Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32010D0467

2010/467/EL: Komisjoni otsus, 17. august 2010 , millega muudetakse otsust 2007/365/EÜ ohustatud taimede ja võetavate meetmete osas Rhynchophorus ferrugineus’i (Olivier) avastamisel (teatavaks tehtud numbri K(2010) 5640 all)

ELT L 226, 28.8.2010, pp. 42–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/09/2018; mõjud tunnistatud kehtetuks 32018D0490

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/467/oj

28.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 226/42

KOMISJONI OTSUS,

17. august 2010,

millega muudetakse otsust 2007/365/EÜ ohustatud taimede ja võetavate meetmete osas Rhynchophorus ferrugineus’i (Olivier) avastamisel

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5640 all)

(2010/467/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2007/365/EÜ (2) on kehtestatud liikmesriikidele nõue võtta enda kaitseks meetmeid Rhynchophorus ferrugineus’i (Olivier) (edaspidi „kõnealune kahjulik organism”) sissetoomise ja leviku vastu. Lisaks teevad liikmesriigid oma territooriumil leiduvate palmiliste sugukonda kuuluvate taimede hulgas igal aastal ametlikke uuringuid kõnealuse kahjuliku organismi esinemise või kõnealuse kahjuliku organismiga nakatumise tõendite suhtes ning teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike uuringute tulemustest.

(2)

Liikmesriikide poolt 2009. aastal korraldatud uuringust selgus, et kõnealune kahjulik organism kahjustab ka selliseid palmiliste sugukonda kuuluvaid taimi, mida otsuses 2007/365/EÜ ei ole ohustatud taimedena määratletud. Seetõttu tuleb kõnealused palmiliste sugukonda kuuluvad taimed lisada otsuses 2007/365/EÜ määratletud ohustatud taimede loetellu, et kõnealuses otsuses sätestatud erakorralisi meetmeid kohaldataks ka nende taimeliikide suhtes.

(3)

Komisjoni poolt 2009. aastal liikmesriikides korraldatud vaatlustest selgus, et otsuse 2007/365/EÜ rakendamise tulemused ei olnud kõnealuse kahjuliku organismi avastamise puhul võetud meetmete osas täielikult rahuldavad. Lisaks vaatluste põhjal tehtud järeldustele on komisjon 2010. aasta jaanuaris saanud lisateavet kahjuliku organismi kontrolli-, tõkestamis- ja tõrjemeetodite kohta ekspertide rühmalt, mille komisjon moodustas nimetatud küsimuses abistamiseks ja kuhu kuuluvad ka nende liikmesriikide eksperdid, kus kõnealune kahjulik organism esineb ning 2010. aasta mais Hispaanias toimunud kõnealust küsimust käsitleva rahvusvahelise konverentsi käigus. Võttes arvesse nende vaatluste tulemusi ja 2010. aastal saadud teavet, on vaja otsust 2007/365/EÜ vastavalt muuta.

(4)

2009. ja 2010. aastal saadud teabe põhjal selgus, et kõnealuse kahjuliku organismi võimaliku leviku riski seoses ohustatud taimede impordiga kolmandatest riikidest või kolmandate riikide sellistest piirkondadest, mis ei ole kõnealusest kahjulikust organismist vabad selle krüptilise bioloogia tõttu, vähendatakse ennetavate tõrjevahendite abil. Need aga ei takista piisavalt kõnealuse kahjuliku organismi levikut sellistelt ohustatud taimedelt, mis on nakatunud, kuid millel puuduvad sümptomid. Seetõttu tuleb kolmandatest riikidest või kolmandate riikide kõnealustest piirkondadest imporditud ohustatud taimed paigutada liidus täielikult kaitstud kohta.

(5)

Juhul kui liikmesriigis või liikmesriigi osas avastatakse varem tundmatu kahjulik organism, peab kõnealune liikmesriik sellest viivitamata ja igal juhul viie päeva jooksul teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike. Samuti tuleks sellisel juhul tagada, et kohe teavitatakse ka asjaomase liikmesriigi vastutavat ametiasutust. Üldjuhul peaks liikmesriik määratlema piiritletud ala, koostama tegevuskava ja seda rakendama. Tervikliku lähenemise saavutamiseks kahjuliku organismi hävitamisel peaks tegevuskava ette nägema kõik meetmed, nende põhjendused, olukorra kirjelduse ning teaduslikud andmed ja kriteeriumid, mille põhjal meetmed valiti.

(6)

Mõnikord võib juhtuda, et nakatumine on tehtud kindlaks vaid ühte saadetisse kuuluvate taimede puhul piirkonnas, kust kõnealust organismi ei ole 10 kilomeetri raadiuses nakatunud taimedest varem leitud ja et nakatumine on seotud saadetisega, mis toodi hiljuti kõnealusesse piirkonda või et see saadetis oli juba enne asjaomasesse piirkonda toomist kõnealuse kahjuliku organismi poolt nakatatud. Nendel juhtudel ja üksnes siis, kui ei ole mingit ohtu kõnealuse kahjuliku organismi levikuks, peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada jätta piiritletud ala määratlemata ja piirata ametlikke meetmeid, mida võetakse nakatunud taimede hävitamiseks, intensiivse uuringuprogrammi korraldamiseks ja asjaomase taimeliigi jälgimiseks.

(7)

Selleks, et esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele üksikasjalikku teavet kõnealuse kahjuliku organismi leviku ja selle organismi leviku takistamiseks või hävitamiseks võetavate meetmete kohta, peaksid asjaomased liikmesriigid komisjonile esitama ametlikud iga-aastased uuringud koos ajakohastatud tegevuskavadega ning vajaduse korral ajakohastatud nimekirjaga piiritletud aladest, millele on lisatud kõnealuste piirkondade kirjeldus ja asukoht.

(8)

Seepärast tuleks otsust 2007/365/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2007/365/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

„ohustatud taimed” – taimed, v.a viljad ja seemned, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm (Areca catechu, Arecastrum romanzoffianum (Cham) Becc, Arenga pinnata, Borassus flabellifer, Brahea armata, Butia capitata, Calamus merillii, Caryota maxima, Caryota cumingii, Chamaerops humilis, Cocos nucifera, Corypha gebanga, Corypha elata, Elaeis guineensis, Howea forsteriana, Jubea chilensis, Livistona australis, Livistona decipiens, Metroxylon sagu, Oreodoxa regia, Phoenix canariensis, Phoenix dactylifera, Phoenix theophrasti, Phoenix sylvestris, Sabal umbraculifera, Trachycarpus fortunei ja Washingtonia spp.);”

2)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Uuringud ja teavitamine

1.   Liikmesriigid teevad oma territooriumil leiduvate palmiliste sugukonda kuuluvate taimede hulgas igal aastal ametlikke uuringuid kõnealuse kahjuliku organismi esinemise või kõnealuse kahjuliku organismiga nakatumise tõendite suhtes.

Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaldamist, teavitatakse komisjoni ja teisi liikmesriike uuringu tulemustest iga aasta 28. veebruariks. Liikmesriikides, kus kõnealune kahjulik organism esineb, esitatakse koos tulemustega järgmine teave:

a)

artikli 6 lõike 1 kohase tegevuskava ajakohastatud versioon;

b)

artikli 6 lõike 1 kohane piiritletud alade uuendatud nimekiri, mis sisaldab ajakohastatud teavet nende alade kirjelduse ja asukoha kohta (k.a kaardid).

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõnealuse kahjustatud organismi esinemise kahtlusest või tegelikust esinemisest asjaomase liikmesriigi territooriumil teavitatakse viivitamata liikmesriigi vastutavat ametiasutust.

3.   Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaldamist, teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike igal juhul viie päeva jooksul ja kirjalikult kõnealuse varem tundmatu kahjuliku organismi tegelikust esinemisest liikmesriigi territooriumil.”

3)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Tõrjemeetmed, piiritletud alad ja tegevuskavad

1.   Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud uuringute tulemused, artikli 5 lõikes 2 nimetatud teated või muus allikas esitatud teave kinnitab kõnealuse kahjuliku organismi esinemist liikmesriigi territooriumil, peab kõnealune liikmesriik viivitamata:

a)

vastavalt II lisa punktile 1 määratlema piiritletud ala;

b)

nimetatud alal koostama ja rakendama II lisa punkti 3 kohast tegevuskava, mis hõlmab ametlikke meetmeid vastavalt II lisa punktile 2.

2.   Kui liikmesriik määratleb piiritletud ala ja koostab tegevuskava vastavalt lõikele 1, teavitab kõnealune liikmesriik nendest komisjoni ja teisi liikmesriike ühe kuu jooksul pärast artikli 5 lõike 3 kohast teatamist. Kõnealune teade sisaldab piiritletud ala kirjeldust, kaarti ja nimetatud tegevuskava.

3.   Liikmesriigid tagavad, et tegevuskava ja lõike 1 punktis b osutatud tehnilisi meetmeid viib ellu avalik teenistuja ja/või esindaja või ettevõtja, kellel on selleks vajalik tehniline kvalifikatsioon ja nõuetekohased volitused või viiakse meetmed ellu vähemalt vastutavate ametiasutuste otsese järelevalve all.

4.   Liikmesriigid võivad jätta lõike 1 punktis a osutatud piiritletud ala määratlemise kohustuse täitmata, kui artikli 5 lõikes 1 nimetatud uuringutes, artikli 5 lõikes 2 nimetatud teadetes või muus allikas esitatud teabes on esitatud järgmised tõendid:

a)

nakatumine on tehtud kindlaks vaid ühte saadetisse kuuluvate taimede puhul piirkonnas, kust kõnealust organismi ei ole 10 kilomeetri raadiuses nakatunud taimedest varem leitud;

b)

taimede saadetis toodi kõnealusesse piirkonda vähem kui viis kuud tagasi ning saadetis oli enne sisse toomist juba nakatunud ning

c)

võttes arvesse usaldusväärseid teaduslikke põhimõtteid, kõnealuse kahjuliku organismi bioloogiat, nakatumise taset, aastaaega ja ohustatud taimede täpset levikut asjaomases liikmesriigis, ei ole pärast nakatunud saadetise piirkonda toomist tekkinud ohtu kõnealuse kahjuliku organismi levikuks.

Eespool kirjeldatud juhtudel koostavad liikmesriigid tegevuskava vastavalt II lisa punktile 3, kuid võivad loobuda piiritletud ala määratlemisest ja piirata II lisa punktis 3 nimetatud ametlikke meetmeid nakatunud taimede hävitamise kohta ning korraldavad intensiivse uuringuprogrammi nakatunud ala vähemalt 10 kilomeetri raadiuses ja asjaomase taimeliigi jälgimiseks.”

4)

Otsuse 2007/365/EÜ lisasid muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. august 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1)   EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)   ELT L 139, 31.5.2007, lk 24.

LISA

Otsuse 2007/365/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa punkti 2 alapunkti d tekst asendatakse järgmise tekstiga:

„d)

juhul kui taimed imporditi käesoleva lisa punkti 1 alapunkti c kohaselt, kasvasid taimed pärast nende liitu toomist vähemalt ühe aasta enne vedu liikmesriigi tootmiskohas ning sel ajal:

i)

hoiti ohustatud taimi kohas, mis on füüsiliselt kõnealuse kahjuliku organismi sissetoomise eest täielikult kaitstud ja/või takistab kõnealuse kahjuliku organismi levikut; ning

ii)

vähemalt iga kolme kuu järel toimunud ametlike kontrollide käigus ei ole täheldatud mingeid märke kõnealuse kahjuliku organismi esinemise kohta.”

2)

II lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ametlikud meetmed piiritletud aladel

Artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud ametlikud meetmed, mida tuleb võtta piiritletud aladel, hõlmavad järgmist:

a)

asjakohased meetmed kõnealuse kahjuliku organismi hävitamiseks, mis hõlmavad:

i)

hävitamist või vajaduse korral kõigi nakatunud ohustatud taimede täielikku mehaanilist eemaldamist;

ii)

meetmed, millega takistatakse kõnealuse kahjuliku organismi igasugune levik selle hävitamise või eemaldamise teel, kasutades selle vahetus läheduses keemilisi vahendeid;

iii)

nakatunud haigustele vastuvõtlike taimede asjakohane ravi;

iv)

vajaduse korral feromoonpüüniste kasutamine nakatunud piirkondades;

v)

vajaduse korral nakatunud taimede asendamine taimedega, mis ei ole haigustele vastuvõtlikud;

vi)

muud meetmed, millest võib olla kasu kõnealuse kahjuliku organismi hävitamisel;

b)

meetmed ja meetodid, mida asjaomased kontrollid võtavad kõnealuse kahjuliku organismi esinemise intensiivseks seireks, sealhulgas feromoonpüüniste kasutamine vähemalt nakatunud piirkondades;

c)

vajaduse korral erimeetmed, mis on suunatud mis tahes eripäradele või komplikatsioonidele, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need tõkestavad ja takistavad ametlike meetmete rakendamist või lükkavad seda edasi, eriti sellised meetmed, mis on seotud kõigile nakatunud või eeldatavalt nakatunud ohustatud taimedele juurdepääsuga ja hävitamiseks sobivate vahenditega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest kas riigi- või eraomandisse ning olenemata isikust või isikute rühmast, kes nende eest vastutavad.

3.   Tegevuskavade koostamine ja rakendamine

Artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevuskava sisaldab üksikasjalikku kirjeldust ametlikest meetmetest, mida asjaomane liikmesriik on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse kahjuliku organismi hävitamiseks. Tegevuskavas märgitakse ka ajavahemik, mis on ette nähtud iga kõnealuse meetme rakendamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse rahvusvahelist fütosanitaarmeetmete standardit nr 9 (*1) ja tegevuskava põhineb ühtsel lähenemisviisil kooskõlas fütosanitaarmeetmete rahvusvahelises standardis nr 14 (*2) esitatud põhimõtetega.

Artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud piiritletud alad, kus viimase kolme aasta jooksul korraldatud iga-aastastest uuringutest nähtub, et kõnealuse kahjuliku organismi hävitamine ei ole ühe aastase lisaaja jooksul võimalik, keskendutakse tegevuskavas ja selle rakendamisel esmalt kõnealuse kahjuliku organismi leviku piiramisele nakatunud alal, seades nende hävitamise pikaajalisemaks eesmärgiks.

Tegevuskava käsitleb ametlikke meetmeid, millele on osutatud punktis 2. Vastavalt lõike 2 punktile a peab tegevuskava võtma arvesse kõiki kõnealuses punktis loetletud meetmeid ja esitama rakendatavate meetmete põhjendused, kirjeldades olukorda ning teaduslikke andmeid ja kriteeriume, mille põhjal kõnealused meetmed valiti.

(*1)  Juhised kahjuritõrjeks – rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaadi võrdlusstandard ISPM nr 9, Rooma."

(*2)  Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaadi võrdlusstandard ISPM nr 14.” "

(*1)  Juhised kahjuritõrjeks – rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaadi võrdlusstandard ISPM nr 9, Rooma.

(*2)  Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaadi võrdlusstandard ISPM nr 14.” ”

Top