31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/11

(1)

Uusi toetuskavasid põllumajandustootjate jaoks kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika raames alates 1. jaanuarist 2014 ja need asendavad praegusi kavu. Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (4) peaks ka edaspidi olema aluseks põllumajandustootjatele sissetulekutoetuse andmiseks 2013. kalendriaastal.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestati otsetoetuste järkjärgulise kohustusliku vähendamise süsteem („toetuste ümbersuunamine”), mis hõlmas ka kuni 2012. kalendriaastani kohaldatavat vabastust kuni 5 000 euro suuruste otsemaksete suhtes. Selle tulemusena on otsetoetuste netosummad („netoülemmäärad”), mida võib liikmesriigis pärast toetuste ümbersuunamise kohaldamist maksta, kindlaks määratud kuni 2012. kalendriaastani. Selleks et säilitada otsetoetuste summa 2013. kalendriaastal 2012. aastaga sarnasel tasemel, võttes asjakohaselt arvesse järkjärgulist kohaldamist uutes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 73/2009 tähenduses, on otstarbekas kehtestada 2013. kalendriaastaks kohandusmehhanism, millel on samaväärne toime kui toetuste ümbersuunamisel ja netoülemmääradel. Äärepoolseimates piirkondades kohaldatavate ühise põllumajanduspoliitika toetuste eripärast tingituna ei tohiks seda kohandusmehhanismi kohaldada kõnealuste piirkondade põllumajandustootjate suhtes.

(3)

Selleks et tagada 2013. kalendriaastal esitatud taotluste alusel liikmesriikide poolt makstavate otsetoetuste sujuv toimimine, on vaja laiendada 2012. kalendriaastaks määratud netoülemmäärasid 2013. kalendriaastale ning neid vajaduse korral kohandada, eelkõige seoses suurenemistega, mis tulenevad otsetoetuste järkjärgulisest kohaldamisest uutes liikmesriikides.

(4)

Paralleelselt kohustusliku ümbersuunamisega tehti nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 378/2007 (milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad) (5) liikmesriikidele võimalikuks vähendamise („vabatahtlik ümbersuunamine”) kohaldamine kõigi otsetoetuste summade suhtes, mida antakse nende territooriumil asjaomasel kalendriaastal kuni 2012. kalendriaastani. Selleks et säilitada 2013. kalendriaastal esitatud taotluste alusel makstavate otsetoetuste summa 2012. aasta tasemega sarnasel tasemel, peaks liikmesriikidel, kes on kasutanud vabatahtlikku ümbersuunamist 2012. kalendriaasta puhul, olema jätkuvalt võimalus vähendada otsetoetusi 2013. kalendriaasta puhul ja kasutada niiviisi tekkinud vahendeid maaelu arengu programmide rahastamiseks. Seetõttu on asjakohane anda võimalus otsetoetuste summa täiendavaks vähendamiseks, kohaldades otsetoetuste vabatahtliku kohandamise süsteemi 2013. kalendriaasta puhul. Vähendamine tuleks teha lisaks otsetoetuste kohustuslikule kohandamisele, mis on ette nähtud 2013. kalendriaasta puhul.

(5)

Kui liikmesriik on kohaldanud piirkondade kaupa eristatud vabatahtliku ümbersuunamise määrasid 2012. kalendriaasta puhul, peaks tal olema see võimalus ka 2013. kalendriaasta puhul. Selleks et säilitada põllumajandustootjatele antavate otsetoetuste tase, ei tohiks 2013. kalendriaastal otsetoetuste kohustusliku ja vabatahtliku kohandamise kombineeritud kohaldamine viia otsetoetuste vähendamiseni, mis ületab 2012. aastal nii kohustusliku kui ka vabatahtliku ümbersuunamise kaudu kohaldatud vähendamisi. Seetõttu ei tohiks otsetoetuste kohandamise ülemmäär, mida tuleb kohaldada 2013. kalendriaasta suhtes igas piirkonnas, ületada 2012. kalendriaastal kohaldatud kohustuslikust ja vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevaid vähendamisi.

(6)

Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 4 lõikes 2 sätestatud võimalust, otsustades mitte kohaldada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse ülemmäära netosummade puhul, mis tulenevad vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest 2007.–2013. aasta programmiperioodil, siis tuleks samasugune võimalus muuta kõnealusele liikmesriigile kättesaadavaks otsetoetuste vabatahtliku kohandamise kaudu kogutud vahendite puhul, et tagada maaelu arengu meetmetega seotud avaliku sektori kulutuste rahastamise jätkumine 2014. aastal. Järjepidevuse huvides ei tohiks maaelu arengu programmide eelrahastamise korda selliste vahendite suhtes kohaldada.

(7)

Vastavalt järkjärgulise kohaldamise mehhanismile, mis on ette nähtud 2005. aasta ühinemisaktiga, on Bulgaaria ja Rumeenia otsetoetuste tase jätkuvalt allpool muudes liikmesriikides 2013. aastal kohaldatavast otsetoetuste tasemest pärast seda, kui üleminekuperioodil on kohandatud põllumajandustootjatele makstavaid toetusi. Seega ei tohiks kohandusmehhanismi kohaldada Bulgaaria ja Rumeenia põllumajandustootjate suhtes.

(8)

Uutel liikmesriikidel võimaldati maksta täiendavaid riiklikke otsetoetusi tulenevalt otsetoetuste järkjärgulisest kohaldamisest nendes liikmesriikides. Seda võimalust ei ole enam 2013. aastal, mil uutes liikmesriikides lõpeb otsetoetuste järkjärgulise kasutuselevõtmise ajakava. Ühtse pindalatoetuse kava kohaldavates uutes liikmesriikides on täiendavatel riiklikel otsetoetustel olnud oluline osa konkreetsetes sektorites põllumajandustootjate sissetuleku toetamisel. Küprose puhul võib sama öelda riigiabi kohta. Eeltoodust lähtuvalt ning selleks, et vältida toetuse järsku ja märkimisväärset kahanemist 2013. aastal sektorites, kus maksti 2012. aastani täiendavaid riiklikke otsetoetusi ning Küprose puhul anti ka riigiabi, on asjakohane näha nende liikmesriikide puhul ette võimalus maksta põllumajandustootjatele 2013. aastal riiklikku üleminekutoetust, kui komisjon selleks loa annab. Selleks et tagada 2013. aastal põllumajandustootjatele jätkuvalt sama toetuste tase, peaks riiklikku üleminekutoetust olema õigus saada üksnes neis sektorites, kus maksti 2012. aastal täiendavaid riiklikke otsetoetusi ning Küprose puhul anti riigiabi, ning kui antakse üleminekutoetust, tuleks seda anda samadel tingimustel, mida kohaldati nimetatud toetuste suhtes 2012. aastal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 134 ja 135 sätestatud finantsülekanded, mis tehakse EAFRDsse, seonduvad 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga. 2013. kalendriaastal esitatud taotluste alusel liikmesriikide poolt makstavad otsetoetused avaldavad mõju 2014. eelarveaastal, kuuludes seega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alla. Selle raamistiku kohaselt sisaldavad maaelu arengu programmitöö jaoks kasutada olevad summad juba summasid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 134 ja 135 sätestatud finantsülekannetele. Seetõttu tuleks sellised finantsülekanded kaotada.

(10)

Vahendite tõhusama kasutamise soodustamiseks anti määrusega (EÜ) nr 73/2009 liikmesriikidele võimalus maksta toetusi, mis ületavad riiklikke ülemmäärasid sellise summa võrra, mille suurus tagab toetuste jäämise riiklike ülemmäärade kasutamata osa piiridesse. Selle määruse sätete kohaselt saaks kõnealuseid summasid kasutada kas eritoetuste rahastamiseks või need saaks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136 alusel kanda üle EAFRDsse. Kuna võimalus maksta riiklikke ülemmäärasid ületavaid toetusi kaotatakse, kui hakatakse kohaldama uut otsetoetuste süsteemi, tuleks määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 136 sätestatud finantsülekanded EAFRDsse säilitada ainult 31. detsembrini 2013.

(11)

Võimalus muuta vabatahtliku kohandamise kohaldamisest tulenevad summad kättesaadavaks liidu lisatoetusena maaelu arengu programmitöö raames ja EAFRD rahastamise raames 2014. eelarveaastal ning määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 136 sätestatud finantsülekannete pikendamine ei tohiks mõjutada otsetoetuste taseme kohandamist tulevikus, pidades silmas otsetoetuste võrdsemat jaotamist liikmesriikide vahel, mis on uue otsetoetuste süsteemi üks ettenähtud osa.

(12)

Seoses eelarvedistsipliini järgimisega on vaja eelarveaastaks 2014 kindlaks määrata Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavate kulude ülemmäär, võttes arvesse maksimaalseid summasid, mis on sätestatud määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, mille nõukogu võtab vastu vastavalt aluslepingu artikli 312 lõikele 2, ja vabatahtlikust kohandamisest tulenevaid summasid koos summadega, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136 kohaldamisest selle eelarveaasta suhtes.

(13)

Selleks et tagada 2013. aastal esitatud taotluste alusel liikmesriikide poolt makstavate otsetoetuste kohanduste nõuetekohane kohaldamine ja finantsdistsipliin 2013. kalendriaastal, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte asjakohaste eeskirjade kohta, milles käsitletakse selliste vähendamiste arvutamise alust, mida liikmesriigid kohaldavad põllumajandustootjate suhtes. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(14)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt oli liikmesriikidel õigus otsustada kasutada alates järgnevast aastast teatavat protsenti riiklikust ülemmäärast eritoetuse maksmiseks oma põllumajandustootjatele ning samuti on neil õigus varasem eritoetuse andmist käsitlev otsus läbi vaadata, otsustades sellise toetuse kohaldamist muuta või toetuse maksmine lõpetada. Asjakohane on ette näha nimetatud otsuste täiendav läbivaatamine 2013. kalendriaastal.

(15)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses vabatahtlikust kohandamisest tulenevate summade esitamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6).

(16)

Seoses vabatahtlikust kohandamisest tulenevate summade kindlaksmääramisega, EAGFi kuludeks eraldatava netobilansi kehtestamisega 2014. eelarveaasta suhtes ning loa andmisega riikliku üleminekutoetuse maksmiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu rakendusakte ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata.

(17)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 73/2009 vastavalt muuta,

1)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

Otsetoetuste kohandamine 2013. aastal

1.   Kõiki 2013. kalendriaastal põllumajandustootjale makstavaid otsetoetuste summasid, mis ületavad 5 000 eurot, vähendatakse 10 % võrra.

2.   Lõikes 1 sätestatud vähendust suurendatakse nelja protsendipunkti võrra summade puhul, mis ületavad 300 000 eurot.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata otsetoetuste suhtes, mida makstakse põllumajandustootjatele Bulgaarias ja Rumeenias ning Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel ning Egeuse mere saartel.

4.   Erandina lõikest 1 kehtestatakse uute liikmesriikide puhul, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia, kõnealuses lõikes osutatud vähenduseks 0 %.

Artikkel 10b

Otsetoetuste vabatahtlik kohandamine 2013. aastal

1.   Liikmesriik, kes kohaldas määruse (EÜ) nr 378/2007 artiklit 1 seoses 2012. kalendriaastaga, võib kohaldada vähendamist (edaspidi „vabatahtlik kohandamine”) kõigi otsetoetuste summade suhtes, mida antakse tema territooriumil seoses 2013. kalendriaastaga. Vabatahtlikku kohandamist kohaldatakse lisaks otsetoetuste kohandamisele, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 10a.

Vabatahtlik kohandamine võib piirkonniti erineda, tingimusel et liikmesriik on kasutanud määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud võimalust.

2.   Artikli 10a ja käesoleva artikli lõike 1 kombineeritud kohaldamisest tulenev vähendamise ülemmäär ei või ületada vähendamise protsendimäära, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 7 ja määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 lõike 1 kombineeritud kohaldamisest, nagu seda kohaldatakse summade suhtes, mida makstakse põllumajandustootjatele seoses 2012. kalendriaastaga asjaomastes piirkondades.

3.   Vabatahtliku kohandamise kohaldamisest tulenevad summad ei või ületada netosummasid, mille komisjon on 2012. kalendriaastaks kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 4 lõikele 1.

4.   Vabatahtliku kohandamise kohaldamisest tulenevad summad on kättesaadavad liikmesriikides, kus need tekkisid, liidu toetusena maaelu arengu programmitöö raames ja neid rahastatakse EAFRDst.

5.   Liikmesriigid teevad hiljemalt 8. oktoobriks 2012 otsuse järgmise kohta ja teavitavad sellest komisjoni:

Artikkel 10c

Vabatahtlikust kohandamisest ja artikli 136 kohaldamisest tulenevad summad

1.   Liikmesriikide poolt vastavalt artikli 10b lõikele 5 teatatud summadele tuginedes võtab komisjon artikli 141 lõikes 2 või artikli 141b lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks vabatahtlikust kohandamisest tulenevad summad.

2.   Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud summad ja artikli 136 kohaldamisest tulenevad summad seoses eelarveaastaga 2014 lisatakse iga-aastasele liikmesriikide kaupa tehtavale jaotusele, milles käsitletakse EAFRD panust maaelu arengu programmidesse.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada ületada EAFRD maksimaalse panuse määra summade suhtes, mis lisatakse lõikes 2 osutatud iga-aastasele liikmesriigi kaupa tehtavale jaotusele.

Lõikes 2 osutatud iga-aastasele liikmesriigi kaupa tehtavale jaotusele lisatud summade suhtes ei kohaldata ühekordse ettemakse tegemist maaelu arengu programmide puhul.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad lõikes 2 osutatud summade esitamise kohta maaelu arengu programmide rahastamiskavades. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10d

EAGFi netoülemmäär

1.   EAGFi kulude ülemmäär 2014. eelarveaasta kohta arvutatakse maksimumsummadena, mis on selle kohta kehtestatud nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2 vastu võetud määrusega ja millest on lahutatud käesoleva määruse artikli 10c lõikes 2 osutatud summad.

2.   Komisjon võtab artikli 141 lõikes 2 või artikli 141b lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks EAGFi kuludeks eraldatav netobilanss 2014. eelarveaasta kohta, võttes aluseks lõikes 1 osutatud andmed.”

3)

Artikli 11 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„2014. eelarveaastal määratakse esimeses lõigus osutatud kohandamine kindlaks, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja turuga seotud kulude rahastamise prognoose, mis on sätestatud nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt vastu võetud määruses ja mida on suurendatud summade võrra, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 10b, ja summade võrra, mis tulenevad sama määruse artikli 136 kohaldamisest 2014. eelarveaasta puhul enne käesoleva määruse artiklis 10a sätestatud otsetoetuste kohandamist, kuid võtmata arvesse 300 000 000 euro suurust varu.”

4)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt, määravad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul, mis esitatakse hiljemalt selle kalendriaasta 31. märtsiks, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandusi kohaldatakse, nimetatud kohandused kindlaks hiljemalt sama kalendriaasta 30. juuniks.”

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Volituste delegeerimine

Selleks et tagada 2013. aastal otsetoetuste kohanduste optimaalne kohaldamine ning finantsdistsipliin 2013. kalendriaastal, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 141a vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, milles käsitletakse selliste vähendamiste arvutamise alust, mida kohaldatakse liikmesriikides põllumajandustootjate suhtes tulenevalt toetuste kohandustest 2013. aastal, mis on ette nähtud artiklis 10a, ning finantsdistsipliinist, mis on ette nähtud artiklis 11.”

6)

Artikli 68 lõikes 8 asendatakse sissejuhatav fraas järgmisega:

„8.   Artikli 69 lõikes 1 osutatud otsuse teinud liikmesriigid võivad 1. septembriks 2012 oma otsuse läbi vaadata ja otsustada alates 2013. aastast:”.

7)

Artikli 69 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2009, 1. augustiks 2010, 1. augustiks 2011 või 1. septembriks 2012 otsustada kasutada alates otsuse tegemisele järgnevast aastast kuni 10 % artiklis 40 osutatud riiklikest ülemmääradest, või Malta puhul 2 000 000 eurot, artikli 68 lõikes 1 ette nähtud eritoetusteks.”

8)

Artikli 131 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ühtse pindalatoetuse kava kohaldavad uued liikmesriigid võivad 1. augustiks 2009, 1. augustiks 2010, 1. augustiks 2011 või 1. septembriks 2012 otsustada kasutada nimetatud otsuse tegemise aastale järgnevast aastast alates kuni 10 % artiklis 40 osutatud riiklikest ülemmääradest, et maksta põllumajandustootjatele toetust, nagu on sätestatud artikli 68 lõikes 1 ja kooskõlas III jaotise 5. peatükiga, nagu seda nende suhtes kohaldatakse.”

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 133a

Riiklik üleminekutoetus

1.   Ühtse pindalatoetuse kava kohaldavad uued liikmesriigid, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia, võivad maksta 2013. aastal riiklikku üleminekutoetust.

Sellist toetust võib maksta lõike 5 kohaselt antava komisjoni loa alusel, välja arvatud Küprose puhul.

2.   Riiklikku üleminekutoetust võib maksta nende sektorite põllumajandustootjatele, mille puhul on artiklite 132 ja 133 kohaselt antud luba maksta 2012. aastal täiendavaid riiklikke otsetoetusi ja Küprose puhul riigiabi.

3.   Toetuse maksmise tingimused on samad, mis kehtivad artiklite 132 ja 133 kohaselt toetuste maksmisele 2012. aastal.

4.   Toetuse kogusumma, mida võib maksta iga lõikes 2 osutatud sektori põllumajandustootjatele, on piiratud sektori jaoks ette nähtud eriomase toetussummaga, mis on võrdne järgmiste näitajate vahega:

Küprose puhul on sektorite jaoks ette nähtud eriomased toetussummad sätestatud XVIIa lisas.

5.   Esitatud teatisele tuginedes võtab komisjon artikli 141 lõikes 2 või artikli 141b lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega antakse luba riikliku üleminekutoetuse maksmiseks ja

6.   Uued liikmesriigid võivad objektiivsete kriteeriumide alusel ja lõike 5 kohaselt antud komisjoni loa piires kindlaks määrata makstavad riikliku üleminekutoetuse summad.”

10)

Artiklid 134 ja 135 jäetakse välja.

11)

Artikkel 136 jäetakse välja.

12)

Artikkel 139 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 139

Riigiabi

Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklist 180 ja nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1184/2006 (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes) (7) artiklist 3 ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 toetuste suhtes, mida liikmesriigid maksavad käesoleva määruse artiklite 41, 57, 64, 68, 69, 70, 71, artikli 82 lõike 2, artikli 86, artikli 98 lõike 4, artikli 111 lõike 5, artikli 120, artikli 129 lõike 3 ning artiklite 131, 132, 133 ja 133a alusel kooskõlas käesoleva määrusega.

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 141a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 11a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ajavahemikuks alates 1. septembrist 2012 kuni 31. detsembrini 2013.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 11a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 141b

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab maaelu arengu komitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (8) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

14)

IV lisasse lisatakse järgmine veerg:

15)

Lisatakse järgmine lisa:

a)

järgmisi sätteid alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast:

b)

käesoleva määruse artikli 1 punkti 1 alapunkti b ja punkti 11 alates 1. jaanuarist 2014.