29.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1022/2013,

22. oktoober 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses Euroopa Keskpangale eriülesannete andmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. juunil 2012 kutsusid euroala riigipead ja valitsusjuhid komisjoni üles esitama ettepanekuid, millega luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmaks Euroopa Keskpanka (EKP). Euroopa Ülemkogu kutsus 29. juuni 2012. aasta järeldustes oma eesistujat üles töötama tihedas koostöös komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja EKP presidendiga välja konkreetne ja tähtajaline tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks, mis sisaldaks konkreetseid ettepanekuid finantsteenuste siseturu ühtsuse ja terviklikkuse säilitamise kohta.

(2)

Ühtse järelevalvemehhanismi loomine oleks esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja mis hõlmaks ka uusi hoiuste tagamise ja krediidiasutuste solveerimise raamistikke.

(3)

Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks antakse nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (4) EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ning võimaldatakse teistel liikmesriikidel seada sisse tihe koostöö EKPga.

(4)

Krediidiasutustega seotud järelevalveülesannete andmine EKP-le osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (5), peaks seega säilitama oma rolli ja kõik praegused volitused ja ülesanded: Euroopa Pangandusjärelevalve peaks jätkama kõigile liikmesriikidele kohaldatavate ühtsete eeskirjade välja töötamist ja nende järjekindlale kohaldamisele kaasa aitamist ning edendama järelevalvetavade lähendamist liidus tervikuna.

(5)

On äärmiselt oluline, et pangandusliit hõlmaks demokraatliku aruandekohustuse mehhanisme.

(6)

Talle antud ülesannete täitmisel peaks Euroopa Pangandusjärelevalve, pidades nõuetekohaselt silmas krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise esmast eesmärki, võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust ning nende suurust ja ärimudelit, samuti Euroopa panganduse mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid.

(7)

Et edendada siseturul parimaid järelevalvetavasid, on väga tähtis, et ühtsetele eeskirjadele lisanduks finantseerimisasutuste järelevalvet käsitlev Euroopa järelevalvekäsiraamat, mille koostaks Euroopa Pangandusjärelevalve konsulteerides pädevate asutustega. Kõnealuses järelevalvekäsiraamatus peaksid olema esitatud järelevalvemetoodika ja -menetluste parimad tavad kogu liidu ulatuses, et saavutada peamiste rahvusvaheliste ja liidu põhimõtete järgimine. Käsiraamat ei tohiks olla õiguslikult siduvate aktide kogum ega piirata otsustuspõhist järelevalvet. See peaks hõlmama kõiki Euroopa Pangandusjärelevalve volituste piiresse kuuluvaid küsimusi, sealhulgas kohaldataval määral tarbijakaitset ja rahapesuvastast võitlust. Käsiraamatus tuleks käsitleda riskianalüüsi parameetreid ja metoodikat, varaseid hoiatusi ja järelevalvemeetmete võtmise kriteeriume. Pädevad asutused peaksid käsiraamatut kasutama. Käsiraamatu kasutamist tuleks pidada oluliseks vahendiks järelevalvetavade lähendamise hindamisel ja määruse (EL) nr 1093/2010 kohase vastastikuse eksperdihinnangu andmisel.

(8)

Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema võimalik küsida finantseerimisasutustelt kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 igasugust teavet, millele kõnealustel finantseerimisasutustel on seaduslik juurdepääs, see hõlmab kõnealustelt finantseerimisasutustelt teatava tegevuse eest tasu saavate isikute valduses olevat teavet, välisaudiitorite poolt kõnealustele finantseerimisasutusele tehtud auditeid ning asjaomaste dokumentide, raamatupidamisandmete ja -aruannete koopiaid.

(9)

Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõuded peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud. Vastuväited konkreetsele teabenõudele seetõttu, et teabenõue ei vasta määrusele (EL) nr 1093/2010, tuleks esitada asjaomases menetluses. Kui teabenõude adressaat esitab vastuväite, ei peaks see teda vabastama nõutava teabe esitamisest. Euroopa Liidu Kohtu pädevuses peaks olema otsustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud menetlusega, kas Euroopa Pangandusjärelevalve konkreetne teabenõue on kõnealuse määrusega kooskõlas.

(10)

Siseturgu ja liidu ühtekuuluvust tuleks kindlustada ning sellega seoses tuleks hoolikalt kaaluda Euroopa Pangandusjärelevalve juhtimise ja hääletuskorraga seotud küsimusi ning tuleks tagada määrusega (EL) nr 1024/2013 asutatud ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide ja muude liikmesriikide võrdne kohtlemine.

(11)

Kuna Euroopa Pangandusjärelevalve, mille töös osalevad kõik liikmesriigid võrdsete õigustega, asutati eesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ja aidata kaasa nende ühetaolisele kohaldamisele ning tugevdada liidu järelevalvetavade sidusust, ning kuna EKP-l on juhtiv roll ühtses järelevalvemehhanismis, tuleks Euroopa Pangandusjärelevalve käsutusse anda sobivad õiguslikud vahendid, mis võimaldaksid tal tulemuslikult täita talle seoses siseturu terviklikkusega usaldatud ülesandeid.

(12)

Pidades silmas EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesandeid, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema võimalik täita oma ülesandeid ka EKP suhtes samal viisil nagu teiste pädevate asutuste suhtes. Eelkõige tuleks erimeelsuste lahendamise menetlusi ja eriolukorras võetavaid meetmeid vastavalt kohandada, et tagada nende jätkuvalt tõhus toimimine.

(13)

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks eriolukordades oma soodustavat ja koordineerivat rolli täita, tuleks teda täielikult teavitada igast asjaomasest arengust ning kutsuda teda vaatlejana osalema kõikidel asjakohaste pädevate asutuste kohtumistel, andes talle sealhulgas õiguse sõna võtta või muul viisil panustada.

(14)

Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada Euroopa Pangandusjärelevalvel nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleks muuta tema järelevalvenõukogu hääletuskorda.

(15)

Liidu õiguse rikkumist ja erimeelsuste lahendamist käsitlevaid otsuseid peaks uurima järelevalvenõukogu hääleõiguslikest liikmetest moodustatud sõltumatu vaekogu, kelle puhul ei esine huvide konflikti ning kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu. Vaekogu poolt järelevalvenõukogule ette pandud otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide („osalevad liikmesriigid”) pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja nende liikmesriikide, kes ei ole osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(16)

Eriolukorras tegutsemist käsitlevad otsused tuleks võtta vastu järelevalvenõukogu lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(17)

Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–16 nimetatud õigusakte käsitlevad otsused ning kõnealuse määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki alusel vastu võetavad meetmed ja otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, mis peaks hõlmama vähemalt osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(18)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks välja töötama vaekoja kodukorra, mis tagaks selle sõltumatuse ja objektiivsuse.

(19)

Juhatuse koosseis peaks olema tasakaalus ja tagada tuleks mitteosalevate liikmesriikide piisav esindatus.

(20)

Euroopa Pangandusjärelevalve ametisiseste organite ja komiteede liikmete ametisse nimetamisel tuleks tagada liikmesriikide vahel geograafiline tasakaal.

(21)

Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohase tegutsemise ja kõigi liikmesriikide piisava esindatuse tagamiseks tuleks hääletuskorda, juhatuse koosseisu ja sõltumatu vaekogu koosseisu jälgida. Need tuleks sobiva aja tagant läbi vaadata, et võtta arvesse senist kogemust ja arengut.

(22)

Ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma ei tohiks finantsteenuste osutamise asukohana otseselt ega kaudselt diskrimineerida.

(23)

Euroopa Pangandusjärelevalvele tuleks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid, et võimaldada tal nõuetekohaselt täita talle käesoleva määrusega antavaid lisaülesandeid. Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 63 ja 64 sätestatud menetluses asutuse eelarve koostamise, täitmise ja kontrolli kohta tuleks kõnealuseid lisaülesandeid nõuetekohaselt arvesse võtta. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tagama, et järgitakse kõrgeimaid tõhususe standardeid.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada tõhusa ja järjepideva usaldatavusnõuete reguleerimise ja järelevalve kõrge tase kõigis liikmesriikides, kaitsta siseturu terviklikkust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist ning tagada finantssüsteemi stabiilsus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Määrust (EL) nr 1093/2010 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 94/19/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, määrus (EÜ) nr 1781/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (7), ning direktiivi 2002/65/EÜ, direktiivi 2005/60/EÜ, direktiivi 2007/64/EÜ ja direktiivi 2009/110/EÜ asjakohased osad, mis on kohaldatavad krediidi- ja finantseerimisasutuste ning nende üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ülesandeid. Ühtlasi tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas nõukogu … määrusega (EL) nr 1024/2013 (8).

b)

lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks aitab Euroopa Pangandusjärelevalve kaasa lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolisele, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele, edendab järelevalvealast lähenemist, annab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusanalüüse, et edendada Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärkide saavutamist.”;

c)

lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Oma ülesannete täitmisel tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival viisil liidu kui terviku huve silmas pidades.”

2)

Artikli 2 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud pädevad asutused või järelevalveasutused, kaasa arvatud Euroopa Keskpank ülesannetes, mis on talle antud määrusega (EL) nr 1024/2013.”

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Keskpank annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest kooskõlas nimetatud määrusega.”

4)

Artikli 4 punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

pädevad asutused, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40, sealhulgas Euroopa Keskpank talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seotud küsimustes, ning direktiivis 2007/64/EÜ ja millele on osutatud direktiivis 2009/110/EÜ;”.

5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige andes arvamusi liidu institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu seadusandlikel aktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi, regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid ja muid meetmeid;

aa)

töötada muu hulgas finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid arvestades välja kogu liidus finantseerimisasutuste järelevalvet hõlmav Euroopa järelevalvekäsiraamat, mis käsitleb järelevalvemetoodika ja -menetluste parimaid tavasid, ning ajakohastada seda;”

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;”

iii)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

edendada vastavalt artiklitele 21–26 järelevalvekolleegiumide ühtset ja järjepidevat tegevust, süsteemse riski jälgimist, hindamist ja mõõtmist, maksevõime taastamise ja solveerimiskavade väljatöötamist ja koordineerimist, tagades hoiustajate ja investorite kaitse kõrge taseme kogu liidus ning töötades välja meetodid maksejõuetusohus finantseerimisasutuste solveerimiseks ja hinnangu selle kohta, milline on vajadus asjakohaste rahastamisvahendite järele, et soodustada koostööd pädevate asutuste vahel, kes tegelevad kriisihaldusega selliste piiriüleste finantseerimisasutuste puhul, mis võivad endast kujutada süsteemset riski;”

iv)

punkt l jäetakse välja:

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisel Euroopa Pangandusjärelevalve:

a)

kasutab täielikult talle antud volitusi ning

b)

pidades nõuetekohaselt silmas krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise esmast eesmärki, võtab täielikult arvesse krediidiasutuste eri tüüpe, ärimudeleid ja suurust.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel pöörab Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohast tähelepanu parema õigusloome põhimõtetele, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.”

6)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate järelevalveasutuste esindajaid, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve suhtes kooskõlastatud lähenemisviis ning esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele sellekohaseid arvamusi, mille Euroopa Pangandusjärelevalve edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.”;

b)

lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.”

7)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ebasoodsa arengu korral, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja, kui seda vajalikuks peetakse, koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda igast asjakohasest arengust ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.”

8)

Artikli 19 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras.”

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20a

Järelevalvealase läbivaatamise protsessi lähendamine

Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi lähendamist kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL, et aidata kaasa tugevate järelevalvestandardite tekkimisele liidus.”

10)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Pangandusjärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Pangandusjärelevalve töötajad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.”;

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvekolleegiumide järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.”

11)

Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Vähemalt kord aastas otsustab Euroopa Pangandusjärelevalve, kas on asjakohane korraldada kooskõlas artikliga 32 kogu liitu hõlmavat hindamist, mille eesmärk on selgitada, kui kaua peavad finantseerimisasutused vastu ebasoodsate turusuundumuste korral, ja teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning komisjonile oma põhjendused. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine ning Euroopa Pangandusjärelevalve peab seda asjakohaseks, avaldab ta hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta.”

12)

Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa finantseerimisasutuste tõhusate, järjepidevate ja ajakohaste maksevõime taastamise ja solveerimiskavade väljatöötamisele ning kooskõlastamisele ning osaleb aktiivselt selles tegevuses. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab ühtlasi artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides ette nähtud juhtudel välja töötada menetlusi eriolukordade tarvis ja ennetusmeetmeid, et minimeerida maksejõuetuse süsteemset mõju.”

13)

Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve hindab vajadust ühtsete, töökindlate ja usaldusväärsete rahastamismehhanismide süsteemi järele, mis hõlmaks asjakohaseid rahastamisvahendeid ja oleks seotud koordineeritud kriisihalduskorraga.”

14)

Artikli 29 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Ühise järelevalvekultuuri loomiseks ja võttes muu hulgas arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ning ärimudeleid, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja kogu liidus finantseerimisasutuste järelevalvet hõlmava Euroopa järelevalvekäsiraamatu ning ajakohastab seda. Euroopa järelevalvekäsiraamat käsitleb järelevalvemetoodika ja -menetluste parimaid tavasid.”

15)

Artikli 30 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid ja soovitusi. Artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete tehniliste või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi ja muud tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teavet, et tagada kõrgeimate standardite ja parimate tavade lähendamine.

3a.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile arvamuse, kui vastastikusest eksperdihinnangust või muust tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabest nähtub, et usaldatavusnõuete edasiseks ühtlustamiseks on vaja seadusandlikku algatust.”

16)

Artikli 31 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

a)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja kontrollides asjakohasel juhul selle teabe usaldusväärsust;”

b)

punktid d, e ja f asendatakse järgmisega:

„d)

teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, nõukogu ja komisjoni viivitamata võimalikust eriolukorrast;

e)

võttes finantsturgude toimimist ohustada võiva arengu korral kõik asjakohased meetmed, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;

f)

koondades pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt finantseerimisasutuste aruandekohustuse tulemusena saadud teabe. Euroopa Pangandusjärelevalve jagab kõnealust teavet teiste asjaomaste pädevate asutustega.”

17)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste vastupanuvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:

a)

ühise metoodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantseerimisasutuse finantsseisundile;

b)

ühised lähenemisviisid finantseerimisasutuste vastupanuvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

c)

ühise metoodika teatavate toodete omaduste või turustusprotsesside mõju hindamiseks finantseerimisasutusele ning

d)

varahindamise ühise metoodika, juhul kui seda peetakse stressitesti tegemiseks vajalikuks.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„3a.   Käesoleva artikli kohaselt kogu liitu hõlmava finantseerimisasutuste vastupanuvõime hindamise eesmärgil võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas artikliga 35 selles sätestatud tingimustel nõuda teavet otse kõnealustelt finantseerimisasutustelt. Ühtlasi võib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuda pädevatelt asutustelt erikontrolle. Ta võib nõuda pädevatelt asutustelt kohapealseid kontrolle, milles ta võib osaleda kooskõlas artikliga 21 selles sätestatud tingimustel, et tagada meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus.

3b.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda, et pädevad asutused nõuaksid finantseerimisasutustelt nende poolt lõike 3a alusel esitatavale teabele sõltumatu välisauditi tegemist.”

18)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kindlas vormis kogu teabe, mis on talle vajalik käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav. Teave peab olema täpne, sidus, täielik ja õigeaegne.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve annab pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude alusel teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.”;

b)

lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6.   Kui täielik või täpne teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõike 1 või 5 kohaselt õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse:

a)

asjakohastele finantseerimisasutustele;

b)

asjakohase finantseerimisasutuse valdusettevõtjale või filiaalidele;

c)

finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksustele, mis on asjakohase finantseerimisasutuse finantstegevuse seisukohast olulised.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele kohe ja põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„7a.   Kui lõike 6 kohase teabenõude saajad ei esita viivitamata selget, täpset ja täielikku teavet, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve, kui see on kohaldatav, sellest Euroopa Keskpanka ja vastavate liikmesriikide asjakohaseid asutusi, kes teevad vastavalt siseriiklikule õigusele Euroopa Pangandusjärelevalvega koostööd, et tagada teabe kontrollimiseks täielik juurdepääs sellele ja algdokumentidele, raamatupidamisandmetele või -aruannetele, millele teabenõude saajal on seaduslik juurdepääs.”

19)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi nõukogule ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5.”;

b)

lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui pädev asutus teavitab kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 1 nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viimatinimetatu soovituse alusel võetud meetmetest, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti ning teavitab vastavalt komisjoni.”

20)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pangandussektori sidusrühmade kogu tuleb omal algatusel kokku vastavalt vajadusele, ent vähemalt neli korda aastas.”;

b)

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisavad sekretariaaditeenused. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Hüvitis on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (9) (personalieeskirjad) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast seda korraldatakse uus valikumenetlus.

21)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

üks Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindaja, kellel ei ole hääleõigust;”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Arutelude puhul, mis ei ole artikli 44 lõike 4 kohaselt seotud üksikute finantseerimisasutustega, võib Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindajaga olla kaasas Euroopa Keskpanga esindaja, kellel on erialased teadmised keskpanganduse ülesannete valdkonnas.”

22)

Artiklis 41 asendatakse lõiked 2, 3 ja 4 järgmisega:

„1a.   Artikli 17 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu vaekogu, millesse kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad ning kelle huve asjaomane vaidlus ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

2.   Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu vaekogu, millesse kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kelle huve konflikt ei riiva ja kes ei ole asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

3.   Käesolevas artiklis osutatud vaekogud teevad artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepanekud, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks.

4.   Järelevalvenõukogu võtab vastu käesolevas artiklis osutatud vaekogu kodukorra.”

23)

Artiklile 42 lisatakse järgmine lõik:

„Esimene ja teine lõik ei mõjuta Euroopa Keskpangale määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesandeid.”

24)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu tema liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Artiklites 10-16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning protokolli nr 36 (Üleminekusätete kohta) artiklile 3, nii et see hõlmab vähemalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 1 määratletud osalevate liikmesriikide („osalevad liikmesriigid”) pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja nende liikmesriikide, kes ei ole määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 kohaselt määratletud osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.

Artiklite 17 ja 19 kohaste otsuste puhul võetakse vaekogu poolt ette pandud otsus vastu järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.

Erandina kolmandast lõigust võetakse alates kuupäevast, kui mitteosalevate liikmesriikide pädevaid asutusi esindab neli või vähem hääleõiguslikku liiget, vaekogu poolt ette pandud otsus vastu järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab vähemalt ühte mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutuse nimetatud liikme häält.

Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Järelevalvenõukogu püüab saavutada konsensust artikli 41 lõike 2 kohase vaekogu koosseisu suhtes. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja, tegevdirektor ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, mis on seotud üksikute finantseerimisasutustega, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Pangandusjärelevalve otsustusmenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.”

25)

Artikli 45 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib pikendada üks kord. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks mitteosalevate liikmesriikide esindajat. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.”

26)

Artikli 47 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Juhatus võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud personalieeskirjade rakendusmeetmed.”

27)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 49a

Kulud

Eesistuja avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.”

28)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 52a

Kulud

Tegevdirektor avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.”

29)

Artikli 63 lõige 7 jäetakse välja.

30)

Artikli 81 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalvele on kohane anda selles valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.”

31)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 81a

Hääletuskorra läbivaatamine

Alates kuupäevast, mil mitteosalevate liikmesriikide arv jõuab neljani, vaatab komisjon artiklites 41 ja 44 kirjeldatud hääletuskorra toimimise läbi ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule aruande, võttes arvesse kogemusi, mis on omandatud käesoleva määruse kohaldamisel.”

Artikkel 2

Mõjutamata määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 81 kohaldamist, avaldab komisjon 31. detsembriks 2015 aruande käesoleva määruse sätete kohaldamise kohta seoses järgmisega:

a)

juhatuse koosseis ja

b)

määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 41 osutatud sõltumatu vaekogu koosseis, kes valmistab ette kõnealuse määruse artiklite 17 ja 19 kohaseid otsuseid.

Aruandes võetakse eelkõige arvesse muutusi osalevate liikmesriikide arvus ning uuritakse, kas selliseid muutusi arvesse võttes on vaja kõnealuseid sätteid täiendavalt kohandada, tagamaks, et Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsused finantsteenuste siseturu säilitamise ja tugevdamise huvides.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 22. oktoober 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1)  ELT C 30, 1.2.2013, lk 6.

(2)  ELT C 11, 15.1.2013, lk 34.

(3)  Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta otsus.

(4)  Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 63).

(5)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(6)  ELT L 176, 27.6.2013. lk 1.

(7)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(8)  Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63)”;

(9)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.”