26.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/1

(1)

Euroopa noortesse praegu tehtavad investeeringud annavad pikaajalist kasu ja aitavad saavutada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Liit võidaks aktiivse, innovatiivse ja kvalifitseeritud tööjõu loodud hüvedest ning väldiks samas äärmiselt suuri kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturust, haridusest ja koolitusest; neid kulusid hinnatakse praegu 1,2 %-le SKPst.

(2)

Noori on kriis tabanud eriti rängalt. Nad on haavatavad, sest nende elus on parajasti üleminekuperiood, mil neil puuduvad töökogemused, vahel jääb vajaka haridusest ja koolitusest ning tihtipeale ka sotsiaaltagatistest; piiratud on noorte juurdepääs rahalistele vahenditele ning töötingimused on ebakindlad. Rohkem mõjutavad madal palk ja ebakindlad töötingimused tõenäoliselt noori naisi, sest noortel lapsevanematel, eelkõige noortel emadel puuduvad piisavad võimalused töö- ja eraelu tasakaalustamiseks. Lisaks on noori, kes on eriti ebasoodsas olukorras või diskrimineerimisohus. Seepärast on vaja võtta asjakohaseid toetavaid meetmeid, tunnistades samas aga noorte isiklikku vastutust oma tee leidmisel majandusliku tegevuse juurde.

(3)

Euroopas on praegu 7,5 miljonit noort, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, ning see moodustab 12,9 % Euroopa noortest (vanuses 15–24). Paljudel neist on lõpetatud üksnes teise taseme hariduse alumine aste ning nad on haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunud. Veelgi enam, paljud on sisserändajad või ebasoodsa taustaga. Selliste noorte rühm, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, hõlmab väga erinevate vajadustega noorte alarühmi.

(4)

30,1 % alla 25aastastest töötutest liidus on olnud ilma tööta kauem kui 12 kuud. Järjest enam on ka noori, kes ei otsigi aktiivselt tööd, mistõttu võivad nad jääda struktuurse toetuseta, mis aitaks neil tööturule naasta. Uuringud näitavad, et noorte töötus võib põhjustada püsivat kahju: suureneb oht uuesti töötuks jääda, võivad väheneda tulevased sissetulekud, tekivad inimkapitali kaod, vaesus kandub ühest põlvkonnast teise või väheneb motivatsioon luua perekonda, mõjutades negatiivselt demograafilist arengut.

(5)

Mõiste „noortegarantii” tähistab olukorda, kus noored saavad nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Haridustee jätkamine hõlmaks ka kvaliteetseid koolitusprogramme, mille tulemuseks oleks tunnustatud kutsekvalifikatsioon.

(6)

Noortegarantii aitaks kaasa järgmise kolme strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgi saavutamisele: vanuserühmas 20–64 peab tööhõive määr olema 75 %, haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal peab jääma alla 10 % ning vähemalt 20 miljonit inimest tuleb vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest välja tuua.

(7)

Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes, mille nõukogu võttis vastu oma 21. oktoobri 2010. aasta otsuses 2010/707/EL, (1) eriti 7. ja 8. suunises kutsutakse liikmesriike üles edendama noorte kaasamist tööturule ning aitama koostöös tööturu osapooltega noori, eriti tööturul, hariduses ja koolituses mitteosalevaid noori esimese töökoha leidmisel ja esimese töökogemuse hankimisel või jätkuhariduse ja -koolituse võimaluste, sealhulgas õpipoisiõppe võimaluste leidmisel, ning sekkuma noorte töötuks jäämise korral kiirelt.

(8)

Juba 2005. aastal, kui nõukogu võttis 12. juuli 2005. aasta otsusega 2005/600/EÜ (2) vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised, nõustus ta, et igale noorele pakutakse kuue kuu jooksul töötuks jäämisest uue alguse võimalust. 15. juuli 2008. aasta otsusega 2008/618/EÜ (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta) (3) lühendas nõukogu seda ajavahemikku haridussüsteemist varakult lahkunud noorte puhul nelja kuuni.

(9)

Oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooniga noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (4) kutsus Euroopa Parlament komisjoni ja nõukogu üles algatama Euroopa noortegarantii, kindlustades igale liidu noorele õiguse, et talle pakutakse tööd, praktikakohta, lisakoolitust või kombineeritud töö- ja koolitusprogrammi pärast maksimaalselt neljakuulist töötuse perioodi.

(10)

15. septembri 2010. aasta teatises „Noorte liikuvus” kutsus komisjon liikmesriike üles käivitama noortegarantiisid, mille rakendamine on seni olnud väga piiratud. Teatises tuleks rõhutada ja veel kord kinnitada, et liikmesriikidel tuleb selle eesmärgi poole püüelda, aidates samas kaasa selliste noortegarantii kavade kujundamisele, rakendamisele ja hindamisele.

(11)

Oma 17. juunil 2011. aasta järeldustes, mis käsitlevad noorte tööhõive edendamist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutmiseks, kutsus nõukogu liikmesriike üles kiiresti sekkuma, pakkudes jätkukoolitust, (ümber)õpet või aktiveerimismeetmeid noortele, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, sealhulgas varakult haridussüsteemist lahkunud noortele. Eesmärgiks on suunata need noored tagasi haridusellu, koolitustele või tööturule lühima võimaliku aja jooksul ning vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Nõukogu tunnistas, et tööturu killustatus võib noortele avaldada ebasoodsat mõju, ning kutsus liikmesriike üles sellise killustatuse probleemiga tegelema.

(12)

Nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovituses varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (5) keskenduti tõenditel põhineva, laiaulatusliku ja valdkondadevahelise poliitika väljatöötamisele, mis hõlmab meetmeid, millega aidatakse haridussüsteemist varakult lahkunutel jätkata haridusteed ning tugevdada haridus- ja koolitussüsteemide ning tööhõivesektori vahelist sidet. 2012. aasta eelarvet ette valmistades toetas Euroopa Parlament kirjeldatud lähenemisviisi ja palus komisjonil rakendada ettevalmistavaid meetmeid noortegarantiide käivitamise toetamiseks liikmesriikides.

(13)

Tööhõivepaketis, mille komisjon oma 18. aprilli 2012. aasta teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” ette pani, kutsus ta liikmesriike, tööturu osapooli ja muid sidusrühmi üles otsima aktiivselt lahendusi praegustele tööhõivealastele väljakutsetele liidus, eriti noorte töötuse probleemile. Komisjon tõstis esile sellised suure töökohtade loomise potentsiaaliga sektorid nagu roheline majandus, tervishoid, sotsiaalhooldus ja informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning esitas sellest lähtudes kolm asjakohast tegevuskava järelmeetmete kohta. Seejärel juhtis komisjon oma 10. oktoobri 2012. aasta teatises „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” tähelepanu ka kuuele tööstusinnovatsiooniks võimalusi pakkuvale prioriteetsele valdkonnale, mis aitavad kaasa üleminekule vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele. Tööhõivepaketis rõhutas komisjon samuti seda, et olulist rolli täidaks ettevõtliku hoiaku propageerimine, stardiabi teenuste ja mikrorahastamise parem kättesaadavus ning kavade loomine töötushüvitiste muutmiseks starditoetusteks, seda ka noorte puhul. Lisaks esitatakse tööhõivepaketis ettepanek kasutada palgatoetusi uute töötajate värbamise hoogustamiseks ja vähendada sihipäraselt maksukoormust (peamiselt tööandja sotsiaalkindlustusmakseid) tööhõive parandamise nimel ning samuti teostada töökaitsealaste õigusaktide tasakaalustatud reforme, millega saaks võimaldada noortele juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele.

(14)

Oma 24. mai 2012. aasta resolutsioonis noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta pöördus Euroopa Parlament liikmesriikide poole, et need võtaksid riigi tasandil kiirelt konkreetseid meetmeid tagamaks, et noored leiaksid nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist kas inimväärse töö või võimaluse edasi õppida või saada välja- või ümberõpet. Euroopa Parlament rõhutas, et noortegarantii kava peaks tõhusalt parandama selliste noorte olukorda, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, ning järk-järgult lahendama noorte töötuse probleem liidus.

(15)

Oma 29. juuni 2012. aasta järeldustes julgustas Euroopa Ülemkogu liikmesriike tegutsema tõhusamalt noorte tööhõive suurendamise nimel, järgides eesmärki, mille kohaselt saavad noored mõne kuu jooksul pärast kooli lõpetamist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Ülemkogu kinnitas, et selliseid meetmeid võib toetada Euroopa Sotsiaalfondist ja et liikmesriigid peaksid kasutama fondist saadavaid toetusi ajutiste värbamistoetuste rahastamiseks.

(16)

Komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatises „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” selgitatakse liidu panust sellesse töösse haridusvaldkonna perspektiivist. Teatis käsitleb haridus- ja koolitussüsteemide reformimise ja tõhususega seotud põhiküsimusi: viia oskuste pakkumine vastavusse tööturu praeguste ja tulevaste vajadustega, stimuleerida avatud ja paindlikke õppimisviise ning edendada koostööd kõigi sidusrühmade vahel, sealhulgas ka rahastamisküsimustes.

(17)

Oma 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (6) soovitas nõukogu, et liikmesriigid kehtestaksid hiljemalt 2018. aastaks – kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega ja nagu nad peavad asjakohaseks – mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise meetmed.

(18)

Oma 28. novembri 2012. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutas komisjon, et liikmesriigid peaksid tagama noortele ülemineku koolist tööle ning välja töötama ja rakendama noortegarantii kavad, mille kohaselt saavad kõik alla 25-aastased noored nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.

(19)

Oma järeldustes mitmeaastase finantsraamistiku kohta otsustas Euroopa Ülemkogu 8. veebruaril 2013 luua noorte tööhõive algatuse, mille jaoks eraldatakse ajavahemikuks 2014–2020 kuus miljardit eurot, et toetada 5. detsembri 2012. aastal komisjoni ette pandud noorte tööhõivepaketis esitatud meetmeid ning eelkõige noortegarantiid.

(20)

Noortegarantii rakendamiseks tuleb luua toetusmeetmeid hõlmav kava, mida kohandataks vastavalt riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele oludele. Sellised meetmed lähtuvad kuuest kesksest valdkonnast, milleks on partnerluspõhiste lähenemisviiside väljatöötamine, varane sekkumine ja aktiveerimine, tööturule integreerumist toetavad meetmed, liidu vahendite kasutamine, kava hindamine ja pidev täiustamine ning selle kiireloomuline rakendamine. Peamine eesmärk on ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist, parandada tööalast konkurentsivõimet ja kõrvaldada praktilised tõkked tööhõives. Meetmeid võib toetada liidu fondide vahenditest ja neid tuleb pidevalt jälgida ja täiustada.

(21)

Kvaliteetsete töö-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimaluste loomise jaoks on äärmiselt oluline tagada tõhus koordineerimine ja partnerlus valdkondade (tööhõive, haridus, noored, sotsiaalküsimused jne) vahel.

(22)

Noortegarantii kavade puhul tuleks arvesse võtta liikmesriikide erinevusi ja nende erinevaid lähtepositsioone noorte töötuse, institutsionaalse korralduse ja tööturul osalejate suutlikkuse valdkonnas. Samuti tuleks arvesse võtta erinevaid olukordi riikide eelarvete ja rahaliste vahendite eraldamisega seotud finantspiirangute puhul. 2013. aasta majanduskasvu analüüsis on komisjon märkinud, et haridusse investeerimist tuleb pidada prioriteediks ja võimaluse korral suurendada, tagades samas selliste kulude tõhususe. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka tööturuasutuste ja aktiivse tööturupoliitika – näiteks töötutele suunatud väljaõppe ja noortegarantii kavade – ulatuse ja tõhususe säilitamisele ning tugevdamisele. Selliste kavade loomine on oluline pikas perspektiivis, kuid vaja on ka kiiresti toimivaid lahendusi, et leevendada majanduskriisi laastavat mõju tööturule,

1.

Tagada, et kuni 25aastased noored saavad hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.

Noortegarantii kava luues arvestavad liikmesriigid selliseid üldisi probleeme nagu asjaolu, et noored ei ole homogeenne ja sarnase sotsiaalse taustaga rühm, vastastikustel kohustustel põhinevat lähenemisviisi ning vajadust tegeleda tsüklilise tööturult eemaloleku riskiga.

Noortegarantii elluviimise lähtepunkt noorele peaks olema enese registreerimine tööturuasutuses ning juhul, kui on tegemist tööturul, hariduses ja koolituses mitteosalevate noortega, kes ei ole tööturuasutustes registreeritud, peavad liikmesriigid kindlaks määrama võrdväärse lähtepunkti noortegarantii elluviimiseks sama neljakuulise tähtaja jooksul.

Noortegarantii kavad peaksid põhinema järgmistel suunistel, lähtudes riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest ning pöörates tähelepanu sihtrühmaks olevate noorte soole ja erinevustele.

2.

Määrata kindlaks asjaomane riigiasutus, kes vastutab noortegarantii väljatöötamise ja haldamise ning eri tasandite ja sektorite vaheliste partnerluste koordineerimise eest. Kui liikmesriigil ei ole põhiseadusest tulenevatel põhjustel võimalik määrata kindlaks üks riigiasutus, määratakse kindlaks mitu riigiasutust, hoides nende arvu minimaalsena ja määrates kindlaks ühe kontaktpunkti, kellega komisjon saab noortegarantii rakendamise küsimustes suhelda.

3.

Tagada noortele täielik juurdepääs teabele saadaolevate teenuste ja toetuse kohta, tugevdades koostööd tööturuasutuste, karjäärinõustajate, haridus- ja koolitusasutuste ja noorte tugiteenuste osutajate vahel, kasutades selleks täiel määral kõiki asjakohaseid teabekanaleid.

4.

Tugevdada partnerlussuhteid tööandjate ja asjakohaste tööturul osalejate (tööturuasutused, eri tasandite valitsusasutused, ametiühingud ja noorteasutused) vahel, eesmärgiga luua noorte jaoks aktiivselt töö-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimalusi.

5.

Luua partnerlussuhteid avaliku ja erasektori tööturuasutuste, haridus- ja koolitusasutuste, karjäärinõustamisteenuste ja muude spetsialiseerunud noorteteenuste pakkujate (valitsusvälised organisatsioonid, noortekeskused ja -ühendused) vahel, kes aitavad töötusest, tööturult eemalolekust või haridussüsteemist sujuvalt tööturule siseneda.

6.

Tagada tööturu osapoolte aktiivne kaasamine noortele suunatud poliitika kavandamisse ja rakendamisse kõigil tasanditel ning suunata algatuste seas tekkiv sünergia õpipoisiõppe- ja praktikakavade väljatöötamisse.

7.

Konsulteerida noortegarantii kava kavandamisel ja edasiarendamisel ka noortega ja/või noorteorganisatsioonidega või neid nimetatud tegevustesse kaasata, et kohandada teenused abivajajate vajadustele vastavaks ning kasutada noorte ja/või noorteorganisatsioonide abi noortegarantiid käsitlevas teavitustegevuses.

8.

Töötada välja noortele suunatud tõhusad teavitusstrateegiad, sealhulgas teabe- ja teavituskampaaniad, mis mõjutaksid noori end registreerima tööturuasutustes, keskendudes haavatavatele, paljude raskete probleemidega (sotsiaalne tõrjutus, vaesus või diskrimineerimine) silmitsi seisvatele noortele ja sellistele noortele, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, võttes arvesse noorte erinevaid taustu (eelkõige vaesus, puue, madal haridustase, kuulumine rahvusvähemusse, sisserändaja taust).

9.

Kaaluda keskuste loomist, et noori paremini toetada ja tegeleda võimaliku teadmatusega olemasolevate pakkumiste vallas; selleks võiks näiteks luua organisatsiooni, mis tagaks kõikide asjaomaste asutuste ja organisatsioonide, eriti noortegarantii haldamise eest vastutava riigiasutuse vahelise koordineerimise, nii et oleks võimalik jagada teavet koolist lahkuvate ja eriti selliste noorte kohta, kes tõenäoliselt jäävad hätta töö leidmisel ega jätka haridusteed.

10.

Tagada tööturuasutuste suutlikkus pakkuda koostöös muude noori toetavate partneritega personaalset nõustamist ja personaalse tegevuskava koostamist, hõlmates ka individuaalseid toetuskavasid, tuginedes vastastikuste kohustuste põhimõttele juba algetapist alates ja järjepidevatele järelmeetmetele, et ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist ning tagada liikumine hariduse ja koolituse või tööhõive suunas.

11.

Pakkuda haridussüsteemist varakult lahkunud noortele ja madala kvalifikatsiooniga noortele võimalusi haridus- ja koolitustee jätkamiseks või osalemiseks teist võimalust pakkuvates haridusprogrammides, mis tagavad sellise õpikeskkonna, mis vastab noore konkreetsele vajadusele ja võimaldab tal omandada puuduva kvalifikatsiooni.

12.

Tagada, et noortegarantii raames oskuste ja pädevuste arendamiseks võetavate meetmetega aidatakse lahendada oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi ja täidetakse tööjõunõudluse vajadusi.

13.

Tagada, et oskuste ja pädevuste edendamine hõlmab ka IKT-alaseid ja digitaalseid oskusi. Edendada erialaste teadmiste ja oskuste staatust, tagades, et IKT õppekavad ja tunnistused on standarditega kooskõlas ja rahvusvaheliselt võrreldavad.

14.

Innustada koole, sealhulgas kutsehariduskeskusi ja tööturuasutusi pidevalt tegelema noorte ettevõtlusalase ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alase edendustöö ja nõustamisega, muuhulgas ettevõtluskursuste korraldamise teel.

15.

Rakendama 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta.

16.

Vähendada vajaduse korral palgaväliseid tööjõukulusid, et suurendada noorte väljavaateid tööd leida.

17.

Kasutada sihipäraseid ja hästi läbimõeldud palga- ja värbamistoetusi, et julgustada tööandjaid looma just noorte, eriti tööturult eemale jäänute jaoks uusi töövõimalusi, näiteks õpipoisiõppe, praktika või tööle suunamise vallas, järgides seejuures kehtivaid riigiabi eeskirju.

18.

Edendada töötajate liikuvust, teavitades noori tööpakkumistest ja praktika- ja õpipoisiõppevõimalustest ja vastavatest toetustest eri piirkondades ja riikides, kasutades selleks näiteks teenuseid ja kavasid, millega toetatakse inimeste tööalast liikumist liidus. Tagada, et noored, kes leiavad tööd teises piirkonnas või liikmesriigis, saaksid piisavat toetust uue keskkonnaga kohanemiseks.

19.

Tagada rohkem tugiteenuseid idufirmade jaoks ja tõsta teadlikkust füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud võimaluste ja väljavaadete valdkonnas, sealhulgas tihendades koostööd tööturuasutuste ning äritegevust toetavate ja (mikro)krediiti pakkuvate asutuste vahel.

20.

Tõhustada mehhanisme selliste noorte toetamiseks, kes aktiveerimiskavadest välja langevad ega saa enam hüvitisi.

21.

Kasutada täielikult ja igakülgselt ära ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendeid ajavahemikuks 2014–2020, et toetada noortegarantii kavade loomist, kui see on kooskõlas riigi oludega. Tagada, et noortegarantii loetakse prioriteediks ja selle väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldatakse noortegarantii kavade loomisega seotud ressursid, hõlmates ka sihipäraste värbamistoetuste võimalikku rahastamist Euroopa Sotsiaalfondist. Kasutada täielikult ära programmiperioodi 2007–2013 raames veel saadaolevad rahalised vahendid.

22.

Eelseisvaks programmiperioodiks 2014–2020 partnerluslepingut ette valmistades pöörata piisavalt tähelepanu noortegarantii kavade rakendamisega seotud konkreetsetele eesmärkidele, kui see on kooskõlas riigi oludega, ning esitada tegevuskavades nende meetmete kirjeldus, mille rahastamist taotletakse Euroopa Sotsiaalfondi asjakohaste prioriteetsete investeeringute raames. Eelkõige puudutab see meetmeid tööhõives, hariduses ja koolituses mitteosalevate noorte jätkusuutlikuks kaasamiseks tööturule, toetust noortele ettevõtjatele ning sotsiaalsetele ettevõtetele ja nende panuse andmise toetamiseks konkreetsete eesmärkide saavutamise nimel.

23.

Kasutada võimalusel noorte tööhõive algatust täielikult ja igakülgselt noortegarantii rakendamise eesmärgil.

24.

Jälgida ja hinnata kõiki noortegarantii kavade kohaseid meetmeid, et oleks võimalik välja töötada tõenditel põhinevad tegevuspõhimõtted ja sekkumismeetmed, tuginedes sellele, mis, kus ja miks toimib, tagades seeläbi ressursside tõhusa kasutuse ja positiivse investeeringutasuvuse. Pidada ajakohastatud arvestust noortegarantii väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldatud rahaliste vahendite üle, eriti ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade raames.

25.

Edendada vastastikust õppimist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, hõlmates kõiki noorte töötuse vastases võitluses osalejaid, et täiustada tulevaste noortegarantii kavade ülesehitust ja tulemusi. Kasutada vajaduse korral täielikult ära noortegarantii kavade ettevalmistamise käigus toetust saanud projektide tulemusi.

26.

Tugevdada kõikide noortegarantii väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega seotud sidusrühmade, sealhulgas asjaomaste tööturuasutuste suutlikkust, et kõrvaldada kõik algatuse arengut takistavad sise- ja välistegurid, mis on seotud poliitikaga ja sellega, kuidas nimetatud kavasid välja töötatakse.

27.

Rakendada noortegarantii kavasid võimalikult kiiresti. Nende liikmesriikide puhul, kes on suurtes eelarvelistes raskustes ja kus on kõige rohkem tööhõives, hariduses ega koolituses mitteosalevaid noori või kus on kõige kõrgemad noorte töötuse määrad, võib kaaluda ka järkjärgulist rakendamist.

28.

Tagada, et nimetatud kavad integreeritakse nõuetekohaselt tulevastesse liidu kaasrahastatavatesse programmidesse, soovitavalt ajavahemikuks 2014–2020 kavandatava mitmeaastase finantsraamistiku algusest. Noortegarantii kavade rakendamisel võivad liikmesriigid toetust saada noorte tööhõive algatusest.

1.

Julgustama liikmesriike kasutama parimal moel Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, tegutsedes kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi programmiperioodiks 2014–2020 määratud asjakohaste investeerimisprioriteetidega, ning vajaduse korral noorte tööhõive algatust, et toetada noortegarantii kavade kui noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ja asjakohase ennetustegevuse poliitilise vahendi väljatöötamist ja rakendamist.

2.

Toetama liidu ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) programmitööd, sealhulgas vastastikuse õppimise, koostöövõrkude loomise ja tehnilise abi kaudu.

3.

Kasutama uue sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi võimalusi, et koguda heade tavade näiteid noortegarantii kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

4.

Kasutama Euroopa tööhõivealast vastastikuse õppe programmi, et julgustada liikmesriike jagama kogemusi ja vahetama häid tavasid.

5.

Jälgima pidevalt noortegarantii arengut ja andma regulaarselt aru noortegarantii kavade ülesehituse, rakendamise ja tulemustega seotud arengu kohta Euroopa tööturuasutuste võrgustiku iga-aastase tööprogrammi raames. Tagama, et asjakohaselt teavitatakse ka tööhõivekomiteed.

6.

Jälgima noortegarantii kavade käesoleva soovituse kohast rakendamist, kasutades selleks tööhõivekomitee mitmepoolset seiret Euroopa poolaasta raames, ning analüüsima elluviidava poliitika mõju ning käsitleb vajaduse korral liikmesriikidele esitatavaid riigipõhiseid soovitusi, tuginedes liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistele.

7.

Toetama meetmeid, mis on mõeldud noortegarantii loomist käsitleva teadlikkuse suurendamiseks liikmesriikides, kasutades selleks Euroopa noorteportaali, eriti selle teabekampaaniaid.