6.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/9

(1)

2008. aasta lõpus jõudis komisjonini teave riigiabimeetmete kohta, mida Ungari kavatses võtta äriühingu Péti Nitrogénművek Zrt. (edaspidi „Nitrogénművek”) kasuks. Pärast mitmekordset teabevahetust algatas komisjon 2009. aasta 29. aprillil ametliku uurimismenetluse väidetavate riigiabimeetmete kohta.

(2)

Ungari esitas oma märkused komisjoni menetluse algatamise otsuse kohta 3. ja 17. augustil 2009. aastal.

(3)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas17. juulil 2009 (3). Oma märkused esitas neli huvitatud isikut: 18. augustil 2009 Nitrogénművek, kellele väidetavad riigiabimeetmed olid suunatud; 17. ja 18. augustil veel kaks huvitatud isikut, kes taotlesid, et nende isikut ei avalikustataks; ning 19. augustil 2009 äriühing ZAK S.A.

(4)

Komisjon edastas need märkused Ungarile 21. septembri 2009. aasta kirjaga. Ungari vastas kolmandate isikute märkustele 20. oktoobri 2009. aasta kirjas.

(5)

3. novembril 2009 esitas komisjon Ungari ametiasutustele täiendava teabenõude, millele Ungari vastas 4. detsembri 2009. aasta kirjas. Komisjoni talituste ja Ungari ametiasutuste vahel toimus 2010. aasta juunis täiendav mitteametlik teabevahetus elektroonilise kirjavahetuse vormis.

(6)

Nitrogénművek on väetist tootev äriühing, mis asub Pétfürdős, Veszprémi maakonnas (Ungari), mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abikõlblik piirkond. Äriühing on Ungari turul peamine väetisetootja ja Ungari turu peamine varustaja.

(7)

2008. aastal oli Nitrogénműveki aastakäive 64,8 miljardit Ungari forintit (ligikaudu 232 miljonit eurot), millest 74 % saadi Ungaris ja 26 % ekspordi tulemusena (peamiselt liidu turgudele). 2008. aastal oli äriühingul 508 töötajat. Äriühingu aktsiakapital moodustab 528 miljonit Ungari forintit (ligikaudu 1,92 miljonit eurot). 2008. aastal moodustas äriühingu omakapital 11 miljardit Ungari forintit (ligikaudu 40 miljonit eurot).

Tabel 1

Nitrogénműveki peamised finantsandmed

(8)

18. oktoobril 2008 peatas Nitrogénművek tootmistegevuse.

(9)

18. detsembril 2008 teatas Ungari valitsus, (4) et riik „päästab” Nitrogénműveki tootmise taasalustamise ja tegevuskulude rahastamise teel, et tagada väetise tootmise jätkamine Ungaris ja säilitada töökohad.

(10)

20. detsembril 2008 kiitis valitsus heaks kaks eraldi riigigarantiid, (5) millega tagati laenud, mida andis 100 % riigi omandis olev Magyar Fejlesztési Bank Zrt. (edaspidi „MFB”). Mõlemad garantiid anti tagatud summa 2 % vastava ettemakstava ühekordse tasu eest.

(11)

26. jaanuaril 2009. aastal sõlmisid MFB ja Nitrogénművek kaks riigigarantiiga tagatud laenulepingut:

Tabel 2

Nitrogénműveki kasuks võetud riiklike meetmete kokkuvõte

(12)

Nitrogénművek alustas tootmist taas 26. veebruaril 2009.

(13)

29. aprilli 2009. aasta menetluse algatamise otsuses püstitas komisjon küsimuse, kas Nitrogénművek on raskustes olev äriühing raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (10) (edaspidi „ühenduse suunised”) tähenduses, ja kui ta seda on, siis kas ta oleks turutingimustel saanud samasugust laenu kui see, mida pakkusid Ungari ametiasutused. Komisjoni esialgne seisukoht oli, et äriühingu kasuks võetud järgnevalt kirjeldatud meetmed kujutavad endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi, kuna näib, et neid anti intressimääraga, mis jääb alla turu intressimäära:

(14)

Veel arvas komisjon, et investeerimislaenu tagav 100 % riigigarantii kujutab endast MFB-le antud riigiabi, kuna sellega tagatakse olemasolevat laenu.

(15)

Üldiselt on Ungari seisukohal, et meetmed ei kujuta endast riigiabi, kuna need vastasid turutingimustele ja seega ei andnud abisaajale eelisseisundit. Ungari ei vaidlusta riigiabi muude kumulatiivsete tingimuste olemasolu: riigiressursside üleandmist, valikulisust, konkurentsi moonutamist ja mõju kaubandusele.

(16)

Ungari väidab eelkõige, et Nitrogénművek ei ole ühenduse suuniste tähenduses vaadeldav raskustes oleva äriühinguna. Ungari ametiasutused väidavad, et äriühing oli kasumlik ja 2008. aastal olid tema kaubanduslikud väljavaated head. Ungari arvates võis äriühingu krediidivõimet meetmete võtmise ajal „rahuldavaks” pidada, mis vastab komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (11) (edaspidi „komisjoni teatis”) sätestatud BB-reitingukategooriale.

(17)

Seoses äriühingu tootmistegevuse peatamisega 2008. aasta sügisel märkisid Ungari ametiasutused, et väetisesektorile on üldiselt omane hooajalisus. Peale selle vähenes majanduskriisi tõttu nõudlus. Äriühing otsustas tootmise peatada kõrgete maagaasihindade (maagaas on väetise tootmisel üks peamisi kuluartikleid ning oodata oli hindade langemist) ja kogunenud suurte varude tõttu. Ungari märgib veel, et selline tootmise peatamine ei olnud Euroopa turul haruldane; nimetatud ajavahemikus peatasid tootmise või piirasid seda paljud tehased.

(18)

Seoses makstud intresside ja garantiitasudega väidab Ungari, et need vastavad turutingimustele: i) B-laenu puhul ei kujuta need endast komisjoni teatise kohaselt toetust ja ii) A-laenu puhul oli intressimäär madalam komisjoni teatise kohasest turutingimustele vastavast määrast, kuid võttes arvesse tagatiste suurt väärtust, võib seda ikkagi pidada turutingimustele vastavaks. Ungari väidab ka, et 2008. aasta esimeses pooles sõlmisid äriühing ja kommertspangad sarnastel tingimustel mitu laenu- ja krediidilepingut, mis – Ungari arvates – näitavad seda, et A- ja B-laenu maksumus ja tingimused ei kujutanud endast eelist võrreldes turutingimustel antava rahastamisega.

(19)

Komisjon sai menetluse algatamise otsuse kohta märkusi äriühingu kolmelt konkurendilt (12). Kõik kolm isikut toetasid komisjoni uurimismenetlust ja olid seisukohal, et laenud kujutavad endast riigiabi.

(20)

Ka abisaaja esitas märkused, milles väitis, et meetmed ei kujuta endast ebaseaduslikku riigiabi. Abisaaja ja Ungari ametiasutuste väited suures osas kattuvad.

(21)

Huvitatud isikute märkustele vastates lükkab Ungari ümber kolmandate isikute väited ja jääb seisukohale, et Nitrogénművek ei saanud riigiabi.

(22)

Et teha kindlaks, kas meede kujutab endast riigiabi, peab komisjon hindama, kas vaidlustatud meede vastab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kõnealuses artiklis on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud äriühinguid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(23)

Kõnealust sätet arvesse võttes uurib komisjon järgnevalt seda, kas Nitrogénműveki kasuks võetud vaidlustatud meetmed kujutavad endast riigiabi.

(24)

Pärast meetmete võtmist on MFB tegevust käsitlevad eeskirjad muutunud. Hinnang põhineb kõnealuste laenulepingute sõlmimise ajal kehtinud õiguslikul olukorral.

(25)

MFB on riigile kuuluv spetsialiseerunud rahandusasutus, mis asutati (selleks ettenähtud) õigusaktiga ja mille tööd meetmete võtmise ajal reguleeris samuti nimetatud õigusakt (13) (edaspidi „MFB-seadus”). Selle seaduse järgi täidab pank kindlaksmääratud avaliku huvi eesmärke, tema peamine ülesanne on stimuleerida majanduse arengut ning aidata tõhusalt kaasa valitsuse majandus- ja arengupoliitika täitmisele. Teatavat osa kommertspankade suhtes kehtivaid usaldatavusnormatiive ei saa MFB suhtes kohaldada, kuna MFB suhtes kehtivad MFB-seaduses sätestatud spetsiaalsed usaldatavusnormatiivid.

(26)

MFB 60 miljardi Ungari forinti suurune aktsiakapital kuulub 100 % Ungari riigile, aktsiaid ei saa MFB-seaduse kohaselt võõrandada. Osa MFB kohustusi kaetakse riigieelarvest; eelarveseaduses on sätestatud MFB antava laenu maksimaalne summa, samuti summad, mida ta tagada võib. Peale selle lähevad kõik väljamakstud dividendid tagasi riigieelarvesse. Sellest tulenevalt jõudis komisjon järeldusele, et MFB antud laenud hõlmavad riigi vahendeid.

(27)

Riigi omandiõigust rakendab asjaomane minister. MFB annab igal aastal ministrile oma tegevuse kohta aru; ka audiitori määrab ametisse minister. Ka juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmed ja esimehe, samuti tegevjuhi määrab ametisse ja vabastab sealt vastava valdkonna minister.

(28)

Kuigi asutuse riiklik juhtimine ei muuda selle kõiki menetlusi automaatselt riigiga seostatavaks, (14) on kõnealusel juhul olemas Euroopa Kohtu poolt kindlaks määratud tingimused, (15) mille põhjal saab järeldada, et MFB tegevus on seostatav riigiga. MFB järgib avaliku huvi eesmärki, tema õiguslikku seisundit reguleerib eraldi õigusakt, asutus on osaliselt vabastatud finantsjärelevalve eeskirjade täitmisest ja ametiasutustel on tugev kontroll juhatuse üle. Eelkõige seepärast võib meetmete võtmist käsitleva otsuse asjaolude põhjal (valitsuse dekreet, mis käsitleb konkreetselt MFB laenude eest antud garantiid ja milles on sätestatud, et vastutasuks võib MFB määrata Nitrogénműveki juhatusse kaks liiget ning valitsuse pressiesindaja eelnev teade meetmete võtmise kohta) pidada Ungari ametiasutusi meetmete võtmisel osalenuks.

(29)

Eelneva põhjal on komisjon seisukohal, et MFB meetmed on riigiga seostatavad.

(30)

Kuna laenud ise on otseselt seostatavad riigiga, ei suurenda peale selle antud riigigarantii riigi finantskoormust ega Nitrogénműveki eelisseisundit. Seepärast tundub olevat põhjendatud kõnealuste laenude ja garantiide käsitamine otseselt riigi antud laenudena (Nitrogénműveki kulud moodustavad laenuintress ja garantiitasu).

(31)

Sellest tulenevalt hinnatakse riigiabi lähtuvalt laenude suhtes kohaldatavast komisjoni teatisest.

(32)

Ungari jääb seisukohale, et Nitrogénművekit ei saanud meetmete võtmise ajal pidada raskustes olevaks äriühinguks ühenduse suuniste tähenduses. Seoses äriühingu tootmistegevuse peatamisega oktoobris 2008 väitsid Ungari ametiasutused, et see oli strateegiline ja hooajaline otsus ning et sügisel 2008 peatasid tootmise veel mitu teistki turuosalist. Ungari väidab, et äriühingule omistati sel ajal õigesti BB-kategooria.

(33)

Komisjon väidab, et vaatamata ilmsetele likviidsusprobleemidele, mida kinnitavad ka Ungari esitatud tõendid, oli äriühingu omakapital suurem kui aktsiakapital, äriühing ei vastanud Ungari õiguse kohastele kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kriteeriumidele ja kogu 2008. aastal olid olemas nii põhitegevustulu kui ka puhaskasum. Seega näib, et ühenduse suuniste punktides 9–11 sätestatud tingimused ei olnud täidetud.

(34)

Uurimise tulemusena (äriühingu 2008. aasta aastaaruandest) selgus aga, et Nitrogénművekil oli riigi vahendeid tootmise taaskäivitamise jaoks vaja. 2008. aasta aastaaruandes rõhutatakse: „Aasta [2008] teises pooles maailmas välja kujunenud finants- ja majanduskriis tabas ka äriühingut. Väetisetooteid kasutavatel põllumajandusettevõtjatel tekkisid rahalised raskused, seetõttu kahanes äriühingu toodete müümine miinimumini. Finants- ja majanduslikel põhjustel peatas äriühing alates 18. oktoobrist 2008 töö oma tootmisüksustes. Tootmise taaskäivitamise huvides alustas äriühingu omanik läbirääkimisi valitsuse esindajatega. Nende läbirääkimiste tulemusena […] andis valitsus riigigarantii […], et tagada Ungari varustatus lämmastikväetistega.” (16). Aastaaruande põhjal võib järeldada ka seda, et käibevahendite finantseerimise laen oli vajalik tootmise taaskäivitamiseks ning et selle summa üht osa kasutati 31. detsembril 2008 maksmisele kuuluvate täitmata võlakohustuste katmiseks varustajate ees (17).

(35)

Komisjoni arvates ei saa sellist äriühingut, mis peatas tootmise ega suutnud seda ilma riigi abita taaskäivitada, sõltumata tootmise peatamise algpõhjustest pidada terveks ja elujõuliseks äriühinguks. Aastaaruande põhjal on selge, et äriühingul oli tõsiseid raskusi likviidsusega ja et riigi sekkumine oli rahastamise saamisel väga oluline.

(36)

Seoses äriühingu krediidivõimega kahtleb komisjon, kas väidetav BB-kategooria kajastas Nitrogénműveki tegelikku finantsolukorda meetmete võtmise ajal. Esiteks märgib komisjon, et Ungari ei esitanud sõltumatu hindamis- või rahandusasutuse koostatud hinnangut. Väidatava BB-kategooria omistas MFB, kes käitus nimetatud meetmete seisukohast riigi vahendi (valitsuse otsuse kohaselt), mitte põhjendatud majanduslikku hinnangut anda püüdva sõltumatu rahandusasutusena. Juba selle pärast on kategooria väärtus küsitav. Teiseks ei edastanud Ungari mingit teavet selle kohata, millist meetodit MFB kasutas ja millisel teabel põhines järeldus, et äriühingu finantsolukord on stabiilne. Kolmandaks, võttes arvesse, et Nitrogénművek oli meetmete võtmise ajal tootmise peatanud ja selgelt kiiret rahastamist vajav äriühing, kes ei oleks ilma rahastamiseta suutnud tootmist taaskäivitada (vt üksikasju eelnevatest põhjendustest 34 ja 35), ei ole tõenäoline, et finantsolukord oleks võinud olla „rahuldav”. Arvestades eelnevat ja sõltumata äriühingu minevikutulemustest, ei saa komisjoni arvates väidetavat BB-kategooriat kasutada selle hindamisel, kas meetmed kujutavad endast komisjoni teatise kohaselt riigiabi.

(37)

Sellest lähtuvalt ei saa äriühingut komisjoni arvates pidada stabiilses finantsolukorras olevaks äriühinguks. Esitatud materjalide põhjal selgub üheselt, et äriühingul olid tõsised likviidsusprobleemid ja ta ei olnud võimeline tootmist taaskäivitama (vt põhjendused 34 ja 35). Seega võib äriühingut pidada halvas finantsolukorras olevaks, mis vastab komisjoni teatises sätestatud kõige madalamale kategooriale (CCC-kategooria).

(38)

Tagatiseks antud vahendite seas on Nitrogénműveki mitme tootmisüksuse kinnisvara, hooned ja seadmed (18).

(39)

Hüpoteegiga koormatud vahendite väärtuse kohta esitas Ungari ettevõtja […] (19) poolt 2008. aastal koostatud hinnangu. Selle hinnangu kohaselt oli hüpoteegiga koormatud vahendite turuväärtus ligikaudu […] miljonit eurot, tegelik likvideerimisväärtus ligikaudu […] miljonit eurot. MFB arvestuste kohaselt oli vahendite riskiteguriga koormatud likvideerimisväärtus ligikaudu […] miljonit eurot.

(40)

Pidades silmas seda, et kahe vaadeldava laenu koguväärtus oli 88 miljonit eurot (st kõige leebema hinnangu korral moodustab tagatiste väärtus laenude väärtusest [enam kui 70] %), on tehingutel komisjoni arvates suur tagatis. Kuigi A-laenu tagatiseks olev hüpoteek on teise järjekohaga, saab tehingutest tuleneda võivad võimalikud nõuded rahuldada B-laenu nõuete järel.

(41)

See asjaolu, et tagatised olid antud MFB-le, mitte otse riigile, ei ole oluline. Kui käendaja peab käenduse jõustumise tõttu tasuma nõuded, siis Ungari õiguse kohaselt (20) lähevad kõik laenuga seotud õigused talle üle. Seepärast, kui Nitrogénművek ei maksa laene tagasi, ja MFB realiseerib garantii, võib riik laenulepingu käendamise tõttu nõuded rahuldada.

(42)

Peale selle oli riigil B-laenu puhul õigus nimetada äriühingu juhatusse kaks liiget, kellel on vetoõigus dividendide väljamaksmise, kolmandatele isikutele täiendavate tagatiste andmise ja 100 miljonit Ungari forintit ületavate laenude võtmise otsuste suhtes.

(43)

Neid tegureid arvestades on komisjon arvamusel, et komisjoni teatise seisukohast on mõlemal tehingul suur tagatis.

(44)

Ungari edastab esitatud materjalide seas ka mitu väidetavalt „võrreldavat” kommertspankade ja Nitrogénműveki vahel sõlmitud laenulepingut, et tõendada riigi võetud meetmetega seotud tasude kokkusobivust turuga.

(45)

Need näited aga ei ole võrreldavad, seepärast ei saa neid käesoleva hinnangu puhul arvesse võtta. Esiteks on suurem osa lepinguid sõlmitud väiksema summa ja arvelduskrediidi limiidi peale (21). Teiseks on pankade intressimäärad kõrgemad kui vaadeldavatel laenudel (22). Viimane ja kõige olulisem aspekt on see, et laenud anti enne majanduskriisi, peamiselt 2008. aasta esimeses pooles. Sel ajal valitsenud majandustingimused ei ole võrreldavad 2008. aasta detsembri ja 2009. aasta jaanuariga, mil finantskriis oli sügavaim.

(46)

Selle kindlaks määramiseks, kas laen sisaldab riigiabielementi ja kui, siis millises ulatuses, kasutab komisjon oma teatises turuintressimäärasid asendavaid väärtusi. Komisjoni teatise kohaselt tuleb baasmäära suhtes krediidireitingust ja antud tagatistest sõltuvalt kohaldada erinevaid marginaale.

(47)

Hindamisel asjakohase kuupäeva puhul tuleb, silmas pidades seda, et poolte suhtes lõplikult siduvad õiguslikud toimingud (st laenulepingud) sõlmiti 26. jaanuaril 2009, võrrelda sel päeval kehtivat viitemäära (baasmäär pluss asjakohane marginaal) rahastamispaketi eest tegelikult tasutavaga.

(48)

Kohaldatava marginaali puhul arvab komisjon eelnevalt üksikasjalikult kirjeldatu põhjal, et Nitrogénművek kuulus viitemääratabeli kõige alumisse kategooriasse ja et tehingutel oli suur tagatis. Selle põhjal võib soovituslikuks turuintressimääraks pidada baasmäära, millele on lisatud marginaal 400 baaspunkti.

(49)

A-laenu (eurodes) tegelik kogumaksumus oli 26. jaanuaril 2009 4,362 % (23). Sellega võrreldes oli nimetatud päeval soovituslik viitemäär 8,99 % (24). A-laenu kogumaksumus jäi seega soovituslikust intressimäärast allapoole, seepärast annab meede äriühingule eelise.

(50)

B-laenu (Ungari forintites) tegelik kogumaksumus oli 12,44 % (25). Sellega võrreldes oli nimetatud päeval asjaomane viitemäär 14,01 % (26). B-laenu kogumaksumus jäi seega soovituslikust intressimäärast allapoole, seepärast annab meede äriühingule eelise.

(51)

Nagu eelnevalt demonstreeritud, rahastati meetmed riigi vahenditest ja need on seostatavad riigiga.

(52)

Nitrogénművek sai juurdepääsu rahastamisele soodsamatel tingimustel kui need, mis turul valitsesid. Seega annavad meetmed äriühingule eelisseisundi.

(53)

Peale selle on eelis valikuline, kuna meetmeid võeti vaid seoses Nitrogénművekiga.

(54)

Sellised valikulised meetmed moonutavad tõenäoliselt konkurentsi, kuna annavad äriühingule eelise konkurentide ees; peale selle on liikmesriikidevaheline väetisekaubandus hästi toimiv.

(55)

Seega on A- ja B-laen vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 107 lõikele 1 riigiabi.

(56)

Menetluse algatamise otsuses arvas komisjon, et A-laenu 100 % garantii võib olla MFB-le antud riigiabi, kuna vastuolulise teabe põhjal võib järeldada, et investeerimislaenu puhul oli tegu juba olemasoleva laenuga (sellisel juhul saaks hilisemat garantii andmist pidada pangale antud riigiabiks, kuna see parandab laenu tagasisaamise võimalusi). Uurimise käigus aga selgus, et A-laen on uus laen, mille lepingule kirjutati alla 26. jaanuaril 2009, seega ei olnud 100 % riigigarantii MFB-le antud riigiabi.

(57)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud erandid üldreeglist, mille kohaselt riigiabi ei ole vastavalt artikli 107 lõikele 1 kokkusobiv siseturuga.

(58)

Järgnevalt hindab komisjon meetme kokkusobivust vastavalt nimetatud eranditele. Juba eelnevalt tuleks aga märkida, et Ungari ametiasutused ei esitanud ühtegi väidet meetme kokkusobivuse kohta siseturuga.

(59)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 sätestatud erandid käesoleval juhul ei kehti, sest meede ei ole sotsiaalabi, abi ei antud üksiktarbijatele, selle eesmärk ei ole loodusõnnetuste või erakordsete sündmuste tekitatud kahju korvamine ja tegemist ei ole Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antava abiga.

(60)

Täiendavad erandid on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3. Järgnevalt hindab komisjon esmalt meetmete kokkusobivust artikli 107 lõike 3 punktidega a, c ja d, seejärel artikli 107 lõike 3 punktiga b.

(61)

Artikli 107 lõikes 3 on sätestatud, et „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus” võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Ühinemise ajal peeti selliseks piirkonnaks kogu Ungari territooriumi ja enamik riigi piirkondadest on siiani abikõlblikud (27).

(62)

Abistatavatele piirkondadele antava riigiabi kokkusobivust reguleerivad komisjoni regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (edaspidi „regionaalabi suunised”) (28). Kõnealused meetmed ei vasta aga regionaalabi suunistele. Investeerimislaen anti sellise investeeringu jaoks, mis oli tehtud juba varem, (29) mistõttu puudub regionaalabi suunistel nõutav stimuleeriv mõju. Seoses võimaliku tegevusabiga ei soodusta abi ühegi tegevuse või majanduspiirkonna arengut ja see ei ole ajaliselt piiratud, järk-järgult vähenev ega proportsionaalne määral, mis oleks vajalik konkreetse majandusliku mahajäämuse kõrvaldamiseks (30).

(63)

Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et kõnealuse abi suhtes ei saa kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erandit.

(64)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c on kuulutatud kokkusobivaks abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Komisjon on koostanud hulga suuniseid ja teatisi, milles selgitatakse, kuidas kohaldada kõnealuses artiklis sätestatud erandit.

(65)

Seoses ühenduse suunistega märgib komisjon, et ilmselt ei ole abi kokkusobivuse tingimused täidetud (sõltumata sellest, kas äriühing suuniste põhjal abikõlblik oli). Päästmisabi ei olnud piiratud minimaalselt vajalikuga, sest kestis kauem kui kuus kuud; Ungari ametiasutused ei tõendanud ka, kas meetmed võeti suurte sotsiaalsete probleemide tõttu ja kas nende soovimatu mõju ulatub teistesse liikmesriikidesse. Ümberkorraldusabiga seoses ei saa komisjon struktuuri ümberkorralduskava puudumisel hinnata, kas toetus taastaks pikaajalise elujõulisuse, oleks minimaalne ja kas ülemäärast konkurentsimoonutust saaks vältida.

(66)

Komisjon väidab seepärast, et meetmed ei ole päästmis- või ümberkorraldusabina kokkusobivad.

(67)

Komisjoni arvates ei ole käesoleval juhul kohaldatav ükski artikli 107 lõike 3 punkti c põhjal koostatud muudes suunistes ja teatistes sätestatud erand.

(68)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis d on sätestatud, et abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Käesoleval juhul see ei pea ilmselgelt paika.

(69)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b on sätestatud, et „abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks” võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

(70)

Komisjon märgib, et kõnealuse abi eesmärk ei olnud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimine.

(71)

Mitme liikmesriigi majanduses tekkinud suure segaduse likvideerimiseks võttis komisjon vastu teatise „Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks” (31) (edaspidi „ajutine raamistik”).

(72)

Komisjon on Ungari ametiasutuste esitatud finantsandmete (32) põhjal seisukohal, et äriühing ei olnud enne ülemaailmset finants- ja majanduskriisi raskustes. Eelkõige, nagu osutatud eelnevas põhjenduses 33, oli äriühingu omakapital suurem kui aktsiakapital, äriühing ei vastanud Ungari õiguse kohastele kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kriteeriumidele ja kogu 2008. aastal olid olemas nii põhitegevustulu kui ka puhaskasum. Tootmise peatamise põhjustanud probleemid tekkisid pärast kriisi. Komisjon on seisukohal, et 1. juulil 2008 ei olnud Nitrogénművek raskustes olev äriühing ühenduse suuniste tähenduses. Seepärast oli ta ajutise raamistiku põhjal abikõlblik.

(73)

Meetmed aga ei vasta ajutise raamistiku punktile 4.2 kui „siseturuga kokkusobiv piiratud summas antav abi”, seda abi ei antud abiprogrammi vormis ja tundub, et abisumma on suurem kui 500 000 eurot. Peale selle, ka siis kui garantiisid eraldi vaadelda, ei vasta need garantiidena antava abina ajutise raamistiku punktile 4.3, kuna garantiitasud (33) on väiksemad kui ajutise raamistiku kohaselt kohaldatavad tasud („safe harbour” (34) preemiad). Ungari aga ei tõendanud rendikuludega seotud kriteeriumi täitmist. Rahastamispakett ei ole keskkonnahoidlike toodete tootmiseks antud abi (punkt 4.5) ega ka riskikapital (punkt 4.6).

(74)

Ajutise raamistiku punktis 4.4 osutatud subsideeritud intressimäärana antav abi on kohaldatav 31. detsembrini 2010 sõlmitud mis tahes kestusega laenulepingute suhtes (35). Vaadeldavate meetmete suhtes sõlmiti lepingud pärast ajutise raamistiku jõustumist ja enne 31. detsembrit 2010, seega on need abikõlblikud.

(75)

Komisjon märgib siiski, et meetmete tegelik maksumus on väiksem kui ajutise raamistiku põhjal kokkusobivaks peetav minimaalne intressimäär.

(76)

Asjaomase sätte põhjal „on komisjon nõus, kui riigi või eralaene antakse intressimääraga, mis on vähemalt võrdne keskpanga üleööintressi määraga, millele lisatakse preemia, mis on võrdne üheaastase keskmise pankadevahelise määra ja ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 30. juunini 2008 kehtinud keskpanga üleööintressi keskmise määra vahega, millele omakorda lisatakse laenusaaja riskiprofiilile vastav krediidiriski garantiipreemia, nagu on ette nähtud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta”.

(77)

Eurodes saadud laenu (A-laenu) puhul vastab 1. jaanuari 2007 ja 30. juuni 2008 vahelise perioodi aastase keskmise pankadevahelise intressi ja keskpanga keskmise päevaintressi vahe 64 baaspunktile. Peale selle oli Euroopa Keskpanga päevaintress (EONIA) 26. jaanuaril 2009 (36) 1,228 %. Võttes arvesse abisaaja kategooriat ja meetme tagatist (vt eelnev põhjendus 48), tuleb selle baasi suhtes kohaldada 400 baaspunkti suurust marginaali. Nii oleks ajutise raamistikuga lubatud subsideeritud intressimäär 5,686 %. Meetme tegelik maksumus (4,362 %) on väiksem kui nimetatud intressimäär.

(78)

Ungari forintides saadud laenu (B-laenu) puhul kinnitasid Ungari ametiasutused seoses juhtumiga nr N 78/09, (37) et 1. jaanuari 2007 ja 30. juuni 2008 vahelise perioodi aastase keskmise pankadevahelise intressi ja keskpanga keskmise päevaintressi vahe vastab 26 baaspunktile. Peale selle oli Ungari keskpanga päevaintress 26. jaanuaril 2009 (38) 9,14 %. Võttes arvesse abisaaja kategooriat ja meetme tagatist, tuleb selle baasi suhtes kohaldada 400 baaspunkti suurust marginaali. Nii oleks ajutise raamistikuga lubatud subsideeritud intressimäär 13,40 %. Meetme tegelik maksumus (12,44 %) on väiksem kui nimetatud intressimäär.

(79)

Eelneva põhjal väidab komisjon, et A- ja B-laen sobivad subsideeritud laenuna ajutise raamistiku põhjal teataval määral kokku.

(80)

Seepärast tunnistab komisjon kokkusobimatuks tehingute tegeliku maksumuse ja subsideeritud intressimäära vahelise erinevuse; subsideeritud intressimäära ja soovitusliku turuintressimäära vahe on ajutise raamistiku põhjal kokkusobiv.

(81)

ELi toimimise lepingu ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib komisjon juhul, kui ta leiab, et abi ei ole siseturuga kokkusobiv, otsustada, et asjaomane riik peab sellise abi andmise lõpetama või seda muutma (39). Kohtupraktika põhjal võib veel väita, et riigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada eelnev olukord (40). Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelistest, mis tal turul konkurentide ees oli, ja on taastatud abi andmisele eelnenud olukord (41).

(82)

Kõnealusest kohtupraktikast tulenevalt on nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (42) artiklis 14 sätestatud: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada”.

(83)

Seega võttes arvesse, et kõnealust meedet tuleb käsitada ebaseadusliku ja osaliselt kokkusobimatu abina, tuleb kokkusobimatu osa tagasi nõuda, et taastada enne abi andmist valitsenud turuolukord. Seetõttu nõutakse summa tagasi alates kuupäevast, mil abisaaja sai eelise, st alates ajast, mil abi läks abisaaja käsutusse, ja samuti tuleb abisaajal maksta intressi kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni.

(84)

Võttes arvesse eelnevat osa X.5, tuleb välja arvutada meetmete siseturuga kokkusobimatu osa, ajutise raamistiku kohase kokkusobiva subsideeritud intressimäära ja rahastamise täieliku tegeliku maksumuse (st intressimäär pluss garantiitasu) vahe.

(85)

Tagasimakstava täpse summa peavad välja arvutama Ungari ametiasutused.

(86)

Eelneva põhjal järeldab komisjon, et Nitrogénművekile antud A- ja B-laen on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(87)

Komisjon väidab ka, et A- ja B-laen on subsideeritud laenuna ajutise raamistiku põhjal siseturuga kokkusobivad. Nimelt on subsideeritud intressimäära ja soovitusliku turuintressimäära vahe ajutise raamistiku põhjal kokkusobiv. Seevastu meetmete tegeliku maksumuse ja subsideeritud intressimäära vahe on siseturuga kokkusobimatud.

(88)

Võttes arvesse, et A- ja B-laenu tuleb käsitada ebaseadusliku ja osaliselt kokkusobimatu abina, tuleb kokkusobimatu osa tagasi nõuda, et taastada enne abi andmist valitsenud turuolukord.

(89)

Tagasimakstava täpse summa peavad välja arvutama Ungari ametiasutused. Summa tuleb välja arvutada meetmete siseturuga kokkusobimatu osa ajutise raamistiku kohase kokkusobiva subsideeritud intressimäära ja rahastamise täieliku tegeliku maksumuse (st intressimäär pluss garantiitasu) vahena.

(90)

Komisjon järeldab veel, et A-laenule antud 100 % garantii ei ole ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt käsitatav MFB-le antud riigiabina.

a)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja tagasimaksmise intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagastada.