17.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 354/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrus) kehtestatakse Euroopa Liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide, koostööd mittetegevaks riigiks liigitatud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, koostööd mittetegevate riikide nimekirja koostamise, koostööd mittetegevate riikide nimekirjast eemaldamise, koostööd mittetegevate riikide nimekirja avalikustamise ning mis tahes erakorraliste meetmete menetlus.

(3)

Vastavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklile 32 peaks komisjon teavitama kolmandaid riike sellest, et nad võidakse liigitada koostööd mittetegevaks riigiks. Selline teavitamine on esialgne. Kolmandate riikide teavitamine sellest, et nad võidakse liigitada koostööd mittetegevaks riigiks, põhineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumidel. Samuti peaks komisjon rakendama nende riikide suhtes kõiki artiklis 32 sätestatud demarše. Eelkõige peaks komisjon lisama teatesse sellise liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused, kõnealuste riikide võimaluse vastata ja esitada tõendusmaterjal sellise liigituse ümberlükkamiseks või vajaduse korral meetmekava olukorra parandamiseks ja ülevaate selleks võetud meetmetest. Komisjon peaks andma asjaomastele riikidele piisavalt aega teatele vastamiseks ja mõistlikult aega olukorra parandamiseks.

(4)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt võib Euroopa Komisjon määrata kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmanda riigi võib määrata koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks, kui ta lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärse riigina ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(5)

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramine põhineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõikes 2 sätestatud kogu teabe läbivaatamisel.

(6)

Kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 33 võib nõukogu koostada koostööd mittetegevate riikide nimekirja. Nendele riikidele kehtivad meetmed, mis on muu hulgas sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklis 38.

(7)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt palutakse kolmandast riigist lipuriikidel teavitada komisjoni õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korrast, mida selle riigi kalalaevad peavad täitma.

(8)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt teeb komisjon kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse rakendamisega.

(9)

Komisjon võttis Belize’i teate lipuriigiks olemise kohta kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 20 vastu 17. märtsil 2010.

(10)

8.–12. novembril 2010 tegi komisjon koos Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga kontrollkäigu Belize’i seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostööga.

(11)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet Belize’i selliste õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korra kohta, mida selle kalalaevad peavad täitma, samuti teavet selliste meetmete kohta, mida Belize on võtnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks ning Euroopa Liidu püügi sertifitseerimissüsteemi rakendamisest tulenevate nõuete ja punktide täitmiseks.

(12)

Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Belize’ile 7. veebruaril 2011.

(13)

Belize’i kommentaarid kontrollkäigu lõpparuande kohta saadi 23. veebruaril 2011.

(14)

Komisjoni järgmine kontrollkäik Belize’i esimese kontrollkäigu ajal võetud meetmete hindamiseks tehti 7.–10. juunil 2011.

(15)

Belize esitas täiendavad kirjalikud kommentaarid 4. aprillil 2011, 12. juulil 2011, 14. novembril 2011 ja 27. jaanuaril 2012.

(16)

Belize on Ameerika Troopikatuunide Komisjoni, Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, India Ookeani Tuunikomisjoni ja Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline. Ta on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik. Belize on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe. Ta nõustus ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2003. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkulepe).

(17)

Selleks et hinnata, kuidas Belize täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi, (2) mis on sätestatud põhjenduses 16 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ning mille on kehtestanud põhjendustes 16 ja 18 nimetatud piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, kogus komisjon kogu kõnealuse ülesande täitmiseks vajaliku teabe ja analüüsis seda.

(18)

Komisjon kasutas teavet, mis tuletati andmetest, mis saadi Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni, India Ookeani Tuunikomisjoni, Ameerika Troopikatuunide Komisjoni, Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni ja Kagu-Atlandi kalandusorganisatsiooni avaldatud vastavusaruannetest või ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjadest, samuti avalikkusele kättesaadavatest andmetest, mis pärinevad Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi 2011. aasta jaanuari aruandest kongressile, mis koostati Magnuson-Stevensi kalavarude kaitse ja majandamise uuesti lubamise 2006. aasta seaduse paragrahvi 403 punkti a kohaselt (USA riikliku merekalastusteenistuse aruanne).

(19)

Komisjon analüüsis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Belize’i kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigina. Kõnealuse läbivaatamisega seoses võttis komisjon arvesse näitajaid, mis on loetletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7.

(20)

Komisjon tuvastas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadest saadud teabe alusel, et mitu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevana kõnealustesse nimekirjadesse kantud laeva sõitsid Belize’i lipu all pärast seda, kui piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid olid kandnud need ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja (3). Need laevad on Goidau Ruey No 1, Orca, Reymar 6, Sunny Jane, Tching Ye No. 6, Wen Teng No. 688.

(21)

Sel puhul tuletatakse meelde, et ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutab lipuriik avamerel tegutsevate laevade eest. Komisjoni hinnangul on asjaolu, et piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevana esitatud laevad sõitsid Belize’i lipu all pärast nende lisamist kõnealustesse nimekirjadesse, selge märk selle kohta, et Belize ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva mitme eespool nimetatud laeva olemasolu tõttu ei ole Belize tulemuslikult täitnud oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete võtmisel ning selle tagamisel, et tema laevad ei tegele mis tahes tegevusega, mis võiks piirata kõnealuste meetmete tulemuslikkust.

(22)

ÜRO kalavarude kokkulepe artikli 19 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab lipuriik tagama, et tema lipu all sõitvad laevad täidavad kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide kaitse ja majandamise eeskirju. Lipuriigid peavad ka tegema kiireloomulisi uuringuid ja kohtumenetlusi. Veel peaksid nad tagama piisavad karistused, takistama korduvaid rikkumisi ning võtma rikkujatelt hüved, mis nad on oma ebaseadusliku tegevuse tulemusena saanud. Selle kohta märgitakse, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud mitme niisuguse kalapüügiga tegeleva laeva olemasolu, mis sõitsid Belize’i lipu all pärast kõnealusesse nimekirja kandmist, näitab, et Belize ei ole täitnud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõigete 1 ja 2 kohaseid kohustusi. Kuna Belize ei suuda täita oma täitmis- ja jõustamiskohustusi, rikub ta ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkuleppe III artikli lõiget 8, mille kohaselt peab iga osaline võtma täitemeetmed, mis on seotud tema lipu all sõitmise õigusega, kalalaevade suhtes, mis tegutsevad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkuleppe sätteid rikkudes, sh muutes vajaduse korral kõnealuste sätete rikkumise riiklike õigusaktide alusel süüteoks. Kõnealuste rikkumiste suhtes kohaldatavad karistused peavad olema piisavalt karmid, et olla tulemuslikud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkuleppe nõuete täitmise tagamiseks ning rikkujatelt nende ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud hüvede äravõtmiseks.

(23)

Asjaolu, et Belize ei ole täitnud ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklist 19 tulenevaid täitmis- ja jõustamiskohustusi, kinnitab ka 8.–12. novembril 2010 toimunud kontrollkäigu jooksul kogutud teave. Kõnealuse kontrollkäigu ajal selgus, et asjakohased Belize’i asutused ei olnud volitatud Belize’i lipu all sõitvate kalalaevade käitajatelt, registreeritud omanikelt ning tulu saavatelt omanikelt teavet nõudma ning nendega seotud haldusjuurdlusi tegema. Lisaks selgus kõnealuse kontrollkäigu jooksul, et ettevõtjate tegevust kontrollivate volitatud vaatlejate süsteem ei toimi, seda eelkõige lossimise korral väljaspool Belize’i majandusvööndit, kuna teatavad volitatud vaatlejad tegutsesid samal ajal Belize’i lipu all sõitvate laevade tulu saavate omanike esindajana. Sellega seoses tuleks märkida, et tulu saavatele omanikele suunatud tulemuslike meetmete tähtsust on kinnitanud asjakohased ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) dokumendid, kus rõhutatakse tulu saavaid omanikke käsitleva teabe tähtsust ebaseaduslike tegevuste vastu võitlemisel (4) ning kalalaevade ja tulu saavate omanike registrite vajadust (5).

(24)

Lisaks peavad riigid ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 20 kohaselt tegema kas otse või kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide kaudu koostööd, et tagada kõnealuste organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete täitmine ning jõustamine. Nimetatud artiklis sätestatud erinõuete komplektiga seatakse riikidele kohustus uurida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, teha üksteisega sellekohast koostööd ja määrata selle eest karistusi. Samuti nähakse ette, et kui laevade kohta on teatatud, et nad tegutsevad viisil, mis piirab piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust, võivad riigid rakendada piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni menetlusi kõnealuse laeva tegevuse piiramiseks kuni ajani, mil lipuriik võtab kohased meetmed. Sellega seoses märgitakse, et kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirja kantud mitme laeva olemasolu, mis sõitsid Belize’i lipu all pärast kõnealusesse nimekirja kandmist, näitab, et Belize ei ole rahvusvahelise õiguse raames täitnud rahvusvahelise koostöö jõustamise kohustusi.

(25)

Samuti tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 118 kohaselt peab Belize tegema koostööd avamere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas. Võttes arvesse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva mitme sellise laeva olemasolu, mis on kantud kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirja ja mis sõitsid Belize’i lipu all ning tegelesid jätkuvalt kalapüügiga pärast nende lisamist kõnealusesse nimekirja, toob esile Belize’i suutmatuse täita oma kohustusi lipuriigina. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevana kindlaksmääratud laevad kahjustavad tõepoolest bioloogiliste ressursside kaitset ja majandamist.

(26)

Kuna Belize eirab nõudeid, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadega, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ja mis sõitsid Belize’i lipu all pärast nende lisamist kõnealusesse nimekirja, rikub ta ka ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklit 217, millega nõutakse, et lipuriigid võtaksid spetsiaalseid täitemeetmeid, et tagada rahvusvaheliste eeskirjade täitmine, eeldatavate rikkumiste uurimine ning mis tahes rikkumiste asjakohane karistamine.

(27)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva mitme sellise laeva olemasolu, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ja mis sõitsid Belize’i lipu all pärast nende lisamist kõnealusesse nimekirja, näitab ka Belize’i suutmatust järgida soovitusi, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 34 soovitatakse riikidel tagada, et nende lipu all sõitmise õigusega kalalaevad ei tegele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ega toeta seda.

(28)

Lisaks tasub märkida, et Belize’i nimetati USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes. Riikliku merekalastusteenistuse aruande kohaselt märkasid Prantsusmaa ametivõimud kahte Belize’i lipu all sõitvat laeva Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alas. Kõnealuse kahe laeva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud süüdistused lükati ümber, kuna Belize esitas selgitava teabe. Ameerika Ühendriikide ametivõimud määrasid Belize’i siiski „huvipakkuvaks” riigiks (6).

(29)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikidele faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ja artikli 31 lõike 4 punkti a kohaselt määrata kindlaks, et Belize ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanike elluviidava või toetatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ning et ta ei ole võtnud piisavalt meetmeid, et takistada dokumenteeritud ja korduvat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki varem tema lipu all sõitnud laevade poolt.

(30)

Komisjon analüüsis, kas Belize on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas on kohaldatud piisavalt karme karistusi, et võtta rikkujatelt ära niisuguse kalapüügi tulemusena saadud kasu.

(31)

Olemasolev tõendusmaterjal kinnitab, et Belize ei ole rahvusvahelise õiguse raames täitnud oma kohustusi seoses tulemuslike täitemeetmetega. Sellega seoses tuletatakse meelde, et mitu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevat laeva, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid olid kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, sõitsid Belize’i lipu all pärast kõnealusesse nimekirja kandmist. Kõnealuste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu annab tunnistust Belize’i suutmatusest täita avamerel tegutsevate laevadega seotud kohustusi, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigetes 1 ja 2. Lisaks sellele näitab kõnealune olukord ka selgelt, et Belize ei täida ÜRO kalavarude kokkuleppe nõudeid, mis on esitatud artikli 19 lõikes 1, milles sätestatakse lipuriikidele vastavus- ja jõustamiseeskirjad. Belize’i sellekohane tegevus ei ole ka kooskõlas nõuetega, mis on esitatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikes 2, milles sätestatakse muu hulgas, et karistused peaksid olema piisavalt karmid ning need peaksid võtma rikkujatelt ära ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu.

(32)

Kirjeldatud käitumisega ei ole Belize suutnud näidata, et ta täidab ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punkti b tingimusi, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Asjaolu, et kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjas on mitu sellist laeva, mis tegelesid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning sõitsid Belize’i lipu all ka pärast kõnealusesse nimekirja kandmist, kinnitab Belize’i suutmatust rakendada oma kalalaevade üle täielikku jurisdiktsiooni.

(33)

Lisaks ei ole Belize’i suutlikkus tulemuslikult rakendada täitemeetmeid kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 21 esitatud soovitustega, millega soovitatakse riikidel tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses ka nende kodanike karistused oleksid piisavalt karmid, et tulemuslikult vältida ja ära hoida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning see lõpetada ja võtta rikkujatelt ära kõnealusest kalapüügist saadud kasu.

(34)

Käsitletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi esinemise ajaloo, laadi, tingimuste, ulatuse ja raskusastmega seoses on komisjon võtnud arvesse kuni 2012. aastani Belize’i lipu all sõitvate laevade ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi pidevust ja kordumist.

(35)

Belize’i ametivõimude olemasolevat suutlikkust arvesse võttes tuleks märkida, et ÜRO inimarengu indeksi (7) põhjal peetakse Belize’i kõrge inimarengutasemega riigiks (93. riik 187 riigist). Seda kinnitatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (8) II lisas, kus Belize’i on nimetatud väiksema keskmise sissetulekuga riikide kategoorias. Tema seisundit arvesse võttes ei peeta vajalikuks analüüsida Belize’i pädevate asutuste olemasolevat suutlikkust. Seda seepärast, et Belize’i arengutaset ei saa selles põhjenduses kirjeldatu kohaselt pidada teguriks, mis vähendab pädevate asutuste suutlikkust teha koostööd teiste riikidega ja rakendada jõustamismeetmeid.

(36)

Olenemata põhjenduses 35 esitatud analüüsist, märgitakse ka seda, et 2010. aasta novembris toimunud kontrollkäigu ajal saadud teabe alusel ei ole võimalik järeldada, et Belize’i ametivõimudel puuduvad rahalised ressursid, vaid pigem hoopis nende kohustuste täitmiseks vajalikud õigus- ja halduskeskkond ning volitused.

(37)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ning tuginedes kõikidele komisjoni kogutud faktidele ja kõigile riigi tehtud avaldustele võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 5 punktide b, c ja d alusel järeldada, et Belize ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal on lipuriigina.

(38)

Belize on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe. Ta nõustus ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkuleppe tingimustega. Lisaks on Belize Ameerika Troopikatuunide Komisjoni, Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, India Ookeani Tuunikomisjoni ja Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline. Ta on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik. Kuni 2011. aasta lõpuni oli Belize ka Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik. Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ei ole siiski Belize’i koostööd tegeva mitteliikmesriigi staatust 2012. aastaks uuendanud.

(39)

Komisjon analüüsis igasugust teavet, mida peeti asjakohaseks seoses Belize’i India Ookeani Tuunikomisjoni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosaliseks liikmesriigiks olemise ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis koostööd tegevaks mitteliikmesriigiks olemisega. Kuna Belize oli 2011. aasta lõpuni Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik, siis analüüsis komisjon ka teavet, mida peeti kõnealuse piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni puhul asjakohaseks.

(40)

Komisjon analüüsis ka mis tahes teavet, mida peeti asjakohaseks, pidades silmas Belize’i kokkulepet kohaldada India Ookeani Tuunikomisjonis, Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjonis, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis ning Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(41)

Tuletatakse meelde, et Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon esitas Belize’ile probleemkirja, mis käsitles puudujääke kõnealuse riigi aruandluses 2010. aastal (9). Kõnealuses kirjas leiti, et Belize ei olnud suuteline täielikult ega tulemuslikult järgima oma kohustusi esitada statistilisi andmeid, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 05–09 Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni varude taastamise programmi loomiseks. Samas kirjas tõi Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon esile, et Belize ei esitanud kogu vajalikku teavet ega kõiki nõutud aruandeid, näiteks II kohustuse (suuruse näidised) kohta, ning et ta esitas vastavustabelid alles pärast asjakohast tähtpäeva.

(42)

2011. aastal väljastatud teises probleemkirjas (10) leiti jällegi, et Belize ei ole täielikult ega tulemuslikult täitnud statistikaalase aruandluse kohustusi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitus 05–09). Lisaks ei olnud Belize esitanud tähtpäevaks kogu vajalikku teavet ega kõiki nõutavaid aruandeid, näiteks suursilm-tuuni käsitlevas I kohustuses nõutut (laevastikule viitav statistika), üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruannet ning laevade nimekirja.

(43)

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni poolt 2012. aastal väljastatud probleemkirjas (11) leiti, et Belize ei olnud täielikult ega tulemuslikult täitnud oma kohustusi kooskõlas soovitusega 09–05. Lisaks sellele määrati kindlaks, et Belize oli pikkuim-tuuni kvoodi ületanud. Belize’ilt nõuti, et ta esitaks pikkuim-tuuni kalavarude majandamise kava, mis sisaldab ülepüütud koguse hüvitamise ajakava.

(44)

Komisjon analüüsis ka Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni esitatud teavet selle kohta, kuidas Belize täidab Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni eeskirju ja aruandluskohustusi. Selleks kasutas komisjon Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni 2010. aasta kokkuvõtlikke vastavustabeleid (12) ning 2011. aasta kokkuvõtlikke vastavustabeleid (13).

(45)

Eelkõige ei esitanud Belize saada oleva teabe kohaselt Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile 2010. aastal üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruannet, mis on seotud kaitse- ja majandamismeetmetega. Lisaks laekusid 2010. aasta andmed suursilm-tuuni I kohustuse (laevastikule viitav statistika) kohta pärast asjakohast tähtpäeva. Sisemeetmed ja laevade nimekiri esitati hilinemisega.

(46)

Peale selle selgus 2010. aasta novembris toimunud kontrollkäigu ajal Belize’i mitu asjaolu. Laevaseiresüsteemi tegevussuutlikkuse kohta leiti, et konkreetsetel juhtudel tuvastati laevaseiresüsteemi signaali puudumise või katkemisega seotud probleemid püügiperioodide jooksul. Laevaseiresüsteemi kasutati suhteliselt passiivselt ning seda ei kasutatud asjakohaselt selle kontrollimiseks, kas püügitegevus oli kooskõlas püügilitsentside ulatusega. Volitatud vaatlejate süsteemi puhul avastati mõned huvide konfliktid, kus teatavad vaatlejad, kes kontrollisid ettevõtjate tegevust (eelkõige väljaspool Belize’i majandusvööndit toimunud lossimisi), olid samal ajal Belize’i lipu all sõitvate laevade tulu saavate omanike esindajad.

(47)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonilt (14) saadud teave näitab, et Belize’ilt nõuti 2009.–2011. aasta kõigi saada olevate tegevustaseme andmetega (logiraamatuga) seotud puuduvate lisaandmete esitamist ning ka andmete esitamist nende kalalaevade arvu/tüübi ja nimede kohta, mis hakkaksid Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni konventsiooni piirkonnas tööle, kui riigi staatust koostööd tegeva mitteliikmesriigina uuendataks (15).

(48)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni nõuete täitmise kontrollimise kava 2010. aasta aruanne (16) näitab, et Belize ei esitanud laevaseiresüsteemi kohta kogu teavet. Lisateavet nõuti selle tagamiseks, et laevadel oleks avamerel automaatse asukoha määramise sideseadmed, mis on sätestatud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni eeskirjades ning vastavad Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni sätestatud laevaseiresüsteemi nõuetele. Samuti nõuti lisateavet kaitse- ja majandamismeetmete võtmise kohta ning automaatsete asukoha määramise sideseadmete kohta, nagu on sätestanud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (määrus 2007-2).

(49)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon nõudis Belize’ilt lisateavet ka mitme muu asjaolu kohta. Lisateavet nõuti Vaikse ookeani põhjaosas pikkuim-tuuni püüdvate laevade praeguse püügikoormuse kohta (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2005-3 Vaikse ookeani põhjaosa pikkuim-tuuni kohta) ning kogu teavet ajavahemikus 2000–2004 vöödilist odanina püüdnud laevade arvu kohta (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2006-4 Vaikse ookeani edelaosa vöödilise odanina kohta). Täpsemat selgitust nõuti püügitegevuse liigutamise kohta laiuskraadist 20° lõunalaiust põhja suunas (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2009-3 Vaikse ookeani lõunaosa mõõkkala kohta). Täiendavat lisateavet küsiti uime ja kaalu 5 % suhte rakendamise kohta (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2009-4 haide kohta). Püügiaruandluse ja püügikoormuse aruandlusega seoses küsiti täiendavat lisateavet laevade arvu teatamise kohta aastase piirangu alusel (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2005-02 Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni kohta). Leiti, et Belize ei täitnud iga kuue kuu tagant Vaikse ookeani põhjaosa pikkuim-tuuni püügi teatamisega seotud kohustusi väikeste rannikuäärsete püügipiirkondade puhul (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2005-03 Vaikse ookeani põhjaosa pikkuim-tuuni kohta). Lisateavet nõuti pikkuim-tuuni kogupüügi kohta ekvaatorist põhja pool ning iga-aastase ekvaatorist põhja pool toimunud pikkuim-tuuni kogu püügikoormuse kohta püüniste tüübi alusel (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2005-03 Vaikse ookeani põhjaosa pikkuim-tuuni kohta). Ruumilisi ja ajalisi piiranguid ning püüniste piiranguid arvesse võttes küsiti Belize’ilt lisateavet leevendusmeetmete seire kohta (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2007-04 merelindudele avalduva mõju leevendamise kohta). Lõpetuseks küsiti triivvõrkudega seoses Belize’ilt lisateavet suuremahuliste triivvõrkude kasutamise keelamise kohta avamerel konventsiooni alas (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni määrus 2008-04).

(50)

India Ookeani Tuunikomisjoni 2010. aasta vastavusaruandest (17) saadud teabe kohaselt liigitati Belize nõuetele mittevastavaks, kuna ta ei osalenud teaduskomitee koosolekul ega esitanud oma riiklikku aruannet teaduskomitee 13. istungiks.

(51)

Lisaks sellele ei vastanud Belize 2010. aastal nõuetele või vastas nõuetele ainult osaliselt India Ookeani Tuunikomisjonis vastu võetud mitme resolutsiooni korral. Täpsemalt leiti resolutsiooni 09/02 ja varasemate püügivõimsuse piiramist käsitlevate resolutsioonidega seoses, et kaheksa laeva, mis teadete kohaselt püüdsid 2006. aastal troopikatuuni, püüdsid 2007. aastal teadete kohaselt ka pikkuim-tuuni ja mõõkkala (mis tähendab ainult osalist vastavust). Seetõttu toimus topeltloendamine. Resolutsiooni 07/02 puhul (mis käsitleb India Ookeani Tuunikomisjoni registrit India Ookeani Tuunikomisjoni piirkonnas tegutsema lubatud laevade kohta) ei vastanud osa Belize’i esitatud andmetest India Ookeani Tuunikomisjoni standarditele (osaline täitmine). Seoses resolutsiooniga 09/03, mis käsitleb nende laevade nimekirja koostamist, mille puhul eeldatakse India Ookeani Tuunikomisjoni piirkonnas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ei esitanud Belize oma arvamust IOTC taotluse kohta eemaldada registrist kaks laeva, mille India Ookeani Tuunikomisjon oli loetlenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade 2010. aasta nimekirjas (osaline täitmine). Seoses resolutsiooniga 08/02, mis käsitleb merel ümberlaadimise laevade jälgimise piirkondlikku vaatlusprogrammi, tegi Belize 2010. aastal piirkondliku vaatlusprogrammi raames kaks ümberlaadimist, kuid ümberlaadimised merel vastasid India Ookeani Tuunikomisjoni poolt merel ümberlaadimiste jälgimise piirkondlikus vaatlusprogrammis kehtestatud tingimustele osaliselt. Seoses resolutsioonidega 01/02 ja 05/07, mis käsitlevad kalalaevade majandamise standardeid ja kontrolle, ei esitanud Belize mingit teavet 2009. aasta rakendamistaseme kohta. Seoses resolutsioonidega 10/02, 05/05, 09/06 ja 10/06, mis käsitlevad kohustusliku statistika nõudeid, esitas Belize ainult osalised andmed haide kaaspüügi kohta (osaline täitmine) ning ei esitanud andmeid suuruse sageduse, merekilpkonnade kaaspüügi ega merelindude kaaspüügi kohta (mittetäitmine). Resolutsioonide 01/06 ja 03/03 puhul, mis käsitlevad India Ookeani Tuunikomisjoni suursilm-tuunide statistilise dokumendi programmi, ei esitanud Belize India Ookeani Tuunikomisjonile oma hinnangut ekspordiandmete kohta võrreldes impordiandmetega (osaline täitmine).

(52)

Lisaks ei vastanud Belize India Ookeani Tuunikomisjoni 2011. aasta vastavusaruande kohaselt (18) 2011. aastal ikka veel mitmele India Ookeani Tuunikomisjonis vastu võetud resolutsioonile või vastas neile ainult osaliselt. Täpsemalt puudus India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooni 07/02 (mis käsitleb 24 m kogupikkusega või pikemate püügiloaga laevade nimekirja) korral osa kohustuslikust teabest ning tegutsevate sadamate kohta teavet ei esitatud (osaline täitmine). Seoses India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooniga 06/03, mis käsitleb laevaseiresüsteemi kasutuselevõttu kõigil üle 15 m kogupikkusega laevadel, ei esitatud teavet tehniliste häirete kohta (osaline täitmine). Kohustuslike statistiliste nõuete puhul ja India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooni 10/02 puhul ei vastanud püügiandmed ja püügikoormuse andmed India Ookeani Tuunikomisjoni standardile. Andmed esitati üksikute laevade tegevuste kohta, mitte koondandmetena (osaline täitmine). Suuruse sageduse andmed ei vastanud samuti India Ookeani Tuunikomisjoni standarditele. Andmed esitati jällegi üksikute laevade tegevuste kohta, mitte koondandmetena (osaline täitmine). Leevendusmeetmete võtmise ja India Ookeani Tuunikomisjoni poolt reguleerimata liikide kaaspüügi rakendamise puhul täitis Belize ainult osaliselt India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooni 05/05, mis käsitleb andmete esitamist haide kohta. Vaatlejate kohta ning seoses India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooniga 11/04, mis käsitleb piirkondlikku vaatluskava ja üle 24 m pikkuste laevade kohustuslikku 5 % merel viibimise nõuet, oli Belize varem teatanud, et tal on laevadele määratavad vaatlejad. Praegu on kavas siiski programmiga alles 2013. aastal alustada. Seega ei vasta Belize India Ookeani Tuunikomisjoni nõuetele. Lisaks ei täida Belize vaatlejate puhul India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooni 11/04, mis käsitleb vaatlejate aruandluskohustust. Statistiliste dokumentide programmi puhul ei täida Belize India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooni 01/06, kuna aastaaruande kohta ei ole teavet esitatud.

(53)

Belize oli Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik kuni 2011. aasta lõpuni. Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni eeskirjade täitmata jätmise tõttu ei ole siiski Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon tema staatust koostööd tegeva mitteliikmesriigina 2012. aastaks uuendanud. Eelkõige ei ole Belize täitnud aruandluskohustusi. Lisaks on esinenud probleeme laevaseiresüsteemiga seotud nõuete täitmisel. Samuti on täheldatud kontrollisüsteemiga seotud probleeme. ELi inspektoritele ei esitatud vajalikku teavet, sh laevaseiresüsteemi andmeid ja ümberlaadimiste aruandeid. See mõjutas negatiivselt Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni piirkonna kontrolli kava. Tuvastatud probleemide tõttu lükati Belize’i uuendamistaotlus Kirde Atlandi Kalanduskomisjoni 30. iga-aastasel koosolekul toimunud hääletusega tagasi (19).

(54)

Belize’i suutmatus esitada Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile põhjendustes 41–45 viidatud teavet näitab Belize’i suutmatust täita talle ÜRO mereõiguse konventsiooniga ja ÜRO kalavarude kokkuleppega sätestatud lipuriigikohustusi.

(55)

Komisjoni poolt 2010. aasta novembris tehtud kontrollkäigu ajal tuvastatud puudujäägid, millele on viidatud põhjenduses 46, tõendavad veelgi Belize’i suutmatust täita talle ÜRO kalavarude kokkuleppega pandud lipuriigikohustusi.

(56)

Suutmatus esitada õigel ajal teavet kaitse- ja majandamismeetmete, statistika, laevade nimekirjade ja vastavustabelite kohta piirab Belize’i võimet täita kohustusi, mis on talle seatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitega 117 ja 118, milles sätestatakse riikidele kohustused võtta oma asjaomastele kodanikele suunatud meetmeid avamere bioloogiliste ressursside kaitseks ning teha koostööd avamere piirkondade bioloogiliste ressursside kaitse- ja majandamismeetmete valdkonnas.

(57)

Otsuse jaotises 3.3 sätestatud asjaolud näitavad, et Belize’i tegevus ei vasta ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 nõuetele.

(58)

Võttes arvesse Belize’i suutmatust esitada Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teavet ümberlaadimiste kohta, ei täida Belize ka ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti a, millega nõutakse, et riigid, kelle laevad püüavad avamerel kala, võtaksid kontrollimeetmeid, et tagada kõnealuste laevade vastavus kalavarude majandamise piirkondliku organisatsiooni eeskirjadele.

(59)

Belize ei vasta registreerimise ja õigeaegse aruandluse nõuetele, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis e, kuna ta ei ole esitanud Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teavet aastaaruannete, I kohustuse (laevastiku omadused), II kohustuse (andmed suuruse näidiste kohta), üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruannete, vastavustabelite ja laevade nimekirjade kohta.

(60)

Belize ei täida ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis g sätestatud tingimusi, võttes arvesse komisjoni 2010. aasta novembris tehtud kontrollkäigu raames kogutud teavet Belize’i ametivõimude seire-, kontrolli- ja järelevalvevõime kohta.

(61)

Lisaks sellele, nagu on selgitatud põhjendustes 47–52, näitab Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonilt ning India Ookeani Tuunikomisjonilt saadud teave, et Belize ei täida ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklist 117 ja ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklist 18 tulenevaid majandamis- ja kaitsemeetmetega seotud kohustusi.

(62)

Lisaks ei vasta Belize ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti f nõuetele, võttes arvesse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni tuvastatud puudujääke, mis põhjustasid Belize’i koostööd tegeva mitteliikmesriigi staatuse tühistamise 2012. aastaks, eelkõige suutmatust esitada Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonile aruandeid ning vaatluskavas, sh laevaseiresüsteemi andmetes ja merel ümberlaadimistes leitud puudujääke.

(63)

Lisaks sellele leiti 2010. aasta novembris toimunud kontrollkäigu jooksul, et Belize peab laevade registreerimise eest vastutavat rahvusvahelist merekaubanduse registrit, mis ei taga Belize’i lipu all sõitvate laevade tegelikku seost riigiga. Kõnealuse tegeliku seose puudumine riigi ja tema registrisse kantud laevade vahel on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 91 sätestatud laevade riikliku kuuluvuse tingimustega. Kõnealust järeldust kinnitab veelgi Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon, kelle hinnangul on Belize mugavuslipuriik (20).

(64)

Võttes arvesse otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda ja tuginedes kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele, võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 6 alusel väita, et Belize ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(65)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi põhjal (21) peetakse Belize’i kõrge inimarengutasemega riigiks (93. riik 187 riigist). Samuti tuletatakse meelde, et määruse (EÜ) nr 1905/2006 kohaselt on Belize nimetatud suurema keskmise sissetulekuga riikide kategoorias.

(66)

Kõnealust kohta riikide järjestuses arvesse võttes ei saa Belize’i pidada riigiks, mille suhtes kehtivad otseselt selle arengutaseme tõttu eripiirangud. Ei leitud mingit kinnitavat tõendusmaterjali selle kohta, et Belize’i suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega seatud kohustusi oleks põhjustatud puudulikust arengutasemest. Samamoodi ei ole mingit konkreetset tõendusmaterjali selle kohta, et kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve puudujäägid oleksid seotud suutlikkuse ja infrastruktuuri puudumisega.

(67)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikide faktide ning riigi esitatud avalduste põhjal võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 7 kohaselt väita, et Belize’i arengutase ei piira tema kalandusega seotud arenguseisundit ega üldist suutlikkust.

(68)

Komisjon tegi 18.–20. oktoobril 2011 ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö valdkonnas kontrollkäigu Kambodža Kuningriiki (edaspidi „Kambodža”).

(69)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet Kambodža selliste õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korra kohta, mida tema kalalaevad peavad täitma, ning meetmeid, mis Kambodža on võtnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks.

(70)

Kambodža nõustus saatma komisjonile arutatud küsimuste kohta tegevuskava ja kalalaevade terviknimekirja, mis hõlmab ka külmutuslaevu ja kalanduses kasutatavaid transpordilaevu. Kambodža ei saatnud pärast kontrollkäigu lõppu komisjonile ühtki vastust ega kirja järelmeetmete kohta.

(71)

Kambodža ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud ühtegi kalanduse reguleerimist käsitlevat rahvusvahelist lepingut, muu hulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni, ÜRO kalavarude kokkulepet ega ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkulepet, kuid on ratifitseerinud 1958. aasta Genfi konventsiooni avamere kohta (22) ja liitunud 1958. aasta konventsiooniga territoriaalmere ja külgvööndi kohta (23) ning nõustunud vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskavaga Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas (24) ning Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suunistega, (25) mille on välja andnud Kagu-Aasia kalanduse arenduskeskus (26). Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee, mille liige Kambodža on, on nõustav asutus, mis töötab Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kalandusküsimustega seotud mõistmise, teadlikkuse ja koostöö parandamiseks. Kagu-Aasia kalanduse arenduskeskus, mille liige Kambodža on, on nõustav asutus, mis edendab kalanduse säästvat arendamist.

(72)

Selleks et hinnata, kuidas Kambodža täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi, pidas komisjon kohaseks kasutada ÜRO mereõiguse konventsiooni kui peamist rahvusvahelist õigusdokumenti, täpsemalt selle artikleid 91, 94, 117 ja 118, milles on sätestatud riikide kohustused, mille kehtestavad asjaomased piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, ning põhjenduses 71 viidatud Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee ja Kagu-Aasia kalanduse arenduskeskuse loodud raamistikku. ÜRO mereõiguse konventsiooni sätted avamerel navigeerimise kohta (ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklid 86–115) on tunnustatud rahvusvahelise tavaõigusena. Nendes sätetes on kodifitseeritud rahvusvahelise tavaõiguse olemasolevad eeskirjad ning neis on peaaegu sõna-sõnalt üle võetud avamere konventsiooni ning territoriaalmere ja külgvööndi konventsiooni sõnastus, mille Kambodža on vastavalt ratifitseerinud ja millega ta on liitunud. Seetõttu ei oma tähtsust, kas Kambodža on ÜRO mereõiguse konventsiooni ratifitseerinud. Komisjon kogus kogu kõnealuse ülesande jaoks vajaliku teabe ja analüüsis seda.

(73)

Komisjon kasutas kogu teavet, mis piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid (eelkõige Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon, Atlandi vete elusressursside kaitse komisjon, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon, Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon, Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon ja Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon) on avaldanud kas vastavusaruannete kujul või ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjadena, ning USA riikliku merekalastusteenistuse aruandest saadud avalikku teavet.

(74)

Komisjon analüüsis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Kambodža kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse parameetreid, mis on loetletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7.

(75)

Komisjon leidis kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjade põhjal mitu juhtumit, kui Kambodža lipu all sõitvad laevad (27) või Kambodža püügilitsentsiga laevad tegelesid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Kalalaeva Draco-1 (praegune nimi: Xiong Nu Baru 33) nähti Kambodža lipu all sõites Atlandi vete elusressursside kaitse komisjoni piirkonnas ebaseaduslikult kala püüdmas 2010. aasta jaanuaris (28) ja 2010. aasta aprillis (29). Lisaks sellele märgati kalalaeva Trosky (praegune nimi: Yangzi Hua 44) Kambodža lipu all sõites Atlandi vete elusressursside kaitse komisjoni piirkonnas ebaseaduslikult kala püüdmas 2010. aasta aprillis (30).

(76)

Lisaks kogus komisjon eeldatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud töö raames Euroopa Liidu püügisertifikaatide põhjal faktilist tõendusmaterjali selle kohta, et Kambodža laev on korduvalt eiranud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni kaitse- ja majandamismeetmeid, mistõttu klassifitseeriti tema tegevus ebaseaduslikuks, teatamata ja reguleerimata kalapüügiks. Kõnealused rikkumised olid seotud Kambodža transpordilaevaga, mis sai merel kala seineritelt. Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituse 06–11 kohaselt ei tohi seinerid merel Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tuunikalaliike ümber laadida. Lisaks ei olnud Kambodža transpordilaev registreeritud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni registris Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tegutseda võivate transpordilaevade kohta, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituse 06–11 jaotises 3.

(77)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punkti b kohaselt kuulub lipuriigile riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Seda peamist põhimõtet kinnitavad Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskava punkt 7.1 ja Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suuniste punkt 8.2.2. Komisjoni hinnangul on asjaolu, et nimekirjas, mis piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on koostanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta, esinevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad, mis sõitsid Kambodža lipu all ka pärast kõnealustesse nimekirjadesse kandmist, ning et piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on täheldanud Kambodža laevade ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, selge märk selle kohta, et Kambodža ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva mitme laeva olemasolu tõttu ei ole Kambodža tulemuslikult täitnud oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete järgimisel ning selle tagamisel, et tema laevad ei tegele mis tahes tegevusega, mis võiks kõnealuste meetmete tulemuslikkust piirata.

(78)

Märgitakse, et lipuriigil on kohustus võtta oma asjaomaste kodanikega seotud meetmeid või teha teiste riikidega koostööd kõnealuste meetmete võtmisel, et tagada avamere bioloogiliste ressursside kaitse. Seda peamist põhimõtet kinnitavad Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskava punktid 3.1 ja 4.1 ning Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suuniste punkt 8.1.4. Kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 94, loetuna koostoimes Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskava punktiga 7.1 ning Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suuniste punktiga 8.2.7, peab lipuriik tagama, et tema lipu all sõitvad laevad täidavad piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamiseeskirju.

(79)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate selliste laevade olemasolu, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ja mis sõitsid Kambodža lipu all pärast nende kõnealusesse nimekirja kandmist, näitab Kambodža suutmatust järgida soovitusi, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 34 soovitatakse riikidel tagada, et nende lipu all sõitmise õigusega kalalaevad ei tegele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ega toeta seda. Kõnealune põhimõte sisaldub ka Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskava punktis 7.1.

(80)

Lisaks sellele tasub märkida, et Kambodžat nimetati USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes. USA riikliku merekalastusteenistuse aruande kohaselt tegelesid mitu Kambodža lipu all sõitvat laeva kalapüügiga, mis eirab Atlandi vete elusressursside kaitse komisjoni kaitse- ja majandamismeetmeid (31). USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes ei ole Kambodžat märgitud riigina, mille laevad tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, kuna selleks, et kõrvaldada Kambodža lipu all sõitvate kõnealuste laevade ebaseaduslik kalapüük, võeti teatavaid meetmeid (registrist välja arvamine). USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes nimetatakse siiski ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemise tõttu laevade registrist väljaarvamise problemaatilisust muude karistuste kohaldamisega võrreldes ning seega määrasid Ameerika Ühendriikide ametivõimud Kambodža „huvipakkuvaks” riigiks.

(81)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikidele faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ja artikli 31 lõike 4 punkti a kohaselt väita, et Kambodža ei ole lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanike elluviidava või toetatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, samuti ei ole ta võtnud piisavalt meetmeid, et takistada dokumenteeritud ja korduvat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki tema lipu all sõitvate laevade poolt.

(82)

Komisjon analüüsis, kas Kambodža on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas kohaldatud on piisavalt karme karistusi, et võtta rikkujatelt ära ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusena saadud kasu.

(83)

Olemasolev tõendusmaterjal kinnitab, et Kambodža ei ole rahvusvahelise õiguse raames täitnud oma tulemuslike täitemeetmetega seotud kohustusi. Sel puhul tuletatakse meelde, et piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirja on kantud niisuguse kalapüügiga tegelevaid laevu, mis sõitsid Kambodža lipu all pärast kõnealustesse nimekirjadesse kandmist või kõnealustesse nimekirjadesse kandmise ajal. Kõnealuste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu annab tunnistust Kambodža suutmatusest täita avamerel tegutsevate laevadega seotud kohustusi, mis on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 94, loetuna koostoimes Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskava punktiga 7.1 ning Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suuniste punktiga 8.2.7.

(84)

Lisaks sellele leiti põhjenduses 68 viidatud kontrollkäigu ajal täitmise ja jõustamise valdkonnas, et Kambodžal puuduvad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kõrvaldamist käsitlevad eriõigusaktid. Ainus võetud meede on laevade registrist väljaarvamine. Sellest hoolimata ei hõlma kõnealune meede laevade ebaseadusliku kalapüügi uurimist ega kindlaksmääratud rikkumiste eest karistuste kehtestamist. Kalalaeva registrist väljaarvamisega ei tagata, et rikkujad saaksid oma tegevuse eest karistuse ning et neilt võetakse ära nende tegevuse tulemusena saadud kasu. See on veelgi tähtsam Kambodža puhul, kes peab põhjenduses 96 selgitatu kohaselt rahvusvahelist laevade registrit, mis vastutab väljaspool Kambodžat asuvate laevade registreerimise eest ja mis ei taga, et Kambodža lipu all sõitvatel laevadel on riigiga tegelik seos. Kalalaeva registrist eemaldamisel lihtsal haldusotsusel ilma muude karistuste määramise võimaluste tagamiseta ei ole vältivat mõju. Samuti ei tagata sellise tegevusega lipuriigile kalalaeva üle kontrolli, nagu on nõutud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 94. Lisaks ei ole Kambodža suutlikkus täita kohustusi ja jõustada meetmeid kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktiga 18, milles on sätestatud, et ÜRO mereõiguse konventsiooni arvesse võttes peaks iga riik võtma meetmeid või tegema koostööd selle tagamiseks, et tema jurisdiktsiooni all olevad kodanikud ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega tegele sellega. Kambodža suutlikkus selles valdkonnas ei ole kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 21 esitatud soovitusega, mille kohaselt peaksid riigid tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses nende kodanike karistused on piisavalt karmid, et tulemuslikult vältida, hoida ära ja lõpetada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning võtta rikkujatelt ära kõnealusest ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu. Seda põhimõtet korratakse Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suuniste punktis 8.2.7.

(85)

Käsitletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi esinemise ajaloo, laadi, tingimuste, ulatuse ja raskusastme puhul on komisjon võtnud arvesse kuni 2012. aastani Kambodža lipu all sõitvate laevade ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi pidevust ja kordumist.

(86)

Kambodža ametivõimude suutlikkust arvesse võttes tuleks märkida, et ÜRO inimarengu indeksi (32) põhjal peetakse Kambodžat keskmise inimarengutasemega riigiks (139. riik 187 riigist). Samal ajal on Kambodža nimetatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisas vähim arenenud riikide kategoorias. Seda arvestades võib pidada pädevate asutuste piiratud finants- ja haldussuutlikkust üheks teguriks, mis takistab Kambodžal koostöö- ja jõustamiskohustusi täiel määral täita. Sellest hoolimata tuletatakse meelde, et koostöö- ja jõustamispuudujäägid on pigem seotud nõuetekohase õigusraamistiku puudumisega, mis võimaldaks võtta asjakohaseid järelmeetmeid, kui pädevate asutuste praeguse suutlikkusega.

(87)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 5 punktide b, c ja d alusel väita, et Kambodža ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal on lipuriigina.

(88)

Kambodža ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud ühtegi konkreetselt kalandust reguleerivat rahvusvahelist kokkulepet. Kambodža on ratifitseerinud 1958. aasta Genfi konventsiooni avamere kohta ning liitunud 1958. aasta konventsiooniga territoriaalmere ja külgvööndi kohta. Kambodža on kahe järgmise nõustamisasutuse liige: Kagu-Aasia kalanduse arenduskeskus, mille puhul ta nõustus Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suuniste tingimustega, ning Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee, mille puhul ta nõustus Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskava tingimustega.

(89)

Komisjon ei leidnud Kambodžasse tehtud kontrollkäigu tulemusena, et Kambodža oleks võtnud mis tahes meetmeid Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskava rakendamiseks ja Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suuniste soovituste täitmiseks.

(90)

Komisjon analüüsis kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide (eelkõige Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni ja Atlandi vete elusressursside kaitse komisjoni) avaldatud andmetest asjakohaseks peetud teavet.

(91)

Tuletatakse meelde, et Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon on Kambodžale saatnud rohkeid rikkumise kindlaksmääramist käsitlevaid kirju. Esimene kõnealune kiri saadeti Kambodžale 2006. aastal. Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon saatis Kambodžale kõige hiljutisema rikkumise kindlaksmääramist käsitleva kirja 2011. aastal (33). Kõnealuses kirjas tuuakse jätkuvalt esile Kambodža lipu all sõitvate laevade ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemise probleem. Kambodža ei vastanud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni 16. detsembri 2009. aasta, 4. oktoobri 2010. aasta ja 18. jaanuari 2011. aasta rikkumise kindlaksmääramist kajastavates kirjades esitatud lisateabe päringutele. Kuna Kambodža ei saatnud nõutud lisateavet sisaldavat vastust, otsustas Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon Kambodža liigituse 2012. aastal säilitada. Lisaks sellele andis Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon teada, et ta on tõsiselt mures Guinea lahes tegutsevate Kambodža seinerite võimaliku ümberlaadimistegevuse pärast.

(92)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon nõudis oma iga-aastasel koosolekul 2012. aastal Kambodžalt üksikasjalikku teavet Guinea lahes toimuvate väidetavate ümberlaadimiste kohta, Kambodža võetud mis tahes vastumeetme kohta, Kambodža seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmete kohta ning Kambodža laevade registreerimise menetluse ja eeskirjade kohta, et Kambodža olukord läbi vaadata.

(93)

Kambodža suutmatus esitada Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile põhjendustes 91 ja 92 viidatud teavet annab tunnistust Kambodža suutmatusest täita mis tahes lipuriigikohustusi seoses ÜRO mereõiguse konventsioonis sätestatud majandamis- ja kaitsemeetmetega. Samuti ei ole Kambodža suutlikkus kooskõlas Aasia ja Vaikse ookeani kalanduskomitee piirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamise (sh ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise) piirkondliku tegevuskava (punkt 7.1) ja Kagu-Aasia vastutustundliku kalandustegevuse piirkondlike suuniste (punkt 8.2.7) soovitustega.

(94)

Lisaks sellele teatas Atlandi vete elusressursside kaitse komisjon 2010. aastal Kambodža lipu all sõitvate laevade korduvast täheldamisest. Kõnealused teated on esitatud Atlandi vete elusressursside kaitse komisjoni liikmetele edastatud ringkirjades, (34) täpsemalt dokumendis COMM CIRC 10/11 – ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade Typhoon-1 ja Draco I nägemine, ning dokumendis 10/45 ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade Draco I ja Trosky täheldamine.

(95)

Eespool esitatud põhjenduses kirjeldatud viisil toimides ei ole Kambodža tõendanud, et täidab tingimusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktis b, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Kalalaevade registrist väljaarvamine ei ole lipuriigi jaoks piisav võetav meede, kuna kõnealune meede ei lahenda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi probleemi, ei taga karistust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest seaduses sätestatud haldus- ja/või kriminaalkaristuste kohaldamise teel ning võimaldab kalalaeval rahvusvaheliselt kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmeid rikkudes tegevust jätkata.

(96)

Lisaks leiti põhjenduses 68 viidatud kontrollkäigu raames, et Kambodža peab laevade rahvusvahelist registrit, mis vastutab väljaspool Kambodžat asuvate laevade registreerimise eest ja mis ei taga, et Kambodža lipu all sõitvatel laevadel on riigiga tegelik seos. Kõnealuse tegeliku seose puudumine riigi ja tema registrisse kantud laevade vahel on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 91 sätestatud laevade riikliku kuuluvuse tingimustega. Kõnealust järeldust kinnitab veelgi rahvusvaheline transporditöötajate föderatsioon, kelle hinnangul on Kambodža mugavuslipuriik (35).

(97)

Lõpetuseks tuleb märkida, et vastupidiselt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktides 25, 26 ja 27 esitatud soovitustele ei ole Kambodža välja töötanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast riiklikku tegevuskava.

(98)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 6 alusel väita, et Kambodža ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(99)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi (36) põhjal peetakse Kambodžat keskmise inimarengutasemega riigiks (139. riik 187 riigist). Samal ajal on Kambodža nimetatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisas vähim arenenud riikide kategoorias. Kambodža kohta riikide järjestuses arvesse võttes analüüsis komisjon, kas komisjoni kogutud teave võiks olla seotud Kambodža kui arengumaa eripiirangutega.

(100)

Kuigi suutlikkuse eripiirangud võivad üldjoontes olemas olla kontrolli ja seire puhul, ei põhjenda Kambodža arengutasemest tulenevad eripiirangud riiklikus õigusraamistikus nende erisätete puudumist, mis viitaksid rahvusvahelistele dokumentidele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks, selle ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Lisaks ei saa kõnealuste piirangutega õigustada Kambodža suutmatust luua rahvusvaheliste majandamis- ja kaitsemeetmete rikkumiste karistamise süsteem avamerel toimuva kalapüügi korral.

(101)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikide faktide ning riigi esitatud avalduste põhjal võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 7 kohaselt väita, et Kambodža arengutase võib piirata tema arenguseisundit. Kambodža tuvastatud vajakajäämiste laadi arvesse võttes ei vabanda kõnealuse riigi arengutase ega põhjenda muul viisil Kambodža üldist suutlikkust lipuriigina kalanduse valdkonnas ning tema tegevuse ebapiisavust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(102)

Komisjon võttis Fidži Vabariigi (edaspidi „Fidži”) teate lipuriigiks olemise kohta kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 20 vastu 1. jaanuaril 2010.

(103)

16.–20. jaanuaril 2012 tegi komisjon Euroopa Kalanduskontrolli Ameti toel kontrollkäigu Fidžisse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö valdkonnas.

(104)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet Fidži õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korra kohta, mida selle kalalaevad peavad järgima, meetmeid, mida Fidži on võtnud talle ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks ning Euroopa Liidu püügi sertifitseerimissüsteemi rakendamisel talle kehtivate nõuete ja punktide täitmiseks.

(105)

Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Fidžile 9. veebruaril 2012.

(106)

Fidži kommentaarid kontrollkäigu lõpparuandele saadi 8. märtsil 2012.

(107)

Fidži on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni liige. Fidži on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe.

(108)

Selleks et hinnata, kuidas Fidži täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi, mis on sätestatud põhjenduses 107 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ning kehtestatud põhjenduses 107 nimetatud asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt, kogus komisjon kõnealuse ülesande täitmiseks vajalikuks peetud kogu teabe ja analüüsis seda.

(109)

Komisjon kasutas Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni avaldatud kättesaadavatest andmetest tuletatud teavet.

(110)

Komisjon analüüsis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Fidži kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse parameetreid, mis on loetletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4 kuni 7.

(111)

Fidži lipu all sõitvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta märgitakse, et nimekirjadest, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on koostanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta, saadud teabe põhjal ei ole esialgsetes ega lõplikes sellistes nimekirjades kõnealuseid laevu ning puudub tõendusmaterjal Fidži lipu all sõitvate ja niisuguse kalapüügiga tegelevate laevade varasemate juhtumite kohta, mis võimaldaks komisjonil analüüsida Fidži suutlikkust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kordumise valdkonnas.

(112)

Kuna eespool esitatud põhjenduse kohaselt teave ja tõendusmaterjal puudub, järeldatakse artikli 31 lõike 3 ja artikli 31 lõike 4 punkti a kohaselt, et ei ole vaja hinnata Fidži poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks võetavate meetmete vastavust rahvusvahelisest õigusest tulenevatele kohustustele lipuriigina, mis on seotud niisuguse kalapüügiga tegelevate laevadega ning selle riigi lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanike teostatava või toetatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

(113)

Komisjon analüüsis, kas Fidži on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas kohaldatud on piisavalt karme karistusi, et võtta ära ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusena saadud kasu.

(114)

Olemasolev tõendusmaterjal kinnitab, et Fidži ei ole rahvusvahelise õiguse raames täitnud tulemuslike täitemeetmetega seotud kohustusi. Komisjon leidis põhjenduses 103 viidatud kontrollkäigu ajal, et Fidži ei olnud oma riiklikus õiguses (merealade seadus ja kalandusseadus) sätestanud ühtegi erimeedet Fidži lipu all sõitvate selliste laevade majandamiseks ja kontrolliks, mis püüavad kala Fidži jurisdiktsioonist väljapoole jäävates vetes.

(115)

Põhjenduses 103 viidatud kontrollkäigu ajal sai komisjon teada, et Fidži õigussüsteemis puuduvad erieeskirjad ja -meetmed konkreetselt selliste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud rikkumistega tegelemiseks, mis tehakse avamerel, ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Samuti on selge, et Fidži õigusaktides puuduvad meetmed Fidži jurisdiktsioonist väljapoole jäävates vetes toimuva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate, mitte ainult Fidži lipu all sõitvate laevade, vaid ka Fidži kodanike karistamiseks.

(116)

Avamerel toime pandud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud rikkumisi käsitlevate eriõigussätete puudumine on selge märk selle kohta, et Fidži ei täida tingimusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktis b, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Lisaks toob avamerel toime pandud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi alaseid rikkumisi käsitlevate konkreetsete õigussätete puudumine esile Fidži suutmatuse täita oma kohustusi, mis on seotud avamerel tegutsevate laevadega, nagu on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõikes 1. Samuti rikub kalalaevade tegevuse jõustamist ja kontrolli käsitleva õigusraamistiku puudumine ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklit 217, millega nõutakse, et lipuriigid võtaksid spetsiaalseid täitemeetmeid, et tagada rahvusvaheliste eeskirjade täitmine, eeldatavate rikkumiste uurimine ning mis tahes rikkumiste asjakohane karistamine.

(117)

Samuti ei ole Fidži tõendanud, et ta vastab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punkti 18 soovitustele, milles on sätestatud, et ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid arvesse võttes peaks iga riik võtma meetmeid või tegema koostööd selle tagamiseks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad kodanikud ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega tegele sellega. Peale selle ei ole Fidži tõendanud, et ta teeb koostööd ja kooskõlastab tegevuse muude riikidega ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 28 sätestatud viisil niisuguse kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(118)

Põhjendustes 113–117 kirjeldatud olukorda arvesse võttes järeldatakse, et Fidži õigusaktides ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta sätestatud karistuste rangusaste ei ole kooskõlas ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikega 2, mis sätestab, et rikkumiste suhtes kohaldatavad karistused peaksid olema piisavalt karmid, et tagada täitmine ning hoida ära rikkumisi nende toimumiskohast olenemata, samuti peaks võtma rikkujatelt ära nende ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu. Lisaks sellele ei ole Fidži tulemuslike täitemeetmetega seotud suutlikkus kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 21 esitatud soovitusega, millega soovitatakse riikidel tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses nende kodanike karistused on piisavalt karmid, et tulemuslikult vältida ja hoida ära ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning lõpetada see ja võtta ära kõnealusest kalapüügist saadud kasu.

(119)

Sellega seoses tuletatakse ka meelde, et 2007. aastal oli ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, abistades Fidžit ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise riikliku tegevuskava koostamisel, kutsunud Fidžit tungivalt üles konsolideerima ja uuendama oma kalanduse majandamise õigusakte ning tugevdama jõustamismehhanisme, et tagada kaitse- ja majandamismeetmete järgimine (37). Hoolimata ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni taotlusest ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta 2009. aastal vastu võetud riikliku tegevuskava raames Fidži võetud kohustustest, ei ole Fidži õigusakte siiani ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni soovituste järgimiseks läbi vaadanud.

(120)

Fidži ametivõimude olemasolevat suutlikkust arvesse võttes tuleks märkida, et ÜRO inimarengu indeksi (38) poolest peetakse Fidžit keskmise inimarengutasemega riigiks (100. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Fidži nimetatud suurema keskmise sissetulekuga riikide kategoorias.

(121)

Põhjenduses 103 viidatud kontrollkäigu raames kogutud teabe põhjal ei saa järeldada, et otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud puudujäägid on põhjustatud mis tahes rahaliste vahendite puudumisest, kuna suutmatus jõustada ja sellest tulenevalt teha koostööd on selgelt seotud vajaliku õigus- ja haldusraamistiku puudumisega.

(122)

Lisaks tuleks tuua esile, et kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktide 85 ja 86 soovitustega, mis käsitlevad erinõudeid arengumaadele, on Euroopa Liit juba rahastanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisele suunatud tehnilise abi eriprogrammi (39). Fidži on kõnealusest programmist abi saanud.

(123)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 5 punktide b ja d alusel väita, et Fidži ei ole täitnud koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal on rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lipuriigina.

(124)

Fidži on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe. Lisaks sellele on Fidži Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni lepinguosaline liige.

(125)

Komisjon analüüsis mis tahes teavet, mida peeti Fidži kui Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni lepinguosalise liikme staatusega seoses asjakohaseks.

(126)

Komisjon analüüsis ka mis tahes teavet, mida peeti asjakohaseks, pidades silmas Fidži kokkulepet kohaldada Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(127)

Selleks et hinnata, mil määral Fidži on täitnud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamiseeskirju ning aruandluskohustusi, kasutas komisjon 2010. aasta nõuete täitmise seire kava aruande projekti (40) ja 2010. aasta lõpliku nõuete täitmise seire aruande projekti (41).

(128)

Kättesaadava teabe alusel võib väita, et Fidži ei ole eelkõige täitnud mõõkkala püüdvate laevade arvu teatamise nõuet, mis on sätestatud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmes 2009-03. Samuti ei ole ta täitnud nõuet esitada püügi- ja püügikoormuseandmeid ning suuruse koosseisu suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni kohta, nagu on sätestatud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmes 2008-01. Peale selle ei ole ta täitnud nõuet teatada ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni suuniste rakendamisest ning meres elavate kilpkonnaliste mõjutamisest, nagu on sätestatud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmes 2008-03. Samuti ei ole ta täitnud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetme 2007-01 nõudeid ning laevaseiresüsteemi standardeid, spetsifikatsioone ja menetlusi, mis on kindlaks määratud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni laevaseiresüsteemi standardite spetsifikatsiooni menetluste punktides 7.2.2, 7.2.4 ja 7.2.3. Lõpetuseks ei ole Fidži täitnud riigiväliste vaatlejate nõuet, mis on sätestatud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmes 2007-01 kindlaks määratud piirkondlikus vaatlusprogrammis.

(129)

Fidži suutmatus esitada Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonile põhjenduses 128 viidatud teavet annab tunnistust Fidži suutmatusest täita talle ÜRO mereõiguse konventsiooniga ja ÜRO kalavarude kokkuleppega pandud lipuriigikohustusi.

(130)

Suutmatus teatada Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmetes sätestatud püügi- ja püügikoormusandmeid, tagada laevaseiresüsteemi kasutamise eeskirjade korrakohane kohaldamine ning rakendada piirkondlikku vaatlusprogrammi nõuetekohaselt takistavad Fidži võimet täita kohustusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklites 117 ja 118, milles sätestatakse riikide kohustused võtta oma vastavatele kodanikele suunatud meetmeid avamere bioloogiliste ressursside kaitseks ning teha koostööd avamere piirkondade bioloogiliste ressursside kaitse- ja majandamismeetmete valdkonnas.

(131)

Kuna Fidži ei rakenda Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmeid, ei täida ta ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 nõudeid.

(132)

Fidži ei järgi ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti e, kuna ta ei ole suuteline asjaomase kalavarude majandamise piirkondliku organisatsiooni eeskirjadega kooskõlas edastama teavet laevade asukoha, püüginäitajate ning püügikoormuse näitajate kohta nende laevade puhul, mis püüavad kala avamerel.

(133)

Kuna Fidži ei täida asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni piirkondlikku vaatlusprogrammi nõuetekohaselt, ei järgi ta ka ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti g alapunkti ii.

(134)

Lisaks sellele eirab Fidži, kuna ta ei rakenda asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni laevaseiresüsteemi nõuetekohaselt, ka ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti g alapunkti iii.

(135)

Lõpetuseks ei täida Fidži ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 punktis h sätestatud tingimusi, pidades silmas põhjenduses 103 viidatud kontrollkäigu ajal kogutud teavet, millest nähtus, et avamerel ümberlaadimisi reguleerivad õigussätted puuduvad täielikult.

(136)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib artikli 31 lõigete 3 ja 6 alusel väita, et Fidži ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(137)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi (42) põhjal peetakse Fidžit keskmise inimarengutasemega riigiks (100. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Fidži nimetatud suurema keskmise sissetulekuga riikide kategoorias.

(138)

Kõnealust kohta riikide järjestuses arvesse võttes ei saa Fidžit pidada riigiks, mille suhtes kehtivad otseselt selle arengutaseme tõttu eripiirangud. Ei leitud mingit kinnitavat tõendusmaterjali, mille kohaselt oleks Fidži suutmatus täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi põhjustatud puudulikust arengutasemest. Samamoodi ei ole mingit konkreetset tõendusmaterjali selle kohta, et kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve puudujäägid oleksid otseselt seotud suutlikkuse ja infrastruktuuri puudumisega. Tegelikult leiab eespool esitatud põhjenduste selgituste alusel kinnitust asjaolu, et suutmatus järgida rahvusvahelisi eeskirju on otseselt seotud asjakohaste õigusaktide, eelkõige selliste konkreetsete erisätete puudumisega riiklikus õigusraamistikus, mis viitaksid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise, ärahoidmise ja lõpetamise meetmetele.

(139)

Kontrolli ja majandamise suutlikkuse puhul on ilmselge, et Fidži lipu all sõitva laevastiku suurenemisega, mida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon täheldas juba 2009. aasta oktoobris oma riiklike kalandussektorite ülevaates, (43) peavad kaasnema asjakohased meetmed kalapüügi tulemusliku seire, kontrolli ja järelevalve parandamiseks. Sellest hoolimata on Fidži suurema keskmise sissetulekuga riik ning puudub kinnitav tõendusmaterjal selle kohta, et esineks tema suutlikkusega otseselt seotud arengupiiranguid. Tuleks märkida, et lubades oma registreeritud kalalaevastiku märkimisväärset suurenemist ilma kontrollisüsteemi kasutusele võtmata ning ilma oma õigusraamistikku rahvusvahelise kalanduse õigusraamistiku alusel kohandamata on Fidži tegutsenud viisil, mis ei ole kooskõlas tema rahvusvaheliste kohustustega.

(140)

Samuti on asjakohane märkida, et Euroopa Liit on 2012. aastal juba rahastanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega seotud tehnilise abi meedet Fidžis (44).

(141)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikide faktide ning riigi esitatud avalduste põhjal võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 7 kohaselt väita, et Fidži üldine arengutase ei piira tema kalandusalast arengut ega suutlikkust.

(142)

Komisjon võttis Guinea Vabariigi (edaspidi „Guinea”) teate lipuriigiks olemise kohta kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 20 vastu 1. jaanuaril 2010.

(143)

16.–20. maini 2011 tegi komisjon Euroopa Kalanduskontrolli Ameti toel kontrollkäigu Guineasse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö valdkonnas.

(144)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida Guinea poolt komisjonile teatatud andmeid, mis hõlmasid Guinea õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korda, mida selle kalalaevad peavad täitma, meetmeid, mida Guinea on võtnud talle ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks ning Euroopa Liidu püügi sertifitseerimissüsteemi rakendamiseks talle kehtivate nõuete ja punktide täitmiseks.

(145)

Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Guineale 2. augustil 2011.

(146)

Komisjoni järgmine kontrollkäik Guineasse esimese kontrollkäigu ajal võetud meetmete hindamiseks toimus 27. kuni 30. septembrini 2011.

(147)

Guinea kommentaarid kontrollkäigu lõpparuande kohta saadi 15. novembril 2011.

(148)

Guinea esitas täiendavad kirjalikud kommentaarid 21. novembril 2011, 1. detsembril 2011, 26. märtsil 2012 ja 22. mail 2012.

(149)

Guinea on Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni ja India Ookeani Tuunikomisjoni lepinguosaline. Guinea on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe. Guinea on samuti Kesk-Atlandi idaosa kalanduskomisjoni liige, mis on allregiooni nõustamisorgan kalandusküsimustes. Kesk-Atlandi idaosa kalanduskomisjoni eesmärk on edendada oma vastutusalas mere bioloogiliste ressursside säästvat kasutamist püügipiirkondade ja kalapüügi kohase majandamise ja arendamise teel.

(150)

Selleks et hinnata, kuidas Guinea täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi, mis on sätestatud eespool põhjenduses 149 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ning mille on kehtestanud põhjendustes 149 ja 151 nimetatud asjaomased piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, kogus komisjon kogu kõnealuse kontrollkäigu eesmärgi täitmiseks vajaliku teabe ja analüüsis seda.

(151)

Komisjon kasutas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni, Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni ja Kagu-Atlandi kalandusorganisatsiooni avaldatud kas vastavusaruannete kujul või ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjade kujul avaldatud andmetest saadud teavet ning USA riikliku merekalastusteenistuse aruandest saadud avalikku teavet.

(152)

Komisjon analüüsis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Guinea kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse ja tururiigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse parameetreid, mis on loetletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7.

(153)

Komisjon leidis kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadest (45) saadud teabe alusel, et kõnealustes nimekirjades on kaks Guinea lipu all sõitvat ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevat laeva (46). Need laevad on DANIAA (varasema nimega CARLOS) ja MAINE.

(154)

Komisjon leidis kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadest (47) saadud teabe põhjal, et üks sellesse nimekirja kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelev laev (RED, varasema nimega KABOU) sõitis Guinea lipu all pärast kõnealusesse nimekirja kandmist (48).

(155)

Lisaks sellele püüdsid 1. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2011 Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tuuniliike kolm Guinea lipu all sõitvat seinerit, ilma et neil oleks olnud Rahvusvahelisse Atlandi Tuunikaitse Komisjoni kuuluva lipuriigi väljastatud rahvusvahelist püügilitsentsi. Kõnealuste laevade ainsad kõnealuse ajavahemiku püügilitsentsid vastavad Togo väljastatud püügilitsentsidele kalapüügiks Togo majandusvööndis, kusjuures Togo ei ole Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosaline ega koostööd tegev liikmesriik. Lisaks tegutsesid kõnealused laevad 1. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2011 Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas ilma pardale paigaldatud laevaseiresüsteemi seadmeteta, rikkudes seega Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitust 03–14. Pärast ametlikke taotlusi, millest komisjon andis Guinea ametivõimudele teada kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 26 14. märtsil 2011, 26. juulil 2011 ja 20. septembril 2011, kohaldasid Guinea ametivõimud 2011. aasta aprillis kõnealuste laevade suhtes haldussanktsiooni käesolevas põhjenduses nimetatud põhjustel ning kooskõlas asjakohaste Guinea õigusaktidega. Lisaks paigaldati olemasoleva teabe kohaselt 2011. aasta juunis kõnealuste laevade pardale laevaseiresüsteemi seadmed. Kõnealused kolm laeva tegid alates 1. jaanuarist 2010 kuni 29. maini 2011 Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas merel korduvalt ebaseaduslikke ümberlaadimisi transpordilaeva, mida Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon ei olnud kandnud nende transpordilaevade registrisse, (49) millel on õigus tegutseda Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 06–11 sätestatu kohaselt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas. vastavalt kõnealusele soovitusele ei tohi seinerid merel Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tuuniliike ümber laadida. Komisjon leidis, et Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitust 06–11 rikkudes tehti 2010. aasta jaanuarist kuni 2011. aasta maini korduvalt ümberlaadimisi merel, kusjuures kõnealusel ajavahemikul dokumenteeriti rohkem kui 30 kõnealust ümberlaadimist.

(156)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutab lipuriik avamerel tegutsevate laevade eest. Komisjoni hinnangul on nende ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades, mis sõidavad praegu Guinea lipu all või sõitsid Guinea lipu all pärast nende kõnealustesse nimekirjadesse lisamist, selge märk selle kohta, et Guinea ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi. Eespool nimetatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade arvu tõttu ei ole Guinea tulemuslikult täitnud oma kohustusi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete järgimisel ning selle tagamisel, et tema laevad ei osaleks mis tahes tegevuses, mis võiks piirata kõnealuste meetmete tulemuslikkust.

(157)

ÜRO kalavarude kokkulepe artikli 19 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab lipuriik tagama, et tema lipu all sõitvad laevad täidavad piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamiseeskirjade täitmise. Lipuriigid peavad ka tegema kiireloomulisi uuringuid ja kohtumenetlusi. Lipuriik peaks ka tagama piisavad karistused, takistama korduvaid rikkumisi ning võtma rikkujatelt hüved, mis nad on oma ebaseadusliku tegevuse tulemusena saanud. Sel puhul märgitakse, et Guinea lipu all sõitvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades rõhutab Guinea suutmatust täita oma kohustusi ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõigete 1 ja 2 alusel.

(158)

Peale selle peavad riigid ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 20 kohaselt tegema kas otse või kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide kaudu koostööd, et tagada kõnealuste organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete täitmine ning jõustamine. Kõnealuses artiklis sätestatud erinõuete komplektiga seatakse riikidele kohustus uurida ja karistada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning teha üksteisega sellekohast koostööd. Samuti nähakse ette, et kui laevade kohta on teatatud, et nad tegutsevad viisil, mis piirab piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust, võivad riigid rakendada piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni menetlusi kõnealuse laeva tegevuse piiramiseks kuni ajani, mil lipuriik võtab asjakohased meetmed. Sellega seoses märgitakse, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate selliste laevade olemasolu kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades, mis sõidavad praegu või sõitsid varem (pärast nende kõnealustesse nimekirjadesse kandmist) Guinea lipu all ja tegutsevad siiani, näitab Guinea suutmatust täita jõustamisalase rahvusvahelise koostööga seotud rahvusvahelisi kohustusi.

(159)

Samuti tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 118 kohaselt peavad riigid tegema koostööd avamere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas. Seda arvesse võttes näitab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate selliste laevade olemasolu piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades, mis sõidavad praegu või sõitsid varem (pärast nende kõnealustesse nimekirjadesse kandmist) Guinea lipu all ja tegelevad siiani kalapüügiga, Guinea suutmatust täita oma lipuriigikohustusi. Kindlaks tehtud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad piiravad bioloogiliste ressursside kaitset ja majandamist.

(160)

Piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadesse kantud ja Guinea lipu all sõitvate niisuguse kalapüügiga tegelevate laevadega seotud nõuete eiramine rikub ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklit 217, millega nõutakse, et lipuriigid võtaksid spetsiaalseid täitemeetmeid, et tagada rahvusvaheliste eeskirjade täitmine, eeldatavate rikkumiste uurimine ning mis tahes rikkumiste asjakohane karistamine.

(161)

Piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadesse kantud praegu või varem (pärast nende kõnealustesse nimekirjadesse kandmist) Guinea lipu all sõitvate (sõitnud) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu näitab samuti Guinea suutmatust järgida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) soovitusi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 34 soovitatakse riikidel tagada, et nende lipu all sõitmise õigusega kalalaevad ei tegele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ega toeta seda.

(162)

Guinea suutmatust täita lipuriigina täimis- ja jõustamiskohustusi, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklis 19, kinnitab ka 2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu raames kogutud teave ning komisjoni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 25 alusel kogutud teave. Põhjendustes 174 ja 175 selgitatu kohaselt tegi komisjon kindlaks, et Guinea lipu all sõitvad laevad tegelesid korduvalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Kõnealune olukord põhjustas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklites 26 ja 27 sätestatud menetluse algatamise. Artiklis 27 sätestatud menetlus on praegu rakendamisel, et teha kindlaks, kas ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on sellisel moel piisavalt karistatud, et sellega tagatakse täitmine, takistatakse korduvaid rikkumisi ning võetakse rikkujatelt hüved, mis nad on oma ebaseadusliku tegevuse tulemusena saanud.

(163)

2011. aasta mais tehtud kontrollkäigu raames kogutud teabe põhjal leidis komisjon, et Guinea ei võtnud asjakohaseid meetmeid enda vetes tegutsevate laevade korduva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ärahoidmiseks, avastamiseks ja karistamiseks. Olemasolev teave kinnitab, et hoolimata piisava teabe kättesaadavusest eelkõige vaatlejate aruannetest ning püügiaruannetest Guinea vetes tegutsevate välisriikide kalalaevade tehtud rikkumistest teavitamiseks, ei algatanud Guinea pädevad asutused menetlust ega karistanud asjaomaseid laevu. Samuti on tõendusmaterjal selle kohta, et Guinea ametivõimud ei täida asjakohaselt Guinea ja välisriigi vahelise riigilepingu sätteid.

(164)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikidele faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ja artikli 31 lõike 4 punkti a kohaselt määrata kindlaks, et Guinea ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu- ja rannikuäärse riigi kohustusi, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all või tema merevetes sõitvate kalalaevade või tema kodanike teostatava või toetatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ning ta ei ole tegutsenud piisavalt, et takistada dokumenteeritud ja korduvat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki tema lipu all või tema merevetes sõitvate laevade poolt.

(165)

Küsimuse kohta, kas Guinea teeb komisjoniga ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi uurimises ja muus seonduvas tegevuses tulemuslikult koostööd, tuleb märkida, et komisjoni kogutud tõendusmaterjali kohaselt ei täitnud Guinea lipuriigina talle rahvusvahelise õigusega seatud kohustusi.

(166)

Tuletatakse meelde põhjenduses 154 selgitatud olukorda, mis on seotud kolme Guinea lipu all sõitva seineriga. Sellega seoses märgitakse, et võttes arvesse Guinea ametivõimude suutmatust teha ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 26 kohaselt koostööd, algatas komisjon asjakohase käitaja suhtes kõnealuse määruse artiklis 27 sätestatud menetluse.

(167)

Põhjendustes 154 ja 166 kirjeldatud asjaolud näitavad, et Guinea ei ole niisuguse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes võtnud pärast Euroopa Komisjoni esitatud asjakohaseid taotlusi täitemeetmeid.

(168)

Põhjendustes 154 ja 166 kirjeldatud asjaolud näitavad, et Guinea ei täida tingimusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktis b, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Lisaks ei täida Guinea lipuriigina oma täitmis- ja jõustamiskohustusi, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklis 19, kuna ta ei ole tõendanud, et ta käitus ja tegutses kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud üksikasjalike eeskirjadega.

(169)

Kõnealune olukord näitab, et Guinea ei ole teinud koostööd ega kooskõlastanud tegevust muude riikidega ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 28 sätestatud viisil kõnealuse kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Guinea ei võtnud ka arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 24 esitatud soovitusi, millega kutsutakse lipuriike tagama kalapüügi terviklik ja tulemuslik seire, kontroll ja järelevalve selle algusest kuni lossimiskohani, lõpliku sihtkohani, kasutades selleks muu hulgas laevaseiresüsteemi kooskõlas asjakohaste riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste standarditega, sh kehtestades oma jurisdiktsiooni all olevatele laevadele nõude paigaldada pardale laevaseiresüsteem. Samamoodi ei võtnud Guinea arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punkti 45 soovitusi, millega kutsutakse liikmesriike tagama, et igal nende lipu all sõitmise õigusega laeval, mis püüab kala väljaspool nende suveräänset õigust või jurisdiktsiooni olevates vetes, on asjaomase lipuriigi väljastatud kehtiv kalapüügiluba.

(170)

Komisjon analüüsis, kas Guinea on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas on kohaldatud piisavalt karme karistusi, et võtta ära ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusena saadud kasu.

(171)

Märgitakse, et kättesaadav tõendusmaterjal kinnitab, et Guinea ei ole rahvusvahelise õiguse raames täitnud oma tulemuslike täitemeetmetega seotud kohustusi. Sellega seoses tuletatakse meelde, et kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades on Guinea lipu all sõitvaid laevu või laevu, mis sõitsid Guinea lipu all pärast kõnealustesse nimekirjadesse kandmist. Kõnealuste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu annab tunnistust Guinea suutmatusest täita avamerel tegutsevate laevadega seotud kohustusi, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigetes 1 ja 2. Lisaks näitab kõnealune olukord ka seda, et Guinea ei täida nõudeid, mis sisalduvad ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikes 1, milles sätestatakse lipuriikidele vastavus- ja jõustamiseeskirjad. Samuti ei ole Guinea sellekohane suutlikkus kooskõlas nõuetega, mis sisalduvad ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikes 2, milles sätestatakse muu hulgas, et karistused peaksid olema piisavalt ranged ning nendega peaks võetama rikkujatelt ära ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu.

(172)

Lisaks ei ole Guinea tulemuslike täitemeetmetega seotud suutlikkus kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 21 esitatud soovitusega, millega palutakse riikidel tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses nende kodanike karistused on piisavalt karmid, et tulemuslikult vältida ja ära hoida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ja see lõpetada ning võtta rikkujatelt ära kõnealusest kalapüügist saadud kasu.

(173)

2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu ajal täheldas komisjon, et läbi tuleb vaadata Guinea 19. veebruari 1977. aasta dekreedis D/97/017/PRG/SGG’ sätestatud karistused, mida kohaldatakse rikkumiste suhtes. Guinea reformis oma karistussüsteemi ja võttis 1. märtsil 2012 vastu uue dekreedi, millega tühistati varasem (käesolevas põhjenduses eespool viidatud) dekreet ning muudeti karistusastmeid rangemaks kooskõlas ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 nõuetega. Sellest hoolimata ei ole seni täpset teavet kõnealuse uue õigusraamistiku kohaldamise viisi kohta.

(174)

Sellega seoses leiti ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse III ja V peatüki alusel kogutud tõendusmaterjali, et põhjenduses 166 nimetatud kolm Guinea lipu all sõitvat laeva, mis tegutsesid Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas 1. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2011 ja mille pardale ei olnud paigaldatud laevaseiresüsteemi seadmeid (rikkudes Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitust 03–14), püüdsid 2010. aastal vähemalt 8 922 tonni tuuniliike (peamiselt vööttuuni). Kõnealune olukord viis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklites 26 ja 27 sätestatud menetluse algatamiseni. Artiklis 27 sätestatud menetlus on praegu rakendamisel.

(175)

Samamoodi leiti ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse III ja V peatüki kohaselt kogutud teabe alusel, et põhjenduses 166 nimetatud kolm Guinea lipu all sõitvat laeva tegid alates 2010. aasta jaanuarist kuni 2011. aasta maini merel rohkem kui 30 ümberlaadimist koguses 14 200 tonni tuuni, rikkudes Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitust 06–11. Kõnealune olukord põhjustas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklites 26 ja 27 sätestatud menetluse algatamise. Artiklis 27 sätestatud menetlus on praegu rakendamisel.

(176)

2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu ajal täheldas komisjon, et hoolimata Guinea vetes tegutsevate välisriikide kalalaevade tehtud rikkumiste kohta eelkõige vaatlejate aruannetest ja püügiaruannetest saadud piisava teabe kättesaadavusest, ei asunud Guinea pädevad asutused menetluse algatamiseks ning kohastel juhtudel asjaomaste laevade karistamiseks kohe tegutsema. ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 62 kohaselt peab rannikuäärne riik aitama kaasa oma majandusvööndi bioloogiliste ressursside optimaalse kasutamise eesmärgi saavutamisele. Lisaks peavad majandusvööndis kala püüdvad muude riikide kodanikud järgima kaitsemeetmeid ning muid rannikuäärse riigi õigusaktidega sätestatud tingimusi. Selles valdkonnas ei ole Guineas täheldatud haldustavad kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga rannikuäärsetele riikidele sätestatud rahvusvaheliste kohustustega.

(177)

ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 20 kohaselt peavad riigid tegema viivitamata ja kiirelt koostööd, et tagada kaitse- ja majandamismeetmete täitmine ning jõustamine ning et kõrvaldada mis tahes väidetav rikkumine.

(178)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ollakse seisukohal, et Guineas kui rannikuäärses riigis kasutusele võetud täitemeetmed ei ole kooskõlas ÜRO kalavarude kokkuleppega. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuna Guinea järgitav poliitika ei võimalda viivitamata rahvusvahelist jõustamisalast koostööd ning piirab seega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes kohaldatava mis tahes täitemeetme tulemuslikkust.

(179)

Käsitletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi esinemise ajaloo, laadi, tingimuste, ulatuse ja raskusastme korral on komisjon võtnud arvesse kuni 2012. aastani Guinea lipu all sõitvate laevade ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi pidevust ja kordumist.

(180)

Guinea kui arengumaa olemasoleva suutlikkuse puhul tuleks arvesse võtta, et ÜRO inimarengu indeksi (50) põhjal peetakse Guinead madala inimarengutasemega riigiks (178. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Guinea nimetatud vähim arenenud riikide kategoorias. Seetõttu võib pidada pädevate asutuste piiratud finants- ja haldussuutlikkust üheks teguriks, mis takistab Guineal oma koostöö- ja jõustamiskohustusi täielikult täita. Sellest hoolimata tuleks arvesse võtta, et Guinea haldussuutlikkust on hiljuti suurendatud tänu 2009. aastal kehtinud kalandusalase partnerluslepingu (51) raames ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse tehnilise abi programmi kaudu (52) viimase kolme aasta jooksul antud Euroopa Liidu finants- ja tehnilisele abile.

(181)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 5 alusel sätestada, et Guinea ei ole täitnud oma koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal rahvusvahelisest õigusest tulenevalt on lipuriigina.

(182)

Guinea on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe. Lisaks on Guinea India Ookeani Tuunikomisjoni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosaline.

(183)

Komisjon analüüsis mis tahes teavet, mida peeti Guinea kui India Ookeani Tuunikomisjoni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosalise liikme staatuse seisukohast asjakohaseks.

(184)

Komisjon analüüsis ka mis tahes teavet, mida peeti asjakohaseks, pidades silmas Guinea kokkulepet kohaldada India Ookeani Tuunikomisjoni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(185)

Tuletatakse meelde, et Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon esitas hiljem Guineale rikkumise kindlaksmääramist käsitleva kirja, mis kajastas puudujääke kõnealuse riigi aruandluses 2010. aastal (53). Guinea rikkumise kindlaksmääramist käsitlevas kirjas on tehtud kindlaks Guinea suutmatus täita Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 05–09 sätestatu kohast statistika teatamise kohustust. Samas kirjas tõi Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon esile, et Guinea ei olnud esitanud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni sekretariaadile kõiki vajalikke andmeid ja kogu vajalikku teavet, näiteks aastaaruannet, vastavustabeleid, I kohustust käsitlevaid andmeid (laevastikule viitav statistika) ja II kohustuse andmeid (püügimaht), suuremahulise triivõngejadaga tuunipüügi laevade majandamise meetmetega seotud teavet ning üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruannet. Asjakohased nõuded on sätestatud põhjendustes 188 ja 190 loetletud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni resolutsioonides ja soovitustes. Samuti on asjakohane märkida, et 2009. aastal liigitas Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon Guinea koostööd mittetegevaks riigiks ja kõnealune liigitus säilitati 2010. ja 2011. aastal.

(186)

Komisjon analüüsis ka Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjonilt saadud teavet selle kohta, kuidas Guinea täidab Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni eeskirju ja aruandluskohustusi. Selleks kasutas komisjon Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni 2010. aasta kokkuvõtlikke vastavustabeleid (54) ning 2011. aasta kokkuvõtlikke vastavustabeleid (55).

(187)

2010. aasta kohta ei esitanud Guinea järgimisi andmeid: aastaaruanded ja statistika, kaitse- ja majandamismeetmetega seotud teave ja vastavustabelid. Lisaks ei ole Guinea teatanud Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile meetmetest, mis on võetud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud ühe laeva suhtes.

(188)

Täpsemalt ei esitanud Guinea olemasoleva teabe põhjal Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile 2010. aastal teavet järgmise kohta: (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel esitatud) (teaduslikud) aastaaruanded, (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel esitatud) (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni) aastaaruanded, (soovituse 06–13 alusel esitatud) impordi- ja lossimisandmete kaubandusmeetmete esitamine, (soovituse 06–11 alusel esitatud) (merel) ümberlaadimise deklaratsioonid, (soovituse 06–11 alusel esitatud) ümberlaadimise aruanded, (soovituse 08–09 alusel esitatud) andmed nõuete eiramise kohta, (soovituse 02–22/09–08 alusel esitatud) üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruanded, (soovituse 98–08 alusel esitatud) pikkuim-tuuni püüdvate laevade aastanimekiri, (soovituse 09–04/09–08 alusel esitatud) Vahemerel mõõkkala püüdvate laevade nimekiri, (soovituse 01–20 alusel esitatud) suuremahulise tuunipüügi triivõngejadaga kalalaevade majandamise standard, (soovituse 02–21 alusel esitatud) laevade prahtimine, (soovituse 09–10 alusel esitatud) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad, (soovituse 09–10 alusel esitatud) aruanded ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi väidete kohta, (resolutsiooni 94–09 alusel esitatud) laevade täheldamised, (soovituse 97–10 alusel esitatud) sadamakontrolli aruanded, (soovituse 01–21 ja soovituse 01–22 alusel esitatud) Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni statistiliste dokumentide programmide andmed, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentide pitserite ja allkirjade kontroll, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentide kontaktandmed, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentidega seotud õigusaktid, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentide märgistamise kokkuvõte, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumendid, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentide aastaaruanne, (soovituse 09–04 alusel esitatud) Med-SWO (Vahemere mõõkkala) püügihooaja lõpetamise nõuete täitmine, (soovituse 09–04 alusel esitatud) Guinea lahe suletud piirkondade/hooaja nõuete täitmise sisemenetlus, (soovituse 98–14 alusel esitatud) vastavustabelid, (soovituse 06–07, 08/05 ja 09–11 alusel esitatud) Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni kohta teabe esitamine.

(189)

2011. aasta kohta ei esitanud Guinea järgimisi andmeid: aastaaruanne, laevastiku omadusi käsitlevad I kohustuse andmed ja II kohustuse (püügimahu) andmed, teave üle 20 m pikkuste laevade kaitse- ja majandamismeetmete kohta ning vastavustabelid. Lisaks ei ole Guinea teatanud Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile meetmeid, mis on võetud ühe Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirja kantud laeva suhtes.

(190)

Täpsemalt ei esitanud Guinea kättesaadava teabe põhjal Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile 2011. aastal teavet järgmise kohta: (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel esitatud) (teaduslikud) aastaaruanded, (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel esitatud) (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni) aastaaruanded, (soovituse 06–11 alusel esitatud) (merel) ümberlaadimise deklaratsioonid, (soovituse 06–11 alusel esitatud) ümberlaadimise aruanded, (soovituse 06–11 alusel esitatud) ümberlaadimise (transpordi)laevad, (soovituse 09–08 alusel esitatud) üle 20 m pikkused laevad, (soovituse 02–22/09–08 alusel esitatud) 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruanded, (soovituse 98–08 alusel esitatud) pikkuim-tuuni laevade aastanimekiri, (soovituse 01–20 alusel esitatud) suuremahulise tuunipüügi triivõngejadaga kalalaevade majandamise standard, (soovituse 02–21 alusel esitatud) laevade prahtimine, (soovituse 10–10 alusel esitatud) alternatiivse teadusliku seire lähenemisviis, (soovituse 09–04 alusel esitatud) Guinea lahe suletud piirkondade/hooaja nõuete täitmise sisemenetlus, (soovituse 98–14 alusel esitatud) vastavustabelid, (soovituse 06–07, 08/05 ja 09–11 alusel esitatud) Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni kohta teabe esitamine.

(191)

Peale selle avastati Guineas 2011. aasta mais toimunud komisjoni kontrollkäigu ajal mitu asjaolu. Kuigi Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tegutsevatele laevadele tuleb (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituse 03–14 kohaselt) paigaldada laevaseiresüsteemi seadmed, leiti kontrollkäigu ajal, et Guinea kalapüügi seirekeskuse laevaseiresüsteem ei töötanud. Konkreetsete juhtumite alusel leiti, et saadaval olid ainult osalised ajaloolised andmed 2010. aasta kohta. Tehniliste probleemide tõttu ei olnud võimalik laevaseiresüsteemi kasutada avamerel tegutsevate Guinea laevade tegevuse seireks ega Guinea vetes tegutsevate välisriikide kalalaevade tegevuse seireks.

(192)

Samuti leiti komisjoni poolt 2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu ajal, et Guinea ei teinud oma lipu all sõitvate ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tegutsevate seinerite ümberlaadimise tegevuse seiret. Sellega seoses olid Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituse 06–11 korduva rikkumise lubanud ka Guinea ametivõimud, kes olid kontrollinud 22 püügisertifikaati, milles nimetati Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tegutseva Guinea kolme seineri ümberlaadimisi merel.

(193)

Lisaks täheldas komisjon 2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu ajal, et merel järelevalveks eraldatud tegevuslikud ja finantsvahendid ei olnud Guinea vetes välisriikide kalalaevade tegevuse tõhusa seire tagamiseks piisavad. Samuti täheldati, et Guinea ametivõimud ei rakendanud ega täitnud Guinea kalandusseadustiku mitmeid sätteid. Guinea ametivõimud ei olnud rakendanud ega täitnud kõnealuseid sätteid, mis käsitlevad pärast iga püügihooaega kalapüügi logiraamatute teabe edastamise kohustust ning ainult sadamas ümberlaadimise kohustust, mis on sätestatud Guinea kalapüügi kavas (Plan de pêche). Seetõttu on Guinea ametivõimude suutmatus kõnealuseid sätteid jõustada vähendanud kohaldatavate õigusaktide tulemuslikkust.

(194)

Samuti täheldas komisjon 2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu ajal, et hoolitama seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetest ning Guinea majandusvööndis bioloogiliste ressursside lubatud püügi kindlaksmääramise asjakohastest teaduslikest nõuannetest (kalavarusid ei ole alates 2009. aastast otseselt hinnatud), on Guinea väljastanud kalapüügiload 2010. aastal rohkem kui 60-le välisriigi kalalaevale ning 2011. aasta juunis 56 niisugusele laevale. Seetõttu on Guinea ametivõimude otsus kõnealused load väljastada vähendanud kohaldatavate õigusaktide tulemuslikkust.

(195)

Komisjon analüüsis ka India Ookeani Tuunikomisjonilt saadud teavet selle kohta, kuidas Guinea täidab India Ookeani Tuunikomisjoni eeskirju ja aruandluskohustusi. India Ookeani Tuunikomisjon hindas Guinea-poolset India Ookeani Tuunikomisjoni kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise üldist taset 2011. aastal järgmiselt: „üldine India Ookeani Tuunikomisjoni meetmete täitmise ja nendele reageerimise puudumine” ning „rakendamisaruannet ei ole esitatud ja nõuete täitmise küsimuse arutelul ei osaletud”. 2012. aasta kohta iseloomustas ja kirjeldas India Ookeani Tuunikomisjoni Guinea nõuete eiramist järgmiselt: „üldine India Ookeani Tuunikomisjoni meetmete täitmise ja nendele reageerimise puudumine” (56).

(196)

India Ookeani Tuunikomisjoni poolt Guineale 2011. aastal esitatud vastavusaruandes (57) toodi esile mitmeid nõuete eiramise asjaolusid, mis on seotud aastaaruannetega, tuuni- ja mõõkkalapüügiga tegelevate laevade nimekirja teatamisega (resolutsioon 09/02), kohalike laevade seire ja tegutsevate laevade nimekirja teatamisega (resolutsioon 09/02), kasutusel oleva laevaseiresüsteemiga, kuna mingit teavet ei edastatud (resolutsioon 06/03), püügi-, kaaspüügi- ja püügikoormuseandmete aruandlusega (resolutsioon 10/02), piirkondliku vaatluskavaga, kuna rakendamise taseme kohta teavet ei edastatud (resolutsioon 10/04), kalalaevade püügi registreerimisega, kuna rakendamise taseme kohta teavet ei edastatud (resolutsioon 10/03), triivõngejadaga kalapüügi korral merelindude juhusliku kaaspüügi vähendamisega, kuna teavet ei edastatud (resolutsioon 10/06), ning India Ookeani Tuunikomisjonis osalemise tasemega.

(197)

India Ookeani Tuunikomisjoni poolt Guineale 2012. aastal esitatud vastavusaruandes (58) toodi esile mitmeid nõuete eiramise asjaolusid, mis olid seotud aastaaruannetega, laevade tähistusega, püüniste tähistusega ja laeva pardal logiraamatu pidamisega, kuna nende asjaolude kohta teavet ei esitatud (resolutsioon 01/02), piirkonna sulgemisega seotud õiguslike ja haldusmeetmete teatamisega (resolutsioon 10/01), tegutsevate laevade nimekirja teatamisega (resolutsioon 10/08), tuuni ja mõõkkala püüdvate laevade nimekirja teatamisega (resolutsioon 09/02), kohalike laevade seirega ning tegutsevate laevade nimekirja teatamisega (resolutsioon 09/02), üle 15 m pikkustes laevades laevaseiresüsteemi kasutuselevõtuga, kuna teavet ei edastatud (resolutsioon 06/03), statistiliste nõuetega (resolutsioon 10/02), leevendamise meetmete rakendamisega ja India Ookeani Tuunikomisjoni reguleerimata liikide kaaspüügiga, piirkondliku vaatluskavaga, kuna rakendamise taseme kohta teavet ei esitatud (resolutsioon 10/04).

(198)

Guinea suutmatus esitada Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile ja India Ookeani Tuunikomisjonile põhjendustes 185–197 viidatud teavet annab tunnistust Guinea suutmatusest täita talle ÜRO mereõiguse konventsiooniga ja ÜRO kalavarude kokkuleppega sätestatud lipuriigikohustusi.

(199)

2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu ajal tuvastatud puudujäägid, millele on viidatud põhjendustes 191–194, tõendavad veelgi Guinea suutmatust täita talle ÜRO kalavarude kokkuleppes sätestatud lipuriigikohustusi.

(200)

Suutmatus esitada teavet kaitse- ja majandamismeetmete, kvootide ja püügipiirangute ning aastaaruannete ja statistika kohta piirab Guinea võimet täita kohustusi, mis on talle seatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitega 117 ja 118, milles sätestatakse riikide kohustused võtta oma vastavate kodanike suhtes meetmeid avamere bioloogiliste ressursside kaitseks ning teha koostööd avamere piirkondade bioloogiliste ressursside kaitse- ja majandamismeetmete valdkonnas.

(201)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud Guinea suutlikkus ei vasta ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 nõuetele.

(202)

Võttes arvesse Guinea suutmatust kooskõlas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide eeskirjadega avamerel sõitvaid laevu kontrollida ja suutmatust tagada Guinea lipu all sõitvate laevade poolt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituste täitmine, on Guinea vastuolus ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktiga a, millega nõutakse riikidelt, kelle laevad avamerel kala püüavad, kontrollimeetmete võtmist selle tagamiseks, et kõnealused laevad täidavad piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirju.

(203)

Guinea ei vasta registreerimise ja õigeaegse aruandluse nõudele, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis e, kuna ta ei olnud suuteline esitama Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teavet aastaaruannete, I kohustuse (laevastiku omadused), üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruannete ja vastavustabelite kohta ning teavet suuremahulise triivõngejadaga tuunipüügi laevade majandamismeetmete kohta.

(204)

Lisaks ei täida Guinea kohustusi, mis tulenevad ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktidest f ja i ning artikli 18 lõikest 4, kuna ta ei olnud suuteline teatama India Ookeani Tuunikomisjonile püügiandmeid, andmeid riiklike vaatlusprogrammide kohta, tegutsevate laevade nimekirja ning püügi-, kaaspüügi- ja püügikoormuseandmeid.

(205)

Guinea ei täida ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis g sätestatud tingimusi, võttes arvesse 2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu ajal kogutud andmeid, mis olid seotud Guinea ametivõimude seire-, kontrolli- ja järelevalvealase suutlikkusega, Guinea suutmatust anda India Ookeani Tuunikomisjonile teavet laevaseiresüsteemi rakendamise kohta ning täheldatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tegutsevate laevade suhtes laevaseiresüsteemi abil teostatud järelevalvet käsitleva Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituse (resolutsioon 10/02) rakendamise puudumist.

(206)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud Guinea suutlikkus on vastuolus rannikuäärseid riike käsitlevate ÜRO mereõiguse konventsiooni nõuetega.

(207)

ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 61 kohaselt peab rannikuäärne riik määrama kindlaks oma majandusvööndi bioloogiliste ressursside lubatava püügi. Rannikuäärne riik peab parimat teaduslikku tõendusmaterjali arvesse võttes tagama asjakohaste kaitse- ja majandamismeetmete võtmisega, et ülepüük ei ohusta bioloogiliste ressursside säilitamist majandusvööndis. Sellega seoses ei ole alates 2009. aastast Guinea kalavarude otsese hindamise andmete puudumine, suutmatus jõustada kalapüügi logiraamatute ja merel ümberlaadimistega seotud kehtivaid eeskirju ning suutmatus algatada rikkumiste tuvastamise korral menetlust või määrata karistusi kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel rannikuäärsete riikide suhtes kehtivate rahvusvaheliste kohustustega.

(208)

Nagu on selgitatud põhjenduses 175, näitab kaitse- ja majandamismeetmete jõustamise alase tulemusliku rahvusvahelise koostöö puudumine Guinea suutmatust järgida ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklites 61 ja 62 sätestatud nõudeid. Samal põhjusel ei olnud Guinea suuteline võtma rannikuäärse riigina arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 51 esitatud soovitusi, millega palutakse rannikuäärsetel riikidel võtta meetmeid oma majandusvööndis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Nende meetmete hulgas, mida rannikuäärsed riigid peaksid kaaluma, on majandusvööndis tegutsevate kalalaevade tulemuslik seire, kontroll ja järelevalve, millega tagatakse, et rannikuäärse riigi vetes toimuvateks merel ümberlaadimisteks on rannikuäärse riigi luba või et need viiakse ellu kooskõlas kohaste majandamiseeskirjadega ja riigi vetes toimuva kalapüügi eeskirjadega sellisel viisil, mis aitab vältida ja ära hoida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning see lõpetada.

(209)

Samuti tuleks märkida, et vastupidiselt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktide 25, 26 ja 27 soovitustele ei ole Guinea töötanud välja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast riiklikku tegevuskava.

(210)

Lõpetuseks täheldas komisjon 2011. aasta mais toimunud kontrollkäigu ajal, et Guinea õigusaktides on sätestatud võimalus laev ajutiselt Guinea lipu alla registreerida koos võimalusega uuendada kõnealust ajutist registreerimist ilma piiranguteta iga kuue kuu tagant. Peale selle ei kehti kõnealuse võimaluse puhul varasema teise riigi lipu alla registreerimise tühistamise tavapärane tingimus ning sellega ei kaasne laeva tegeliku tulu saava omaniku kindlaksmääramist. Guinea haldusasutused peavad registrit ainult selle laeva Guinea esindaja kohta. Sellega seoses tuleks märkida, et tulu saavate omanike suhtes võetavate tulemuslike meetmete tähtsust on kinnitatud asjakohastes ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning OECD dokumentides, kus ebaseaduslike tegevuste vastu võitlemiseks tuuakse esile tulu saavate omanike kohta teabe olemasolu tähtsus (59) ning kalalaevade ja tulu saavate omanike registrite vajadus (60). Kõnealune haldustava, mis võib meelitada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid ettevõtjaid niisuguse kalapüügiga tegelevaid laevu registreerima, ei ole kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 94.

(211)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 6 alusel väita, et Guinea ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse ja majandamise meetmetega.

(212)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi (61) põhjal peetakse Guinead madala inimarengutasemega riigiks (178. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Guinea nimetatud vähim arenenud riikide kategoorias. Guinea kohta riikide järjestuses arvesse võttes analüüsis komisjon, kas komisjoni kogutud konkreetne teave võiks olla seotud arengumaa eripiirangutega.

(213)

Tuleks märkida, et komisjon võttis Guinea lipuriigiks olemise teate vastu kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 20 alates 1. jaanuarist 2010. Guinea kinnitas seejärel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt, et riigis on loodud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise kord, mida selle kalalaevad peavad täitma.

(214)

Komisjon andis Guineale teada kahe tehtud kontrollkäigu ajal tuvastatud puudujääkidest. Komisjon proovis teha Guinea ametivõimudega koostööd ning saavutada edu tuvastatud puudujääkidega seotud parandusmeetmete valdkonnas. Guinea ei ole seni võtnud konkreetseid parandusmeetmeid ega teinud edusamme tuvastatud puudujääkide kõrvaldamisel, v.a oma karistussüsteemi hiljutisel läbivaatamisel (1. märtsi 2012. aasta dekreet); süsteemi eesmärk on sätestada karistused kooskõlas ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 nõuetega.

(215)

Lisaks on Guinea haldussuutlikkust varasematel aastatel antud Euroopa Liidu finants- ja tehnilise abi kaudu hiljuti suurendatud. Kõnealune abi seisnes Euroopa Liidu ja Guinea vahelises kalanduspartnerluslepingus, mida rakendati ühe aasta jooksul (2009. aastal), ning tehnilises abis, mida anti 2012. aastal ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas (62).

(216)

Komisjon on seega võtnud arvesse Guinea arengu piiranguid ning andnud Guineale piisavalt aega selliste meetmete võtmiseks, millega oleks võimalik hakata sidusal, tulemuslikul ja mittetakistaval viisil täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.

(217)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikide faktide ning riigi esitatud avalduste põhjal võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 7 kohaselt väita, et Guinea arengutase võib piirata tema arenguseisundit. Guineas tuvastatud puudujääkide laadi, Euroopa Liidu antud abi ja olukorra parandamiseks võetud meetmeid arvesse võttes ei õigusta kõnealuse riigi arengutase täies ulatuses ega põhjenda muul viisil Guinea üldist tulemuslikkust lipuriigina või rannikuäärse riigina kalanduse valdkonnas ning tema tegevuse ebapiisavust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(218)

Komisjon võttis Panama Vabariigi (edaspidi „Panama”) teate lipuriigiks olemise kohta kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 20 vastu 3. veebruaril 2010.

(219)

21.–25. juunil 2010 tegi komisjon Euroopa Kalanduskontrolli Ameti toel kontrollkäigu Panamasse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö valdkonnas.

(220)

Ülesande eesmärk oli kontrollida teavet Panama õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korra kohta, mida selle kalalaevad peavad täitma, meetmeid, mida Panama on võtnud talle ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks ning Euroopa Liidu püügi sertifitseerimissüsteemi rakendamisel tema suhtes kehtivate nõuete ja punktide täitmiseks.

(221)

Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Panamale 29. novembril 2010.

(222)

Komisjoni järgmine kontrollkäik Panamasse esimese kontrollkäigu ajal võetud meetmete kontrollimiseks toimus 13.–16. aprillil 2011.

(223)

Panama kommentaarid kontrollkäigu lõpparuandele saadi 10. mail 2011.

(224)

Panama esitas täiendavad kirjalikud kommentaarid 15. aprillil 2011, 12. novembril 2011 ja 5. jaanuaril 2012. Ta esitas samuti vastused Brüsselis 18. juulil 2011, 21. septembril 2011, 13. oktoobril 2011, 14. oktoobril 2011, 23. novembril 2011, 6. märtsil 2012 ja 20. juunil 2012 toimunud koosolekute ajal.

(225)

Panama on Ameerika Troopikatuunide Komisjoni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosaline ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik. Panama on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe.

(226)

Selleks et hinnata, kuidas Panama täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi, mis on sätestatud põhjenduses 225 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ning kehtestatud põhjendustes 225 ja 227 nimetatud asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt, kogus komisjon kõnealuse kontrollkäigu eesmärgi täitmiseks vajalikuks peetud kogu teabe ja analüüsis seda.

(227)

Komisjon kasutas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjoni, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni, Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni, Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni ja Kagu-Atlandi kalandusorganisatsiooni avaldatud kogu teavet kas vastavusaruannete kujul või ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjade kujul ning USA riikliku merekalastusteenistuse aruandest saadud avalikku teavet.

(228)

Komisjon analüüsis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Panama kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse parameetreid, mis on loetletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7.

(229)

Komisjon leidis piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadest (63) saadud teabe alusel, et kõnealustes nimekirjades on mitu Panama lipu all sõitvat ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevat laeva (64). Need laevad on Alboran II (varasema nimega White Enterprise), Challenge (varasemate nimedega Mila/Perseverance), Eros Dos (varasema nimega Furabolos), Heavy Sea (varasemate nimedega Duero/Keta), Iannis 1, Red (varasema nimega Kabou), Senta (varasema nimega Shin Takara Maru) ja Yucatan Basin (varasemate nimedega Enxembre/Fonte Nova).

(230)

Komisjon tuvastas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadest (65) saadud teabe alusel, et mitu kõnealustesse nimekirjadesse kantud ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevat laeva sõitsid pärast nende kõnealustesse nimekirjadesse kandmist Panama lipu all (66). Need laevad on Lila No 10, Melilla No 101, Melilla No 103, No. 101 Gloria (varasema nimega Golden Lake), Sima Qian Baru 22 (varasemate nimedega Corvus/Galaxy), Tching Ye No. 6, Xiong Nu Baru 33 (varasemate nimedega Draco-1, Liberty).

(231)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutab lipuriik avamerel tegutsevate laevade eest. Komisjoni hinnangul on selliste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu, mis sõidavad praegu Panama lipu all või sõitsid Panama lipu all pärast seda, kui piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjadesse lisamist, selge märk selle kohta, et Panama ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi. Eespool nimetatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade arvu tõttu ei ole Panama tulemuslikult täitnud oma kohustusi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmete järgimiseks ning selle tagamiseks, et tema laevad ei tegeleks mis tahes tegevusega, mis võiks kõnealuste meetmete tulemuslikkust piirata.

(232)

Lisaks kontrollis üks liikmesriik 2011. aasta märtsis Panama lipu all sõitvat transpordilaeva. Kõnealuse kontrolli käigus leiti teavet, mis viitas eeldatavale ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ja sellega seotud tegevusele. Kõnealune laev ei tegutsenud Panama väljastatud kehtiva litsentsi alusel kalapüügiga seotud transpordi, ümberlaadimise ja tugitegevuste jaoks. Laev tegi loata ümberlaadimisi Guinea-Bissau Vabariigi (Guinea-Bissau) majandusvööndi vetes ning võttis vastu kala, mille laevad olid püüdnud vetes, millele Libeeria Vabariik (Libeeria) oli kehtestanud kaitse ja majandamise erimeetmed, kõnealuseid meetmeid eirates. Libeeria vetes ebaseaduslikes tingimustes tegutsenud kalalaevade ning asjaomaseid kalandustooteid kogunud transpordilaeva tulu saava omanik oli sama juriidiline isik. Asjaomase liikmesriigi ametivõimud andsid Panama ametivõimudele 21. märtsil 2011 teada kalapüügiga seotud transporditegevusest ning Panama ametivõimud vastasid 15. aprillil 2011, et nad ei olnud väljastanud kalandustegevuse transpordi, ümberlaadimise ja tugitegevuse jaoks kehtivat litsentsi ega olnud teadlikud kõnealusele transpordilaevale Guinea-Bissau, Guinea või Libeeria väljastatud ümberlaadimislubadest. Hoolimata sellest kinnitusest jätkas kõnealune laev 2011. aastal Lääne-Aafrikas oma tavapärast tegevust, ilma et oleks teatatud ühestki erimeetmest, mis Panama oleks sellega seoses võtnud.

(233)

ÜRO kalavarude kokkulepe artikli 19 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab lipuriik tagama oma lipu all sõitvate laevade poolt piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamiseeskirjade täitmise. Lipuriigid peavad ka tegema kiireloomulisi uuringuid ja kohtumenetlusi. Lipuriik peaks ka tagama piisavad karistused, takistama korduvaid rikkumisi ning võtma rikkujatelt hüved, mis nad on oma ebaseadusliku tegevuse tulemusena saanud. Sellega seoses märgitakse, et Panama lipu all sõitva ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva mitme laeva olemasolu kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades toob esile Panama suutmatuse täita ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

(234)

Panama suutmatust täita täitmis- ja jõustamiskohustusi ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 alusel kinnitab ka 2010. aasta juunis toimunud kontrollkäigu ajal kogutud teave. Kontrollkäigu raames selgus, et asjaomastel Panama ametivõimudel ei olnud volitust teha halduskontrolle, et koguda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt üliolulist tõendusmaterjali. Kehtestatud trahvide tegelik sissenõudmine ei tundunud olevat tulemuslik ning juhtudel, kui ettevõtjad või tulu saavad omanikud ei tegutsenud Panamas, vaid offshore-ettevõtete juriidilise vormi kohaselt, ei olnud Panama ja asjaomaste kolmandate riikide vahelise koostöö mehhanismide puudumise tõttu karistusotsuste jõustamine asjakohaselt tagatud. Sellega seoses tuleks märkida, et tulu saavate omanike suhtes võetavate tulemuslike meetmete tähtsust on kinnitatud asjakohastes ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning OECD dokumentides, kus ebaseaduslike tegevuste vastu võitlemiseks tuuakse esile tulu saavate omanike kohta teabe olemasolu tähtsus (67) ning kalalaevade ja tulu saavate omanike registrite vajadus (68).

(235)

Lisaks peavad riigid ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 20 kohaselt tegema kas otse või kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide kaudu koostööd, et tagada piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmete täitmine ning jõustamine. Kõnealuses artiklis sätestatud erinõuete komplektiga seatakse riikidele kohustus uurida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, teha üksteisega sellekohast koostööd ja karistada sellise püügi eest. Samuti nähakse ette, et kui laevade kohta on teatatud, et nad tegutsevad viisil, mis piirab piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust, võivad riigid rakendada piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni menetlusi kõnealuse laeva tegevuse piiramiseks kuni ajani, mil lipuriik võtab asjakohased meetmed. Sellega seoses märgitakse, et mitme praegu Panama lipu all sõitva või pärast piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirja kandmist Panama lipu all sõitva niisuguse kalapüügiga siiani tegeleva laeva olemasolu näitab, et Panama ei ole täitnud jõustamisalase rahvusvahelise koostööga seotud rahvusvahelisi kohustusi.

(236)

Samuti tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 118 kohaselt peavad riigid tegema koostööd avamere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas. Sellega seoses toob praegu Panama lipu all sõitva või pärast seda, kui kõnealune laev on kantud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirja, Panama lipu all sõitva ning niisuguse kalapüügiga tegeleva mitme sellise laeva olemasolu, mis tegelevad jätkuvalt kalapüügiga, esile Panama suutmatuse täita lipuriigikohustusi. Kindlakstehtud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad piiravad tõepoolest bioloogiliste ressursside kaitset ja majandamist.

(237)

Piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadesse kantud ning Panama lipu all sõitvate niisuguse kalapüügiga tegelevate laevadega seotud nõuete eiramine on vastuolud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 217, millega nõutakse, et lipuriigid võtaksid spetsiaalseid täitemeetmeid, et tagada rahvusvaheliste eeskirjade täitmine, eeldatavate rikkumiste uurimine ning mis tahes rikkumiste asjakohane karistamine.

(238)

Mitme praegu Panama lipu all sõitva või pärast kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirja kandmist Panama lipu all sõitva niisuguse kalapüügiga tegeleva laeva olemasolu näitab samuti Panama suutmatust järgida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelises tegevuskavas (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) esitatud soovitusi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 34 soovitatakse riikidel tagada, et nende lipu all sõitmise õigusega kalalaevad ei tegele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ega toeta seda.

(239)

Lisaks on asjakohane märkida, et Panama määrati USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes kindlaks riigina, kellel on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad. USA riikliku merekalastusteenistuse aruande kohaselt tegelesid mitu Panama lipu all sõitvat laeva kalapüügiga, mis on vastuolus Ameerika Troopikatuunide Komisjoni kaitse- ja majandamismeetmetega (69). Peale selle toodi USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes esile lisateave Ameerika Troopikatuunide Komisjoni eeskirju eirates toime pandud ebaseadusliku kalapüügi kohta ja Atlandi vete elusressursside kaitse komisjoni konventsiooni piirkonnas tegutsevate ning Panama lipu all sõitvate Atlandi vete elusressursside kaitse komisjoni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade täheldamisi (70). Kõnealune teave kinnitab kindlaks määratud asjaolusid Panama suutmatuse kohta täita ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud lipuriigikohustusi.

(240)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikidele faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ja artikli 31 lõike 4 punkti a kohaselt väita, et Panama ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanike teostatava või toetatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, samuti ei ole ta tegutsenud piisavalt, et takistada dokumenteeritud ja korduvat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki tema lipu all sõitvate laevade poolt.

(241)

Seoses küsimusega, kas Panama teeb komisjoniga ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi uurimises ja seonduvas tegevuses tulemuslikult koostööd, tuleb märkida, et komisjoni kogutud tõendusmaterjali kohaselt ei täitnud Panama lipuriigina talle rahvusvahelise õigusega seatud kohustusi.

(242)

Põhjenduses 231 selgitatud küsimust arvesse võttes märgitakse, et 28. oktoobril 2011 esitas komisjon Panamale ametliku taotluse uurimise alustamiseks kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 26. Panama vastas 21. novembril 2011, et ta uurib küsimust, teatades sellest asjakohase laeva omanikule ning andes talle vastamiseks 20 päeva. Komisjon saatis oma taotluse kohta meeldetuletuse 16. detsembril 2011. Panama ametivõimud vastasid 11. jaanuaril 2012, esitades lihtsalt uuesti koopia oma 21. novembri 2011. aasta kirjast. Panama ametivõimudele anti vastuse saamiseks täiendavad kuus nädalat. Panama ametivõimude viivitamatu tegutsemise või vastuse puudumise tõttu algatas komisjon 2. märtsil 2012 kõnealuse ettevõtja suhtes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 27 kohase menetluse. 2. mail 2012, mis on viis kuud pärast komisjoni saadetud esialgset teadet, andsid Panama ametivõimud komisjonile teada, et nad määrasid trahvi, mis hõlmas ainult osa tehtud rikkumistest, kuna sellega karistati ainult asjaolu, et ettevõtjal ei olnud kehtivat litsentsi kalandustoodete merel transportimiseks ja ümberlaadimiseks. Kõnealune karistus ei hõlmanud siiski Libeerias ebaseaduslikult püütud kalandustoodete merel kogumise asjaolu, millega rikuti tööstuskalastustegevusele kehtivat moratooriumi. Kuna üleandvad kalalaevad ja vastuvõttev transpordilaev kuulusid samale juriidilisele isikule, ei toetaks faktid ettevõtja käitumist selgitavat mis tahes eeldatavat bona fide argumenti. Artikli 27 kohane menetlus on praegu rakendamisel, kuid faktid näitavad, et Panama ei ole taganud rohkem kui mõistliku aja jooksul viivitamatut reageerimist komisjoni esitatud taotlustele uurida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ja sellega seotud tegevust, anda nimetatu kohta tagasisidet ja võtta järelmeetmeid. Lisaks sellele ei lahendanud esitatud vastused tuvastatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tegevusi.

(243)

Kirjeldatud käitumise näitab, et Panama ei täida tingimusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktis b, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Põhjenduses 242 kirjeldatud juhtum näitab, et Panamal ei ole ülevaadet sellest, mis laadi tegevust tema lipu all sõitvad laevad ellu viivad. Sel juhul ei olnud Panama ametivõimud teadlikud, et kõnealune laev oli mitu aastat tegelenud kalandustoodete ümberlaadimise ja transportimisega, mille puhul on vajalikud erilitsentsid ja mille suhtes kohaldatakse erieeskirju.

(244)

Põhjenduses 242 kirjeldatud juhtumist nähtub, et Panama ei täida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punkti 18 soovitusi, milles on sätestatud, et ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid arvesse võttes peaks iga riik võtma meetmeid või tegema koostööd selle tagamiseks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad kodanikud ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega tegele sellega. Panama ei ole tõendanud, et ta teeb koostööd ja kooskõlastab tegevust muude riikidega ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 28 sätestatud viisil ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Panama ei võtnud samuti arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punkti 48 soovitusi, millega kutsutakse lipuriike tagama, et transpordi- ja abilaevad ei toetaks ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega tegeleks sellega, ega ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punkti 49, millega kutsutakse muu hulgas lipuriike tagama, et merel ümberlaadimisega tegelevatel transpordi- ja abilaevadel oleks ümberlaadimise luba, mille lipuriik on eelnevalt väljastanud.

(245)

Komisjon analüüsis, kas Panama on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas kohaldatud on piisavalt karme karistusi, et võtta ära ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusena saadud kasu. Märgitakse, et kättesaadava tõendusmaterjali alusel ei ole Panama rahvusvahelise õiguse raames täitnud oma tulemuslike täitemeetmetega seotud kohustusi. Sellega seoses tuletatakse meelde, et piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades on mitmeid sellise kalapüügiga tegelevaid laevu, mis sõidavad praegu Panama lipu all või sõitsid Panama lipu all pärast kõnealustesse nimekirjadesse kandmist. Niisuguste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu annab tunnistust Panama suutmatusest täita avamerel tegutsevate laevadega seotud kohustusi, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigetes 1 ja 2.

(246)

Lisaks näitab eespool esitatud põhjenduses kirjeldatud olukord samuti selgelt, et Panama ei täida nõudeid, mis on esitatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikes 1, millega sätestatakse lipuriikidele vastavus- ja jõustamiseeskirjad. Panama suutlikkus kõnealuses küsimuses ei ole samuti kooskõlas nõuetega, mis on esitatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikes 2, milles sätestatakse muu hulgas, et karistused peaksid olema piisavalt ranged ning et need peaksid võtma rikkujatelt ära ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu. Lisaks ei ole Panama tulemuslike täitemeetmetega seotud tulemused kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 21 esitatud soovitusega, millega palutakse riikidel tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses nende kodanike karistused on piisavalt karmid, et tulemuslikult vältida ja ära hoida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning see lõpetada ja võtta rikkujatelt ära kõnealusest kalapüügist saadud kasu.

(247)

Käsitletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi esinemise ajaloo, laadi, tingimuste, ulatuse ja raskusastme suhtes on komisjon võtnud arvesse kuni 2012. aastani Panama lipu all sõitvate laevade ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi pidevust ja kordumist.

(248)

Panama ametivõimude olemasolevat suutlikkust arvesse võttes tuleks märkida, et ÜRO inimarengu indeksi (71) põhjal peetakse Panamat kõrge inimarengutasemega riigiks (58. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Panama nimetatud suurema keskmise sissetulekuga riikide kategoorias. Tema positsiooni arvesse võttes ei peeta vajalikuks analüüsida Panama pädevate asutuste olemasolevat suutlikkust, kuna Panama arengutaset ei saa käesolevas põhjenduses kirjeldatu kohaselt pidada teguriks, mis vähendab pädevate asutuste suutlikkust teha koostööd teiste riikidega ja võtta täitemeetmeid.

(249)

2010. aasta juunis toimunud kontrollkäigu ajal saadud teabe põhjal ei saa arvata, et Panama ametivõimudel ei ole piisavalt finantsressursse, vaid et pigem puudub vajalik õigus- ja halduskeskkond ning puuduvad vajalikud volitused ülesannete täitmiseks.

(250)

Lisaks sellele tuleks tuua esile, et kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktide 85 ja 86 soovitustega, mis käsitlevad erinõudeid arengumaadele, on Euroopa Liit juba rahastanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisele suunatud tehnilise abi eriprogrammi (72). Panama on kõnealusest programmist abi saanud.

(251)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 5 alusel sätestada, et Panama ei ole täitnud oma koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal on rahvusvahelise õiguse alusel lipuriigina.

(252)

Panama on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe. Lisaks sellele on Panama Ameerika Troopikatuunide Komisjoni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosaline liige ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik.

(253)

Komisjon analüüsis igasugust teavet, mida peeti asjakohaseks seoses Panama Ameerika Troopikatuunide Komisjoni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosaliseks olemise ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis koostööd tegevaks mitteliikmesriigiks olemisega.

(254)

Komisjon analüüsis samuti mis tahes teavet, mida peeti asjakohaseks, pidades silmas Panama kokkulepet kohaldada Ameerika Troopikatuunide Komisjoni, Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(255)

Tuletatakse meelde, et Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon esitas hiljem Panamale rikkumise kindlaksmääramist käsitleva kirja, mis kajastas puudujääke kõnealuse riigi aruandluses 2010. aastal (73). Panama rikkumise kindlaksmääramist käsitlevas kirjas on määratud kindlaks Panama suutmatus täita statistika teatamise kohustusi, mis on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 05–09. Samas kirjas tõi Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon esile, et Panama ei olnud esitanud kõiki vajalikke andmeid ja kogu teavet, näiteks aastaaruannet, andmed I kohustuse kohta (laevastikule viitav statistika) saadeti viivitusega, andmed II kohustuse kohta (püügimahu andmed) saadeti kas viivitusega või ei saadetud neid üldse, vastavustabeleid ei saadetud ning teavet suuremahulise tuunipüügi triivõngejadaga kalalaevade majandamise standardite kohta Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni sekretariaadile ei esitatud. Asjakohased nõuded on sätestatud põhjendustes 258 ja 260 loetletud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni resolutsioonides ja soovitustes. Samuti on asjakohane märkida, et Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon liigitas Panama 2009. aastal koostööd mittetegevaks riigiks ja kõnealune määratlus säilitati 2010. ja 2011. aastal.

(256)

Komisjon analüüsis ka Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni kättesaadavat teavet Panama poolt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni kaitse- ja majandamiseeskirjade ja aruandluskohustuste täitmise kohta. Selleks kasutas komisjon Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni 2010. aasta kokkuvõtlikke vastavustabeleid (74) ning Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni 2011. aasta kokkuvõtlikke vastavustabeleid (75).

(257)

2010. aasta kohta ei esitanud Panama järgimisi andmeid: aastaaruanded ja statistika, teave kaitse- ja majandamismeetmete kohta ning teave kvootide ja püügipiirangute kohta.

(258)

Täpsemalt ei esitanud Panama olemasoleva teabe põhjal Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile 2010. aastal teavet järgmise kohta: (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel esitatud) (teaduslikud) aastaaruanded, (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel esitatud (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni) aastaaruanded, (soovituse 06–13 alusel esitatud) impordi- ja lossimisandmete kaubandusmeetmete esitamine, (soovituse 06–11 alusel esitatud) (merel) ümberlaadimise deklaratsioonid, (soovituse 06–11 alusel esitatud) ümberlaadimise aruanded, (soovituse 08–09 alusel esitatud) andmed nõuete eiramise kohta, (soovituse 02–22/09–08 alusel esitatud) üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruanded, (soovituse 98–08 alusel esitatud) pikkuim-tuuni püüdvate laevade aastanimekiri, (soovituse 06–11 alusel esitatud) ümberlaadimise laevad – teave esitatud ainult vastuvõtvate laevade kohta, (soovituse 09–04/09–08 alusel esitatud) Med-SWO (Vahemerel mõõkkala) püüdvate laevade nimekiri, (soovituse 01–20 alusel esitatud) suuremahulise tuunipüügi triivõngejadaga kalalaevade majandamise standard, (resolutsiooni 01–20 alusel esitatud) majandamisstandard, (soovituse 02–21 alusel esitatud) laevade prahtimine, (soovituse 09–10 alusel esitatud) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad, (soovituse 09–10 alusel esitatud) aruanded ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi väidete kohta, (resolutsiooni 94–09 alusel esitatud) laevade täheldamised, (soovituse 97–10 alusel esitatud) sadamakontrolli aruanded, (soovituse 01–21 ja soovituse 01–22 alusel esitatud) Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni statistiliste dokumentide programmide andmed, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentide pitserite ja allkirjade kontroll, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentide kontaktandmed, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentidega seotud õigusaktid, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentide märgistamise kokkuvõte, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumendid, (soovituse 08–12/09–11 alusel esitatud) hariliku tuuni püügi dokumentide aastaaruanne, (soovituse 09–04 alusel esitatud) Med-SWO (Vahemere mõõkkala) püügihooaja lõpetamise nõuete täitmine, (soovituse 09–04 alusel esitatud) Guinea lahe suletud piirkondade/hooaja nõuete täitmise sisemenetlus.

(259)

2011. aasta kohta ei esitanud Panama järgimisi andmeid: osaline teave aastaaruannete ja statistika kohta, teave kaitse- ja majandamismeetmete kohta ning teave kvootide ja püügipiirangute kohta.

(260)

Täpsemalt ei esitanud Panama olemasoleva teabe põhjal teavet järgmise kohta: (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel esitatud) (teaduslikud) aastaaruanded, (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel esitatud) (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni) aastaaruanded, (soovituse 98–14 alusel esitatud) vastavustabelid, (soovituse 09–08 alusel esitatud) 20 m laevade sisemeetmete aruanded, (soovituse 01–20 alusel esitatud) suuremahulise tuunipüügi triivõngejadaga kalalaevade majandamise standard, (resolutsiooni 01–20 alusel esitatud) majandamisstandard, (soovituse 10–04 alusel esitatud) riiklike vaatlusprogrammide andmed.

(261)

Peale selle ilmnes komisjoni poolt Panamas 2010. aasta juunis toimunud kontrollkäigu ajal mitu asjaolu. Laevaseiresüsteemi töövõime puhul ilmnes, et konkreetsetel juhtudel ei olnud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas tegutsevate laevade laevaseiresüsteemi asukohad Panama ametivõimudele kättesaadavad. Muude laevade puhul olid asukohad kättesaadavad ainult veebipõhise Interneti-ühenduse süsteemi kaudu, kus andmeid ei esitatud visuaalse kaardistamise rakendusena ning neid oli võimalik hankida ainult laeva asukoha kontrollimise ajale eelneva kahe kuu kohta. Kontrollikavade puhul ilmnes samuti, et puudusid avamerel tegutsevate laevade kontrollikavad, mallid, suunised või metoodika, mis oleks suunatud kontrollitegevuste toetamiseks, ning kontrollide õhu ja mere kaudu elluviimise vahendid. Lossimise puhul leiti, et puudusid vahendid Panama majandusvööndist väljapoole jäävates eri sadamates järelevalve tagamiseks. Seire, kontrolli ja järelevalve puhul tuvastati mitu puudujääki. Konkreetsetel juhtudel ellu viidud mitme katse tulemusena leiti, et teatud andmed ei olnud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni piirkonnas laevade käitajate kohta saadaval. Lõpetuseks näitas ümberlaadimiste reguleerimise kohta Panama esitatud teave, et Panama kustutas oma registrist Vahemere piirkonnas tegutsevad viis abilaeva, kuna ta ei olnud suuteline ümberlaadimisi reguleerima.

(262)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kättesaadava teabe (76) alusel nähtub, et Panama ei olnud suuteline Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni eeskirjades sätestatud teavet esitama. Panamalt nõuti, et ta esitakse lisateavet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta kooskõlas Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmete dokumendi 2009-11 punkti 3 alapunktiga c ning 2011. aasta I ja II osa aruanded.

(263)

USA riikliku merekalastusteenistuse aruandest tuletatud (nagu on selgitatud põhjenduses 239) ning Ameerika Troopikatuunide Komisjonilt (77) saadud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni teave viitab sellele, et Panama lipu all sõitvad laevad eiravad kaitse- ja majandamismeetmeid.

(264)

Panama suutmatus esitada Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile põhjendustes 258–260 viidatud teavet näitab Panama suutmatust täita talle ÜRO mereõiguse konventsiooniga ja ÜRO kalavarude kokkuleppega sätestatud lipuriigikohustusi.

(265)

2010. aasta juunis toimunud kontrollkäigu ajal tuvastatud puudujäägid, millele on viidatud põhjenduses 261, tõendavad veelgi Panama suutmatust täita talle ÜRO kalavarude kokkuleppes sätestatud lipuriigikohustusi.

(266)

Suutmatus kaitse- ja majandamismeetmete, kvootide ja püügipiirangute ning aastaaruannete ja statistika kohta teavet esitada piirab Panama võimet täita kohustusi, mis on talle seatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitega 117 ja 118, milles sätestatakse riikidele kohustused võtta oma vastavatele kodanikele suunatud riiklikke meetmeid avamere bioloogiliste ressursside kaitseks ning teha koostööd avamere piirkondade bioloogiliste ressursside kaitse- ja majandamismeetmete valdkonnas.

(267)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud Panama suutlikkus on vastuolus ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 nõuetega.

(268)

Võttes arvesse Panama suutmatust kontrollida laevu avamerel kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide eeskirjadega, rikub Panama samuti ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti a, millega nõutakse, et riigid, kelle laevad püüavad avamerel kala, võtaksid kontrollimeetmed selle tagamiseks, et kõnealused laevad täidavad piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirju.

(269)

Panama ei vasta registreerimise ja õigeaegse aruandluse nõudele, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis e, kuna ta ei olnud suuteline esitama Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teavet aastaaruannete, I kohustuse (laevastiku omadused), üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruannete ja vastavustabelite kohta ning suuremahulise tuunipüügi triivõngejadaga kalalaevade majandamise standardite kohta.

(270)

Lisaks ei täida Panama ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktist f tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole teatanud Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile püügiga seotud andmeid, andmeid riiklike vaatlusprogrammide kohta ning ümberlaadimisega seotud andmeid, kuna tal puuduvad kontrollikavad, puuduvad Panamale mittekuuluvates sadamates lossimise järelevalve tagamise meetmed ning turustatistika impordi ja lossimise andmete kohta.

(271)

Panama ei täida ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis g sätestatud tingimusi, võttes arvesse 2010. aasta juunis toimunud kontrollkäigu ajal kogutud teavet Panama ametivõimude seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkuse kohta.

(272)

Panama ei täida kohustusi ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 23 alusel, kuna ta ei ole esitanud Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile 2010. aasta sadamakontrolli aruannet.

(273)

Lisaks sellele, nagu on selgitatud põhjendustes 262 ja 263, näitab Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonilt ning Ameerika Troopikatuunide Komisjonilt saadud teave, et Panama ei täida maandamis- ja kaitsemeetmetega seotud kohustusi, mis tulenevad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklist 117 ja ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklist 18.

(274)

Lisaks nähtus 2010. aasta juunis toimunud kontrollkäigu ajal, et Panama laevaregister ei taga Panama lipu all sõitvate laevade tegelikku seost kõnealuse riigiga. Kõnealuse tegeliku seose puudumine riigi ja tema registrisse kantud laevade vahel rikub ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 91 kohaseid laevade riikliku kuuluvuse tingimusi. Kõnealust järeldust kinnitab veelgi rahvusvaheline transporditöötajate föderatsioon, kelle hinnangul on Panama mugavuslipuriik (78).

(275)

Lõpetuseks tuleks märkida, et vastupidiselt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktide 25, 26 ja 27 soovitustele ei ole Panama välja töötanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast riiklikku tegevuskava.

(276)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 6 alusel väita, et Panama ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(277)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi (79) põhjal peetakse Panamat kõrge inimarengutasemega riigiks (58. riik 187 riigist). Samuti tuletatakse meelde, et määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa kohaselt on Panama nimetatud suurema keskmise sissetulekuga riikide kategoorias.

(278)

Kõnealust kohta riikide järjestuses arvesse võttes ei saa Panamat pidada riigiks, millele kehtivad otseselt selle arengutaseme tõttu eripiirangud. Ei leitud mingit kinnitavat tõendusmaterjali selle kohta, et Panama suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega seatud kohustusi oleks põhjustatud puudulikust arengutasemest. Samamoodi ei ole mingit konkreetset tõendusmaterjali selle kohta, et kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve puudujäägid oleksid seotud suutlikkuse ja infrastruktuuri puudumisega.

(279)

Samuti on asjakohane märkida, et Euroopa Liit on juba rahastanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega seotud tehnilise abi meedet Panamas (80). Puudub tõendusmaterjal selle kohta, et Panama oleks võtnud arvesse asjakohaste puudujääkide kõrvaldamiseks esitatud nõuandeid või taotlenud oma suutlikkuse parandamiseks Euroopa Liidult mis tahes järelmeetmeid.

(280)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ning komisjoni kogutud kõikide faktide ning riigi esitatud avalduste põhjal võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 7 kohaselt väita, et Panama üldine arengutase ei piira tema kalandusalast arengut ega suutlikkust.

(281)

Komisjon võttis Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi (edaspidi „Sri Lanka”) teate lipuriigiks olemise kohta kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 20 vastu 1. jaanuaril 2010.

(282)

29. novembrist kuni 3. detsembrini 2010 tegi komisjon Euroopa Kalanduskontrolli Ameti toel kontrollkäigu Sri Lankasse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö valdkonnas.

(283)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet, mis käsitleb seda, kuidas Sri Lanka rakendab, kontrollib ja jõustab õigusnorme ning kaitse- ja majandamismeetmeid, mida tema kalalaevad peavad täitma, samuti meetmeid, mis Sri Lanka on võtnud talle ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks ning Euroopa Liidu püügisertifitseerimissüsteemi rakendamisega seoses talle kehtivate nõuete ja punktide täitmiseks.

(284)

Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Sri Lankale 3. veebruaril 2011. Kuna Sri Lanka ei andnud komisjonile teada kalanduse ja veeressursside talituse peadirektoraadi muudatusest, ei jõudnud aruanne saajani ning aruanne saadeti seejärel 7. aprillil 2011 uuesti.

(285)

Sri Lanka kommentaarid kontrollkäigu lõpparuandele saadi 12. mail 2011.

(286)

Komisjoni järgmine kontrollkäik Sri Lankasse esimese kontrollkäigu ajal võetud meetmete hindamiseks toimus 5. kuni 7. oktoobrini 2011.

(287)

Sri Lanka esitas täiendavad kirjalikud kommentaarid 15. novembril 2011.

(288)

Sri Lanka on India Ookeani Tuunikomisjoni liige. Sri Lanka on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe ning liitunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni lepingu sadamariigi võetavate meetmete kohta.

(289)

Selleks et hinnata, kuidas Sri Lanka täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama, rannikuäärse või tururiigi kohustusi, mis on sätestatud põhjenduses 288 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ning kehtestatud India Ookeani Tuunikomisjoni poolt, kogus komisjon kogu kõnealuse ülesande täitmiseks vajalikku teavet ja analüüsis seda.

(290)

Komisjon kasutas teavet, mis koguti India Ookeani Tuunikomisjoni avaldatud saadaolevatest andmetest ning komisjoni poolt Sri Lankasse toimunud kontrollkäigu ajal.

(291)

Komisjon analüüsis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Sri Lanka kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse parameetreid, mis on loetletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7.

(292)

Kontrollkäigu ajal ning India Ookeani Tuunikomisjonilt kogutud teabe alusel selgus, et Sri Lankal puuduvad õigusaktid, mis käsitlevad avamerel kalapüügi litsentside väljaandmist (81). See tähendab sisuliselt seda, et Sri Lanka poolt India Ookeani Tuunikomisjoni lubatud laevade registrisse kantud kõik 3 307 laeva püüavad kala ebaseaduslikult, kui kalapüük toimub väljaspool Sri Lanka majandusvööndit India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas. Sellega seoses tuletatakse meelde, et ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti b alapunkti ii kohaselt peab lipuriik võtma meetmeid, et keelata ilma kohase kalapüügilitsentsi või loata laevadel kalapüük avamerel. Sri Lanka poolt rohkem kui 3 000 laeva loetlemine India Ookeani Tuunikomisjoni lubatud laevade registris ilma kõnealustele laevadele õiguspärase litsentsi väljastamist käsitlevate õigusaktideta näitab selgelt, et Sri Lanka ei järgi tegutsemisel lipuriigikohustusi.

(293)

Lisaks määras komisjon India Ookeani Tuunikomisjonilt saadud teabe alusel kindlaks, (82) et mitu Sri Lanka lipu all sõitvat laeva peeti kinni ja neid trahviti teatavate rannikuäärsete riikide poolt India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas ebaseadusliku kalapüügi eest. Kõnealused kalalaevad on Lek Sauro, Madu Kumari 2, Anuska Putha 1, Sudeesa Marine 5, Rashmi, Chmale, Shehani Duwa, Dory II, Randika Putah 1 ja Vissopa Matha 2010. aastal, Sudharma, Speed Bird 7, Pradeepa 2, Kasun Putha 1, Win Marine 1, Speed Bird 3, Muthu Kumari ja Little Moonshine 2011. aastal ning Helga Siril 2012. aastal.

(294)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutab lipuriik avamerel tegutsevate laevade eest. Komisjoni hinnangul on India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas Sri Lanka lipu all sõitvate ja ebaseaduslikult kala püüdvate laevade jätkuv olemasolu selge märk selle kohta, et Sri Lanka ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi. Eespool nimetatud ilma litsentsita ja seega ebaseaduslikult kalapüügiga tegeleva mitme laeva olemasolu tõttu ei ole Sri Lanka tulemuslikult täitnud oma kohustusi piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete järgimiseks ning selle tagamiseks, et tema laevad ei tegeleks mis tahes tegevusega, mis võiks kõnealuste meetmete tulemuslikkust piirata.

(295)

ÜRO kalavarude kokkulepe artikli 19 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab lipuriik tagama, et tema lipu all sõitvad laevad täidavad piirkondliku kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamiseeskirju. Lipuriigid peavad ka viima ellu kiireloomulisi uuringuid ja kohtumenetlusi. Lipuriik peaks samuti tagama piisavad karistused, takistama korduvaid rikkumisi ning võtma rikkujatelt hüved, mis nad on oma ebaseadusliku tegevuse tulemusena saanud. Sel puhul märgitakse, et Sri Lankas puuduvad õigusaktid, mille alusel antakse Sri Lanka lipu all sõitvatele laevadele välja püügilitsentsid väljaspool Sri Lanka majandusvööndit tegutsemiseks. Sri Lanka poolt India Ookeani Tuunikomisjoni lubatud laevade registris rohkem kui 3 000 kalalaeva loetlemine näitab selgelt, et Sri Lanka lubab oma laevadel India Ookeani Tuunikomisjoni eeskirju rikkudes avamerel kala püüda, kuna Sri Lankal puuduvad õigusaktid avamerel toimuva kalapüügi litsentside väljaandmiseks. See toob selgelt esile Sri Lanka suutmatuse täita ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

(296)

Peale selle peavad riigid ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 20 kohaselt tegema kas otse või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaudu koostööd, et tagada piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete täitmine ning jõustamine. Kõnealuses artiklis sätestatud erinõuete komplektiga seatakse riikidele kohustus uurida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, teha üksteisega sellekohast koostööd ja karistada selle eest. Sel puhul tuleks pidada meeles, et Sri Lankal oli 13 laeva, mis olid loetletud India Ookeani Tuunikomisjoni 2011. aasta märtsil peetud aastakoosoleku ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja projektis (83). India Ookeani Tuunikomisjoni leppis üksmeele puudumisest hoolimata kokku kõnealuste laevade nimekirja kandmata jätmises. India Ookeani Tuunikomisjon nõudis Sri Lankalt siiski iga kuu kõnealuste laevade asupaiga teatamist ning Sri Lanka kohtute poolt iga laeva kohta tehtud lõpliku otsuse teatamist. Märgitakse, et Sri Lanka ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvahelise koostööga jõustamisega, kuna ta edastas India Ookeani Tuunikomisjonile teabe ainult nelja kuu kohta 12 kuust India Ookeani Tuunikomisjoni nõuetest hoolimata.

(297)

Samuti tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 118 kohaselt peab Sri Lanka tegema koostööd avamere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas. Sel puhul toob India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas ebaseaduslikult kala püüdva mitme Sri Lanka lipu all sõitva laeva olemasolu esile Sri Lanka suutmatust täita oma lipuriigikohustusi. Ebaseaduslikult kala püüdvad kalalaevad piiravad bioloogiliste ressursside kaitset ja majandamist.

(298)

India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas ebaseaduslikult kala püüdvate Sri Lanka lipu all sõitvate laevadega soetud nõuete eiramine on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 217, millega nõutakse, et lipuriigid võtaksid spetsiaalseid täitemeetmeid, et tagada rahvusvaheliste eeskirjade täitmine, eeldatavate rikkumiste uurimine ning mis tahes rikkumiste asjakohane karistamine.

(299)

India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas ebaseaduslikult kala püüdva mitme Sri Lanka lipu all sõitva laeva olemasolu näitab samuti Sri Lanka suutmatust järgida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskavas (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) antud nõuandeid. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 34 soovitatakse riikidel tagada, et nende lipu all sõitmise õigusega kalalaevad ei tegele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ega toeta seda.

(300)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikidele faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ja artikli 31 lõike 4 punkti a kohaselt määrata kindlaks, et Sri Lanka ei ole täitnud oma rahvusvahelise õiguse kohaseid kohustusi lipuriigina, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanike elluviidava või toetatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ning ta ei ole tegutsenud piisavalt, et takistada dokumenteeritud ja korduvat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki tema lipu all sõitvate laevade poolt.

(301)

Küsimuses, kas Sri Lanka teeb komisjoniga ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi uurimises ja seonduvas tegevuses tulemuslikult koostööd, tuleb märkida, et komisjoni kogutud tõendusmaterjali kohaselt ei täitnud Sri Lanka talle rahvusvahelise õigusega seatud lipuriigikohustusi.

(302)

Põhjenduses 296 esitatu kohaselt oli Sri Lanka 13 laeva loetletud 2011. aasta märtsi iga-aastasele koosolekule esitatud projektis, mis käsitleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja. India Ookeani Tuunikomisjon leppis üksmeele puudumisest hoolimata kokku kõnealused laevad nimekirja mitte kanda. India Ookeani Tuunikomisjon nõudis Sri Lankalt siiski iga kuu kõnealuste laevade asupaiga teatamist ning Sri Lanka kohtute poolt iga laeva kohta tehtud lõpliku otsuse teatamist. Sellest hoolimata teatas Sri Lanka India Ookeani Tuunikomisjonile nõudest hoolimata ainult nelja kuu kohta 12 kuust.

(303)

Eespool esitatud põhjenduses kirjeldatud viisil käitumisega ei ole Sri Lanka tõendanud, et täidab tingimusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktis b, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle.

(304)

Lisaks ei ole Sri Lanka tõendanud, et täidab soovitusi, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 18, milles on sätestatud, et ÜRO mereõiguse konventsiooni arvesse võttes peaks iga riik võtma meetmeid või tegema koostööd selle tagamiseks, et tema jurisdiktsioonis olevad kodanikud ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega tegele sellega. Samuti ei ole Sri Lanka tõendanud, et teeb koostööd ja kooskõlastab tegevuse muude riikidega seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamisega ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 28 sätestatud viisil.

(305)

Komisjon analüüsis, kas Sri Lanka on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas kohaldatud on piisavalt karme karistusi, et võtta rikkujatelt ära ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusena saadud kasu.

(306)

Märgitakse, et olemasolev tõendusmaterjal kinnitab, et Sri Lanka ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid tulemuslike täitemeetmetega seotud kohustusi. Teatavatelt rannikuäärsete riikide ametivõimudelt väljaspool Sri Lanka majandusvööndit Sri Lanka lipu all ebaseaduslikult kala püüdnud laevade pardalemineku aruannetest (84) saadud teabest nähtub, et Sri Lanka ei täida laevade märgistuse, pardal dokumentide, sh logiraamatute kandmise nõudeid. Asjaolu, et India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas on Sri Lanka laevad, millel puuduvad asjakohane märgistuse ja pardalolevad dokumendid, näitab Sri Lanka suutmatust täita oma kohustusi, mis on seotud avamerel tegutsevate laevadega, nagu on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3.

(307)

Lisaks sellele näitab India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas ebaseaduslikult kala püüdvate Sri Lanka lipu all sõitvate laevade jätkuv olemasolu selgelt, et Sri Lanka ei täida nõudeid, mis on esitatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikes 1, milles sätestatakse lipuriikidele vastavus- ja jõustamiseeskirjad. Samuti ei ole Sri Lanka tulemuslikkus kõnealuses küsimuses kooskõlas nõuetega, mis on esitatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikes 1, milles sätestatakse muu hulgas, et karistused peavad olema piisavalt ranged ja need peaksid võtma rikkujatelt ära ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu. Lisaks ei ole Sri Lanka tulemuslike täitemeetmetega seotud tulemused kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 21 esitatud soovitusega riikidel tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses nende kodanike karistused on piisavalt tõsised, et tulemuslikult vältida, hoida ära ja lõpetada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning võtta rikkujatelt ära kõnealusest kalapüügist saadud kasu.

(308)

Käsitletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi esinemise ajaloo, laadi, tingimuste, ulatuse ja tõsiduse korral on komisjon võtnud arvesse kuni 2012. aastani Sri Lanka lipu all sõitvate laevade ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi pidevust ja kordumist.

(309)

Sri Lanka ametivõimude suutlikkust arvesse võttes tuleks märkida, et ÜRO inimarengu indeksi (85) põhjal peetakse Sri Lankat keskmise inimarengutasemega riigiks (97. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Sri Lanka loetletud suurema keskmise sissetulekuga riigina.

(310)

Esimese kontrollkäigu ajal saadud teabe põhjal ei saa arvata, et Sri Lanka ametivõimudel ei ole piisavaid finantsressursse, vaid pigem puudub vajalik õigus- ja halduskeskkond ning puuduvad vajalikud inimressursid oma ülesannete täitmiseks.

(311)

Lisaks tuleks tuua esile, et kooskõlas soovitustega, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktides 85 ja 86, mis käsitlevad erinõudeid arengumaadele, on Euroopa Liit juba rahastanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisele suunatud tehnilise abi eriprogrammi (86).

(312)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 5 alusel sätestada, et Sri Lanka ei ole täitnud oma koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal rahvusvahelise õiguse alusel lipuriigina on.

(313)

Sri Lanka on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe. Sri Lanka on India Ookeani Tuunikomisjoni liige.

(314)

Komisjon analüüsis mis tahes teavet, mida peeti Sri Lanka kui India Ookeani Tuunikomisjoni liikmesriigi staatuse jaoks asjakohaseks.

(315)

Komisjon analüüsis ka mis tahes teavet, mida peeti asjakohaseks, pidades silmas Sri Lanka kokkulepet kohaldada India Ookeani Tuunikomisjonis vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(316)

Tuletatakse meelde, et India Ookeani Tuunikomisjon edastas Sri Lankale 22. märtsil 2011 probleemkirja (87) Sri Lanka 2011. aasta täitmisaruande kohta. Kõnealuses kirjas tõstatatud peamised probleemküsimused olid rakendamise aruannete hilinenud esitamine, Sri Lanka laevade poolt laevaseiresüsteemi ja vaatlejate kavade täitmise tase, laevastiku arendamise kava ebakõlad, kilpkonnade ja merelindude kaaspüügi aruandluse puudumine, teabe puudumine kolmandate riikide laevade lossimiste kohta Sri Lanka sadamates ning statistilise aruandluse nõude osaline täitmine.

(317)

Eespool esitatud põhjenduses kirjeldatud olukorda arvesse võttes analüüsis komisjon India Ookeani Tuunikomisjonilt saadud teavet Sri Lanka poolt India Ookeani Tuunikomisjoni kaitse- ja majandamiseeskirjade ning aruandluskohustuste täitmise kohta. Komisjon kasutas selleks India Ookeani Tuunikomisjoni 2011. aasta vastavusaruannet (88) ja India Ookeani Tuunikomisjoni 2012. aasta vastavusaruannet (89).

(318)

2011. aasta vastavusaruande puhul ei esitanud Sri Lanka järgmist teavet: aastaaruanded ja statistika, kaitse- ja majandamismeetmetega seotud teave ning teave kvootide ja püügipiirangute kohta.

(319)

Täpsemalt ei esitanud Sri Lanka saada oleva teabe põhjal India Ookeani Tuunikomisjonile 2010. aastal teavet järgmise kohta: rakendamisaruanne ja riiklik aruanne teaduskomiteele; laevapargi arendamise kava; 2006. aastal troopikatuuni püüdvate laevade nimekiri; 2007. aastal mõõkkala ja pikkuim-tuuni püüdvate laevade nimekiri (resolutsioonis 09/02 sätestatu kohaselt), tegutsevate laevade nimekiri (resolutsioonis 10/08 sätestatu kohaselt); ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja projekt, kuigi kõnealuses nimekirjas oli 13 Sri Lanka laeva (resolutsioonis 09/03 sätestatu kohaselt); kilpkonnade ja merelindude kaaspüük (resolutsioonis 10/02 sätestatu kohaselt); kalalaevade püügi registreerimine (resolutsioonis 10/03 sätestatu kohaselt); määratud sadamad (resolutsioonis 10/11 sätestatu kohaselt).

(320)

2012. aasta vastavusaruandes ei esitanud Sri Lanka järgmist teavet: kogu nõutud teave statistika kohta, teave kaitse- ja majandamismeetmete kohta ning teave kvootide ja püügipiirangute kohta.

(321)

2011. aastal esitas Sri Lanka olemas oleva teabe kohaselt osalise teabe või ei esitanud teavet järgmise kohta: kõigis üle 15 meetri pikkustes laevades laevaseiresüsteemi kasutuselevõtt ning laevaseiresüsteemi aruannete kokkuvõte (resolutsioonides 06/03 ja 10/01 sätestatu kohaselt); laevapargi arengukava (resolutsioonis 09/02 sätestatu kohaselt); tegutsevate laevade nimekiri (resolutsioonis 10/08 sätestatu kohaselt); kõigi rebashaide liikide ja meres elavate kilpkonnaliste kalapüügi keelu aruanne (resolutsioonides 10/12 ja 09/06 sätestatu kohaselt); piirkondlike vaatlejate kavad (resolutsioonis 11/04 sätestatu kohaselt); kindlaksmääratud pädeva asutuse ja kontrolli aruanded sadamakontrollide kohta (resolutsioonis 10/11 sätestatu kohaselt); ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegutsevatena kindlaksmääratud laevad ja kodanikud (resolutsioonides 11/03 ja 07/01 sätestatu kohaselt).

(322)

Lisaks selgus Sri Lankasse tehtud esimese kontrollkäigu ajal mitu asjaolu. Väljaspool Sri Lanka majandusvööndit India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas tegutsevaid Sri Lanka kalalaevu ei olnud võimalik laevaseiresüsteemi puudumise tõttu jälgida. Sri Lankal puudusid püügiaruandlust sätestavad õigusaktid. Puudusid kolmandate riikide laevade lossimiste suunised või vastav metoodika, eelkõige lossimise keelamise juhtudel, millest ei anta laeva lipuriigile teada. Kontrollkäigu ajal tuvastati selgelt mitu seire, kontrolli ja järelevalvega seotud puudujääki.

(323)

Sri Lanka suutmatus esitada India Ookeani Tuunikomisjonile põhjendustes 316–321 viidatud teavet näitab Sri Lanka suutmatust täita talle ÜRO mereõiguse konventsiooniga ja ÜRO kalavarude kokkuleppega sätestatud lipuriigikohustusi.

(324)

Esimese kontrollkäigu ajal tuvastatud puudujäägid, millele on viidatud põhjenduses 322, tõendavad veelgi Sri Lanka suutmatust täita talle ÜRO kalavarude kokkuleppes sätestatud lipuriigikohustusi.

(325)

Suutmatus esitada teavet kaitse- ja majandamismeetmete, kvootide ja püügipiirangute ning aastaaruannete ja statistika kohta piirab Sri Lanka võimet täita kohustusi, mis on talle seatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitega 117 ja 118, milles sätestatakse riikidele kohustused võtta oma vastavatele kodanikele suunatud riiklikke meetmeid avamere bioloogiliste ressursside kaitseks ning teha koostööd avamere piirkondade bioloogiliste ressursside kaitse- ja majandamismeetmete valdkonnas.

(326)

Sri Lankal puudub vastupidiselt ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti a sätetele kontroll avamerel tegutsevate laevade üle. Sri Lanka on esitanud India Ookeani Tuunikomisjoni registrile nimekirja rohkem kui 3 000 lubatud laeva kohta hoolimata asjaolust, et tal puuduvad õigusaktid kõnealustele laevadele õiguspäraste püügilitsentside väljaandmiseks. See tähendab, et osal Sri Lanka laevastikust oli litsents, mis lubas neil väljaspool Sri Lanka majandusvööndit India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas ebaseaduslikult merel rohkem kui üks päeva kala püüda.

(327)

Sri Lanka ei täida ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktist b tulenevaid kohustusi, kuna tal puuduvad õigusaktid tema lipu all sõitvatele ja avamerel kala püüdvatele laevadele litsentside väljaandmiseks ja nende tegevuse reguleerimiseks.

(328)

Sri Lanka ei täida aruandluse ja õigel ajal teatamise nõudeid, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis e, kuna ta ei esitanud India Ookeani Tuunikomisjonile teavet laevastiku arendamise kava kohta, tegutsevate laevade nimekirja ning meres elavate kilpkonnaliste aruannet.

(329)

Lisaks ei täida Sri Lanka ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktist f tulenevaid kohustusi, kuna ta ei täida India Ookeani Tuunikomisjoni nõudeid paigaldada laevadele laevaseiresüsteem, sest tal puuduvad kontrollikavad ja -vahendid Sri Lankale mittekuuluvates sadamates lossimiste järelevalve tagamiseks.

(330)

Sri Lanka ei täida ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis g sätestatud kohustusi, kuna tal puuduvad vaatlejate kavad kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni nõuetega ning ta ei ole esitanud esimese kontrollkäigu ajal kogutud teavet Sri Lanka ametivõimude seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkuse kohta.

(331)

Põhjendustes 326–330 esitatud analüüs näitab selgelt, et Sri Lanka tulemuslikkus ei ole kooskõlas ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 nõuetega.

(332)

Sri Lanka ei täida oma kohustusi ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 23 alusel, kuna ta ei ole esitanud India Ookeani Tuunikomisjonile sadamakontrolli programmi.

(333)

Lisaks sellele, nagu on selgitatud põhjendustes 316–321 näitab India Ookeani Tuunikomisjonilt saadud teave, et Sri Lanka ei täida maandamis- ja kaitsemeetmetega seotud kohustusi, muis tulenevad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklist 117 ja ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklist 18.

(334)

Lõpetuseks tuleb märkida, et vastupidiselt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktides 25, 26 ja 27 esitatud soovitustele ei ole Sri Lanka töötanud välja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast riiklikku tegevuskava.

(335)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 6 alusel sätestada, et Sri Lanka ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(336)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi (90) põhjal peetakse Sri Lankat keskmise inimarengutasemega riigiks (97. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Sri Lanka loetletud madalama keskmise sissetulekuga riigina.

(337)

Kõnealust paremusjärjestuse kohta arvesse võttes ei saa Sri Lankat pidada riigiks, mille suhtes kehtivad otseselt selle arengutaseme tõttu eripiirangud. Ei leitud mingit kinnitavat tõendusmaterjali selle kohta, et Sri Lanka suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega seatud kohustusi oleks põhjustatud puudulikust arengutasemest. Samamoodi ei ole mingit konkreetset tõendusmaterjali selle kohta, et kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalvega seoses kindlaks määratud puudujäägid oleksid seotud suutlikkuse ja infrastruktuuri puudumisega. Eespool esitatud põhjenduses selgitatud asjaoludest nähtub, et suutmatus järgida rahvusvahelisi eeskirju on otseselt seotud asjakohaste õigusaktide puudumisega ning soovimatusega võtta tulemuslikke meetmeid.

(338)

Samuti on asjakohane märkida, et Euroopa Liit on 2012. aastal juba rahastanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega seotud tehnilise abi meedet Sri Lankas (91).

(339)

Käesolevas jaotises kirjeldatud kogu olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikide faktide ning riigi esitatud avalduste põhjal võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 7 kohaselt sätestada, et Sri Lanka üldine arengutase ei piira tema kalandusalast arengut ega suutlikkust.

(340)

29. märtsist1. aprillini 2011 tegi komisjon Euroopa Kalanduskontrolli Ameti toel kontrollkäigu Togo Vabariiki (edaspidi „Togo”) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö valdkonnas.

(341)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet, mis käsitleb seda, kuidas Togo rakendab, kontrollib ja jõustab õigusnorme ning kaitse- ja majandamismeetmeid, mida tema kalalaevad peavad täitma, samuti meetmeid, mis Togo on võtnud talle ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks ning Euroopa Liidu püügi sertifitseerimissüsteemi rakendamiseks talle kehtivate nõuete ja punktide täitmiseks.

(342)

Komisjon nõudis Togolt 11. mail 2011 ja 5. juulil 2011 kontrollkäigu järelmeetmetena kirjalikke selgitusi.

(343)

Togo esitas kirjalikud kommentaarid ja teabe 17. mail 2011, 14. juulil 2011, 19. juulil 2011 ja 26. juulil 2011.

(344)

Togo ei ole ühegi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni lepinguosaline ega koostööd tegev mitteliikmesriik. Togo on Kesk-Atlandi Idaosa kalanduskomisjoni ja Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni liikmesriik, mis on allregiooni kalandusalased nõustamisorganid. Kesk-Atlandi Idaosa kalanduskomisjoni eesmärk on edendada oma vastutusalas mere bioloogiliste ressursside säästvat kasutamist püügipiirkondade ja kalapüügi kohase majandamise ja arendamise kaudu. Samamoodi on Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni eesmärk edendada koostööd lepinguosaliste vahel, et tagada asjakohase majandamise teel Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni konventsiooni kohaldamisalasse kuuluv mere bioloogiliste ressursside kaitse ja optimaalne kasutamine ning edendada kõnealustel ressurssidel põhinevate püügipiirkondade säästvat arengut.

(345)

Togo on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni.

(346)

Selleks et hinnata, kuidas Togo täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi, mis on sätestatud eespool põhjenduses nimetatud rahvusvahelises lepingus ning mille on kehtestanud põhjenduses 347 nimetatud asjaomased piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, kogus komisjon kogu kõnealuse ülesande täitmiseks vajaliku teabe ja analüüsis seda.

(347)

Komisjon kasutas kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide, eelkõige Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjoni, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni, Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni, Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni ja Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni vastavusaruannete või ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjade kujul avaldatud kõigist andmetest tuletatud teavet ning USA riikliku merekalastusteenistuse aruandest ja Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni avaldatud Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta koostatud piirkondliku tegevuskava rakendamise toetamise lõplikust tehnilisest aruandest hangitud avalikkusele kättesaadavat teavet.

(348)

Komisjon analüüsis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Togo kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse parameetreid, mis on loetletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7.

(349)

Komisjon tuvastas kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadest saadud teabe alusel, et mitu kõnealustesse nimekirjadesse kantud ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevat laeva sõitsid pärast kõnealustesse nimekirjadesse kandmist Togo lipu all (92). Need laevad on Aldabra (kanti nimekirja, kui see sõitis veel Togo lipu all), Amorinn, Cherne, Kuko (kanti nimekirja, kui see sõitis veel Togo lipu all), Lana, Limpopo, Murtosa (kanti nimekirja, kui see sõitis veel Togo lipu all), Pion, Seabull 22, Tchaw (kanti nimekirja, kui see sõitis veel Togo lipu all) ja Xiong Nu Baru 33 (kanti nimekirja, kui see sõitis veel Togo lipu all).

(350)

Seoses sellega tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab iga riik rakendama tulemuslikult oma jurisdiktsiooni ja kontrolli oma lipu all sõitvate laevade üle. Komisjoni hinnangul on asjaolu, et kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad, mis sõitsid Togo lipu all pärast nende kõnealustesse nimekirjadesse lisamist, selge märk selle kohta, et Togo ei ole täitnud oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi. Eespool nimetatud korduvalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade arvu tõttu ei ole Togo tulemuslikult täitnud oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete järgimiseks ning selle tagamiseks, et tema laevad ei tegele mis tahes tegevusega, mis võiks kõnealuste meetmete tulemuslikkust piirata.

(351)

ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 kohaselt peab lipuriik tagama oma lipu all sõitvate laevade poolt nõuete täitmise ning võtma oma riikliku õiguse alusel jurisdiktsiooni iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Lisaks on ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 117 alusel lipuriigil kohustus võtta oma kodanikega seotud meetmeid või teha teiste riikidega koostööd kõnealuste meetmete võtmisel, et tagada bioloogiliste ressursside kaitse avamerel. Seoses sellega märgitakse, et asjaolu, et aja jooksul on piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjades esinenud mitu Togo lipu all sõitvat laeva, mis tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, annab tunnistust Togo suutmatusest täita ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevaid kohustusi.

(352)

Samuti tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 118 kohaselt peavad riigid tegema koostööd avamere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas. Võttes arvesse Togo lipu all sõitva mitme sellise laeva olemasolu, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ja mis tegelevad jätkuvalt kalapüügiga, näitab Togo suutmatust täita lipuriigikohustusi. Laevad, mis on liigitatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, piiravad bioloogiliste ressursside kaitset ja majandamist.

(353)

Mitme sellise laeva olemasolu, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ja mis sõitsid Togo lipu all pärast nende kõnealusesse nimekirja kandmist, on ka vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 217, millega nõutakse, et lipuriigid võtaksid spetsiaalseid täitemeetmeid, et tagada rahvusvaheliste eeskirjade täitmine, eeldatavate rikkumiste uurimine ning mis tahes rikkumiste kohane karistamine.

(354)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva mitme laeva (mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ja sõitsid Togo lipu all pärast nende kõnealusesse nimekirja kandmist) olemasolu näitab Togo suutmatust järgida soovitusi, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 34 soovitatakse riikidel tagada, et nende lipu all sõitmise õigusega kalalaevad ei tegele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ega toeta seda.

(355)

Lisaks tasub märkida, et Togo toodi ära USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes. USA riikliku merekalastusteenistuse aruande kohaselt tegelesid mitu Togo lipu all sõitvat laeva kalapüügiga, mis rikkus Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjoni kaitse- ja majandamismeetmeid (93). USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes ei ole Togo esitatud riigina, mille laevad tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, kuna Togo lipu all sõitvate kõnealuste laevade ebaseadusliku kalapüügiga tegelemiseks võeti teatavad meetmed (registrist välja arvamine). USA riikliku merekalastusteenistuse aruandes väljendatakse siiski ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemiseks laevade registrist väljaarvamise problemaatilisust karistuste kohaldamisega võrreldes.

(356)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikidele faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ja artikli 31 lõike 4 punkti a kohaselt määrata kindlaks, et Togo ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanike elluviidava või toetatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, samuti ei ole ta tegutsenud piisavalt, et takistada dokumenteeritud ja korduvat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki varem tema lipu all sõitnud laevade poolt.

(357)

Küsimuses, kas Togo teeb komisjoniga ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi uurimises ja muus tegevuses tulemuslikult koostööd, tuleb märkida, et komisjoni kogutud tõendusmaterjali kohaselt ei täitnud Togo rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi.

(358)

Komisjon oli mitmel juhul nõudnud Togolt parandusmeetmete võtmist selliste laevade suhtes, mis sõidavad Togo lipu all ja tegutsevad Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjoni konventsiooni piirkonnas ning mille Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjon on kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja. Togo väljastas alles pärast komisjoni kolme meeldetuletava kirja saamist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva üheksa laeva kohta nende registrist väljaarvamise tunnistuse, esitades kõnealuste tunnistuste põhjendustes komisjoni kirjad. Kaks muud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevat Togo laeva arvati samuti registrist välja pärast mitut nende seisundit käsitlevat komisjoni selgitusnõuet. Sellest hoolimata ei ole Togo võtnud kindlaksmääratud ja korduva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemiseks mingeid muid meetmeid peale kõnealuste laevade registrist väljaarvamise.

(359)

Eespool esitatud põhjenduses kirjeldatud viisil käitumisega ei ole Togo näidanud, et täidab tingimusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktis b, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle.

(360)

Komisjon analüüsis, kas Togo on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas kohaldatud on piisavalt karme karistusi, et võtta ära ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusena saadud kasu.

(361)

Olemasolev tõendusmaterjal kinnitab, et Togo ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid tulemuslike täitemeetmetega seotud kohustusi. Seoses sellega tuletatakse meelde, et märkimisväärne arv ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid laevu, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid on kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, sõitsid Togo lipu all pärast kõnealustesse nimekirjadesse kandmist. Kõnealuste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu näitab Togo suutmatust täita ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 kohaseid avamerel tegutsevate laevadega seotud kohustusi.

(362)

Lisaks leiti kontrollkäigu ajal täitmis- ja jõustamisvaldkonnas, et Togol puuduvad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kõrvaldamist käsitlevad eriõigusaktid. Ainus võetav meede on laevade registrist väljaarvamine. Sellest hoolimata ei hõlma kõnealune meede laevade ebaseadusliku kalapüügi uurimist või kindlaksmääratud rikkumiste eest karistuste kehtestamist. Ainult kalalaeva registrist väljaarvamine ei taga, et süüdlased saaksid oma tegevuse eest karistuse ning et neilt võetaks ära nende tegevuse tulemusena saadud kasu. Kalalaeva registrist eemaldamise lihtne halduslik otsus muude karistuste määramise võimalust tagamata ei oma vältivat mõju. See tegevus ei taga lipuriigile kalalaeva üle kontrolli, mis on nõutud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 94. Lisaks sellele ei ole Togo täitmis- ja jõustamistegevus kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktiga 18, milles on sätestatud, et ÜRO mereõiguse konventsiooni arvesse võttes peaks iga riik võtma meetmeid või tegema koostööd selle tagamiseks, et tema jurisdiktsioonis olevad kodanikud ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega tegele sellega. Togo tulemuslikkus selles valdkonnas ei ole kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 21 esitatud soovitusega riikidel tagada, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate kodanike karistused on piisavalt ranged, et tulemuslikult vältida, hoida ära ja lõpetada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning võtta rikkujatelt ära kõnealusest ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu.

(363)

Togo suutmatust täita oma jõustamiskohustusi kinnitavad ka komisjoni ja Togo vaheline kirjavahetus ning komisjoni Togosse tehtud kontrollkäigu raames toimunud arutelud. Togo kinnitas korduvalt, et tema õigusaktides ei ole ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegutsejatele karistusi sätestatud.

(364)

Käsitletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi esinemise ajaloo, laadi, tingimuste, ulatuse ja tõsiduse korral on komisjon võtnud arvesse kuni 2012. aastani Togo lipu all sõitvate laevade ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi pidevust ja kordumist.

(365)

Togo ametivõimude suutlikkust arvesse võttes tuleks ära märkida, et ÜRO inimarengu indeksi (94) põhjal peetakse Togot madala inimarengutasemega riigiks (162. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Togo loetletud vähim arenenud riikide kategoorias. Seoses sellega võib pidada pädevate asutuste piiratud finants- ja haldussuutlikkust üheks teguriks, mis takistab Togol täielikult täita koostöö- ja jõustamiskohustusi. Sellest hoolimata tuletatakse meelde, et koostöö- ja jõustamisalased puudujäägid on seotud sellega, et puudub nõuetekohane õigusraamistik, mis võimaldaks võtta asjakohaseid järelmeetmeid, mitte pädevate asutuste praeguse suutlikkusega.

(366)

Lisaks tuleks märkida, et kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktides 85 ja 86 esitatud soovitustega, mis käsitlevad arengumaadega seotud erinõudeid, aitas Euroopa Liit Togot ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse kohaldamisel komisjoni rahastatud tehnilise abi eriprogrammi kaudu (95).

(367)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 5 alusel sätestada, et Togo ei ole täitnud koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal rahvusvahelise õiguse alusel lipuriigina on.

(368)

Togo on ainult ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ei ole ühegi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni lepinguosaline ega koostööd tegev mitteliikmesriik.

(369)

Komisjon analüüsis Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjonilt ja Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjonilt Togo kohta saadud kogu asjakohast teavet.

(370)

Seoses sellega märgitakse, et Togo on Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni liikmesriik, mis on allregiooni kalandusalane nõustamisorgan. Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni ministrite konverentsi 3. istung toimus 2009. aasta detsembris ning seal võeti vastu Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni piirkondlik tegevuskava, mis käsitleb ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni liikmesriikide merealadel. Ministrid andsid ministrite konverentsi eesistujale ja Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni peasekretärile volituse võtta piirkondliku kava rakendamiseks kõik vajalikud meetmed (96). Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjonis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega tegeleva töörühma esimene koosolek toimus Ghanas 28.–30. aprillil 2010. Koosolekul pakuti välja töökava, mis hõlmab teatavaid nõutavaid riigi tasandil võetavaid meetmeid (laevade registreerimise meetodid, koostöö Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni liikmesriikide vahel teadlikkuse parandamiseks, sadamariikide meetmete kokkulepe ning igas Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni liikmesriigis volitatud tööstuslaevade nimekirja koostamine), ning lepiti selles kokku (97).

(371)

Eespool esitatud põhjenduses selgitatud olukorda arvesse võttes märgitakse, et kirjavahetusest ja komisjoni kontrollkäigust Togosse ei nähtu, et Togo oleks võtnud mingeid meetmeid Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni piirkondliku tegevuskava (mis käsitleb ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjoni liikmesriikide merealadel) või Guinea lahe lääneosa kalanduskomisjonis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva töörühma esimese koosoleku soovituste rakendamiseks.

(372)

Lisaks teatas Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjon, et 2010. ja 2011. aastal täheldati mitut Togo laeva, mis tegelesid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või selliste laeva, mille piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid olid kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ning mis tegelesid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning mis sõitsid Togo lipu all ka pärast kõnealusesse nimekirja kandmist. Kõnealuste teadete näiteid võib leida Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjoni ringikirjades, mis on edastatud kõnealuse komisjoni liikmetele: (98) dokument COMM CIRC 10/11, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade Typhoon-1 ja Draco I täheldamine, dokument 10/23, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade Typhoon-1 ja Draco I täheldamine, dokument 10/37, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laeva Bigaro täheldamine, dokument 10/38, mittelepinguosaliste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja uuendamine – Triton I (muudetud nimi – Zeus ja lipp – Togo), dokument 10/72, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laeva Bigaro täheldamine, dokument 10/133, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laeva Kuko (varasema nimega Typhoon 1) täheldamine, dokument 11/03 ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade täheldamine ja mittelepinguosaliste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja uuendamine – Typhoon-1, Zeus ja Bigaro.

(373)

Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjon võttis ka arvesse andmeid, et 2010. aastal oli Togo teadete kohaselt võtnud oma lipu all sõitmise õiguse laevadelt Bigaro, Carmela, Typhoon-1, Chu Lim, Rez ja Zeus, mis olid kõik lisatud mittelepinguosaliste ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja. Mitu järgmist täheldamisaruannet näitasid siiski, et mõned kõnealustest laevadest sõitsid jätkuvalt Togo lipu all (nagu on öeldud Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjoni dokumendis SCIC-10/4) (99).

(374)

Peale selle selgus komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal, et Togo ametivõimudel puudub õigusraamistik ning vajalik seire ja järelevalve suutlikkus lipuriigikohustuste täitmiseks.

(375)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud viisil käitumisega ei ole Togo näidanud, et täidab tingimusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktis b, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Kalalaevade registrist väljaarvamine kui selline ei ole lipuriigi jaoks piisav võetav meede, kuna kõnealune meede ei lahenda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi küsimust, ei taga karistust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest seaduses sätestatud haldus- ja/või kriminaalkaristuste kohaldamisega ning võimaldab kalalaeval rahvusvaheliselt kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmeid eirates tegevust jätkata.

(376)

Lisaks selgus komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal, et Togo laevade registreerimise menetlused ei võta arvesse laevade mingit varasemat ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki. Kõnealune haldustava, mis võib meelitada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid ettevõtjaid registreerima ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid laevu, ei ole kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 94.

(377)

Lõpetuseks tuleks märkida, et vastupidiselt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktides 25, 26 ja 27 esitatud soovitustele ei ole Togo töötanud välja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast riiklikku tegevuskava.

(378)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 6 alusel sätestada, et Togo ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(379)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi (100) põhjal peetakse Togot madala inimarengutasemega riigiks (162. riik 187 riigist). Seda kinnitab ka määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisa, mille kohaselt on Togo loetletud vähim arenenud riikide kategoorias. Togo kohta järjestuses arvesse võttes analüüsis komisjon, kas komisjoni kogutud konkreetne teave võiks olla seotud arengumaade eripiirangutega.

(380)

Kuigi suutlikkuse eripiirangud võivad üldjoontes olemas olla, ei põhjenda Togo arengutasemest tulenevad eripiirangud selliste kontrolli ja seire erisätete puudumist riiklikust õigusraamistikust, mis viitaksid rahvusvahelistele dokumentidele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks, selle ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Lisaks sellele ei saa kõnealused piirangud õigustada Togo suutmatust luua karistussüsteemi seoses rahvusvaheliste majandamis- ja kaitsemeetmete eiramisega avamerel toimuva kalapüügi korral.

(381)

Togo on taotlenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas abi Euroopa Liidult. Sel puhul märgitakse, et Euroopa Liit on juba rahastanud tehnilise abi erimeedet, mis käsitleb Togo Vabariigi 1998. aasta kalandusõiguse määruse ja selle rakendusmääruste läbivaatamist ja uuendamist, (101) samuti tehnilise abi erimeedet Togos, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega (102).

(382)

Pärast komisjoni kontrollkäiku teatas Togo teatavatest välisettevõtetele kuuluvate laevade suhtes kehtestatavatest meetmetest. Seni ei ole siiski võetud kasutusele ega jõustatud mingit selget õigusraamistikku. Seetõttu järeldatakse, et Togo ei saa põhjendada rahvusvaheliste kohustuste täitmata jätmist haldussuutlikkuse puudumisega, kuna komisjon on võtnud arvesse Togo arengupiiranguid ning pakkunud kohast abi.

(383)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ja komisjoni kogutud kõikide faktide ning riigi esitatud avalduste põhjal võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 7 kohaselt sätestada, et Togo arengutase võib piirata tema arengut. Togo tuvastatud vajakajäämiste laadi, Euroopa Liidu antud abi ja olukorra parandamiseks võetud meetmeid arvesse võttes ei õigusta kõnealuse riigi arengutase täies ulatuses ega põhjenda muul viisil Togo kui lipu- või rannikuäärse riigi üldist kalandusalast tulemuslikkust ja tema ebapiisavat tegevust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(384)

23.–25. jaanuaril 2012 tegi komisjon Euroopa Kalanduskontrolli Ameti toel kontrollkäigu Vanuatu Vabariiki (edaspidi „Vanuatu”) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö valdkonnas.

(385)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet, mis käsitleb seda, kuidas Vanuatu rakendab, kontrollib ja jõustab õigusnorme ning kaitse- ja majandamismeetmeid, mida tema kalalaevad peavad täitma, samuti meetmeid, mis Vanuatu on võtnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks ning Euroopa Liidu püügisertifitseerimissüsteemi rakendamisega seoses tema suhtes kehtivate nõuete ja punktide täitmiseks.

(386)

Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Vanuatule 14. veebruaril 2012.

(387)

Vanuatu kommentaarid kontrollkäigu lõpparuande kohta saadi 11. mail 2012.

(388)

Vanuatu on Ameerika Troopikatuunide Komisjoni, Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni ning India Ookeani Tuunikomisjoni lepinguosaline. Vanuatu on Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik. Vanuatu on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja allkirjastanud ÜRO kalavarude kokkuleppe.

(389)

Selleks et hinnata, kuidas Vanuatu täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi, mis on sätestatud põhjenduses 388 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ja mille on kehtestanud kehtestatud põhjenduses 388 nimetatud asjaomased piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, kogus komisjon kõnealuse ülesande täitmiseks vajaliku teabe ja analüüsis seda.

(390)

Komisjon kasutas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, India Ookeani Tuunikomisjoni ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni avaldatud kättesaadavatest andmetest tuletatud teavet.

(391)

Komisjon analüüsis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Vanuatu kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse parameetreid, mis on loetletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7.

(392)

Komisjon määras kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadest saadud teabe põhjal kindlaks, et India Ookeani Tuunikomisjon kandis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja 2010. aastal ühe Vanuatu laeva (103). See laev oli Jupiter No. 1. Seejärel otsustas India Ookeani Tuunikomisjon 14. istungil kõnealuse laeva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjast välja arvata, võttes arvesse Vanuatu võetud kohustust kõnealune laev Vanuatu laevade registrist välja arvata ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonile kõnealuse laeva olukorrast teada anda (104).

(393)

Komisjon määras kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjadest saadud teabe alusel ka kindlaks, et üks laev, mille nimi oli Balena (105) ja mis oli varem Vanuatus registreeritud ning tegeles Lõuna-Aafrika Vabariigi vetes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, kanti 2010. aastal India Ookeani Tuunikomisjoni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, kuid eemaldati sellest nimekirjast, kui Vanuatu oli esitanud kõnealuse laeva vanarauaks lammutamise sertifikaadi (106).

(394)

Kõnealune laev kanti 2010. aastal ka Euroopa Liidu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, (107) kuid eemaldati sellest nimekirjast 2011. aastal.

(395)

Seoses sellega tuletatakse meelde, et ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutab lipuriik avamerel tegutsevate laevade eest. Komisjoni hinnangul on India Ookeani Tuunikomisjoni konventsiooni piirkonnas ebaseaduslikult kala püüdvate Vanuatu lipu all sõitvate laevade olemasolu selge märk selle kohta, et Vanuatu ei ole täitnud tulemuslikult oma kohustusi, ei ole järginud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid ega taganud, et tema laevad ei tegele ühegi tegevusega, mis piiraks kõnealuste meetmete tulemuslikkust.

(396)

ÜRO kalavarude kokkulepe artikli 19 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab lipuriik tagama, et tema lipu all sõitvad laevad täidavad kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide kaitse- ja majandamiseeskirju. Lipuriigid peavad ka tegema kiireloomulisi uuringuid ja kohtumenetlusi. Samuti peaks lipuriik tagama piisavad karistused, takistama korduvaid rikkumisi ning võtma rikkujatelt hüved, mis nad on oma ebaseadusliku tegevuse tulemusena saanud. Sel puhul märgitakse, et Vanuatu lipu all sõitvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade olemasolu ühes piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta koostatud nimekirjas näitab Vanuatu suutmatust täita oma kohustusi ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõigete 1 ja 2 alusel. Vanuatu tegevus näib olevat keskendunud ainult piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooniga seotud parandusmeetmetele, mitte toimunud rikkumiste eest kohaldatavate asjakohaste karistuste täieliku komplekti loomisele.

(397)

Vanuatu suutmatust täita ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 kohaseid täitmis- ja jõustamiskohustusi kinnitab ka komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal kogutud teave. Põhjendustes 402 ka 403 üksikasjalikult selgitatu kohaselt selgus kõnealuse kontrollkäigu ajal, et Vanuatu asjaomased ametivõimud eirasid kõiki ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ning seega takistasid Vanuatul täita lipuriigikohustusi kõrvaldada tema lipu all sõitvate laevade mis tahes ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük.

(398)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ning komisjoni kogutud kõikidele faktidele ja riigi tehtud avaldustele tuginedes võib artikli 31 lõike 3 ja artikli 31 lõike 4 punkti a kohaselt määrata kindlaks, et Vanuatu ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanike elluviidava või toetatava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, samuti ei ole ta tegutsenud piisavalt, et takistada dokumenteeritud ja korduvat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki varem tema lipu all sõitnud laevade poolt.

(399)

Komisjon analüüsis, kas Vanuatu on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas kohaldatud on piisavalt karme karistusi, et võtta rikkujatelt ära ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusena saadud kasu.

(400)

Märgitakse, et Vanuatu ei ole täitnud India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooni 09/03 nõudeid, mis käsitlevad India Ookeani Tuunikomisjoni piirkonnas eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade nimekirja koostamist. Vanuatu ei ole täitnud India Ookeani Tuunikomisjoni märatud kohustust esitada India Ookeani Tuunikomisjonile oma arvamus erinevatest riikidest pärit mõningate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade väljaarvamise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta 2011. aastal koostatud nimekirjast (108).

(401)

Eespool esitatud põhjenduses kirjeldatud viisil käitudes ei ole Vanuatu tõendanud, et täidab ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 20 tingimusi, milles on sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida riigid peavad rahvusvahelise jõustamisalase koostöö käigus järgima, et tagada allpiirkonna ja piirkonna kaitse- ja majandamismeetmete täitmine ning jõustamine.

(402)

Seoses Vanuatu võetud täitemeetmetega leidis komisjon Vanuatusse tehtud kontrollkäigu ajal, et hoolimata asjaolust, et Vanuatu lipu all sõitvad laevad, mis püüavad kala rahvusvahelistes vetes, peavad järgima rahvusvahelisi kohustusi, puuduvad Vanuatu õigussüsteemis erieeskirjad ja meetmed, mis on konkreetselt mõeldud avamerel toimuva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud rikkumiste kõrvaldamiseks ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Kõnealuse kontrollkäigu jooksul kogutud teabest ilmneb, et selliste Vanuatu lipu all sõitvatele laevade suhtes, mis püüavad kala Vanuatu jurisdiktsioonis asuvatest vetest väljaspool, ei kohaldata kunagi karistusi. Hoolimata asjaolust, et Vanuatu on allkirjastanud ÜRO kalavarude kokkuleppe, mis on tähtis rahvusvaheliselt tunnustatud õigusakt piirialade kalavarude majandamiseks ja rahvusvahelistes vetes toimuva kalapüügi majandamiseks, ei ole Vanuatu kõnealust kokkulepet ka oma õigussüsteemis rakendanud.

(403)

Avamerel toimuva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud rikkumisi käsitlevate õigussätete puudumine on selge märk selle kohta, et Vanuatu ei täida kohustusi, mis tulenevad ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punktist b, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Lisaks annab asjaolu, et puuduvad avamerel toimuva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud rikkumisi käsitlevad eriõigussätted, tunnistust Vanuatu suutmatusest täita ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõikes 1 sätestatud kohustusi seoses avamerel tegutsevate laevadega.

(404)

Lisaks ei ole Vanuatu tõendanud, et täidab soovitusi, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 18, milles on sätestatud, et ÜRO mereõiguse konventsiooni arvesse võttes peaks iga riik võtma meetmeid või tegema koostööd selle tagamiseks, et tema jurisdiktsioonis olevad kodanikud ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega tegele sellega. Peale selle ei ole Vanuatu võtnud vastu riiklikku tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Vanuatu ei ole ka tõendanud, et teeb koostööd ja kooskõlastab tegevuse muude riikidega, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punkti 28 kohaselt vältida ja ära hoida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning see lõpetada.

(405)

Samuti selgus, et Vanuatu ei kohalda ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate kalapüügiettevõtete rahaliseks karistamiseks halduskaristusi. Lisaks on Vanuatu õigussüsteemis kohaldatavad kriminaalkaristused minimaalsed. Komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal selgus, et hoolimata asjaolust, et Vanuatu õigusaktides sätestatakse rahvusvaheliste kalapüügilubade tingimuste täitmata jätmise korral kohaldatavate trahvide maksimumpiiriks 100 000 000 vatut (ligikaudu 830 000 eurot), (109) ei ole ühegi laeva suhtes kohaldatud kõnealuse maksimumtrahviga võrdväärset karistust avamerel ebaseadusliku tegevuse eest. Samuti ei kohaldata kõnealust trahvide maksimumpiiri rahvusvaheliste kohustuste kõige tõsisemate ja sagedasemate eiramiste suhtes, näiteks püügiandmete edastamata jätmise või uuringunõuete täitmata jätmise korral. Kõigil neil juhtudel on kehtestatud väga väikesed trahvid maksimaalselt kuni 1 000 000 vatut (ligikaudu 8 300 eurot) (110). Kõnealuste karistuste tase on ilmselgelt ebapiisav ning selgelt ebaproportsionaalne võrreldes rikkumiste tõsidusega, rikkumiste võimaliku mõjuga ning kõnealusest ebaseaduslikust tegevusest saadava võimaliku kasuga.

(406)

Eespool esitatud põhjenduses kirjeldatud olukorda arvesse võttes järeldatakse, et karistuste tase, mis Vanuatu õigusaktides on kehtestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes, ei ole kooskõlas ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõikega 2, milles sätestatakse, et rikkumiste suhtes kohaldatavad karistused peaksid olema piisavalt ranged, et tagada eeskirjade täitmine ning hoida ära rikkumisi, kus iganes need toimuvad, samuti tuleks võtta rikkujatelt ära nende ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu. Peale selle ei ole Vanuatu tulemuslike täitemeetmetega seotud tulemused kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktis 21 esitatud soovitusega riikidel tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses nende kodanike karistused on piisavalt tõsised, et tulemuslikult vältida, hoida ära ja lõpetada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning võtta ära kõnealusest kalapüügist saadud kasu.

(407)

Vanuatu ametivõimude olemasolevat suutlikkust arvesse võttes tuleks märkida, et ÜRO inimarengu indeksi (111) põhjal peetakse Vanuatut keskmise inimarengutasemega riigiks (125. riik 187 riigist). Samal ajal on Vanuatu loetletud määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisas vähim arenenud riikide kategoorias.

(408)

Komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal kogutud teabe põhjal ei saa väita, et kirjeldatud puudujäägid on põhjustatud mis tahes rahaliste vahendite puudumisest, kuna suutmatus jõustada meetmeid ja sellest tulenevalt teha koostööd on selgelt seotud vajaliku õigus- ja haldusraamistiku puudumisega.

(409)

Lisaks tuleks tuua esile, et kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktide 85 ja 86 soovitustega, mis käsitlevad erinõudeid arengumaadele, on Euroopa Liit juba rahastanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisele suunatud tehnilise abi eriprogrammi (112).

(410)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 5 punktide b ja d alusel sätestada, et Vanuatu ei ole täitnud koostöö- ega jõustamiskohustusi, mis tal rahvusvahelise õiguse alusel lipuriigina on.

(411)

Vanuatu on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe. Lisaks sellele on Vanuatu Ameerika Troopikatuunide Komisjoni, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni, India Ookeani Tuunikomisjoni ning Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosaline liikmesriik ning Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjonis koostööd tegev mittelepinguosaline.

(412)

Komisjon analüüsis mis tahes teavet, mida peeti asjakohaseks Vanuatu Ameerika Troopikatuunide Komisjoni, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni, India Ookeani Tuunikomisjoni ning Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni lepinguosaliseks liikmesriigiks olemisel ning Atlandi mere bioloogiliste ressursside kaitse komisjonis koostööd tegevaks mittelepinguosaliseks olemisel.

(413)

Komisjon analüüsis ka mis tahes teavet, mida peeti asjakohaseks, pidades silmas Vanuatu kokkulepet kohaldada Ameerika Troopikatuunide Komisjonis, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis, India Ookeani Tuunikomisjonis ning Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjonis vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(414)

Tuletatakse meelde, et Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon esitas hiljem Vanuatule rikkumise kindlaksmääramise kirja, mis käsitles puudujääke kõnealuse riigi aruandluses (113). Rikkumise kindlaksmääramise kirjas on määratud kindlaks Vanuatu suutmatus täita oma kohustust teatada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 05–09 sätestatu kohaselt statistika. Samas kirjas tõi Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon esile, et Vanuatu ei olnud esitanud kõiki vajalikke andmeid ega kogu vajalikku teavet, näiteks aastaaruannet, I kohustuse andmeid (laevastiku statistika), II kohustuse andmeid (püügimaht), vastavustabeleid ja mõningaid ümberlaadimise deklaratsioone või aruandeid Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 06–11 sätestatu kohaselt.

(415)

Komisjon analüüsis Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjonilt saadud teavet selle kohta, kuidas Vanuatu on täitnud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni kaitse- ja majandamiseeskirju ning aruandluskohustusi. Selleks kasutas komisjon Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni 2010. (114) ja 2011. (115) aasta aruannetele lisatud vastavustabeleid.

(416)

2010. aasta kohta ei esitanud Vanuatu Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teatavaid asjaolusid, mis on nõutud aastaaruande (nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni konventsiooni, resolutsiooni 01–06 ja viite 04–17 alusel) ning laevastiku andmete statistika (I kohustus) ja püügimahuandmete (II kohustus) (nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituse 05–09 alusel) raames.

(417)

Eelkõige ei esitanud Vanuatu saada olevate andmete kohaselt Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile 2010. aastal teavet laevastiku andmete, püügimahuandmete (nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 05–09), täitmise (nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 08–09), üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruande ning suuremahulise tuunipüügi triivõngejadaga kalalaevade majandamise standardi (nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 02–22/09–08) kohta (116).

(418)

2011. aasta kohta ei esitanud Vanuatu Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teatavaid asjaolusid, mida nõutakse aastaaruande (nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 01–06 ja viites 04–17) ning laevastiku andmete statistika (I kohustus) ja püügimahuandmete (II kohustus) (nagu on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 05–09) kohta. Lisaks ei esitanud Vanuatu vastavustabeleid kvootide ja püügipiirangute kohta (mis on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 98–14) ning ei esitanud ümberlaadimise deklaratsioone (sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovituses 06–11) (117).

(419)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni puhul märgitakse, et Vanuatu ei ole järginud mitmeid kõnealune piirkondlik organisatsiooni vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmeid. Selleks et hinnata, kuivõrd Vanuatu on täitnud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamiseeskirju ning aruandluskohustusi, kasutas komisjon kõnealuse piirkondliku organisatsiooni poolt enne 2012. aasta koosolekut kehtestatud nõuete täitmise seire kava aruande projekti (118).

(420)

2010. aastal ei vastanud Vanuatu järgmistele tingimustele: Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis haide suhtes võetud kaitse- ja majandamismeede, millega kehtestatakse haiuimede suuruse suhte rakendamine (CMM 2009-4 (7)), Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni kaitse ja majandamise meede, millega kehtestatakse kõnealust liiki püüdvale mitmele kalalaevale aruande esitamise kohustus (CMM 2005-02), Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeede, mis käsitleb merelindudele avalduva mõju leevendamist ja mille eesmärk on teatada merelindudele avalduvast mõjust ja nende kaaspüügist (CMM 2007-04 (9)), mitu Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni kaitse ja majandamise meedet, millega kehtestatakse kohustus esitada püügi aastaaruanne lossimistest ja ümberlaadimistest saadud liikide kaupa, võtta meetmeid seinerite põhjustatud suursilm-tuuni suremuse vähendamiseks ja keelata seineritele juurdepääs avamere piirkondadele (CMM 2008-01 (18), (22) ja (43)), ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeede, mis käsitleb peibutuspüügivahendeid ja püügi pardal hoidmist ning millega kehtestatakse kohustus esitada saagi tagasiheite süstemaatiline aruanne, mille paberkandjal koopia saadetakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonile (CMM 2009-02 (12) ja (13)). Vanuatu ei täitnud ka Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeedet, mis käsitleb triivvõrke ja millega kehtestatakse kohustus esitada kokkuvõte avamerel suurte triivvõrkude kasutamisega seotud seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetest (CMM 2008-04 (5)).

(421)

India Ookeani Tuunikomisjoni puhul tuletatakse meelde, et on määratud kindlaks Vanuatu suutmatus järgida mõningaid kõnealuse piirkondliku organisatsiooni vastuvõetud meetmeid. Selleks et hinnata, kuivõrd Vanuatu on täitnud India Ookeani Tuunikomisjoni kaitse- ja majandamiseeskirju ja aruandluskohustusi, kasutas komisjon India Ookeani Tuunikomisjoni vastavuskomitee 2011. aasta kaheksandal istungil koostatud India Ookeani Tuunikomisjoni vastavusaruannet (119).

(422)

2011. aastal ei täitnud Vanuatu kohustust teatada India Ookeani Tuunikomisjoni kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisest. Samuti ei ole Vanuatu osalenud ühelgi India Ookeani Tuunikomisjoni teaduskomitee koosolekul, ta ei ole esitanud oma aastaaruannet India Ookeani Tuunikomisjoni teaduskomiteele ega ole esitanud oma täitmisküsimustikku. Lisaks sellele ei ole Vanuatu esitanud India Ookeani Tuunikomisjonis kalapüügimahtu ja lipuriigi vastutuse kohta vastu võetud resolutsioonide puhul mõningat kohustuslikku teavet India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsiooni 07/02 alusel, mis käsitleb India Ookeani Tuunikomisjoni tegutsemise loaga laevade registreerimist.

(423)

Lisaks selgus komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal, et kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmed, milles Vanuatu osaleb, ei ole ühelgi moel Vanuatu õigusaktidesse üle võetud.

(424)

Samuti selgus Vanuatu kalalaevastiku majandamise puhul komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal, et Vanuatu laevade registreerimise menetlustes ei võeta arvesse Vanuatu lippu taotlevate laevade mis tahes olemasolevat varasemat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki. Vanuatul puuduvad ka eriõigusaktid, millega tagatakse, et tema lipu all registreeritud kalalaevad täidavad nende asjaomaste piirkondlike organisatsioonide sätteid püügivõimsuse kohta, milles ta on lepinguosaline liige või koostööd tegev mittelepinguosaline. Komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal selgus samuti, et Vanuatu ei ole rakendanud meetmeid, et tagada Vanuatu lipu all sõitvate laevade lossimiste järelevalve Vanuatule mittekuuluvates sadamates.

(425)

Vanuatu suutmatus esitada India Ookeani Tuunikomisjonile, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonile ning Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile põhjendustes 414–423 viidatud teavet näitab Vanuatu suutmatust täita ÜRO mereõiguse konventsioonist ja ÜRO kalavarude kokkuleppest tulenevaid lipuriigikohustusi.

(426)

Suutmatus esitada teavet kaitse- ja majandamismeetmete, kvootide ja püügipiirangute ning aastaaruannete ja statistika kohta piirab Vanuatu võimet täita kohustusi, mis tulenevad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitest 117 ja 118, milles sätestatakse riikidele kohustused võtta oma vastavatele kodanikele suunatud meetmeid avamere bioloogiliste ressursside kaitseks ning teha koostööd avamere piirkondade bioloogiliste ressursside kaitse- ja majandamismeetmete valdkonnas.

(427)

Vanuatu tegevus on vastuolus ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõigete 1 ja 2 nõuetega, kuna põhjenduses 424 esitatud põhjustel ei taga kõnealune riik, et ta on suuteline tulemuslikult täitma oma kohustusi, mis on seotud tema lipu all registreeritud laevadega.

(428)

Vanuatu tulemuslikkus on ka vastuolus ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 nõuetega.

(429)

Vanuatu ei täida nõudeid, mis on seotud avamerel laevade kontrolliga kooskõlas ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis a kohaste piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirjadega, kuna ta ei ole esitanud Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teavet ümberlaadimiste kohta.

(430)

Vanuatu ei vasta registreerimise ega õigel ajal aruandluse nõudele, mis on sätestatud ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punktis e, kuna ta ei olnud suuteline esitama Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teavet aastaaruannete, I kohustuse (laevastiku omadused), üle 20 m pikkuste laevade sisemeetmete aruannete ja vastavustabelite kohta ning suuremahulise triivõngejadaga tuunipüügi laevade majandamise meetmete kohta.

(431)

Lisaks ei vasta Vanuatu ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti f nõuetele, kuna ta ei ole esitanud Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile, Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonile ning India Ookeani Tuunikomisjonile püügiandmeid, kuna ta ei edastanud Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikaitse Komisjonile teavet ümberlaadimiste kohta ning kuna tal puuduvad vahendid Vanuatule mittekuuluvates sadamates lossimiste järelevalve tagamiseks, nagu täheldati komisjoni tehtud kontrollkäigu raames.

(432)

Lisaks sellele selgus komisjoni tehtud kontrollkäigu ajal, et Vanuatu laevaregister asub väljaspool Vanuatut ega taga, et Vanuatu lipu all sõitvad laevad on tegelikult riigiga seotud. Kõnealuse tegeliku seose puudumine riigi ja tema registrisse kantud laevade vahel on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 91 laevade riikliku kuuluvuse kohta sätestatud tingimustega. Kõnealust järeledust kinnitab veelgi rahvusvaheline transporditöötajate föderatsioon, kelle hinnangul on Vanuatu lipp mugavuslipp (120).

(433)

Lõpetuseks tuleb märkida, et vastupidiselt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise tegevuskava (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) punktide 25, 26 ja 27 soovitustele ei ole Vanuatu töötanud välja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast riiklikku tegevuskava.

(434)

Otsuse käesolevas jaotises selgitatud olukorda arvesse võttes ja kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele tuginedes võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 6 alusel sätestada, et Vanuatu ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(435)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi (121) põhjal peetakse Vanuatut keskmise inimarengutasemega riigiks (125. riik 187 riigist). Sama ajal on Vanuatu loetletud määruse (EÜ) nr 1905/2006 II lisas vähim arenenud riikide kategoorias. Vanuatu kohta järjestuses arvesse võttes analüüsis komisjon, kas komisjoni kogutud teave võiks olla seotud arengumaa eripiirangutega.

(436)

Seoses sellega märgitakse, et suutmatus täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi on peamiselt seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise, ärahoidmise ja lõpetamise meetmete erisätete puudumisega riiklikus õigusraamistiku ning kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide eeskirjade nõuetele mittevastava täitmisega. Asjaolu, et tegelikkuses tegutseb avamerel rohkesti Vanuatu lipu all registreeritud laevu, takistab kalapüügi tulemuslikku seiret, kontrolli ja järelevalvet. Igasuguse laevade registreerimise piirangu puudumine ei ole kooskõlas ressurssidega, mis Vanuatu on eraldanud rahvusvaheliste lipuriigikohustuste alusel kehtivate kontrolli-, seire- ja järelevalvemeetmete ning -vahendite arendamiseks. Seega võib järeldada, et kuigi Vanuatul võivad olla arengupiirangud, ei ole kõnealuse riigi kalandustööstuse arendamiseks rakendatav poliitika kooskõlas kalavarude majandamiseks eraldatud ressurssidega ja riigi sellekohaste prioriteetidega.

(437)

Samuti on asjakohane märkida, et Euroopa Liit on 2012. aastal juba rahastanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega seotud tehnilise abi meedet Vanuatus (122).

(438)

Otsuse käesolevas jaotises kirjeldatud olukorda arvesse võttes ning komisjoni kogutud kõikide faktide ning riigi esitatud avalduste põhjal võib ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõike 7 kohaselt sätestada, et Vanuatu üldine arengutase ei piira tema kalandusalast arengut ega suutlikkust.

(439)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi Belize’i, Kambodža, Fidži, Guinea, Panama, Sri Lanka, Togo ja Vanuatu suutmatuse kohta täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi ning võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks kõnealuseid riike kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 32 teavitada võimalusest, et nad liigitatakse riigiks, keda komisjon käsitab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(440)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 32 lõike 1 kohaselt peaks komisjon andma Belize’ile, Kambodžale, Fidžile, Guineale, Panamale, Sri Lankale, Togole ja Vanuatule teada võimalusest, et nad võidakse liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks. Komisjon peaks samuti tegema Belize’ile, Kambodžale, Fidžile, Guineale, Panamale, Sri Lankale, Togole ja Vanuatule suunatud kõik ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demaršid. Asjakohase haldamise huvides tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul kõnealused riigid saavad teatele kirja teel vastata ja olukorda parandada.

(441)

Lisaks tuleks märkida, et asjaolu, et Belize’i, Kambodžat, Fidžit, Guinead, Panamat, Sri Lankat, Togot ja Vanuatut teavitatakse võimalusest, et nad liigitatakse riigiks, keda komisjon peab käesoleva otsuse kohaldamisel koostööd mittetegevaks, ei välista võimalust ega automaatselt tähenda seda, et komisjon või nõukogu võtab mis tahes edasisi meetmeid, mis on seotud koostööd mittetegevate riikide kindlaksmääramise ja sellekohase nimekirja koostamisega,