I LISA

Kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetuse „Montasio” spetsifikaadi järgmised muudatused.

Esimene muudatus

Lause: „Kasutada tohib õhtuse ja hommikuse lüpsi piima kuni neljast järjestikusest lüpsikorrast” asendatakse lausega: „Kasutada tohib järjestikuste lüpsikordade piima, mis on kogutud 48 tunni jooksul pärast esimest lüpsi.”

Algselt koguti piim 48 tunni jooksul ainult nelja traditsioonilise lüpsikorraga. Robotlüpsi juurutamisega saab 48 tunni jooksul toimuvate lüpsikordade arvu suurendada. Seega ei muudetud ajavahemiku kestust, vaid ainult lüpsikordade arvu. Tehnika ja teaduse seisukohast ei mõjuta robotlüps piima omadusi. Piima koostis, eelkõige selle rasva- ja valgusisaldus, on võrreldav käsitsilüpsil saadava piima koostisega. Võib isegi täheldada lehmade tervise paranemist, sest robotlüps aitab vältida stressi, mida põhjustab päevas ainult kahe lüpsikorra puhul udarasse kogunev suur piimakogus. Kui piim lüpstakse välja sagedamini kui kaks korda päevas, väheneb udara ja nisade koormus, paraneb piima mikrobioloogiline kvaliteet ning väheneb mastiidi esinemissagedus.

Robotlüps võimaldab parandada ka piima reoloogilisi omadusi, näiteks piima kalgendumisvõimet. Seega kalgendub piim ensüümide toimel kiiremini ja kalgend on lõikuriga paremini töödeldav.

Teine muudatus

Praegune sõnastus: „Kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” valmistamiseks kasutatavat piima ei tohi pastöriseerida ning piima fosfataastest peab olema selgelt positiivne.”

Uus sõnastus: „Kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” valmistamiseks kasutatavat piima ei tohi pastöriseerida. Termiliselt töödeldud piima puhul, mida kasutatakse kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” valmistamiseks, peab piima fosfataastest olema selgelt positiivne.”

Juba palju aastaid on enesekontrollisüsteemi rakendavad juustutootjad kontrollinud piima korrapäraselt ning registreerinud iga päev sissetuleva piima temperatuuri. Seega kasutab kontrolliasutus analüüsimeetodina ka edaspidi fosfataasteste, et kontrollida spetsifikaadi nõuete järgimist. Kõnealuseid kontrollimisi tehakse riskianalüüsi põhjal.

Kolmas muudatus

Praegune sõnastus: „Kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” valmistamisel on tegevuste järjekord järgmine:

06)	kuumutada temperatuurini 42–48 °C ja segada ilma kuumutamata 20–30 minuti jooksul;”

Uus sõnastus:

06)	„kuumutada temperatuurini + 42 kuni + 48 °C ja töödelda lõikuriga ilma kuumutamata vähemalt 10 minuti jooksul;”

Selgus, et sõltuvalt olemasolevatest tehnilistest ja tehnoloogilistest võimalustest, esines nende kahe etapi (kuumutamine ja sellele järgnev lõikuriga töötlemine ilma kuumutamata) puhul olulisi erinevusi.

Juustu „Montasio” tootvad ettevõtjad kasutavad kas vaskkatlaid (mahutavus 1–1,5 tonni) või mitmeotstarbelisi teraskatlaid (mahutavus 3,5–8 tonni).

Kalgendi kuumutamise aeg sõltub sellest, kumba tüüpi katelt kasutatakse, sest auruga kuumutamise kiirus on väga erinev sellest soojenemise kiirusest, mida põhjustab toimuv muundumine.

Lõikuriga töötlemise aeg, mil kalgendit ei kuumutata ja mille jooksul eraldub kalgendist osa vadakut, sõltub kalgendi maksimumtemperatuurist ja jahtumise kiirusest, mis omakorda sõltub kasutatava katla tüübist, katlas töödeldava piima kogusest, kalgendi tera suurusest ning kalgendis sisalduva vee kogusest, mis eraldatakse kuumutamise või lõikuriga töötlemise käigus.

Vormimisele eelnev kalgendi vadakust eraldamine võib kesta lühemat või pikemat aega, see sõltub tööoperatsioonile kuluvast ajast ja töö automatiseerituse tasemest.

Näiteks juhul, kui kalgend valatakse vormimislauale mitmeotstarbelisest katlast, mis asub kõnealuse laua kohal, on sama kalgendikoguse puhul vaja vähem aega, kui kalgendi eraldamisel käsitsi linase riide abil vaskkatlast.

Kui võtta arvesse, et kalgendi eraldamise optimaalse aja valib iga juustumeister vastavalt tavapärastele hindamiskriteeriumitele ning isiklikele teadmistele ja kogemustele, on vaja kindlaks määrata kuumutamise ja kalgendi lõikuriga töötlemise minimaalne kestus.

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„MONTASIO”

EÜ nr: IT-PDO-0317-0995-26.4.2012

KGT () KPN (X)

1.   Nimetus

„Montasio”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Montasio” on lehmapiimast valmistatud keskmise või pika laagerdumisajaga juust, mis on silindrilise kujuga, sirge või peaaegu sirge küljega ning alt ja pealt tasane või kergelt kumer. Seda toodetakse pastöriseerimata piimast, millele on lisatud üksnes looduslikke piimhappebaktereid või lubatud fermente. Juustude minimaalne laagerdumisaeg on 60 päeva ning 10. ja 60. laagerdumispäeval võetakse proove, et kontrollida juustu niiskustaset. 60. laagerdumispäeval peavad kaitstud päritolunimetusega juustul „Montasio” olema järgmised omadused: sisemine niiskusesisaldus kuni 36,72 %, rasvasisaldus kuivaines vähemalt 40 %, juustuketta kaal 6–8 kg, läbimõõt 30–35 cm, külje kõrgus kuni 8 cm, sile, korrapärane ja elastne koorik, tihke tekstuur väheste aukudega, naturaalne õlgkollakas värvus, tüüpiline lõhn ning meeldiv maitse, mis pikema laagerdumisajaga „Montasio” juustu puhul omandab kergelt pikantse noodi.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Montasio” valmistatakse tootmispiirkonna farmidest kogutud piimast.

Peamiselt kasvatatavad veisetõud on Bruna alpina ning Pezzata Rossa Italiana ja Pezzata Nera.

Juustule ei lisata säilitusaineid ning selle termiline töötlemine ei ole lubatud, välja arvatud jahutamine kuni 4 °C.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Lehmade söödast 75–85 % moodustavad täisteravili, kuiv- ja haljassööt ning silo. Ülejäänud 15–25 % moodustavad jõusööt ja valgukoogid. Lubatud on kasutada mineraalaineid ja vitamiine. 60 % söödast on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast. Keelatud on kasutada sööta, mida juustutootmise traditsioonide kohaselt loetakse kalgendumist pärssivaks, näiteks soistelt aladelt või suure liiklusintensiivsusega teede äärest pärit sööt. Loomadele ei ole lubatud sööta juurvilja, puuvilja, rapsi, riisi töötlemise kõrvalsaadusi, loomset jahu, meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toitu, värsket, pressitud või sileeritud peedipulpi, õlle- või destilleeritud toodete kõrvalsaadusi, silo (välja arvatud heina- või maisisilo) ning puuvilja, peedi, õlle või destilleeritud toodete tööstusliku töötlemise käigus tekkinud saadustest valmistatud silo.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid (veiste kasvatamine ja piima tootmine, kalgendamine, kalgendi töötlemine, juustu vormimine, nõrutamine, soolamine ja laagerdamine) peavad toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Toode on äratuntav juustu sisse erivormiga vormitud originaalitunnuse järgi, millele on märgitud tootja kood, provintsi tähis ja tootmise kuupäev (aasta, kuu, päev). Kaitstud päritolunimetuse „Montasio” märgisel on nimetus „Montasio” paigutatud diagonaalselt ning vaheldumisi õigetpidi ja kummuli (vt joonis 1).

Kõnealune päritolumärgis pannakse ühinenud või eraldiseisvate ettevõtete kogu toodangule, mis on valmistatud vastavalt spetsifikaadile.

Joonis 1

1) Nimetuse „Montasio” põletusmärk ja silt, millel on lühend „PDM”

2) Tootmise kuu / 3) Tootmise päev / 4) Juustutootja kood / 5) Provintsi tähis / VI) Tootmise aasta

Päritolunimetuse logol on stiliseeritud suurtäht M, mille alla on kirjutatud „MONTASIO”. Logos kasutatakse alati kirjatüüpi „HORATIO”. Logo puhul järgitakse alati joonisel 2 esitatud proportsioone (nt laius 8 cm ja kõrgus 6 cm).

Joonis 2

Kui kogu tootmisprotsess alates piima tootmisest kuni juustu laagerdamiseni, mis kestab vähemalt 60 päeva, toimub kehtiva riikliku seaduse tähenduses mägipiirkonnas, sealhulgas kaitstud päritolunimetuse „Montasio” tootmispiirkonnas, võib juustu märgistusele lisada märgise „mägipiirkonna toode”. Sel eesmärgil kinnitatakse juustuketta küljele silt, millel on lühend „PDM” (prodotto della montagna – mägipiirkonna toode).

Juustu „Montasio” puhul, mille laagerdumisaeg on üle 100 päeva, võib ühendus Consorzio per la Tutela del Formaggio Montasio kõigi ühinenud või üksiktootjate taotlusel ning pärast juustu kontrollimist lisada juustuketta küljele selleks ettenähtud kohta päritolunimetuse logo (joonis 2) põletusmärgi.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” tootmispiirkond hõlmab järgmisi maakondi Friuli-Venezia Giulia kogu territoorium; Veneto: Belluno ja Treviso provintside kogu territoorium ning Padova ja Veneetsia provintsi järgmiselt määratletud osa: „Treviso ja Padova provintsi piiride lõikumiskohast piki Padova provintsi piiri kuni Serenissima kiirteeni. Edasi mööda kiirteed kuni Brenta jõge ületava maanteesillani ning seejärel piki jõesängi kuni jõe suudmeni.”

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Juustu omadused on seotud tootmispiirkonna ja sealse kliimaga. Piirkond on suures osas mägine või asub mäenõlvadel, kus veel praegugi tegeldakse loomade mägi- ja tavakarjatamisega. See mõjutab ka piimalehmadele antava sööda kvaliteeti.

Aastatel 1773 ja 1775 lisati „Montasio” juust San Daniele ja Udine hinnakirja. See annab kinnitust „Montasio” turustamise kohta ja näitab, et tegemist ei olnud üksnes kohaliku tootega, mida valmistati ainult oma tarbeks. „Montasio” tihedast seotusest piirkonnaga annab tunnistust ka selle tootmise oluline mõju ühistute arengule. „Montasio” juust ja selle tootmise tehnilised iseärasused levisid kiiresti Friulis ja Veneto idaosas. Ja seda mitte üksnes inimeste tegevuse ja asjakohaste struktuuride loomise (juustuühistute või juustumeistrite kooli asutamine) mõjul – kuuekümnendatel aastatel tegutses seal üle 650 juustukoja –, vaid keskkonna mõjul, kust selline tootmisviis alguse sai.

Tootmispiirkonnale on iseloomulik see, et Itaalia idapoolses osas on alati olnud kevadel ja sügisel palju sademeid, mis loovad soodsad tingimused piimalehmade pidamiseks vajalikele rohumaadele ja teravilja (nisu ja oder) kasvatamiseks. Märkimata ei saa jätta ka maisikasvatuse olulisust, sest maisi antakse loomadele toorsööda ja silona. Mõned aastad tagasi hakati tootmispiirkonnas kasvatama ka soja, mida valgurohkuse tõttu kasutatakse söödalisandina.

5.2.   Toote eripära

„Montasio” juustu peamine eripära on see, et juust sobib nii keskmise kestusega kui ka pikaajaliseks laagerdamiseks. Itaalia juustude seas kuulub „Montasio” poolkõvade juustude hulka. Kuna nimetatud juustu võib laagerdada kuni 36 kuud, on ta samuti üks vähestest pika laagerdumisajaga kõvadest juustudest.

„Montasio” juustu eripärana võib nimetada ka selle vormi suurust.

Lisaks on kaitstud päritolunimetusega „Montasio” juustu spetsifikaadi kohaselt keelatud kasutada pastöriseeritud piima, et säilitada, nii palju kui võimalik, tootmispiirkonna piimale iseloomulikku bakterisisaldust.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Asjaolu, et „Montasio” juust sobib nii keskmise kestusega kui ka pikaajaliseks laagerdamiseks, on nn säästva tehnoloogia tulemus. Lisatavate piimahappebakterite kogus on väike (umbes 1 %), kuumutamine toimub madalal temperatuuril (42–48 °C) ning nõrutamine ja vormimine tagavad juustu poolkõva tekstuuri ja ligikaudu 36 % niiskusesisalduse pärast kahe kuu pikkust laagerdumist, mis on minimaalne laagerdumisaeg enne turustamist.

Keskkond, milles juust „Montasio” on välja kujunenud, on selle tootmiseks ja levikuks kõige sobivamate mikrobioloogiliste omadustega. Tõepoolest, juustus „Montasio” esineb termofiilset mikroobifloorat, mis võimaldas vanasti ja võimaldab ka praegusel ajal valmistada ainulaadset juustu, mida tarbitakse nii värskelt (tänapäeval vähemalt kahe kuu vanuselt, sest juustu toodetakse pastöriseerimata piimast) kui ka laagerdunult (kuni 36 kuud). Laagerdumise jooksul muutuvad organoleptilised omadused, nagu tekstuur, maitse ja lõhn, ning seda tänu just tootmispiirkonna rohumaade ja karjamaade bakterioloogilistele omadustele.

Pärast kahekuulist laagerdumist on „Montasio” juustul poolkõva konsistents ja õrn lõhn, mis meenutab juustu valmistamisel kasutatud piima lõhna. Kui laagerdumisaeg pikeneb ja niiskusesisaldus väheneb, muutub „Montasio” juustu lõhn tugevamaks ja kergelt pikantseks ning konsistents tihkemaks ja pudedamaks.

Kuna loomapidamise meetodid ja kultuuride kasvatamine on täiustunud ning lüpsmisviisid on muutunud üha hügieenilisemaks, on juustu „Montasio” valmistamisel muutunud vajalikuks lisada piimale mikroorganisme. Piimale hakati lisama tootmispiirkonna piimast pärit piimhappebaktereid (mille hulgas on palju kokke ja vähe kepikesi) ning tänaseks on see tava üldlevinud.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

[Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7]

Pädev ametiasutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades ettepaneku kaitstud päritolunimetuse „Montasio” tunnustamiseks 21. novembri 2011. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 271.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

---

(1)   ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).