EUR-Lex El acceso al Derecho de la Unión Europea

Volver a la página principal de EUR-Lex

Este documento es un extracto de la web EUR-Lex

Documento 32013H0730(04)

Nõukogu soovitus, 9. juuli 2013 , milles käsitletakse Tšehhi Vabariigi 2013. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Tšehhi Vabariigi 2013. aasta lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta

ELT C 217, 30.7.2013, p. 14/17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Estatuto jurídico del documento Vigente

30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/14


NÕUKOGU SOOVITUS,

9. juuli 2013,

milles käsitletakse Tšehhi Vabariigi 2013. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Tšehhi Vabariigi 2013. aasta lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta

2013/C 217/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

29. juunil 2012 võtsid liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus tegevusraamistik liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

10. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse (3) ("2012. aasta soovitus") Tšehhi Vabariigi 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Tšehhi Vabariigi 2012.–2015. aasta lähenemisprogrammi kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (4) põhjal vastu teise häiremehhanismi aruande, milles ei määratletud Tšehhi Vabariiki liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

Tšehhi Vabariik esitas 17. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja 26. aprillil 2013 oma 2012.–2016. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Lähtudes määruse (EÜ) nr 1466/97 kohaselt lähenemisprogrammile antud hinnangust, on nõukogu arvamusel, et Tšehhi Vabariik on ajavahemikul 2009–2012 vähendanud valitsemissektori eelarve puudujääki 1,4 % (5) SKPst tänu olulistele eelarve konsolideerimise püüdlustele ning praeguste ootuste kohaselt püsib riik ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel graafikus. Lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Lähenemisprogrammi järgi peaks SKP reaalkasv olema 2013. aastal 0 % ja 2014. aastal 1,2 %, võrreldes komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis toodud -0,4 protsendiga 2013. aastal ja 1,6 protsendiga 2014. aastal. Lähenemisprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on hoida valitsemissektori eelarve puudujääk allpool aluslepingus sätestatud kontrollväärtust, mis on 3 % SKPst. Valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärk (2,8 % SKPst 2013. aastal) on kooskõlas nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituses kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2013. aastal 2,9 % SKPst ja 2014. aastal 3 % SKPst. Eelarvetulemus võib 2013. aastal osutuda oodatust halvemaks täiendavate korrigeerimiste tõttu ELi vahendite tagasimaksmises. Positiivse poole pealt märgitakse, et telekommunikatsiooni uute sagedusalade kavandatava oksjoniga seotud ühekordsed tulud võivad viia oodatust parema eelarvetulemuseni 2013. aastal.

Lähenemisprogrammis kinnitatakse eelnevat keskpika perioodi puudujäägieesmärki 1 % SKPst, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. (Ümberarvutatud) struktuurne eelarvepuudujääk peaks prognoosi kohaselt suurenema 2014. aastal 0,3 %, 2015. aastal 0,2 % ja 2016. aastal 0,5 % SKPst; seega ei nähta lähenemisprogrammis ette kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas, mis ei ole kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Valitsemissektori kulutuste kasvumäär on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis ettenähtud kulueesmärgiga 2014. aastal, kuid kaldub kõrvale 0,3 % võrra SKPst 2015. aastal ja 0,5 % võrra SKPst 2016. aastal, eeldades paranemist 0,5 % SKPst keskpika perioodi eesmärgi suunas, mis on komisjoni hinnangul asjakohane. Lähenemisprogrammi järgi kasvab võla suhe SKPsse prognoosi kohaselt programmiperioodi vältel jätkuvalt, kuigi aeglustuvas tempos ning saavutab 51,9 % SKPst 2016. aastal.

(10)

Kiiret ja kestvat taastumist Tšehhi Vabariigis takistavad avaliku sektori investeeringukulude korduvad kärped. Majanduskasvu soodustavate ja mitmekordistava mõjuga kulutuste tagamine (sealhulgas ELi vahenditest kaasrahastatavad projektid) aitab elavdada majandust ning ühtlasi jõuda lähemale pikaajaliste probleemide lahendamisele. Majanduskasvule võib märkimisväärset mõju avaldada see, kui prioriteediks seatakse kulutused meetmetele, mille eesmärk on suurendada tööhõivet, edendada teadustegevust ja innovatsiooni, haridust, lapsehoiuteenuseid ja infrastruktuuriprojekte. Samal ajal on äärmiselt tähtis tagada selliste kulutuste seaduslikkus, korrektsus ja tõhusus.

(11)

Maksureformiga saavutati 2012. aastal tagasihoidlikku edu. Kuigi kinnisvara võõrandamismaksu suurendati, ei tehtud midagi korduvate omandimaksude väga madala taseme tõstmiseks. Loobutud on süsinikdioksiidimaksu kehtestamise plaanidest, samuti kütmiseks kasutatava maagaasi aktsiisist vabastamise tühistamise plaanidest. Energia tegelik maksumäär on allpool ELi keskmist ja sõidukimaksud on endiselt väga madalad. Endiselt on lahendamata struktuursed probleemid töö maksustamisel, mis eriti mõjutab madala sissetulekuga isikuid ja osalise tööajaga töötajaid. Väga vähe tehti selleks, et vähendada erinevusi töövõtjate ja füüsilisest isikute ettevõtjate maksustamises. Tšehhi Vabariigil on arenguruumi ka maksuhalduse tõhususe edasisel tõstmisel. Mis puutub ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu, kavatseb valitsus 2015. aastal luua asutuse, mille ainupädevusse kuuluks maksude kogumine; nii saaks maksuhaldust tulemuslikult lihtsustada ja praeguse süsteemi keerukust vähendada. Reformi varjuküljeks on aga see, et üksikisiku tulumaksu, tervishoiu ja sotsiaalmaksete maksubaase ei ühtlustata, mistõttu suur osa reformist tulenevast võimalikust kasust jääb saamata.

(12)

Tšehhi Vabariigi mahajäämus jätkusuutlikkuses moodustab 5,0 % SKPst, mis on kõrgem ELi keskmisest. Mahajäämus kajastab suuresti elanikkonna vananemisega seotud prognoositavaid pikaajalisi kulusid, mis tulenevad pensionikulutuste ning tervishoiu ja pikaajalise hooldusega seotud kulude eeldatavast kasvust. Seadusjärgse pensioniea, eriti meeste seadusjärgse pensioniea tõstmise tempo on aeglane. Kui võrreldes kehtivates õigusaktides sätestatuga tõstetaks tegelikku pensioniiga, viies pensioniea või pensionihüvitised paremini vastavusse muutustega oodatavas elueas, tugevdaks see oluliselt süsteemi jätkusuutlikkust. Nimetatud muudatuste täiendamine indekseerimisvalemi läbivaatamise ja selle hindadel põhinevaks muutmisega annaks kokkuhoidu, kui seda rakendataks pikemas perspektiivis.

(13)

Vastupidiselt 2012. aasta soovitusele kehtestas valitsus 2013. aastal eelpensioniskeemi, millega antakse võimalus saada pensioni kuni viis aastat enne seadusjärgsesse pensioniikka jõudmist. Eelpensione hakatakse maksma (kolmandast) pensionisambast. Kuid riik toetab nimetatud sammast väga suurel määral otseste kaasmaksete ja maksete maksusoodustuse kaudu. Vaatamata sellele, et valitsuse ootuste kohaselt vastavad skeemile juurdepääsu saamiseks vajalikele kõlblikkuskriteeriumidele vaid vähesed isikud, võimaldab meede soodustatud isikutel varem omandatud riiklikku toetust kasutada eesmärgil, mis on vastuolus pikema tööea soodustamise poliitikaga.

(14)

Tervishoiu ja pikaajalise hooldusega seotud kulude eeldatav kasv mõjutab samuti märkimisväärselt elanikkonna vananemisega seotud kulude kasvu ja suurt mahajäämust jätkusuutlikkuses. Viimastel aastatel on Tšehhi Vabariigis viidud ellu reforme, mille eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi tõhusat toimimist kulude kokkuhoiu ja turupõhisemate lahenduste kaudu. Kuid probleemid ei ole kadunud. Teiste liikmesriikidega võrreldes kaldub Tšehhi tervishoiusüsteem olema liiga haiglaravikeskne, mis tekitab ebatõhusust. Raviteenuste osutamist kliiniliselt sobivaimal ja kulutasuvaimal viisil saab veel parandada, näiteks suurendades päevakirurgia osakaalu ja vähendades patsientide aktiivravihaiglas viibimise liiga pikka aega.

(15)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) viimastest prognoosidest ilmneb, et naiste ja meeste tööhõivemäärade täielik ühtlustamine peataks kogu tööjõu prognoositud vähenemise ja suurendaks SKPd elaniku kohta 2030. aastaks lausa 16,5 % võrra. Valitsus esitas 22. mail 2013 eelnõu „lasterühmade” loomise kohta, mida juhiksid elukutselised lapsehoidjad; teenuseosutajatele ja osalevatele perekondadele pakutaks maksusoodustusi. Liigutakse õiges suunas, kuid tegemist on siiski ainult osalise lahendusega lapsehoiuprobleemile. Lapsehoiuvõimaluste jätkuva vähesuse tõttu (eriti alla kolmeaastaste laste puhul) on vaja veelgi suurendada eelarvetoetust eelkooliealiste laste riiklikele hoiuteenustele. Lahendamata on ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööturul osalemise ja tööalase konkurentsivõime probleem: on võimalik tõhustada riiklike tööturuasutuste tulemuslikkust.

(16)

2012. aasta soovituses avaliku halduse kohta oli eraldi välja toodud vajadus suurendada avaliku halduse tõhusust ja hoogustada võitlust korruptsiooni vastu. Tšehhi 2011.–2012. aasta korruptsioonivastase strateegia kohaste prioriteetsete õigusaktide vastuvõtmisel aga erilist edasiminekut toimunud ei ole. Uuele korruptsioonivastasele strateegiale aastateks 2013–2014, mille valitsus 2013. aasta jaanuaris vastu võttis, peab järgnema oluliste prioriteetsete õigusaktide, näiteks avalike teenistujate seaduse viivitamatu vastuvõtmine. Nimetatud uues seaduses tuleb asjakohaselt eristada poliitilistel kaalutlustel ametissenimetatud isikuid mittepoliitilistest töötajatest, tagada riigiametnike sõltumatus ning luua hästitoimiv teenistuskäigu süsteem, mis vähendaks suurt kaadrivoolavust. Tšehhi Vabariik on teinud olulisi edusamme 2012. aasta aprillis jõustunud riigihangete seaduse rakendamisel. Kuid kohalikud ametiasutused on teada andnud riigihangete seaduse rakendamisel tekkinud raskustest. Mis puutub ELi vahendite rakendamisse, viidi suurem osa tegevuskavas esitatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tugevdamise meetmetest ellu 2012. aasta lõpuks. Tšehhi ametiasutused peavad siiski tagama pideva järelevalve tegevuskava rakendamise üle.

(17)

Kohustusliku hariduse tasandil on Tšehhi õpilaste tulemused rahvusvahelises võrdluses suhteliselt keskpärased. Matemaatikas ja loodusteadustes on haridustulemused aja jooksul aga kiiresti halvenenud. Tšehhi ametiasutused on olukorrale reageerinud meetmetega, mille abil töötataks välja hariduse miinimumstandardid, mida kasutataks õpilaste üleriigiliseks eksamineerimiseks. Kuid välja tuleks töötada veel integreeritum süsteem, mis tagaks, et eksamid halvasti sooritanud õpilased, õpetajad ja koolid saavad süstemaatilist toetust; see aitaks reformi abil saavutada paremaid tulemusi. Tšehhi kõrgharidussüsteemi ees seisev peamine väljakutse on kindlustada, et aina suureneval hulgal üliõpilastel on olemas tööturul edu saavutamiseks vajalikud oskused. Arutusel on kõrgkooli seaduse muutmine, et kehtestada diferentseeritud rahastamiskord ja parandada akrediteerimist. Tegemist on oluliste ja ambitsioonikate ettepanekutega, ehkki nende tegelik mõju sõltub reformi lõplikust ülesehitusest. Ametiasutustel on kavas vastu võtta ka muudetud hindamisstandardid teadusasutuste rahastamise jaoks. Kvaliteedinäitajate osakaalu suurendamine, sealhulgas koostöö tõhustamine ettevõtlussektoriga, aitaks Tšehhi teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemil saavutada kõrgema pädevustaseme.

(18)

Tšehhi Vabariik kuulub nende liidu liikmesriikide hulka, kus on kõige enam reguleeritud kutsealasid. 2012. aastal viidi läbi avalik konsultatsioon kutsealade reguleeriva raamistiku läbivaatamise kohta; selle tulemusi esitletakse 2013. aastal. Tegemist on olulise sammuga takistuste vähendamisel või kõrvaldamisel nende kutsealade puhul, mille reguleerimine ei ole osutunud vajalikuks või on leitud olevat ülemäärane (sealhulgas kohustusliku praktika pikkus) ja hõlpsam juurdepääs sellistele kutsealadele võib suurendada tööhõivet ja majanduskasvu. Viimastel aastatel toimunud arengule vaatamata on Tšehhi Vabariigi energiamahukus endiselt üks liidu suurimaid ning hoonete energiatõhusus on madal.

(19)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Tšehhi Vabariigi majanduspoliitikat. Hinnatud on riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Tšehhi Vabariigi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse liidu tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–7.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

SOOVITAB Tšehhi Vabariigil võtta ajavahemikus 2013–2014 järgmisi meetmeid:

1.

Täita 2013. aasta eelarve vastavalt kavandatule, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2013. aastal jätkusuutlikul viisil ja saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes täpsustatud struktuuriline kohandamine. Aastaks 2014 ja pärast seda tugevdada ja rangelt rakendada eelarvestrateegiat, mida toetavad küllaldaselt konkreetsed meetmed, et tagada piisavad fiskaalmeetmed vajalike edusammude tegemiseks keskpika perioodi eesmärgi saavutamisel. Seada prioriteediks majanduskasvu soosivad kulutused, sealhulgas õigeaegselt lõpetada pooleliolevad projektid, mida kaasrahastatakse ELi vahenditest praeguse finantsraamistiku kohaselt.

2.

Vähendada tööjõu maksustamise kõrget taset, viies maksustamise üle valdkondadesse, mis majanduskasvu vähem pärsivad, näiteks korduvad eluasememaksud ja sõidukimaksud. Veelgi vähendada erinevusi töövõtjate ja füüsilisest isikute ettevõtjate maksustamises. Parandada maksukohustuste täitmist ja vähendada nõuete täitmisest tulenevaid kulusid, luues asutuse, mille ainupädevusse kuuluks maksude kogumine ning ühtlustada üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksete ja tervishoiumaksete maksubaasid.

3.

Tõsta tegelikku pensionile jäämise iga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse muutustega oodatavas elueas ning muuta indekseerimismehhanismi. Lisada pensioniea tõstmisele meetmed, millega soodustatakse eakate töötajate tööhõivet, et tõsta tööturult väljumise iga ja vähendada ennetähtaegselt tööturult lahkumise võimalusi. Eelkõige lõpetada eelpensioniskeemi riiklik toetamine. Võtta meetmeid tervishoiukulude kulutasuvuse oluliseks suurendamiseks, eriti haiglaravis.

4.

Teha täiendavaid jõupingutusi riiklike tööturuasutuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks. Suurendada märkimisväärselt lapsehoiuteenuste kättesaadavust eelkõige kuni kolmeaastaste laste puhul, kaasates ka romade lapsed, võttes selleks vastu lastehoiuteenuste seaduse ja rakendades seda ning tõstes nii riiklike kui eraõiguslike lastehoiuteenuste suutlikkust.

5.

Tagada 2013.–2014. aasta korruptsioonivastase strateegia elluviimine. Võtta vastu avalike teenistujate seadus, millega tagataks stabiilne, tõhus ja professionaalne riigi haldamise teenus. Parandada ELi vahendite haldamist, pidades silmas 2014-2020 programmiperioodi. Suurendada riigihangete mahtu kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

6.

Luua kohustusliku hariduse hindamise ulatuslik raamistik ja võtta sihipäraseid meetmeid nende koolide toetamiseks, mille haridustulemused on kehvad. Võtta vastu meetmed akrediteerimise ja kõrghariduse rahastamise parandamiseks. Suurendada teadusasutuste tulemuspõhise rahastamise osakaalu.

7.

Käimasolevale läbivaatamisele tuginedes jätkata tööd reguleeritud kutsealasid käsitleva reformiga, vähendades tõkkeid ja tegevuspiiranguid kutsealadele sisenemisel või kaotades need juhul, kui need on põhjendamatud. Võtta lisameetmeid energiatõhususe parandamiseks hoone- ja tööstussektoris.

Brüssel, 9. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŠADŽIUS


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2)  Kehtivad 2013. aastal vastavalt nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsusele 2013/208/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 118, 30.4.2013, lk 21).

(3)  ELT C 219, 24.7.2012, lk 17.

(4)  ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(5)  2012. aasta valitsemissektori eelarve puudujääk hõlmab kirikutele makstavat rahalist kompensatsiooni käsitleva seaduse vastuvõtmisest tulenevat ühekordset puudujääki suurendavat mõju (1,5 % SKPst).

(6)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.


Arriba