LISA

Projektid, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse lähis-idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, et toetada massihävitusrelvade leviku vastase eli strateegia rakendamist

1.   Eesmärgid

27.–28. novembril 1995. aastal toimunud Euroopa-Vahemere konverentsil vastuvõetud Barcelona deklaratsioonis leppisid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid kokku, et püüavad rajada Lähis-Idas reaalselt kontrollitava tsooni, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandesüsteeme. 2008. aastal Pariisi Vahemere tippkohtumisel vastuvõetud ühisdeklaratsioonis kinnitati ELi valmisolekut käsitleda praktilisi meetmeid ja töötada need välja, et luua sobiv baas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsi Lähis-Ida käsitleva 1995. aasta resolutsiooni (edaspidi „1995. aasta resolutsioon”) rakendamiseks ja sellise tsooni loomiseks. Neid praktilisi meetmeid analüüsiti 2008. aasta juunis Pariisis toimunud ELi seminaril „Lähis-Ida julgeolekuolukord, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine”.

ELi arvates peaksid praktilised meetmed muu hulgas edendama massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise valdkonna kõikide mitmepoolsete lepingute ja instrumentide (näiteks tuumarelva leviku tõkestamise leping, keemiarelva keelustamise konventsioon, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon, tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping ning ballistiliste kanderakettide leviku tõkestamise Haagi tegevusjuhend, samuti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) üldine kaitsemeetmete leping ja selle lisaprotokoll) üldist kohaldamist ja järgimist. Läbirääkimiste alustamine lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu üle oleks selles kontekstis veel üks määrava tähtsusega samm. Sellised sammud võiksid olla olulised piirkondliku usalduse suurendamise meetmed, pidades silmas eesmärki rajada reaalselt kontrollitav tsoon, kus ei ole ei massihävitusrelvi ega nende kandesüsteeme.

EL soovib jätkata ja intensiivistada Vahemere Liidu asjaomaste partnerite ja kõigi teiste Lähis-Ida riikide vahel poliitilist ja julgeolekualast dialoogi küsimuste üle, mis on seotud massihävitusrelvadest vaba tsooni loomisega. EL usub, et konkreetsete usaldust suurendavate meetmete väljatöötamine ja rakendamine võiks soodustada edu saavutamist massihävitusrelvadest vaba tsooni loomisel. Need usaldust suurendavad meetmed võiksid muu hulgas olla väiksemad projektid, mis viiakse läbi teaduse ja kodanikuühiskonna valdkondades, kus on võimalik teha edusamme, samuti koolitusseminarid diplomaatidele ja sõjaväelastele ning usalduse suurendamiseks piirkonna riikidesse tehtavad külastused.

Arvestades seda, et piirkonnas kasvab huvi tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise arendamiseks, tuleks samuti teha jõupingutusi selleks, et tagada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise arendamine kooskõlas parimate ohutus-, julgeoleku- ning tuumarelva leviku tõkestamise standarditega. Küsimust, kuidas tugevdada rahumeelset tuumaenergiaalast koostööd, tuleks käsitleda nii üldisel tasandil kui ka konkreetsemalt, näiteks mitmepoolsete tuumarajatiste arendamise kaudu.

EL usub, et nende eesmärkide suunas saab muu hulgas liikuda, kui pidada koos kõigi asjaomaste osalistega seminari „Lähis-Ida julgeolekuolukord, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine” jätkuseminar. See jätkuseminar võimaldaks sihipärast ja struktureeritud arutelu nõuete üle, mis võiks tulevikus viia Lähis-Idas reaalselt kontrollitava tsooni loomiseni, mis on vaba tuuma- ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest ning nende kandesüsteemidest. Seminari ettevalmistused tuleks teha tihedas koostöös kõikide asjaomaste osalistega.

EL jätkab tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 1995. aasta läbivaatamise ja pikendamise konverentsil vastuvõetud otsuste ja Lähis-Ida käsitleva resolutsiooni ning samuti tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2000. aasta läbivaatamiskonverentsi ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi lõppdokumentide toetamist. Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil kiideti heaks mitmed praktilised sammud, mis hõlmavad kõikide 1995. aasta resolutsiooni rakendamise toetamisele suunatud pakkumiste (sealhulgas ELi pakkumine võõrustada 2008. aasta juunis korraldatud seminari jätkuseminari) kaalumist. Konverentsil tunnistati ka kodanikuühiskonna tähtsat rolli 1995. aasta resolutsiooni rakendamisel.

EL soovib toetada eespool nimetatud eesmärkide saavutamist järgmiselt:

—	2008. aastal toimunud ELi seminari „Lähis-Ida julgeolekuolukord, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine” jätkuürituse korraldamine;

—	vahendite eraldamine jätkuseminaril käsitletavate teemade kohta taustadokumentide koostamiseks.

2.   Projektide kirjeldus

2.1.   Projekt: seminar, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid

2.1.1.   Projekti eesmärk

Projekti raames:

a)	korraldatakse 19. ja 20. juunil 2008. aastal Pariisis toimunud seminari „Lähis-Ida julgeolekuolukord, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine” jätkuüritus;

b)	arutatakse Lähis-Ida piirkondliku julgeolekuga seotud küsimusi, sealhulgas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise küsimusi ning tavapäraseid küsimusi;

c)	uuritakse võimalikke usaldust suurendavaid meetmeid, et hõlbustada protsessi Lähis-Idas sellise tsooni loomise suunas, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, sealhulgas tuginedes seoses olemasolevate tsoonidega omandatud kogemustele;

d)	arutatakse võimalusi üldiselt kohaldada ja rakendada rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid lepinguid ning muid instrumente;

e)	uuritakse rahumeelse tuumaenergiaalase koostöö ja sellega seotud abistavate meetmete väljavaateid, sealhulgas tuginedes Euratomi kogemustele.

2.1.2.   Projekti tulemused

Projekti tulemusena:

a)	süvendatakse dialoogi ja luuakse usaldust kodanikuühiskonna ja valitsuste seas, et saavutada täiendavalt edu piirkondliku julgeoleku ja Lähis-Idas sellise tsooni, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, loomise toetamisel;

b)	parandatakse vastastikust arusaamist küsimustest, mis mõjutavad piirkondlikku julgeolekuolukorda, käsitledes muu hulgas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist ning tavapäraseid küsimusi;

c)	suurendatakse teadlikkust, teadmisi ja arusaamist praktiliste sammude kohta, mis on vajalikud Lähis-Idas sellise tsooni loomiseks, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid;

d)	aidatakse kaasa jõupingutustele üldiselt kohaldada ja rakendada rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid lepinguid ning muid instrumente;

e)	hõlbustatakse rahvusvahelist ja piirkondlikku koostööd seoses tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamisega kooskõlas parimate tuumaohutuse- ja julgeoleku- ning tuumarelva leviku tõkestamise standarditega.

2.1.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames on ette nähtud eelistatavalt Brüsselis või Vahemere piirkonnas toimuva kuni kaks päeva kestva seminari korraldamine.

Seminarist võtavad osa asjaomaste ELi institutsioonide ning ELi liikmesriikide, kõikide Lähis-Ida riikide, tuumarelva omavate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ning akadeemilised eksperdid. Eeldatakse, et seminaril osaleb ligikaudu sada esindajat.

Arutelusid juhivad seminaril akadeemilised eksperdid. Pidades silmas käsitletavate teemade tundlikkust, viiakse arutelud läbi lähtudes Chatham House’i põhimõttest, et võimaldada mitteametlikumat ja avatumat arutelu ilma koosolekul saadud teabe allika tuvastamiseta.

Kaetakse kutsutud osalejate ja kõnelejate reisi- ja elamiskulud ning neile makstakse päevaraha. Nõukogu otsusega on samuti ette nähtud rahalised vahendid kõikide muude kulude katmiseks, sealhulgas konverentsiseadmete, lõunasöökide, õhtusöökide, kohvipauside, dokumentide tõlkimise ja suulise tõlkega seotud kulude katmiseks.

Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium esitab kutsed seminarist osavõtuks, konsulteerides kõrge esindaja esindaja ja ELi liikmesriikidega.

Seminar toimub 2011. aastal. Seminari aruande kõrge esindaja esindajale koostab ja saadab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium. Aruannet võib jagada ELi asjaomastele organitele, kõikidele Lähis-Ida ja muudele huvitatud riikidele ning pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

2.2.   Projekt: taustadokumendid

2.2.1.   Projekti eesmärk

Projekti raames:

a)	koostatakse kuni kaheksa taustadokumenti seminaril käsitletavate teemade kohta, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid;

b)	luuakse vahendeid mõistmaks piirkondlikku julgeolekuolukorda, sealhulgas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist ning tavapäraseid küsimusi;

c)	määratakse kindlaks võimalikud usaldust suurendavad meetmed, mis võiks olla praktilisteks sammudeks perspektiivi suunas luua Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid;

d)	määratakse kindlaks viisid, kuidas saavutada täiendavat edu rahvusvaheliste massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaste lepingute ning muude instrumentide üldisel kohaldamisel ja rakendamisel;

e)	määratakse kindlaks väljavaated rahumeelseks tuumaenergiaalaseks koostööks riikide energiapoliitika ja vajaduste kontekstis.

2.2.2.   Projekti tulemused

Projekti tulemusena:

a)

antakse ideid ja tehakse ettepanekuid seoses seminariga, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, ning aidatakse kaasa sihipärase ja struktureeritud arutelu pidamisele kõikides asjakohastes küsimustes;

b)	suurendatakse kodanikuühiskondade ja valitsuste teadlikkust, teadmisi ja arusaamist küsimustest, mis on seotud massihävitusrelvadest ja nende kandevahenditest vaba tsooni ning piirkondliku julgeolekuga Lähis-Idas;

c)	pakutakse valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele välja poliitilisi ja/või tegevuslikke poliitikavalikuid, et lihtsustada protsessi, mis viib lähemale Lähis-Idas massihävitusrelvadest ja nende kandevahenditest vaba tsooni loomisele ning piirkondlikule julgeolekule.

2.2.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames koostatakse kuni kaheksa 10–15 lehekülje pikkust (5 000–7 000 sõna) taustadokumenti. Taustadokumendid koostab või tellib massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium ja nendes ei esitata tingimata ELi institutsioonide ja ELi liikmesriikide vaateid.

Taustadokumentides käsitletakse seminaril arutatavaid teemasid, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid. Iga dokument raamistab poliitilisi ja/või tegevuslikke poliitikavalikuid.

Taustadokumendid edastatakse seminaril osalejatele, ELi asjaomastele organitele, ELi liikmesriikidele, kõikidele Lähis-Ida ja muudele huvitatud riikidele ning pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Taustadokumendid võidakse avaldada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi veebisaidil.

Taustadokumendid võidakse koguda kokku ühte köitesse, et need pärast seminari koos avaldada.

3.   Kestus

Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 18 kuud.

4.   Kasusaajad

Projekti kasusaajad on:

a)	Lähis-Ida riigid;

b)	muud huvitatud riigid;

c)	asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid;

d)	kodanikuühiskond.

5.   Menetlusaspektid, koordineerimine ja juhtkomitee

Juhtkomitee moodustavad kõrge esindaja esindaja ja rakendusüksuse esindaja iga konkreetse projekti puhul. Juhtkomitee vaatab nõukogu otsuse rakendamise regulaarselt vähemalt iga kuue kuu tagant läbi, kasutades muu hulgas elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.

6.   Rakendusüksused

Käesoleva nõukogu otsuse tehniline rakendamine tehakse ülesandeks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumile.

Nimetatud konsortsium täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Oma tegevuste läbiviimisel teeb ta vastavalt vajadusele koostööd kõrge esindaja, ELi liikmesriikide, muude osalevate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.