Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010R0712

Nõukogu määrus (EL) nr 712/2010, 26. juuli 2010 , millega muudetakse määrust (EL) nr 53/2010 teatavate püügivõimaluste osas ning määrust (EÜ) nr 754/2009

ELT L 209, 10.8.2010, pp. 1–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/712/oj

10.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 712/2010,

26. juuli 2010,

millega muudetakse määrust (EL) nr 53/2010 teatavate püügivõimaluste osas ning määrust (EÜ) nr 754/2009

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 14. jaanuari 2010. aasta määrusega (EL) nr 53/2010 (1) on 2010. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ja ELi laevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2)

Norraga sõlmitud kalanduskokkuleppega seoses on liidule täiendavalt kättesaadavaks tehtud 521 tonni suurune tursakogus ICES I ja II püügipiirkonna Norra vetes ning samuti 150 tonni suurune merlangikogus ja 100 tonni suurune merilestakogus Põhjameres. Lisaks on muudetud Norra vetes makrelli püüdvatele ELi laevadele litsentsi andmise korda. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(3)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) 2009. aasta aastakoosolekul võeti vastu otsus lubada uuesti alustada tursapüüki NAFO 3M püügipiirkonnas ja meriahvena püüki NAFO 3LN püügipiirkonnas pärast üle kümne aasta kestnud moratooriumi. Määrusega (EL) nr 53/2010 kehtestatud kaaspüügieeskirju kahe taasavatud kalapüügipiirkonna suhtes tuleks muuta, et tagada järjepidevus üldiste kaaspüügieeskirjadega, mida NAFO reguleerimispiirkonnas kohaldatakse vastavalt nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1386/2007 (milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed) (2) artikli 4 lõikele 1.

(4)

Gröönimaaga sõlmitud kalanduskokkuleppega seoses on muudetud Gröönimaa vetes tursapüügi suhtes kohaldatavaid tingimusi. Need muudatused tuleks rakendada liidu õiguses.

(5)

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) järelevalvekomitee 24.–26. veebruaril 2010. aastal Madridis toimunud erikoosolekul vähendati Euroopa Liidule eraldatud tuunipüügikvooti. Seepärast on vaja kõnealused uued sätted rakendada liidu õiguses.

(6)

Võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 302/2009 (milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava) (3) artikli 5 lõikeid 5 ja 8 ning artikli 6 lõiget 4, on vaja kindlaks määrata iga liikmesriigi nende kalalaevade maksimaalne arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida; tuunimõrdade maksimaalne arv, millele iga liikmesriik võib anda püügiloa; iga liikmesriigi maksimaalne tuunide kasvatamise ja nuumamise võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele.

(7)

Nõukogu võib seoses kalapüügivõimaluste kehtestamisega ja vastavalt nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (4) artiklile 11 liikmesriikide esitatud teabe ja sellele kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) poolt antud hinnangu alusel jätta teatud laevarühmad nimetatud määrusega kehtestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja tingimusel, et asjaomaste laevade poolt püütud tursa ja tagasilastud koguste kohta on olemas asjakohased andmed, et püütud tursa osa ei ületa 1,5 % asjaomase laevarühma kogupüügist ning kui püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisega laevarühma suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele. Saksamaa edastas teabe tursapüügi kohta seoses laevarühmaga, mis püüab Põhjameres ja Šotimaa lääneranniku vetes põhjaatlandi süsikat, kasutades vähemalt 120 mm võrgusilma suurusega põhjatraale.

Iirimaa esitas teabe tursapüügi kohta seoses laevarühmaga, mis püüab Iiri meres norra salehomaari, kasutades püügivahendit, millel on nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (5) III lisa 2. liites määratletud selektiivse sorteerimisvõre sarnane võre. Prantsusmaa edastas teabe tursapüügi kohta seoses laevarühmaga, mis püüab Šotimaa lääneranniku vetes süvamereliike, kasutades üle 110 mm võrgusilma suurusega põhjatraale. Kõnealuse teabe ja sellele STECFi poolt antud hinnangu alusel võib väita, et nende laevarühmade poolt püütud tursa kogused koos tagasilastud kogustega ei ületa 1,5 % nende kogupüügist. Võttes lisaks arvesse toimivaid kontrolli- ja järelevalvemeetmeid kõnealuste laevarühmade püügitegevuse üle kontrolli ja järelevalve tagamiseks ning arvestades, et püügi reguleerimise korra kohaldamisega kõnealuste rühmade suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele, on asjakohane kõnealused laevarühmad määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja jätta, võimaldades seega kehtestada asjaomastele liikmesriikidele püügikoormuse piirangud.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 16 lõike 3 kohaselt lubati liikmesriikidel teatud tingimuste täitmise korral muuta oma püügikoormuse jaotust 2009. aastal, kandes üle püügikoormust ja -võimsust geograafiliste piirkondade vahel. Teabe põhjal, mille Madalmaad esitasid teatava hulga püügikoormuse ja -võimsuse ülekandmise kohta Põhjamerest Iiri merre 2009. aastal, on asjakohane kohandada maksimaalset lubatud püügikoormust, mis on Madalmaadele eraldatud määruse (EL) nr 53/2010 IIA lisa 1. liite kohaselt.

(9)

Määrust (EL) nr 53/2010 ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009 (millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast) (6) tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)

Määrust (EL) nr 53/2010 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010. Samas on püügikoormuse piirangud sätestatud üheks aastaks alates 1. veebruarist 2010. Kalapüügivõimaluste iga-aastase aruandluse korra järgimiseks tuleks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad püügi piirnorme ja jaotust, kohaldada alates 1. jaanuarist 2010 ning sätteid, mis käsitlevad püügikoormuse piiranguid, alates 1. veebruarist 2010. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse põhimõtet, kuna vähendatavad püügivõimalused ei ole veel ammendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 53/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 53/2010 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.   Nende ELi söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Nende ELi rannalähedase püügi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Nende ELi laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsust, millel on luba Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.”

2.

IA lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kanne merlangi kohta IV püügipiirkonnas; IIa püügipiirkonna ELi vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

240  (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 036  (7)

Saksamaa

270  (7)

Prantsusmaa

1 557  (7)

Madalmaad

599  (7)

Rootsi

2  (7)

Ühendkuningriik

7 490  (7)

EL

11 194  (8)

Norra

640  (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

12 897

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

EL

8 203 ”

b)

kanne merilesta kohta IV püügipiirkonnas; IIa püügipiirkonna ELi vetes, IIIa püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

3 671

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

11 931

Saksamaa

3 442

Prantsusmaa

688

Madalmaad

22 946

Ühendkuningriik

16 979

EL

59 657

Norra

4 168

Lubatud kogupüük (TAC)

63 825

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(PLE/*04N-)

EL

24 439 ”

c)

kanne makrelli kohta IIIa ja IV püügipiirkonnas; IIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed

(MAC/2A34.)

Belgia

475

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

12 529  (10)

Saksamaa

495

Prantsusmaa

1 496

Madalmaad

1 507

Rootsi

4 485  (11)  (12)

Ühendkuningriik

1 395

EL

22 382  (11)  (13)

Norra

103 374  (14)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei ole asjakohane

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IIIa püügipiirkond

(MAC/*03 A.)

IIIa ja IVbc püügipiirkond

(MAC/*3A4BC)

IVb püügipiirkond

(MAC/*04B.)

IVc püügipiirkond

(MAC/*04C.)

VI püügipiirkond; IIa rahvusvahelised veed 1. jaanuarist31. märtsini 2010 ning 2010. aasta detsembris

(MAC/*2A6.)

Taani

 

4 130

 

 

5 360

Prantsusmaa

 

490

 

 

 

Madalmaad

 

490

 

 

 

Rootsi

 

 

390

10

1 697

Ühendkuningriik

 

490

 

 

 

Norra

3 000 ”

 

 

 

 

3.

IB lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kanne tursa kohta NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa vetes; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N01514)

Saksamaa

1 636  (15)  (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

364  (15)  (16)

EL

2 500  (15)  (16)  (17)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei ole asjakohane

b)

kanne tursapüügi kohta I ja II püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiir kond

:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 486

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

308

Hispaania

2 773

Iirimaa

308

Prantsusmaa

2 281

Portugal

2 773

Ühendkuningriik

9 642

EL

20 571

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei ole asjakohane”

4.

IC lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kanne tursa kohta NAFO 3M püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

61  (18)  (19)

 

Saksamaa

247  (18)

Läti

61  (18)  (19)

Leedu

61  (18)  (19)

Poola

209  (18)  (19)

Hispaania

796  (18)

Prantsusmaa

110  (18)

Portugal

1 070  (18)

Ühendkuningriik

521  (18)

EL

3 136  (18)  (19)

Lubatud

5 500  (18)  (19)

b)

kanne meriahvena kohta NAFO 3LN püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Meriahven

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

173  (20)  (21)

 

Saksamaa

119  (20)

Läti

173  (20)  (21)

Leedu

173  (20)  (21)

EL

638  (20)  (21)

Lubatud

3 500  (20)  (21)

5.

ID lisas asendatakse kanne hariliku tuuni kohta Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres järgmisega:

„Liik

:

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

(BFT/AE045 W)

Küpros

70,18  (25)

 

Kreeka

130,30

Hispaania

2 526,06  (23)  (25)

Prantsusmaa

2 021,93  (23)  (24)  (25)

Itaalia

1 937,50  (25)  (26)

Malta

161,34  (25)

Portugal

237,66

Kõik liikmesriigid

2,41  (22)

EL

7 087,38  (23)  (24)  (25)  (26)

Lubatud kogupüük (TAC)

13 500

6.

IIA lisa 1. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

tabelis b asendatakse Saksamaad (DE) ja Madalmaid (NL) käsitlev veerg järgmisega:

„Kindlaksmääratud püügivahend

 

DE

 

NL

TR 1

 

1 269 111

 

371 757

TR 2

516 154

1 080 920

TR 3

3 501

48 508

BT 1

29 271

999 808

BT 2

1 691 253

34 743 212

GN

224 484

438 664

GT

467

0

LL

0

0”

b)

tabelis c asendatakse Iirimaad (IE) käsitlev veerg järgmisega ja lisatakse järgmine Madalmaid (NL) käsitlev veerg:

„Kindlaksmääratud püügivahend

 

IE

 

NL

TR 1

 

59 625

 

0

TR 2

778 729

0

TR 3

8 433

0

BT 1

0

0

BT 2

514 584

200 000

GN

18 255

0

GT

0

0

LL

0

0 ”

c)

tabelis d asendatakse Saksamaad (DE) ja Prantsusmaad (FR) käsitlev veerg järgmisega:

„Kindlaksmääratud püügivahend

 

DE

 

FR

TR 1

 

11 151

 

2 685 733

TR 2

0

7 415

TR 3

0

0

BT 1

0

7 161

BT 2

0

13 211

GN

35 442

400 503

GT

0

0

LL

0

54 917 ”

7.

III lisa asendatakse järgmisega:

„III lisa

Kolmanda riigi vetes kalastavate ELi laevade püügilubadega seotud kvantitatiivsed piirangud

Püügipiirkond

Püügiliik

Püügilubade arv

Püügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

93  (27)

DK: 32, DE: 6, FR: 1, IE: 9, NL: 11, PL: 1, SV: 12, UK: 21

69

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N

80  (27)

DE: 16, IE: 1, ES: 20, FR: 18, PT: 9, UK: 14

50

Makrell

97  (28)

DK: 15, DE: 4, FR: 2, IE: 23, NL: 11, SE: 6, UK: 36

70

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N

480  (27)

DK: 450, UK: 30

150

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel

26

BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18

13

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W.

8  (29)

 

4

 

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20

26

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N, 7°00′ W ning 60°00′ N, 6°00′ W vahel kulgevat joont.

70

DE: 8 (30), FR: 12 (30), UK: 0 (30)

20  (31)

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid.

70

 

22  (31)

 

Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”.

36

DE: 3, DK: 19, FR: 2, NL: 5, UK: 5

20

Õngepüük

10

UK: 10

36

Makrell

12

DK: 12

12

Heeringapüük põhja pool 61° N

21

DK: 7, DE: 1, IE: 2, FR: 0, NL: 3, SV: 3, UK: 5

21

8.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2 tabel asendatakse järgmisega:

„Hispaania

139

Prantsusmaa

86

Itaalia

35

Küpros

25

Malta

83

EL

368 ”

b)

lisatakse järgmised punktid:

„4.

Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida.

Tabel A

Kalalaevade arv

 

Küpros

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinerid

1

1

24

19

6

0

Õngejadadega laevad

12

0

30

0

81

83

Söödalaevad

0

0

0

8

61

0

Ridvata õngepüügi laevad

0

0

0

29

2

0

Traalerid

0

0

0

78  (*3)

0

0

Muud rannalähedase püügi laevad

0

256  (*2)

0

87

33

0


Tabel B

Püügivõimsus (GT)

 

Küpros

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinerid

51

260

 (*4)

4 826

1 608

0

Õngejadadega laevad

409

1 196

0

4 416,73

1 365,64

Söödalaevad

243

10 335,58

0

Ridvata õngepüügi laevad

1 436

20,96

0

Traalerid

9 212

0

0

Muud rannalähedase püügi laevad

3 343,21  (*5)

943

489,83

0

5.

Mõrdade arv, mille kasutamiseks liikmesriigid on andnud loa hariliku tuuni püügil Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

 

Mõrdade arv

Hispaania

6

Itaalia

6

Portugal

1

6.

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

 

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvanduste arv

Mahutavus (tonnides)

Hispaania

14

11 852

Itaalia

15

13 000

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Malta

8

12 300


Tabel B

 

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

5 855

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Malta

8 768 ”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 754/2009 muudatus

Määruse (EÜ) nr 754/2009 artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid:

„f)

Saksamaa lipu all sõitev avamerelaevade rühm, millele Saksamaa osutas oma 26. märtsi 2010. aasta taotluses, mida täiendavad 9. aprilli ja 20. mai 2010. aasta kirjad, ning mis püüab Põhjameres, ICES IIa püügipiirkonna ELi vetes ja Šotimaa lääneranniku vetes põhjaatlandi süsikat, kasutades põhjatraale võrgusilma suurusega vähemalt 120 mm;

g)

Iirimaa lipu all sõitev laevarühm, millele Iirimaa osutas oma 26. märtsi 2010. aasta taotluses ning mis püüab Iiri meres norra salehomaari ajavahemikul, mil kõnealused laevad püüavad üksnes määruse (EÜ) nr 43/2009 III lisa 2. liites määratletud sorteerimisvõrega püügivahendiga;

h)

Prantsusmaa lipu all sõitev laevarühm, millele Prantsusmaa osutas oma 24. märtsi 2010. aasta taotluses, mida täiendavad 25. märtsi, 29. märtsi, 8. aprilli ja 20. mai 2010. aasta kirjad, ning mis püüab Šotimaa lääneranniku vetes süvamereliike, kasutades selleks üle 110 mm võrgusilma suurusega põhjatraale.”.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 1–5 ja 8 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikli 1 punkti 6 ja artiklit 2 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE


(1)   ELT L 21, 26.1.2010, lk 1.

(2)   ELT L 318, 5.12.2007, lk 1.

(3)   ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(4)   ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(5)   ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.

(6)   ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(7)  Selle kvoodi kasutamisel tuleb täita käesoleva lisa liite punktis 3 sätestatud tingimusi.

(8)  Välja arvatud 1 063 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

(9)  Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

(10)  Kooskõlas nõukogu ja komisjoni avaldusega, mis esitati 14 ja 15. detsembril 2009 toimunud kalandusministrite nõukogu istungil ning mis käsitleb kalapüüki Norra vetes, võib kõnealuse TACi piirkonna ELi vetes püüda sellele kvoodile lisaks 7 352 tonni kala, mis vastab 2009. aastal kõnealuse liigi puhul kasutamata jäänud kvoodile IV püügipiirkonna Norra vetes.

(11)  Kaasa arvatud 242 tonni, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62° N (MAC/*04N-).

(12)  Kalapüügi korral Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük käesoleva kalaliigi kvootide hulka.

(13)  Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes.

(14)  Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga 39 054 tonni. Selle kvoodi alusel tohib püüda ainult IVa püügipiirkonnas, välja arvatud 3 000 tonni, mida tohib püüda IIIa püügipiirkonnas.

(15)  Tohib püüda Gröönimaast idas asuvates vetes lõuna pool 62°N.

(16)  Pardal viibib teaduslik vaatleja.

(17)  Sellest 500 tonni eraldatakse Norrale. Võib püüda üksnes lõuna pool 62° N XIV ja Va püügipiirkonnas ning lõuna pool 61° N NAFO püügipiirkonnas 1.”

(18)  Tursa sihtpüüki NAFO 3M püügipiirkonnas lubatakse seni, kuni hinnanguline püük, sh kaaspüük, mida võib püüda aasta ülejäänud osas, ulatub 100 %ni eraldatud kvoodist. Pärast kõnealust kuupäeva lubatakse üksnes kaaspüüki lipuliikmesriigile eraldatud kvoodi piires, maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(19)  Pärast Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühinemist Euroopa Liiduga hõlmab Eestile, Lätile ja Leedule vastavalt eraldatud 61 tonni kooskõlas jaotuskorraga endise NSVLi riikidele ning Poolale eraldatud 209 tonni, mille NAFO kalanduskomisjon võttis vastu 2003. aastal.”

(20)  Meriahvena sihtpüüki NAFO 3LN püügipiirkonnas lubatakse seni, kuni hinnanguline püük, sh kaaspüük, mida võib püüda aasta ülejäänud osas, ulatub 100 %ni eraldatud kvoodist. Pärast kõnealust kuupäeva lubatakse üksnes kaaspüüki lipuliikmesriigile eraldatud kvoodi piires, maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(21)  Pärast Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühinemist Euroopa Liiduga hõlmab Eestile, Lätile ja Leedule vastavalt eraldatud 173 tonni kooskõlas jaotuskorraga endise NSVLi riikidele, mille NAFO kalanduskomisjon võttis vastu 2003. aastal.”

(22)  Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning üksnes kaaspüügina.

(23)  Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, järgmisi püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

367,23

Prantsusmaa

165,69

EL

532,92

(24)  Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa

45  (*1)

EL

45

(*1)  Komisjon võib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 08–05.

(25)  Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 8–30 kg, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

50,52

Prantsusmaa

49,84

Itaalia

39,34

Küpros

1,40

Malta

3,23

EL

144,34

(26)  Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 8–30 kg, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia

39,34

EL

39,34 ”

(27)  Nendes vetes võib kalapüügiloa anda üksnes alates 26. jaanuar 2010.

(28)  Nendes vetes võib kalapüügiloa anda üksnes alates 4. juuni 2010.

(29)  Vastavalt 1999. aastal kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa sihtpüüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel”.

(30)  Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

(31)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.”

(*2)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada)

(*3)   Millest kaheksat laeva kasutatakse õngejadadena

(*4)  Tegevuse ajutine peatamine 2010. aastal.

(*5)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada)


Top