EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010R0201

Komisjoni määrus (EL) nr 201/2010, 10. märts 2010 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

ELT L 61, 11.3.2010, p. 10–23 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/201/oj

11.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 201/2010,

10. märts 2010,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele, (1) eriti selle artiklit 26,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu (ELi) vete ning Norra ja Fääri saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete läheduse tõttu on asjakohane kehtestada konkreetsed loatingimused ELi laevadele, mis tegelevad kalapüügiga Põhjameres ja Fääri saarte vetes.

(2)

Kolmandate riikide laevadele võimaldatud juurdepääs peaks piirduma teatavate geograafiliste piirkondadega, et kaitsta kohalike kalalaevade püügitegevust.

(3)

ELi vete ning Norra ja Fääri saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete läheduse tõttu on asjakohane kehtestada konkreetsed loatingimused Norra ja Fääri saarte laevadele, mis tegelevad kalapüügiga ELi vetes.

(4)

Tuleks määratleda kolmandate riikide laevade loataotluste sisu, et võimaldada komisjonile juurdepääs täiendavatele andmetele.

(5)

Et tagada kolmandate riikide laevade poolt ELi vetes püütud põhjaputassuu- ja makrellisaagi õige arvestamine, on vaja kehtestada asjaomaseid laevu käsitlevad tugevdatud kontrollisätted. Kõnealused sätted peaksid olema kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Norra vahelise kokkuleppega, mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2214/80, (2) ning Euroopa Ühenduse ja Fääri saarte vahelise kokkuleppega, mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2211/80 (3).

(6)

Laevadel, millel ei ole määruse (EÜ) nr 1006/2008 kohast luba, peaks olema võimalus sõita transiidi korras läbi ELi vete, kui nende püügivahendid on paigutatud nii, et need ei ole püügi eesmärgil kasutusvalmis seatud.

(7)

Seepärast tuleks vastu võtta määruse (EÜ) nr 1006/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(8)

Käesoleva määrusega tagatakse järjepidevus nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (4) kehtivate sätetega.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ELi LAEVADE PÜÜGITEGEVUS ELi VETEST VÄLJASPOOL

Artikkel 1

Kalapüügiload

Erandina määruse (EÜ) nr 1006/2008 artiklist 3 ei pea ELi laevadel kogumahutavusega kuni 200 GT olema kalapüügiluba, kui nad tegelevad püügiga Norra meres Norra vetes.

Artikkel 2

Geograafilised piirangud

1.   ELi laevad, millel on lubatud tegelda kalapüügiga Norra mere Norra vetes, ei tohi tegelda kalapüügiga Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoonest.

2.   Erandina lõikest 1 võivad Taani või Rootsi lipu all sõitvad ja neis riikides registreeritud laevad tegelda kalapüügiga Skagerrakis kuni 4 meremiili kaugusel Norra lähtejoonest.

Artikkel 3

Lisatingimused

ELi laevad, millel on püügiluba ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad sellest ette Fääri saarte ametiasutustele.

Artikkel 4

Üldised kohustused

ELi laevad, mis tegelevad kalapüügiga ELi vetest väljaspool, peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid sätteid, mis kehtivad piirkonnas, kus nad tegutsevad.

II   PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUS ELI VETES

Artikkel 5

Kalapüügiload

Erandina määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 18 lõike 1 punktist a ei pea Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel kogumahutavusega alla 200 GT olema kalapüügiluba, kui nad tegelevad püügiga ELi vetes.

Artikkel 6

Kalapüügilubade ülekandmine ja sisu

Määruse (EÜ) nr 1006/2008 artiklis 19 osutatud kalapüügiload sisaldavad I lisas sätestatud teavet vastavalt asjaomase laeva lipuriigile.

Artikkel 7

Geograafilised piirangud

1.   Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel, millel on luba tegelda kalapüügiga ELi vetes, ei ole lubatud kalastada 12 meremiili laiuses vööndis liikmesriikide lähtejoontest ICES IV püügipiirkonnas, (5) Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43°00′ põhjalaiust, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (6) artiklis 18 osutatud piirkonnas.

2.   Erandina lõikest 1 võivad Norra lipu all sõitvad kalalaevad tegelda kalapüügiga Skagerrakis kuni 4 meremiili kaugusel Taani ja Rootsi lähtejoontest.

Artikkel 8

Kalapüügiload

Lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (7) artikli 14 lõike 8 kohasele kontrollile peab kolmanda riigi kalalaeva kapten, kelle laeval on luba tegelda kalapüügiga ELi vetes, pidama püügipäevikut, millesse kantakse II lisas sätestatud teave.

Artikkel 9

Püügitegevust käsitlevate andmete edastamine

1.   Teave, mille kolmanda riigi laeva kapten peab määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 23 lõike 1 kohaselt komisjonile edastama, on sätestatud III lisas.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata Norra lipu all sõitvate laevade suhtes, mis kalastavad ICES IIIa püügipiirkonnas.

Artikkel 10

Põhjaputassuu ja makrelli püük

Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saarte lipu all sõitvad kalalaevad, millel on luba püüda ELi vetes põhjaputassuud ja makrelli, peavad vastama IV lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 11

Läbisõit ELi vetest

ELi vetest läbi sõitvad kolmanda riigi kalalaevad, millel ei ole luba kalastada ELi vetes, peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis, täites järgmisi tingimusi:

a)

võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ja -trosside küljest lahti võtta;

b)

tekil asuvad või teki kohale paigutatud võrgud tuleb kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitada.

III   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. märts 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.

(2)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 47.

(3)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 11.

(4)  ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.

(5)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 70.

(6)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(7)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


I LISA

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE TAOTLUSED

I   OSA

Norra lipu all sõitvad laevad

Norra lipu all sõitvate laevade püügiloa taotlus hõlmab järgmist:

a)

rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS);

b)

rühma kood.

II   OSA

Fääri saarte lipu all sõitvad laevad

Fääri saarte lipu all sõitvate laevade püügiloa taotlus hõlmab järgmist:

a)

laeva nimi;

b)

pardatähis;

c)

rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS);

d)

mootori võimsus;

e)

mahutavus brutoregistertonnides ja üldpikkus;

f)

liigid, mida kavatsetakse püüda;

g)

kavandatav püügipiirkond.


II LISA

ELI VETES KALASTAVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KAPTENITE PEETAV PÜÜGIPÄEVIK

Püügipäevikusse kantavad andmed

1.

Pärast iga loomuse võtmist:

1.1.

iga püütud kalaliigi kogus (eluskaal kilogrammides);

1.2.

loomuse võtmise kuupäev ja kellaaeg;

1.3.

püügi geograafiline asukoht;

1.4.

kasutatud püügiviis.

2.

Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:

2.1.

märge „vastu võetud (milliselt laevalt)” või „ümber laaditud (millisele laevale)”;

2.2.

iga kalaliigi ümberlaaditud kogus (eluskaal kilogrammides);

2.3.

selle laeva nimi ja pardatähis, millelt või millele ümber laaditi;

2.4.

tursa ümberlaadimine ei ole lubatud.

3.

Pärast iga lossimist ELi sadamas:

3.1.

sadama nimi;

3.2.

iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaal kilogrammides).

4.

Pärast igakordset andmete edastamist Euroopa Komisjonile:

4.1.

edastamise kuupäev ja kellaaeg;

4.2.

sõnumitüüp: „saak sisenemisel”, „saak väljumisel”, „saak”, „ümberlaadimine”;

4.3.

raadioedastuse puhul: raadiojaama nimi.


III LISA

ELi VETES KALASTAVATELT KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADELT KOMISJONILE EDASTATAV TEAVE

1.   Euroopa Komisjonile edastatav teave ja teabeedastuse ajakava on järgmine:

1.1.

Iga kord, kui laev alustab püügireisi (1) ELi vetes, saadab ta sõnumi „saak sisenemisel”, täpsustades järgmised andmed:

SR

m (2)

(= teate algus)

AD

m

XEU (= Euroopa Komisjonile)

SQ

m

(sõnumi seerianumber käesoleval aastal)

TM

m

COE (= „pardal olev saak sisenemisel”)

RC

m

(rahvusvaheline raadiokutsung)

TN

o (3)

(püügireisi seerianumber kõnealusel aastal)

NA

o

(laeva nimi)

IR

m

(lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb vajaduse korral lipuriigis kohaldatav kordumatu viitenumber)

XR

m

(pardatähis; laeva pardanumber)

LT (4)

o (5)

(laeva asukoha laiuskraad edastamise ajal)

LG (4)

O (5)

(laeva asukoha pikkuskraad edastamise ajal)

LI

o

(eeldatav geograafiline laius kohas, kus kapten kavatseb alustada kalapüüki, kraadides või kraadides kümnendmurruna)

LN

o

(eeldatav geograafiline pikkus kohas, kus kapten kavatseb alustada kalapüüki, kraadides või kraadides kümnendmurruna)

RA

m

(asjakohane ICES püügipiirkond)

OB

m

(iga kalaliigi kogus pardal, trümmis, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini)

DA

m

(edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP)

TI

m

(edastamise kellaaeg vormingus TTMM)

MA

m

(laeva kapteni nimi)

ER

m

(= teate lõpp)

1.2.

Iga kord, kui laev lõpetab püügireisi (1) ELi vetes, saadab ta „saak väljumisel” sõnumi, täpsustades järgmised andmed:

SR

m

(= teate algus)

AD

m

XEU (= Euroopa Komisjonile)

SQ

m

(asjakohase laeva sõnumi seerianumber käesoleval aastal)

TM

m

COX (= „saak väljumisel”)

RC

m

(rahvusvaheline raadiokutsung)

TN

o

(püügireisi seerianumber kõnealusel aastal)

NA

o

(laeva nimi)

IR

m

(lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb vajaduse korral lipuriigis kohaldatav kordumatu viitenumber)

XR

m

(pardatähis; laeva pardanumber)

LT (6)

o (7)

(laeva asukoha laiuskraad edastamise ajal)

LG (6)

o (7)

(laeva asukoha pikkuskraad edastamise ajal)

RA

m

(asjakohane ICES püügipiirkond, kus püük toimus)

CA

m

(iga kalaliigi saagi kogus alates viimasest aruandest, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini)

OB

o

(iga kalaliigi kogus pardal, trümmis, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini)

DF

o

(püügipäevade arv alates viimasest aruandest)

DA

m

(edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP)

TI

m

(edastamise kellaaeg vormingus TTMM)

MA

m

(laeva kapteni nimi)

ER

m

(= teate lõpp)

1.3.

Heeringa- ja makrellipüügi puhul tuleb saata sõnum „püügiaruanne” igal kolmandal päeval alates kolmandast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 osutatud püügipiirkondadesse ning kõikide muude liikide püügi puhul igal nädalal alates seitsmendast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 osutatud piirkondadesse, täpsustades järgmised andmed:

SR

m

(= teate algus)

AD

m

XEU (= Euroopa Komisjonile)

SQ

m

(asjakohase laeva sõnumi seerianumber käesoleval aastal)

TM

m

CAT (= „püügiaruanne”)

RC

m

(rahvusvaheline raadiokutsung)

TN

o

(püügireisi seerianumber kõnealusel aastal)

NA

o

(laeva nimi)

IR

m

(lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb vajaduse korral lipuriigis kohaldatav kordumatu viitenumber)

XR

m

(pardatähis; laeva pardanumber)

LT (8)

o (9)

(laeva asukoha laiuskraad edastamise ajal)

LG (8)

o (9)

(laeva asukoha pikkuskraad edastamise ajal)

RA

M

(asjakohane ICES püügipiirkond, kus püük toimus)

CA

m

(iga kalaliigi saagi kogus alates viimasest aruandest, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini)

OB

o

(iga kalaliigi kogus pardal, trümmis, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini)

DF

o

(püügipäevade arv alates viimasest aruandest)

DA

m

(edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP)

TI

m

(edastamise kellaaeg vormingus TTMM)

MA

m

(laeva kapteni nimi)

ER

m

(= teate lõpp)

1.4.

Kui ümberlaadimine on kavandatud sõnumite „saak sisenemisel” ja „saak väljumisel” vahel, tuleb lisaks „püügiaruande” sõnumitele saata vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist lisateade „ümberlaadimine”, täpsustades järgmised andmed:

SR

m

(= teate algus)

AD

m

XEU (= Euroopa Komisjonile)

SQ

m

(asjakohase laeva sõnumi seerianumber käesoleval aastal)

TM

m

TRA (= „ümberlaadimine”)

RC

m

(rahvusvaheline raadiokutsung)

TN

o

(püügireisi seerianumber kõnealusel aastal)

NA

o

(laeva nimi)

IR

m

(lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb vajaduse korral lipuriigis kohaldatav kordumatu viitenumber)

XR

m

(pardatähis; laeva pardanumber)

KG

m

(iga kalaliigi kogus peale- või mahalaadimisel, vastavalt vajadusele paaridena: FAO kood ja eluskaal kilogrammides, ümardatud lähima 100 kilogrammini)

TT

m

(pealelaadiva laeva rahvusvaheline raadiokutsung)

TF

m

(mahalaadiva laeva rahvusvaheline raadiokutsung)

LT (10)

m/o (11)  (12)

(laeva asukoha eeldatav laiuskraad kavandatud ümberlaadimise ajal)

LG (10)

m/o (11)  (12)

(laeva asukoha eeldatav pikkuskraad kavandatud ümberlaadimise ajal)

PD

m

(kavandatud ümberlaadimise eeldatav kuupäev)

PT

m

(kavandatud ümberlaadimise eeldatav kellaaeg)

DA

m

(edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP)

TI

m

(edastamise kellaaeg vormingus TTMM)

MA

m

(laeva kapteni nimi)

ER

m

(= teate lõpp)

2.   Edastamise vorm

Kui punkti 3.3 ei kohaldata, edastatakse eespool punktis 1 määratletud teave, arvestades eespool märgitud koode ja andmete järjekorda, eelkõige:

peab tekst „VRONT” asuma sõnumi teemareal;

iga järgnev teabeühik märgitakse uuele reale;

asjaomane kood märgitakse enne teavet, eraldades need üksteisest tühikuga.

Näidis (fiktiivsed andmed):

SR

 

AD

XEU

SQ

1

TM

COE

RC

IRCS

TN

1

NA

LAEVA NIMI

IR

NOR

XR

PO 12345

LT

+65 321

LG

–21 123

RA

04A.

OB

COD 100 HAD 300

DA

20051004

MA

KAPTENI NIMI

TI

1315

ER

 

3.   Teabe edastamise viis

3.1.

Punktis 1 nimetatud teave edastatakse Euroopa Komisjonile Brüsselis teleksi (SAT COM C 420599543 FISH), e-posti (FISHERIES-telecom@ec.europa.eu) või ühe punktis 4 loetletud raadiojaama kaudu ning punktis 2 kindlaks määratud vormis.

3.2.

Kui laev ei saa vääramatu jõu tõttu sõnumit edastada, võib asjaomase laeva nimel selle edastada mõni teine laev.

3.3.

Juhul kui lipuriigil on tehniliselt võimalik saata oma tegutsevate laevade nimel kõik eespool nimetatud sõnumid ja teated nn NAF-vormingus (Põhja-Atlandi vorming), võib asjaomane lipuriik pärast lipuriigi ja komisjoni kahepoolset kokkulepet saata selle teabe turvalise edastusprotokolliga Euroopa Komisjonile Brüsselis. Sel juhul tuleb edastamisel lisada täiendav teave (pärast AD teavet).

FR

m

(kellelt; saatva poole kolmetäheline ISO kood)

RN

m

(teate seerianumber asjakohasel aastal)

RD

m

(edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP)

RT

m

(edastamise kellaaeg vormingus TTMM)

Näidis (eespool esitatud andmetega)

//SR//AD/XEU//FR/NOR//RN/5//RD/20051004//RT/1320//SQ/1//TM/COE//RC/IRCS//TN/1//NA/LAEVA NIMI//IR/NOR//XR/PO 12345//LT/+65 321//LG/– 21 123//RA/04A.//OB/COD 100 HAD 300//DA/20051004//TI/1315//MA/KAPTENI NIMI//ER//

Lipuriik saab tagasiside sõnumi, milles on järgmised andmed:

SR

m

(= teate algus)

AD

m

(lipuriigi kolmetäheline ISO kood)

FR

m

XEU (= Euroopa Komisjonile)

RN

m

(sõnumi seerianumber käesoleval aastal, mille kohta tagasiside sõnum saadetakse)

TM

m

RET (= „tagasi”)

SQ

m

(asjakohase laeva algse sõnumi seerianumber käesoleval aastal)

RC

m

(rahvusvaheline raadiokutsung, mida nimetati algses sõnumis)

RS

m

(tagasiside – ACK või NAK)

RE

m

(tagasiside vea number)

DA

m

(edastamise kuupäev vormingus AAAAKKPP)

TI

m

(edastamise kellaaeg vormingus TTMM)

ER

m

(= teate lõpp)

4.   Raadiojaama nimi

Raadiojaama nimi

Raadiojaama kutsung

Lyngby

OXZ

Land’s End

GLD

Valentia

EJK

Malin Head

EJM

Torshavn

OXJ

Bergen

LGN

Farsund

LGZ

Florø

LGL

Rogaland

LGQ

Tjøme

LGT

Ålesund

LGA

Ørlandet

LFO

Bodø

LPG

Svalbard

LGS

Stockholm Radio

STOCKHOLM RADIO

Turku

OFK

5.   Liikide koodid

Limapead (Beryx spp.)

ALF

Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)

PLA

Anšoovis (Engraulis encrasicolus)

ANE

Merikurat (Lophius spp.)

ANF

Põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus)

ARU

Atlandi merilatikas (Brama brama)

POA

Hiidhai (Cetorinhus maximus)

BSK

Süsisaba (Aphanopus carbo)

BSF

Sinine molva (Molva dypterygia)

BLI

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)

WHB

Tups-mõõkhännak (Xiphopenaeus kroyeri)

BOB

Tursk (Gadus morhua)

COD

Põhjamere garneel (Crangon crangon)

CSH

Ebakalmaar (Loligo spp.)

SQC

Harilik ogahai (Squalus acanthias)

DGS

Niituimluts (Phycis spp.)

FOR

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

GHL

Kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)

HAD

Merluus (Merluccius merluccius)

HKE

Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)

HAL

Heeringas (Clupea harengus)

HER

Harilik stauriid (Trachurus trachurus)

HOM

Harilik molva (Molva molva)

LIN

Makrell (Scomber scombrus)

MAC

Soomuskammeljas (Lepidorhombus spp.)

LEZ

Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

PRA

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

NEP

Tursik (Trisopterus esmarkii)

NOP

Atlandi karekala (Hopolostethus atlanticus)

ORY

Muud

OTH

Merilest (Pleuronectes platessa)

PLE

Pollak (Pollachius pollachius)

POL

Harilik heeringahai (Lamma nasus)

POR

Meriahvenad (Sebastes spp.)

RED

Besuugo (Pagellus bogaraveo)

SBR

Kalju-tömppeakala (Coryphanoides rupestris)

RNG

Süsikas (Pollachius virens)

POK

Lõhe (Salmo salar)

SAL

Tobias (Ammodytes spp.)

SAN

Sardiin (Sardina pilchardus)

PIL

Haid (Selachii, Pleurotremata)

SKH

Viburhännaklased (Penaeidae)

PEZ

Kilu (Sprattus sprattus)

SPR

Lühiuimkalmaarid (Illex spp.)

SQX

Tuunid (Thunnidae)

TUN

Meriluts (Brosme brosme)

USK

Merlang (Merlangus merlangus)

WHG

Ruske soomuslest (Limanda ferruginea)

YEL

6.   Piirkonna koodid

02A.

ICES IIa rajoon – Norra meri

02B.

ICES IIb rajoon – Teravmäed ja Karusaar

03A.

ICES IIIa rajoon – Skagerrak ja Kattegat

03B.

ICES IIIb rajoon – Sund

03C.

ICES IIIc rajoon – Suur- ja Väike-Belt

03D.

ICES IIId rajoon – Läänemeri

04A.

ICES IVa rajoon – Põhjamere põhjaosa

04B.

ICES IVb rajoon – Põhjamere keskosa

04C.

ICES IVc rajoon – Põhjamere lõunaosa

05A.

ICES Va rajoon – Islandi veed

05B.

ICES Vb1, Vb2 rajoon – Fääri saarte veed

06A.

ICES VIa rajoon – Šotimaa looderannik ja Põhja-Iirimaa

06B.

ICES VIb rajoon – Rockall

07A.

ICES VIIa rajoon – Iiri meri

07B.

ICES VIIb rajoon – Iirimaa lääneosa

07C.

ICES VIIc rajoon – Porcupine’i madalik

07D.

ICES VIId rajoon – La Manche’i idaosa

07E.

ICES VIIe rajoon – La Manche’i lääneosa

07F.

ICES VIIf rajoon – Bristoli laht

07G.

ICES VIIg rajoon – Keldi mere põhjaosa

07H.

ICES VIIh rajoon – Keldi mere lõunaosa

07J.

ICES VIIj rajoon – Iirimaa edelaosa idapoolsed veed

07K.

ICES VIIk rajoon – Iirimaa edelaosa läänepoolsed veed

08A.

ICES VIIIa rajoon – Biskaia lahe põhjaosa

08B.

ICES VIIIb rajoon – Biskaia lahe keskosa

08C.

ICES VIIIc rajoon – Biskaia lahe lõunaosa

08D.

ICES VIIId rajoon – Biskaia laht – avameri

08E.

ICES VIIIe rajoon – Biskaia lahe lääneosa

09A.

ICES IXa rajoon – Portugali vete idaosa

09B.

ICES IXb rajoon – Portugali vete lääneosa

14A.

ICES XIVa rajoon – Gröönimaa vete kirdeosa

14B.

ICES XIVb rajoon – Gröönimaa vete kaguosa


(1)  Püügireis on retk, mille alguseks loetakse laeva sisenemist püügi eesmärgil ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse püügipiirkonda, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega, ja mis lõpeb laeva lahkumisega kõnealusest piirkonnast.

(2)  m = kohustuslik.

(3)  o = vabatahtlik.

(4)  LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma.

(5)  Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.

(6)  LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma.

(7)  Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.

(8)  LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma.

(9)  Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.

(10)  LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma.

(11)  Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.

(12)  Vabatahtlik vastuvõtvale laevale.


IV LISA

SÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE SUHTES, MIS KAVATSEVAD PÜÜDA ELi VETES PÕHJAPUTASSUUD VÕI MAKRELLI

I   OSA

Sätted, mida kohaldatakse kolmanda riigi kalalaevade suhtes, mis kavatsevad püüda ELi vetes põhjaputassuud

a)

Laevad, mille pardal on juba saak, võivad alustada püügireisi üksnes pärast asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse käest loa saamist. Laeva kapten teavitab vähemalt neli tundi enne ELi vetesse sisenemist nõuetekohaselt ühte järgmistest kalapüügi seirekeskustest:

i)

Ühendkuningriigi keskus (Edinburgh) – e-posti teel aadressil ukfcc@scotland.gsi.gov.uk või telefoni teel (+ 44 1312719700) või

ii)

Iirimaa keskus (Haulbowline) – e-posti teel aadressil nscstaff@eircom.net või telefoni teel (+ 353 872365998).

Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ja laeva kapteni määratud hinnanguline ELi vetesse sisenemise asukoht (pikkus-/laiuskraad) ning samuti piirkond, kus laev kavatseb alustada püüki. Laev ei alusta püüki enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügireisi lõpuni.

Ilma et see piiraks mis tahes merel tehtavat kontrolli, võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda kaptenilt laeva esitamist kontrolliks sadamas.

b)

Laevad, mis sisenevad ELi vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest.

c)

Püügireis loetakse lõppenuks, kui laev lahkub ELi vetest või siseneb ELi sadamasse, kus lossitakse kogu tema saak.

Laevad lahkuvad ELi vetest ainult järgmiste kontrollmarsruutide kaudu:

A.

VIa püügipiirkonnas asuv ICES ruut 48 E2;

B.

IVa püügipiirkonnas asuv ICES ruut 46 E6;

C.

IVa püügipiirkonnas asuvad ICES ruudud 48 E8, 49 E8 või 50 E8.

Laeva kapten teavitab vähemalt neli tundi enne mõnele eespool nimetatud kontrollmarsruudile saabumist Edinburghis asuvat kalapüügi seirekeskust kas e-posti või telefoni teel vastavalt punkti a alapunktile i. Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollmarsruut, mille kaudu laev kavatseb lahkuda.

Laev ei lahku kontrollmarsruudi piirkonnast, kuni ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni ELi vetest lahkumiseni.

Ilma et see piiraks merel tehtavat kontrolli, võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda kaptenilt laeva esitamist kontrolliks Lerwicki või Scrabsteri sadamas.

II   OSA

Sätted, mida kohaldatakse kolmanda riigi kalalaevade suhtes, mis kavatsevad püüda ELi vetes makrelli

a)

Laevad võivad alustada püügireisi üksnes pärast asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse käest loa saamist. Kõnealused laevad sisenevad ELi vetesse ainult järgmiste kontrollipiirkondade kaudu:

 

VIa püügipiirkonnas asuv ICES ruut 48 E2;

 

IVa püügipiirkonnas asuv ICES ruut 50 F1;

 

IVa püügipiirkonnas asuv ICES ruut 46 F1.

ELi vetesse sisenemise puhul võtab laeva kapten vähemalt neli tundi enne kontrollipiirkonda saabumist ühendust Ühendkuningriigi kalapüügi seirekeskusega (Edinburgh) e-posti teel järgmisel aadressil: ukfcc@scotland.gsi.gov.uk või telefoni teel (+ 44 1312719700).

Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mille kaudu laev kavatseb siseneda ELi vetesse. Laev ei alusta püüki enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügireisi lõpuni.

b)

Laevad, mis sisenevad ELi vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest.

c)

Püügireis loetakse lõppenuks, kui laev lahkub ELi vetest või siseneb ELi sadamasse, kus lossitakse kogu tema saak.

Laevad lahkuvad ELi vetest ainult kontrollipiirkondade kaudu.

ELi vetest lahkumise puhul teavitab laeva kapten vähemalt kaks tundi enne mõnda eespool nimetatud kontrollipiirkonda saabumist Edinburghis asuvat kalapüügi seirekeskust kas elektronposti või telefoni teel vastavalt punktile a.

Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mille kaudu laev kavatseb lahkuda. Laev ei lahku kontrollipiirkonnast enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni ELi vetest lahkumiseni.


Top