20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/924

(1)

Pidades silmas, et viimastel aastatel on loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused märkimisväärselt sagenenud ja raskenenud ning tulevikus võivad eelkõige kliimamuutuste ning mitme loodusliku ja tehnoloogilise ohu võimaliku vastasmõju tõttu toimuvad õnnetused oma kaugeleulatuvate ja pikaajaliste tagajärgedega olla tõenäoliselt veelgi äärmuslikumad ja keerulisemad, muutub järjest olulisemaks integreeritud lähenemisviis õnnetuste ohjamisele. Euroopa Liit peaks edendama solidaarsust ning toetama, täiendama ja lihtsustama liikmesriikide kodanikukaitsealaste meetmete koordineerimist, et parandada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide tulemuslikkust.

(2)

Ühenduse kodanikukaitse mehhanism kehtestati nõukogu otsusega 2001/792/EÜ, Euratom (2), mis sõnastati uuesti nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (3). Selle mehhanismi rahastamine oli tagatud nõukogu otsusega 2007/162/EÜ, Euratom (4), millega kehtestati kodanikukaitse rahastamisvahend („rahastamisvahend”). Nimetatud otsuses on sätestatud, et liidu rahalist abi saab anda selleks, et aidata suurendada suurõnnetustele reageerimise tõhusust, ning selleks, et aidata tõhustada mis tahes liiki hädaolukordade ennetuseks ja nendeks valmisolekuks võetavaid meetmeid, ning samuti jätkata varem nõukogu otsuse 1999/847/EÜ (5) alusel võetud meetmeid. Rahastamisvahend kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

(3)

Liidu kodanikukaitse mehhanismi („liidu mehhanism”) abiga tagatakse eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse igasuguste loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste eest, sealhulgas keskkonnaõnnetuste, merereostuse ning ägedate tervisega seotud hädaolukordade eest nii liidus kui ka väljaspool seda. Liidu mehhanismi alusel pakutavat kodanikukaitset ja muud hädaolukordadele suunatud abi võib taotleda kõigi kõnealuste õnnetuste puhul, et täiendada kannatanud riigi reageerimisvõimeid. Terroriaktide ning tuuma- või kiirgusõnnetuste puhul peaks liidu mehhanism hõlmama valmisoleku- ja reageerimismeetmeid üksnes kodanikukaitse vallas.

(4)

Liidu mehhanism peaks samuti aitama kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 222 rakendamisele, võimaldades vajaduse korral oma ressursside ja suutlikkuse kasutamist.

(5)

Liidu mehhanism kujutab endast Euroopa solidaarsuse nähtavat väljendust, tagades praktilise ja õigeaegse panuse õnnetuste ennetamisse ja nendeks valmisolekusse ning õnnetustele ja õnnetuste ohule reageerimisse, ilma et see takistaks asjakohaste juhtpõhimõtete ja asjakohase korra kohaldamist kodanikukaitse vallas. Seepärast ei tohiks käesolev otsus mõjutada liikmesriikide vastastikuseid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad otsuses käsitletud teemadega seotud kahe- või mitmepoolsetest lepingutest, ega ka liikmesriikide vastutust kaitsta oma territooriumil inimesi, keskkonda ja vara.

(6)

Liidu mehhanismi rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta asjakohaseid liidu õigusakte ja rahvusvahelisi kohustusi ning ära kasutada koostoimet asjaomaste liidu algatustega, nagu Maa seire Euroopa programm (Copernicus), elutähtsate taristute kaitse Euroopa programm (EPCIP) ning ühine teabejagamiskeskkond (CISE).

(7)

Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste roll õnnetuste ohjamises on väga oluline. Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsusi on vaja seega asjakohaselt kaasata käesoleva otsuse alusel teostatavasse tegevusse kooskõlas liikmesriikide riiklike struktuuridega.

(8)

Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses ülioluline ning see nõuab edasisi meetmeid, nagu on nõutud nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldustes ning Euroopa Parlamendi 21. septembri 2010. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” kohta. Liidu mehhanism peaks sisaldama liidu õnnetuseriski ennetamise meetmete üldist poliitikaraamistikku, mille eesmärk on saavutada kõrgemal tasemel kaitse õnnetuste vastu ja vastupanuvõime neile, ennetades või vähendades nende mõju ning parandades ennetuskultuuri, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste tõenäolist mõju ja vajadust sobivate kohanemismeetmete järele. Seda silmas pidades on olulised riskihindamised, riskijuhtimise planeerimine, iga liikmesriigi poolt riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil läbi viidud riskijuhtimissuutlikkuse hindamine, mis hõlmab vajaduse korral muid asjakohaseid teenistusi, liidu tasandil koostatud ülevaade riskidest ja vastastikused eksperdihinnangud, et tagada integreeritud lähenemisviis õnnetuste ohjamisele, mis ühendab riskiennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeid. Seetõttu peaks liidu mehhanism hõlmama üldist raamistikku riskide ja riskijuhtimissuutlikkuse kohta teabe jagamiseks, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 346 kohaldamist, millega tagatakse, et ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

(9)

Toetades Euroopale huvi pakkuvate riikidevaheliste tuvastamise, varajase hoiatamise ja häiresüsteemide edasiarendamist ja paremat integreerimist, peaks liit abistama liikmesriike õnnetustele reageerimiseks ja liidu kodanike hoiatamiseks vajaliku aja minimeerimisel. Kõnealused süsteemid peaksid arvesse võtma olemasolevaid ja tulevasi teabeallikaid ja -süsteeme ning neile tuginema, innustades samal ajal asjakohaste uute tehnoloogiate kasutamist.

(10)

Liidu mehhanism peaks sisaldama üldist poliitikaraamistikku, mille eesmärk on pidevalt parandada kodanikukaitsesüsteemide ja -teenistuste, nende personali ja elanikkonna valmisolekut liidus. See peaks hõlmama õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alast õppuste programmi, saadud kogemusi käsitlevat programmi ning koolitusprogramme ja -võrgustikku liidu ja liikmesriikide tasandil, nagu nõutakse nõukogu 27. novembri 2008. aasta järeldustes suurõnnetustele reageerimise Euroopa koolituse korra kohta.

(11)

Kodanikukaitsealase koostöö tugevdamiseks ning liikmesriikide koordineeritud ühise kiirreageerimisvõime parandamiseks tuleks jätkata kodanikukaitse abimissioonidel kasutatavate sekkumismoodulite väljatöötamist, mis koosneksid ühe või mitme liikmesriigi ressurssidest ning mille eesmärk oleks täielik koostoimimisvõime. Kõnealused moodulid tuleks organiseerida liikmesriikide tasandil ning peaksid kuuluma nende käsutamisõiguse ja kontrolli alla.

(12)

Liidu mehhanism peaks lihtsustama abimissioonide mobiliseerimist ja koordineerimist. Liidu mehhanism peaks põhinema liidu struktuuril, mis koosneb hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusest (ERCC), Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusest liikmesriikide varem vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahendite näol, koolitatud ekspertidest ning ühisest hädaolukordade side- ja infosüsteemist (CECIS), mida haldavad komisjon ja liikmesriikide kontaktpunktid. Selle alusel tuleks luua raamistik, mille eesmärk on koguda olukorra kohta kontrollitud teavet, edastada see liikmesriikidele ning jagada missioonidel saadud kogemusi.

(13)

Selleks et tõhustada õnnetustele reageerimise operatsioonide kavandamist liidu mehhanismi alusel ning suurendada põhivahendite olemasolu, on vaja tõhustada Euroopa hädaolukordadele reageerimise suulikkust liikmesriikide eelnevalt vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahendite näol ning töötada välja struktureeritud protsess võimalike suutlikkuse puudujääkide tuvastamiseks.

(14)

Seoses õnnetustele reageerimise abimissioonidega väljaspool liitu peaks liidu mehhanism selleks, et suurendada rahvusvahelise kodanikukaitsealase töö sidusust, hõlbustama ja toetama meetmeid, mida liikmesriigid ning liit tervikuna sel eesmärgil rakendavad. Kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioon osaleb kolmandates riikides toimuvatel abimissioonidel, siis täidab üldkoordinaatori ülesandeid tema. Liidu mehhanismi alusel pakutavat abi tuleks koordineerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning muude asjaomaste rahvusvaheliste osalistega, et kasutada võimalikult hästi ära kättesaadavaid ressursse ning vältida tarbetut topelttööd. Kodanikukaitseabi tõhusam koordineerimine liidu mehhanismi kaudu on eeltingimus üldise koordineerimise toetamiseks ning liidu tervikliku panuse tagamiseks üldisesse abiprojekti. Õnnetuste puhul, kui abi antakse nii liidu mehhanismi kaudu kui ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 (6) alusel, peaks komisjon tagama liidu üldise reageerimise tõhususe, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse vastavalt Euroopa konsensusele humanitaarabi valdkonnas (7).

(15)

Asjakohaste transpordivõimaluste kättesaadavust ja juurdepääsetavust tuleks parandada, et toetada kiirreageerimisvõime arendamist liidu tasandil. Liit peaks toetama ja täiendama liikmesriikide panust, aidates liikmesriikidel nende transpordiressursse koordineerida ja ühendada ning osaleda vajaduse korral ja teatavatel tingimustel täiendavate transpordivõimaluste rahastamisel, võttes arvesse olemasolevaid süsteeme.

(16)

Selleks et saavutada parim tulemus ja tagada juurdepääs kannatadasaanud elanikkonnale, peaksid abimissioonid kohapeal vastama nõudlusele ning neid tuleks täielikult koordineerida. Komisjon peaks tagama lähetatud eksperdirühmadele asjakohase logistilise toe.

(17)

Liidu mehhanismi võib kasutada ka kodanikukaitsealase toetuse pakkumiseks õnnetuste korral kolmandates riikides konsulaarabi andmisel liidu kodanikele, kui seda on taotlenud asjaomaste liikmesriikide konsulaarasutused. Asjaomased liikmesriigid peaksid võimaluse korral niisuguseid taotlusi koordineerima nii omavahel kui kõigi muude asjaomaste osalejatega, et tagada liidu mehhanismi optimaalne kasutamine ja vältida praktiliste raskuste tekkimist kohapeal. Niisugust toetust võib taotleda näiteks juhtriik või kõigi liidu kodanike abistamist koordineeriv liikmesriik. Juhtriigi mõistet tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu suunistega konsulaarjuhtriigi mõiste rakendamise kohta (8). Käesolevat otsust kohaldatakse ilma, et see piiraks välismaal asuvate liidu kodanike konsulaarkaitset käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamist.

(18)

Reageerimisoperatsioonide kavandamisel on kasulik teha koostööd ka asjakohaste valitsusväliste organisatsioonide ja teiste üksustega, et teha kindlaks kõik täiendavad reageerimisvahendid, mille nad on võimelised õnnetuste korral kättesaadavaks tegema liikmesriikide pädevate asutuste kaudu.

(19)

Õnnetusele reageerimisse võib viimase abinõuna anda olulise panuse sõjaliste vahendite kasutamine tsiviiljuhtimise all. Kui kodanikukaitseoperatsioonide toetuseks peetakse asjakohaseks sõjaliste vahendite kasutamist, siis peaks järgima sõjaväega tehtavas koostöös korda, menetlusi ja kriteeriume, mille nõukogu või selle pädevad organid on kehtestanud, et teha liidu mehhanismile kättesaadavaks kodanikukaitsega seonduvad sõjalised vahendid, ning need peaksid olema kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste suunistega.

(20)

Kui liidu mehhanismi alusel antav abi aitab liidul osutada abi humanitaarvaldkonnas, eelkõige keerulistes hädaolukordades, siis peaksid käesoleva otsuse alusel rahastamist saavad meetmed olema kooskõlas Euroopa humanitaarabi konsensuses osutatud humanitaarpõhimõtete ning kodanikukaitse- ja sõjaliste vahendite kasutamise põhimõtetega.

(21)

Võimalik peaks olema Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTA) osalevate Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osavõtt. Liidu mehhanismis mitteosalevad kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, samuti Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid peaksid samuti saama kasu teatavatest käesoleva otsuse alusel rahastatavatest meetmetest.

(22)

Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva otsuse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: ERCC koostöö liikmesriikide kontaktpunktidega ning töökord õnnetustele reageerimiseks nii liidus kui väljaspool liitu; CESISe komponendid ning CESISe kaudu teabe jagamise korraldamine; eksperdirühmade lähetamise protsess; moodulite, muude reageerimisvahendite ja ekspertide kindlakstegemine; moodulite toimimise ja koostoimimisega seotud tegevusnõuded; suutlikkuse eesmärgid, kvaliteedi- ja koostoimimisnõuded ning Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse toimimiseks vajalik sertifitseerimise ja registreerimise menetlus ning rahastamiskord; Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse puudujääkide tuvastamine ja nende kõrvaldamine; koolitusprogrammi, õppuste raamistiku ja saadud kogemuste programmi ning abi transportimiseks antava toetuse korraldamine. Kõnealuseid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(23)

Käesolevas otsuses sätestatud rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(24)

Käesolev otsus tugevdab liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning hõlbustab koordineerimist kodanikukaitse valdkonnas, võimaldades võtta tõhusamaid meetmeid ulatuse ja täiendavusega seotud põhjustel. Kui õnnetuse korral ei ole liikmesriigi reageerimisvõimed piisavad, siis võib kõnealune liikmesriik otsustada taotleda liidu mehhanismilt oma kodanikukaitseressursside ja muude õnnetustele reageerimise ressursside täiendamist.

(25)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)

Käesolev otsus ei mõjuta stabiliseerimisvahendit käsitleva tulevase liidu õigusakti reguleerimisalasse jäävaid meetmeid, liidu tervishoiu valdkonna tegevusprogramme käsitlevatest õigusaktidest tulenevaid rahvatervisega seotud meetmeid ega tarbijakaitsega seotud meetmeid, mis tulenevad ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogrammi aastateks 2014–2020 käsitlevast tulevasest liidu õigusaktist.

(27)

Järjepidevuse huvides ei hõlma käesolev otsus meetmeid, mis kuuluvad nõukogu … otsuse 2007/124/EÜ (10) või tulevase liidu õigusakti, mis käsitleb sisejulgeolekufondi osana rahalise toetuse programmi loomist politseikoostöö, kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise ning kriisiohjamise jaoks, reguleerimisalasse või mis on seotud avaliku korra säilitamise ning sisejulgeoleku kaitsmisega. Käesolevat otsust ei kohaldata määrusega (EÜ) nr 1257/96 hõlmatud meetmete suhtes.

(28)

Käesoleva otsuse sätted ei piira Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaste õiguslikult siduvate aktide vastuvõtmist, milles sätestatakse meetmed eriolukordadeks tuuma- ja kiirgusõnnetuste puhul.

(29)

Käesoleva otsusega hõlmatakse merereostuse ennetamise, selleks valmisoleku ja sellele reageerimise meetmed, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1406/2002 (11) reguleerimisalasse kuuluvad meetmed.

(30)

Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamine, võib komisjon rahastada selliseid ettevalmistuse, järelevalve, kontrolli, auditeerimise ja hindamisega seotud meetmeid, mida on vaja liidu mehhanismi juhtimiseks ja selle eesmärkide täitmiseks.

(31)

Käesoleva otsusega seotud kulude hüvitamine, riigihankelepingute sõlmimine ja toetuste andmine peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (12). Kodanikukaitsealase tegevuse eripära tõttu tuleks sätestada, et toetusi võib anda ka eraõiguslikele isikutele. Samuti on oluline, et nimetatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 eeskirjad oleksid täidetud, eelkõige seoses selles sätestatud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega.

(32)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

(33)

Käesoleva otsusega nähakse liidu mehhanismi kohaldamisajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsember 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (13) punkti 17 tähenduses. Kõnealust lähtesummat rahastatakse osaliselt 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 3 („Julgeolek ja kodakondsus”) ning osaliselt rubriigist 4 („ELi ülemaailmne roll”).

(34)

Rahastamispaketi käesoleva otsuse rakendamiseks tuleks jaotada vastavalt lisas esitatud protsendimääradele.

(35)

Et käesoleva otsuse rakendamise rahastamispaketi jaotus vahehindamise tulemuste valguses hiljemalt 30. juuniks 2017 läbi vaadata, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290. Kiirmenetlust tuleks kohaldada siis, kui reageerimisoperatsioonideks eraldatud eelarvevahendid on vaja mis tahes ajal viivitamata läbi vaadata. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(36)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2014, kuna see on seotud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga,

a)

ennetus- ja valmisolekumeetmed liidu sees ning ka väljaspool liitu, mis puudutab artikli 5 lõiget 2, artikli 13 lõiget 3 ja artiklit 28 ning

b)

meetmed, millega aidatakse reageerida õnnetuse otsestele kahjulikele tagajärgedele liidus või väljaspool liitu, sealhulgas artikli 28 lõikes 1 osutatud riikides, kui mehhanismi kaudu on esitatud abitaotlus.

a)

saavutada kõrgetasemeline kaitse õnnetuste eest, ennetades või vähendades nende võimalikku mõju, edendades ennetuskultuuri ning parandades koostööd kodanikukaitse- ja muude asjakohaste teenistuste vahel;

b)

suurendada valmisolekut õnnetustele reageerimiseks liikmesriikide ja liidu tasandil;

c)

kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral ning

d)

suurendada üldsuse teadlikkust ja valmisolekut õnnetusteks.

a)

edusammud õnnetuse ennetamise raamistiku rakendamisel, mida mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kes on teinud komisjonile kättesaadavaks oma riskihindamiste kokkuvõtte ja oma riskijuhtimissuutlikkuse hindamise, nagu on sätestatud artiklis 6;

b)

edusammud õnnetusteks valmisoleku taseme tõstmisel, mõõdetuna vabatahtlikkuse alusel eraldatud reageerimisvahendite hulgaga, mis puudutab artiklis 11 sätestatud suutlikkuseesmärke, ning CECISes registreeritud moodulite arvuga;

c)

edusammud õnnetustele reageerimise parandamisel, mõõdetuna liidu mehhanismi raames toimuvate missioonide kiiruse ning osutatava abi panusega kohapealsete vajaduste rahuldamisse ning

d)

edusammud üldsuse teadlikkuse ja õnnetusteks valmisoleku parandamisel, mõõdetuna liidu kodanike teadlikkuse tasemega nende piirkonna riskide kohta.

a)

riskihindamist,

b)

riskijuhtimise planeerimist (ennetamiseks ja valmisolekuks) ning

c)

võtta asjakohaseid riskide ennetamise ja nendeks valmisoleku meetmeid.

a)

võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning hõlbustada teadmiste, heade tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas;

b)

toetab ja soodustab liikmesriikide riskihindamist ja riskide kaardistamist heade tavade jagamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele;

c)

koostab valdkondadeülese ülevaate ja kaardi liidus aset leida võivatest loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud õnnetustest ja ajakohastab seda regulaarselt, kohaldades ühtset lähenemisviisi eri poliitikavaldkondades, mis võivad tegeleda õnnetuste ennetamisega või seda mõjutada, ning võttes arvesse kliimamuutuste tõenäolisi mõjusid;

d)

innustab vahetama häid tavasid seoses riiklike kodanikukaitsesüsteemide ettevalmistamisega, et tulla toime kliimamuutuste mõjuga;

e)

toetab ja soodustab liikmesriikide riskijuhtimise arendamist ja rakendamist heade tavade jagamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele;

f)

kogub ja levitab liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud teavet, organiseerib kogemuste vahetamise riskijuhtimissuutlikkuse hindamise osas, koostab koostöös liikmesriikidega ja 22. detsember 2014 nende hindamiste sisu, metoodikat ja struktuuri käsitlevad suunised ning hõlbustab heade tavade vahetamist ennetamise ja valmisoleku planeerimise alal, sealhulgas vabatahtlike vastastikuste eksperdihinnangute kaudu;

g)

annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt artikli 6 punktis c sätestatud tähtaegadele korrapäraselt aru artikli 6 rakendamisel tehtud edusammudest;

h)

edendab erinevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi;

i)

toonitab riskiennetuse tähtsust ja toetab liikmesriike teadlikkuse suurendamisel, üldsuse teavitamisel ja harimisel;

j)

edendab ennetusmeetmeid liikmesriikides ja artiklis 28 osutatud kolmandates riikides heade tavade tutvustamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele ning

k)

võtab tihedas koostöös liikmesriikidega ennetustegevuses vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis a esitatud eesmärk.

a)

arendama riskihindamist riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil ning tegema komisjonile kättesaadavaks kokkuvõtte riskihindamiste asjaomastest elementidest 22. detsember 2015 ning seejärel iga kolme aasta tagant;

b)

arendama ja täiustama oma õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjaomasel piirkondlikul tasandil;

c)

tegema komisjonile kättesaadavaks oma riiklikul või asjaomasel piirkondlikul tasandil läbi viidud riskijuhtimissuutlikkuse hindamise iga kolme aasta tagant pärast artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud asjakohaste suuniste lõplikku koostamist või siis kui on tehtud olulisi muutusi;

d)

osalema vabatahtlikult vastastikuste eksperdihinnangute koostamises riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohta.

a)

haldab ERCCd;

b)

haldab ühist hädaolukordade side- ja infosüsteemi (CECIS), võimaldades teabe edastamist ja vahetamist ERCC ning liikmesriikide kontaktpunktide vahel;

c)

aitab kaasa Euroopale ühist huvi pakkuvate riikidevaheliste tuvastamise, varajase hoiatamise ja häiresüsteemide arendamisele ja paremale integreerimisele, et võimaldada kiirreageerimist ning soodustada riiklike varajase hoiatamise ja häiresüsteemide omavahelist seotust ja nende seotust ERCC ning CECISega. Kõnealustes süsteemides tuleb arvesse võtta olemasolevaid ja tulevasi teabe-, seire- ja tuvastamisallikaid ja -süsteeme ning neile tugineda;

d)

tagab ja haldab võimet mobiliseerida ja sündmuskohale saata eksperdirühmi, kes:

e)

tagab ja säilitab suutlikkuse pakkuda nimetatud eksperdirühmadele logistilist tuge;

f)

loob võrgustiku liikmesriikide koolitatud ekspertidest, kes saaksid tulla ERCC-le lühikese etteteatamisajaga appi, et täita järelevalve-, teavitamis- ja koordineerimisülesandeid, ning haldab seda võrku;

g)

hõlbustab liikmesriikide õnnetustele reageerimise vahendite eelpaigutamise koordineerimist liidus;

h)

toetab jõupingutusi moodulite ja teiste reageerimisvahendite koostoimimisvõime parandamiseks, võttes arvesse liikmesriikide ja rahvusvahelise tasandi head tava;

i)

võtab oma pädevuse piires meetmeid, mis on vajalikud, et hõlbustada vastuvõtva riigi toetust, sealhulgas vastuvõtva riigi toetuse suuniste koostamist ja ajakohastamist koos liikmesriikidega, tuginedes praktilisele kogemusele;

j)

toetab liikmesriikide valmisolekustrateegiate vabatahtlike vastastikuse hindamise kavade koostamist eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel, mis võimaldab sõnastada soovitusi liidu valmisolekutaseme tõstmiseks ning

k)

võtab tihedas koostöös liikmesriikidega valmisolekuks vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud eesmärk.

a)

suudavad täita oma eelnevalt kindlaks määratud ülesandeid reageerimise valdkonnas kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste suunistega ning seega:

b)

on koostoimimisvõimelised teiste moodulitega;

c)

läbivad väljaõppe ja osalevad õppustel koostoimimisnõuetele vastamiseks;

d)

määratakse moodulite läbiviimise eest vastutava isiku alluvusse;

e)

suudavad teha vajaduse korral koostööd muude liidu organite ja/või rahvusvaheliste institutsioonidega, eelkõige ÜROga.

a)

suudavad täita oma ülesandeid reageerimise valdkonnas kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste suunistega ning seega:

b)

suudavad teha vajaduse korral koostööd muude liidu organite ja/või rahvusvaheliste institutsioonidega, eelkõige ÜROga.

a)

loob kodanikukaitse ja muude päästetöötajate väljaõppeprogrammi, mis hõlmab õnnetuste ennetamist, õnnetusteks valmisolekut ja õnnetustele reageerimist, ning haldab seda. Programmi kuuluvad ühiskursused ja ekspertide vahetamise süsteem, mis võimaldab lähetada üksikisikuid teistesse liikmesriikidesse.

Väljaõppeprogrammi eesmärk on tõhustada koordineeritust, kokkusobivust ja vastastikust täiendavust artiklites 9 ja 11 osutatud vahendite vahel ning parandada artikli 8 esimese lõigu punktides d ja f osutatud ekspertide pädevust;

b)

loob väljaõppevõrgustiku, mis on avatud kodanikukaitse ja päästetöötajate väljaõppekeskustele ning teistele asjaomastele osalejatele ja institutsioonidele, kes tegelevad õnnetuste ennetamise, õnnetusteks valmisoleku ja õnnetustele reageerimisega.

Väljaõppekeskuse eesmärgid on järgmised:

c)

töötab välja strateegilise raamistiku, milles esitatakse õppuste eesmärgid ja roll ning pikaajaline laiaulatuslik kava õppuste prioriteetide kohta, ning loob õppuste programmi ja haldab seda;

d)

loob liidu mehhanismi raames võetud kodanikukaitse meetmetest saadud kogemusi käsitleva programmi, mis hõlmab aspekte kogu õnnetuste ohjamise tsüklist, et luua ulatuslik alus õppeprotsesside ja teadmiste arendamise jaoks, ning haldab seda programmi. Programm sisaldab järgmist:

Kõnealune programm sisaldab vajaduse korral ka väljaspool liitu abimissioonidelt saadud kogemusi seoses liidu mehhanismi raames antava abi ning humanitaarabi vaheliste seoste ja sünergia ärakasutamisega;

e)

koostab suunised teadmiste levitamiseks ja punktides a-d osutatud eri ülesannete täitmiseks liikmesriigi tasandil ning

f)

soodustab ja julgustab liidu mehhanismi tarvis asjakohaste uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist.

a)

edastab taotluse muude liikmesriikide kontaktpunktidele;

b)

kogub koostöös mõjutatud liikmesriigiga olukorra kohta kontrollitud teavet ja edastab selle liikmesriikidele;

c)

anda taotluse esitanud liikmesriigiga konsulteerides soovitused abi andmiseks liidu mehhanismi kaudu, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja mis tahes asjakohastele eelnevalt välja töötatud plaanidele, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1, ning kutsub liikmesriike üles kasutama konkreetseid suutlikkuse vahendeid ja hõlbustama taotletud abi koordineerimist ning

d)

võtab täiendavaid meetmeid õnnetusele reageerimise koordineerimise hõlbustamiseks.

a)

peab dialoogi liikmesriikide kontaktpunktidega, eesmärgiga tagada liidu mehhanismi kaudu õnnetustele reageerimiseks tõhusa ja ühtse liidu panuse andmine üldisse abiprojekti, seda eelkõige järgmiste meetmete abil:

b)

annab viivitamata soovitusi, võimaluse korral koostöös kannatanud riigiga, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja mis tahes asjakohastele eelnevalt välja töötatud plaanidele, ning kutsub liikmesriike üles kasutama konkreetseid suutlikkuse vahendeid ja hõlbustama taotletud abi koordineerimist;

c)

suhtleb kannatanud kolmanda riigiga selliste tehniliste üksikasjade osas nagu täpsed abivajadused, pakkumiste vastuvõtmine ning abi saamise ja jaotamise kohalik praktiline kord;

d)

suhtleb OCHA ja teiste asjaomaste üldises abiprojektis osalejatega või toetab neid ja teeb nendega koostööd, et maksimeerida koostoimet, üksteist täiendada ning vältida tegevuse dubleerimist ja lünki ning

e)

suhtleb kõigi asjaomaste osalejatega, eelkõige liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonide lõppetapis, et hõlbustada sujuvat üleandmist.

a)

väljaspool liidu territooriumi toimunud õnnetuse korral vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatule,

b)

liidu territooriumil toimunud õnnetuse korral vastavalt artikli 15 lõikes 5 osutatule,

c)

ennetusmeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatule või

d)

valmisolekumeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatule.

a)

liikmesriigid nimetavad oma vastutusalas eksperdid, keda saab eksperdirühmade liikmetena lähetada;

b)

komisjon valib eksperdid ja nende rühmade juhid, lähtudes nende kvalifikatsioonist ja kogemusest, sealhulgas liidu mehhanismi raames läbitud koolituse tasemest ning eelnevast liidu mehhanismi missioonides ja muudes rahvusvahelistes päästetöödes osalemise kogemusest. Valikul võetakse arvesse ka muid kriteeriume, sealhulgas keeleoskust, et tagada, et meeskonnal tervikuna on olemas konkreetses olukorras vajatavad oskused ning

c)

komisjon määrab missiooni eksperdid/meeskonnajuhid kokkuleppel need nimetanud liikmesriigiga.

a)

teabe andmine ja jagamine varustuse ja transpordiressursside kohta, mida liikmesriigid saavad kättesaadavaks teha, eesmärgiga sellist varustust ja transpordiressursse koondada;

b)

liikmesriikide abistamine võimalike teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadavate transpordiressursside kindlakstegemisel ja nende juurdepääsu hõlbustamine sellistele ressurssidele või

c)

liikmesriikide abistamine võimaliku teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadava varustuse kindlakstegemisel.

a)

uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine eesmärgiga hõlbustada teadmiste, parimate tavade ja teabe jagamist;

b)

väljaõpe, õppused, õpikojad, töötajate ja ekspertide vahetus, koostöövõrkude loomine, näidisprojektid ja tehnosiire;

c)

järelevalve- ja hindamismeetmed;

d)

üldsuse teavitamine, harimine ja teadlikkuse suurendamine ning sellega seotud teabe levitamine, et kaasata kodanikke õnnetuste mõju ennetamisse ja minimeerimisse liidus ning aidata liidu kodanikel end paremini ja jätkusuutlikult kaitsta;

e)

liidu mehhanismi raames toimunud missioonidelt ja õppustelt saadud kogemusi käsitleva programmi loomine ja rakendamine, sealhulgas valdkondade kohta, mis on olulised ennetuse ja valmisoleku jaoks ning

f)

teabevahetusmeetmed ja meetmed, millega suurendada teadlikkust õnnetuste ennetamise, õnnetusteks valmisoleku ja õnnetustele reageerimise valdkonnas toimuva Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikukaitsealase töö kohta.

a)

projektide, uuringute, õpikodade, ülevaadete ja sarnaste meetmete ning artiklis 5 osutatud tegevuste kaasrahastamine;

b)

artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 punktis j osutatud kaasrahastamise vastastikused eksperdihinnangud;

c)

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse pakutavate funktsioonide säilitamine kooskõlas artikli 8 esimese lõigu punktiga a;

d)

artikli 8 punktis d ja artiklis 17 osutatud eksperdirühmade mobiliseerimise ja sündmuskohale saatmise ettevalmistamine ning suutlikkusvaru loomine ja säilitamine artikli 8 punktis f osutatud liikmesriikide koolitatud ekspertide võrgustiku kaudu;

e)

CECISe ning selle töövahendite loomine ja haldamine, mis võimaldab liidu mehhanismi raames edastada ja vahetada teavet ERCC ning liikmesriikide ja muude osalejate kontaktpunktide vahel;

f)

kaasa aitamine Euroopale ühist huvi pakkuvate riikidevaheliste tuvastamise, varajase hoiatamise ja häiresüsteemide arendamisele, et võimaldada kiirreageerimist ning soodustada riiklike varajase hoiatamise ja häiresüsteemide omavahelist seotust ja nende seotust ERCC ning CECISega. Kõnealused süsteemid võtavad arvesse olemasolevaid ja tulevasi teabe-, järelevalve- ja tuvastamisallikaid ja -süsteeme ning tuginevad nendele;

g)

reageerimisoperatsioonide kavandamine liidu mehhanismi raames kooskõlas artikliga 10;

h)

artiklis 13 kirjeldatud valmisolekumeetmete toetamine;

i)

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse arendamine vastavalt artiklis 11 osutatule ja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

j)

puudujääkide kindlakstegemine Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses vastavalt artiklile 12 ning liikmesriikide toetamine kõnealuste puudujääkide kõrvaldamisel, kaasrahastades uusi reageerimisvahendeid kuni maksimaalselt 20 % ulatuses rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et:

Vajaduse korral eelistatakse ühiste riskide osas koostööd tegevaid liikmesriikide rühmi;

k)

logistilise toe kättesaadavuse tagamine artikli 17 lõikes 1 osutatud eksperdirühmade jaoks;

l)

liikmesriikide õnnetustele reageerimise vahendite eelpaigutamise koordineerimise hõlbustamine liidus kooskõlas artikli 8 punktiga g;

m)

liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste palvel ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta nõu andmise toetamine, lähetades kohale eksperdirühma, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 3.

a)

liidu tasandil kulud, mis on seotud Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomise ja haldamise ning sellega seonduvate protsessidega, mis on sätestatud artiklis 11;

b)

kohustuslike koolituskursuste, õppuste ja õpikodadega seotud kulud, mis on vajalikud liikmesriikide reageerimisvahendite sertifitseerimiseks Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks (sertifitseerimiskulud). Sertifitseerimiskulud võivad põhineda ühikuhindadel või ühekordsetel maksetel, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendi liigile, hõlmates kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest;

c)

ühekordsed kulud, mis on vajalikud, et parandada liikmesriikide üksnes riigisiseseks kasutamiseks mõeldud reageerimisvahendite valmisolekut ja kättesaadavust, nii et need muutuksid kasutatavaks osana Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusest, kooskõlas vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahendite kvaliteedinõuetega ja sertifitseerimisprotsessi käigus koostatud soovitustega (kohandamiskulud). Nimetatud kohandamiskulud hõlmata moodulite ja teiste reageerimisvahendite koostoimimisvõime, autonoomsuse, sõltumatuse, transporditavuse ja pakendamisega seotud kulusid ja samalaadseid kulusid, samuti riikidevahelise reageerimissuutlikkuse arendamisega (näiteks õpikojad, koolitused, ühiste meetodite, standardite ja menetluste väljatöötamine ning samalaadsed tegevused) seotud kulusid, tingimusel et need kulud on seotud konkreetselt vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahenditega. Need ei hõlma reageerimisvahendite esmaseks loomiseks vajaliku varustuse või inimressurssidega seotud kulusid või hooldus- või jooksvaid kulusid. Kõnealused kohandamiskulud võivad põhineda ühikuhindadel või ühekordsetel maksetel, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendi liigile, hõlmates kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et see ei ületa 30 % vahendi arendamise keskmisest kulust ning

d)

erakordsete õnnetuste korral ajutiste puudujääkidega tegelemiseks mõeldud raamlepingute, partnerluse raamlepingute või sarnaste lepingute sõlmimise ja haldamise kulud, võttes arvesse mitme ohu põhist lähenemisviisi.

i)

võib hõlmata lepingute koostamise, ettevalmistamise, läbirääkimise, sõlmimise ja haldamise kulusid või tasusid ning kodanikukaitse vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks mõeldud standardse töökorra ja õppuste väljatöötamisega seotud kulusid. Selline rahastamine võib hõlmata ka maksimaalselt 40 % vahenditele kiire juurdepääsu tagamise kuludest;

ii)

ei hõlma uute reageerimisvahendite ostmise või arendamise kulusid ega neid kulusid, mis on seotud kõnealuste lisavahendite kasutamisega õnnetuse korral. Lisavahendite kasutamisega õnnetuse korral seotud kulud katavad abi taotlevad liikmesriigid;

iii)

ei ületa 10 % artikli 19 lõikes 1 sätestatud rahastamispaketist. Juhul kui see 10 %-line ülemmäär saavutatakse enne programmitöö perioodi lõppu ning kui see on liidu mehhanismi nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalik, võib nimetatud 10 %-list ülemmäära rakendusaktide kaudu kuni 5 protsendipunktini suurendada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele;

a)

artikli 17 lõikes 1 osutatud eksperdirühmade lähetamine koos logistilise toega ning artikli 8 punktides d ja e osutatud ekspertide lähetamine;

b)

õnnetuse korral liikmesriikide toetamine juurdepääsu saamisel varustusele ja transpordiressurssidele, nagu on täpsustatud artiklis 23ning

c)

vastavalt abitaotlusele vajalike toetavate ja täiendavate lisameetmete võtmine, et hõlbustada õnnetusele reageerimise koordineerimist kõige tõhusamal viisil.

a)

teabe andmine ja jagamine varustuse ja transpordiressursside kohta, mida liikmesriik otsustab kättesaadavaks teha, eesmärgiga lihtsustada sellise varustuse ja transpordiressursside koondamist;

b)

liikmesriikide abistamine võimalike teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadavate transpordiressursside kindlakstegemisel ja nende juurdepääsu hõlbustamine sellistele ressurssidele;

c)

liikmesriikide abistamine võimaliku teistest allikatest, sealhulgas kommertsturul, kättesaadava varustuse kindlakstegemisel ning

d)

selliste transpordiressursside rahastamine, mis on vajalikud kiirreageerimise tagamiseks õnnetuste korral. Sellised meetmed on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kulud on seotud kooskõlas artikliga 11 eelnevalt vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahendite transpordiga või

b)

abi on vajalik kriitiliste vajadustega tegelemiseks ning see ei ole või ei ole piisavalt vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahenditena kättesaadav.

i)

laopinna lühiajaline rentimine liikmesriikidelt saadud abi ajutiseks ladustamiseks, et lihtsustada selle koordineeritud transportimist;

ii)

liikmesriikide abi ümberpakkimine, eesmärgiga kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid transpordivahendeid või täita konkreetseid tegevusalaseid nõudeid või

iii)

reservi antud abi kohalik transportimine, et tagada selle koordineeritud kättetoimetamine abi taotleva riigi lõppsihtkohas.

a)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTAs) osalevad Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad riigid vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus kehtestatud tingimustele ja teised Euroopa riigid, kui lepingud ja menetlused seda ette näevad;

b)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele nende riikide osalemise kohta liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes.

a)

ERCC koostöö liikmesriikide kontaktpunktidega, nagu on ette nähtud artikli 8 esimese lõigu punktiga a, artikli 15 lõikega 3 ja artikli 16 lõike 3 punktiga b; ning liidus toimunud õnnetustele reageerimise töömenetlused, nagu on ette nähtud artikliga 15, ning liidust väljaspool toimunud õnnetustele reageerimise töömenetlused, nagu on ette nähtud artikliga 16, sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kindlaksmääramine;

b)

CECISe komponendid ning CECISe kaudu teabe jagamise korraldamine, nagu on ette nähtud artikli 8 esimese lõigu punktiga b;

c)

eksperdirühmade lähetamise protsess, nagu on ette nähtud artikliga 17;

d)

moodulite, muude reageerimisvahendite ja ekspertide kindlakstegemine, nagu on ette nähtud artikli 9 lõikega 2;

e)

moodulite toimimise ja koostoimimisega seotud tegevusnõuded, nagu on ette nähtud artikli 9 lõikega 1a, sealhulgas nende ülesanded, suutlikkus, peamised komponendid, sõltumatus ja lähetamine;

f)

suutlikkuse eesmärgid, kvaliteedi- ja koostalitlusnõuded ning Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse toimimiseks vajalik sertifitseerimise ja registreerimise menetlus, nagu on ette nähtud artikliga 11, ning rahastamiskord, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 2;

g)

artikliga 12 ette nähtud kord Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse puudujääkide kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks;

h)

artikliga 13 ette nähtud koolitusprogrammi, õppuste raamistiku ja saadud kogemuste programmi korraldamine ning

i)

abi transpordi toetuse korraldamine, nagu on ette nähtud artiklitega 18 ja 23.

a)

hindamise vahearuande käesoleva otsuse rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kohta hiljemalt 30. juuniks 2017;

b)

teatise käesoleva otsuse rakendamise jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2018 ning

c)

järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembriks 2021.