24.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/17

---

NÕUKOGU OTSUS 2012/33/ÜVJP,

23. jaanuar 2012,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 21. juulil 2003 vastu ühismeetme 2003/537/ÜVJP, (1) millega nimetati Marc OTTE Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja”) Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks.

(2)	Andreas REINICKE tuleks nimetada ELi eriesindajaks Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks alates 1. veebruarist 2012 kuni 30. juunini 2013.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Andreas REINICKE nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja”) Lähis-Ida rahuprotsessi (edaspidi „rahuprotsess”) jaoks alates 1. veebruarist 2012 kuni 30. juunini 2013. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal nii otsustab.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel seoses rahuprotsessiga.

2.   Kõnealused eesmärgid hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)	saavutada üldine rahu, mis põhineks asjakohastel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidel, Madridi põhimõtetel, teekaardil, pooltevahelistel varasematel kokkulepetel ja Araabia rahualgatusel;

b)

leida lahendus, mis põhineb kahe riigi olemasolul ning mis hõlmab Iisraeli ja demokraatlikku, terviklikku, elujõulist, rahumeelset ja suveräänset Palestiina riiki, mis eksisteerivad kõrvuti turvaliste ja tunnustatud piiride raames ning millel on normaalsed suhted naaberriikidega vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 242 (1967), 338 (1973), 1397 (2002) ja 1402 (2002) ning Madridi põhimõtetele;

c)	leida lahendus Iisraeli-Süüria ja Iisraeli-Liibanoni konfliktile;

d)	leida lahendus Jeruusalemma kui kahe riigi tulevase pealinna staatuse küsimusele ning õiglane, toimiv ja kokkuleppel põhinev lahendus Palestiina pagulaste probleemile;

e)

võtta järelmeetmeid seoses lõplikku staatust käsitleva kokkuleppe saavutamisele ja Palestiina riigi loomisele suunatud rahuprotsessiga, sealhulgas tugevdades Lähis-Ida neliku (edaspidi „nelik”) rolli teekaardi järelevalvajana, pidades eelkõige silmas teekaardi kohaselt mõlemale osapoolele pandud kohustuste täitmise üle järelevalve teostamist, ning püüdes kooskõlas rahvusvaheliste jõupingutustega saavutada kõikehõlmav araabia-iisraeli rahu.

3.   Kõnealused eesmärgid tuginevad liidu kohustusele teha koostööd rahvusvaheliste osalejate ja partneritega, eelkõige neliku raames, ning kasutada iga võimalust rahu edendamiseks ja kõigile piirkonnas elavatele inimestele inimväärse tuleviku tagamiseks.

4.   ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust piirkonnas, muu hulgas neliku raames.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	anda aktiivne ja tõhus liidu panus tegevustesse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli-Palestiina konflikti ning Iisraeli-Süüria ja Iisraeli-Liibanoni konfliktide lõplikule lahendamisele;

b)	hõlbustada ja säilitada tihedaid suhteid kõigi rahuprotsessis osalejatega, teiste piirkonna riikidega, neliku liikmetega ja teiste asjaomaste riikidega, samuti ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamisel;

c)	tagada liidu jätkuv kohalolek asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ning osaleda kriisiohjamises ning -ennetamises;

d)	jälgida ning toetada pooltevahelisi rahuläbirääkimisi ning esitada seoses nimetatud läbirääkimistega liidu nimel ettepanekuid;

e)	toetada taotluse korral poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

f)	pöörata erilist tähelepanu teguritele, mis mõjutavad rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet;

g)	võtta rahuprotsessi raames koos kokkulepetele alla kirjutanud pooltega konstruktiivseid meetmeid, et edendada demokraatia, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist;

h)

teha ettepanekuid liidu sekkumise kohta rahuprotsessi ning selle kohta, milline on parim viis viia ellu liidu algatusi ja käimasoleva rahuprotsessiga seotud liidu jõupingutusi (nt liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse), sealhulgas seoses liidu asjaomaste arendusprojektide poliitiliste aspektidega;

i)	teostada järelevalvet mõlema poole tegevuse üle teekaardi rakendamisel ja küsimustes, mis võivad kahjustada alalist staatust käsitlevate läbirääkimiste tulemust, et võimaldada nelikul paremini hinnata poolte kohustuste täitmist;

j)	anda neliku esindajana aru läbirääkimiste edenemisest ja kulgemisest ning liidu seisukohtade alusel ja koostöös neliku ülejäänud liikmetega aidata kaasa neliku esindajate kohtumiste ettevalmistamisele;

k)

aidata kaasa liidu inimõigustepoliitika (sh inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisele, sealhulgas jälgides arenguid ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi;

l)	aidata piirkonna arvamusliidritel paremini mõista liidu rolli.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses. Oma volituste ja eriülesannete kohapealseks täitmiseks pühendub ELi eriesindaja täielikult missioonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistusega.

4.   Oma missiooni käigus teeb ELi eriesindaja tihedat koostööd ELi esindusega Jeruusalemmas, liidu delegatsiooniga Tel Avivis ning piirkonna kõigi muude asjakohaste liidu delegatsioonidega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. veebruarist 2012 kuni 30. juunini 2013 on 1 300 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2012. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Selliste lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata tööle ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastavalt vajadusele vastuvõtva osapoole või vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusega 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse juhtnööride põhjal missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb missiooni piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt määratud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja esitab kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel aruandeid välisasjade nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja edendab üldist liidu poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ja vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate (sealhulgas ELi eriesindaja Vahemere lõunapiirkonnas) tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös liidu delegatsiooni juhiga Tel Avivis Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) ja Rafah’ piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhtidele poliitilisi suuniseid kohalikul tasandil. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vajaduse korral üksteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2012. aasta novembri lõppu eduaruande ja volituste lõppemisel täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 184, 23.7.2003, lk 45.

(2)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

---