1.

Vastavalt põhiõigusaktile peavad kulud, selleks et olla abikõlblikud:

2.

Mitmeaastaste meetmete korral põhiõigusakti artikli 13 lõike 6 mõistes loetakse käesolevaid abikõlblikkuse eeskirju kehtivaks vaid projektide suhtes, mis on osaks meetmest, mida kaasrahastatakse aastaprogrammi raames.

3.

Fondist toetust saavaid projekte ei rahastata muudest ühenduse eelarveallikatest. Fondist toetust saavaid projekte peab kaasrahastama avalik või erasektor.

1.

Projektid, mida fondist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud. Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad, sealhulgas sissetulekud, kulusid, vähendatakse fondi eraldisi vastavalt sellele. Kõik projekti tuluallikad peavad olema kantud lõpliku abisaaja raamatupidamisse või maksudokumentidesse ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

2.

Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile fondist, avaliku või erasektori tehtud rahalistest panustest, sealhulgas lõpliku abisaaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud sissetulekutest. Käesolevates reeglites hõlmab mõiste „tulud” punktis I.4 kirjeldatud projekti abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuste osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid tulusid.

3.

Mittetulunduslikkuse põhimõtte rakendamisest tulenev käesoleva otsuse artikli 12 lõikes c nimetatud ühenduse toetus saadakse, kui „abikõlblikest kogukuludest” lahutatakse „kolmandate poolte panused” ja „projekti käigus saadud sissetulekud”.

1.

Projektiga seotud kulud tuleb kanda ja vastavad maksed (välja arvatud amortisatsiooni eest) teha pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses osutatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkusperiood kestab kuni N (2) + 2 aasta 30. juunini, mis tähendab, et projektiga seotud kulud tuleb kanda enne nimetatud kuupäeva.

2.

Lõikes 1 esitatud abikõlblikkusperioodi osas tehakse erand:

1.

Kulud peavad vastama lõpliku abisaaja tehtud maksetele. Need peavad olema vormistatud finants(sularaha)-tehingutena, välja arvatud amortisatsioon.

2.

Reeglina peavad kulud olema tõendatud ametlike arvetega. Kui see ei ole võimalik, peavad kulud olema tõendatud raamatupidamisdokumentidega või samaväärset tõendusväärtust omavate dokumentidega.

3.

Kulud peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad. Eelkõige peavad need olema:

4.

Vajaduse korral on lõplikud abisaajad kohustatud säilitama projektis osalevate partnerite projektiga seotud tulusid ja kulusid tõendavate raamatupidamisdokumentide tõestatud koopiaid.

5.

Lõigetes 2–4 nimetatud dokumentide säilitamine ja töötlemine peab vastama siseriiklikele andmekaitsealastele õigusaktidele.

1.

Põhiõigusakti artiklis 4 kirjeldatud meetmetega seotud kulud peavad

2.

Projektides osalevad partnerid, kes on registreeritud ja asutatud kolmandates riikides, võivad projektides osaleda mittekulupõhiselt, välja arvatud rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid, mis on loodud valitsustevahelise kokkuleppe alusel, ja nende organisatsioonide asutatud spetsialiseeritud asutused, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ning Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon.

1.

Projekti kaasatud isikute tööjõukulud, mis hõlmavad reaalset palka, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid kohustuslikke kulusid, on abikõlblikud tingimusel, et need ei ületa abisaaja tavapärasest töötasupoliitikast tulenevaid tasumäärasid.

2.

Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad tööjõukuludega kaasneda eraldised, mis hõlmavad tasustamisega seotud kohustusi või töötasuga kaasnevaid rahalisi õigusi.

3.

Vastavad avalik-õiguslike asutuste palgakulud loetakse abikõlblikeks ainult niivõrd, kuivõrd need on seotud sellise tegevusega kaasnenud kuludega, mida vastav avalik-õiguslik asutus poleks ilma asjaomase meetmeta ette võtnud; sellised töötajad lähetatakse või suunatakse projekti rakendamisele lõpliku abisaaja kirjaliku otsusega.

4.

Tööjõukulud tuuakse üksikasjalikult ära eelarveprojektis, märkides ametikohad ja töötajate arvu.

1.

Sõidu- ja lähetuskulud on abikõlblikud otseste kuludena töötajatele või isikutele, kes osalevad projekti meetmetes ning kelle reisimine on vajalik projekti rakendamise seisukohast. Sõidukulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

2.

Nende hüvitamise määrad põhinevad kõige odavamal ühistranspordiliigil; lennutransporti võib üldjuhul kasutada üksnes reisideks, mis ületavad 800 km (edasi-tagasi) või kui lennureis on põhjendatud sihtkoha geograafilise asukohaga. Kui kasutatakse isiklikku autot, hüvitatakse see tavaliselt kas ühistranspordi hinna või läbisõidu põhjal vastavalt asjakohase liikmesriigi või lõpliku abisaaja avaldatud ametlikele eeskirjadele.

3.

Lähetustuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel. Kui organisatsioonil on oma päevarahamäärad, kohaldatakse neid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele liikmesriigis kehtestatud ülemmäärade piires. Lähetuskulud hõlmavad tavaliselt kohalikku transporti (sealhulgas takso), majutust, sööki, kohalikke telefonikõnesid ja muid kulusid.

1.

Seadmete soetamise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

2.

Valides liisimise, rentimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige odavamast võimalusest. Kui aga liisimine või rentimine ei ole võimalik projekti lühikese kestuse või tarbimisväärtuse kiire vähenemise tõttu, on ostmine aktsepteeritav.

1.

Kui seadmeid ostetakse projekti kestel, tuleb eelarves märkida kogumaksumus või ainult seadmete amortisatsiooni see osa, mis vastab nende kasutamisele projekti heaks ning nende tegelikule kasutamisele projektis. Viimane arvutatakse kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.

2.

Seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole aga abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt ühenduse toetuse eest.

3.

Üksikute alla 20 000 euro maksvate esemete ostukulud on täielikult abikõlblikud tingimusel, et seadmed ostetakse enne projekti kolme viimast kuud. Üksikute, 20 000 eurot või rohkem maksvate esemete puhul on abikõlblik ainult amortisatsioon.

a)

kinnisvara ei ole ostetud ühenduse toetuse eest;

b)

kinnisvara kasutatakse üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

1.

Üldreeglina peavad lõplikud abisaajad suutma ise projekti hallata. Projekti alltöövõtu korras täidetavate ülesannete maksumus märgitakse toetuslepingus selgelt ära.

2.

Järgmiste alltöövõttudega seotud kulud ei ole fondist kaasrahastamiseks abikõlblikud:

3.

Kõikide alltöövõttude puhul peavad alltöövõtjad kohustuma esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku teabe alltöövõtu alusel tehtud tegevuste kohta.

1.

Lõpliku abisaaja tehtud ostud fondi rakendusalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike abistamiseks vastavalt põhiõigusaktis määratletule ning nende isikute kantud kulude hüvitamine lõpliku abisaaja poolt on abikõlblikud järgmistel konkreetsetel tingimustel:

2.

Fondi rakendusalasse kuuluvate isikute kohalolu eeldavate meetmete puhul (näiteks koolitused) võib täiendava abina eraldada väikesemahulisi rahalisi stiimuleid, eeldusel et nende summa jääb alla 25 000 euro projekti kohta ja neid eraldatakse konkreetsele isikule konkreetse ürituse, koolituse või muu jaoks. Lõplik abisaaja peab loetelu isikutest ning maksete kuupäevast ja ajast ning tagab piisava kontrolli, et vältida topeltrahastamist ja vahendite väärkasutamist.

1.

Meetme abikõlblikud kaudsed kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda asjaomase projekti rakendamisega otseselt seotud erikuludena, arvestades punktis I.1.1 kindlaksmääratud abikõlblikkustingimusi.

2.

Erandina punkti I.1.1 lõikest e ja punktist I.5 võivad projekti elluviimise kaudsed kulud olla abikõlblikud lähtuvalt kindlaksmääratud tasemest, milleks on maksimaalselt 7 % otseste abikõlblike kulude kogusummast.

3.

Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lülitada kaudseid kulusid oma eelarveprojekti.

a)

käibemaks, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja saab näidata, et ei saa seda tagasi;

b)

kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid, ebatõenäoliselt laekuvad võlad, trahvid, rahatrahvid, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;

c)

üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused; mõistlikud võõrustamiskulud ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud, nagu projekti lõpu tähistamine või juhtrühma koosolekud, on lubatud;

d)

lõpliku abisaaja poolt deklareeritud ja mõne muu ühenduse toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud;

e)

maa ostmine ja kinnisvara ostmine, ehitamine või renoveerimine;

f)

mitterahalised sissemaksed.

1.

Kõik fondi rakendamiseks vajalikud vastutava asutuse, volitatud asutuse, auditeerimisasutuse, sertifitseerimisasutuse või mõne muu lõikes 2 loetletud ülesande täitmisel abistanud asutuse tehtud kulud on abikõlblikud tehnilise abina põhiõigusakti artiklis 15 sätestatud piirides.

2.

See hõlmab järgmisi meetmeid:

3.

Tehnilise abiga seotud tegevused peavad olema teostatud ning vastavad maksed tehtud pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses nimetatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkuse periood kestab kuni aastaprogrammi rakendamise lõpparuande esitamise tähtajani.

4.

Kõik hanked tuleb teha vastavalt liikmesriigis kehtivatele siseriiklikele hanke-eeskirjadele.

5.

Liikmesriigid võivad selle fondi tehnilise abi meetmeid rakendada koos mõne muu või kõigi nelja fondi tehnilise abi meetmetega. Sellel juhul on käesoleva fondi raames rahastamiseks abikõlblik üksnes see osa kuludest, mida kasutatakse sellele fondile vastava ühismeetme elluviimiseks, ning liikmesriigid peavad tagama, et: