This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32012D0139
2012/139/EU: Council Decision of 24 January 2012 establishing whether effective action has been taken by Hungary in response to the Council recommendation of 7 July 2009
2012/139/EL: Nõukogu otsus, 24. jaanuar 2012 , millega tehakse kindlaks, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 7. juuli 2009 . aasta soovitusele
2012/139/EL: Nõukogu otsus, 24. jaanuar 2012 , millega tehakse kindlaks, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 7. juuli 2009 . aasta soovitusele
ELT L 66, 6.3.2012, p. 6–8
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
6.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 66/6 |
NÕUKOGU OTSUS,
24. jaanuar 2012,
millega tehakse kindlaks, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele
(2012/139/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 8,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist. |
(2) |
Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta, (1) mis võeti vastu, et soodustada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi viivitamatut korrigeerimist. |
(3) |
Komisjoni soovitusel otsustas nõukogu 5. juulil 2004 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt tehtud otsusega 2004/918/EÜ, (2) et Ungaril on ülemäärane eelarvepuudujääk (3). |
(4) |
Komisjoni soovitusel esitas nõukogu 5. juulil 2004 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt soovituse, milles paluti Ungari ametiasutustel võtta keskmise tähtajaga meetmeid, et vähendada eelarvepuudujääki 2008. aastaks alla 3 % SKPst. Nõukogu tegi 18. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt otsusega 2005/348/EÜ (4) kindlaks, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitusele. |
(5) |
Komisjoni soovitusel esitas nõukogu 8. märtsil 2005 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt uue soovituse, milles kinnitas 2008. aasta tähtaega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Pärast Ungari eelarve väljavaate olulist halvenemist tegi nõukogu 8. novembril 2005 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt otsusega 2005/843/EÜ (5) kindlaks, et Ungari ei olnud teist korda võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele. |
(6) |
Seepärast esitas nõukogu komisjoni soovitusel 10. oktoobril 2006 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt Ungarile kolmanda soovituse, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega 2009. aastani. Nõukogu oli 7. juulil 2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt esitatud soovituses seisukohal, et Ungari ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks 2006. aasta oktoobri soovitustele. Võttes arvesse tugevat majanduslangust majandus- ja finantskriisi raames, esitas nõukogu samas soovituses Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohase muudetud kolmanda soovituse. |
(7) |
Nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituses kutsuti Ungari ametiasutusi üles kõrvaldama ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2011. aastaks. Muu hulgas soovitati Ungaril i) piirata eelarveseisundi halvenemist 2009. aastal, tagades võetud ja teatavaks tehtud parandusmeetmete range rakendamise, et saavutada eemärk 3,9 % SKPst; ii) alates 2010. aastast rangelt rakendada vajalikke konsolideerimismeetmeid, et struktuurne puudujääk jätkuvalt väheneks ja valitsemissektori eelarve puudujääk hakkaks uuesti vähenema, toetudes suuremal määral struktuurimeetmetele, et tagada riigi rahanduse püsiv paranemine; iii) määrata kindlaks ja võtta õigeaegselt vastu konsolideerimismeetmed, mis on vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2011. aastaks; iv) tagada eelarve konsolideerimine 2010. ja 2011. aastal kokku 0,5 % SKPst; v) tagada valitsemissektori võla suhte kindel vähenemine. |
(8) |
Komisjon võttis 27. jaanuaril 2010 vastu teatise nõukogule, (6) milles järeldas, et kõnealusel ajal kättesaadava teabe põhjal oli Ungari võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele. Komisjon jõudis sellisele järeldusele, võttes eelkõige arvesse konsolideerimismeetmeid mahus 1,5 % SKPst, et saavutada 2009. aasta puudujäägieesmärk 3,9 % SKPst, pensioni- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi struktuurseid reforme, mis aitavad kaasa 2010. aasta puudujäägieesmärgi 3,8 % SKPst saavutamisele, ning edusamme seoses uue eelarveraamistiku rakendamisega, kuid samal ajal juhtis komisjon tähelepanu ka märkimisväärsetele riskidele. |
(9) |
Ungari esitas 15. detsembril 2011 nõukogule ja komisjonile 2011. aasta detsembri aruande meetmete kohta, mis on võetud vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt („ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames 2011. aasta detsembris esitatud eduaruanne”). Eelkõige kõnealuse eduaruande põhjal jõuti ajakohastatud hinnangus Ungari meetmete kohta, mis on võetud vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2011. aastaks, järgmistele järeldustele:
|
(10) |
Üldine järeldus on, et kuigi Ungari ametlikult järgib kontrollväärtuse 3 % SKPst saavutamist 2011. aastaks, ei põhine see ülemäärase eelarvepuudujäägi struktuursel ja jätkusuutlikul kõrvaldamisel. Eelarve ülejääk 2011. aastal tuleneb märkimisväärsetest ühekordsetest tuludest mahus rohkem kui 10 % SKPst, millega kaasneb struktuurse eelarveseisundi halvenemine 2010. ja 2011. aastal kokku 2,75 % SKPst, võrreldes soovitatud eelarveseisundi parandamisega kokku 0,5 % SKPst. Kuigi ametiasutused rakendavad 2012. aastal märkimisväärseid struktuurseid meetmeid, vähendades struktuurset puudujääki 2,6 protsendini SKPst, järgitakse kontrollväärtust 3 % SKPst taas vaid tänu ühekordsetele meetmetele mahus peaaegu 1 % SKPst. Eeldatavasti ületab 2013. aastal eelarvepuudujääk (3,25 % SKPst) taas puudujäägiläve 3 % SKPst, seda isegi pärast täiendavate meetmete arvessevõtmist, millest on teatatud pärast 2011. aasta sügisprognoosi. Suurem eelarvepuudujääk 2013. aastal tuleneb peamiselt asjaolust, et ajutised ühekordsed tulud kava kohaselt järk-järgult kaotatakse, kuid mitte kõiki kavandatud struktuurireforme ei ole piisavalt täpsustatud. Kokkuvõttes toetab see järeldust, et Ungari ametiasutuste reageering nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 ei ole olnud piisav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt esitatud nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele selles kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.
Brüssel, 24. jaanuar 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
M. VESTAGER
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
(2) ELT L 389, 30.12.2004, lk 27.
(3) Kõik Ungari ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on esitatud järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/index_en.htm.
(4) ELT L 110, 30.4.2005, lk 42.
(5) ELT L 314, 30.11.2005, lk 18.
(6) COM/2010/0010 final.