20.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/32

(1)

24. aprilli 2008. aasta kirjaga teatasid Madalmaad kavast vabastada keraamikatooted maagaasi suhtes kehtestatud energiamaksust. 6. juunil 2008 nõudis komisjon täiendavat teavet; Madalmaad vastasid komisjonile 16. septembri 2008. aasta kirjaga. 16. oktoobril 2008 toimus kohtumine komisjoni ametnike ja Madalmaade esindajate vahel. 17. novembril 2008 esitas komisjon täiendavaid küsimusi; Madalmaad vastasid komisjonile 19. detsembri 2008. aasta kirjaga.

(2)

11. veebruari 2009. aasta kirjas teatas komisjon Madalmaadele oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL”) (2) artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas25. aprillil 2009 (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(4)

Madalmaad edastasid oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 26. mail 2009.

(5)

Komisjonile saatsid märkusi ka huvitatud isikud. Komisjon edastas need Madalmaadele, andes Madalmaadele võimaluse reageerida; Madalmaad vastasid kõnealustele märkustele 7. juuli 2009. aasta kirjaga.

(6)

Komisjon kirjutas 7. oktoobril 2009 Madalmaadele, et selgitada viimastele juhtumi menetlemise seisu, ning palus Madalamaadel igaks juhuks veel kord esitada 13. oktoobriks 2009 kõik märkused, mille puhul Madalmaad soovivad, et komisjon võtaks neid enne lõpliku otsuse tegemist arvesse.

(7)

Madalmaad palusid ajapikendust ja 16. oktoobri 2009. aasta kirjaga lükati tähtaeg edasi 1. novembrini 2009. Madalmaad vastasid komisjonile 30. oktoobri 2009. aasta kirjaga.

(8)

Madalmaad maksustavad energiatoodete tarbimist vastavalt keskkonnamaksude seadusele, (4) mille alusel kohaldatakse ettevõtjate tarbimise määrast sõltuvat regressiivset maksustamist (5).

(9)

Kõnealuse abimeetmega vabastaksid Madalmaad maksust keraamikatootmise rajatistes kasutatava maagaasi. Kavandatud maksuvabastus kehtiks üksnes sellise maagaasi suhtes, mida Madalmaade keraamikatööstus kasutab tootmiseks, ning seda ei kohaldataks muudes mineraloogilistes protsessides kasutatava maagaasi suhtes (6).

(10)

Maksuvabastus kehtestataks muudatuse tegemisega kehtivasse keskkonnamaksude seadusesse.

(11)

Vastavalt abist teatamise ajal esitatud andmetele oleks abimeetme iga-aastane eelarve ajavahemikul 2008–2013 neli miljonit eurot.

(12)

Abimeetme kehtivusaeg on piiramata, sest Madalmaade seisukohast ei kujuta meede endast riigiabi (vt lisaks IV jagu allpool).

(13)

Abisaajad oleksid Madalmaade keraamikatööstuses tegutsevad ettevõtjad (7).

(14)

Madalmaad leiavad, et maksuvabastus on vajalik, et taastada Madalmaade keraamikatööstusele võrdsed võimalused siseturul. Madalmaad viitavad oma riigi keraamikasektori eriolukorrale võrreldes konkurentide olukorraga naaberriikides. Geograafilise asukoha tõttu kasutatakse Madalmaade keraamikatööstuses märga savi, samas kui naaberriikides töödeldakse kuiva savi, ning märja savi korral vajatakse sama lõpptulemuse saamiseks rohkem energiat. Lisaks väidavad Madalmaad, et näiteks Belgia, Saksamaa ja Rootsi konkureerivad tootjad on samuti sarnastest energiamaksudest vabastatud.

(15)

Madalmaad on kinnitanud, et meede hakkab kehtima alles siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud.

(16)

Komisjon kahtles, kas kavandatud abi sobib kokku siseturuga, sest komisjoni esialgse seisukoha kohaselt ei olnud Madalmaade keraamikatööstuse maksuvabastus riikliku maksusüsteemi olemusest ja üldisest ülesehitusest lähtudes põhjendatud. Meede on valikuline, sest sellest saaks kasu vaid Madalmaade keraamikatööstus ning maksuvabastust rahastataks riigi ressurssidest. Lisaks oli komisjon seisukohal, et meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust, sest kavandatud maksuvabastusel oleks otsene mõju tootmiskuludele ja seetõttu parandaks see abisaajate konkurentsivõimet asjaomastel keraamikaturgudel, kus abisaajad tegutsevad ja mis on avatud liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Komisjon järeldas, et meetmega antaks Madalmaade keraamikatööstusele riigiabi ning sellist abi võib heaks kiita vaid juhul, kui see vastab keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „keskkonnaabi suunised” või „suunised”) (8) 4. peatükis (Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis) määratletud tingimustele. Kuna Madalmaad ei olnud esitanud teavet, mis on vajalik hindamaks meetme vastavust nimetatud tingimustele, ei olnud komisjonil võimalik meetme kokkusobivust kinnitada ning komisjon otsustas algatada ametliku uurimismenetluse.

(17)

Madalmaad väitsid, et teatasid juhtumist peamiselt selleks, et tagada õiguskindlus ning paluda komisjonil kinnitada, et tegemist ei ole riigiabiga.

(18)

Madalmaad olid seisukohal, et riikliku maksusüsteemi laad ja üldine ülesehitus õigustavad maksuvabastuse valikulist olemust.

(19)

Energiamaksu eesmärk on maksustada elektrienergiat ja energiatooteid, mida kasutatakse kütteaine või mootorikütusena. Seetõttu on energiamaksusüsteemi täiendamine maksuvabastusega protsessi puhul, mille käigus ei kasutata maagaasi kütteaine või mootorikütusena, kooskõlas kehtiva energiamaksusüsteemi laadi ja üldise ülesehitusega. Energia maksustamise alaste õigusaktidega vabastatakse maksust maagaasi tarnimine, kui maagaasi ei kasutata kütusena, vaid muul otstarbel (9). Elektrienergia tarnimine on energiamaksust vabastatud, kui elektrienergiat kasutatakse kahesuguse kasutusega protsessides, näiteks keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides (10). Ka söe maksustamist käsitlevates õigusaktides on söe tarnimine maksust vabastatud, kui sütt ei kasutata kütusena, vaid muul otstarbel, ning kui seda kasutatakse kahesuguse kasutusega protsessides (11). Seetõttu oli asjakohane lisada maksuvabastus ka keraamikatootmise rajatistes kasutatava maagaasi tarnimisele. Keraamiline protsess on võrreldav kahesuguse kasutusega protsessiga, sest maagaasi ei kasutata üksnes kütteaine või mootorikütusena. Madalmaad juhtisid tähelepanu sellele, et keraamikatootmise rajatiste maagaasiga varustamise maksuvabastus kavatseti lisada keskkonnamaksude seaduse artikli 64 muudetud versiooni; kõnealuse artikliga vabastatakse maksust muud kahesuguse kasutusega protsessid.

(20)

Madalmaad viitasid energia maksustamise direktiivi artikli 2 lõike 4 punktile b ning nõukogu protokollile kõnealuse direktiivi teemal toimunud arutelu kohta (12) ning väitsid, et kõnealuses mineraloogilises protsessis ehk keraamika tootmises kasutatavate maagaasitarnete maksust vabastamine on kooskõlas Madalmaade energia maksustamise süsteemi laadi ja üldise ülesehitusega.

(21)

Madalmaad leidsid, et asjakohane on maksudest vabastada vaid keraamilised ja mitte kõik mineraloogilised protsessid, sest erinevalt muudest mineraloogilistest protsessidest on traditsioonilised keraamilised protsessid pöördumatud (savi muudetakse keraamilisteks toodeteks).

(22)

Lisaks viitasid Madalmaad oma keraamikatööstuse eriolukorrale võrreldes konkurentide olukorraga naaberriikides. Geograafilise asukoha tõttu kasutatakse Madalmaade keraamikatööstuses märga savi (mis on pärit Alpidest ja sadestunud Madalmaade jõgedes), samas kui naaberriikides töödeldakse kuiva savi, ning märja savi puhul vajatakse sama lõpptulemuse saamiseks rohkem energiat (13).

(23)

Lisaks on näiteks Belgia, Saksamaa ja Rootsi konkureerivad tootjad sarnastest energiamaksudest vabastatud. Samuti on kõrged Madalmaades kehtivad maagaasi kasutushinnad. Ka seetõttu on Madalmaade keraamikatööstus naaberriikide keraamikatööstustega võrreldes ebasoodsamas olukorras.

(24)

Madalmaade seisukohast näitavad need tegurid, et Madalmaade energiamaksusüsteemi laadist ja üldisest ülesehitusest lähtudes on meetme valikulisus põhjendatud. Seetõttu leidsid Madalmaad, et maksuvabastus ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(25)

Kavandatud maksuvabastus leevendaks teataval määral Madalmaade keraamikatööstuse ebasoodsat olukorda, taastades sellega osaliselt Madalmaade keraamikatööstuse võrdsed võimalused siseturul.

(26)

Alternatiivina palusid Madalmaad komisjonil lubada abi andmine ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Madalmaade seisukohast on abi vajalik ebavõrdsete konkurentsitingimuste tõttu siseturul. Madalmaad pidasid abi proportsionaalseks, sest meede kehtiks vaid rajatistes kasutatava maagaasi suhtes ning ei kehtiks keraamika tootmisel kasutatava elektrienergia suhtes. See vähendaks tööstuse ebasoodsat olukorda vaid osaliselt ning seetõttu tuleb meedet pidada proportsionaalseks. Lisaks ei tooks see kaasa kokkusobimatut konkurentsimoonutust siseturul.

(27)

Lisaks sellele väitsid Madalmaad, et energia maksustamise direktiivi ei kohaldata mineraloogiliste protsesside suhtes, sest nende välja jätmine direktiivi kohaldamisalast on kooskõlas maksusüsteemi laadi ja üldise ülesehitusega. Liikmesriikidel on järelikult vabadus otsustada, kas nad maksustavad või ei maksusta kõnealuseid energiakasutusliike. Kavandatud meetmega ei moonutata järelikult konkurentsi, vaid pigem ühtlustatakse energiatoodete maksustamist ning meede on seega ühenduse huvides.

(28)

Komisjoni menetluse algatamise otsuse kohta esitas oma märkused üks tootmisharusisene organisatsioon: VKO (Stichting Verenigde Keramische Organisaties). VKO jagas Madalmaade seisukohta, et riikliku maksusüsteemi laad ja üldine ülesehitus õigustavad maksuvabastust ning järelikult ei kujuta meede endast riigiabi. VKO märkused sarnanesid Madalmaade märkustega. Sarnaselt Madalmaadele leidis VKO, et maksuvabastust ei saa pidada keskkonnameetmeks, sest sellel ei ole ühtki keskkonnaalast eesmärki. Seetõttu ei ole õige hinnata meedet keskkonnaabi suuniste alusel.

(29)

Vastavalt ELTLi artikli 107 lõikele 1 on „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(30)

Madalmaade arvates ei anna kõnealune meede mingit eelist, vaid leevendab Madalmaade keraamikatööstuse ebasoodsat olukorda.

(31)

Komisjon on seisukohal, et maksuvabastus annab eelise Madalamaade keraamikatööstuses tegutsevatele ettevõtjatele, kes saavad maksuvabastusest kasu, sest maksuvabastus vähendab kulutusi, mis sisalduksid muidu nende tegevuskuludes (14).

(32)

Madalmaad leiavad, et meedet ei rahastata riigi ressurssidest, sest maksuvabastuse rahastamise mõju eelarvele on neutraalne (15). Seega ei ole riigi ressursid kaasatud. VKO esitab sarnase väite.

(33)

Komisjon on seisukohal, et meede kujutab endast maksusoodustust, mida rahastab Madalmaade valitsus riigi ressurssidest loobumise teel. Ehk teisisõnu: maksuvabastus vähendab Madalmaade maksutulu. Komisjoni lõplikku arvamust ei muuda isegi see, et maksuvabastuse võib kaudselt korvata tõusnud maksumäär maagaasi kõige kõrgemas energiamaksuosas. Komisjon märgib, et Madalmaad on tunnistanud, et võrreldes kehtiva maksusüsteemiga annab meede abisaajatele igal aastal 4 miljoni suuruse eelise, ilma et abisaajad peaksid selle heaks midagi tegema (15). Kavandatud meetme saab omistada Madalmaadele, sest see on otseselt seotud kehtiva riikliku õigusakti muutmisettepanekuga.

(34)

Energia maksustamise direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et direktiivi ei kohaldata energia tarbimise suhtes mineraloogilistes protsessides ning teatavate muude energiatoodete ja elektrienergia kasutamise viiside suhtes; liikmesriikidele on jäetud õigus otsustada, kas selliseid protsesse maksustada või mitte ning kas maksustada neid täielikult või osaliselt. Hoolimata direktiivist, on ühenduse õigustik liikmesriikidele riigiabi küsimustes siiski igal juhul siduv. See tähendab, et kõnealuse meetme valikulisust ning järelikult ka riigiabi olemasolu tuleb hinnata, lähtudes siseriiklikust energia maksustamise süsteemist.

(35)

Valikulisuse tõlgendamise kohta on olemas värske kohtupraktika. Gibraltari kohtuasjas tehtud otsuses tunnistati vastuvõetavaks riigiabi standardanalüüsi kasutamine maksujuhtumite korral (16). Kohus leidis, et analüüs peab koosnema järgmistest osadest: i) võrdlusraamistiku kindlaksmääramine, ii) võrdlusraamistikust tehtava erandi kindlaksmääramine ja iii) selle kindlaksmääramine, kas süsteemi laad ja üldine olemus õigustavad erandit (ehk kas erand tuleneb otseselt asjaomase liikmesriigi maksusüsteemi alus- või juhtpõhimõtetest).

(36)

Madalmaad on selgitanud, et Madalmaade energiamaksusüsteemi – ehk kõnealuse juhtumi võrdlusraamistiku – eesmärk on maksustada kütteaine ja mootorikütusena kasutatavat elektrienergiat ja energiatooteid. Seetõttu leiavad Madalmaad, et riigi energiamaksusüsteemi laadi ja üldise ülesehitusega on kooskõlas, et teatavad kasutusviisid on maksust vabastatud, nagu on juba selgitatud põhjenduses 19. Madalmaade arvates sobib täiendav erand, mis tahetakse nüüd keraamikaprotsesside suhtes sisse viia, kõnealusesse üldskeemi.

(37)

Lisaks väidavad Madalmaad, et võrdlusraamistikust erinevat käitumist, see tähendab erinevat maksude alast kohtlemist, mis toob kasu keraamikatööstusele, õigustab objektiivne erisus keraamika tootmisel kasutatava tooraine ja muudes mineraloogilistes protsessides kasutatava aine vahel. Erinevalt teistest mineraloogilistest protsessidest on traditsiooniline keraamiline protsess pöördumatu.

(38)

See ei ole esimene kord, kui komisjon hindab mineraloogilise protsessi vabastamist energiamaksust: komisjon tegi seda oma 7. veebruari 2007. aasta otsuses juhtumi N 820/06 kohta, mille raames käsitleti teatavate energiaintensiivsete protsesside maksuvabastusi Saksamaal. Kõnealuse juhtumi puhul otsustas komisjon, et meede ei kujuta endast riigiabi. Eelkõige vaatles komisjon Saksamaa energia maksustamise süsteemi sisemist loogikat, mis oli kooskõlas energia maksustamise direktiivis sätestatud lähenemisega, et kütust maksustatakse vaid juhul, kui seda kasutatakse kütteainena või mootorikütusena. Saksamaa vabastas maksust järjepidevalt kõik kahesuguse kasutusega protsessid ning direktiiviga hõlmatud iga teostatava mineraloogilise protsessi ning kohaldas seega sama lähenemist kogu energia maksustamise süsteemis. Komisjon otsustas, et maksuvabastus on kooskõlas riikliku energia maksustamise süsteemi laadi ja üldise ülesehitusega.

(39)

Madalmaade teatatud maksuvabastus kehtib vaid Madalmaade keraamikatööstuse suhtes ning erinevalt Saksa meetmest ei hõlma kõiki mineraloogilisi protsesse; komisjon ei ole seetõttu veendunud, et kavandatud vabastus tuleneb otseselt Madalmaade energia maksustamise süsteemi alus- ja juhtpõhimõtetest. Madalmaad ja VKO väidavad, et keraamika tootmisel kasutatava tooraine ja muudes mineraloogilistes protsessides kasutatava aine vahel on objektiivne erinevus, (17) sest keraamilised protsessid on pöördumatud; kuid siseriikliku energia maksustamise süsteemi ülesehitusest lähtudes ei selgita see põhjendus tegelikult, miks ei ole abikõlblikud muud mineraloogilised protsessid, näiteks klaasi tootmine, mille tootmisprotsessis kasutatakse samuti maagaasi. Lisaks, nagu on selgitatud energia maksustamise direktiivi põhjenduses 22, tuleks ühenduse raamistikku kohaldada energiatoodete suhtes peamiselt siis, kui neid kasutatakse kütteaine või mootorikütusena. Sellest lähtudes jäeti direktiivi artikli 2 lõikega 4 mineraloogilised protsessid direktiivi kohaldamisalast välja. Leiti, et nendes protsessides ei kasutata kütust mootorikütuse või kütteainena, vaid keemiliste protsesside teostamiseks. Seetõttu on kütuse kasutamine eelkõige keemilistes protsessides ja mitte kütteainena või mootorikütusena see ühine element, mille alusel jäeti energia maksustamise direktiivi kohaldamisalast välja kõik mineraloogilised protsessid. Käesolevas otsuses käsitletavate protsesside (18) vabastamine maksust oleks õigustatud vaid juhul, kui maksuvabastus kehtiks kõikide mineraloogiliste protsesside suhtes, tagades, et kõiki mineraloogilisi protsesse koheldakse ühetaoliselt. Vastavalt eespool osutatule oleks see kooskõlas komisjoni põhjendustega juhtumi N 820/06 puhul. See, et erinevates mineraloogilistes protsessides võidakse kasutada erinevaid tooraineid ning et keraamiline protsess võib olla pöördumatu, ei ole selles kontekstis oluline.

(40)

Lisaks selgub parlamendi dokumentidest seaduse muudatuse kohta, et kavandatud meetme eesmärk on parandada Madalmaade keraamikatööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet (19). Euroopa Kohtu praktikas on selgelt sätestatud, et tõsiasi, et meede võib viia konkreetse sektori kulutused paremini kooskõlla konkurentide kulutustega muudes liikmesriikides, ei muuda tõsiasja, et see kujutab endast abi (20).

(41)

Seetõttu leiab komisjon, et maksuvabastus on valikuline, sest soodustab teatavate toodete tootmist ja selle kaudu ka teatavaid ettevõtjaid ning seda ei saa õigustada siseriikliku energia maksustamise süsteemi üldise ülesehitusega.

(42)

VKO on vaidlustanud komisjoni järelduse, et kuna kavandatud meede hõlmab olulist osa tegevuskuludest ja võimaldab seetõttu abisaajatel küsida oma keraamikatoodete eest madalamat hinda, moonutab see asjaomastel keraamikaturgudel konkurentsi või ähvardab seda moonutada. VKO väidab, et energia tarnimise ja kasutamise kulud on mitu korda kõrgemad kui energiamaksu kulu.

(43)

Komisjon leiab, et see argument ei puutu asjasse. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale viitab riigiabi tulemusel paranenud ettevõtja konkurentsivõime tavaliselt sellele, et konkurentsi muude konkureerivate ettevõtjatega, kes ei saa sellist abi, on moonutatud (21). Pealegi kuulub meede ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse niipea, kui see „ähvardab konkurentsi moonutada”. Kõnealune maksuvabastus on võimeline moonutama konkurentsi keraamikaturgudel, sest toob kaasa abisaaja tegevuskulude vähenemise. Lisaks on kavandatud meetme tegelik eesmärk Madalmaade keraamikatööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine. Madalmaad väitsid, et maksuvabastus taastab vähemalt osaliselt keraamikatööstuse võrdsed võimalused siseturul. Seetõttu on isegi ilma üksikasjaliku teabeta, mis tõendaks meetme mõju konkurentsile keraamikasektoris, loogiline järeldada, et meede on võimeline moonutama konkurentsi asjaomastel keraamikaturgudel.

(44)

Madalmaad on selgitanud, et Madalmaade tellisetööstusel, mille maagaasi- ja energiatarbimine moodustab 85–90 % Madalmaade keraamikatööstuse kogutarbimisest, on ligikaudu 1 500 töötajat. 2008. aastal oli selle alasektori käive ligikaudu 370 miljonit eurot. Madalmaade tellisetööstus ekspordib ligikaudu 20 % oma iga-aastasest toodangust, samas kui impordi tase on ligikaudu 8 % Madalmaade iga-aastasest toodangust. Telliste kaalu tõttu on asjaomane turg piiratud alaga, mis asub kuni 250 km kaugusel tehastest, kus tellised toodeti. Seetõttu on selle alasektori konkureerivad turud Ühendkuningriik, Saksamaa ja Belgia.

(45)

Madalmaad palusid 26. mai 2009. aasta kirjas, et komisjon põhjendaks oma järeldust, et kavandatud meede moonutab konkurentsi või ähvardab seda moonutada asjaomastel keraamikaturgudel, ning määraks kindlaks moonutuse suuruse seoses Madalamaade statistika keskasutuse (Centraal Bureau voor de Statistiek) andmetega, mille Madalmaad olid esitanud komisjonile uurimise algetapis, ning eelkõige seoses telliste impordi- ja ekspordinäitajatega, mis on esitatud tabelites 1 ja 2.

Tabel 1

Madalmaade telliste eksport Saksamaale ja Belgiasse

(46)

Madalmaad rõhutasid, et tabelis 1 esitatud näitajaid tuleb tõlgendada järgmiste asjaolude valguses. Käesoleva sajandi alguses tekkis Saksamaa ja Madalmaade elamuehitusturul tõsine seisak (aastatel 2000 ja 2001 kaotas Saksamaa tellisetööstus peaaegu 20 % käibest ja müügimahust). Hiljem olukord Madalmaade ja Saksamaa eluasemeturgudel paranes, jõudes haripunkti 2006. ja 2007. aastal. Madalmaad väidavad, et Saksamaa telliseföderatsiooni (Ziegelverband) andmete kohaselt hakkas Saksamaa tööstus alates aastatest 2004 ja 2005 taastuma. Madalamaad märgivad, et komisjonile esitatud Madalmaade statistika keskasutuse andmed näitavad, et Madalmaade telliste eksport Saksamaale on hakanud sellest ajast saadik vähenema. Kokkuvõttes said sajandi alguses nii Saksamaa kui ka Madalmaade tööstus Saksamaa turul suurte kaotuste osaliseks, kuid Saksamaa tellisesektor on saanud Saksamaa eluasemeturu taastumisest kasu, ent Madalmaade tellisetootjad mitte. Madalmaade arvates kinnitavad seda tabelis 2 esitatud näitajad, mis käsitlevad importi Saksamaalt.

Tabel 2

Import Saksamaalt Madalmaadesse

(47)

Madalmaad juhivad tähelepanu sellele, et tabelis 2 esitatud numbrid näitavad suurt kasvu Saksamaa telliste impordis Madalmaadesse alates 2006. ja 2007. aastast. Näitajad, mille Madalmaad esitasid 2008. aasta esimese kvartali kohta, viitavad sellele, et selline suundumus jätkub. Madalmaad väidavad, et Saksamaa keraamikatööstus on energiamaksust vabastatud alates 2006. aasta augustist; kõnealune maksuvabastus jõustus 1. jaanuaril 2004.

Tabel 3

Eksport Madalmaadest muudesse liikmesriikidesse, välja arvatud Belgia ja Saksamaa (peamiselt Ühendkuningriiki ja Iirimaale)

(48)

Madalmaad on nende näitajate puhul märkinud, et oluline tegur, mis aitab seletada suurenenud eksporti nendesse riikidesse, on väga soodus vahetuskurss naela ja euro vahel. See tegur kompenseerib väidetavalt kõrged transpordikulud.

(49)

Komisjon on nõus, et esitatud teave näitab, et Saksamaa ja Belgia olulisus Madalmaade telliste ekspordi sihtkohana vähenes aastatel 1998–2007, et Saksamaa telliste import Madalmaadesse suurenes aastatel 2000–2007 ning et eksport muudesse riikidesse peale Saksamaa ja Belgia (peamiselt Ühendkuningriiki ja Iirimaale) suurenes aastatel 2001–2007. Muude riikide, eelkõige Ühendkuningriigi ja Iirimaa kohta esitatud näitajate puhul on soodus vahetuskurss ekspordi kasvu peamiseks põhjuseks.

(50)

Esitatud näitajad annavad teavet tellisesektori kaubavoogude kohta Madalmaade ja selle naaberriikide Saksamaa, Belgia ja Ühendkuningriigi vahel, kuid ei võimalda teha järeldust, et maksumeede ei ole suuteline moonutama konkurentsi asjaomastel keraamikatööstuse turgudel. Nagu juba eespool öeldud, kuulub meede ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse niipea, kui tekib kahtlus, et meede ähvardab konkurentsi moonutada.

(51)

Kõnealune meede mõjutab tõenäoliselt liikmesriikidevahelist kaubandust, sest keraamikatooteid ostetakse ja müüakse rahvusvaheliselt, nagu on näha Madalmaade esitatud statistilistest andmetest, mis on ära toodud tabelites 1, 2 ja 3.

(52)

Eelnevast asjaoludest lähtudes on komisjon arvamusel, et teatatud meede kujutab endast riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(53)

Madalmaad on täitnud ELTLi artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustuse, teatades abimeetmest enne selle rakendamist.

(54)

Komisjon on seisukohal, et kavandatud maksuvabastust peab hindama keskkonnaabi suuniste põhjal. Käesoleva teatise maksuvabastuse laadset keskkonnamaksust vabastamist on sõnaselgelt käsitletud keskkonnaabi suuniste 4. peatükis „Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis”. Keskkonnaabi suuniste 4. peatükki tuleb lugeda kõnealuse maksuvabastuse hindamisel ammendavaks. Järelikult ei saa meedet hinnata ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, nagu on väitnud Madalmaad.

(55)

Madalmaad nõustuvad komisjoniga, et kavandatud meedet peab käsitlema kui „vabastust keskkonnamaksust” keskkonnaabi suuniste tähenduses (22). Madalmaade arvates ei ole see aga piisav, et pidada meedet suuniste reguleerimisalasse kuuluvaks. Madalmaade arvates ei vasta meede suuniste punktile 151, milles nõutakse, et meede, peab aitama „vähemalt kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele”; kavandatud maksuvabastusel sellist eesmärki ei ole.

(56)

Sellise põhjendusega ei saa nõustuda. Nii keskkonnabi suuniste 4. peatüki pealkirja („Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis”) kui ka punkti 151 esimese osa (mille sõnastus on sama) põhjal on selge, et kõnealust peatükki tuleb kohaldada kavandatud abi suhtes. Peatükk sisaldab üksikasjalikke sätteid tingimuste kohta, mille täitmisel sobivad keskkonnamaksu vabastused kokku siseturuga. Suuniste punktis 151 sätestatakse üldine tingimus, mille täitmisel on keskkonnamaksu vabastused 4. peatüki raames siseturuga kokkusobivad. Selles on sätestatud, et abi võib käsitada kokkusobivana vaid juhul, kui see „aitab vähemalt kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele”.

(57)

Keskkonnaabi suuniste punkti 151 sisu selgitamiseks täheldas komisjon, et kavandatud keskkonnamaksuvabastus võib muuta võimalikuks teistele ettevõtjatele kõrgemate siseriiklike keskkonnamaksumäärade seadmise või nende säilitamise, nii et sellel võib vähemalt kaudselt olla positiivne keskkonnamõju (23). Komisjon ei mõista ühtki argumenti, mille Madalmaad ja VKO on esitanud näitamaks, et kavandatud maksuvabastus aitab toetada Madalmaades keskkonnamaksu jätkuvat kohaldamist. Madalmaad väidavad, et samal ajal, kui kehtima hakkab maksuvabastus, suurendatakse kõrgeima maksuosa maksumäära, ent selle väite eesmärk on näidata, et kavandatud maksuvabastus ei too kaasa riigi ressursside kaotust. Madalmaad ei näi soovivat kasutada oma väidet tõdemaks, et kavandatud vabastus on maksumäära suurendamise eeltingimus. Seega ei ole näidatud, et täidetud on keskkonnaabi suuniste punkt 151.

(58)

Komisjon taotles Madalmaadelt teavet, mis aitaks tal hinnata abi kokkusobivust keskkonnaabi suuniste 4. peatükis sätestatud kriteeriumite põhjal, pidades eelkõige silmas abi vajalikkust ja proportsionaalsust ning selle mõju keraamikasektorile, nagu on ette nähtud suuniste punktides 155–159 (24).

(59)

Abi vajalikkusega seoses esitas komisjon mitu konkreetset küsimust, et olla võimeline hindama, kas mingit osa olulisest (keskkonnamaksust tulenevast) kasvust Madalmaade keraamikatööstuse tootmiskuludes on võimalik tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks. Lisaks taotleti teavet eelkõige järgmiste punktide kohta: keraamikatööstuse viimase kümne aasta müüginäitajad asjaomastel turgudel; energiamaksu määr ja makstud maksu kogusumma; energiaga seotud kogukulud ettevõtja kohta viimase kümne aasta jooksul; keraamikatööstuse toodete hinnapaindlikkus asjaomastel turgudel; hinnanguline kaotatud müügimaht ja/või kaotatud tulud; teave Madalmaade keraamikatööstuse kaubavoogude arengu kohta nii Madalmaadest asjaomastele geograafilistele turgudele kui ka nendelt turgudelt Madalmaadesse; abisaajate turuosad asjaomastel geograafilistel turgudel; ning iga muu tegur, mis võib mängida rolli kulude ülekandmise ulatuse hindamisel. Komisjon esitas Madalmaadele küsimusi ka abi proportsionaalsuse kohta, viidates keskkonnaabi suuniste punktile 159.

(60)

Vastuseks komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta kirjale saatsid Madalmaad teavet hüpoteetilise keskmise Madalmaade tellisetootja kohta (25). Madalmaad ütlesid, et neil ei ole võimalik vastata komisjoni küsimustele Madalmaade keraamikatööstuse kõikide alasektorite lõikes, sest mõnes alasektoris, näiteks telliste, keraamiliste torude ja keraamiliste sanitaartoodete sektoris on vaid üks Madalmaade tootja. Tüüpilist olukorda suudeti tellisetootjate puhul kirjeldada seetõttu, et neid on Madalmaades praegu 13 ning neil on ligikaudu 40 tootmiskohta. Teistel juhtudel, näiteks dekoratiivsete savinõude osas leidsid Madalmaad, et nii lühikese tähtaja jooksul ei ole võimalik kõnealust alasektorit piisavalt uurida.

(61)

Komisjon juhib tähelepanu 11. veebruari 2009. aasta algatamisotsuses sisalduvale märkusele, mille kohaselt ta oli juba esialgse uurimise etapis taotlenud kõnealust teavet, sealhulgas teavet keraamikatööstuse eri sektorite kohta vastavalt Madalmaade määratlusele, kuid ei olnud sellist teavet saanud.

(62)

Komisjon leiab, et teave ühe hüpoteetilise keskmise tellisetootja kohta ei ole piisav, et hinnata kavandatud maksuvabastuse kokkusobivust siseturuga kogu Madalmaade keraamikatööstuse puhul, sest ühte konkreetset keskmist tootjat ei saa pidada kogu tööstust esindavaks. Nagu Madalmaad on ise rõhutanud seoses komisjonile esitatud impordi- ja ekspordiandmetega, on asjakohane teave seotud vaid tellisesektoriga ning seda ei saa automaatselt kasutada kui mudelit suundumuste kohta muudes keraamikatööstuse alasektorites, sest igal alasektoril on isesugused toote/turu kombinatsioonid, mille puhul mängivad rolli teistsugused majanduslikud tegurid. VKO jõudis oma 24. mai 2009. aasta avalduses samale järeldusele (26). Väide, mille kohaselt vaid ühe abisaajaga alasektorite kohta ei ole võimalik teavet esitada, ei ole veenev. Vastupidi, teabe saamine üksiku ettevõtja kohta oleks pidanud olema lihtsam (nagu näitas hiljutine Taani juhtum) (27).

(63)

Lisaks sellele ei esitatud kogu taotletud teavet. Näiteks on põhjenduses 59 märgitud, et komisjon küsis teavet seoses abi vajalikkuse ja proportsionaalsusega. Seoses abi vajalikkusega küsis komisjon näitajaid keraamikatööstuse toodete hinnapaindlikkuse kohta asjaomastel turgudel, hinnanguid kaotatud müügimahu ja/või kaotatud tulude kohta, teavet abisaajate turuosa kohta asjaomastel geograafilistel turgudel ning Madalmaade tootjate turuosade arengu kohta nendel turgudel. Komisjoni 9. oktoobri 2009. aasta kirjaga anti Madalmaadele täiendav võimalus saata puuduvat teavet, kuid seda ei esitatud.

(64)

Olemasoleva teabe põhjal saab tellisesektori kohta teha järgmise analüüsi.

(65)

Keskkonnaabi suuniste punktis 155 sätestatakse, et selliste maksusüsteemide hindamisel, mis sisaldavad alandatud maksumäärade või maksuvabastuste vormis antavat riigiabi, analüüsib komisjon asjaomaste majandussektorite tasemel eelkõige abi vajalikkust, proportsionaalsust ning selle mõju.

(66)

Keskkonnabi suuniste punktis 158 sätestatakse, et komisjon käsitleb abi vajalikuna juhul, kui on täidetud kolm järgmist tingimust. Esiteks peab abisaaja valik põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi tuleb põhimõtteliselt anda ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris, kui konkurentide faktiline olukord on sarnane (suuniste punkti 158 alapunkt a). Teiseks peab alandamata keskkonnamaksumäär kaasa tooma olulise tootmiskulude suurenemise (punkti 158 alapunkt b). Kolmandaks peab olema kindel, et oluliselt suuremaid tootmiskulusid ei saa kanda üle tarbijatele, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt ei väheneks (punkti 158 alapunkt c). Siinkohal võivad liikmesriigid muu hulgas esitada hinnangu asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse kohta kõnealusel geograafilisel turul ning hinnangu asjaomase sektori/kategooria ettevõtjate kaotatud müügimahu ja/või kaotatud tulude kohta.

(67)

Madalmaad on väitnud, et maksuvabastus on suunatud keraamilisele protsessile: kõikidel keraamikatootjatel ning kõikidel konkurentidel keraamikasektoris (või samal asjaomasel turul, kui nad on sarnases faktilises olukorras) on õigus saada vabastust, kui nad täidavad järgmised tingimused:

(68)

Kõnealused tingimused on sätestatud õigusakti eelnõus (28). Seega tundub, et kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks abisaajad, on nii objektiivsed kui ka läbipaistvad.

(69)

Tingimus, mille kohaselt alandamata keskkonnamaksumäär peab tooma kaasa olulise tootmiskulude suurenemise, loetakse täidetuks, kui – nagu on selgitatud suuniste joonealuses märkuses 55 – abisaaja on energiamahukas ettevõte vastavalt energia maksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 punktis a esitatud määratlusele, mis tähendab, et tema energiatoodete ja elektrienergia ostukulud moodustavad vähemalt 3 % toodangu väärtusest (29) või maksmisele kuuluv riiklik energiamaks vähemalt 0,5 % lisandväärtusest.

(70)

Madalmaad on teatanud, et tellisetootjad kuuluvad energiamahukate ettevõtjate hulka, sest nende kulutused energiale moodustavad 20–30 % tootmise kogukuludest. Madalmaad ei ole täpsustanud, milline on tootmise kogukulude suhe toodangu väärtusesse, kuid võib eeldada, et tavalistes äritingimustes, see tähendab, kui tooteid müüakse tootmiskuludest kõrgema hinnaga, on tootmiskulud madalamad kui toodangu väärtus, sest toodangu väärtus on seotud tuluga ja seega müüdud toote hinnaga. Eeldades, et äritingimused on tavalised, on seega energiakulude osa toodangu väärtuses madalam kui energiakulude osa Madalmaade esitatud tootmiskuludes. Samas võib aga ka eeldada, et toodangu väärtus ei ole nii palju kõrgem kui tootmiskulud ning et energiakulud, mille osakaal on 20–30 %, kui nimetajaks on tootmiskulud, jäävad alla 3 %, kui nimetajaks on toodangu väärtus. Seetõttu nõustub komisjon, et Madalmaade keraamikatööstuse ettevõtjad on energiamahukad ettevõtjad, nagu on määratletud eespool nimetatud direktiivis, ning et punkti 158 alapunktis b esitatud tootmiskulude olulise suurenemise nõue on täidetud. Komisjon toetub oma hinnangus seega keskkonnaabi suuniste joonealuses märkuses 55 esitatud õiguslikule eeldusele.

(71)

Keskkonnaabi suuniste punkti 158 alapunktis c esitatud tingimuse osas esitati üksikasjalikud küsimused, et hinnata, kas tootmiskulude olulist suurenemist saab tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks. Madalmaadel paluti esitada teavet eelkõige järgmiste punktide kohta: keraamikatööstuse viimase kümne aasta müüginäitajad asjaomastel turgudel; energiamaksu määr ja makstud maksu kogusumma; energiaga seotud kogukulud ettevõtja kohta viimase kümne aasta jooksul; keraamikatööstuse toodete hinnanguline hinnapaindlikkus asjaomastel turgudel; kaotatud müügimaht ja/või kaotatud tulud; Madalmaade keraamikatööstuse kaubavoogude areng nii Madalmaadest asjaomastele geograafilistele turgudele kui ka nendelt turgudelt Madalmaadesse; abisaajate turuosad asjaomastel geograafilistel turgudel; ning iga muu tegur, mis võib mängida rolli kulude ülekandmise ulatuse hindamisel (vaata põhjendused 59 ja 63).

(72)

Madalmaad kinnitavad, et põhimõtteliselt on asjaomaste kulude ülekandmine võimalik, kuid väidavad siiski, et selle tegemine muutub üha raskemaks. Viimastel aastatel on tootjad, kes ei ole suutnud oma kulusid üle kanda, tegevuse lõpetanud või nad on kuulutatud maksejõuetuks. Madalmaad ei ole paraku esitanud tõendeid põhjusliku seose olemasolu kohta maksukulu ja tõsiasja vahel, et kõnealused ettevõtjad on lõpetanud oma äritegevuse. Komisjon täheldab, et liikmesriigi ülesanne on esitada tema väidete tõestamiseks vajalik teave.

(73)

Madalmaad on samuti märkinud, et telliste nõudluse hinnapaindlikkus on madal, aga ei ole põhjendanud seda konkreetsete andmetega.

(74)

Madalmaad on selgitanud, et konkurents tellisesektoris kasvab pidevalt teistes liikmesriikides asuvate konkurentide toodetud sarnaste telliste impordi tõttu ja Madalmaades valmistatud telliste turuosa on vähenemas. 30. oktoobri 2009. aasta kirja lisas esitasid Madalmaad impordi- ja ekspordiandmed, mille varal näidati, et import Saksamaalt Madalmaadesse on viimastel aastatel kasvanud ning eksport Madalamaadest Saksamaale ja Belgiasse vähenenud (30). Madalmaade väitel on selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et välismaised tellisetootjad on erinevalt Madalmaade tootjatest energiamaksust vabastatud.

(75)

Samas ei ole põhimõtteliselt võimalik õigustada riigiabi, sealhulgas keskkonnamaksuvabastust üksnes võrreldavate meetme olemasoluga teistes liikmesriikides. Sellise põhjenduse heakskiitmine tähendaks, et riigimeetmete olemasolu ühes liikmesriigis võimaldaks teistel liikmesriikidel võtta kompenseerivaid meetmeid, et leevendada kahjustavat mõju oma tööstusele. Riigiabi seisukohast ei saa sellist n-ö samaga vastamist heaks kiita. Riigiabi tekitatud kahju ei tohi heastada sellega, et hakatakse üksteise võidu toetust andma, vaid tegelikult on kasu hoopis sellest, kui tagatakse riigiabieeskirjade, sealhulgas keskkonnaabi suuniste täitmine. Seega ei saa teatatud meedet mingil juhul põhjendada üksnes sellega, et see on õiguspärane vahend väidetavalt mujal antava abi kompenseerimiseks: et seda heaks kiita, tuleb näidata, et kulud on märkimisväärselt suurenenud ning et neid ei ole võimalik tarbijatele üle kanda.

(76)

Hoolimata transpordikuludest tulenevatele piirangutele, mis kitsendavad tellise geograafilist turgu 250 kilomeetrini tootmiskohast, võib komisjon esitatud andmete põhjal järeldada, et tellisetööstus osaleb liikmesriikide vahelises kaubanduses. Madalmaad on teatanud, et igal aastal eksporditakse 20 % toodetud tellistest. Esitatud andmete põhjal oli komisjonil võimalik arvutada kaubanduse intensiivsuse ligikaudne väärtus, (31) mis on 75 %. Järjepidevate andmete puudumise tõttu pidi komisjon arvutama kõnealuse näitaja kaubavoogude osas 2007. aasta andmete põhjal ja tulu osas 2008. aasta andmete põhjal. Nimetatud asjaolud võivad viidata sellele, et tööstusel on raskusi Madalmaade kehtestatud maksukoormuse ülekandmisega tarbijale. Samas on väide, et kulude suurenemist on keeruline üle kanda, vastuolus Madalmaade väitega, et siiani on maksu üle kantud, ning tõsiasjaga, et andmetega hõlmatud ajavahemiku jooksul on Madalmaade tellisesektori eksport suurenenud 189 miljonilt eurolt 2001. aastal 225 miljoni euroni 2007. aastal. Täiendava teabe ja andmete puudumise tõttu ei ole võimalik teha põhjalikumat analüüsi.

(77)

Vaatamata komisjoni selgesõnalisele palvele, et Madalmaad esitaksid teabe ka abisaajate turuosa kohta asjaomastel geograafilistel turgudel, ei ole esitatud mitme aasta turuandmeid, mis toetaksid Madalmaade väidet, et Madalmaades valmistatud telliste turuosa on vähenemas.

(78)

Eesmärgiga hinnata kulude ülekandmise võimalust küsiti ka järgnevalt loetletud teavet, kuid seda ei esitatud: keraamikasektori keskmise ettevõtja müüginäitajad, nende müügimaht ja -väärtus aasta kohta igal asjaomasel turul viimase kümne aasta jooksul (esitati küll teave, et tellisesektori iga-aastane käive on Madalmaades 370 miljonit eurot, kuid ei antud teavet müügimahu kohta; varasema teabe põhjal esitati hinnang, et dekoratiivsete savinõude sektori aastakäive on 7–10 miljonit eurot); asjaomasel turul osaleva ettevõtja aastas makstud energiamaksu kogusumma viimase kümne aasta lõikes (Madalmaad esitasid teavet vaid keskmise telliseettevõtja kohta aastal 2009); asjaomasel turul tegutseva ettevõtja energiakulud viimase 10 aasta jooksul (Madalmaad esitasid vaid teabe keskmise telliseettevõtja kohta aastal 2009); hinnang keraamikatööstuse toodete hinnapaindlikkuse kohta asjaomastel toote- ja geograafilistel turgudel; hinnang kõnealustel turgudel osalevate ettevõtjate kaotatud müügimahu ja/või kaotatud tulude kohta; ning Madalmaade tootjate turuosade areng asjaomastel geograafilistel turgudel. Komisjon küsis samuti andmeid Madalmaade keraamikatööstuse muutuvate kaubavoogude kohta, see tähendab andmeid, mis käsitlevad importi Madalmaadesse asjaomastelt geograafilistelt turgudelt ja eksporti Madalmaadest nendele turgudele, kuid mitut aastat hõlmavaid andmeid keraamikatööstuse koguimpordi ja -ekspordi kohta (ega ka muutuste kohta tööstuse kogukäibes aastate jooksul) ei esitatud. Seega ei ole võimalik teha mingeid sisulisi järeldusi seoses kaubanduse intensiivsuse tasemega keraamikatööstuses ning tellisetööstuse kohta on olemas vaid üks ligikaudne väärtus, millele on viidatud põhjenduses 76.

(79)

Teiste Madalmaade poolt kindlaks määratud sektorite, eriti katusekivide, reoveetorude, sanitaartoodete, keraamiliste seina- ja põrandaplaatide, tulekindla materjali ning portselantoodete ja dekoratiivsete savinõude sektori puhul viitavad Madalmaad teabele, mis on esitatud tellisesektori keskmise ettevõtja kohta. Eri sektorite kohta esitati ainult ülimalt piiratud teavet. 16. septembri 2008. aasta kirjas teatasid Madalmaad iga sektori asjaomase geograafilise turu suuruse ja imporditud või eksporditud riikliku toodangu osakaalu protsendipunktides, täpsustades seejuures erinevad ekspordi sihtriigid (32). Sellest hoolimata ei ole esitatud eri sektoreid käsitlevat üksikasjalikku teavet, mida komisjon taotles põhjenduses 78.

(80)

Olemasoleva teabe põhjal ei saa komisjon teha järeldust, et Madalmaade keraamikasektori tootmiskulude kasvu ei saa üle kanda tarbijatele, ilma et müük märkimisväärselt väheneks. Seetõttu peab komisjon tegema järelduse, et Madalmaad ei ole näidanud, et keskkonnaabi suuniste punkti 58 alapunktis c sätestatud kriteerium on täidetud.

(81)

Komisjoni arvates ei näita esitatud teave, et kavandatud abi Madalmaade keraamikatööstusele on vajalik. Juba üksnes sellel põhjusel tuleb järeldada, et meede ei sobi kokku siseturuga.

(82)

Proportsionaalsuse küsimuse kohta on keskkonnaabi suuniste punktis 159 sätestatud, et iga abisaaja peab täitma vähemalt ühe järgmistest tingimustest:

(83)

Madalmaad on kinnitanud, et punktis a määratletud tingimus ei ole täidetud. Madalmaad ei ole käsitlenud punktis c määratletud tingimust. Punktis b määratletud tingimuse kohta, mille puhul abisaaja peaks maksma vähemalt 20 % riiklikust maksust, välja arvatud juhul, kui madalam määr on õigustatud, on Madalamaad teatanud, et kõik abisaajad kokku ei maksa 20 % riiklikust (energia)maksust (näiteks tulu, mida riik saab elektrienergia maksust, mida ettevõtted endiselt maksavad). Vastavalt Madalmaade antud teabele on tegelikult makstav osa sektori mõõtmete tõttu palju väiksem. Madalmaad on selles kontekstis ikka ja jälle kinnitanud, et keraamikatoodete vabastamine maagaasi energiamaksust kõrvaldab konkurentsimoonutuse ning tagab kõikidele keraamikatootjatele siseturul võrdsed võimalused.

(84)

Punkt b viitab riiklikule energiamaksu määrale ning mitte 20 % suurusele osale maksude kogusummast, mida maksumaksjad peavad tasuma seoses erinevate energiatoodetega. Teatatud meede hõlmab täielikku vabastust riiklikust maagaasi maksumäärast, mis tähendab, et keskkonnaabi suuniste punkti 159 alapunktis b kindlaks määratud protsentuaalset künnist ei ole saavutatud. Lisaks ei ole Madalmaad näidanud, et konkurentsimoonutus on vaid piiratud ja võiks õigustada madalamat määra: selle põhjuseks on asjaolu, et tööstuse konkurentsivõime kohta taotletud turuandmeid ei ole esitatud. Seega ei saa muu esitatud teabe põhjal järeldada, et see kriteerium on täidetud.

(85)

Komisjon arvates ei näita esitatud teave, et kavandatud abi Madalmaade keraamikatööstusele on proportsionaalne.

(86)

Komisjon leiab, et kavandatud maksuvabastuse suhtes, mis kujutab endast tegevusabi, ei kehti ükski Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud üldise riigiabi keelu erand ning seetõttu ei sobi kõnealune abimeede kokku siseturuga. Järelikult ei tohi seda abimeedet rakendada,