5.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/5

(1)

6. septembril 2012 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „asjaomane riik”) pärit kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Uurimine algatati kaebuse põhjal, mille esitas 25. juulil 2012 EU ProSun (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % kõikidest liidus toodetavatest kristalsest ränist fotoelektrilistest moodulitest ja nende põhikomponentidest. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Lähtudes kaebuse esitaja taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, võttis komisjon 1. märtsil 2013 vastu määruse (EL) nr 182/2013, (3) millega kehtestati alates 6. märtsist 2013 registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes.

(4)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, HRV ametiasutusi ja teadaolevaid importijaid menetluse algatamisest. Komisjon teavitas ka võimalikuks võrdlusriigiks kavandatud Ameerika Ühendriikide tootjaid.

(5)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(6)

Arvestades seda, et uurimine hõlmab väga suurt hulka asjaomase riigi eksportivaid tootjaid, sõltumatuid importijaid ja liidu tootjaid, ning soovides lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, teatas komisjon algatamisteates, et ta on otsustanud piirduda uurimisel asjaomase riigi eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate mõistliku hulgaga, moodustades selleks valimi, nii nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 17 (sellist menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks).

(7)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Liidu tootjate esialgse valimi moodustamisest anti teada kõikidele teadaolevatele liidu tootjatele ja tootjate ühendustele. Esialgsesse valimisse kuulus üheksa liidu tootjat ligikaudu 220st, kelle kohta oli enne uurimise algatamist teada, et nad toodavad samasugust toodet (vt põhjendus 26). Tootjad valiti välja suurima esindusliku tootmismahu põhjal, võttes arvesse müügimahtu ja geograafilist asukohta, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Sealjuures tagati, et valimisse kuulub nii vertikaalselt integreeritud kui ka integreerimata liidu tootjaid. Samuti paluti huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad esialgse valimi kohta. Mitu huvitatud isikut esitas esialgse valimi kohta märkusi ja üks isik taotles ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamist.

(8)

Mitu huvitatud isikut esitas liidu tootjate esialgse valimi kohta järgmised vastuväited.

(9)

Huvitatud isikute väidetele vastati järgmiselt.

(10)

Märkuste kättesaamise järel muudeti valimi koosseisu, sest oli viiteid sellele, et üks väljavalitud äriühing ei oleks saanud täielikult koostööd teha. Valimi esinduslikkuse taseme säilitamiseks valiti välja veel üks liidu tootja. Muudetud valimisse kuulus seega kümme äriühingut, mis olid välja valitud iga tootmisastme suurima esindusliku tootmismahu põhjal, võttes arvesse müügimahtu liidu turul ja geograafilist asukohta, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Muudetud valim hõlmas 18–21 % moodulite kogutoodangust, 17–24 % elementide kogutoodangust ja 28–35 % plaatide kogutoodangust liidus ning esindas nii vertikaalselt integreeritud kui ka integreerimata tootjaid. Kuna täpsed protsendid võimaldaksid välja arvutada eespool nimetatud täiendava liidu tootja tootmismahu ja teha seega kindlaks, kes see tootja on, ei olnud võimalik neid protsente avalikustada.

(11)

Arvestades sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõikidel importijatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates nõutud põhilised andmed oma tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega põhjenduses 19 määratletud uurimisperioodil.

(12)

Ligikaudu 250st kaebuses nimetatud sõltumatust importijast, kellega komisjon ühendust võttis, vastas algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu vormile kolmkümmend kuus, kellest kolmkümmend viis importis mooduleid, ainult üks elemente ja mitte ükski plaate. Valim moodustati vastavalt algmääruse artiklile 17 nii, et see hõlmaks võimalikult suurt esinduslikku impordimahtu, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Sellest lähtudes moodustas komisjon valimi, millesse kuulus kolm sõltumatut moodulite importijat ja üks elementide importija. Saabunud märkuste alusel otsustas komisjon lisada valimisse veel ühe sõltumatu moodulite importija. See äriühing võttis ühendust ja väitis, et tema tegevusmahtu arvestades tuleks ta valimisse kaasata. Äriühingu algselt esitatud andmed vaadati üle ja leiti, et importija edastatud impordimahu näitajates oli tehniline viga. Seepärast lisati see äriühing sõltumatute importijate valimisse. Kaks algselt valimisse kuulunud äriühingut ei vastanud küsimustikule, seda käsitleti uurimise raames koostööst keeldumisena ja nad jäeti sõltumatute importijate valimist välja. Seetõttu koosnes sõltumatute importijate valim kahest moodulite importijast ja ühest elementide importijast, hõlmates ligikaudu 2–5 % asjaomasest riigist pärit koguimpordist. Pärast küsimustiku vastuste kättesaamist selgus siiski, et kolmest importijast kahe põhitegevusala moodustasid tegelikult päikeseenergiaseadmed, mitte vaatlusaluse tootega kauplemine. Uurimise tulemusena selgus, et suurem osa vaatlusaluse toote impordist siseneb liidu turule HRVs asuvate eksportivate tootjatega seotud äriühingute kaudu või paigaldajate ja projektiarendajate kaudu. Neid asjaolusid arvestades loeti valim esialgu esinduslikuks. Komisjon võtab siiski edasise uurimise käigus ühendust veel teiste koostööd tegevate sõltumatute importijatega, et teha kindlaks, kas neid võib pidada importijateks ja kas valimit saab suurendada.

(13)

Pidades silmas eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates dumpingu kindlakstegemiseks ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõikidel eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates nõutud põhiandmed oma tegevuse kohta seoses uurimisaluse tootega põhjenduses 19 määratletud uurimisperioodil. Konsulteeriti ka asjaomase riigi ametiasutustega.

(14)

Väljavõttelise uuringu käigus andis endast teada tervelt 135 Hiina eksportivat tootjat (paljud neist mitmest äriühingust koosnevad kontsernid). Koostööd tegevad äriühingud moodustavad 80 % Hiina ekspordi koguväärtusest. Seitsmest äriühingute kontsernist moodustatud valimisse kuulub kolm suurimat koostööd tegevat moodulite eksportijat, kaks suurimat koostööd tegevat elementide eksportijat ja kaks suurimat koostööd tegevat plaatide eksportijat.

(15)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele valimitesse kaasatud Hiina eksportivatele tootjatele, liidu tootjatele ja sõltumatutele importijatele, samuti tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjatele ja nende ühendustele, kes olid endast algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul teada andnud. Komisjon võttis ühendust ka tarbijaid esindava ühendusega.

(16)

Küsimustikule vastasid kõik valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad, kõik valimisse kaasatud liidu tootjad, kolm valimisse kaasatud sõltumatut importijat ja kakskümmend üks tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjat ning kolm nende ühendust.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute (kontsernide) valdustesse.

(18)

Tingituna vajadusest määrata HRV eksportivate tootjate jaoks normaalväärtus juhuks, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, tehti kontrollkäik järgmiste India äriühingute valdustesse, et määrata normaalväärtus India kui võrdlusriigi andmete põhjal:

(19)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(20)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid ja plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides. Elementide ja plaatide paksus ei ületa 400 mikromeetrit. See toode kuulub praegu CN-koodide ex 3818 00 10, ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(21)

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

(22)

Fotoelektrilised moodulid, elemendid ja plaadid muundavad päikesevalgust elektriks. Muundamine toimub elementides, mis neelavad valgust ja muundavad selle elektriks kristalse räni kaudu.

(23)

Plaadid on tootmise esimene etapp. Need on tehtud kristalsest ränist ning on elementide tootmisel põhikomponent.

(24)

Kõigepealt tuleb kristalne räni sulatada, et saada kristalse räni kangid, mis saetakse plaatideks. Toimivate päikeseelementide saamiseks läbivad plaadid kõrgtehnoloogilise pooljuhtmaterjali töötlemise protsessi. Elemendid on tootmise teine etapp. Neis on pn-siire, et koguda ja edastada elemendis genereeritavat elektrit.

(25)

Moodulid on kolmas tootmisetapp. Moodulite saamiseks joodetakse elemendid kokku lapiktraatide või metallribadega, nii et nad moodustavad jada. Need lamineeritakse kihtide vahele. Pealmine kiht on enamasti klaasist ja alumine polümeerist. Moodulid ümbritsetakse tavaliselt raamiga, et neid saaks objektile (nt katusele) paigaldada. Moodulil võib, kuid ei pruugi olla vaheldi.

(26)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning tootel, mis on valmistatud ja mida müüakse normaalväärtuse määramisel võrdlusriigina kasutatud India siseturul, ning samuti tootel, mida valmistab ja müüb liidu turul liidu tootmisharu, on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised lõppkasutusalad. Seepärast käsitatakse neid esialgu sarnastena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(27)

Mitu huvitatud isikut väitis, et uurimine ei saa hõlmata kolme erinevate füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega toodet ning seega tuleks mooduleid, elemente ja plaate uurida eraldi. Nad väitsid ka, et ei ole selge, kas uurimine hõlmab ühte toodet või kolme erinevat toodet, mistõttu neil ei ole võimalik oma huve täielikult kaitsta. Samuti taotleti plaatide väljajätmist uurimisest juhul, kui monokristalseid plaate ei jäeta välja (vt põhjendused 42–44).

(28)

Plaatide, elementide ja moodulite tootmine on ühe ja sama tootmisprotsessi erinevad etapid. Moodulid, elemendid ja plaadid määravad ühiselt lõpptoote (st moodulite) omadused. Uurimine näitas, et plaate ja elemente toodetakse otseselt ja eranditult moodulite tootmiseks; moodulitel, elementidel ja plaatidel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused, mis tulenevad neis kasutatud toorainest, ning samad põhilised lõppkasutusalad, st neid müüakse fotoelektrilistesse päikeseenergiasüsteemidesse integreerimiseks. Moodulite toimimine on otseselt seotud plaatide ja elementide toimimisega.

(29)

Algatamisteates oli selgelt teatatud, et uurimisalune toode on moodulid, elemendid ja plaadid. Huvitatud isikutel olid seega kõik võimalused kaitsta oma huve vaatlusaluse toote sellise määratluse alusel. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(30)

Väideti ka, et mooduleid, elemente ja plaate ei saa pidada üheks tooteks seetõttu, et neil on mitu erinevat kaheksakohalist CN-koodi, kuuekohalist alamrubriigikoodi, neljakohalist HS nomenklatuuri rubriigikoodi ja kahekohalist grupikoodi ning nad on nimetatud HS nomenklatuuri erinevates jaotistes. See põhjendus ei ole sellisena dumpinguvastase uurimise all oleva toote määratlemise seisukohast asjakohane, sest uurimine põhineb vaatlusaluse toote füüsikalistel omadustel.

(31)

Mitu huvitatud isikut väitis, et elementides toimuvast muundamisprotsessist tulenev lisaväärtus moodustab kõige suurema osa mooduli väärtusest, mispärast tuleks elemente käsitleda eraldi tootena.

(32)

Uurimine näitas, et elementide tootmine on tootmisprotsessi tehnoloogiliselt kõige keerulisem osa. Ent uurimine näitas ka seda, et kolm tootmisetappi on omavahel seotud ning lisaväärtus ei ole koondunud ühte etappi, vaid jaguneb üle kogu tootmisprotsessi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(33)

Mõni huvitatud isik väitis, et moodulitel, elementidel ja plaatidel on erinevad kaubaturud ning neid tuleks seepärast pidada erinevateks toodeteks, mida näitavat ka asjaolu, et paljud tootjad ei ole vertikaalselt integreeritud.

(34)

Mooduleid, elemente ja plaate ei saa pidada eraldiseisvateks toodeteks, mille hinnad muutuvad ainult turuteguritest sõltuvalt. Nende hinnad on tegelikult omavahel otseselt seotud ja sõltuvad polükristalse räni hinnast. Peale selle moodustab vaatlusaluse toote tootmine ühe mitmeetapilise tootmisprotsessi, nagu on selgitatud põhjendustes 23–25. See, et mõni tootja ei ole vertikaalselt integreeritud, tuleneb üksnes majandusotsusest ja mastaabisäästust ega muuda seda järeldust. Neil põhjustel tuli see argument tagasi lükata.

(35)

Mitu huvitatud isikut väitis, et mooduleid, elemente ja plaate tuleb käsitleda eraldi toodetena seepärast, et neil on erinev lõppkasutusala ja nad ei ole üksteisega asendatavad.

(36)

Nagu juba märgitud, näitas uurimine, et plaatide, elementide ja moodulite tootmine moodustab ühe tootmisprotsessi ning ühe tootmisprotsessi erinevate etappide puhul ei ole vastastikuse asendatavuse kriteerium asjakohane. Peale selle on moodulitel, elementidel ja plaatidel sama lõppkasutusala – päikesevalguse muundamine elektriks –, mistõttu neid ei saa kasutada muuks otstarbeks.

(37)

Üks huvitatud isik väitis, et moodulitel, elementidel ja plaatidel on erinevad turustuskanalid ning neid ei saa seepärast pidada üheks tooteks. Uurimine näitas, et mooduleid, elemente ja plaate turustatakse nii erinevate kui ka sarnaste kanalite kaudu. Peamised kriteeriumid toote määratlemiseks ühe tootena on siiski samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad lõppkasutusalad. Põhjendusi 27–29 arvestades jõuti järeldusele, et erinevaid turustuskanaleid ei käsitleta seepärast määrava tegurina. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

(38)

Väideti, et tarbijad tajuvad mooduleid, elemente ja plaate erinevate toodetena ning neid ei saa seetõttu käsitleda ühe tootena.

(39)

Nagu juba öeldud, on peamised kriteeriumid toote ühe tootena määratlemiseks samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samad lõppkasutusalad. Arvestades põhjendusi 27–29, jõuti järeldusele, et tarbijate poolt erinevatena tajumist ei käsitleta seepärast määrava tegurina. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

(40)

Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusaluse toote määratlust tuleks laiendada kilest fotoelektrilistele toodetele, sest neil on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised lõppkasutusalad.

(41)

Kilest fotoelektrilised tooted on vaatlusaluse toote määratlusest sõnaselgelt välja jäetud (vt põhjendus 21). Nimelt on kilest fotoelektrilistel toodetel vaatlusalusest tootest erinevad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Nende tootmisprotsess on teistsugune ning neid ei toodeta kristalsest ränist, mis on moodulite, elementide ja plaatide põhiline tooraine. Neil on madalam valgusenergia muundamise kasutegur ja väiksem võimsus, mistõttu neid ei saa kasutada samadel otstarvetel nagu vaatlusalust toodet. Neil põhjustel tuli see väide tagasi lükata.

(42)

Üks huvitatud isik väitis, et monokristalsed plaadid tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta, sest neil on teistsugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused kui polükristalsetel plaatidel. Ta väitis, et need erinevad kristalse struktuuri, kuju ja välimuse poolest. Samuti väitis ta, et liidus ei toodeta monokristalseid plaate.

(43)

Uurimisel leiti, monokristalsed plaadid on kvaliteetsemad kui polükristalsed, ehkki nende tootmisprotsess on sarnane ning selles kasutatakse sama põhitoorainet – polükristalset räni. Seetõttu jõuti järeldusele, et monokristalsetel ja polükristalsetel plaatidel on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused.

(44)

Uurimine näitas, et põhilised lõppkasutusalad on samad, kuna nii monokristalsed kui ka polükristalsed plaadid on eranditult ette nähtud (vastavalt mono- ja polükristalsete) päikeseelementide tootmiseks ning lõpptulemusena (vastavalt mono- ja polükristalsete) fotoelektriliste moodulite tootmiseks. Kahte tüüpi plaatide vahel ei ole olulisi erinevusi ja need on vastastikku asendatavad; mõlemaid saab kasutada elementide tootmiseks. Seoses väitega, et liidus ei toodeta monokristalseid plaate, näitas uurimine, et liidus toodetakse nii monokristalseid kui ka polükristalseid plaate. Neil põhjustel tuli see väide tagasi lükata.

(45)

Väideti ka, et plaate ja elemente tuleks pidada kaheks tootmisprotsessi sisendiks olevaks pooltooteks, samal ajal kui moodulid on lõpptooted, mistõttu neid ei tuleks käsitleda ühe tootena.

(46)

Nagu juba öeldud, on peamised kriteeriumid toote ühe tootena määratlemiseks samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samad lõppkasutusalad. Arvestades põhjendusi 27–29, jõuti järeldusele, et pooltoodete ja lõpptoodete erinevust ei käsitleta seepärast määrava tegurina. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

(47)

Üks huvitatud isik taotles, et jäetaks välja päikesepaneelid, mis on ette nähtud üksnes 12-voldise pingega akude laadimiseks, tuues põhjenduseks, et neil on teistsugune lõppkasutusala kui elektrivõrguga ühendamiseks ehitatud moodulitel, sest nad genereerivad palju madalamat pinget ega sobi seetõttu elektrivõrguga ühendamiseks.

(48)

Päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist, on kaasaskantavad ja varustavad seadmeid elektriga või laevad akusid, ei kuulu algatamisteate kohaselt uurimisaluse toote alla. Rohkem kui kuuest elemendist koosnevatel moodulitel, mis on ette nähtud üksnes akude laadimiseks, on samad põhiomadused ja funktsioon nagu elektrivõrguga ühendamiseks ehitatud moodulitel. Nad on madalama pingega kui elektrivõrguga ühendamiseks kavandatud moodulid. Uurimine näitas, et sellest erinevusest hoolimata saab ka seda tüüpi mooduleid elektrivõrguga ühendada. Pinget saab kergesti tõsta, suurendades elementide mõõtmeid ja/või arvu. Akude laadimiseks ette nähtud moodulid, mis koosnevad rohkem kui kuuest elemendist, kuuluvad seetõttu vaatlusaluse toote määratluse alla.

(49)

Eelnevat silmas pidades jõuti esialgsele järeldusele, et eespool kirjeldatud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid ja plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides, moodustavad ühe toote. Komisjon jätkab siiski uurimist, kas moodulid, elemendid ja plaadid on üks toode või kaks või kolm erinevat toodet. Ta palub seetõttu huvitatud isikutel esitada selle kohta oma seisukohad, võttes arvesse komisjoni esialgset järeldust praeguses uurimisetapis. Kuid isegi kui kokkuvõttes jõutakse järeldusele, et tegemist on kahe või kolme erineva tootega, hõlmab praegune uurimine kõiki neid tooteid ning moodulite, elementide ja plaatide suhtes saab kehtestada lõplikud meetmed sõltumata sellest, kas nad moodustavad ühe või mitu toodet.

(50)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse HRVst pärinevat importi käsitlevates dumpinguvastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt artikli 2 lõigetele 1–6 selliste tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele.

(51)

Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(52)

Käesolevas uurimises taotlesid kõik valimisse kuuluvad eksportivad tootjad turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul.

(53)

Komisjon hankis kõik vajalikuks peetud andmed ja kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud andmeid kõnealuste äriühingute valdustes.

(54)

Kontrollimise käigus tehti kindlaks, et ükski seitsmest turumajanduslikku kohtlemist taotlenud eksportivast tootjast (äriühingute kontsernist) ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(55)

Kõik seitse äriühingute kontserni said maksusoodustust (või maksusoodustusi) ja toetusi; nad ei suutnud seega tõestada, et on vabad mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud olulistest moonutustest, ega vastanud seetõttu turumajandusliku kohtlemise kolmandale kriteeriumile.

(56)

Kuus äriühingute kontserni ei suutnud tõestada, et nende raamatupidamist auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, ega vastanud seetõttu turumajandusliku kohtlemise teisele kriteeriumile.

(57)

Üks äriühingute kontsern ei suutnud tõestada, et kõikide kontserni kuuluvate äriühingute suhtes kehtivad pankrotiseadused, ega vastanud seetõttu turumajandusliku kohtlemise neljandale kriteeriumile.

(58)

Peale selle ei suutnud kolm äriühingute kontserni tõestada, et riik ei sekku märkimisväärselt nende tegevusse, ega vastanud seetõttu turumajandusliku kohtlemise esimesele kriteeriumile.

(59)

Pärast turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide kontrollitulemuste avalikustamist esitasid kõik valimisse kuuluvad äriühingud märkusi.

(60)

Kaks äriühingute kontserni tegi märkuse menetluse kohta, väites, et turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlev otsus tehti hilinenult, st pärast algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c ette nähtud kolme kuu möödumist, ja et uurimine tuleks seetõttu viivitamata lõpetada. Nad viitasid oma väite toetuseks Euroopa Kohtu otsustele Brosmanni (4) ja Aokangi (5) jalatsite kohtuasjades.

(61)

Esiteks tuletatakse meelde, et Brosmanni ja Aokangi kohtuasjad ei ole asjakohased, et hinnata praeguse uurimise käigus läbi viidud turumajandusliku kohtlemise analüüsi õiguspärasust, sest need kohtuasjad käsitlevad erinevalt praegusest uurimisest olukordi, kus turumajandusliku kohtlemise taotlusi üldse ei hinnatudki.

(62)

Samuti ei ole Brosmanni ja Aokangi kohtuasjad praeguse uurimise õiguspärasuse hindamise seisukohalt asjakohased seetõttu, et algmäärust on vahepeal muudetud. Muudetud algmääruse artikli 2 lõikes 7 on sätestatud, et komisjon teeb turumajandusliku kohtlemise otsuseid üksnes nende äriühingute puhul, kes on vastavalt algmääruse artiklile 17 kaasatud valimisse, ja et ta teeb sellise otsuse tavaliselt seitsme kuu, kuid hiljemalt kaheksa kuu jooksul pärast uurimise algatamist. Muudetud artiklit kohaldatakse kõikide uute ja kõikide käimasolevate uurimiste suhtes alates 15. detsembrist 2012 ning seega ka praeguse uurimise suhtes.

(63)

Olemasolevat kohtupraktikat tuleb seega igal juhul tõlgendada nii, et õigust turumajandusliku kohtlemise otsusele kui sellist ei ole rikutud, hoolimata sellest, et ei peetud kinni kolmekuulisest tähtajast.

(64)

Põhilised sisulised märkused käsitlesid maksusoodustusi ja toetusi. Eksportijad ei vaidlustanud tuvastatud fakte, kuid seadsid kahtluse alla nende olulisuse turumajandusliku kohtlemise kolmanda kriteeriumi täitmise seisukohalt. Nad väitsid eelkõige seda, et riiklikud soodustused ei moodusta märkimisväärset osa nende asjaomasest käibest.

(65)

Selle kohta tuleb märkida, et tulumaksusüsteem, mis annab eeliseid teatavatele äriühingutele, mida valitsus peab strateegiliselt tähtsateks, ei ole selgelt turumajanduslik. Selline süsteem on ikka veel tugevalt mõjutatud riiklikust plaanimajandusest. Samuti tuleb märkida, et tulumaksusoodustuste põhjustatud moonutused on märkimisväärsed, sest need muudavad täielikult seda, kui suur peab olema äriühingu maksude-eelne kasum selleks, et äriühing investoritele huvi pakuks. Peale selle on need moonutused püsivad ning soodustuse iseloomu tõttu ei ole uurimisperioodil saadud kasumi absoluutväärtus oluline selleks, et hinnata, kas moonutus on „märkimisväärne”. Märkimisväärsust tuleb hinnata pigem selle põhjal, milline on meetme üldine mõju äriühingu finants- ja majandusolukorrale.

(66)

Teise kriteeriumi kohta väitis kolm äriühingute kontserni, et nad järgivad rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite vastavaid eeskirju, sest nende konsolideeritud raamatupidamise aruanded Ameerika Ühendriikides vastavad täielikult neile standarditele. Mõni äriühing väitis samuti, et nende raamatupidamine on üldiselt kooskõlas Hiina raamatupidamisstandarditega, mida nad peavad rahvusvaheliste standarditega võrdväärseks. Praegusel juhul ei ole küsimus aga selles, kas Hiina raamatupidamisstandardid on kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, vaid selles, kas raamatupidamine vastab kehtivatele raamatupidamisstandarditele või mitte. Täpsemalt öeldes ei käsitletud neis märkustes asjaolu, et kõnealuste Hiina äriühingute individuaalsetes finantsaruannetes oli tuvastatud mitme rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (ja neile vastava Hiina standardi) rikkumisi, sealhulgas inventari kulumi ja seotud isikutega sõlmitud tehingute avalikustamise valdkonnas.

(67)

Esimese kriteeriumi suhtes jõuti isikute märkusi ja kohtuasjas C-337/09 P langetatud otsust (6) arvestades järeldusele, et kõik äriühingud vastavad sellele kriteeriumile. See ei muuda siiski ühegi valimisse kuuluva eksportija puhul üldist otsust turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide täitmise kohta, sest teine ja kolmas kriteerium ei ole täidetud.

(68)

Seoses neljanda kriteeriumiga suutis põhjenduses 57 nimetatud äriühingute kontsern tõestada, et vahepeal oli algatatud pankrotimenetlus suurima kontserni kuuluva Hiina äriühingu vastu. Seetõttu jõuti järeldusele, et see äriühingute kontsern vastab neljandale kriteeriumile. See ei muuda siiski selle äriühingute kontserni suhtes tehtud üldist otsust turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide täitmise kohta, sest teine ja kolmas kriteerium ei ole täidetud.

(69)

Kokkuvõttes ei ole turumajandusliku kohtlemise teise ja/või kolmanda kriteeriumi täitmine tõestatud ühegi valimisse kuuluva eksportiva tootja puhul. Seetõttu ei saa ühelegi neist äriühingutest võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(70)

Kaheksateist valimisse kaasamata koostööd tegevat eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni esitas algmääruse artikli 17 lõike 3 kohase individuaalse hindamise taotluse.

(71)

Taotluste suurt hulka arvestades jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et individuaalsed hindamised oleksid põhjendamatult koormavad ja takistaksid uurimise õigeaegset lõpetamist. Seetõttu langetati esialgne otsus kõik individuaalse hindamise taotlused tagasi lükata.

(72)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a nähakse ette, et eksportivate tootjate puhul, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määratakse normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(73)

Algatamisteates teatas komisjon, et kavatseb kasutada sobiva võrdlusriigina HRV jaoks normaalväärtuse kindlaks määramiseks Ameerika Ühendriike ja palus kõikidel huvitatud isikutel selle kohta märkusi esitada.

(74)

Mitu eksportijat ja importijat on esitanud valitud võrdlusriigi kohta märkusi, väites, et Ameerika Ühendriigid ei ole sobiv võrdlusriik, seda peamiselt põhjusel, et Ameerika Ühendriikide turgu kaitsti uurimisperioodi ühe osa vältel Hiina impordi eest dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmetega.

(75)

Huvitatud isikud pakkusid sobivamateks võrdlusriikideks Taiwani, Indiat ja Lõuna-Koread. Pärast märkuste saamist otsustati laiendada analüüsi sobiva võrdlusriigi leidmiseks. Seetõttu pöörduti kõikide suuremate päikesepaneelitootjate poole. Kokku võeti ühendust 34 äriühinguga Indias, 9 äriühinguga Jaapanis, 15 äriühinguga Malaisias, 2 äriühinguga Mehhikos, 34 äriühinguga Koreas, 9 äriühinguga Singapuris, 43 äriühinguga Taiwanis ja 21 äriühinguga Ameerika Ühendriikides.

(76)

Vastasid kaks India, kaks Taiwani ja kaks Ameerika Ühendriikide äriühingut. Kuna Taiwani äriühingud tootsid peaaegu eranditult fotoelektrilisi elemente, samal ajal kui Hiina ekspordi moodustavad peamiselt moodulid, ja kuna Ameerika Ühendriike käsitleti esitatud märkuste põhjal ebasobivana, otsustati esialgselt kasutada võrdlusriigina Indiat. Siinjuures tuleb märkida, et komisjon võib selle küsimuse juurde tagasi pöörduda, kui edasise uurimise käigus selgub, et moodulid, elemendid ja plaadid moodustavad kaks või kolm erinevat toodet. Eelkõige võib vajalikuks osutuda uue võrdlusriigi valimine plaatide jaoks, sest Indias plaate ei toodeta.

(77)

Ühe India tootja vastus ei olnud täielik. Seetõttu ei saanud selle äriühingu esitatud andmeid normaalväärtuse kindlaks määramiseks kasutada. Need andmed, mida ka kontrolliti, võimaldasid siiski saada kinnitust, et võrdlusriigi täielikult koostööd tegeva tootja esitatud andmed on tõepoolest India turu suhtes esinduslikud.

(78)

Kuna ühelegi valimisse kaasatud Hiina eksportijale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a, kasutades Indiat kolmanda turumajandusliku võrdlusriigina.

(79)

Esmalt tehti kindlaks tooteliigid, mida võrdlusriigi tootja müüb siseriiklikul turul ja mis on identsed või otseselt võrreldavad liitu ekspordiks müüdud tooteliikidega.

(80)

Seejärel uuris komisjon kõikide samasuguse toote liikide puhul, mida võrdlusriigi tootja siseriiklikul turul müüb, kas nende müüki saab pidada tavapärase kaubandustegevuse raames toimuvaks. Selleks tehti iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil kasumlik müük sõltumatutele klientidele riigi siseturul.

(81)

Kui tooteliigi müük tootmiskuludega võrdse või neist kõrgema netomüügihinnaga moodustas üle 80 % tooteliigi kogumüügist ja kui selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludega võrdne või neist kõrgem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati tooteliigi siseriikliku kogumüügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil.

(82)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas kuni 80 % tooteliigi kogumüügist või kui selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest madalam, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind arvutatuna üksnes selle tooteliigi kasumliku müügi hindade kaalutud keskmisena.

(83)

Kui tooteliiki müüdi ainult kahjumiga, tõlgendati seda nii, et seda ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames.

(84)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames, ja tooteliikide puhul, mida ei müüdud riigi siseturul, kasutati arvestuslikku normaalväärtust.

(85)

Arvestusliku normaalväärtuse saamiseks liideti ainsa täielikult koostööd tegeva võrdlusriigi tootja keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil tema uurimisperioodiaegsed kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mis olid seotud samasuguse toote siseriikliku müügiga tavapärase kaubandustegevuse raames. Tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid korrigeeriti vajadusel enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks ja arvestusliku normaalväärtuse arvutamiseks.

(86)

Pooljuhtplaatide puhul ei saanud normaalväärtust põhjendustes 79–85 kirjeldatud meetodil määrata, sest ükski koostööd tegev India tootja ei tootnud pooljuhtplaate. Seepärast kontrolliti, kas normaalväärtust saab kindlaks määrata väga sarnase toote põhjal, tehes vajalikud kohandused seoses erinevustega füüsikalistes omadustes, kui see vajalikuks osutub. Pooljuhtplaatidele kõige sarnasem toode on päikeseelement, kuid plaatidest elementide saamiseks tuleb neid olulisel määral töödelda. Peale selle nõuaks see meetod märkimisväärseid kohandusi, mille arvulist väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata. Seetõttu ei saa elemendi normaalväärtust kasutada plaadi normaalväärtuse arvutamise alusena. Alternatiivina kaaluti kasutada turumajanduslike riikide tootjate plaatide hindu India turul, kuivõrd need hinnad esindavad plaaditurul valitsevaid turutingimusi Indias. Kuna Lõuna-Korea on suurim turumajanduslik plaatide tarnija võrdlusriigi tootjatele, võeti normaalväärtuse määramisel aluseks Lõuna-Korea plaatide hinnad India turul.

(87)

Eksportivate tootjate eksportmüük liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või liidus asuvate seotud äriühingute kaudu.

(88)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstava hinna alusel.

(89)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuvate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinna alusel, millega need seotud äriühingud toote esimest korda liidus asuvatele sõltumatutele klientidele edasi müüsid. Hinda korrigeeriti, arvestades kõiki kulusid, mis kanti importimise ja edasimüügi vahel, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ja kasumit. Kasumimarginaal määrati koostööd tegeva vaatlusaluse toote sõltumatu importija kasumi põhjal, sest seotud importija tegelikku kasumit ei peetud usaldusväärseks tema seotuse tõttu eksportiva tootjaga.

(90)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna alusel.

(91)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikega 10.

(92)

Kõikidel juhtudel, kus seda peeti mõistlikuks, täpseks ja kontrollitud tõenditel põhinevaks, tehti asjakohased kohandused seoses füüsikaliste omaduste, kaudsete maksude, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamis- ja laenukulude ning komisjoni- ja pangatasudega.

(93)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi valimisse kaasatud äriühingute puhul samasuguse toote iga liigi kohta võrdlusriigis kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmist ekspordihinda.

(94)

Valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. Selleks marginaaliks kehtestati valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud marginaalide kaalutud keskmine.

(95)

Kõikide teiste HRV eksportivate tootjate puhul tehti dumpingumarginaalid kindlaks kättesaadavate andmete põhjal, nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 18. Selleks määrati kõigepealt kindlaks koostöö ulatus, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta Hiina koguimpordiga liitu.

(96)

Kuivõrd koostöö tase hõlmas üle 80 % Hiina koguekspordist liitu, võib koostöö ulatust pidada kõrgeks. Kuna ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja oleks tahtlikult koostööst hoidunud, määrati ülejäänud äriühingute dumpingumarginaal samale tasemele nagu valimisse kuuluval suurima dumpingumarginaaliga äriühingul. Seda peeti asjakohaseks põhjusel, et miski ei viidanud koostööst hoiduvate äriühingute dumpingu madalamale tasemele, ning selleks, et tagada meetmete tõhusus.

(97)

Sellest tulenevalt on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist järgmised:

(98)

Samasugust toodet valmistas liidus ligikaudu 220 tootjat. Nad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(99)

Kuna liidu kogutoodangu kohta uurimisperioodil ei olnud täielikke avalikke andmeid, kasutati selle kindlakstegemiseks kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, makromajanduslikke andmeid, mis saadi sõltumatult konsultatsioonifirmalt Europressedienst (edaspidi „konsultant”), ning valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuseid. Kuna mooduleid, elemente ja plaate imporditakse liitu tollitariifistiku rubriikide all, mis hõlmavad ka muid tooteid, mis ei kuulu käesoleva uurimise alla, ei saanud impordimahtude ja -väärtuste kindlakstegemiseks kasutada Eurostati andmeid. Impordimahud ja -väärtused tehti kindlaks konsultandilt saadud andmete põhjal. Kui see oli võimalik, võrreldi konsultandilt saadud andmeid avalike allikatega ja samuti küsimustiku kontrollitud vastustega.

(100)

Nende andmete põhjal hinnati liidu kogutoodangu suuruseks uurimisperioodil moodulite puhul ligikaudu 4 GW, elementide puhul ligikaudu 2 GW ja plaatide puhul ligikaudu 2 GW.

(101)

Nagu osutatud põhjenduses 10, kaasati valimisse kümme liidu tootjat, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangust moodulite osas 18–21 %, elementide osas 17–24 % ja plaatide osas 28–35 %.

(102)

Osa liidu tootjatest on vertikaalselt integreeritud ning suur osa liidu tootmisharu toodangust oli ette nähtud tootmisharu enda tarbeks, seda eelkõige elementide ja plaatide puhul.

(103)

Et tuvastada, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju, ning tarbimis- ja muude majandusnäitajate kindlakstegemiseks uuriti, kas ja mil määral tuleb võtta arvesse liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist tootmisharu sees (edaspidi „omatarbimine”).

(104)

Selleks et anda võimalikult täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast, analüüsiti andmeid samasuguse toote tootmise kohta tervikuna ning tehti seejärel kindlaks, kas toodang oli ette nähtud enda tarbeks või vaba turu jaoks.

(105)

Leiti, et järgmisi liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid tuleks uurida kogu tootmise ulatuses (kaasa arvatud omatarbimine): tarbimine, müügimaht, tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, kasv, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja dumpingumarginaali suurus. Nimelt näitas uurimine, et neid näitajaid võib põhjendatult vaadelda kogu tootmise ulatuses, sest konkureeriv import asjaomasest riigist mõjutas ka enda tarbeks tootmist. Edaspidi nimetatakse tootmisharu sisest ja vaba turgu koos „kogu turuks”.

(106)

Kasumlikkusega seoses keskendus analüüs vabale turule, sest tootmisharusisese turu hinnad ei järginud alati turuhindu ning mõjutasid seda näitajat.

(107)

Liidu tarbimine hõlmas vaatlusaluse toote koguimporti ja samasuguse toote kogumüüki liidus, sealhulgas omatarbimist. Liidu tootmisharu kogumüügi kohta liidu turul puudusid täielikud andmed. Peale selle oli liitu suunatud import registreeritud tollitariifistiku rubriikide all, mis hõlmasid ka muid tooteid, mis ei kuulu käesoleva uurimise alla. Seega ei saanud impordimahtude ja -väärtuste kindlakstegemiseks kasutada Eurostati andmeid. Liidu tarbimine tehti seetõttu kindlaks põhjenduses 99 nimetatud konsultandilt saadud andmete põhjal, mida võrreldi avalike allikatega, nagu turu-uuringud ja avalikult kättesaadavad uurimused, ning kontrollitud vastustega küsimustikule.

(108)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt:

Tabel 1-a

Liidu tarbimine moodulite osas (MW)

Tabel 1-b

Liidu tarbimine elementide osas (MW)

Tabel 1-c

Liidu tarbimine plaatide osas (MW)

(109)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu kogutarbimine 2009. aastast kuni uurimisperioodini moodulite puhul 221 %, elementide puhul 87 % ja plaatide puhul 29 %, kuid kahanes uurimisperioodil 2011. aastaga võrreldes. Kokkuvõttes kasvas uurimisaluse toote tarbimine liidus 2009. aastaga võrreldes märkimisväärselt.

(110)

Asjaomase riigi import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2-a

Moodulite import HRVst (MW)

Tabel 2-b

Elementide import HRVst (MW)

Tabel 2-c

Plaatide import HRVst (MW)

(111)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi maht kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt: moodulite osas 308 %, elementide osas 482 % ja plaatide osas 648 %. Selle tulemusena suurenes oluliselt asjaomasest riigist liitu suunatud impordi turuosa. Täpsemalt kasvas asjaomasest riigist pärineva impordi turuosa moodulite osas 63 %-lt 80 %-le, elementide osas 8 %-lt 25 %-le ja plaatide osas 6 %-lt 33 %-le. Kokkuvõttes suurenesid HRVst imporditud vaatlusaluse toote kogused ja turuosa 2009. aastast kuni uurimisperioodini märkimisväärselt.

(112)

Tuleb märkida, et import asjaomasest riigist kasvas oluliselt rohkem kui vaatlusaluse toote tarbimine liidus. Seega said eksportivad tootjad liidu tarbimise kasvust kasu ja nende positsioon turul tugevnes tänu suuremale turuosale.

(113)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3-a

HRVst imporditud moodulite hind (eurot/kW)

Tabel 3-b

HRVst imporditud elementide hind (eurot/kW)

Tabel 3-c

HRVst imporditud plaatide hind (eurot/kW)

(114)

Moodulite, elementide ja plaatide keskmine impordihind HRVst langes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt. Moodulite keskmine impordihind langes 64 %, 2 100 eurolt/kW 2009. aastal 764 eurole/kW uurimisperioodil. HRVst imporditud elementide keskmine hind langes 42 %, 890 eurolt/kW 516 eurole/kW. Plaatide keskmine impordihind langes vaatlusalusel perioodil 40 %, 550 eurolt/kW 333 eurole/kW.

(115)

Kokkuvõttes langes vaatlusaluse toote hind 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt.

(116)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi iga tooteliigi puhul kaalutud keskmisi hindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele), millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodet sõltumatutele klientidele liidu turul, vastava tooteliigi kaalutud keskmiste impordihindadega (määratuna CIF-hindade põhjal ja korrigeerituna impordijärgsete kulude võrra, st tollivormistuse, käitlemis- ja laadimiskulude võrra), millega koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate imporditud toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul. Impordihindade korrigeerimiseks kasutati kahe valimisse kaasatud moodulite importija keskmisi impordijärgseid kulusid. Asjaolu, et nende põhitegevusala ei olnud mitte moodulite import, vaid paigaldamine, ei vähendanud nende andmete esinduslikkust.

(117)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil – näitas, et kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal on moodulite puhul 17,5–30,7 %, elementide puhul 4–24,2 %, plaatide puhul 16,6–21,6 % ja kogu vaatlusaluse toote puhul 11,2–27,5 %.

(118)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(119)

Nagu osutatud põhjendustes 7–10, kasutati liidu tootmisharu kantud kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(120)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Vaatlusaluse perioodi makromajanduslikke näitajaid analüüsis komisjon põhjenduses 99 nimetatud sõltumatult konsultandilt saadud andmete põhjal, mis hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid analüüsis komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuste põhjal.

(121)

Andmete põhjal, mis hõlmasid kõiki samasuguse toote tootjaid liidus, hinnati käesoleva uurimise tarbeks järgmisi makromajanduslikke näitajaid: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(122)

Andmete põhjal, mis käsitlesid valimisse kaasatud samasuguse toote tootjaid liidus, hinnati järgmisi mikromajanduslikke näitajaid: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(123)

Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusaluse toote turutingimused on liikmesriigiti erinevad ning kahju tuleks seega analüüsida iga liikmesriigi puhul eraldi. Seda väidet ei põhjendatud. Samuti ei ilmnenud uurimise käigus mingeid asjaolusid, mis oleksid nõudnud kahju analüüsimist liikmesriikide kaupa. See väide lükati seetõttu tagasi.

(124)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4-a

Moodulid – toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine (MW)

Tabel 4-b

Elemendid – toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine (MW)

Tabel 4-c

Plaadid – toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine (MW)

(125)

Kokkuvõttes kasvas moodulite tootmine liidus vaatlusalusel perioodil 87 %. Tootmine saavutas tipptaseme 2011. aastal ja langes seejärel uurimisperioodil. Moodulite tootmine liidus kasvas tunduvalt aeglasemalt kui tarbimine, mis samal ajavahemikul enam kui kolmekordistus. Tarbimise märkimisväärset kasvu arvestades kahekordistasid liidu tootjad vaatlusalusel perioodil moodulite tootmise võimsust, kuid hoolimata tootmismahu suurenemisest langes liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise tase 4 protsendipunkti, jõudes uurimisperioodil kõigest 41 % tasemele.

(126)

Elementide tootmine liidus kasvas kogu vaatlusaluse perioodi lõikes tervikuna 20 %. See saavutas tipptaseme 2011. aastal ja langes seejärel uurimisperioodil. Elementide tootmine liidus järgis liidu tarbimise arengut, kasvades 2011. aastani sellest veidi vähem ja langedes seejärel uurimisperioodil veidi rohkem. Kooskõlas liidu tarbimise muutumisega suurendas liidu tootmisharu kõigepealt kuni 2011. aastani tootmisvõimsust 51 % võrra, misjärel see uurimisperioodil vähenes. Kokkuvõttes suurenes tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil 39 % võrra. Tootmisvõimsuse rakendamine suurenes kuni 2011. aastani, jõudes 78 %ni, ning langes seejärel uurimisperioodil 15 protsendipunkti võrra. Kokkuvõttes liidu elemenditööstuse tootmisvõimsuse kasutamise tase vaatlusalusel perioodil langes, jõudes uurimisperioodil 63 %ni.

(127)

Plaatide tootmine liidus kasvas vaatlusalusel perioodil tervikuna 26 %. Liidu tootmine saavutas tipptaseme 2010. aastal, langedes seejärel pidevalt 2011. aastal ja veelgi enam uurimisperioodil. Vastusena liidu tarbimise kasvule suurendasid liidu plaaditootjad oma tootmisvõimsust kuni 2011. aastani 52 % võrra, misjärel see uurimisperioodil vähenes. Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu plaatide tootmise võimsus kokkuvõttes siiski kasvas 40 %. Tootmise kasvust hoolimata tootmisvõimsuse rakendamine liidu plaaditööstuses küll suurenes kuni 2010. aastani, kuid vähenes seejärel pidevalt, langedes vaatlusaluse perioodi kokkuvõttes 7 protsendipunkti võrra ja jõudes uurimisperioodil 55 % tasemele.

(128)

Seega suurendas liidu tootmisharu tootmisvõimsust vastusena tarbimise kasvule, kuid liidu tootmisharu toodang suurenes palju aeglasemas tempos kui tarbimine, mistõttu tootmisvõimsuse rakendamise tase vaatlusaluse toote puhul vaatlusalusel perioodil vähenes.

(129)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5-a

Moodulid – müügimaht ja turuosa (MW)

Tabel 5-b

Elemendid – müügimaht ja turuosa (MW)

Tabel 5-c

Plaadid – müügimaht ja turuosa (MW)

(130)

Moodulite müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 127 %. Kuna aga tarbimine suurenes 221 %, viis see liidu tootmisharu turuosa kahanemiseni 19 %-lt 2009. aastal 13 %-le uurimisperioodil. Liidu tootmisharu elementide müügimaht suurenes väga vähe, ainult 5 %, samal ajal kui tarbimine suurenes 87 %, mis viis turuosa kahanemiseni 68 %-lt 2009. aastal 38 %-le uurimisperioodil. Plaatide kogumüük vähenes 7 %, samal ajal kui tarbimine suurenes, mis viis plaatide puhul turuosa kahanemiseni 81 %-lt 2009. aastal 59 %-le uurimisperioodil.

(131)

Tarbimise kasvu taustal suurenes liidu tootmisharu moodulite ja elementide müügimaht tunduvalt vähem kui import asjaomasest riigist, plaatide müügimaht aga vähenes. Liidu tootmisharu ei saanud seega tarbimise kasvust kasu. Selle tagajärjel kahanes turuosa vaatlusalusel perioodil kõigis kolmes segmendis.

(132)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6-a

Moodulid – tööhõive ja tootlikkus

Tabel 6-b

Elemendid – tööhõive ja tootlikkus

Tabel 6-c

Plaadid – tööhõive ja tootlikkus

(133)

Moodulite ja plaatide segmendis suurenes töötajate arv ajavahemikus 2009. aastast kuni uurimisperioodini vastavalt 39 % ja 102 %, elementide osas aga vähenes 9 %. Tuleb siiski märkida, et töötajate arv moodulite ja plaatide segmendis suurenes kuni 2011. aastani ning vähenes seejärel uurimisperioodil. Elementide puhul suurenes töötajate arv kuni 2010. aastani ning vähenes seejärel 2011. aastal ja uurimisperioodil. Tootlikkus näitas moodulite ja elementide kohta kokkuvõttes kasvu, suurenedes vastavalt 34 % ja 33 %. See on osaliselt tingitud liidu tootmisharu püüetest vastata HRV dumpinguhinnaga impordi survele Seevastu plaatide osas vähenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil tervikuna 37 % võrra.

(134)

Koos moodulite ja plaatide tootmismahu vähenemisega liidus 2011. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes seega samal ajavahemikul ka töötajate arv moodulite ja plaatide segmendis. Elementide puhul suurenes töötajate arv kuni 2010. aastani ja vähenes seejärel 2011. aastal ja uurimisperioodil, samal ajal kui elementide tootmine liidus kasvas pidevalt kuni 2011. aastani ja hakkas seejärel kahanema.

(135)

Kõik dumpingumarginaalid ületavad oluliselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule võib asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu arvestades pidada märkimisväärseks.

(136)

Kuna see on esimene dumpinguvastane uurimine, milles vaatlusalust toodet käsitletakse, ei ole varasemast dumpingust taastumine asjakohane.

(137)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7-a

Moodulid – keskmine müügihind liidus

Tabel 7-b

Elemendid – keskmine müügihind liidus

Tabel 7-c

Plaadid – keskmine müügihind liidus

(138)

Müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil järsult: moodulitel 53 %, elementidel 69 % ja plaatidel 40 %. Müügihinnad langesid pidevalt terve vaatlusaluse perioodi vältel, kuid eriti järsk oli hinnalangus uurimisperioodil, mil hinnad kukkusid jätkusuutmatule tasemele. Tootmiskulud langesid vaatlusaluse perioodi jooksul moodulitel 48 % ja elementidel 55 %. Plaatide tootmiskulud langesid 2010. aastal võrrelduna 2009. aastaga, kuid tõusid 2011. aastal, jäädes siiski 2009. aasta tasemest madalamaks. Uurimisperioodil kasvasid kulud veelgi, tõustes 2009. aasta tasemest veidi kõrgemale; see seletub peamiselt tootmise peatamisega uurimisperioodil. Liidu tootmisharu ei saanud kasu ei pidevatest pingutustest kulutasuvuse suurendamiseks ega ka peamise tooraine, polükristalse räni odavnemisest. See oli tingitud peamiselt dumpinguhinnaga impordi kasvavast hinnasurvest, millel oli negatiivne mõju liidu tootmisharu müügihindadele, mis langesid veelgi rohkem kui oli tõhususe kasv. See kajastub liidu tootmisharu kasumlikkuse negatiivses suundumuses, mida kirjeldatakse põhjenduses 144. Kokkuvõttes vähenes samasuguse toote (välja arvatud plaatide) keskmine müügihind ja tootmiskulu märkimisväärselt, mis mõjus laastavalt liidu tootmisharu kasumlikkusele.

(139)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8-a

Moodulid – keskmine tööjõukulu töötaja kohta

Tabel 8-b

Elemendid – keskmine tööjõukulu töötaja kohta

Tabel 8-c

Plaadid – keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(140)

Moodulite puhul kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta ajavahemikus 2009. aastast kuni uurimisperioodini pidevalt, tõustes kokku 13 %. Elementide puhul jäi keskmine tööjõukulu vaatlusaluse perioodi vältel samaks, langedes veidi (1 % võrra) 2009. ja 2010. aasta vahel, kuid jäädes seejärel kuni uurimisperioodini samaks. Plaatide puhul oli keskmine tööjõukulu töötaja kohta muutuv, tõustes 2009. ja 2010. aasta vahel ja langedes 2011. aastal, kuid kasvades vaatlusaluse perioodi lõikes tervikuna 17 %. Tööjõukulu üldist tõusu seletab osaliselt samaaegne tootlikkuse suurenemine (moodulite puhul), inflatsioon ning mõningate liidu tootjate (plaatide segmendis) sotsiaalkulud, mis olid tingitud tootmise kokkutõmbamisest 2011. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(141)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9-a

Moodulid – varud

Tabel 9-b

Elemendid – varud

Tabel 9-c

Plaadid – varud

(142)

Varud kasvasid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt: moodulite puhul 129 %, elementide puhul 302 % ja plaatide puhul 70 %. Moodulite varud kasvasid pidevalt, suurenedes erakordselt palju 2011. aastal (160 % võrra), kuid kahanedes uurimisperioodil, jäädes siiski endiselt väga suureks võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega. Elementide puhul oli areng veelgi äkilisem: laovarud suurenesid 2009. ja 2011. aasta vahel enam kui 350 %. Ka elementide varud vähenesid uurimisperioodil, kuid jäid endiselt väga suureks võrrelduna vaatlusaluse perioodi algusega. Plaatide puhul liidu tootmisharu varud küll kahanesid 2009. ja 2010. aasta vahel üle 80 % tingituna müügimahu kasvust, kuid suurenesid seejärel kiiresti, ületades 2009. aasta taseme, ning kasvasid uurimisperioodil veel 65 protsendipunkti võrra.

(143)

Uurimine näitas, et praeguses ebasoodsas olukorras hoiaksid liidu tootjad samasuguse toote puhul laos pigem piiratud varusid ja toodaksid vastavalt tellimustele. Seetõttu on samasuguse toote laovarude kasv vaatlusalusel perioodil oluline tegur tuvastamaks, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(144)

Kasumlikkus ja rahavoog muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10-a

Moodulid – kasumlikkus ja rahavoog

Tabel 10-b

Elemendid – kasumlikkus ja rahavoog

Tabel 10-c

Plaadid – kasumlikkus ja rahavoog

(145)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse näitajaks võeti protsent, mille maksueelne puhaskasum samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus moodustab sellise müügi kogukäibest.

(146)

Samasuguse toote kasumlikkus langes vaatlusaluse perioodi jooksul järsult ja muutus kahjumiks. Kasumlikkus langes moodulite puhul 11 protsendipunkti, elementide puhul 49 protsendipunkti ja plaatide puhul 63 protsendipunkti.

(147)

Samasuguse toote kasumlikkus kasvas 2009. ja 2010. aasta vahel, kuid kahanes seejärel märkimisväärselt 2011. aastal, mil liidu tootmisharu teenis kahjumit, ning veelgi enam uurimisperioodil. Kahjum oli eriti suur elementide ja plaatide puhul.

(148)

Netorahavoog ehk valimisse kuuluvate liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada näitas 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal samuti süvenevalt negatiivset suundumust. Moodulite puhul vähenes rahavoog 10 protsendipunkti võrra, suurenedes veidi 2011. aastal ja tehes läbi suurima languse 2011. aasta ja uurimisperioodi vahel. Elementide ja plaatide puhul vähenes rahavoog rohkem kui moodulite puhul ja jõudis uurimisperioodil märkimisväärselt negatiivse tasemeni. Samasuguse tootega seotud rahavoog seega vähenes vaatlusalusel perioodil.

(149)

Alljärgnevad arvud näitavad valimisse kaasatud liidu tootjate kogu turuga seotud investeeringute ja investeeringutasuvuse arengut vaatlusalusel perioodil.

Tabel 11-a

Moodulid – investeeringud ja investeeringutasuvus

Tabel 11-b

Elemendid – investeeringud ja investeeringutasuvus

Tabel 11-c

Plaadid – investeeringud ja investeeringutasuvus

(150)

Eespool esitatud tabelist nähtub, et liidu tootmisharu suurendas 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal moodulite segmendis investeeringuid 171 % võrra. Investeeringud olid seotud peamiselt tootmisvõimsuse märkimisväärse suurendamisega. Samal perioodil aga vähenesid liidu tootmisharu investeeringud elementide segmendis 78 % ja plaatide segmendis 80 %; investeeriti peamiselt teadus- ja arendustegevusse ning tootmistehnoloogia ja -protsessi täiustamisse ja hooldamisse, et parandada tõhusust. Kuna liidu tootmisharu ei saanud endale vaatlusalusel perioodil lubada täiendavaid investeeringuid elementide ja plaatide segmendis, oli investeeringute tase uurimisperioodil suhteliselt madal. Kuna investeeringuid rahastati peamiselt rahavoost ja äriühingutevahelistest laenudest, mõjutas rahavoo vähenemine otseselt investeeringute mahtu.

(151)

Investeeringutasuvust väljendati kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest. Samasuguse toote investeeringutasuvus näitas 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kõigi kolme tooteliigi puhul samasuguseid negatiivseid suundumusi nagu teised finantstulemuste näitajad. Elementide ja plaatide segmendis toimus 2009. ja 2010. aastal küll tõus, kuid investeeringutasuvus kahanes märkimisväärselt 2011. aastal ja muutus negatiivseks. Moodulite puhul oli investeeringutasuvus negatiivne terve vaatlusaluse perioodi jooksul, välja arvatud 2010. aastal, mil see tõusis 19 %ni. Vaatlusaluse perioodi kokkuvõttes see kahanes, langedes uurimisperioodil –17 %ni elementide puhul, st 1 % võrra, jäädes siiski üsna negatiivsele tasemele (–19 %). Plaatide segmendis langes investeeringutasuvus pidevalt, jõudes uurimisperioodil –7 %ni. Kokkuvõttes oli samasuguse toote investeeringutasuvuse areng vaatlusalusel perioodil negatiivne.

(152)

Kapitali kaasamise võimet analüüsiti kogu turu ulatuses ja selle tulemusena leiti, et liidu tootmisharu võime samasuguse toote puhul raha genereerida järjest halvenes ja see halvendas liidu tootmisharu finantsolukorda.

(153)

Liidu tootmisharu olukorra analüüs näitas kõigi peamiste kahjunäitajate selget negatiivset suundumust. Üldise tarbimise kasvu taustal suurenes moodulite ja elementide toodang vaatlusalusel perioodil tervikuna. Müügimaht küll kasvas, kuid liidu tootmisharu turuosa kahanes uurimisperioodil, sest tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil rohkem. Keskmine müügihind langes järsult terve vaatlusaluse perioodi vältel, mis avaldas negatiivset mõju kõikidele finantstulemuste näitajatele, nagu kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(154)

Liidu tootmisharu müügimaht vaatlusalusel perioodil tervikuna kasvas. Müügimahu kasvuga kaasnes aga keskmise müügihinna tugev langus.

(155)

Huvitatud isikute poolt HRVst imporditud toodete maht ja turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil. Samal ajal alanesid pidevalt impordihinnad, lüües märkimisväärselt alla liidu tootmisharu keskmist hinda liidu turul.

(156)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharu ja konkreetselt valimisse kaasatud liidu tootjate olukord on hea. Väideti, et mõni kahjunäitaja, täpsemalt tootmismaht, tootmisvõimsus, müügimaht ja töötajate arv ning mõne valimisse kaasatud tootja puhul isegi kasumlikkus, on tõusmas ega osuta olulisele kahjule. Uurimistulemused ei kinnitanud neid väiteid, vaid näitasid paljude kahjunäitajate negatiivset suundumust, mis toetab järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(157)

Eespool märgitut arvestades kinnitas uurimine eelkõige seda, et müügihinnad on tootmiskuludest madalamad, avaldades negatiivset mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, mis muutus uurimisperioodil negatiivseks. Seepärast jõuti järeldusele, et kui dumpinguhinnaga importimine liidu turule jätkub, võib liidu tootmisharu kahjum viia tõenäoliselt samasuguse toote suuremahulisema tootmise püsiva lõpetamiseni. Seda näivad kinnitavat uurimisperioodiaegsed ja -järgsed suundumused, kuna mõni äriühing on kuulutanud ennast maksejõuetuks ja/või peatanud ajutiselt või lõplikult tootmise.

(158)

Eespool nimetatut arvestades jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(159)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks kontrolliti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju liidu tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(160)

Üks huvitatud isik väitis, et kuna vaatlusaluse toote turutingimused on liikmesriigiti erinevad, tuleks põhjusliku seose analüüs teha iga liikmesriigi kohta eraldi. Riiklikud toetuskavad määravad teatud ulatuses liikmesriikide turu suuruse. Ometi on uurimisel selgunud, et nõudlus ei sõltu üksnes toetuskavadest. Olenevalt geograafilisest asukohast (päikesepaiste) ja elektrihinnast on päikesepaneelid ilmselt saavutanud võrgupariteedi või on vähemalt selle lähedal, mis tähendab, et teatavaid investeeringuid tehakse toetuskavadest sõltumata. Seepärast ei olnud võimalik järeldada, et turutingimused sõltuvad eranditult toetuskavadest, ning sel põhjusel lükati kõnealune väide tagasi.

(161)

Uurimine näitas, et HRVst pärit dumpinguhinnaga import kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt: moodulite impordi maht suurenes rohkem kui 300 %, elementidel 482 % ja plaatidel 648 % ning nii moodulite kui ka elementide turuosa kasvas 17 protsendipunkti ja plaatide turuosa 27 protsendipunkti. Seega on leidnud kinnitust väide, et vaatlusaluse toote impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turuosa vähenemise vahel oli selge ajaline kokkulangevus. Uurimine kinnitas ka, et nagu põhjenduses 117 nenditud, lõi dumpinguhinnaga import uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla.

(162)

Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 64 % moodulite, 42 % elementide ja 40 % plaatide puhul, mis tõi kaasa hindade suurema allalöömise. Sellise hinnasurve juures tegi liidu tootmisharu tõsiseid pingutusi, et oma tootmiskulusid vähendada. Neile pingutustele vaatamata sundisid Hiina impordi erakordselt madalad hinnad liidu tootmisharu oma müügihinda veelgi alandama kasumit mittetootva tasemeni. Seega langes liidu tootmisharu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil drastiliselt ja kandis uurimisperioodil kahju.

(163)

Eespool kirjeldatud asjaolude põhjal järeldati, et Hiinast pärit importkaupade müügil ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi järjest suuremal turuosal, mis on liidu tootmisharu hindasid järjekindlalt alla löönud, on olnud otsustav roll liidu tootmisharu kantud kahjus, mis avaldub ennekõike viimase halvas finantsseisundis ja enamike kahjunäitajate halvenemises.

(164)

Moodulite impordi maht muudest kolmandatest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil 19 %, samal ajal kui turuosa vähenes 18,4 %-lt 6,8 %-le. HRV järel teine suurim eksportija on Taiwan.

(165)

Elementide impordi maht muudest kolmandatest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil 186 %, mis tähendas turuosa kasvu umbes 24 %-lt 2009. aastal kuni umbes 36 %-le uurimisperioodil. HRV järel on teine suurim elementide eksportija Taiwan, kelle impordi maht ja turuosa ületab suuresti teiste kolmandate riikide näitajaid, kuid jääb siiski HRV samadele näitajatele alla.

(166)

Plaatide impordi maht muudest kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil 19 % ja turuosa kahanes 13,4 %-lt 2009. aastal 8,5 %-le uurimisperioodil. Samamoodi nagu eespool osutatud toote puhul, on Taiwan HRV järel teine suurim plaatide eksportija. Siiski ei kasvanud Taiwani impordi maht ja turuosa märkimisväärselt ning jäid vaatlusalusel perioodil madalale tasemele.

(167)

Kolmandatest riikidest pärit moodulite, elementide ja plaatide impordihinnad olid keskmiselt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi keskmised ühikuhinnad. Taiwanist pärit impordi kohta kättesaadavatest andmetest ilmneb, et moodulite ja plaatide keskmine impordihind oli kõrgem kui Hiinast pärit moodulite ja plaatide keskmine impordihind, ehkki elementide keskmine impordihind oli samas vahemikus kui Hiinast imporditud elementide keskmine hind. Kuna puudus puudus üksikasjalik hinnateave eri tootetüüpide kohta, saab keskmiste hindade võrdlust kasutada üksnes viitena ning selle põhjal ei saa teha kindlaid järeldusi. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas pidevalt Taiwanist pärit elementide impordi maht ja saavutas lõpuks umbes 14 protsendipunkti suuruse turuosa. Samas oli uurimisaluste toodete kogumaht vaatamata turuosa kasvule väiksem kui HRV impordi maht ning nende hinnatase jäi üldiselt kõrgemaks, välja arvatud elementide hind uurimisperioodil. Nimetatud põhjustel ning eelkõige seoses muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa ja samuti selle hinnatasemega, mis on keskmiselt samaväärne liidu tootmisharu hinnatasemega või sellest kõrgem, võib esialgu järeldada, et kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvaldatud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

Tabel 12

Muudest kolmandatest riikidest pärit import ja selle turuosa

(168)

Nagu on märgitud põhjenduses 108, kasvas vaatlusalusel perioodil moodulite tarbimine liidus 221 %, elementide tarbimine 87 % ja plaatide tarbimine 29 %. Tarbimine saavutas tipptaseme 2011. aastal ja vähenes uurimisperioodil, kuigi jäi endiselt oluliselt kõrgemale tarbimisest vaatlusaluse perioodi alguses 2009. aastal. Liidu tootmisharu ei suutnud sellest tarbimiskasvust kasu saada, sest samal perioodil vähenes ta turuosa moodulite puhul 19 %-lt 13 %-le, elementide puhul 68 %-lt 38 %-le ja plaatide puhul 81 %-lt 59 %-le. Samal ajal kasvas HRV turuosa kuni 2011. aastani järsult ning stabiliseerus seejärel kogu uurimisperioodiks üsnagi kõrgel tasemel, kuigi tarbimine vähenes. Vaatamata asjaolule, et liidu tarbimine uurimisperioodi jooksul vähenes, aga HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusalusel perioodil kas jäi samaks (moodulite puhul) või suurenes (elementide ja plaatide puhul), kahjustades liidu tootmisharu, ei saa siiski järeldada, et tarbimise vähenemine oleks põhjustanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose katkemise.

(169)

Kättesaadavate andmete alusel on raske kindlaks teha, millises ulatuses sõltub nõudlus liikmesriikide toetuskavadest. Nagu põhjenduses 171 osutatud, on olemas suur hulk eri toetuskavasid ning nende ja nõudluse koostoime on väga komplitseeritud, mistõttu on nende täpset mõju keeruline koguseliselt väljendada. Samas viitavad kättesaadavad tõendid ka sellele, et isegi toetuskavade puudumise korral jääb nõudlus päikeseenergia järele alles ja see võib aja jooksul isegi kasvada, kuigi madalamal tasemel kui toetuskavade olemasolu korral. Sellega seoses väitis mitu isikut, et „võrgupariteet” (st olukord, kui päikeseenergia tootmiskulu on võrdne tavapärase energia tootmiskuluga) on mõnes liidu piirkonnas juba või peaaegu saavutatud. Uurimine ei ole kõnealuseid väiteid seni veel kinnitanud ning nende uurimine jätkub.

(170)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et liidu tootmisharu kantud kahju oli seotud liikmesriikides rakendatud soodustariifide alandamisega. Kõnealused kärped olid väidetavalt põhjustanud päikeseenergiaseadmete kasutamise vähenemise ja langetasid nõudlust uurimisaluse toote järele liidu turul, põhjustades sellega liidu tootmisharule olulist kahju.

(171)

Et toetada taastuvenergia tootmist, kehtestasid liikmesriigid soodustariifid, kvoodikohustused koos kaubeldavate roheliste sertifikaatidega, investeeringutoetused ja maksusoodustused. Teatavates liikmesriikides antakse toetust ka ELi struktuurifondidest. Kõige sagedamini rakendati päikeseenergia kasutamise toetamiseks soodustariife. Selles etapis keskenduti komisjoni analüüsis kõnealusele toetuskava liigile.

(172)

Soodustariifid kujutavad endast rahalise toetuse vahendit, mille eesmärk on saavutada taastuvenergia kasutamisel kohustuslikud riiklikud eesmärgid, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/28/EÜ (7) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Toetuse suurus ja soodustariifide toimimise viisid on liikmesriigiti erinevad. Võrguettevõtjad on soodustariifide abil kohustatud ostma päikeseenergiat selliste hindadega, mis tagavad päikeseenergiatootjatele (tavaliselt päikeseenergiaseadmete omanikele) nende kulude katmise ja mõistliku tasuvuse. Enamikul juhtudel kontrollitakse soodustariifide, nagu ka muude toetuskavade rakendamist kooskõlas riigiabi käsitlevate sätetega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 107 ja 108, mille abil välditakse elektritootjatele ülemäärase hüvitise andmist.

(173)

Vaatamata erinevustele liikmesriikide vahel võis seoses soodustariifide arenguga liidus täheldada kolme nähtust: i) soodustariifimäärade alandamist; ii) kogu soodustariifikava peatamist (Hispaania) ja iii) võimsuse künnise kehtestamist rahastamiseks abikõlblikele rajatistele ning samuti üldiste künniste kehtestamist aasta jooksul paigaldatud ja toetust saanud uuele võimsusele liikmesriigi tasandil. Paistab, et künnised kehtestati peamiselt 2012. aastal ja tõenäoliselt ei ole neil sellepärast mõju tarbimisele uurimisperioodi jooksul. Seega keskenduti analüüsis hiljutisele soodustariifide tühistamisele Hispaanias ja soodustariifimäärade alandamisele enamikus liikmesriikides. Analüüsiti, kas need mõjutasid nõudlust liidu turul või kas see võis põhjustada olulist kahju liidu tootmisharule. Sellega seoses arvati, et kuna soodustariifide muutumine avaldas mõju moodulite nõudlusele, siis juhtus sama ka elementide ja plaatide puhul. Kuna elemendid ja plaadid on moodulite tootmisel asendamatud ja neid ei kasutata muudes tootmisprotsessides, siis põhjustab väiksem nõudlus moodulite järele tõepoolest automaatselt väiksema nõudluse elementide ja plaatide järele.

(174)

Ehkki uurimine kinnitas seost soodustariifide muutumise ja tarbimise vahel, tehti uurimise käigus kindlaks, et tarbimise vähenemine 2011. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ei soodustanud põhjustatud seose katkemist HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 163. Uurimine näitas, et kui liidu tootmisharu olukord halvenes, siis suutsid eksportivad tootjad säilitada oma suure turuosa moodulite sektoris (80 %) ning isegi suurendada seda veidi elementide (22 %-lt 2011. aastal 25 %-le uurimisperioodil) ja plaatide (32 %-lt 2011. aastal 33 %-le uurimisperioodil) puhul. Samuti tuleks märkida, et moodulite keskmine hind liidus langes vaatlusalusel perioodil 53 % võrra ning seda peamiselt dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja olulise hinnasurve tõttu, mida see liidu turule avaldas. Seepärast ei saa liidu tootmisharu kasumlikkuse langust seostada peamiselt soodustariifide kärbetega.

(175)

Seega tõdeti, et soodustariifidega loodi nõudlust päikeseenergia järele ning et hiljutine soodustariifide tühistamine (nagu Hispaanias) ja alandamine teistes liikmesriikides vähendas uurimisaluse toote tarbimist uurimisperioodil, mis võis kaasa aidata liidu tootmisharu kantud kahjule. Samas ei vähenenud tarbimine uurimisperioodil selliselt, et see oleks põhjustanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose katkemise.

(176)

Mitu isikut väitis, et soodustariifide kärped muutsid päikeseenergiatööstusesse investeerimise investorite jaoks ebahuvitavaks ja vähendasid seega nõudlust vaatlusaluse toote järele liidus.

(177)

Lisaks sellele et uurimine kinnitas seost soodustariifimäärade ja päikeseenergiatööstusesse tehtavate investeeringute taseme vahel, tõendati ka, et investeeringud päikeseenergia tootmisesse on vähem sõltuvad päikesepaistelistes piirkondades, kus päikeseenergia tootmine on tõhusam, ja kõrgete elektrihindadega piirkondades. Uurimisel selguski, et soodustariifisüsteemi tühistamisele vaatamata tehakse investeeringuid endiselt (nt Hispaanias). Peale selle näitas uurimine, et investeerimisvõimalused päikeseenergiatööstusesse on endiselt huvipakkuvad ka madalate soodustariifimäärade juures.

(178)

Eespool esitatud asjaoludele tuginedes ei saa selgesti järeldada, et soodustariifide kärped oleksid muutnud päikeseenergiatööstusesse investeerimise investorite jaoks ebahuvitavaks ja oleksid sellega liidu tootmisharu kantud kahjule kaasa aidanud.

(179)

Üks huvitatud isik väitis, et soodustariifide vähendamine sundis liidu tootjaid oma hindu alandama, et säilitada nii investorite huvi fotoelektriliste seadmetega energia tootmise vastu kui ka suurenevat nõudlust ja majanduskasvu.

(180)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu oli sunnitud hindu alandama eelkõige dumpinguhinnaga impordi survel, aga mitte soodustariifide kärpimise tõttu. Sellele osutas asjaolu, et kõige suurem liidu tootmisharu hindade langus toimus 2010. ja 2011. aastal enne suuremaid soodustariifide kärpeid. Liidu tootmisharu hinnatasemest märkimisväärselt madalama hinnaga dumpinguhinnaga impordi kasv HRVst sundis liidu tootmisharu tõepoolest oma hindu märgatavalt alandama ja järjest madalamale tasemele.

(181)

Nimetatud põhjustel lükati väide tagasi.

(182)

Kokkuvõtvalt on soodustariifid olnud oluline tegur fotoelektriliste toodete turu arengus liidus ning tänu soodustariifidele kasvas ka uurimisaluse toote tarbimine. Samas aga näitas uurimine, et soodustariifide suurematele kärbetele vaatamata ei vähenenud tarbimine oluliselt. Seepärast tehakse esialgne järeldus, et soodustariifide muutmine ei põhjustanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose katkemist.

(183)

Mõni huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas liidu tootmisharule antud rahalise abi vähenemine. Selle väite toetuseks esitati andmed, mis tuginesid ühele liidu tootjale enne vaatlusalust perioodi (aastatel 2003 kuni 2006) antud subsiidiumidele.

(184)

Esitatud tõenditest ei selgunud ühtegi seost liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja ühele liidu tootjatest vaatlusalusele perioodile eelnenud ajal antud väidetava subsiidiumi vahel. Pealegi kuna kõnealune teave on pärit vaatlusalusele perioodile eelnenud ajast, ei näi see olevat asjakohane. Seepärast ei saanud luua seost liidu tootmisharule antud väidetava subsiidiumi ja tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Nimetatud põhjusel lükati väide tagasi.

(185)

Väideti, et liidu tootmisharule tekitas olulise kahju liigne tootmisvõimsus liidu turul ja maailmaturul üldiselt. Samuti väideti, et liigne tootmisvõimsus maailmaturul põhjustas praegu aset leidva liidu tootmisharu konsolideerumise ning et kantud kahju oli liiga paljude tootmisrajatiste tagajärg. Lisaks väitis mitu huvitatud isikut, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju oli liidu tootmisharu ise põhjustanud oma tootmisvõimsuse ülepaisutamisega. Mõni huvitatud isik väitis vastupidist, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas see, et liidu tootmisharu ei teinud vajalikke investeeringuid tootmisvõimsuse suurendamisse.

(186)

Kuigi liidu tootmisharu tõepoolest suurendas oma tootmisvõimsust, ei katnud selle kogutoodang vaatlusalusel perioodil suurenenud tarbimist liidu turul. Seega oli liidu tootmisharu tootmisvõimsuse suurendamine mõistlik ja järgis turu arengut, st tarbimise kasvu. Seepärast ei saa seda pidada kantud kahju põhjuseks.

(187)

Samuti ei kinnitanud uurimine sellest tulenevalt väidet, nagu ei oleks liidu tootmisharu investeerinud tootmisvõimsuse suurendamisse. Hoopis vastupidi – nagu eespool osutatud – liidu tootmisharu just suurendas vaatlusalusel perioodil järk-järgult oma tootmisvõimsust ning tal oli samal perioodil olemas vaba tootmisvõimsus, mis viitab sellele, et ta oli suuteline rahuldama täiendavat nõudlust. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(188)

Mõni huvitatud isik väitis, et kõik ettevõtjad turul, kaasa arvatud need, kes tegutsevad tootmisahela eelmises ja järgmises etapis, olid väga keerulises olukorras, mille oli põhjustanud liigne tootmisvõimsus maailmaturul ja sellest tulenenud turumuudatus. Seoses sellega väideti, et uurimisalune toode on muutunud tarbekaubaks, mille puhul üksiktootjad ei suuda enam hindu määrata, vaid mille hinnad alluvad ülemaailmsele nõudlusele ja pakkumisele. Väideti, et liidu tööstuse kantud olulise kahju on põhjustanud pigem kõnealune olukord kui dumpinguhinnaga import.

(189)

Uurimine kinnitas liigset tootmisvõimsust maailmaturul, eelkõige HRVs. Arvestades turumuudatust, mis väidetavalt muudaks uurimisaluse toote tarbekaubaks, ei õigustaks see siiski ebaõiglast hinnadünaamikat ja ebaõiglasi kaubandustavasid. Selles suhtes tuleks märkida, et liidu tootmisharus on toodetud ja müüdud uurimisalust toodet rohkem kui 20 aastat, samas kui vaatlusaluse toote tootmisharu HRVs tekkis alles hiljuti (umbes eelmise kümnendi keskel), mida siis köitsid soodustariifid ja muud liidu toetusmeetmed ning hiljem kasvav nõudlus.

(190)

Nimetatud põhjustel lükati väited tagasi.

(191)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharu kantud oluline kahju oli seotud polükristalse räni, plaatide tootmisel vajaliku põhitooraine hinna tõusuga. Väideti, et liidu tootmisharu sõlmis pikaajalised fikseeritud hinnaga tarnelepingud ega saanud seepärast kasu polükristalse räni hinna langusest vaatlusalusel perioodil.

(192)

Uurimise käigus selgus, et polükristalse räni hinnad kerkisid 2008. aastal, kuid langesid uuesti 2009. aastal ning 2010. aastal ja 2011. aasta alguses toimus üksnes väike hinnatõus. Uurimisperioodil langesid hinnad märgatavalt.

(193)

Uurimine näitas, et kuigi liidu tootmisharul olid polükristalse räni pikaajalised tarnelepingud, siis enamasti lepiti vastavalt polükristalse räni hinna arengusuundadele korduvläbirääkimistel uuesti kokku kõnealuste lepingute tingimustes ning lepingujärgsed hinnad jõudsid tasemeni, mis olid lähedal hetketuru hindadele, või olid neist mõnikord isegi madalamad.

(194)

Nimetatud põhjustel järeldatakse, et isegi kui mõnd konkreetset liidu tootjat on võib-olla mõjutanud polükristalse räni pikaajalised tarnelepingud, siis üldiselt liidu tootmisharu ei kannatanud nende pikaajaliste lepingute tõttu ja võis saada täielikku kasu polükristalse räni hindade langusest. Seepärast leiti, et pikaajalised lepingud ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule.

(195)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas tootmisprotsessi suur automatiseeritus. Väideti, et väiketootjad olid võrreldes suuremate, vertikaalselt integreeritud tootjatega ebasoodsas olukorras ning seepärast ei saa kõnealuste tootjate kantud kahju omistada dumpinguhinnaga impordile. Samuti väideti sellega seoses, et igal juhul on liidu tootmisharu üldiselt väike ega ole seepärast suuteline mastaabisäästu arvelt kasu saama.

(196)

Uurimine näitas, et ka väiketootjate tootmisprotsess liidu turul oli kõrgelt automatiseeritud, millel on positiivne mõju tootmiskuludele. Enamik liidu tootjaid on spetsialiseerunud toomisprotsessi ühele osale (kas plaadid, elemendid või moodulid), mis suurendas spetsialiseerumise kaudu nende konkurentsivõimet konkreetselt nende toodetava tooteliigi puhul. Seepärast lükati tagasi väide, et kõrge automatiseerituse oli liidu tootmisharu kantud kahju põhjus.

(197)

Mõni huvitatud isik väitis, et hinnasurve tõi endaga kaasa liidu tootmisharu konsolideerumise, mis omakorda põhjustas liidu tootmisharu kantud olulise kahju. Kuid uurimine näitas, et konsolideerumine oli pigem dumpinguhinnaga impordi tagajärg. Lisaks ei esitanud kõnealune isik ühtegi tõendit selle kohta, millisel määral oleks konsolideerumisprotsess võinud olla kantud kahju põhjus.

(198)

Samuti väideti, et kantud kahju põhjus on vertikaalse integratsiooni puudumine liidu tootmisharus. Üldiselt peaks vertikaalselt integreeritud tootjatel olema tavapärastes turutingimustes suurem kindlus oma tarneahelas, kuid uurimine näitas, et vertikaalselt integreeritud liidu tootmisharu osa ei suutnud vertikaalse integratsiooni eelist täielikult ära kasutada, sest dumpinguhinnaga impordi hinnasurve oli ülisuur. Pealegi ei suutnud liidu tootmisharu ja isegi liidu vertikaalselt integreeritud tootjad saada täielikku kasu kõrgest tootmisvõimsuse rakendamise tasemest ega saavutada sel moel mastaabisäästu. Samuti ei leitud uurimise käigus seost vertikaalse integratsiooni ja suurema kasumlikkuse vahel, sest suur hinnasurve on seda seost muutnud.

(199)

Mõni huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu ei ole piisavalt innovaatiline ja investeerib liiga vähe uude tehnoloogiasse. Siiski ei leitud uurimise käigus ühtegi tõendit, mis oleks neid väiteid kinnitanud. Otse vastupidi – uurimine näitas, et enamik liidu tootmisharu investeeringutest tehti uutesse masinatesse ning teadus- ja arendustegevusse ning et ülemaailmselt ei ole toodete tehnoloogias märkimisväärseid erinevusi.

(200)

Peale selle väitis üks huvitatud isik, et olulise kahju põhjustas puudulik projektide elluviimine (ebaõnnestunud projektid). Selles suhtes tuleks märkida, et väide ei olnud põhjendatud. Pealegi võiks mis tahes ebaõnnestunud projekti pidada pigem dumpinguhinnaga impordi tagajärjeks. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(201)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharu ei suutnud oma kulutusi õigeaegselt ratsionaliseerida, et reageerida arengutele maailmaturul. Teised isikud väitsid, et tööjõu- ja üldkulud on liidus kõrgemad kui HRVs.

(202)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu tootmiskulud vähenesid vaatlusalusel perioodil järjekindlalt, välja arvatud plaatide puhul, mille kulud vähenesid 2010. aastal, kuid kasvasid 2011. aastal ning kerkisid uurimisperioodil edasi, kuni jõudsid natuke kõrgemale kui vaatlusaluse perioodi alguses (vt põhjendus 138). Tootlikkus kasvas moodulite ja elementide puhul, kuid vähenes plaatide segmendis. Nagu eespool osutatud, ei olnud liidu tootmisharu suuteline HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi järsu tõusu ja sellele järgnenud märkimisväärse hinnasurve tõttu liidu turul kulude vähendamisest kasu saama.

(203)

Märgitakse, et HRV eksportivatel tootjatel ei ole tooraine (polükristalse räni) ja kasutatavate masinate osas konkurentsieelist, sest neid mõlemaid imporditi peamiselt liidust. Seoses tööjõu- ja üldkuludega tuleb märkida, et need moodustasid uurimisperioodil mooduli kogukulust keskmiselt vähem kui 10 % ega mänginud olulist rolli.

(204)

Peale selle väideti, et mõningad liidu tootjad hankisid plaate, elemente ja/või mooduleid asjaomasest riigist ning müüsid need tooted liidu turul edasi kui enda omad. Uurimise käigus selgus, et vaatlusaluse toote import liidu tootmisharusse oli vaid täiendav ja toimus võrreldes liidu enda tootmisega väga väikeses mahus ning seepärast ei saa seda pidada põhjusliku seose katkestajaks dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(205)

Seepärast pidi liidu tootmisharu tegema suuri jõupingutusi oma tootmishinna ratsionaliseerimiseks, et vastata HRVst pärit impordi langevatele hindadele. Vaatamata liidu tootmisharu jõupingutustele, ei suutnud kõnealune kulude vähendamine kajastuda müügihinnas, kuna dumpinguhinnaga import lõi hinnad märkimisväärselt alla.

(206)

Nimetatud põhjustel tuli kõik eespool esitatud väited tagasi lükata.

(207)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas konkurents kilest fotoelektriliste toodete ja muude fotoelektriliste tehnoloogiatega, sest nimetatud tehnoloogiad on omavahel asendatavad ja nende lõppkasutusala on sama.

(208)

Uurimine näitas, et kilest fotoelektrilisi tooteid toodetakse erinevatest toorainetest ning nendes ei kasutata kristalsest ränist plaate. Üldiselt on neil palju madalam muundamise kasutegur ja väiksem võimsus kui kristalsest ränist moodulitel. Selle tõttu ei saa neid kasutada piiratud pindadel, näiteks katustel, mis tähendab, et nad ei ole vaatlusaluse tootega täielikult vastastikku asendatavad. Järelikult kui kilest toodete ja vaatlusaluse toote vahel ongi mõningane konkurents, siis peetakse seda tähtsusetuks.

(209)

Seepärast ei tuvastanud uurimine seost liidu tootmisharu kantud kahju ning konkurentsi vahel kilest fotoelektriliste toodete ja muude fotoelektriliste tehnoloogiatega.

(210)

Nimetatud põhjustel tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(211)

Väideti, et finantskriisil ja majanduslangusel oli negatiivne mõju liidu tootmisharu juurdepääsule rahastamisallikatele ja seega põhjustasid need liidu tootmisharu kantud kahju.

(212)

Liidu tootmisharu võime kapitali kaasata vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt. Kuna päikeseenergiatööstus on kapitalimahukas, on suutlikkus kapitali kaasata määrava tähtsusega. Majanduslangusel oli teatav mõju liidu tootmisharu olukorrale. Samas näitas uurimine, et vaatamata liidu turu kasvule aastatel 2009 kuni 2011, halvenes liidu tootmisharu olukord HRVst pärit dumpinguhinnaga toodete tõttu, mis lõid liidu tootmisharu müügihindu tugevalt alla. Seepärast jõuti järeldusele, et piiratud juurdepääs rahastamisele oli suuresti negatiivse turukliima tagajärg, liidu tootmisharu olukord ja väljavaated aga dumpinguhinnaga impordi tagajärg. Seega, kui finantskriisil oligi teatav mõju liidu tootmisharu olukorrale, siis ei suutnud see katkestada dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost. Seepärast lükati väide tagasi.

(213)

Mõni huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu eksportmüük vähenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt: moodulite eksportmüük vähenes eelkõige 2009.– 2011. aastal ning elementide eksportmüük 2009. aasta ja 2012. aasta esimese kvartali vahel; see olevatki põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(214)

Nagu selgub allpool olevast tabelist, jäi moodulite ekspordi maht märkimisväärseks, vaatamata mõningasele vähenemisele uurimisperioodil, ning keskmine hinnatase uurimisperioodil oli kõrgem kui moodulite keskmine hind kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Seega ei saanud see olla liidu tootmisharu kantud kahju põhjus. Elementide segmendis moodustas ekspordimaht vaid umbes 12 % elementide kogutoodangust. Seepärast oleks sellel vaatamata uurimisperioodil kehtinud madalatele hindadele olnud liidu tootmisharu olukorrale üksnes piiratud mõju. Lisaks sellele moodustas plaatide eksport umbes 24 % tootmise kogumahust ning samuti vaatamata madalatele ekspordihindadele uurimisperioodil oleks selle mõju liidu tootmisharu olukorrale saanud olla vaid piiratud. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

Tabel 13-a

Moodulid

Tabel 13-b

Elemendid

Tabel 13-c

Plaadid

(215)

Nimetatud põhjustel leiti, et liidu tootmisharu ekspordijõudluse mõju ei olnud selline, mis oleks suutnud kaasa aidata liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule. Seepärast tuli huvitatud isikute sellekohased väited tagasi lükata.

(216)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas kildagaasimaardlate avastamine liidus ning väljavaade suurendada liidus odava kildagaasi tootmist on vähendanud avaliku ja erasektori investeeringuid taastuvenergiaprojektidesse.

(217)

Uurimise käigus leiti, et uurimisaluse toote tarbimine suurenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksull oluliselt, nagu on ka märgitud põhjenduses 108. Peale selle ei tuvastanud uurimine ühtegi tõendit selle kohta, et liidu tootmisharu kantud kahju oleks põhjustanud kildagaasimaardlate avastamine Euroopa Liidus. Seepärast lükati väide tagasi.

(218)

Sama isik väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustasid väikesed investeeringud päikeseenergia tootmisse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 arvestusühikute madalate turuhindade tõttu.

(219)

Siiski tõendeid ei esitatud ja uurimisel ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis oleks nimetatud väiteid kinnitanud. Vastupidi, uurimine näitas, et uurimisaluse toote tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Nimetatud põhjustel lükati väide tagasi.

(220)

Mõni huvitatud isik väitis, et vähemalt ühe liidu tootja kantud olulise kahju põhjuseks olid juhtkonna valed otsused. Kõnealused väited tuginesid raamatupidamise aastaaruannetele ja mõningasele teabele, mis sisaldus äriühingu ühe aktsionäri kirjas teistele aktsionäridele.

(221)

Andmed toimikus ei näidanud, et ükski kõnealuse äriühingu juhtkonna otsustest oleks olnud tavatu või mõtlematu või et sellel oleks olnud mõju kogu liidu tootmisharule. Seepärast lükati sellekohased väited tagasi.

(222)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustasid valitsuste muud poliitikameetmed, nagu taastuvenergiapoliitika, innovatsiooni edendamise poliitika, bürokraatia vähendamise poliitika, kaubanduse hõlbustamise poliitika ja võrkudele juurdepääsu käsitlevad määrused, sest kõnealused meetmed toovad kasu eksportivatele tootjatele. Aga isegi kui vastab tõele, et mõningad väidetud poliitikameetmetest võiksid hõlbustada importi muudest kolmandatest riikidest ja soodustada päikeseenergiatööstuse kasvu üldiselt, tooksid kõnealused poliitikameetmed kasu ka liidu tootmisharule. Lisaks ei peeta nende poliitikameetmete all silmas seda, et taoline import liitu peaks toimuma kahjulike dumpinguhindadega. Seepärast lükati need väited tagasi.

(223)

Uurimise käigus tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja HRVst pärit dumpinguhindadega impordi vahel. Analüüsiti ka muid võimalikke kahju põhjuseid, nagu importi muudest kolmandatest riikidest, tarbimist, soodustariife, liidu tootmisharule antud muud rahalist abi, liigset tootmisvõimsust, toorainehindade mõju, enda põhjustatud kahju, konkurentsi kilest toodete ja tehnoloogiatega, finantskriisi ja selle mõju, liidu tootmisharu ekspordijõudlust, kildagaasimaardlate avastamist Euroopa Liidus, juhtkonna otsuseid, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi, valitsuste muid poliitikameetmeid, ning leiti, et ükski neist ei katkestanud HRVst pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost.

(224)

Lähtudes eespool esitatud analüüsist, milles eristati põhjalikult kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldati see mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, tehti esialgne järeldus, et HRVst pärit dumpinguhindadega impordi ja uurimisperioodi jooksul liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on olemas põhjuslik seos.

(225)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuris komisjon, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta, on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide käesoleva menetlusega seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, fotoelektriliste toodete sektori eelneva ja järgneva kaubaturu ning vaatlusaluse toote importijate, kasutajate ja tarbijate huvide hindamisel.

(226)

Pärast uurimise algust andis endast teada umbes 150 ettevõtjat. Sõltumatutele importijatele, tootmisahela eelmise etapi ettevõtjatele (sealhulgas ühele toorainetootjale ja uurimisaluse toote tootmisseadmete tarnijatele), järgmise etapi ettevõtjatele (sealhulgas projektide väljatöötajatele ja seadmete paigaldajatele) ning Euroopa Tarbijaliitude Ametile kui tarbijaorganisatsioonile saadeti spetsiaalsed küsimustikud. Fotoelektriliste toodete sektorist esitas teavet kolm eri ettevõtjaid (liidu tootmisharu, tootmisahela eelmise etapi ettevõtjaid ja järgmise etapi ettevõtjaid) esindavat ühendust.

(227)

Uurimisperioodil andis liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisel ja müümisel otseselt tööd umbes 25 000 inimesele.

(228)

Uurimisel tehti kindlaks, et uurimisperioodil on asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga tooted tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju. Meenutagem, et mitu kahjunäitajat muutusid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Oluliselt olid mõjutatud eelkõige koostööd teinud liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajad, nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus. Tegelikult kandsid moodulite, elementide ja plaatide tootjad liidus kahju nii 2011. aastal kui ka uurimisperioodil. Sellest tulenevalt olid juba mõningad liidu tootjad sunnitud oma tootmisrajatisi sulgema, samas kui mõned teised olid muutumas maksejõuetuks. Meetmete puudumisel tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(229)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased turutingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul samasuguse toote hindu ühtlustada, et kajastada tootmiskulusid ja suurendada seeläbi kasumlikkust. Samuti võib eeldada, et ajutiste meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast, millel oleks tootmisharu üldisele finantsseisundile positiivne mõju. Lisaks peaks liidu tootmisharul tekkima parem juurdepääs kapitalile ning ta peaks suutma edaspidigi investeerida teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni fotoelektriliste toodete turul. Veel juhtis uurimine tähelepanu võimalusele, et need liidu tootjad, kes olid sunnitud Hiina impordi survel oma tootmise peatama, saavad oma majandustegevust taasalustada. Üldiselt ei tagataks kõnealuse stsenaariumi järgi mitte üksnes liidu tootmisharus uurimisperioodil olemas olnud 25 000 töökohta, vaid pakutaks ka põhjendatud väljavaadet tootmise edasiseks laiendamiseks ja töökohtade arvu suurendamiseks.

(230)

Kui meetmeid ei kehtestata, võib eeldada, et liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkus vähenevad veelgi. See tähendaks jätkusuutmatust lühikeses või keskpikas perspektiivis. Selle tagajärjel muutuksid lisaks suurele hulgale liidu tootjatele, kes on juba sunnitud turult lahkuma, nagu on märgitud põhjenduses 157, maksejõuetuks ka teised tootjad, mille tulemusel kaoks liidu tootmisharu lühikeses kuni keskpikas perspektiivis tõenäoliselt täielikult, mis omakorda avaldaks märkimisväärset mõju praegustele töökohtadele.

(231)

Seega jõuti esialgsele järeldusele, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(232)

Nagu põhjenduses 12 märgitud, oli kolmest valimisse kaasatud importijast vaid ühe peamine tegevusala vaatlusaluse tootega kauplemine.

(233)

Esitati väide, et meetmete kehtestamine vaatlusaluse toote suhtes mõjutab negatiivselt importijate majandustegevust. Esiteks ei tohiks tollimaksude kehtestamine kaasa tuua kogu impordi peatamist HRVst. Teiseks, kuigi võib eeldada, et meetmete kehtestamisel võib olla negatiivne mõju üksnes HRVst importivate importijate finantsseisundile seoses impordi võimaliku kasvuga muudest kolmandatest riikidest, peaks eri riikidest importijatel olema võimalik muuta oma tarneallikaid.

(234)

Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et meetmete kehtestamisel kavandatud suuruses võib olla teatav negatiivne mõju vaatlusaluse toote sõltumatute importijate olukorrale.

(235)

Tootmisahela eelmise etapi ettevõtjad tegelevad peamiselt tooraine tootmise ning uurimisaluse toote tootmisseadmete tootmise ja tehniliste küsimustega. Eelmise etapi ettevõtjatelt laekus küsimustikele kaheksa vastust. Kontrollimiseks külastati kaht ettevõtjat: ühte toorainetootjat ja ühte tootmisseadmete tootjat.

(236)

Üldiselt oli uurimisperioodil koostööd teinud kaheksa eelmise etapi ettevõtja uurimisaluse tootega seonduva tegevuse suhe nende kogutegevusse väga erinev ning vaid ühel moodustas see 100 % tema majandustegevusest, samas kui teistel jäi see 6 % ja 80 % vahele. Keskmiselt moodustas uurimisperioodil vaatlusaluse tootega seonduv tegevus umbes 41 % koostööd teinud eelmise etapi ettevõtjate kogutegevusest. Seoses töökohtadega töötas kaheksas koostööd teinud eelmise etapi ettevõttes uurimisperioodil umbes 4 200 inimest. Olenevalt sektorist ja äriühingust varieerus kasumlikkus kõrgest kuni kergelt negatiivseni. Uurimine näitas, et negatiivse kasumlikkusega ettevõtjad kandsid kahju liidu tootmisharu halvenenud seisundi tõttu, sest mõningad nende kaotatud kliendid olid uurimisaluse toote tootjad liidus, ja tarbimise vähenemise tõttu.

(237)

Liidu eelmise etapi ettevõtjate müük hõlmas liitu, HRVd ja muid kolmandaid riike. Uurimisperioodil jaotus müük järgmiselt: keskmiselt umbes 20 % müüdi liitu, peaaegu 50 % HRVsse ja umbes 30 % muudesse kolmandatesse riikidesse.

(238)

Nii mõnigi tootmisahela eelmise etapi sektori ettevõtja väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine mõjutaks negatiivselt nende majandustegevust, sest HRV on nende peamine eksporditurg. Väideti, et tollimaksud piiraksid oluliselt vaatlusaluse toote importi HRVst liitu, mille tulemusena vähendaks HRV polükristalse räni ja tootmisseadmete importi liidust. Seetõttu peaksid liidu tootmisahela eelmise etapi ettevõtjad väidetavalt vähendama oma majandustegevust ja töötajate arvu.

(239)

Kõigepealt tuleb märkida, et tollimaksu eesmärk ei ole mitte kaotada vaatlusaluse toote import Hiinast, vaid taastada võrdsed tingimused. Seega peaks import Hiinast jätkuvalt liidu turgu teataval tasemel varustama, kuid seda õiglaste hindade juures. Samuti näitas uurimine, et liidu eelmise etapi ettevõtjad tegutsevad maailmas eri riikide turgudel ega sõltu seetõttu üksnes HRVsse eksportimisest. Seega on mõistlik eeldada, et ülemaailmsel fotoelektriliste toodete turul võiksid liidu eelmise etapi ettevõtjad tõenäoliselt kompenseerida edaspidise ekspordi vähenemise HRVsse ekspordi arvel muudele turgudele, mis avalikkusele kättesaadavate turu-uuringute kohaselt eeldatavasti kasvavad. Igal juhul on Hiina fotoelektriliste toodete turul juba praegu palju liigset tootmisvõimsust ning seepärast on kaheldav, kas liidu masinatootjad suudaksid lühikeses kuni keskpikas perspektiivis rohkem tootmisseadmeid müüa.

(240)

Eespool esitatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et dumpinguvastaste tollimaksude mõju masinatootjatele ei oleks märkimisväärne, samal ajal kui mõju tooraine tarnijale võib lühiajalises perspektiivis olla negatiivne Hiinasse suunatud müügi võimaliku vähenemise tõttu.

(241)

Tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad tegelevad peamiselt projektide väljatöötamise, turunduse ja kommunikatsiooni ning fotoelektriliste seadmete paigaldamisega. Kuigi tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatelt laekus nende jaoks koostatud küsimustikule 13 vastust, olid neist vaid seitse piisavalt täielikud, et neid sisuliselt hinnata. Kontrollimiseks külastati kahte ettevõtjat, kes tegutsevad fotoelektriliste projektide arendamise ja seadmete paigaldamise valdkonnas. Analüüsides 36-lt koostööd teinud sõltumatult importijalt saadud vastuseid küsimustikule selgus, et osa neist peaks tegelikult kuuluma tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate alla, sest nende põhitegevus on seadmete paigaldamine. Kõnealust küsimust uuritakse täiendavalt edasise uurimise käigus.

(242)

Üldiselt on tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate vaatlusaluse tootega seonduv tegevus erinev võrreldes nende kogutegevusega. Uurimisperioodil moodustas see keskmiselt 41 %. Koostööd teinud ettevõtjate kasumlikkus uurimisaluse tootega seoses oli uurimisperioodil keskmiselt umbes 11 %. Uurimisperioodil töötas seitsmes koostööd teinud tootmisahela järgmise etapi ettevõttes umbes 550 inimest.

(243)

Väideti, et dumpinguvastased meetmed ei ole liidu huvides, sest need tõstavad moodulite hinda ja vähendavad sellega lõppkasutajate/tarbijate valmidust seadmeid paigaldada. Sellest tulenevalt oleks tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatel palju vähem tellimusi ning nad peaksid vähendama oma majandustegevust. Kõnealune hinnang põhines uurimise käigus Prognosi esitatud uuringul, mis käsitles töökohtade võimalikku kadumist. Uuringus prognoositakse, et kui tollimaksud kehtestatakse, siis on väga suur osa töökohtadest liidu fotoelektriliste toodete turul ohus. Uuringus kasutatakse Euroopa fotogalvaanikatööstuse ühenduse (European Photovoltaic Industry Association, EPIA) hinnangut, mille kohaselt oli 2011. aastal otseseid töökohti liidu fotoelektriliste toodete turu kõikides etappides, sealhulgas liidu tootjate, importijate, tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjate juures kokku 265 000. Võttes lähtepunktiks 2011. aasta hinnangu fotoelektriliste seadmetega seotud töökohtade koguarvu kohta, jõuti Prognosise uuringus järeldusele, et olenevalt tollimaksu määrast kaob kolme aasta jooksul praegusest 265 000 töökohast kuni 242 000. Enamik töökohti kaob väidetavalt järelturul, kus Prognosi väite kohaselt töötas 2011. aastal umbes 220 000 inimest.

(244)

Uurimine ei kinnitatud eespool esitatud stsenaariumi ning osutas palju väiksemale liidu fotoelektriliste toodete turuga otseselt seotud töökohtade arvule 2011. aastal, uurimisperioodil ja 2012. aastal.

(245)

Esiteks tekkis uurimisel kahtlus, kas Euroopa fotogalvaanikatööstuse ühendus on fotoelektriliste toodetega otsestelt seotud töökohtade koguarvu õigesti hinnanud. Kontrollvisiidil EPIAsse selgus eelkõige, et selle järelduse (265 000 töötajat) aluseks olevad andmed ei olnud täpsed ning nende põhjal ei saanud sellist järeldust teha. Tegelikult näitavad kontrollvisiidil saadud andmed, et 2011. aastal arvutatud fotoelektriliste toodetega otsestelt seotud töökohtade arvu vea ülemmäär võib olla kuni 20 %. Samuti sisaldab hinnang nii töökohtade arvu fotoelektriliste toodete sektoris muudes Euroopa riikides väljaspool Euroopa Liitu kui ka kilest toodete turuga seotud töökohti, mis jääb uurimisest välja.

(246)

Isegi kui meetmete mõju analüüsimisel kasutati esialgset hinnangut töökohtade arvu kohta, tuleb vaatamata nendele kahtlustele teha järgmised märkused. Hinnang hõlmab töökohti 2011. aastal Euroopa fotoelektriliste toodete turul, kui Euroopa Liidus paigaldati väga suurel arvul fotoelektrilisi seadmeid (koguvõimsus umbes 20 GW). On mõistlik eeldada, et seoses seadmete paigaldamise vähenemisega kuni umbes 17,5 GWni uurimisperioodil ja 15 GWni 2012. aastal vähenes vastavalt ka töökohtade arv eelkõige tootmisahela järgmises etapis, mis on otseselt seotud seadmete hulgaga. Ka üldsusele kättesaadavas erialases ajakirjanduses märgiti, et suurimal siseturul ehk Saksamaal vähenes 2011. ja 2012. aasta vahel töökohtade arv fotoelektriliste toodete sektoris, sealhulgas tootmises, 128 000-lt 100 000-le. Lisaks tekkisid uurimisel ka tõsised kahtlused selle kohta, kas see arv ikka sisaldas vaid täistööajaga töökohti ja üksnes fotoelektriliste toodete tööstuses. Sellega seoses selgus uurimise käigus, et eelkõige järelturul (seadmed) on fotoelektriliste toodetega seotud tegevus enamasti vaid üks osa palju laiemast majandustegevusest, mis on eeskätt seotud kütte- ja elektriseadmete, torutöödega jne.

(247)

Eespool kirjeldatu põhjal võib arvata, et kuigi meetmete kehtestamine võib tõenäoliselt tõsta uurimisaluse toote hinda liidus, mistõttu paigaldatakse lühiajalises perspektiivis vähem fotoelektrilisi seadmeid. Sellele vaatamata võib see kõnealuses turusektoris töökohti üksnes vähesel määral negatiivselt mõjutada, kui arvestada järgmisi asjaolusid. Esiteks moodustab fotoelektriliste toodetega seotud tegevus vähemalt mõne paigaldaja jaoks üksnes osa tema majandustegevusest, mis on lisaks ka hooajaline. Seepärast peaksid paigaldajad, juhul kui nõudlus fotoelektriliste seadmete järele väheneb, suutma tegeleda ka muude töödega. Kuna ELi tasandil kokku lepitud taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid on liikmesriikidele juriidiliselt siduvad, tuleks eeldada, et nõudluse vähenemine päikeseenergiaseadmete järele tähendab suuremat nõudlust muude taastuvenergia vormide ja energiatõhususe järele. Paljudel tootmisahela järgmise etapi töötajatel on tõenäoliselt olemas vajalikud oskused, millega saada kasu kõnealustes naabersektorites kasvanud nõudluse arvelt. Teiseks peaksid paigaldajad suutma seoses praeguse kasumiga tootmisahela järgmises etapis (vt põhjendus 242) hinnatõusu osaliselt enda kanda võtta, piirates niimoodi selle mõju lõpphindadele ja nõudlusele fotoelektriliste seadmete järele.

(248)

Üldsusele kättesaadavates prognoosides nõudluse kohta fotoelektriliste seadmete järele märgitakse, et sõltumata tollimaksu kehtestamisest nõudlus 2013. aastal tõenäoliselt väheneb (2013. aastal jääb seadmete paigaldamine 9,8 GW ja 16,5 GW vahele), millel oleks igal juhul negatiivne mõju töökohtade arvule järelturul.

(249)

Lõpuks märgitakse, et kõnealune fotoelektriliste seadmete hinnatõus toimub tõenäoliselt igal juhul, sest HRVst liidu turule tarnitav toodang näib olevat suuresti kahjumlik ning selline olukord ei ole jätkusuutlik.

(250)

Eespool nimetatut arvestades tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude mõju tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatele oleks piiratud ja lühiajalises perspektiivis negatiivne, sest seadmete paigaldamine väheneb rohkem kui suuremate uurimiskeskuste kohases ilma tollimaksudeta võrdlusstsenaariumis, ja sellises ulatuses, mille võrra tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad ei suuda osa tollimaksust enda kanda võtta. Vaatamata sellele, et nõudlus fotoelektriliste seadmete järele ilmselt väheneb, peaksid paigaldajad suutma tegelda ka muude töödega, olgu need siis seotud kas muude keskkonnasõbralike energiaallikatega või paigaldajate peamise majandustegevusega, nagu eespool osutatud.

(251)

Ükski otseselt lõppkasutajate huve esindav isik, näiteks tarbijaühing, ei esitanud vastuväiteid. Antud juhul viidatakse kaht liiki lõppkasutajatele: tarbijatele (kodumajapidamised) ja teistele lõppkasutajatele (nt asutused, äriühingud). Uurimise käigus selgus, et tarbijate tellitud oli üksnes veerand praegu liidus olevatest fotoelektrilistest seadmetest (väiksemad, katusele paigaldatavad seadmed). Muud seadmed (maapinnale paigaldatavad, suuremate mõõtmetega tööstuslikuks ja kaubanduslikuks kasutamiseks ette nähtud seadmed) olid tellinud teised lõpptarbijad.

(252)

Mitu isikut väitis, et kui dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse, siis kannatavad tarbijad fotoelektriliste moodulite hinnatõusu pärast. Ehkki tollimaksude tõttu fotoelektriliste moodulite hinnad ELi turul eeldatavasti veidi tõusevad, on tõenäoline, et tarbijaid ja teisi lõppkasutajaid mõjutab see üksnes piiratud mahus, sest uurimise käigus selgus, et mooduli hind moodustab kuni 50 % fotoelektrilise seadme kogukulust. Seoses projektide väljatöötajate ja paigaldajate teenitud kasumimarginaalidega on mõistlik eeldada, et mooduli lõplik hinnatõus võib tarbija jaoks leida vähemalt osalise leevenduse. Kättesaadavate tõendite põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et kavandatava tollimaksu võtab vähemalt osaliselt enda kanda tarneahel ning see ei pruugi tingimata kaasa tuua hinnatõusu tarbijate jaoks jaetasandil.

(253)

Samuti tuleb märkida, et kui tollimakse ei kehtestata, siis jääb liidu tootmisharu tõenäolisel kadumisel tarbijatele tulevikus üksnes üks moodulite tarneallikas. Kõnealuse stsenaariumi puhul tugevdaksid Hiina eksportivad tootjad oma väga head turupositsiooni veelgi ning ka see võib endaga lühikeses ja keskpikas perspektiivis kaasa tuua hinnatõusu tarbijate/lõppkasutajate kahjuks. Nagu eespool märgitud, toimub hinnatõus tõenäoliselt niikuinii, arvestades asjaolu, et HRV tootmine on kahjumit tootev.

(254)

Eespool märgitut arvestades tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamisel oleks üldiselt piiratud mõju tarbijatele ja teistele lõppkasutajatele. See ei sõltu riiklike toetuskavade rollist nõudluse suurendamisel fotoelektriliste seadmete järele, nagu on esitatud ka põhjenduses 182. Kui riiklikud toetuskavad kohandatakse päikesepaneelide kõrgemate hindadega (kõrgemate soodustariifide abil), võib mõju tarbijatele olla olematu.