29.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/5

(1)

29. juunil 2012 kutsusid euroala riigipead ja valitsusjuhid komisjoni üles esitama ettepanekuid, millega luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmaks Euroopa Keskpanka (EKP). Euroopa Ülemkogu kutsus 29. juuni 2012. aasta järeldustes oma eesistujat üles töötama tihedas koostöös komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja EKP presidendiga välja konkreetne ja tähtajaline tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks, mis sisaldaks konkreetseid ettepanekuid finantsteenuste siseturu ühtsuse ja terviklikkuse säilitamise kohta.

(2)

Ühtse järelevalvemehhanismi loomine oleks esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja mis hõlmaks ka uusi hoiuste tagamise ja krediidiasutuste solveerimise raamistikke.

(3)

Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks antakse nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (4) EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ning võimaldatakse teistel liikmesriikidel seada sisse tihe koostöö EKPga.

(4)

Krediidiasutustega seotud järelevalveülesannete andmine EKP-le osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (5), peaks seega säilitama oma rolli ja kõik praegused volitused ja ülesanded: Euroopa Pangandusjärelevalve peaks jätkama kõigile liikmesriikidele kohaldatavate ühtsete eeskirjade välja töötamist ja nende järjekindlale kohaldamisele kaasa aitamist ning edendama järelevalvetavade lähendamist liidus tervikuna.

(5)

On äärmiselt oluline, et pangandusliit hõlmaks demokraatliku aruandekohustuse mehhanisme.

(6)

Talle antud ülesannete täitmisel peaks Euroopa Pangandusjärelevalve, pidades nõuetekohaselt silmas krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise esmast eesmärki, võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust ning nende suurust ja ärimudelit, samuti Euroopa panganduse mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid.

(7)

Et edendada siseturul parimaid järelevalvetavasid, on väga tähtis, et ühtsetele eeskirjadele lisanduks finantseerimisasutuste järelevalvet käsitlev Euroopa järelevalvekäsiraamat, mille koostaks Euroopa Pangandusjärelevalve konsulteerides pädevate asutustega. Kõnealuses järelevalvekäsiraamatus peaksid olema esitatud järelevalvemetoodika ja -menetluste parimad tavad kogu liidu ulatuses, et saavutada peamiste rahvusvaheliste ja liidu põhimõtete järgimine. Käsiraamat ei tohiks olla õiguslikult siduvate aktide kogum ega piirata otsustuspõhist järelevalvet. See peaks hõlmama kõiki Euroopa Pangandusjärelevalve volituste piiresse kuuluvaid küsimusi, sealhulgas kohaldataval määral tarbijakaitset ja rahapesuvastast võitlust. Käsiraamatus tuleks käsitleda riskianalüüsi parameetreid ja metoodikat, varaseid hoiatusi ja järelevalvemeetmete võtmise kriteeriume. Pädevad asutused peaksid käsiraamatut kasutama. Käsiraamatu kasutamist tuleks pidada oluliseks vahendiks järelevalvetavade lähendamise hindamisel ja määruse (EL) nr 1093/2010 kohase vastastikuse eksperdihinnangu andmisel.

(8)

Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema võimalik küsida finantseerimisasutustelt kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 igasugust teavet, millele kõnealustel finantseerimisasutustel on seaduslik juurdepääs, see hõlmab kõnealustelt finantseerimisasutustelt teatava tegevuse eest tasu saavate isikute valduses olevat teavet, välisaudiitorite poolt kõnealustele finantseerimisasutusele tehtud auditeid ning asjaomaste dokumentide, raamatupidamisandmete ja -aruannete koopiaid.

(9)

Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõuded peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud. Vastuväited konkreetsele teabenõudele seetõttu, et teabenõue ei vasta määrusele (EL) nr 1093/2010, tuleks esitada asjaomases menetluses. Kui teabenõude adressaat esitab vastuväite, ei peaks see teda vabastama nõutava teabe esitamisest. Euroopa Liidu Kohtu pädevuses peaks olema otsustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud menetlusega, kas Euroopa Pangandusjärelevalve konkreetne teabenõue on kõnealuse määrusega kooskõlas.

(10)

Siseturgu ja liidu ühtekuuluvust tuleks kindlustada ning sellega seoses tuleks hoolikalt kaaluda Euroopa Pangandusjärelevalve juhtimise ja hääletuskorraga seotud küsimusi ning tuleks tagada määrusega (EL) nr 1024/2013 asutatud ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide ja muude liikmesriikide võrdne kohtlemine.

(11)

Kuna Euroopa Pangandusjärelevalve, mille töös osalevad kõik liikmesriigid võrdsete õigustega, asutati eesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ja aidata kaasa nende ühetaolisele kohaldamisele ning tugevdada liidu järelevalvetavade sidusust, ning kuna EKP-l on juhtiv roll ühtses järelevalvemehhanismis, tuleks Euroopa Pangandusjärelevalve käsutusse anda sobivad õiguslikud vahendid, mis võimaldaksid tal tulemuslikult täita talle seoses siseturu terviklikkusega usaldatud ülesandeid.

(12)

Pidades silmas EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesandeid, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema võimalik täita oma ülesandeid ka EKP suhtes samal viisil nagu teiste pädevate asutuste suhtes. Eelkõige tuleks erimeelsuste lahendamise menetlusi ja eriolukorras võetavaid meetmeid vastavalt kohandada, et tagada nende jätkuvalt tõhus toimimine.

(13)

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks eriolukordades oma soodustavat ja koordineerivat rolli täita, tuleks teda täielikult teavitada igast asjaomasest arengust ning kutsuda teda vaatlejana osalema kõikidel asjakohaste pädevate asutuste kohtumistel, andes talle sealhulgas õiguse sõna võtta või muul viisil panustada.

(14)

Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada Euroopa Pangandusjärelevalvel nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleks muuta tema järelevalvenõukogu hääletuskorda.

(15)

Liidu õiguse rikkumist ja erimeelsuste lahendamist käsitlevaid otsuseid peaks uurima järelevalvenõukogu hääleõiguslikest liikmetest moodustatud sõltumatu vaekogu, kelle puhul ei esine huvide konflikti ning kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu. Vaekogu poolt järelevalvenõukogule ette pandud otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide („osalevad liikmesriigid”) pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja nende liikmesriikide, kes ei ole osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(16)

Eriolukorras tegutsemist käsitlevad otsused tuleks võtta vastu järelevalvenõukogu lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(17)

Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–16 nimetatud õigusakte käsitlevad otsused ning kõnealuse määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki alusel vastu võetavad meetmed ja otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, mis peaks hõlmama vähemalt osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(18)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks välja töötama vaekoja kodukorra, mis tagaks selle sõltumatuse ja objektiivsuse.

(19)

Juhatuse koosseis peaks olema tasakaalus ja tagada tuleks mitteosalevate liikmesriikide piisav esindatus.

(20)

Euroopa Pangandusjärelevalve ametisiseste organite ja komiteede liikmete ametisse nimetamisel tuleks tagada liikmesriikide vahel geograafiline tasakaal.

(21)

Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohase tegutsemise ja kõigi liikmesriikide piisava esindatuse tagamiseks tuleks hääletuskorda, juhatuse koosseisu ja sõltumatu vaekogu koosseisu jälgida. Need tuleks sobiva aja tagant läbi vaadata, et võtta arvesse senist kogemust ja arengut.

(22)

Ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma ei tohiks finantsteenuste osutamise asukohana otseselt ega kaudselt diskrimineerida.

(23)

Euroopa Pangandusjärelevalvele tuleks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid, et võimaldada tal nõuetekohaselt täita talle käesoleva määrusega antavaid lisaülesandeid. Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 63 ja 64 sätestatud menetluses asutuse eelarve koostamise, täitmise ja kontrolli kohta tuleks kõnealuseid lisaülesandeid nõuetekohaselt arvesse võtta. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tagama, et järgitakse kõrgeimaid tõhususe standardeid.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada tõhusa ja järjepideva usaldatavusnõuete reguleerimise ja järelevalve kõrge tase kõigis liikmesriikides, kaitsta siseturu terviklikkust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist ning tagada finantssüsteemi stabiilsus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Määrust (EL) nr 1093/2010 tuleks seepärast vastavalt muuta,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 2 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Keskpank annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest kooskõlas nimetatud määrusega.”

4)

Artikli 4 punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 19 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras.”

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20a

Järelevalvealase läbivaatamise protsessi lähendamine

Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi lähendamist kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL, et aidata kaasa tugevate järelevalvestandardite tekkimisele liidus.”

10)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

11)

Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Vähemalt kord aastas otsustab Euroopa Pangandusjärelevalve, kas on asjakohane korraldada kooskõlas artikliga 32 kogu liitu hõlmavat hindamist, mille eesmärk on selgitada, kui kaua peavad finantseerimisasutused vastu ebasoodsate turusuundumuste korral, ja teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning komisjonile oma põhjendused. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine ning Euroopa Pangandusjärelevalve peab seda asjakohaseks, avaldab ta hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta.”

12)

Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa finantseerimisasutuste tõhusate, järjepidevate ja ajakohaste maksevõime taastamise ja solveerimiskavade väljatöötamisele ning kooskõlastamisele ning osaleb aktiivselt selles tegevuses. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab ühtlasi artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides ette nähtud juhtudel välja töötada menetlusi eriolukordade tarvis ja ennetusmeetmeid, et minimeerida maksejõuetuse süsteemset mõju.”

13)

Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve hindab vajadust ühtsete, töökindlate ja usaldusväärsete rahastamismehhanismide süsteemi järele, mis hõlmaks asjakohaseid rahastamisvahendeid ja oleks seotud koordineeritud kriisihalduskorraga.”

14)

Artikli 29 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Ühise järelevalvekultuuri loomiseks ja võttes muu hulgas arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ning ärimudeleid, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja kogu liidus finantseerimisasutuste järelevalvet hõlmava Euroopa järelevalvekäsiraamatu ning ajakohastab seda. Euroopa järelevalvekäsiraamat käsitleb järelevalvemetoodika ja -menetluste parimaid tavasid.”

15)

Artikli 30 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid ja soovitusi. Artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete tehniliste või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi ja muud tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teavet, et tagada kõrgeimate standardite ja parimate tavade lähendamine.

3a.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile arvamuse, kui vastastikusest eksperdihinnangust või muust tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabest nähtub, et usaldatavusnõuete edasiseks ühtlustamiseks on vaja seadusandlikku algatust.”

16)

Artikli 31 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

17)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

18)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

19)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

20)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

21)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

22)

Artiklis 41 asendatakse lõiked 2, 3 ja 4 järgmisega:

„1a.   Artikli 17 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu vaekogu, millesse kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad ning kelle huve asjaomane vaidlus ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

2.   Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu vaekogu, millesse kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kelle huve konflikt ei riiva ja kes ei ole asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

3.   Käesolevas artiklis osutatud vaekogud teevad artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepanekud, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks.

4.   Järelevalvenõukogu võtab vastu käesolevas artiklis osutatud vaekogu kodukorra.”

23)

Artiklile 42 lisatakse järgmine lõik:

„Esimene ja teine lõik ei mõjuta Euroopa Keskpangale määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesandeid.”

24)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

25)

Artikli 45 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib pikendada üks kord. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks mitteosalevate liikmesriikide esindajat. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.”

26)

Artikli 47 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Juhatus võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud personalieeskirjade rakendusmeetmed.”

27)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 49a

Kulud

Eesistuja avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.”

28)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 52a

Kulud

Tegevdirektor avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.”

29)

Artikli 63 lõige 7 jäetakse välja.

30)

Artikli 81 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalvele on kohane anda selles valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.”

31)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 81a

Hääletuskorra läbivaatamine

Alates kuupäevast, mil mitteosalevate liikmesriikide arv jõuab neljani, vaatab komisjon artiklites 41 ja 44 kirjeldatud hääletuskorra toimimise läbi ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule aruande, võttes arvesse kogemusi, mis on omandatud käesoleva määruse kohaldamisel.”

a)

juhatuse koosseis ja

b)

määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 41 osutatud sõltumatu vaekogu koosseis, kes valmistab ette kõnealuse määruse artiklite 17 ja 19 kohaseid otsuseid.