17.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 78/21

(1)

Kui komisjon oli saanud ajakirjandusest teada, et Kreekas põllumajanduskindlustusega tegelev asutus (edaspidi „ELGA”) on otsustanud maksta hüvitisteks 425 miljoni euro suuruse summa pärast seda, kui suur hulk põllumajandustoodete tootjaid oli 2009. aasta jaanuaris Kreekas protestinud halbadest ilmastikuoludest tuleneva tulude kaotuse pärast 2008. aastal, toimus 4. veebruaril 2009 kahepoolne kohtumine Kreeka ametiasutustega. Kohtumise tulemusena edastas Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures 9. veebruari 2009. aasta kirjaga teavet kõnealuse meetme kohta.

(2)

Komisjon küsis 23. veebruari 2009. aasta kirjaga lisateavet. Kreeka ametiasutused vastasid 20. märtsi 2009. aasta kirjas komisjonile, et ELGA on sõlminud laenulepingu 425 miljoni euro suuruse summa maksmiseks hüvitisteks ning veel ühe laenulepingu 444 miljoni euro kohta, millest suur osa oli mõeldud hüvitiste maksmiseks 2008. aastal taimekasvatustoodangule ja kariloomadele tekitatud kahju eest, mille korvab samuti ELGA.

(3)

Komisjoni talitused palusid 4. mai 2009. aasta kirjas lisateavet. Kreeka ametiasutused vastasid 16. juuni 2009. aasta kirjaga. Komisjoni talitused teatasid 13. juuli 2009. aasta kirjaga Kreeka ametiasutustele, et 425 miljoni euro suurune hüvitiste meede 2009. aastaks registreeriti oletatava juhtumina numbri CP 196/2009 all ning et 2008. aastal makstud 444 miljoni euro suurust hüvitiste meedet peeti osas, mis hõlmab hüvitisi niisugustest põhjustest tingitud kahju eest, mille puhul maksab hüvitist ELGA, ebaseaduslikuks abiks nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 (2) kohaldamiseks) (3) artikli 1 punkti f tähenduses ning registreeriti numbri NN 39/09 all.

(4)

Saanud Kreeka ametiasutustelt vastuse, mis kandis 18. augusti 2009. aasta kuupäeva, küsisid komisjoni talitused 14. septembri 2009. aasta kirjaga lisateavet. Lisaks sellele teatas komisjon kõnealuse kirjaga Kreeka ametiasutustele, et nende ametiasutuste edastatud teabe alusel, mille kohaselt maksti asjaomastele põllumajandusettevõtjatele 2009. aasta eest välja 425 miljonit eurot hüvitisi, registreeriti ka need hüvitised ebaseadusliku abina määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses ning seda samuti numbri NN 39/09 all.

(5)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati 20. märtsi 2010. aasta Euroopa Liidu Teatajas  (4). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnesoleva meetme kohta. Komisjon sai kolmandatelt isikutelt märkused, mis saadeti Kreeka ametiasutustele 6. mail 2010. Kreeka ametiasutused saatsid oma kommentaarid asjaomaste isikute märkuste kohta 21. juulil 2010.

(6)

Kreeka ametiasutused edastasid lisateabe kõnesoleva abi kohta 4. juunil 2010, 10. septembril 2010 ja 14. septembril 2010. Komisjon palus lisateavet 17. novembri 2010. aasta kirjaga. Kreeka ametiasutused vastasid 9. märtsi 2011. aasta kirjaga.

(7)

Kreeka ametiasutuste palvel toimus 31. märtsil 2011 kahepoolne kohtumine komisjoni talitustega. Kohtumise tulemusena saatsid Kreeka ametiasutused 11. mail 2011 ja 12. juulil 2011 lisateabe. Nende taotlusel toimus 11. novembril 2011 ka teine kahepoolne kohtumine komisjoni talitustega.

(8)

Kreeka seadusega nr 1790/1988, milles käsitletakse Kreeka põllumajanduskindlustuse organisatsiooni korraldust ja toimimist ning millega kehtestatakse muud normid (5) (edaspidi „seadus nr 1790/1988”), loodi avalikku huvi esindav asutus nimega Kreekas põllumajanduskindlustustega tegelev asutus (ELGA). ELGA on eraõiguslik juriidiline isik, mis kuulub täielikult riigile. Seda kontrollib eespool osutatud seaduse artikli 12 kohaselt põllumajandusminister. ELGA haldab eelarvepunkte, mis on tema eelarvesse kantud tema nõukogu otsuste alusel, kusjuures selle nõukogu liikmed nimetab ametisse põllumajandusminister oma otsusega. ELGA ülesanne on eelkõige põllumajandusettevõtjate taime- ja loomakasvatustoodangu ning taime- ja loomaressursside kindlustamine looduslikest ohtudest tingitud kahju vastu.

(9)

Seaduse 1790/1988 artikli 3a (6) kohaselt on ELGAs kindlustamise skeem kohustuslik ning hõlmab looduslikke ohte, konkreetselt üleujutust, tormi, külmumist ja liiga suurt külma, lund, rahet, kõrget temperatuuri ja päikesekiirgust, liiga suurt või hooajavälist vihma, põuda, taimekultuuride putukatest tingitud ja fütopatoloogilisi haigusi, episootilisi haigusi, pikset tulekahju põhjustajana, maavärinat, merega seotud ohtu, kahju, mida põhjustavad taimedele metsloomad, ning palju veiste, lammaste ja kitsede haigusi.

(10)

Seaduse 1790/1988 artikliga 5a (7) kehtestati põllumajandustootjatele, kes on põhjenduses 9 kirjeldatud kindlustusskeemi kohaselt kindlustatud isikud, spetsiaalne kindlustusmakse. See makse kujutab endast seadusandja kehtestatud makset kodumaiste põllumajandustoodete müügilt ja ostult ning selle tulud lähevad ELGA-le, mille ülesanne on ennetada ja hüvitada kahju, mida põhjustavad põllumajandusettevõtetele looduslikud ohud.

(11)

Seaduse 1790/1988 artikliga 5a määrati spetsiaalseks kindlustusmakseks taimsete põllumajandustoodete puhul 3 % ja loomsete põllumajandustoodete puhul 0,5 % (8). Need maksemäärad kehtestavad pädevad ministrid selle ettepaneku põhjal, mille ELGA esitab põllumajandusministrile. ELGA tulud saadakse spetsiaalsest kindlustusmaksest ja neid kogub maksuamet, need kuuluvad riigi tuludena riigieelarvesse ning kantakse eraldi tulurubriiki. Need eelarvetulud makstakse ELGA-le välja maaelu arengu ja toiduministeeriumiks ümber nimetatud põllumajandusministeeriumi eelarvele, kandes sellesse igal aastal võrdse assigneeringu ettepaneku põhjal, mille ELGA selle ministrile teeb. ELGA ei mõjuta makse või hüvitiste summat mingil muul viisil.

(12)

ELGA kindlustab füüsilised ja juriidilised isikud, kes on põllumajandus-, loomakasvatus-, linnukasvatus-, mesindus-, kalandus-, vesiviljelus- või muude sarnaste ettevõtete omanikud või käitajad. ELGA eelarvetulud moodustuvad eelkõige tuludest, mis saadaks spetsiaalsest kindlustusmaksest. Lisaks on ELGA pädevuses seaduse nr 3147/2003 alusel ka abi andmine äärmise vajaduse korral planeerimiskavade raames, mis on seotud selle kahju hüvitamisega, mida on looma- ja taimeressurssidele tekitanud loodusõnnetused, erakorralised sündmused või halvad ilmastikuolud. Abikavasid rahastatakse riigieelarvest või laenudega. Asjaomased kavad hõlmavad riigiabikavasid, mis on komisjoni otsustega heaks kiidetud.

(13)

Majandusministri ja maaelu arengu ministri 30. jaanuari 2009. aasta määrusega nr 262037 (edaspidi „ministrite määrus”) nähti erakorraliselt ette 425 miljonit eurot hüvitisi 2008. aastal kantud kahju eest. Ministrite määruse kohaselt maksab ELGA kõnesolevaid hüvitisi mõne selles märgitud taimekultuuri toodangu vähenemise tõttu, mis oli 2008. viljelusaastal tingitud niisugustest halbadest ilmastikuoludest nagu põud, kõrge temperatuur, vihm ning asjaomaste taimede fütopatoloogilised ja putukatest tingitud haigused. Kahju on seotud mandli-, kirsi-, aprikoosi-, mõnda sorti virsiku-, ploomi-, pirni- ja õunapuude, spargli, orienttubaka, kartuli, puuvilla, oliivipuude ja teraviljade kasvatamisega.

(14)

Kreeka ametiasutuste teabe kohaselt võeti kahjutaseme kindlakstegemisel peale toodangu vähenemise mõne kultuuri puhul (teraviljad, puuvill) arvesse ka toodangu kvaliteedi langust. Toodangu vähenemine või kvaliteedi langus oli tingitud nimetatud aastal põllukultuure rünnanud ilmastikunähtuste koostoimest taimehaigustega, mida põhjustasid halvad ilmastikuolud.

(15)

Nende hüvitiste maksmiseks sõlmis ELGA ühe pangaga laenulepingu 425 000 000 euro kohta. Laen tagastatakse kümne aasta jooksul (ajavahemikul 2010–2019). Kolmel esimesel aastal (2010–2012) tasutakse sellelt laenult intressi ja kindlasummalist maksu Kreeka riigile summas 28 513 250 eurot aastas ning seitsmel järgmisel aastal (2013–2019) tasutakse intressi, tehakse tagasimakseid ja makstakse kindlasummalist maksu Kreeka riigile järgmiselt: 2013. aastal 89 227 536 eurot, 2014. aastal 85 087 786 eurot, 2015. aastal 81 025 536 eurot, 2016. aastal 76 963 286 eurot, 2017. aastal 72 901 036 eurot, 2018. aastal 68 838 786 eurot ja 2019. aastal 64 776 536 eurot. Laenuleping sõlmiti nii, et laenu ELGA huvides tagab Kreeka riik.

(16)

Kreeka ametiasutuste edastatud teabe kohaselt oli nende hüvitiste summa, mis ELGA 2008. aastal kindlustusega hõlmatud kahju eest välja maksis, 386 986 648 eurot. See summa saadi osaliselt kindlustushüvitistest – 88 353 000 euro ulatuses – ja osaliselt eelarvetuludest, mis laekusid 444 miljoni euro suurusest laenust.

(17)

ELGA sõlmis Kreeka seaduse nr 3074/2002 artikli 13 ja Kreeka seaduse nr 3147/2003 artikli 28 lõike 17 alusel ühe pangaga laenulepingu 444 000 000 euro kohta. Laen tagastatakse kümne aasta jooksul (ajavahemikul 2009–2018). Kolmel esimesel aastal (2009–2011) tasutakse sellelt laenult intressi ja kindlasummalist maksu Kreeka riigile summas 23 709 600 eurot aastas ning seitsmel järgmisel aastal (2012–2018) tasutakse intressi, tehakse tagasimakseid ja makstakse kindlasummalist maksu Kreeka riigile järgmiselt: 2012. aastal 87 138 171 eurot, 2013. aastal 83 789 143 eurot, 2014. aastal 80 395 714 eurot, 2015. aastal 77 002 286 eurot, 2016. aastal 73 608 857 eurot, 2017. aastal 70 215 429 eurot ja 2018. aastal 66 822 000 eurot. Laenuleping sõlmiti nii, et laenu tagab Kreeka riik ELGA huvides.

(18)

Teine osa laenust – 145 366 352 eurot – oli vajalik, et anda riigiabi, mis kiideti heaks komisjoni otsustega äärmise vajaduse tõttu vastu võetud planeerimiskavade raames, mis on seotud 2006. ja 2007. aasta tulekahjudega. Seda osa ELGA eelarvetuludest otsus ei käsitle.

(19)

Riigi ressurssidest antav abi. Komisjon leidis, et see tingimus on praegusel juhul täidetud, sest kõnesolevates riigisisestes õigusaktides (vt põhjendus 11) on selgelt sätestatud, et ELGA makstavaid hüvitisi rahastatakse riigi ressurssidest ja et need on riigiga seostatavad.

(20)

Enne menetluse algatamist edastatud lisateabe hulgas märkisid Kreeka ametiasutused, et nad kavatsevad tõsta spetsiaalse kindlustusmakse määra, et suurendada ELGA tulusid. ELGA tulude suurendamist käsitlevas teabes ei olnud aga selles menetlusetapis esitatud täpset teavet, mis võimaldab järeldada, et niisugusest suurendamisest piisab kõnesolevate laenude tagastamiseks ja hüvitiste maksmiseks tootjatele vaadeldavatel aastatel. Ei saanud seega välistada, et kõnesolevaid meetmeid rahastatakse ka muudest riigi ressurssidest, mis on ELGA käsutuses.

(21)

Meetmed, mis kahjustavad kaubavahetust ja moonutavad või võivad moonutada konkurentsi. Hüvitised, mis ELGA maksis kohustusliku kindlustusskeemi raames välja 2008. aastal, on seotud mitme taimset ja loomset päritolu Kreeka põllumajandustootega ning need, mis ta maksis välja 2009. aastal, mitme põllukultuuriga (vt põhjendus 13). Komisjon tuvastas seega menetluse algatamise etapis, et hüvitised annavad kohalikele tootjatele eelise võrreldes liidu tootjatega, kes sama toetust ei saa. Põllumajandussektor on liidu tasandil avatud konkurentsile ja järelikult tundlik igale meetmele, mis võetakse ühe või teise liikmesriigi kasuks. Hüvitised võivad seega moonutada konkurentsi siseturul ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(22)

Meetmed, mis soodustavad teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Küsimuses, kas ELGA maksed kohustusliku looduslike ohtude vastu kindlustamise skeemi raames andsid valikulise eelise, leidis komisjon, et a priori tuleb meedet pidada valikuliseks seetõttu, et ELGA hüvitiste puhul piirduti kindlate põllumajandustoodetega.

Komisjon oli arvamusel, et võib väita, et põllumajandussektori iseärasuste ja asjaolu tõttu, et sektor sõltub erinevalt teistest sektoritest kindlatest ilmastikuoludest, samuti selle haavatavuse tõttu looduslike ohtude suhtes Kreekas, on vaja välja töötada riiklik skeem, mis tagab minimaalse hüvitamise taseme solidaarsuse põhimõttel. Kuna hüvitisi, mida ELGA maksab kohustusliku kindlustusskeemi raames, rahastatakse spetsiaalsest kindlustusmaksest saadavatest tuludest, leidis komisjon, et neid võib käsitada nii, et need ei anna abisaajatele põhjendamatut eelist.

Niisugune põhjendus, mis rajaneb skeemi loogikal ja laadil, ei saa selle skeemi puhul siiski hõlmata Kreeka riigi täiendavaid rahanduslikke sekkumisi (mis ületavad kohustuslikke makseid). Komisjoni käsutuses oli aga uurimismenetluse algatamise etapis piisav teave, mille alusel järeldada, et see on nii. Eelkõige oli komisjonil kahtlusi, kas meetmeid rahastatakse ikka ilma riigi täiendava sekkumiseta.

(23)

Nendel põhjustel järeldas komisjon uurimismenetluse etapis, et ei saa välistada, et hüvitised, mida ELGA 2008. ja 2009. aastal kohustusliku kindlustusskeemi raames maksis, kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse ja kujutavad endast riigiabi.

(24)

Komisjon leidis, et kuna abi anti ja maksti, ilma et sellest oleks eelnevalt teatatud, on tegemist ebaseadusliku abiga määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses.

(25)

Kuna Kreeka ametiasutused väitsid, et meetmed ei kujuta endast riigiabi, ei olnud komisjonil uurimismenetluse algatamise hetkel vajalikku teavet, et hinnata abi kokkusobivust abi andmise ajal, s.o 2008. ja 2009. aastal kohaldatavate õigusaktidega. Praegusel juhul on tegemist ühenduse suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013 (9) (edaspidi „suunised”) ja eriti selle peatükiga V.B, milles käsitletakse toetusi põllumajandustootmisele või põllumajanduslikele tootmisvahenditele tekkinud kahju hüvitamiseks.

(26)

Edastatud teabe põhjal näis, et enamiku põllukultuuride puhul ette nähtud hüvitised olid mõeldud selleks, et hüvitada kahju, mis moodustab vähemalt 30 %, võttes arvesse tootmise vähenemist või kvaliteedi langust mõne toote puhul asjaomase aasta jooksul, mis on tingitud üle ühe ebasoodsa ilmastikunähtuse koostoimest ja mõne põllukultuuri puhul ka taimehaigustest. Kreeka ametiasutuste edastatud teave ei sisalda andmeid kõnesolevate hüvitiste arvutamise meetodi kohta.

(27)

Komisjonil oli seega kahtlusi, kas selle abi võib tunnistada kokkusobivaks suuniste peatükiga V.B.

(28)

Märkusi esitanud huvitatud isikud on Euroopa Põllumajandussaaduste ja Toiduainetega Kauplejate Komitee (edaspidi „kauplejate komitee”), Euroopa Teravilja-, Loomasööda-, Õlivilja-, Oliiviõli-, Oliivi-, Rasva- ja Toiduainetekaubanduse Komitee (edaspidi „kaubanduskomitee”) ning üks kolmas isik, kes palus, et tema nimi jäetaks saladusse.

(29)

Iseseisvate kauplejate (kolmas huvitatud isik) ning kauplejate komitee ja kaubanduskomitee puhul, mille tegevusala on iseseisvate kauplejate huvide kaitse, leiavad huvitatud isikud, et praegune algselt põllumajandusettevõtjatele antud abi viib tegelikult selleni, et moodustuvad põllumajanduskooperatiivid ja nende ühingud, mis seetõttu, et neil on põllumajandustoodete ladustamise ainuõigus, konkureerivad seega iseseisvate kauplejatega.

(30)

Huvitatud isikute sõnul ei esitanud Kreeka tõendeid, mis näitaksid, et kõnesolevaid hüvitisi on makstud kahju eest, mis on tingitud halbadest ilmastikuoludest. Kreeka ametiasutused ei esitanud asjaomaste ilmastikuolude laadi analüütilist kirjeldust, mis kinnitaks asjakohast meteoroloogilist teavet, nagu on suunistega ette nähtud.

(31)

Huvitatud isikute arvamuse kohaselt ei täpsustanud Kreeka ametiasutused ei arvutusmeetodit, mida kõnesolevate hüvitiste arvutamisel kasutati, ega kantud kahju alampiiri. Lisaks piirduti kõnesolevate hüvitiste puhul kindlate põllumajandustoodetega, kuigi teiste toodete valmistajad, kelle puhul oli hüvitiste maksmine välistatud, kaotasid samuti ühe osa oma vastavast toodangust.

(32)

Huvitatud isikud olid muu hulgas arvamusel, et hüvitiste maksmine mõjutas lõpptoodete hindade kujunemist seetõttu, et asjaomaste toodete hind alanes tänu nendele hüvitistele. Nii et see abi andis asjaomastele tootjatele majandusliku eelise, võimaldades neil turustada selle osa oma toodangust, mida ebasoodsad ilmastikuolud ei kahjustanud, konkurentsi moonutavates tingimustes. Teisalt olid eraturustajad (näiteks kauplejad, jahuveskid, loomasöödaveskid, linnu- ja seakasvatajad jt) sunnitud järgima põllumajanduskooperatiivide ja nende ühingute peale sunnitud hinnapoliitikat, mis asetas kooperatiivid monopoolsesse seisundisse.

(33)

Lisaks tuleks kindlustuskatte puhul, mida ELGA seoses põllumajandussektorit ähvardavate ohtudega pakub, järgida proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Huvitatud isikute arvates ei ole lubatav, et ELGA 2008. ja 2009. aastal makstud hüvitiste summad ületavad vastavalt kolm või neli korda nende aastate kindlustusmaksete kogusummasid.

(34)

Huvitatud isikute sõnul koormas ELGA 2009. aastal võetud uue laenuga liigselt eelarvetulusid, mida ta saab järgmisel kümnel aastal, sest tal oli juba kohustus tagastada laen, mille ta oli võtnud 2008. aastaks ja millega ta oli ette panti pannud järgmiste aastate kindlustusmaksed. Huvitatud isikud juhtisid lisaks tähelepanu veel kahele laenule, mis ELGA võttis 2009. aastal, st 350 miljoni euro suurusele laenule, mille ELGA võttis Pireuse Pangast, ja 112 miljoni euro suurusele laenule, mille ta võttis Kreeka Põllumajanduspangast ja Kreeka riiklikust pangast.

(35)

Huvitatud isikud arvasid ka, et 444 miljoni euro ja 415 miljoni euro suurune laen kujutavad riigi tagatisega sõlmitud laenulepingute vormis endast eelarvetulusid, mis lisanduvad kindlustusmaksetele, mille tasumine on ette nähtud seadusega. Neid laene tuleks seega pidada riigi ressurssideks.

(36)

Kreeka ametiasutuste sõnul ei kujuta hüvitusabi, mida ELGA aastatel 2008 ja 2009 maksis, endast riigiabi.

Kindlustusskeemi rahastamine tagatakse spetsiaalsete kohustuslike maksetega, mida põllumajandusettevõtjad tasuvad. Kuna selle kindlustusskeemi puhul tuleb järgida ühiskondliku solidaarsuse põhimõtet, ei tohi spetsiaalsed kohustuslikud maksed esiteks olla rangelt proportsionaalsed kindlustatava riskiga ja teiseks ei tohi makstavate hüvitiste summa olla tingimata proportsionaalne kindlustatava tuluga (10). Kreeka ametiasutuste sõnul on järelikult tegemist tõeliste hüvitistega, mida makstakse selleks, et hüvitada kahju, mida tekitasid põllumajandustoodangule halvad ilmastikuolud, ning seda Kreeka õigusaktide kohaselt, milles käsitletakse ELGA makstavaid põllumajanduskindlustushüvitisi.

Lisaks on ELGA Kreeka ametiasutuste arvates võimeline maksetähtpäeval oma rahalisi kohustusi kohustusliku kindlustusskeemi raames täitma. ELGA seda suutlikkust tugevdab asjaolu, et kohaldatakse uut seadust nr 3877/2010 põllumajandustegevuse kaitse ja kindlustamise süsteemi kohta, milles on nähtud ette täiendavad rahastamisallikad ELGA huvides. Seaduse kohaselt suurendatakse enamikul juhtudel spetsiaalset kindlustusmakset (taimset päritolu toodangule põhjustatud kahju puhul 3–4 % ja loomset päritolu toodangule põhjustatud kahju puhul 0,50–0,75 %). Lisaks luuakse sellega vabatahtlik kindlustus kahju puhul, mida kohustuslik kindlustus ei hõlma, ning üldine kindlustus, mille makseid peavad ELGA-le tasuma füüsilised isikud, kelle põhitegevusala ei ole põllumajandus, ja juriidilised isikud, mille aktsiate enamus ei kuulu isikutele, kelle põhitegevusala on põllumajandus.

(37)

Isegi kui hüvitusabi tuleb pidada riigiabiks, leiavad Kreeka ametiasutused siiski, et see on kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c ja suunistega. Kreeka ametiasutused esitasid komisjoni talitustele üksikasjaliku teabe iga abi kohta, mida ELGA 2008. ja 2009. aastal andis, näidates ära asjaomase põllumajandusettevõtja nime ja maksukohustuslase numbri, maakonna, kus maatükk paikneb, põllukultuuritüübi, põllukultuuri mõõtühiku ja kasutatud ühikute arvu, abi summa ja selle andmise kuupäeva, kahju kirjelduse ja selle ulatuse võrreldes tavalise tootmismahuga.

(38)

Hüvitusabi kohta, mida anti 2008. ja 2009. aastal kahju eest, mis hävitas üle 30 % tavalisest taimekasvatustoodangust, arvavad Kreeka ametiasutused, et täidetud on kõik tingimused, mis on nähtud ette suuniste punktidega 124–130 ja komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) (11) (edaspidi „erandimäärus”) artikliga 11.

(39)

Kreeka ametiasutuste arvates maksti sellist abi asjaomastele tootjatele või tootjaorganisatsioonidele, millega tootjad on liitunud, suuniste kohaselt ja eespool osutatud erandimääruse alusel. Kreeka ametiasutused kinnitasid eelkõige, et:

(40)

Tavalise tootmismahu arvutamise meetodi teemal esitasid Kreeka ametiasutused teabe kasutatud meetodi kohta ja kinnitasid, et järgitakse suuniste punktiga 128 ette nähtud tingimusi, mille kohaselt peab juhul, kui kasutatakse alternatiivset meetodit, see meetod olema tüüpiline ega tohi põhineda ebaharilikult suurtel saakidel. Eelkõige hindavad halbadest ilmastikuoludest tingitud kahju iga üksiku põllumajandusettevõtte tasandil agronoomid kohapealsete hinnangute põhjal, nagu on nähtud ette määrusega ELGA kindlustuse kohta. Agronoom-hindaja mõõdab kohapealse kontrolli käigus maatüki ulatust kõikide sobivate vahenditega (mõõdulint, maatükkide kindlakstegemise kaardid, GPS-seade) ja kui tegemist on puukultuuridega, loeb ta üle puud. Seejärel hindab agronoom maatükilt oodatavat tootmismahtu, võttes arvesse kasutatavaid maaviljelustehnikaid (eelkõige istutamistihedust, pügamissüsteemi puukasvatuses, varaseid kultuure, mille puhul kasutatakse plastlehti, niisutussüsteemi), kasvatatavate liikide sorte, aastaste põllukultuuride puhul eelmist kultuuri, põllukultuuri kasvatamist (eelkõige väetamist ja võitlust röövikutega), mullaviljakust ja tootmisaasta võimalikke iseärasusi (näiteks põud, vilja moodustumise probleemid). Lõpuks hinnatakse maatükilt oodatud tootmismahule tekitatud kahju määra. Et teha kindlaks kahju määr, võetakse maatükilt eri kohtadest proovid, arvestades oodatud tootmismahu kvantitatiivset vähenemist, kvaliteedi langust kahju tõttu, põllukultuuri kasvatamist pärast kahju toimumist (näiteks taimede lisakaitse, täiendav rohimine, kahjustatud viljade eemaldamine).

(41)

Abist, mida ELGA 2008. aasta jooksul andis (st 386 986 648 eurost) maksti 373 257 465,71 eurot hüvitisi tootjatele selleks, et hüvitada kahju, mida põhjustasid taimekasvatustoodangule halvad ilmastikuolud. Selle abi puhul kohaldas ELGA taimekasvatustoodangu kindlustamise määruse artiklit 6, milles käsitletakse põllumajandustootjatele halbade ilmastikuolude tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks makstavaid hüvitisi niisugustena, nagu on nähtud ette riikliku seadusega 1790/1988, millega luuakse ELGA kindlustusskeem.

(42)

Kreeka esitas kõnesoleva abi teemal meteoroloogilise teabe halbade ilmastikuolude kohta, mida täheldati viljelusaastal 2007–2008. Ametiasutused tunnistasid ametlikult neid ebasoodsaid ilmastikunähtusi. Tegemist on eelkõige suvekuumusega, mida esines 2007. aasta juuni lõpus ja juulis kogu riigis, tugevate vihmadega mitmes riigi piirkonnas 2007. aasta oktoobris ning kuivade ja kuumade katabaatiliste tuultega samal kuul Kreetal, tormide ja rahega 2008. aasta augusti algul Mandri-Kreeka mõnes loodepoolses ja keskosa maakonnas ning tormidega sama augustikuu lõpus Magneesia, Viotia ja Ida-Atika aladel ning Euboia ja Kreeta saartel.

Eelkõige maksti hüvitisi kahju eest, mis ületab tavalise tootmismahu järgmised määrad (14).

Lisaks maksis ELGA lisahüvitisi summas 2 472 785,97 eurot tootjatele, kes kandsid samal viljelusaastal 2007–2008 halbade ilmastikuolude tõttu järkjärgulist kahju samale taimekasvatustoodangule. 6,98 % puhul nende hüvitiste kogusummast oli kahjutase ka 20–30 % tavalisest tootmismahust ja 93,02 % puhul nende kogusummast hävines üle 30 % tavalisest tootmismahust.

(43)

Abina, mida ELGA põllumajandusettevõtjatele 2008. aastal maksis, anti muu hulgas ka järgmist abi:

(44)

Hüvitiste puhul, mis maksti välja 2009. aastal ministrite 30. jaanuari 2009. aasta otsuse alusel summas 415 019 452 eurot, on asjaomased tooted, kahju põhjustanud ilmastikuolud ja kahju kirjeldus esitatud järgmises tabelis.

(45)

Kreeka ametiasutuste sõnul peetakse hüvitiste hulgast, mille summa on 415 019 452 eurot, 871 tootjale makstud abi summas 27 614 905 eurot siseturuga kokkusobivaks riigiabiks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c ja suuniste tähenduses.

(46)

Selle abi ülejäänud osa summas 387 404 547 eurot maksti välja 784 408 tootjale. Kreeka ametiasutuste sõnul on abi siseturuga kokkusobiv aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c ja erandimääruse tähenduses.

Kreeka ametiasutuste arvates vastas abi kõikidele erandimääruse artiklis 11 kehtestatud tingimustele. Eelkõige tuleb märkida järgmist:

(47)

Kreeka ametiasutused leiavad, et isegi kui abi ei saanud pidada tõeliseks hüvitiseks (vt põhjendus 36) või erandimäärusele vastavaks (vt põhjendus 46), tuleb seda pidada vastavaks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b ja teatisele „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik”.

Abi andmine muutis asjaomaste põllumajandusettevõtjate juurdepääsu rahastamisele lihtsamaks. Nii tagasid need hüvitised rahandusliku likviidsuse Kreekas primaarsele toodangule – ainus sektor, millele Kreeka riik sai tugineda oma majanduskriisi esimestel kuudel, et vältida ohte Kreeka majanduse teistes sektorites. Abi ei antud siiski täpseid kriteeriume kohaldamata. Seda anti ainult tegelike majandusprobleemide korral, mis olid seotud eranditult põllumajandustoodete tootmisega, ja konkreetsemalt probleemide korral, mida halvad ilmastikuolud põllumajandustoodangule põhjustasid (vt põhjendus 44). Suurema osa puhul sellest abist ei kehtestatud ülemmäära ega iga tootja probleemi taset, sest eesmärk oli toetada Kreeka majandust üldiselt.

(48)

Teatise punkti 7 alapunkti a kohaselt kohaldab komisjon teatamata abi osas (15) kõnealust teatist siis, kui abi anti pärast 2008. aasta 17. detsembrit. Kreeka ametiasutused on seega arvamusel, et teatamata abi suhtes kohaldatakse nimetatud teatise punkti 7 alapunkti a, sest seda abi anti pärast 2008. aasta 17. detsembrit.

(49)

Kreeka ametiasutused arvavad, et ministrite 30. jaanuari 2009. aasta määrusega erakorralise abina ette nähtud käesoleva abi puhul on täidetud kõik teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” punktis 4.2.2 kehtestatud tingimused. Eelkõige tuleb märkida järgmist:

(50)

Vastavalt teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” punkti 4.2.2 alapunktile g, nagu seda muudeti 2009. aasta oktoobris, ei tohiks iga asjaomase põllumajandusettevõtja saadud abi tuua kaasa ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2010 abi saanud ettevõtja abi kogusumma suurenemist üle 15 000 euro. Kreeka ametiasutuste arvates ei tohiks asjaolu, et ELGA ei saanud asjaomaselt põllumajandusettevõtjatelt paberkandjal või elektroonilisel andmekandjal deklaratsiooni jooksval majandusaastal saadud muu vähese tähtsusega abi ja ühenduse ajutisel meetmel põhineva abi kohta, olla formaalsus. Seega ei tohiks selle formaalsuse täitmata jätmise tõttu teha järeldust, et teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” punkti 4.2.2 alapunktis g, nagu seda muudeti 2009. aasta oktoobris, kehtestatud tingimust ei täidetud, seda enam, et Kreeka ei andnud – nagu võib näha ELGA masinsüsteemist – ajavahemikul 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2010 põllumajandusliku esmatootmise sektori tootjatele vähese tähtsusega abi või abi teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” alusel.

(51)

Kreeka ametiasutuste arvates võib sellest 387 404 547 euro suurusest summast 75 382 500 eurot igal juhul kuuluda vähese tähtsusega abi määruse kohaldamisalasse.

(52)

Kreeka ametiasutused leiavad, et eespool nimetatud abi summas 75 382 500 eurot vastas kõikidele tingimustele, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse vähese tähtsusega abi. Eelkõige tuleb märkida järgmist:

(53)

Kreeka väidab, et huvitatud isikud ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et hüvitised mõjutasid nende liikmete seisundit siseturul.

(54)

Märkuse kohta, mille kohaselt ei esitatud halbade ilmastikuolude laadi kirjeldust, rõhutavad Kreeka ametiasutused, et niisugune kirjeldus ei ole hüvitisi käsitleva ministrite otsuse kohaselt vajalik ning et vaja oli hoopis tõendada, et esiteks esinesid halvad ilmastikuolud ja teiseks moodustab põhjustatud kahju vähemalt 30 % tavalisest tootmismahust. Kreeka edastas komisjoni talitustele esitatud märkustes analüütilised andmed kõnesolevate ilmastikuolude kohta, mis kinnitavad vastavat meteoroloogilist teavet.

(55)

Märkuse kohta, mille kohaselt ei ole Kreeka täpsustanud ei kõnesolevate hüvitiste arvutamisel kasutatud meetodit ega kantud kahju alammäära, meenutavad Kreeka ametiasutused, et nad edastasid komisjonile esitatud märkuste raames üksikasjaliku teabe nendes kahes küsimuses.

(56)

Kreeka ametiasutuste sõnul ei mõjutanud kõnesolevate hüvitiste maksmine lõpptarbijaid, sest põllumajandustoodete hindade alanemine ei toonud kaasa jaehinna langust. Selle seisukoha tõenduseks esitasid Kreeka ametiasutused artikleid Kreeka ajakirjandusest, mis näitavad, et jaehinnad jäid mitme põllumajandustoote puhul – sealhulgas praegusel juhtumil vaadeldavad tooted – kõrgeks vaatamata sellele, et nende põllumajandustoodete hulgihinnad langesid.

(57)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 on tunnistatud igasugune liikmesriigilt tulenev või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon leiab, et eespool nimetatud tingimused on kõnesolevate meetmete puhul täidetud.

(58)

Riigi ressurssidest antav abi

Nagu ilmneb Euroopa Kohtu praktikast, st 22. märtsi 2003. aasta otsusest kohtuasjas C-355/00: Freskot AE vs. Elliniko Dimosio (16) (edaspidi „kohtuasi Freskot”), on see tingimus praegusel juhul täidetud, sest kõnesolev riigisisene seadusandja on selgelt sätestanud, et ELGA makstavaid hüvitisi rahastatakse riigi ressurssidest ja need on seostatavad riigiga Euroopa Kohtu praktika tähenduses (17).

Nagu Freskoti kohtuasjas, nii ilmneb ka praegusel juhtumil seaduse 1790/1988 artiklist 5a (vt ka põhjendus 11) ja teistest kehtivatest Kreeka õigusnormidest, et ELGA eelarvetulusid, mis saadakse spetsiaalsest maksest, kogub maksuamet, need kantakse riigi tuludena riigieelarvesse ning makstakse välja ELGA-le põllumajandusministeeriumi (mis on nüüd maaelu arengu ja toiduministeerium) eelarvele. Asjaolust, et need maksed kirjendatakse riigi eelarvetuludena, piisab seega, et võtta seisukoht, et ELGA makstavad hüvitised tulevad riigi ressurssidest.

Seaduse 1790/1998 (18) artikli 2 kohaselt võib ELGA lisaks põllumajandusministri otsusega anda abi või maksta abisaajatele hüvitisi riigieelarvest vahendite ülekandmise või laenude teel, mida ELGA on Kreeka riigi tagatisega võtnud nii, et Kreeka riik kohustub laenu tagastama.

Euroopa Kohtu praktikast ilmneb aga, et nii vahetult riigi antud eelised kui ka need eelised, mida antakse riigi määratud või asutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku kaudu, kujutavad endast riigi ressursse aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (19). Järelikult kujutavad need kaks laenu, mille ELGA võttis Kreeka riigi tagatisega 2008. ja 2009. aastal makstud hüvitiste jaoks (vt põhjendused 15–17), endast praegusel juhul riigi ressursse aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest need kuuluvad ELGA vahendite hulka, kuid ELGA on eraõiguslik juriidiline isik, mis kuulub täielikult riigile ja mida kontrollib põllumajandusminister (vt ka põhjendus 8).

(59)

Meetmed, mis kahjustavad kaubavahetust ja moonutavad või võivad moonutada konkurentsi

Komisjon märgib, et hüvitised annavad riigi tootjatele eelise võrreldes ühenduse tootjatega, kes ei saa sama toetust. Põllumajandussektor on liidu tasandil avatud konkurentsile (20) ja järelikult tundlik igale meetmele, mis võetakse ühe või teise liikmesriigi kasuks (21). Kõnesolevad hüvitised võivad seega moonutada konkurentsi siseturul ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(60)

Meetmed, mis soodustavad teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist

Euroopa Kohtu praktika (22) kohaselt peetakse abiks eelkõige riigi meetmeid, mis ei ole toetused selle sõna kitsamas tähenduses, kuid mis eri vormis vähendavad ettevõtja eelarvel tavaliselt lasuvaid kulutusi ja mis seetõttu sarnanevad toetustega nii oma laadilt kui ka toimelt.

Freskoti kohtuotsuses järeldas Euroopa Kohus, et mõiste „ettevõtja” aluslepingu artikli 102 tähenduses ei tähista niisugust asutust nagu ELGA selle tegevuse osas looduslike ohtude vastu kohustusliku kindlustamise skeemi raames (vt kohtuotsuse punktid 79 ja 88).

Tegelikult on kõnesoleval kohustuslikul kindlustusskeemil peamiselt sotsiaalpoliitiline eesmärk, milleks on tagada kõikidele põllumajandusettevõtetele sobiv kindlustuskaitse, sealhulgas nendele, kelle puhul on loodusõnnetuste tõenäosus suurem (vt kohtuotsuse punktid 66 ja 67). Kindlustusmakset tuleb tasuda kõikidelt põllumajandustoodetelt ühtsetes määrades, mis ei sõltu tootja tegelikust riskist (solidaarsuse põhimõtte alusel). ELGAd kontrollib riik, sest makse summa eelarvetulude osas ja hüvitusmäärad kehtestavad pädevad ministrid.

Nagu Euroopa Kohus tuvastas 22. jaanuari 2002. aasta otsuses kohtuasjas C-218/00: Cisal vs. INAIL, (23) on ELGA kindlustusskeemi kaks põhielementi, st hüvitiste ja maksete summa, praegusel juhul allutatud riigi kontrollile ja skeemi iseloomustav kohustuslik liitumine on hädavajalik, et tagada selle rahanduslik tasakaal ja solidaarsuse põhimõtte järgimine, mis eeldab, et kindlustatule makstavad hüvitised ei ole proportsionaalsed tema tasutud maksetega.

Erinevalt asjaoludest kohtuasjas Cisal vs. INAIL on asutuse ELGA kindlustushüvitiste saajad siiski ettevõtjad, kes tegelevad ettevõtlusega. Asjaolust, et ELGA ise ei tegele ettevõtlusega, ei piisa seega, et asuda seisukohale, et selle asutuse makstavate kindlustushüvitiste saajad ei ole ettevõtjad aluslepingu tähenduses ega saa olla riigiabi saajad (vt Freskoti kohtuotsuse punkt 80).

Majandusliku eelise küsimuses märgib Euroopa Kohus lihtsalt Freskoti kohtuotsuse punktis 84, et „Selles olukorras tuleb küsimusele, kas ja kui jah, siis missugusel määral oleksid Kreeka põllumajandusettevõtjad kohustusliku kindlustustagatise puudumisel pidanud ja tegelikult saanud kindlustada ennast eraõiguslikes kindlustusseltsides või võtta muid meetmeid, et kaitsta ennast sobivalt tagajärgede eest, mida looduslikud ohud nendele ettevõtetele põhjustada võivad, ning missugusel määral vastab makse kohustusliku kindlustuse raames ELGA makstavate hüvitiste tegelikule majanduslikule kulule, kui niisuguse kulu peaks üldse saama arvutada”. Järgmises punktis märgib Euroopa Kohus siiski, et „Euroopa Kohtu käsutuses ei ole faktilist ega õiguslikku teavet, et vastata küsimuse sellele osale, mis käsitleb nende hüvitiste võimalikku kvalifitseerimist riigiabiks, mida ELGA looduslike ohtude vastu kohustusliku kindlustamise skeemi raames maksab”. Punktis 87 märgib Euroopa Kohus Freskoti kohtuasjas siiski, et „Euroopa Kohtu käsutuses ei ole faktilist ega õiguslikku teavet, et vastata küsimuse sellele osale, mis käsitleb nende hüvitiste võimalikku kvalifitseerimist riigiabiks, mida ELGA looduslike ohtude vastu kohustusliku kindlustamise skeemi raames maksab”.

(61)

Euroopa Kohtu praktikas on kinnitatud, et ei meetme laadist, st asjaolu, et see on sotsiaalmeede, (24) ega asjaolust, et seda rahastatakse täielikult või osaliselt maksetega, mille on kehtestanud ametiasutus ja mida võetakse asjaomastelt ettevõtjatelt, (25) ei piisa, et välistada meetme kvalifitseerimine abiks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, milles ei ole riigi sekkumismeetmete puhul tehtud vahet põhjuste või eesmärkide järgi, vaid need on määratletud, lähtudes nende mõjust (26).

Hüvitised, mida ELGA 2008. aastal kohustusliku kindlustusskeemi raames maksis, on seotud teatavate taimset või loomset päritolu Kreeka põllumajandustoodetega, ja need, mida ta maksis 2009. aastal, teatavate põllukultuuridega. Sellest järeldub, et hüvitised, mida ELGA kohalikele põllumajandustootjatele maksis, võivad kujutada endast valikulist majanduslikku eelist nendele tootjatele võrreldes liidu teiste tootjatega, kes ei saa sama toetust.

Lisaks on juhtudel, mil loodusõnnetuste põhjustatava kahju oht on suurem, kaheldav, kas põllumajandusettevõtjad võivad saada kindlustustagatise eraõiguslikult kindlustusandjalt samasugustel tingimustel. Komisjon leiab seega, et niisuguses olukorras kujutavad hüvitised, mida ELGA kõnesoleva skeemi kaudu maksis, endast nende saajatele valikulist rahanduslikku eelist.

(62)

Euroopa Kohtu otsuse põhjal Freskoti kohtuasjas (vt punkt 86) võib siiski kerkida küsimus, kas kõnesolev meede ei ole õigustatud süsteemi laadi või üldise ülesehituse poolest, mida peab tõendama liikmesriik (27). Tuleb analüüsida, kas põllumajandussektori iseärasuste ja asjaolu tõttu, et see sektor sõltub teistest erinevalt kindlatest ilmastikutingimustest, samuti selle haavatavuse tõttu looduslike ohtude suhtes Kreekas, on vaja välja töötada riiklik skeem, mis tagab minimaalse hüvitamise taseme solidaarsuse põhimõttel. Meede, millega tehakse erand üldise parafiskaalse süsteemi kohaldamisest, võib olla õigustatud süsteemi laadi või üldise ülesehitusega, kui asjaomane liikmesriik suudab tõendada, et see meede tuleneb otseselt selle süsteemi aluseks olevatest või juhtpõhimõtetest. Tuleb teha vahet esiteks konkreetse skeemi eesmärkide ja sellest väljapoole jäävate eesmärkide ning teiseks süsteemile endale omaste mehhanismide vahel, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud (28).

Kuna on näha, et ELGAd ei rahastata üksnes parafiskaalsetest maksetest, vaid ka riigi otsestest maksetest, ei saa seda tootjatevahelisel solidaarsusel põhinevat õigustust kohaldada ning skeemi tuleb pidada tervikuna valikuliseks.

Näiteks ei rahastatud tootjatele 2008. aastal makstud hüvitisi, st 386 986 648 euro suurust summat praegusel juhul suuremas osas spetsiaalsete kohustuslike maksetega, sest need viimased on ainult 88 353 000 eurot. Niisugusel juhul ei saa enam võtta seisukohta, et kindlustatud tootjatele makstud hüvitisi rahastati ainult maksetest (29).

(63)

2009. aastal makstud hüvitiste, s.o 415 019 452 euro suuruse summa kohta tuvastab komisjon, et neid ei rahastatud spetsiaalsetest kohustuslikest maksetest, mille summa oli 2009. aastal 57 015 388 eurot. Need hüvitised olid nähtud ette ministrite 30. jaanuari 2009. aasta määruses kui erakorraline kindlustustagatis taimekasvatustoodangule põhjustatud kahju eest ja need ei kuulunud hüvitiste hulka, mida ELGA pidi maksma tootjatele 2009. aastal kahju hüvitamiseks kohustusliku kindlustusskeemi raames. Järelikult ei saa komisjon nõustuda Kreeka ametiasutuste argumendiga, et ka neid hüvitisi võib pidada tõelisteks hüvitisteks.

(64)

Et maksta põllumajandustootjatele neid kõrgeid hüvitisi, pidi ELGA võtma kaks laenu, mille ta maksab tagasi kümne aasta jooksul (vt põhjendused 16 ja 17). Nende andmete põhjal, mida Kreeka ametiasutused nende kahe laenu iga-aastase intressi ja igal aastal tagastamisele kuuluva summa arengu kohta esitasid, tuleb tõdeda, et ELGA ei suuda neid aastamakseid tasuda kümne aasta jooksul tootjate spetsiaalsetest kohustuslikest kindlustusmaksetest, seda enam, et need maksed on mõeldud selleks, et maksta hüvitisi kahju eest, mida on asjaomasel aastal kantud.

(65)

Edastatud lisateabe raames märkisid Kreeka ametiasutused, et võeti vastu uus seadus 3877/2010 põllumajandustegevuse kaitsmise ja kindlustamise süsteemi kohta, et suurendada ELGA eelarvetulusid.

Komisjon on arvamusel, et see seadus võib nimelt kaasa aidata ELGA tegevuse tervendamisele tulevikus. ELGA eelarvetulude suurendamine tulevikus ei võimalda järeldada, et sellest piisab, et tagastada kõnesolevad laenud ja maksta tootjatele asjaomastel aastatel hüvitisi.

Nõnda koormas ELGA 2009. aastal võetud uue laenuga liigselt eelarvetulusid, mis ta saab järgmisel kümnel aastal, sest tal oli juba kohustus tagastada laen, mille ta oli võtnud 2008. aastaks ja millega ta oli ette panti pannud järgmiste aastate kindlustusmaksed. Nagu märgivad huvitatud isikud (vt põhjendused 34 ja 35), võivad kaks lisalaenu, mis ta veel 2009. aastal võttis, seda probleemi ainult süvendada. Ei saa seega välistada, et kõnesolevaid meetmeid rahastatakse ka muudest riigi ressurssidest, mis on ELGA käsutuses.

(66)

Igal juhul tundub, et võrreldavas tegelikus ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate diferentseerimine abikavas ei saa olla õigustatud solidaarsuseesmärkidega, mis on kõnesoleval skeemil asetatud Kreeka loodusnähtuste põhjustatud kahju hüvitamist käsitlevate õigusaktide konteksti. Esiteks jäävad teistes sektorites kui need, mida hõlmab see skeem, samasugused või võrreldavad ohud ettevõtjate endi kanda, teiseks on ilmne, et selle skeemiga hõlmatud põllumajandussektori enda sees ähvardavad ohud teatavaid tootjaid alati rohkem kui teisi (nende toodangu liigi või geograafilise asendi tõttu), nii et antavat abi makstakse peamiselt teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele tootjatele ja teistele mitte.

(67)

Nendel põhjustel järeldas komisjon, et hüvitised, mida ELGA põllumajandustootjatele 2008. ja 2009. aastal kohustusliku kindlustusskeemi raames maksis, kuuluvad aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse ja kujutavad endast riigiabi.

(68)

Järelikult tuleb analüüsida, kas on olemas võimalus teha erand aluslepingu artikli 107 lõikega 1 kehtestatud üldisest riigiabikeelust.

(69)

Kuna see abi anti ja seda maksti, ilma et sellest oleks eelnevalt teatatud, on see ebaseaduslik abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses.

(70)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt võib abi teatava tegevuse edendamiseks või teatavates majanduspiirkondades pidada siseturuga kokkusobivaks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(71)

Et seda erandit kohaldataks, peab abi vastama selle andmise ajal, st 2008. ja 2009. aastal, kohaldatavatele õigusaktidele. Praegusel juhul on tegemist komisjoni suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013 ja eriti selle peatükiga V.B.3, mis käsitleb toetust põllumajandustootjatele ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju hüvitamiseks, ning erandimääruse artikliga 11.

Tuleb märkida, et teatavate toodete suhtes (orienttubakas, suvekartul), millele anti 2009. aastal tootjatele antud abi, tuleks kohaldada suuniste peatükki V.B.4, milles käsitletakse toetust looma- ja taimehaiguste tõrjeks. Kuna Kreeka ametiasutused tõendasid suuniste peatüki V.B.4 joonealuse märkuse 31 alusel, et nende toodete haigused olid tingitud halbadest ilmastikuoludest (vt ka põhjendus 44), hindas komisjon abimeetmeid siiski peatüki V.B.3 alapeatükist lähtudes.

(72)

Suuniste eespool nimetatud sätetes ette nähtud tingimused, mis on praegusel juhul asjakohased, on järgmised:

(73)

Hüvitusabi kohta summas 373 257 465,71 eurot, mida ELGA maksis tootjatele, et hüvitada kahju, mida põhjustasid taimekasvatustoodangule halvad ilmastikuolud, leiab komisjon, et abi suurema osa ehk 347 193 466,52 euro puhul (vt põhjendus 42) järgiti suuniste ja erandimääruse põhjenduses 72 esitatud sätteid. Abi puhul, mida anti sama taimekasvatustoodangu järkjärgulise vähenemise eest summas 2 472 785,97 eurot, järgiti suurema osa ehk 2 300 185,51 euro puhul samuti suuniste ja erandimääruse põhjenduses 72 esitatud sätteid.

(74)

Nagu selgub põhjenduses 42 esitatud tabelist, on eelkõige täidetud põhjenduse 72 punktis a seatud tingimus, st kahju alammäär oli hüvitusabi puhul 347 193 466,52 euro ulatuses 30 % tavalisest tootmismahust. Abi puhul järkjärgulise kahju eest oli 93,02 % ulatuses sellest abi kogusummast ehk 2 300 185,51 euro ulatuses kahjutase üle 30 % tavalisest tootmismahust ja seega on täidetud ka põhjenduse 72 punktis a esitatud tingimus.

(75)

Kreeka ametiasutuste edastatud teabe põhjal (vt põhjendus 39) järgiti tingimuse puhul, milleks on kõnesoleva hüvitusabi koguosatähtsus toote müügitulu vähenemisest, erandimääruse artiklis 11 kehtestatud ülempiire (vt põhjenduse 72 punkt c). Koguosatähtsuse arvutamisel ei võetud erandimääruse artikli 2 punkti 8 kohaselt siiski arvesse keskmist aastatoodangut kolme eelneva aasta jooksul (või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmist), sest kõnesoleva hüvitusabi puhul kohaldati teistsugust tavalise tootmismahu arvutamise meetodit (vt põhjendus 40 arvutusmeetodi kirjelduse kohta).

(76)

Suuniste punkti 128 kohaselt võib komisjon tunnistada ka muid tavalise tootmismahu arvutamise viise kui see, mis on nähtud ette erandimääruse artikli 2 punktiga 8, tingimusel et need on tüüpilised ega põhine ebaharilikult suurtel saakidel. Olles analüüsinud praegusel juhul kasutatud arvutusmeetodi kirjeldust, leiab komisjon, et selle puhul on järgitud suuniste eespool nimetatud sätet ning et selle abi koguosatähtsust arvesse võttes ei ole kantud kahju ülehüvitamise ohtu.

(77)

Komisjon leiab ka, et meteoroloogilised andmed, mille Kreeka edastas viljelusaastal 2007–2008 toimunud sündmuste kohta, tõendavad niisuguseid klimaatilisi sündmusi, mis võivad õigustada kõnesolevate hüvitiste maksmist.

(78)

Lisaks tuleb kõnealuse abi kohta edastatud teabe põhjal (vt põhjendus 39) märkida, et abi vähendati vastavalt summadele, mis kindlustusselts sai, ja kahju põhjustanud sündmuse tõttu tegemata jäänud kulutustele. Kahju arvutati iga üksiku põllumajandusettevõtte tasandil. Lõpuks tuleb märkida, et järgiti põhjenduse 72 punktis g nimetatud kahjujärgseid abi maksmise tähtaegu.

(79)

Esitatud põhjendustest lähtudes võib komisjon seega järeldada, et hüvitusabi puhul, mida ELGA maksis tootjatele 2008. aasta jooksul, et hüvitada nende taimekasvatustoodangule põhjustatud kahju, järgiti 349 493 652,03 euro ulatuses – millest 2 300 185,51 eurot anti järkjärgulise kahju eest sellele taimekasvatustoodangule – suuniste ja erandimääruse asjakohaseid sätteid ning seda võib niisiis pidada siseturuga kokkusobivaks riigiabiks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

(80)

Nagu on näha põhjenduses 42 esitatud tabelist, ei järgitud hüvitusabi puhul, mida ELGA maksis põllumajandustootjatele 2008. aasta jooksul, et hüvitada nende taimekasvatustoodangule põhjustatud kahju, erandimääruse artikli 2 punkti 8, mis käsitleb kahjutaset võrreldes tavalise tootmismahuga, aga 26 063 999,19 euro ulatuses. Komisjon tuvastab, et see hüvitusabi ei vasta kõikidele suunistes ja erandimääruses sätestatud asjakohastele tingimustele ning selle suhtes ei saa seega teha aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erandit.

(81)

7 338 119,74 euro suuruse hüvitusabi puhul, mida ELGA maksis põllumajandusettevõtjatele 2008. aastal loomaressursside kaotuse eest, ilmneb põhjendusest 43, et kuna seda abi anti konkreetse kohustusliku kindlustusskeemi raames, ei kujuta see Kreeka ametiasutuste arvates riigiabi. Kuigi need ametiasutused ei jõua sellele järeldusele kogu hüvitusabi puhul, mida ELGA 2008. ja 2009. aastal maksis, ei edastanud nad lisateavet, tänu millele võiks selle abi kvalifitseerida suunistele vastavaks, ainult kõnesoleva abi kohta. Komisjon tuvastab seepärast, et see abi ei vasta kõikidele suunistes ja erandimääruses sätestatud asjakohastele tingimustele ning selle suhtes ei saa seega teha aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erandit.

Igal juhul peab komisjon vajalikuks rõhutada, et liikmesriigil tuleb selleks, et täita oma kohustus teha komisjoniga koostööd, esitada kõik andmed, mis võimaldavad sellel institutsioonil kontrollida, et on täidetud selle erandi kohaldamise tingimused, mille kohaldamist ta taotleb (31). Praegusel juhul ei ole Kreeka ametiasutused kordagi taotlenud suuniste kohaldamist ega esitanud ühtegi dokumenti, mis võimaldaks komisjonil analüüsida andmeid suunistest lähtudes, ning seda hoolimata juhistest, mis komisjon on andnud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse punktis 21.

(82)

114 374,86 euro suuruse abi kohta kahju eest, mida põhjustasid taimekasvatustoodangule karud, tuleb märkida, et suuniste V peatükk riski- ja kriisiohje kohta ei hõlma seda abi. Suuniste punkti 23 järgi hindab komisjon abimeetmeid, mida käesolevad suunised ei hõlma, iga juhtumi puhul eraldi ja kiidab sellised meetmed heaks ainult juhul, kui positiivne panus sektori arengusse kaalub selgelt üles konkurentsimoonutuste ohud.

Suuniste punktis 113 on sätestatud, et kui küsimuse all on riskiohjamiseks mõeldud riigiabi lubamine, tuleks ette näha tootjate minimaalne osalus tekkinud kahju puhul, et leevendada konkurentsimoonutuste ohtu ja motiveerida riski vähendamist. Praegusel juhul oli abi koguosatähtsus 100 % ja komisjoni arvates võis asjaolu, et tootjad ise ei osalenud üldse kahju kandmises, tekitada konkurentsimoonutuste ohu. Sel põhjusel leiab komisjon, et praegusel juhul oleks tulnud nõuda tootjate minimaalset panust, mille määr on 20 %. Järelikult on see abi siseturuga kokkusobiv 80 % ulatuses selle koguosatähtsusest, st 91 500 euro ulatuses. Seevastu ülejäänud summa puhul, mis vastab 20 % selle koguosatähtsusest, peetakse seda abi siseturuga kokkusobimatuks.

(83)

Nende korrektiivmeetmete eest makstava abi puhul, millega parandati tähelepanematusest tingitud haldusvead taimekasvatustoodangule ja loomaressursside põhjustatud kahju eest antavat abi käsitlevates hindamisaruannetes, esitas Kreeka ainult selle abi kogusumma, milleks on 3 803 901,72 eurot. Nende korrektiivmeetmete summasid, mis on seotud hüvitusabiga taimekasvatustoodangule ja loomaressurssidele põhjustatud kahju eest ja taimekasvatustoodangule karude põhjustatud kahju eest (vt põhjendused 41, 42 ja 43), ei ole lisateabes, mille Kreeka ametiasutused komisjonile saatsid, täpsustatud. Kuna korrektiivmeetmed olid seotud haldusvigadega, mis kujutasid endast ELGA võlgu abisaajate ees, järeldab komisjon sellest, et korrektiivabi võib olla osa kõnesolevast hüvitusabist. Arvestades, et komisjon peab hüvitusabi taimekasvatustoodangule põhjustatud kahju eest siseturuga kokkusobivaks ainult 349 666 252,49 euro ulatuses (vt põhjendus 75), järeldab ta sellest, et ainult sellele hüvitusabile vastavaid korrektiivmeetmeid võib pidada abiks, mis vastab suunistes ja erandimääruses sätestatud asjakohastele tingimustele ning mille suhtes võib kohaldada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c ette nähtud erandit.

(84)

415 019 452 euro suurusest hüvitusabist, mida ELGA põllumajandusettevõtjatele 2009. aastal maksis, vastab 27 614 905 eurot abi suuniste ja erandimääruse sätetele niisugusena, nagu neid on kirjeldatud põhjenduses 73.

(85)

Kreeka ametiasutuste esitatud üksikasjalikud andmed iga hüvitusabi kohta, mida ELGA 2009. aastal maksis (vt põhjendus 37), võimaldasid komisjonil tuvastada, et põhjenduse 73 punktis a nimetatud tingimus, mille kohaselt peab kahju määr olema 30 % tavalisest tootmismahust, on täidetud 27 614 905 euro ulatuses.

(86)

Nagu ilmneb põhjendustest 76–79, milles käsitletakse ühte osa ELGA 2008. aastal antud abist, võib samad järeldused teha ka 2009. aastal makstud abi kohta 27 614 905 euro ulatuses, st et abi vastab ka kõikidele teistele suuniste ja erandimääruse asjakohastes sätetes kehtestatud tingimustele.

(87)

Eelkõige on kõnesoleva abi koguosatähtsus, praegusel juhul kasutatud arvutusmeetod, viljelusaastal 2008–2009 toimunud sündmusi käsitlevad meteoroloogilised andmed (vt tabel põhjenduses 44), kantud kahju ülehüvitamise välistamine ja abi andmise tähtajad kooskõlas suuniste ja erandimääruse asjakohaste sätetega.

(88)

Eelneva põhjal leiab komisjon, et abi, mida ELGA põllumajandusettevõtjatele 2009. aastal maksis, võib pidada suuniste ja erandimääruse asjakohastele sätetele vastavaks 27 614 905 euro ulatuses. Selle summa suhtes võib seega teha aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erandi.

(89)

Abisumma ülejäänud osa ehk 387 404 547 euro puhul leiab komisjon – vastupidi Kreeka ametiasutuste arvamusele (vt põhjendus 46) –, et seda ei saa pidada erandimääruse artiklis 11 kehtestatud tingimustele vastavaks.

(90)

Üksikasjalikust teabest, mille Kreeka iga 2009. aastal antud abi kohta esitas, tuleneb, et ebasoodsad ilmastikunähtused, millega on praegusel juhul tegemist, ei kuulu erandimääruse artikli 2 punktis 8 esitatud loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste määratluse alla, sest halvad ilmastikuolud olid hävitanud alla 30 % asjaomaste põllumajandustootjate tavalisest tootmismahust. Lisaks ei olnud tavalist tootmismahtu tehtud praegusel juhul kindlaks erandimääruse artikli 2 punkti 8 (32) alusel ja seega ei olnud abi koguosatähtsust määratud kindlaks erandimääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(91)

Lisaks arvavad Kreeka ametiasutused, et abi vastab ka kõikidele tingimustele, mis peavad olema täidetud, et seda võiks pidada vastavaks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b ja teatisele „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” (vt põhjendused 47–50).

(92)

Komisjon on arvamusel, et kõnesoleva teatamata abi suhtes, mis kõik anti 2009. aasta jooksul, ei saa kohaldada otseselt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b, sest komisjon võttis vastu teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik”, mida kohaldatakse selle õigusnormi alusel alates 2008. aasta 17. detsembrist. Teatise punkti 4.2.2 alapunktiga h jäeti selle kohaldamisalast selgelt välja põllumajanduslikule esmatootmisele spetsialiseerunud ettevõtjad. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on raamprogrammid ja teatised, mida komisjon riigiabi valdkonnas vastu võtab, talle kohustuslikud tingimusel, et need ei kaldu kõrvale aluslepingus sätestatud õigusnormidest (33). Leides tookord teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” punkti 4.2.2 alapunktis h, et abikava (mille eesmärk on meenutatavasti õhutada juurdepääsu rahastamisele majandus- ja rahanduskriisi kontekstis) ei kohaldata ettevõtjatele, kes tegutsevad põllumajandusliku esmatootmise sektoris, leidis komisjon, et võttes arvesse tugevaid konkurentsimoonutusi, mis võivad selles sektoris toimuda, ei ole niisugune abi vajalik ega proportsionaalne aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses kuni selle sektori puhul vastu võetud konkreetsete normide ja lävede jõustumiseni (34). Komisjoni arvates kohaldatakse praegusel juhul ajavahemikul 17. detsembrist 2008 kuni 27. oktoobrini 2009 antud abi suhtes seega teatist niisugusena, nagu see kehtis tookord.

Kõnesoleva abi andmise hetkel kohaldatud suunised on ühenduse suunised riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013. Nagu ilmneb põhjendusest 91, hävitasid aga halvad ilmastikuolud praegusel juhul alla 30 % asjaomaste põllumajandustootjate tavalisest tootmismahust. Niisiis ei saa võtta seisukohta, et kõnesoleva hüvitusabi puhul järgiti suuniste asjakohaseid sätteid.

(93)

Nagu ilmneb põhjendusest 48, on Kreeka ametiasutused arvamusel, et teatamata abi suhtes kohaldatakse teatise punkti 7, sest seda abi maksti tootjatele pärast 2008. aasta 17. detsembrit.

Komisjon aga arvab, et teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” kohane võimalus käsitada abi põllumajandussektorile siseturuga kokkusobivana saab hõlmata üksnes sellist abi põllumajandussektoris, mida anti alates 2009. aasta 28. oktoobrist, mil jõustus teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” muudatus, millega nähti põllumajandusliku esmatootmise sektoris tegutsevatele ettevõtjatele ette siseturuga kokkusobiv piiratud abisumma.

(94)

Praegusel juhul tuleneb Kreeka ametiasutuste esitatud üksikasjalikest andmetest iga abi kohta, mida ELGA 2009. aastal maksis, et peaaegu kogu abi anti põllumajandustootjatele enne nimetatud kuupäeva, s.o 28. oktoobrit 2009. Nii et suurem osa abist anti 2009. aasta märtsist kuni juulini, üks osa abi anti 2009. aasta septembris.

(95)

Komisjon järeldab seega, et abi ei ole teatisega kooskõlas ning selle suhtes ei saa järelikult kohaldada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis b sätestatud erandit.

(96)

Komisjon nõustub siiski, et abi puhul, mida ELGA maksis põllumajandustootjatele nimetatud kuupäevast hilisematel kuupäevadel, s.o pärast 28. oktoobrit 2009 (väga vähe sellest abist anti ajavahemikul 2009. aasta detsembrist kuni 2010. aasta novembrini), võib kohaldada muudatusi, mis teatises põllumajandussektori puhul tehti.

(97)

Kõnesoleva abi puhul järgiti teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik” punktis 4.2.2 kehtestatud tingimusi. Ei järgitud siiski selle teatise punkti 4.2.2 alapunktis g ette nähtud tingimust, sest ELGA ei saanud asjaomastelt põllumajandusettevõtjatelt deklaratsiooni jooksval majandusaastal saadud muu vähese tähtsusega abi ja ühenduse ajutisel meetmel põhineva abi kohta. Komisjon peab siiski asjakohaseks Kreeka ametiasutuste argumenti, et praegusel juhul ei peaks see nõue kujutama endast formaalsust, sest Kreeka ei andnud põllumajandusettevõtjatele ajavahemikul 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2010 vähese tähtsusega abi ega abi teatise ajutise ühenduse riigiabi kohta alusel. Komisjon järeldab niisiis, et abi puhul, mille suhtes teatist kohaldatakse, järgiti selle teatise punktis 4.2.2 kehtestatud tingimusi ja selle suhtes võib teha aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis b sätestatud erandi.

(98)

Lisaks leiab komisjon, et ei ole võimatu, et ühe osa ehk 75 382 500 euro puhul nimetatud abist on täidetud kõik määruses (EÜ) nr 1535/2007 kehtestatud tingimused (vt põhjendused 51 ja 52).

(99)

Hüvitised suurusjärgus 386 986 648 eurot, mida ELGA 2008. aastal tootjatele maksis, rahastati ainult osaliselt põllumajandusettevõtjate tasutud spetsiaalsetest kohustuslikest maksetest, sest nende maksete summa oli 2008. aastal ainult 88 353 000 eurot. 2009. aastal makstud hüvitisi suurusjärgus 415 019 452 eurot ei rahastatud spetsiaalsetest kohustuslikest maksetest.

(100)

Nende kahe laenu puhul, mida ELGA pidi tootjatele hüvitiste maksmiseks võtma, tuleb tõdeda, et ELGA ei ole võimeline maksma tootjate spetsiaalsete kindlustusmaksete abil iga-aastast intressi ja tegema iga-aastaseid tagasimakseid kümne aasta jooksul – periood, mis on nende laenude tagastamiseks ette nähtud –, seda enam, et need maksed on mõeldud hüvitiste maksmiseks kahju eest, mida kantakse asjaomastel aastatel.

(101)

Kõigest eelnenust ilmneb, et hüvitisi, mida ELGA aastatel 2008 ja 2009 kohustusliku kindlustusskeemi raames maksis, ei saa pidada hüvitisteks, mida rahastati maksetest, mida tootjad spetsiaalse kindlustusmaksena tasusid. Sellel põhjusel järeldab komisjon, et hüvitised, mida ELGA põllumajandustootjatele 2008. ja 2009. aastal kohustusliku kindlustusskeemi raames maksis, kuuluvad aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse ja kujutavad endast riigiabi.

(102)

Komisjon leiab, et Kreeka Vabariik rikkus abi andes aluslepingu artikli 108 lõiget 3.

(103)

Hüvitusabi puhul, mida anti 2008. aastal spetsiaalse kohustusliku kindlustusskeemi raames, võtab komisjon järgmised seisukohad:

(104)

Hüvitusabi puhul, mida anti 2009. aastal ministrite otsuse alusel, võtab komisjon järgmised seisukohad:

a)

abisaajatelt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

otsuse täitmiseks juba võetud või kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagastada.