11

    Automaatne väljalülitus

    Seadke mõõtur nullpunkti; mõõtke energiatarbimist ja aega viie minuti jooksul või kauem. Pange kirja nii energiakasutus kui ka aja pikkus.

    Automaatselt väljalülitatud oleku energiatarbimine,

    EAUTO

    Vatt-tunnid (Wh)

    Puhkeolek,

    automaatselt väljalülitatud olek

    Automaatselt väljalülitatud oleku aeg,

    tAUTO

    Minutid (min)

    Märkus 4. ja 10. etapi kohta: nende seadmete puhul, mis ei näita, millal nad on lülitunud lõplikku puhkeolekusse, määravad tootjad katsetamiseks kindlaks aja, mille jooksul seade lülitub lõplikku puhkeolekusse.

    9.   Seadme katsetamine tööolekus (OM)

    Mõõtmine

    Tööoleku võimsust ja viivitusaegu mõõdetakse vastavalt tabelile 20, arvestades järgmist.

    Võimsuse mõõtmine: kõik võimsuse mõõtmised tuleb teha keskmise võimsuse või koguenergia meetodil, nagu on kirjeldatud allpool.

    1)

    Keskmise võimsuse meetod: tegelik keskmine võimsus mõõdetakse kasutaja valitud ajavahemiku jooksul, mille kestus on vähemalt viis minutit.

    Vähem kui viis minutit kestvate olekute tegelik keskmine võimsus mõõdetakse oleku kogukestuse ajal.

    2)

    Koguenergia meetod: kui katseseadme abil ei ole võimalik tegelikku keskmist võimsust mõõta, mõõdetakse energia kogutarbimine kasutaja valitud ajavahemiku jooksul. Katse kestab vähemalt viis minutit. Keskmise võimsuse kindlakstegemiseks jagatakse energia kogutarbimine katse kestusega.

    3)

    Kui seadme võimsustarve on katsetatavas olekus perioodiline, hõlmab katseaeg ühte või mitut täisperioodi.

    Etapp

    Esialgne olek

    Toiming(ud)

    Kirje

    Mõõtühik

    1

    Väljalülitatud olek

    Ühendage seade mõõturiga. Lülitage seade sisse. Oodake, kuni seade näitab, et on valmisolekus.

     

    2

    Valmisolek

    Printige, kopeerige või skaneerige üks kujutis.

     

    3

    Valmisolek

    Mõõtke võimsust valmisolekus.

    Valmisoleku võimsus,

    PREADY

    Vatid (W)

    4

    Valmisolek

    Oodake, kuni vaikimisi viivitusaeg läheb üle puhkeolekuks, ja mõõtke see aeg.

    Puhkeoleku vaikimisi viivitusaeg,

    tSLEEP

    Minutid (min)

    5

    Puhkeolek

    Mõõtke võimsust puhkeolekus.

    Puhkeoleku võimsus,

    PSLEEP

    Vatid (W)

    6

    Puhkeolek

    Oodake, kuni vaikimisi viivitusaeg läheb üle automaatselt väljalülitatud olekuks, ja mõõtke see aeg. (Jätke see etapp vahele, kui seadmel puudub automaatselt väljalülitatud olek.)

    Automaatselt väljalülitatud oleku vaikimisi viivitusaeg

    Minutid (min)

    7

    Automaatne väljalülitus

    Mõõtke võimsust automaatselt väljalülitatud olekus. (Jätke see etapp vahele, kui seadmel puudub automaatselt väljalülitatud olek.)

    Automaatselt väljalülitatud oleku võimsus

    PAUTO-OFF

    Vatid (W)

    8

    Automaatne väljalülitus

    Lülitage seade käsitsi välja ning oodake, kuni seade on väljalülitatud olekus. (Kui käsitsi sisse- ja väljalülitamise nupp puudub, märkige üles ja oodake, kuni seade on väikseima võimsustarbega puhkeolekus.)

    9

    Väljalülitatud olek

    Mõõtke võimsust väljalülitatud olekus. (Kui käsitsi sisse- ja väljalülitamise nupp puudub, märkige üles ja mõõtke võimsus puhkeolekus.)

    Väljalülitatud oleku võimsus

    POFF

    Vatid (W)

    1. etapp – kui seadmel ei ole valmisoleku näidikut, kasutage aega, mille jooksul võimsustarbe tase stabiliseerub valmisoleku tasemele, ja märkige see ära toote katse tulemuste teatamisel.

    4. etapp – vaikimisi viivitusaega mõõdetakse alates töö lõpetamisest kuni hetkeni, mil seade lülitub puhkeolekusse.

    4. ja 5. etapp – toodete puhul, millel on enam kui üks puhkeoleku tase, korrake neid etappe nii mitu korda kui vaja, et läbida kõik järjestikused puhkeoleku tasemed, ja teatage need andmed. Kahte puhkeoleku taset kasutatakse tavaliselt suure formaadi koopiamasinate ja mitmefunktsiooniliste seadmete puhul, mis kasutavad kõrgkuumusega pealekandmistehnikaid. Toodete puhul, millel puudub nimetatud olek, jätke 4. ja 5. etapp vahele.

    4. ja 5. etapp – puhkeolekuta toodete puhul tehke mõõtmised valmisolekus ja dokumenteerige tulemused.

    4. ja 6. etapp – vaikimisi viivitusaja mõõtmised tuleb teha paralleelselt ja kumulatiivselt alates 4. etapist. Näiteks tootel, mis peab lülituma puhkeolekusse 15 minuti jooksul ja järgmisesse puhkeolekusse 30 minutit pärast esimese taseme puhkeolekusse lülitumist, on esimesel tasemel 15-minutiline vaikimisi viivitusaeg ja teisel tasemel 45-minutiline vaikimisi viivitusaeg.

    10.   Digitaalse eesprotsessoriga (DFE) toodete katsetamise menetlus

    Seda etappi kohaldatakse üksnes toodete suhtes, millel on kujutise reprodutseerimise seadmeid käsitlevate ENERGY STARi programmi nõuete jaotises 1 määratletud digitaalne eesprotsessor.

    10.1.   Digitaalse eesprotsessori katsetamine valmisolekus

    10.1.1.

    Tooted, mis tarnitakse varustatuna võrgufunktsioonidega, ühendatakse katse ajal võrguga. Kasutatav võrguühendus määratakse kindlaks vastavalt tabelile 16.

    10.1.2.

    Kui digitaalsel eesprotsessoril on eraldi elektrivõrgu toitekaabel, sõltumata sellest, kas kaabel ja kontroller on kujutise reprodutseerimise seadme sisesed või välised, tuleb mõõta ainult digitaalse eesprotsessori võimsust kümne minuti jooksul ja panna kirja keskmine võimsus, samal ajal kui baastoode on valmisolekus.

    10.1.3.

    Kui digitaalsel eesprotsessoril puudub eraldi elektrivõrgu toitekaabel, mõõdab katsetaja digitaalsele eesprotsessorile vajalikku alalisvoolu võimsust, kui seade tervikuna on valmisolekus. Digitaalse eesprotsessori alalisvoolusisendi võimsust mõõdetakse kümne minuti jooksul ja pannakse kirja keskmine võimsus, samal ajal kui baastoode on valmisolekus. See toimub tavaliselt digitaalse eesprotsessori alalisvoolusisendi hetkevõimsuse mõõtmise teel.

    10.2.   Digitaalse eesprotsessori katsetamine puhkeolekus

    Selle katsetamise eesmärk on teha kindlaks digitaalse eesprotsessoriga seadme puhkeoleku võimsus ühes tunnis. Saadud väärtust kasutatakse selliste kujutise reprodutseerimise seadmete kvalifitseerimiseks, mis sisaldavad võrgufunktsioonidega puhkeolekutega digitaalseid eesprotsessoreid.

    10.2.1.

    Tooted, mis tarnitakse varustatuna võrgufunktsioonidega, ühendatakse katse ajal võrguga. Kasutatav võrguühendus määratakse kindlaks vastavalt tabelile 16.

    10.2.2.

    Kui digitaalsel eesprotsessoril on eraldi elektrivõrgu toitekaabel, sõltumata sellest, kas kaabel ja kontroller on kujutise reprodutseerimise seadme sisesed või välised, tuleb mõõta ainult digitaalse eesprotsessori võimsust ühe tunni jooksul ja panna kirja keskmine võimsus, samal ajal kui põhitoode on puhkeolekus. Ühetunnise võimsusemõõtmise lõpus saadetakse põhitootele printimistöö, et teha kindlaks, kas digitaalne eesprotsessor reageerib.

    10.2.3.

    Kui digitaalsel eesprotsessoril puudub eraldi elektrivõrgu toitekaabel, mõõdab katsetaja digitaalsele eesprotsessorile vajalikku alalisvoolu võimsust, kui seade tervikuna on puhkeolekus. Digitaalse eesprotsessori alalisvoolusisendi võimsust mõõdetakse ühe tunni jooksul ja pannakse kirja keskmine võimsus, samal ajal kui põhitoode on puhkeolekus. Ühetunnise võimsusemõõtmise lõpus saadetakse põhitootele printimistöö, et teha kindlaks, kas digitaalne eesprotsessor reageerib.

    10.2.4.

    Jaotistes 10.2.2 ja 10.2.3 kirjeldatud juhtudel kehtivad järgmised nõuded.

    a)

    Tootjad esitavad järgmise teabe:

    1)

    kas digitaalse eesprotsessori puhkeolek on tarnimisel aktiveeritud ja

    2)

    milline on digitaalse eesprotsessori eeldatav puhkeolekusse lülitumise aeg.

    b)

    Kui digitaalne eesprotsessor ei reageeri printimistööle ühe tunni möödudes, esitatakse katse käigus mõõdetud valmisoleku võimsus puhkeoleku võimsusena.

    Märkus: kogu tootjate poolt toote katsetamiseks kindlaksmääratud või esitatud teave peab olema üldsusele kättesaadav.

    11.   Viited

    11.1.

    ISO/IEC 10561:1999. Information technology — Office equipment — Printing devices — Method for measuring throughput — Class 1 and Class 2 printers.

    11.2.

    IEC 62301:2011. Household Electrical Appliances – Measurement of Standby Power. Väljaanne 2.0.

    Tabel 21

    Kujutiste arv päevas, kui toote kiirus on 1–100 kujutist minutis

    Kiirus (kujutisi minutis)

    Töid päevas

    Kujutisi töö kohta (ümardamata)

    Kujutisi töö kohta

    Kujutisi päevas

    1

    8

    0,06

    1

    8

    2

    8

    0,25

    1

    8

    3

    8

    0,56

    1

    8

    4

    8

    1,00

    1

    8

    5

    8

    1,56

    1

    8

    6

    8

    2,25

    2

    16

    7

    8

    3,06

    3

    24

    8

    8

    4,00

    4

    32

    9

    9

    4,50

    4

    36

    10

    10

    5,00

    5

    50

    11

    11

    5,50

    5

    55

    12

    12

    6,00

    6

    72

    13

    13

    6,50

    6

    78

    14

    14

    7,00

    7

    98

    15

    15

    7,50

    7

    105

    16

    16

    8,00

    8

    128

    17

    17

    8,50

    8

    136

    18

    18

    9,00

    9

    162

    19

    19

    9,50

    9

    171

    20

    20

    10,00

    10

    200

    21

    21

    10,50

    10

    210

    22

    22

    11,00

    11

    242

    23

    23

    11,50

    11

    253

    24

    24

    12,00

    12

    288

    25

    25

    12,50

    12

    300

    26

    26

    13,00

    13

    338

    27

    27

    13,50

    13

    351

    28

    28

    14,00

    14

    392

    29

    29

    14,50

    14

    406

    30

    30

    15,00

    15

    450

    31

    31

    15,50

    15

    465

    32

    32

    16,00

    16

    512

    33

    32

    17,02

    17

    544

    34

    32

    18,06

    18

    576

    35

    32

    19,14

    19

    608

    36

    32

    20,25

    20

    640

    37

    32

    21,39

    21

    672

    38

    32

    22,56

    22

    704

    39

    32

    23,77

    23

    736

    40

    32

    25,00

    25

    800

    41

    32

    26,27

    26

    832

    42

    32

    27,56

    27

    864

    43

    32

    28,89

    28

    896

    44

    32

    30,25

    30

    960

    45

    32

    31,64

    31

    992

    46

    32

    33,06

    33

    1 056

    47

    32

    34,52

    34

    1 088

    48

    32

    36,00

    36

    1 152

    49

    32

    37,52

    37

    1 184

    50

    32

    39,06

    39

    1 248

    51

    32

    40,64

    40

    1 280

    52

    32

    42,25

    42

    1 344

    53

    32

    43,89

    43

    1 376

    54

    32

    45,56

    45

    1 440

    55

    32

    47,27

    47

    1 504

    56

    32

    49,00

    49

    1 568

    57

    32

    50,77

    50

    1 600

    58

    32

    52,56

    52

    1 664

    59

    32

    54,39

    54

    1 728

    60

    32

    56,25

    56

    1 792

    61

    32

    58,14

    58

    1 856

    62

    32

    60,06

    60

    1 920

    63

    32

    62,02

    62

    1 984

    64

    32

    64,00

    64

    2 048

    65

    32

    66,02

    66

    2 112

    66

    32

    68,06

    68

    2 176

    67

    32

    70,14

    70

    2 240

    68

    32

    72,25

    72

    2 304

    69

    32

    74,39

    74

    2 368

    70

    32

    76,56

    76

    2 432

    71

    32

    78,77

    78

    2 496

    72

    32

    81,00

    81

    2 592

    73

    32

    83,27

    83

    2 656

    74

    32

    85,56

    85

    2 720

    75

    32

    87,89

    87

    2 784

    76

    32

    90,25

    90

    2 880

    77

    32

    92,64

    92

    2 944

    78

    32

    95,06

    95

    3 040

    79

    32

    97,52

    97

    3 104

    80

    32

    100,00

    100

    3 200

    81

    32

    102,52

    102

    3 264

    82

    32

    105,06

    105

    3 360

    83

    32

    107,64

    107

    3 424

    84

    32

    110,25

    110

    3 520

    85

    32

    112,89

    112

    3 584

    86

    32

    115,56

    115

    3 680

    87

    32

    118,27

    118

    3 776

    88

    32

    121,00

    121

    3 872

    89

    32

    123,77

    123

    3 936

    90

    32

    126,56

    126

    4 032

    91

    32

    129,39

    129

    4 128

    92

    32

    132,25

    132

    4 224

    93

    32

    135,14

    135

    4 320

    94

    32

    138,06

    138

    4 416

    95

    32

    141,02

    141

    4 512

    96

    32

    144,00

    144

    4 608

    97

    32

    147,02

    147

    4 704

    98

    32

    150,06

    150

    4 800

    99

    32

    153,14

    153

    4 896

    100

    32

    156,25

    156

    4 992”


    (1)  Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC). IEC standard 62040-3:2011. „Uninterruptible power systems (UPS) - Part 3: Method of specifying the performance and test requirements.” Väljaanne 2.0.

    (2)  Sisendi elektrilise toite tõrge tekib, kui pinge ja sagedus on väljaspool püsi- ja siirdetolerantsi ettenähtud piire või kui moonutused või katkestused on väljaspool UPSi jaoks sätestatud piire.

    (3)  VFD UPSi väljund sõltub vahelduvvoolutoite pinge ja sageduse muutumisest ning sellel puuduvad täiendavad korrigeerimisfunktsioonid, mis võiksid tuleneda näiteks astmelülitiga trafode kasutamisest.

    (4)  Valmistaja peab määratlema väljundpinge kõikumise piirid, mis oleksid kitsamad kui sisendpinge vahemik. Klassi VI kuuluva UPSi väljund sõltub sisendsagedusest ja väljundpinge peab jääma ettenähtud pingevahemikku (mis saavutatakse täiendavate korrigeerimisviisidega, nt aktiiv- ja/või passiivahelate kasutamise teel).

    (5)  Selline määratlus võimaldab UPSide puhul võimsusega üle 100 000 W kasutada katsetustalitluses ja kohalike eeskirjade kohaselt tagasitoidet sisendi vahelduvvoolu-toitesüsteemi.

    (6)  Lainekuju on määratud alaldi väljundpinge laineharjade arvuga alaldi töötsükli kohta; see oleneb alaldi skeemist ja sisendfaaside arvust.

    (7)  Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC). IEC standard 62053-21. „Vahelduvvoolu-elektriarvestusseadmed. Erinõuded. Osa 21: Staatilised aktiivenergiaarvestid (klassid 1 ja 2)”. Väljaanne 1.0.

    (8)  Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC). IEC standard 62053-22. „Vahelduvvoolu-elektriarvestusseadmed. Erinõuded. Osa 22: Staatilised aktiivenergiaarvestid (klass 0,2 S ja 0,5 S)”. Väljaanne 1.0.

    (9)  Ameerika Riiklik Standardiinstituut (American National Standards Institute, ANSI). ANSI standard C12.1. „American National Standard for Electric Meters: Code for Electricity Metering.” 2008.

    (10)  Gigabait on 1 0243 ehk 230 baiti.

    (11)  Märkus: vahelduvvool pingega 230 V viitab Euroopa turule ja vahelduvvool pingega 115 V Põhja-Ameerika turule.

    (12)  http://www.spec.org/sert/

    (13)  http://www.spec.org/sert/docs/SERT-Design_Document.pdf

    (14)  http://www.spec.org/

    (15)  http://www.spec.org/sert/docs/SERT-User_Guide.pdf

    (16)  Käesolevas spetsifikaadis tähendab elektrivõrk sisendtoiteallikat, sh selliste toodete alalisvoolutoiteallikat, mis töötavad üksnes alalisvooluga.

    (17)  IEC 62301 – Household electrical appliances – Measurement of standby power. Väljaanne 1.0.

    (18)  Mõõtemääramatuse arvutused tuleks teha standardi IEC 62301 2. väljaande D liite kohaselt.

    Arvutatakse vaid mõõteseadmest tulenev määramatus.

    (19)  Nimetatakse ka paralleelseks või Centronics-liideseks.

    (20)  Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE) Standard 802.3az-2010. „IEEE Standard for Information Technology—Telecommunications and Information Exchange Between Systems—Local and Metropolitan Area Networks—Specific Requirements—Part 3: Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection (CSMA/CD) Access Method and Physical Layer Specifications.” 2010.


    Top