This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32010D0224
2010/224/,Euratom: Council and Commission Decision of 29 March 2010 on the conclusion of the Stabilisation and Association Agreement between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Republic of Montenegro, of the other part
2010/224/,Euratom: Nõukogu ja komisjoni otsus, 29. märts 2010 , stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel
2010/224/,Euratom: Nõukogu ja komisjoni otsus, 29. märts 2010 , stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel
ELT L 108, 29.4.2010, p. 1–2
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/224/oj
29.4.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/1 |
NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS
29. märts 2010
stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel
(2010/224/EL, Euratom)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 esimese lõigu viimase lausega ja lõikega 8,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,
võttes arvesse nõukogu Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 101 kohaselt antud heakskiitu
ning arvestades järgmist:
(1) |
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel (edaspidi „leping”) on allkirjastatud 15. oktoobril 2007, tingimusel et seda on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval. |
(2) |
Seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames rakendatud poliitikaga on lepingus sisalduvad kaubandussätted erandlikud ega loo Euroopa Liidu jaoks ühtegi pretsedenti liidu kaubanduspoliitikas seoses kolmandate riikidega, välja arvatud Lääne-Balkani riigid. |
(3) |
Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane. |
(4) |
Leping tuleks heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel koos lepingu lisade ja protokollide, samuti lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonide ja ühenduse deklaratsiooniga kiidetakse käesolevaga Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel heaks.
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel järgmise teate:
„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajadusel korral lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”.
Artikkel 3
1. Liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse seisukoha stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees, kui nimetatud komiteel on volitus esindada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, määrab kindlaks komisjoni ettepanekul nõukogu või vajaduse korral komisjon, mõlemal juhul toimub see kooskõlas aluslepingute vastavate sätetega.
2. Kooskõlas lepingu artikliga 120 on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks nõukogu eesistuja. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistujaks on nimetatud komitee töökorra kohaselt komisjoni esindaja.
3. Otsuse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsuste avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas teevad iga üksikjuhtumi korral vastavalt nõukogu ja komisjon kooskõlas aluslepingute vastavate sätetega.
Artikkel 4
Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma lepingu artiklis 138 sätestatud heakskiitmiskirja. Komisjoni president annab nimetatud heakskiitmiskirja hoiule Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 29. märts 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
E. ESPINOSA
Komisjoni nimel
President
O. REHN
STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING
ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI VABARIIK,
MALTA,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK
kes on Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Liidu asutamislepingute lepinguosalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja
EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,
edaspidi „ühendus”,
ühelt poolt ning
MONTENEGRO VABARIIK, edaspidi „Montenegro”,
teiselt poolt,
koos edaspidi „lepinguosalised”,
ARVESTADES lepinguosaliste vahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid, nende soovi tugevdada neid sidemeid ning rajada vastastikusele ja mõlemapoolsele huvile lähedased ja pikaajalised suhted, mis võimaldaksid Montenegrol tugevdada ja laiendada suhteid ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;
ARVESTADES selle lepingu tähtsust seoses Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga, koostööl põhineva stabiilse Euroopa (mille alustalaks on Euroopa Liit) loomise ja tugevdamisega ning samuti stabiilsuspaktiga;
ARVESTADES Euroopa Liidu valmidust integreerida Montenegrot nii palju kui võimalik Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi ning tunnustada teda Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) alusel võimaliku ELi liikmekandidaadina, kui Montenegro täidab 1993. aasta juuni Euroopa Ülemkogul kindlaks määratud kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused ja rakendab edukalt käesolevat lepingut, eelkõige selle piirkondlikku koostööd käsitlevaid sätteid;
ARVESTADES Euroopa partnerlust, milles määratakse kindlaks tegevusprioriteedid, et toetada riigi püüdlusi Euroopa Liidule lähenemisel;
ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust aidata kõigi vahenditega kaasa nii Montenegro kui kogu piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise, institutsioonide ülesehitamise, avaliku halduse reformi, piirkondliku kaubandusintegratsiooni ja tõhustatud majanduskoostöö, samuti laiaulatusliku koostöö (sealhulgas õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes) ning riikliku ja piirkondliku turvalisuse suurendamise kaudu;
ARVESTADES, et kõnealuse lepingu aluseks on lepinguosaliste kohustus suurendada poliitilist ja majanduslikku vabadust, austada õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, ning toetada demokraatia põhimõtteid mitmeparteisüsteemi ja vabade ning õiglaste valimiste kaudu;
ARVESTADES, et lepinguosalised kohustuvad rakendama täiel määral kõiki ÜRO põhikirja ja OSCE dokumentide, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakti (edaspidi „Helsingi lõppakt”), Madridi ja Viini konverentside lõppdokumentide ning Pariisi uue Euroopa harta põhimõtteid ja sätteid ning täitma Kagu-Euroopa stabiilsuspaktist tulenevaid kohustusi, andes sellega panuse piirkondliku stabiilsuse arengusse ning piirkonna riikide koostöösse;
VEEL KORD KINNITADES põgenike ja riigi sees ümberasustatud isikute õigust naasta ning nende varade ja muude inimõiguste kaitset;
ARVESTADES lepinguosaliste kohustust järgida vabaturumajanduse ja säästva arengu põhimõtteid ja ühenduse valmisolekut aidata kaasa majandusreformidele Montenegros;
ARVESTADES lepinguosaliste kohustust arendada vabakaubandust kooskõlas WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega;
ARVESTADES lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;
ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust võidelda organiseeritud kuritegevusega ning tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses vastavalt 20. oktoobri 2001. aasta Euroopa konverentsi deklaratsioonile;
OLLES VEENDUNUD SELLES, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „käesolev leping”) loob uued tingimused nendevahelisteks majandussuheteks ning aitab eelkõige arendada kaubandust ja investeeringuid, mis on otsustavad tegurid majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel;
PIDADES SILMAS Montenegro püüdlust ühtlustada oluliste valdkondade õigusaktid ühenduse omadega ning neid tõhusalt rakendada;
VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda tõhusat toetust ümberkorralduste elluviimisel ning kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilist, rahalist ja majanduslikku abi tervikliku mitmeaastase näidisprogrammi alusel;
KINNITADES, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) III osa IV jaotise rakendusalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ühenduse osana, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (olenevalt asjaoludest) teavitab Montenegrot, et ta on seotud lepinguga ühenduse osana vastavalt EL lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile. Sama kehtib Taani suhtes nendele lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt;
MEENUTADES Zagrebi tippkohtumist, kus kutsuti üles nii suhete tugevdamisele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa Liidu vahel kui ka tõhustatud piirkondlikule koostööle;
MEENUTADES, et Thessaloniķi tippkohtumisel tähtsustati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kui Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhete poliitikaraamistikku ning juhiti tähelepanu nende riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalusele nende reformide edenemisest ja tulemuslikkusest sõltuvalt;
MEENUTADES, et 19. detsembril 2006 kirjutati Bukarestis alla Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingule, millega suurendatakse piirkonna suutlikkust kaasata investeeringuid ning võimalusi maailmamajandusse integreerumiseks;
SOOVIDES LUUA tihedamat kultuurikoostööd ja teabevahetust,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel,
2. Assotsiatsiooni eesmärgid on:
a) |
toetada Montenegrot demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel; |
b) |
aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Montenegros ning kogu piirkonna stabiliseerimisele; |
c) |
luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada nende vahel välja tihedad poliitilised suhted; |
d) |
toetada Montenegrot majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega; |
e) |
toetada Montenegrot toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel; |
f) |
edendada harmooniliste majandussidemete loomist ning arendada ühenduse ja Montenegro vahel järk-järgult välja vabakaubanduspiirkond; |
g) |
edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd. |
I JAOTIS
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 2
Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning kinnipidamine nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtetest, sealhulgas täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), kui ka kinnipidamine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis kajastuvatest turumajanduse põhimõtetest on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks tingimuseks.
Artikkel 3
Võitlus massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu on käesoleva lepingu oluline osa.
Artikkel 4
Lepinguosalised kinnitavad rahvusvaheliste kohustuste täitmise, eelkõige EJRKga tehtava koostöö, tähtsust.
Artikkel 5
Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu, stabiilsus ning heanaaberlike suhete, inimõiguste, rahvusvähemuste austamise ja kaitse arendamine on Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuni 1999. aasta järeldustes osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järelduste raames ja Montenegro tegeliku arengu põhjal.
Artikkel 6
Montenegro kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud piirihaldusega ning organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, sealhulgas eriti inimkaubanduse, väike ja kergrelvade ning samuti uimastikaubanduse vastase võitlusega. Kõnealune kohustus on keskne tegur suhete ja koostöö arengus lepinguosaliste vahel ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.
Artikkel 7
Lepinguosalised kinnitavad veelkord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist selles valdkonnas.
Artikkel 8
Täielik assotsieerumine toimub järk-järgult ning lõpeb maksimaalselt 5aastase üleminekuperioodi lõpuks.
Artikliga 119 loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu teeb korrapäraselt, tavaliselt igal aastal, ülevaate käesoleva lepingu rakendamisest ning Montenegro õigus-, haldus-, institutsionaalsete ja majandusreformide vastuvõtmisest ja elluviimisest. See ülevaade lähtub käesoleva lepingu preambulast ning üldpõhimõtetest. Ülevaate tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa partnerluses kehtestatud prioriteete, mis on kõnealuse lepingu puhul asjakohased, ning jälgimine toimub stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide kohaselt, eriti stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi arenguaruande alusel.
Selle ülevaate põhjal esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu soovitusi ning võib teha otsuseid. Kui ülevaate tegemisel määratakse kindlaks teatavad raskused, võidakse nende puhul kasutada lepinguga kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanisme.
Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult. Hiljemalt kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva lepingu kohaldamise kohta põhjaliku ülevaate. Selle ülevaate põhjal hindab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu Montenegro edusamme ning võib teha otsuseid assotsieerimise järgmiste etappide kohta.
Ülalmainitud ülevaadet ei kohaldata kapitali vaba liikumise suhtes, mille jaoks nähakse ette erigraafik IV jaotises.
Artikkel 9
Käesolev leping ja selle rakendamine on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eriti 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) V artikliga.
II JAOTIS
POLIITILINE DIALOOG
Artikkel 10
1. Poliitilist dialoogi lepinguosaliste vahel arendatakse edasi käesolevast lepingust lähtudes. Dialoog täiendab ja kindlustab Euroopa Liidu ning Montenegro vastastikust lähenemist ning aitab kaasa ühtekuuluvusel ja uutel koostöövormidel põhinevate tihedate sidemete loomisele lepinguosaliste vahel.
2. Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama:
a) |
Montenegro täielikku integreerumist demokraatlike riikide ühendusse ning järkjärgulist lähenemist Euroopa Liidule; |
b) |
lepinguosaliste seisukohtade lähendamist rahvusvahelistes küsimustes, sh ÜVJP küsimustes, vahetades asjakohast teavet eelkõige küsimustes, mis lepinguosalisi tõenäoliselt märkimisväärselt mõjutavad; |
c) |
piirkondlikku koostööd ning heanaaberlike suhete arengut; |
d) |
ühiseid vaateid Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele, kaasa arvatud koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades. |
3. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest ning neid täiendava ja tugevdava poliitilise dialoogi osa.
Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu,
a) |
võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks või ratifitseerimiseks või vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks; |
b) |
luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused; |
c) |
Kõnealust teemat käsitlevat dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil. |
Artikkel 11
1. Poliitilist dialoogi arendatakse peamiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, kellel on üldvastutus lepinguosaliste poolt talle lahendamiseks esitatud küsimustega tegelemisel.
2. Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:
a) |
vajaduse korral kohtumised ühelt poolt Montenegrot esindavate kõrgemate ametnike ja teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, ühise välis- ja julgeolekupoliitika peasekretäri/kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni vahel; |
b) |
dialoog kõigi diplomaatiliste kanalite kaudu, sealhulgas asjakohased kontaktid kolmandates riikides, ÜROs, OSCEs, Euroopa Nõukogus ning teistel rahvusvahelistel foorumitel; |
c) |
kõik muud vahendid, mis võivad soodustada selle dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist, sh 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes vastuvõetud Thessaloníki tegevussuunistes kindlaks määratud vahendid. |
Artikkel 12
Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 125 alusel moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.
Artikkel 13
Poliitiline dialoog võib toimuda mitmepoolses raamistikus ning ka piirkondliku dialoogina, hõlmates teisi piirkonna riike, sh ELi ja Lääne-Balkani foorumi raames.
III JAOTIS
PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ
Artikkel 14
Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid, edendab Montenegro aktiivselt piirkondlikku koostööd. Ühendus võib oma tehnilise abi programmidega toetada piirkondlikke ja piiriüleseid projekte.
Kui Montenegro kavatseb süvendada koostööd mõnega artiklites 15, 16 või 17 nimetatud riikidest, tuleb tal sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning vastavalt X jaotisele arvestada nende seisukohaga.
Montenegro rakendab täies mahus olemasolevaid kahepoolsed lepingud, mis on sõlmitud kooskõlas 27. juunil 2001. aastal Brüsselis Serbia ja Montenegro poolt alla kirjutatud kaubavahetuse soodustamise ja liberaliseerimise vastastikuse mõistmise memorandumi ja 19. detsembril 2006. aastal Bukarestis alla kirjutatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepinguga.
Artikkel 15
Koostöö teiste ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega
Pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist alustab Montenegro läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.
Nimetatud konventsioonide keskseks osaks on:
a) |
poliitiline dialoog; |
b) |
vabakaubanduspiirkondade loomine lepinguosaliste vahel kooskõlas WTO asjaomaste sätetega; |
c) |
töötajate vaba liikumise, asutamisvabaduse, teenuste osutamise, jooksvate maksete, kapitali vaba liikumise ning teiste isikute vaba liikumist käsitlevate meetmetega seotud vastastikused soodustused, mille tase on samaväärne kõnealuses lepingus sätestatuga; |
d) |
sätted, mis käsitlevad koostööd teistes valdkondades, eelkõige õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes, sõltumata sellest, kas neid on käesolevas lepingus nimetatud. |
Nimetatud konventsioonid sisaldavad sätteid vajalike institutsiooniliste mehhanismide loomiseks.
Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Montenegro valmisolek selliste konventsioonide sõlmimiseks on Montenegro ja Euroopa Liidu vaheliste suhete edasise arengu tingimuseks.
Montenegro alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule.
Artikkel 16
Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega
Montenegro teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega osades või kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvates valdkondades. Selline koostöö peab alati olema kooskõlas lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.
Artikkel 17
Koostöö Euroopa Liidu teiste kandidaatriikidega, kes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ei osale
1. Montenegro peaks edendama koostööd ja sõlmima piirkondliku koostöö konventsiooni Euroopa Liidu kandidaatriikidega igas käesoleva lepinguga hõlmatud koostöövaldkonnas. Selliste konventsioonide eesmärk peaks olema Montenegro ja kõnealuse riigi vaheliste kahepoolsete suhete järkjärguline vastavusse viimine ühenduse ja selle liikmesriikide ning kõnealuse riigi vaheliste suhete asjaomase osaga.
2. Montenegro alustab läbirääkimisi ühendusega tolliliidu moodustanud Türgiga vastastikku kasuliku lepingu sõlmimiseks, millega luuakse GATT 1994 artikli XXIV kohaselt vabakaubanduspiirkond ning liberaliseeritakse asutamisõigus ja teenuste pakkumine nende vahel käesolevas lepingus sätestatud tasemel vastavalt GATSi artiklile V.
Läbirääkimistega tuleks alustada niipea kui võimalik, et sõlmida eespool nimetatud leping enne artikli 18 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.
IV JAOTIS
KAUPADE VABA LIIKUMINE
Artikkel 18
1. Ühendus ja Montenegro loovad kuni viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest järk-järgult kahepoolse vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastuvõetud sätetega. Seejuures võtavad nad arvesse allpool sätestatud konkreetseid nõudeid.
2. Lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri.
3. Käesoleva lepingu puhul sisaldavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud maksu või lõivu, mis on kehtestatud seoses kauba impordi või ekspordiga, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu seoses sellise impordi või ekspordiga, kuid ei sisalda:
a) |
GATT 1994 artikli III lõike 2 kohasele siseriiklikule maksule vastavaid makse; |
b) |
dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid; |
c) |
osutatud teenuste kuludega samaulatuslikke tasusid või makse. |
4. Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järk-järgulisi vähendamisi, on:
a) |
nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (1) loodud ühenduse ühise tollitariifistiku maksumäärad, mida käesoleva lepingu allkirjastamise päeval tegelikult erga omnes kohaldati; |
b) |
kohaldatav Montenegro tollimaks. (2) |
5. Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldatakse erga omnes teatavaid tollimaksude vähendamisi, mis tulenevad:
a) |
WTOga peetud tollimaksu läbirääkimistest, või |
b) |
Montenegro ühinemisest WTOga, või |
c) |
Montenegro WTOga ühinemise järgsetest edasistest tollimaksude vähendamistest, |
kõnealused vähendatud tollimaksud asendatakse alates asjaomaste vähendamiste kohaldamise alguskuupäevast lõikes 4 osutatud tollimaksu baasmääraga.
6. Ühendus ja Montenegro teatavad teineteisele oma tollimaksu baasmäärad.
I PEATÜKK
Tööstustooted
Artikkel 19
Mõiste
1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Montenegrost pärit toodete suhtes, mis on loetletud kaupade koondnomenklatuuri gruppides 25 kuni 97, välja arvatud WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooted.
2. Kauplemine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodetega toimub kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.
Artikkel 20
Tööstustooteid käsitlevad ühenduse soodustused
1. Montenegrost pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2. Montenegrost pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
Artikkel 21
Tööstustooteid käsitlevad Montenegro soodustused
1. Ühendusest pärit, I lisas nimetamata tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatav imporditollimaks kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2. Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegrosse importimisel kohaldatavad imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
3. I lisas loetletud ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatavat imporditollimakse vähendatakse ja kaotatakse järk-järgult vastavalt kõnealuses lisas olevale ajakavale.
4. Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Montenegros kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.
Artikkel 22
Eksporti käsitlevad tollimaksud ja piirangud
1. Ühendus ja Montenegro kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud.
2. Ühendus ja Montenegro kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.
Artikkel 23
Tollimaksude kiirem vähendamine
Montenegro kinnitab, et ta on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse kiiremini, kui on ette nähtud artiklis 21, kui üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda ja esitab asjakohased soovitused.
II PEATÜKK
Põllumajandus ja kalandus
Artikkel 24
Mõiste
1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Montenegrost pärit põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise suhtes.
2. Termin „põllumajandus- ja kalandustooted” tähendab kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 1 kuni 24 kuuluvaid tooteid ja WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooteid.
3. Nimetatud mõiste hõlmab gruppi 3, rubriikidesse 1604 ja 1605 ja alamrubriikidesse 0511 91, 2301 20 ja ex 1902 20 („täidisega pastatooted, mis sisaldavad rohkem kui 20 % massist kala, vähilaadseid, molluskeid või muid veeselgrootuid”) kuuluvaid kala- ja kalandustooteid.
Artikkel 25
Töödeldud põllumajandustooted
Protokollis nr 1 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord.
Artikkel 26
Montenegrost pärit põllumajandustoodete importi käsitlevad ühenduse soodustused
1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Montenegrost pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 0102, 0201, 0202, 1701, 1702 ja 2204 kuuluvate toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.
Kui kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.
3. Alates käesoleva lepingu jõustumispäevast sätestab ühendus Montenegrost pärit ja II lisas määratletud baby-beef-toodete suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 20 % ühenduse ühtses tollitariifistikus sätestatud väärtuselisest tollimaksust ja 20 % tollitariifistikus sätestatud koguselisest tollimaksust rümbamassina väljendatud 800 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.
Artikkel 27
Põllumajandustooteid käsitlevad Montenegro soodustused
1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast Montenegro:
a) |
kaotab teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis a loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud; |
b) |
vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale; |
c) |
vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud 50 % võrra vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale. |
Artikkel 28
Veini ja kangete alkohoolsete jookide protokoll
Protokollis nr 2 osutatud veini ja kangete alkohoolsete jookide suhtes kohaldatavad meetmed on sätestatud nimetatud protokollis.
Artikkel 29
Ühenduse soodustused kalale ja kalandustoodetele
1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab ühendus kõik Montenegrost pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud IV lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. IV lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.
Artikkel 30
Montenegro soodustused kalale ja kalandustoodetele
1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud V lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.
Artikkel 31
Läbivaatamisklausel
Võttes arvesse põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise mahtu lepinguosaliste vahel, nende erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Montenegro põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse rolli Montenegro majanduses ning WTO raames peetavate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi ja Montenegro tulevast ühinemist WTOga, vaatavad ühendus ja Montenegro hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus süstemaatiliselt ja asjakohasel vastastikusel alusel toodete kaupa läbi võimalused teha teineteisele täiendavaid soodustusi põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise ulatuslikumaks liberaliseerimiseks.
Artikkel 32
Põllumajanduse ja kalanduse kaitseklauslid
Kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise turgudel või siseriiklikes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artikli 41 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturu erilist tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.
Artikkel 33
Põllumajandus- ja kalandustoodete ning toiduainete, välja arvatud veini ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitse
1. Montenegro pakub kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud tingimustega kaitset ühenduses nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (3) alusel registreeritud ühenduse geograafilistele tähistele. Montenegro geograafilised tähised on sobivad registreerimiseks ühenduses nimetatud määruse tingimuste alusel.
2. Montenegro keelab oma territooriumil selliste ühenduses kaitstud võrreldavate toodete nimede igasuguse kasutuse, mis ei ühildu geograafilise tähise kirjeldusega. Käesolevat kohaldatakse ka juhul, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu, geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, nimetusele lisatakse sellised mõisted nagu liik, tüüp, stiil, imitatsioon, meetod või muud sarnased väljendid.
3. Montenegro keeldub sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutus vastab lõikes 2 viidatud olukordadele.
4. Kaubamärke, mille kasutus vastab lõikes 2 viidatud olukordadele ning mis on registreeritud Montenegros või mida kasutatakse seal, lõpetatakse nende kasutamine pärast 1. jaanuari 2009. aastal. Siiski ei kohaldata käesolevat Montenegros registreeritud kaubamärkide ja kolmandate riikide kodanikele kuuluvate kasutatavate kaubamärkide suhtes eeldusel, et need ei eksita oma olemuse tõttu avalikkust kaupade kvaliteedi, kirjelduse ja geograafilise päritolu osas.
5. Vastavalt lõikele 1 kaitstud geograafiliste tähiste kasutamine kaupade tavapäraste nimetustena tavakeeles lõpetatakse Montenegros hiljemalt 1. jaanuaril 2009. aastal.
6. Montenegro tagab, et pärast 1. jaanuari 2009 tema territooriumilt eksporditud kaubad ei riku käesoleva artikli sätteid.
7. Montenegro tagab omal algatusel ning mis tahes huvitatud isiku palvel lõigetes 1 kuni 6 viidatud kaitse.
III PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 34
Kohaldamisala
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollis nr 1 ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 35
Soodsamad soodustused
Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta mingil moel soodsamate meetmete ühepoolset kohaldamist teiste lepinguosalise poolt.
Artikkel 36
Status quo
1. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi tollimakse ega samaväärse toimega makse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ning juba kehtivaid piiranguid ei karmistata.
3. Ilma et see piiraks artiklite 26, 27, 28, 29 ja 30 alusel tehtud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted mingil moel Montenegro ja ühenduse põllumajandus- ja kalanduspoliitika järgimist ega nimetatud poliitika alusel meetmete võtmist, kui see ei mõjuta II–V lisas ja protokollis nr 1 sätestatud impordikorda.
Artikkel 37
Maksualase diskrimineerimise keeld
1. Ühendus ja Montenegro hoiduvad kohaldamast sisemaksustamise meetmeid või korda, mis on otseselt või kaudselt diskrimineerivad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate samasuguste toodete suhtes, ning tühistavad sellised meetmed või sellise korra, kui need on olemas.
2. Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete sisemaksude tagasimaksed olla suuremad kui nende suhtes kehtestatud kaudsed riigimaksud.
Artikkel 38
Fiskaalsed tollimaksud
Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.
Artikkel 39
Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped
1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda.
2. Artiklis 18 nimetatud üleminekuajal ei mõjuta käesolev leping sellise kaupade liikumist reguleeriva konkreetse sooduskorra rakendamist, mis on ette nähtud kas ühe või mitme liikmesriigi ning Serbia ja Montenegro vahel varem sõlmitud lepingutega või mis tulenevad Montenegro poolt piirkondliku kaubanduse edendamiseks sõlmitud III jaotises mainitud kahepoolsetest kokkulepetest.
3. Lepinguosalised peavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus nõu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kokkulepete üle ning taotluse korral muude oluliste küsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niiviisi nõu kolmanda riigi ühinemisel liiduga, et tagada ühenduse ja Montenegro käesolevas lepingus väljendatud vastastikuste huvide arvestamine.
Artikkel 40
Dumping ja subsiidiumid
1. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kummalgi lepinguosalisel võtta kaubanduse kaitsmiseks meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 41.
2. Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse dumpingut ja/või tasakaalustavaid subsiidiume, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja oma asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.
Artikkel 41
Kaitseklausel
1. Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT 1994 XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu sätteid.
2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:
a) |
märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil, või |
b) |
tõsiseid häireid mõnes majandusharus või raskusi, millega võib kaasneda majandusliku olukorra tõsine halvenemine mõnes importiva lepinguosalise piirkonnas, |
võib importiv lepinguosaline võtta sobivaid kahepoolseid kaitsemeetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.
3. Vastavalt lõikes 2 määratletule ei tohi teise lepinguosalise impordile suunatud kahepoolsed kaitsemeetmed olla ulatuslikumad, kui on vaja tekkinud raskuste heastamiseks, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest. Vastuvõetud kaitsemeetmed peaksid seisnema kehtivate käesolevas lepingus sätestatud tollimaksumäärade suurendamise või vähendamise peatamises asjaomase toote puhul kuni maksimaalselt selle toote suhtes kehtiva, artikli 18 lõike 4 punktides a ja b ning lõikes 5 viidatud enamsoodustusrežiimi tollimaksule vastava piirini. Sellised meetmed peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja jooksul ning nende võtmise aeg ei tohi olla pikem kui kaks aastat.
Väga erandlike asjaolude korral võib meetmeid pikendada kokku kuni kahe aasta võrra. Kui teatava toote suhtes on kohaldatud kahepoolseid kaitsemeetmeid, ei kohaldata selle toote suhtes selliseid meetmeid vähemalt nelja aasta jooksul pärast nimetatud meetme kohaldamise lõppu.
4. Käesolevas artiklis nimetatud juhtudel enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 5 punkti b kohaldamise korral esitab ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Montenegro võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks.
5. Lõigete 1, 2, 3 ja 4 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) |
käesolevas artiklis nimetatud olukorrast tulenevad probleemid esitatakse koheselt läbivaatamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kes võib teha nende raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole kolmekümne päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamisest teinud nende probleemide kõrvaldamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Vastavalt GATT 1994 XIX artiklile ja WTO kaitsemeetmete lepingule kohaldatavate kaitsemeetmete puhul tuleb säilitada käesoleva lepinguga antud soodustuste tase/marginaal. |
b) |
Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline käesolevas artiklis nimetatud olukordades kohaldada viivitamata ajutisi meetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist. |
Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.
6. Kui ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Montenegro kohaldab käesolevas artiklis nimetatud probleeme põhjustada võivate toodete impordi suhtes halduskorda, mille eesmärk on anda kiiresti teavet kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.
Artikkel 42
Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid
1. Kui käesoleva jaotise sätete järgimine toob kaasa:
a) |
eksportivale lepinguosalisele olulise toiduaine või muu toote tõsise puuduse või selle ohu või |
b) |
sellise toote reekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepinguosaline on kehtestanud koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega meetmed või maksud, ja kui eespool nimetatud olukord põhjustab või võib põhjustada eksportiva lepinguosalise jaoks tõsiseid raskusi, |
võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.
2. Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mille tagajärjeks oleks samasugustes tingimustes meelevaldne või põhjendamatu diskrimineerimine või kaubavahetuse varjatud piiramine, ning kui asjaolud ei õigusta enam meetmete säilitamist, siis need tühistatakse.
3. Enne lõikes 1 nimetatud meetmete võtmist või lõike 4 kohaldamise puhul võimalikult kiiresti esitab vastavalt asjaoludele kas ühendus või Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võivad lepinguosalised kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja raskuste lõpetamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui küsimus edastati stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, võib eksportiv lepinguosaline asjaomaste toodete ekspordi suhtes käesoleva artikli alusel meetmeid kohaldada.
4. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib ühendus või Montenegro kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.
5. Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.
Artikkel 43
Riigimonopolid
Montenegro tagab, et kaubandusliku iseloomuga monopolide puhul ei oleks pärast käesoleva lepingu jõustumist kaupade hankimise ja turustamise tingimustes liikmesriikide ja Montenegro kodanike vahel mitte mingisugust diskrimineerimist.
Artikkel 44
Päritolureeglid
Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, on päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks sätestatud protokollis nr 3.
Artikkel 45
Lubatud piirangud
Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.
Artikkel 46
Halduskoostööst hoidumine
1. Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva jaotise kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.
2. Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva jaotise alusel, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote / asjaomaste toodete sooduskohtlemise.
3. Käesolevas artiklis kasutatud mõiste „halduskoostööst hoidumine” tähendab muu hulgas:
a) |
asjaomase toote / asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist; |
b) |
korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel; |
c) |
korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust. |
Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muu hulgas siis, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.
4. Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:
a) |
lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed ja esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. |
b) |
Kui lepinguosalised on eespool nimetatud viisil alustanud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul alates teavitamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote / asjaomaste toodete sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teavitatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. |
c) |
Käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest viivitamata pärast selle vastuvõtmist. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et see lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud. |
5. Samaaegselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peaks asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.
Artikkel 47
Juhul, kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli nr 3 sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude alal, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.
Artikkel 48
Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saartel.
V JAOTIS
TÖÖTAJATE LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, KAPITAL
I PEATÜKK
Töötajate liikumine
Artikkel 49
1. Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti:
a) |
ei kohelda liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Montenegro kodanikke töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel nende kodakondsuse tõttu halvemini kui selle liikmesriigi kodanikke; |
b) |
on liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötava töötaja selles liikmesriigis seaduslikult elaval abikaasal ja laste juurdepääs asjaomase liikmesriigi tööturule kõnealuse töötaja tööloa kehtivuse ajal, välja arvatud hooajatöötajad ja artikli 50 tähenduses kahepoolsete kokkulepete alusel saabunud töötajad, kui sellistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti. |
2. Kui Montenegros kehtivatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, kohtleb Montenegro tema territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ja nende seal seaduslikult elavaid abikaasasid ja lapsi vastavalt lõikele 1.
Artikkel 50
1. Arvestades liikmesriigi tööturul valitsevat olukorda ja juhul kui asjaomases liikmesriigis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:
a) |
tuleks säilitada ja võimaluse korral parandada töövõimalusi, mille liikmesriigid on Montenegro töötajatele kahepoolsete kokkulepete alusel andnud; |
b) |
kaaluvad teised liikmesriigid samasuguste kokkulepete sõlmimise võimalust. |
2. Kolme aasta pärast uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muude paranduste tegemise võimalust, sealhulgas tööalasele koolitusele pääsemise lihtsustamist liikmesriikides kehtiva korra ja menetluste kohaselt ning arvestades liikmesriikide ja ühenduse tööturul valitsevat olukorda.
Artikkel 51
1. Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Montenegro kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:
a) |
selliste töötajate ja nende pereliikmete vanaduse, invaliidsuse ja surma puhul makstavate pensionide ja hüvitiste arvestamisel ning samuti neile tervishoiuteenuste osutamisel liidetakse kokku nende töötajate kõik kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodid erinevates liikmesriikides; |
b) |
kõiki vanaduse, surma, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensione ja hüvitisi, välja arvatud mitteosamakselised hüvitised, võib vabalt üle kanda hüvitisi väljamaksva ELi liikmesriigi või liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel; |
c) |
kõnealused töötajad saavad oma eespool määratletud pereliikmetele peretoetusi. |
2. Montenegro kohtleb neid töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja töötavad seaduslikult selle territooriumil ja ka nende seaduslikult seal elavaid pereliikmeid samuti, nagu on määratletud lõike 1 punktides b ja c.
II PEATÜKK
Asutamisõigus
Artikkel 52
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„ühenduse äriühing või Montenegro äriühing” – äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Montenegro õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumil. Liikmesriigi või Montenegro õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, millel on vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Montenegro äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Montenegro majandusega; |
b) |
„äriühingu tütarettevõte” – teise äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing; |
c) |
„äriühingu filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega; |
d) |
„asutamisõigus” on:
|
e) |
„tegevus” – majandustegevus; |
f) |
„majandustegevus” – eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus; |
g) |
„ühenduse kodanik ja Montenegro kodanik” – vastavalt liikmesriigi või Montenegro kodakondsusega füüsiline isik; rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Montenegrot asuvate ühenduse või Montenegro kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Montenegrot asutatud ja vastavalt ühenduse või Montenegro kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Montenegros kooskõlas asjakohaste õigusaktidega; |
h) |
„finantsteenused” – VI lisas kirjeldatud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala. |
Artikkel 53
1. Montenegro lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist oma territooriumil. Selleks kindlustab Montenegro käesoleva lepingu jõustumisest alates:
a) |
seoses ühenduse äriühingute asutamisega Montenegro territooriumil neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Montenegro enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam; |
b) |
seoses ühenduse äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega Montenegro territooriumil, kui need on juba asutatud, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Montenegro enda või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam. |
2. Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumisest alates:
a) |
seoses Montenegro äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriikide või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam; |
b) |
seoses Montenegro äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on asutatud liikmesriigi territooriumil, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriigi enda äriühingutele või filiaalidele või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam. |
3. Lepinguosalised ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega diskrimineeritakse lepinguosaliste äriühingute asutamist või nende alustatud tegevust vastavatel territooriumidel võrreldes oma äriühingutega
4. Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu lepingusse muudatused, et laiendada eelnimetatud sätete raames antavat asutamisõigust ühenduse ja Montenegro kodanikele majandustegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.
5. Olenemata käesoleva artikli sätetest:
a) |
on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates õigus Montenegros asuvat kinnisvara kasutada ja rendile anda; |
b) |
on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates samasugune õigus omandada ja kasutada kinnisvara nagu Montenegro äriühingutel ning riigivara/ühist huvi pakkuva vara suhtes on neil samad õigused Montenegro äriühingutega, kui asjaomased õigused on vajalikud äriühingute asutamisega ettenähtud majandustegevuse läbiviimiseks. |
Artikkel 54
1. Artikli 56 sätete valdkonnas, välja arvatud VI lisas kirjeldatud finantsteenused, võivad lepinguosalised võtta meetmeid äriühingute ja kodanike asutamisõiguse ning tegevuse reguleerimiseks oma territooriumil, kui asjaomaste meetmetega ei diskrimineerita teise lepinguosalise äriühinguid ja kodanikke võrreldes oma äriühingute ja kodanikega.
2. Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takistata lepinguosalisel võtta meetmeid finantsteenuste suhtes järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Neid meetmeid ei tohi kasutada lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustuste vältimise vahendina.
3. Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.
Artikkel 55
1. Ilma et see piiraks Euroopa ühise õhuruumi loomise mitmepoolse lepingu (4) (edaspidi „ECAA”) kohaldamist, ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži teenustele.
2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda soovitusi asutamisõiguse ja tegevuse alaste sätete parandamise kohta lõikes 1 loetletud valdkondades.
Artikkel 56
1. Artiklite 53 ja 54 sätetega ei ole välistatud, et lepinguosalised kohaldavad erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamisõigust ja tegevust oma territooriumil, kui see on õigustatud selliste filiaalide õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate äriühingute filiaalidega ning finantsteenuste puhul juhul, kui see on õigustatud järelevalvekaalutlustel.
2. Erinev kohtlemine ei tohi ületada sellistest õiguslikest või tehnilistest erinevustest tulenevaid otseseid vajadusi ning finantsteenuste puhul järelevalvekaalutluste vajadusi.
Artikkel 57
Et ühenduse ja Montenegro kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt ühenduse ja Montenegro territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Selle saavutamiseks võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.
Artikkel 58
1. Ühenduse territooriumil asutatud Montenegro äriühingutel või Montenegro territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel tööle võtta või lubada oma tütarettevõttel või filiaalil tööle võtta töötajaid vastavalt Montenegro Vabariigi või ühenduse territooriumil, kui töötajad on vastavalt liikmesriigi või Montenegro kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad lõikes 2 määratletud võtmepersonali hulka ja nad võetakse tööle üksnes äriühingutes, tütarettevõtetes või filiaalides. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.
2. Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) käesoleva artikli punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse:
a) |
organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peamiselt juhivad äriühingut ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on:
|
b) |
organisatsioonis töötavad isikud, kellel on äriühingu tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks äriühingus vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumist akrediteeritavate elukutsete esindajate hulka; |
c) |
korporatsioonisiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni äriühingusse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on täpselt samasugune. |
3. Montenegro ja ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt ühenduse või Montenegro territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on eespool esitatud lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Montenegro äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Montenegro Vabariigis, kui:
a) |
need esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega, ega saa äriühingu vastuvõtjariigis asuvast allikast tasu, ning |
b) |
äriühingu põhitegevuskoht on vastavalt väljaspool ühendust või Montenegrot ja äriühingul ei ole teisi esindajaid, kontoreid, filiaale ega tütarettevõtteid vastavalt selles liikmesriigis või Montenegros. |
III PEATÜKK
Teenuste osutamine
Artikkel 59
1. Ühendus ja Montenegro võtavad vastavalt järgnevatele sätetele vajalikud meetmed, et järk-järgult võimaldada ühenduse või Montenegro äriühingutel või kodanikel selliste teenuste osutamist, kus üks lepinguosaline osutab teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele.
2. Lõikes 1 nimetatud liberaliseerimistegevuse raames võimaldavad lepinguosalised ajutise vaba liikumise teenuste osutamise eesmärgil füüsilistele isikutele või isikutele, kes kuuluvad teenuseosutaja juures töötava võtmepersonali hulka artikli 58 tähenduses, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes esindavad ühenduse või Montenegro äriühinguid või kodanikke ja soovivad siseneda ajutiselt kas teenuste müügi läbirääkimiste pidamiseks või asjaomase teenuseosutaja nimel teenuste müügi lepingute sõlmimiseks, juhul kui asjaomased esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega üldsusele.
3. Nelja aasta pärast võtab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vajalikud meetmed lõike 1 sätete järkjärguliseks rakendamiseks. Arvesse võetakse lepinguosaliste õigusaktide ühtlustamisel saavutatud edu.
Artikkel 60
1. Lepinguosalised ei võta meetmeid, millega nad seavad teise lepinguosalise territooriumil asuvatele ühenduse või Montenegro äriühingutele või kodanikele märgatavaid piiranguid teenuste osutamise tingimuste osas, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamise päevale eelnenud olukorraga.
2. Kui üks lepinguosalistest on seisukohal, et teise lepinguosalise käesoleva lepingu jõustumise järel kehtestatud meetmete tulemusena tekib olukord, mis märgatavalt piirab teenuste osutamist, võrreldes enne käesoleva lepingu jõustumist valitsenud olukorraga, võib esimesena nimetatud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt läbirääkimiste alustamist.
Artikkel 61
Transporditeenuste osutamisel ühenduse ja Montenegro vahel kohaldatakse järgmisi sätteid:
1) |
Maismaatranspordi alal sätestatakse protokolliga nr 4 lepinguosaliste suhetes kohaldatavad eeskirjad eesmärgiga tagada piiranguteta maanteetransiitliiklus üle kogu Montenegro ja ühenduse, et tõhusalt rakendada diskrimineerimisevastast põhimõtet ja järk-järgult ühtlustada Montenegro transpordialaseid õigusakte ühenduse sellealaste õigusaktidega. |
2) |
Rahvusvahelise meretranspordi alal kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubandusalustel põhineva piiranguteta juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele ning võtab arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete alal. Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon. |
3) |
Lõike 2 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:
|
4) |
Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleb vastastikuse turulepääsu tingimusi õhutranspordi valdkonnas käsitleda ECAA raames. |
5) |
Enne ECAA sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid või diskrimineerivaid meetmeid. |
6) |
Montenegro kohandab oma õigusnorme, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, ühenduses kehtivate õigusnormidega õhu-, mere-, siseveeteede ja maismaatranspordi valdkonnas niivõrd, kui see on vajalik liberaliseerimise eesmärgil, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamiseks ning reisijate ja kaupade vaba liikumise lihtsustamiseks. |
7) |
Ühise edu saavutamiseks selle peatüki eesmärkide täitmisel uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi luua tingimused, mis on vajalikud õhu-, maismaa- ja siseveeteede transporditeenuste osutamise vabaduse suurendamiseks. |
IV PEATÜKK
Jooksvad maksed ja kapitali liikumine
Artikkel 62
Lepinguosalised kohustuvad lubama kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kõiki ühenduse ja Montenegro vahelisi vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.
Artikkel 63
1. Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses otseinvesteeringutega vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse, samuti seoses V jaotise II peatüki sätete kohaste investeeringutega ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.
2. Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses kaubandustehingutele või teenustele antava krediidiga, milles osaleb ühe lepinguosalise territooriumil elav isik, samuti pikema kui aastase tähtajaga finantslaenude ja krediitide puhul.
3. Montenegro peab käesoleva lepingu jõustumise hetkest alates kohtlema oma territooriumil kinnisvara omandavaid ELi kodanikke võrdselt.
4. Ühendus ja Montenegro tagavad käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.
5. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumise ega jooksvate maksete suhtes ühenduse ja Montenegro territooriumil asuvatele isikutele ning ei kehtesta praegu kehtivas korras uusi piiranguid.
6. Ilma et see piiraks artikli 62 ja käesoleva artikli kohaldamist ja erandjuhul, kui ühenduse ja Montenegro vaheline kapitali liikumine põhjustab või võib põhjustada suuri raskusi ühenduse või Montenegro valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Montenegro võtta ühenduse ja Montenegro vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud.
7. Ükski eelnev säte ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud olemasolevate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega, milles osalevad käesoleva lepingu osalised.
8. Lepinguosalised arutavad ühenduse ja Montenegro vahelise kapitali vaba liikumise lihtsustamise võimalusi, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist.
Artikkel 64
1. Esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võtavad ühendus ja Montenegro meetmeid, et luua vajalikud tingimused ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade edasiseks järkjärguliseks rakendamiseks.
2. Teise aasta lõpus pärast käesoleva lepingu jõustumist määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade täieliku rakendamise korra Montenegros.
V PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 65
1. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.
2. Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on lepinguosaliste territooriumil kas või osaliselt seotud avaliku võimu teostamisega.
Artikkel 66
Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, eriti seoses elamisloa andmise, uuendamise või selle andmisest keeldumisega, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. Kõnealune säte ei piira artikli 65 kohaldamist.
Artikkel 67
Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Montenegro äriühingud või kodanikud ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, on samuti hõlmatud käesoleva jaotise sätetega.
Artikkel 68
1. Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.
2. Käesolevas jaotise sätteid ei tõlgendata viisil, mis takistaks lepinguosalistel võtta või rakendada meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepetest või riikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.
3. Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Montenegrol oma asjakohase maksuõiguse kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.
Artikkel 69
1. Lepinguosalised püüavad võimaluse korral alati vältida piiravate meetmete, sealhulgas impordiga seotud meetmete kehtestamist maksebilansiga seotud eesmärkidel. Selliseid meetmeid kasutav lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võimalikult kiiresti nende kõrvaldamise ajakava.
2. Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Montenegrol on tõsiseid maksebilansiraskusi või kui sellised raskused neid ohustavad, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Montenegro võtta WTO asutamislepinguga ettenähtud tingimuste kohaselt piiravaid meetmeid, sealhulgas impordiga seotud meetmeid, mis on piiratud kestusega ja mis ei ole ulatuslikumad, kui on hädavajalik maksebilansi olukorra parandamiseks. Ühendus või Montenegro teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.
3. Piiravaid meetmeid ei kohaldata investeeringutega seotud ülekannete suhtes, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud summade kodumaale tagasitoimetamise ja investeeringutest tulenevate tulude suhtes.
Artikkel 70
Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige GATSi artiklist V tulenevate nõuete alusel.
Artikkel 71
Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu tema turgudele.
VI JAOTIS
ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD
Artikkel 72
1. Lepinguosalised kinnitavad, et on väga tähtis ühtlustada Montenegro kehtivad õigusaktid ühenduse õigusaktidega ning rakendada neid tõhusalt. Montenegro püüab tagada, et praegused ja tulevased õigusaktid viiakse järkjärgult vastavusse ühenduse õigustikuga. Montenegro tagab praeguste ja tulevaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.
2. Ühtlustamist alustatakse käesoleva lepingu allkirjastamise päeval ning seda laiendatakse käesoleva lepingu artiklis 8 määratud üleminekuperioodi lõpuks järkjärgult kõigile käesolevas lepingus viidatud ühenduse õigustiku valdkondadele.
3. Ühtlustamise esimesel etapil keskendutakse esmajärjekorras siseturgu käsitleva ühenduse õigustiku põhinõuetele, sealhulgas finantssektori õigusaktidele, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning kaubandusega seotud valdkondadele. Edaspidi keskendub Montenegro ühenduse õigustiku ülejäänud osadele.
Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Komisjoni ja Montenegro vahel kokkulepitud kava alusel.
4. Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga määrab Montenegro ka õigusaktide ühtlustamise rakendamise ning selleks võetavate õiguskaitsemeetmete järelevalve korra.
Artikkel 73
Konkurentsi- ja muud majandussätted
1. Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobimatu järgmine tegevus, mis võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Montenegro vahel:
i) |
kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi; |
ii) |
turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Montenegro territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt; |
iii) |
riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või tooteid. |
2. Igasugust käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eriti EÜ asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.
3. Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punktide i ja ii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused usaldatakse sõltumatult tegutsevale asutusele seoses eraõiguslike ning avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused.
4. Ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva asutab Montenegro sõltumatult tegutseva asutuse, millele usaldatakse lõike 1 punkti iii sätete täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt lõikele 2 ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.
5. Ühendus ühelt poolt ja Montenegro teiselt poolt tagavad riigiabi läbipaistvuse muu hulgas sellega, et esitavad teistele lepinguosalistele korralise aastaaruande või sellega võrdväärse dokumendi, järgides riigiabi käsitlevas ühenduse ülevaates kirjeldatud metoodikat ja esitusviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet konkreetsete riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.
6. Montenegro koostab enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
7. |
|
8. Protokolliga nr 5 kehtestatakse terasetööstusele antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse protokolliga kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse siis, kui terasetööstusele antakse ümberkorraldamisabi. Sellega rõhutatakse ümberkorraldamiseks antava abi erandlikku laadi, ajalist piiratust ning seotust mahtude vähendamisega teostatavusprogrammide raames.
9. IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:
a) |
ei kohaldata lõike 1 punkti iii; |
b) |
hinnatakse iga lõike 1 punktiga i vastuolus olevat tegevust kriteeriumide kohaselt, mille ühendus on kehtestanud EÜ asutamislepingu artiklite 36 ja 37 ning nende põhjal vastuvõetud konkreetsete ühenduse dokumentide alusel. |
10. Kui üks lepinguosaline leiab, et teatav tegevus ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võib ta võtta vajalikud meetmed pärast nõupidamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus või kolmekümne päeva jooksul pärast sellise nõupidamise taotlemist. Ükski käesoleva artikli säte ei takista ega mõjuta mingil moel ühenduse ega Montenegro võetavaid dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid kooskõlas GATT 1994 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning nendega seotud siseriiklike õigusnormidega.
Artikkel 74
Riigi osalusega äriühingud
Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Montenegro avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjate suhtes, kellele on antud eri- ja ainuõigused, EÜ asutamislepingus sätestatud põhimõtteid, pidades silmas eelkõige artiklit 86.
Üleminekuperioodil ei hõlma avalik-õiguslike ettevõtjate eriõigused võimalust kehtestada koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ühenduse impordi suhtes Montenegrosse.
Artikkel 75
Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand
1. Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse tagamise tähtsust.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtlevad lepinguosalised teineteise äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.
3. Montenegro võtab vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt viie aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist on intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning selliste õiguste jõustamise tõhusad vahendid samal tasemel kui ühenduses.
4. Montenegro kohustub lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul ühinema VII lisas nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada, et Montenegro peab kõnealuses valdkonnas ühinema teatavate mitmepoolsete konventsioonidega.
5. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise taotlusel viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.
Artikkel 76
Riigihanked
1. Ühendus ja Montenegro leiavad, et on soovitav avada riigihankelepingute sõlmimine võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel eelkõige WTO eeskirju järgides.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduses registreeritud või registreerimata Montenegro äriühingutele juurdepääs ühenduse pakkumismenetlusele vastavalt ühenduse hankelepingute sõlmimise korrale ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui ühenduse äriühinguid.
Eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka kommunaalteenuste sektori lepingute suhtes, kui Montenegro valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealust valdkonda käsitlevad ühenduse eeskirjad. Ühendus kontrollib korrapäraselt, kas Montenegro on tegelikult sellised õigusaktid vastu võtnud.
3. Vastavalt V jaotise II peatükile on Montenegro territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Montenegros ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Montenegro äriühingutele.
4. Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduse äriühingutele, mis ei ole asutatud Montenegros, juurdepääs Montenegro pakkumismenetlusele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Montenegro äriühingutele.
5. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib korrapäraselt Montenegro võimalusi võimaldada kõikidele ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Montenegros. Montenegro esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule iga-aastaselt aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud riigihangete läbipaistvuse parandamiseks ja mis võimaldavad selles valdkonnas tehtud otsuste tõhusat kohtulikku läbivaatamist.
6. Riigihankelepingute täitmisega seotud asutamisõiguse, toimingute, teenuste osutamise, samuti tööhõive ja tööjõu vaba liikumise suhtes ühenduse ja Montenegro vahel kohaldatakse artikleid 49 kuni 64.
Artikkel 77
Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine
1. Montenegro võtab vajalikud meetmed, et saavutada järk-järgult vastavus ühenduse tehniliste eeskirjadega ja Euroopa standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetlustega.
2. Selleks kohustuvad lepinguosalised:
a) |
edendavad ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist; |
b) |
toetavad kvaliteetse infrastruktuuri loomise edendamist: standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine; |
c) |
toetavad Montenegro osalemist standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja teiste sarnaste valdkondadega tegelevate organisatsioonide töös (nt CEN, CENELEC, ETSI, EA, WELMEC, EUROMET (5)); |
d) |
vajaduse korral sõlmivad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, kui Montenegro õigusraamistik ja menetlused on viidud piisavalt vastavusse ühenduse omadega ja on tagatud asjakohane ekspertiis. |
Artikkel 78
Tarbijakaitse
Lepinguosalised teevad koostööd Montenegro tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.
Sel eesmärgil ning võttes arvesse ühiseid huve, tagavad lepinguosalised järgmist:
a) |
aktiivne tarbijakaitsepoliitika vastavalt ühenduse õigusaktidele, sealhulgas teavitamise kasv ja sõltumatute organisatsioonide loomine; |
b) |
Montenegro tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega; |
c) |
tarbijate tõhus õiguskaitse, parandamaks tarbekaupade kvaliteeti ja hoidmaks vastavaid ohutusstandardeid; |
d) |
pädevate asutuste teostatav eeskirjade järelevalve ning vaidluste korral õiguskaitse kättesaadavuse tagamine; |
e) |
ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetus. |
Artikkel 79
Töötingimused ja võrdsed võimalused
Montenegro ühtlustab järk-järgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.
VII JAOTIS
ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS
Artikkel 80
Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik
Koostöös õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste valdkonnas pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärk on eelkõige suurendada kohtuasutuste sõltumatust ja parandada nende tõhusust, parandada politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tööd, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
Artikkel 81
Isikuandmete kaitse
Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Montenegro isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Montenegro asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.
Artikkel 82
Viisad, piirihaldus, varjupaigaõigus ja ränne
Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.
Koostöö eespool nimetatud küsimustes põhineb vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:
a) |
õigusakte ja toiminguid käsitlev teabevahetus; |
b) |
õigusaktide koostamine; |
c) |
institutsioonide tõhususe tõstmine; |
d) |
personalikoolitus; |
e) |
reisidokumentide turvalisus ja valedokumentide avastamine; |
f) |
piirihaldus. |
Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:
a) |
varjupaiga andmise valdkonnas: riiklike õigusaktide rakendamine, et täita 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuaril 1967. aastal New Yorgis sõlmitud pagulasseisundi protokolli tingimusi ning tagada mittetagasisaatmise põhimõtte ning varjupaigataotlejate ja põgenike muude õiguste austamine; |
b) |
seadusliku migratsiooni alal vastuvõtueeskirjad ja vastu võetud isikute õigused ja staatus. Rände valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku seaduslikult nende territooriumil elavate teiste riikide kodanike õiglases kohtlemises ning toetavad integratsioonipoliitikat, mille eesmärk on muuta asjaomaste kodanike õigused ja kohustused sarnaseks oma kodanike õiguste ja kohustustega. |
Artikkel 83
Ebaseadusliku sisserände ennetamine ja kontroll, tagasivõtmine
1. Lepinguosalised teevad koostööd ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil lubavad Montenegro ja liikmesriigid tagasi kõik ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad oma kodanikud ning lepinguosalised lepivad kokku, et sõlmivad ja rakendavad täielikult tagasivõtmislepingut, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise kohustust.
Liikmesriigid ning Montenegro annavad oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja laiendavad neile sel eesmärgil vajalikke haldusvõimalusi.
Ühenduse ja Montenegro vahelises elamisloata isikute tagasivõtmist käsitlevas lepingus määratakse kindlaks konkreetsed menetlused kodanike ja kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasilubamise kohta.
2. Montenegro kohustub sõlmima tagasivõtmise lepingud teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikidega.
3. Montenegro võtab kõik vajalikud meetmed kõigi käesolevas artiklis nimetatud lepingute paindlikuks ja kiireks rakendamiseks.
4. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab teised ühismeetmed, mida saab võtta ebaseadusliku sisserände, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseaduslike rändevõrgustike, vältimiseks ja kontrolliks.
Artikkel 84
Rahapesu ja terrorismi rahastamine
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.
2. Kõnealuse valdkonna koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi, eesmärgiga edendada määruste rakendamist ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks vajalike standardite ja mehhanismide tõhusat toimimist, mis on samaväärsed ühenduse ja teiste selle valdkonna rahvusvaheliste ühenduste, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud rahvusvaheliste standardite ja mehhanismidega.
Artikkel 85
Koostöö ebaseaduslike uimastite valdkonnas
1. Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks tasakaalustatud ja integreeritud lähenemise uimastiküsimustele. Uimastipoliitika ja meetmetega püütakse tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitluse struktuure, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tõhustada kontrolli uimastite lähteainete üle.
2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ELi uimastikontrolli strateegiaga kooskõlas olevatel ühistel põhimõtetel.
Artikkel 86
Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine
Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamises ja selle vastu võitlemises. Siia kuuluvad:
a) |
inimeste üle piiri toimetamine ja inimkaubandus; |
b) |
ebaseaduslik majandustegevus, eriti sularaha ja mittesularahaliste maksevahendite võltsimine, ebaseaduslikud tehingud tööstusjäätmete, radioaktiivsete materjalide ning ebaseaduslike või võltsitud toodetega; |
c) |
korruptsioon nii era- kui riigisektoris, eriti kui see seostub läbipaistmatute haldustavadega; |
d) |
maksupettus; |
e) |
identiteedivargus; |
f) |
uimastite ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu; |
g) |
ebaseaduslik relvakaubandus; |
h) |
dokumentide võltsimine; |
i) |
kaupade, sealhulgas autode ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja salakaubavedu; |
j) |
küberkuritegevus. |
Montenegro teeb Euroopa ühendusega tihedat koostööd valeraha valmistamise ennetamisel, et võidelda paberraha ja müntide võltsimise vastu ning lõpetada selline territooriumil ilmneda võiv tegevus ja selle eest karistada. Ennetamise tasandil seab Montenegro eesmärgiks asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud sarnaste meetmete rakendamise ning ühinemise kõnealust valdkonda käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega. Montenegro võib kasu saada ühenduse antavast toetusest vahetamisele, abile ja koolitusele valerahavastase võitluse valdkonnas. Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.
Artikkel 87
Terrorismivastane võitlus
Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, ning kooskõlas oma vastavate seaduste ja määrustega tegema koostööd, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist:
a) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja juriidiliste dokumentide täieliku rakendamise raames; |
b) |
vahetades kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta; |
c) |
vahetades kogemusi terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna, koolituse ja terrorismi ennetamise kohta. |
VIII JAOTIS
KOOSTÖÖPOLIITIKA
Artikkel 88
1. Ühendus ja Montenegro seavad sisse tiheda koostöö, mille eesmärgiks on kaasa aidata Montenegro arengule ja kasvupotentsiaalile. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid võimalikult laiaulatuslikult mõlema lepinguosalise kasuks.
2. Määratakse kindlaks tegevuspõhimõtted ja muud meetmed, et kiirendada Montenegro jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Nende meetmetega tagatakse algusest peale keskkonnaküsimuste arvessevõtmine ja seotus harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega.
3. Koostööpoliitika integreeritakse piirkondlikku koostööraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis edendavad koostööd Montenegro ning tema naaberriikide, sealhulgas ELi liikmesriikide vahel, aidates seega kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb kooskõlas Euroopa partnerlusega järgnevalt kirjeldatud koostöövaldkondade prioriteedid.
Artikkel 89
Majandus- ja kaubanduspoliitika
Ühendus ja Montenegro hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses.
Kõnealustel eesmärkidel teevad ühendus ja Montenegro koostööd, et:
a) |
vahetada teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning arengustrateegiate kohta; |
b) |
analüüsida ühiselt vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitika kujundamist ja selle rakendamise vahendeid, ja |
c) |
edendada laiaulatuslikumat koostööd, et kiirendada oskusteabe sissevoolu ja juurdepääsu uutele tehnoloogiatele. |
Montenegro jätkab püüdlusi rajada toimiv turumajandus ning ühtlustada oma poliitika järk-järgult majandus- ja rahaliidu stabiilsusele suunatud poliitikaga. Montenegro ametiasutuste taotlusel võib ühendus anda abi selleks, et toetada Montenegro jõupingutusi sellega seoses.
Lisaks on koostöö eesmärgiks õigusriigi põhimõtte tugevdamine majandusvaldkonnas stabiilse ja mittediskrimineeriva kaubandusküsimusi käsitleva õigusraamistiku kaudu.
Koostöö kõnealuses valdkonnas hõlmab ka Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ning tegevust käsitlevat teabevahetust.
Artikkel 90
Statistikaalane koostöö
Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas, sealhulgas majandus-, kaubandus-, rahapoliitika- ja finantsvaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mis oleks võimeline esitama usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mis on vajalikud Montenegro ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö tulemusel peaks Montenegro statistikaamet suutma paremini täita oma kodanike ja rahvusvaheliste klientide vajadusi nii avalikus kui erasektoris. Statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse õigustikuga ühtlustamise suunas. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et tagada üksikandmete konfidentsiaalsus, tõhustada järk-järgult Euroopa statistikasüsteemi andmete kogumist ja edastamist ning vahetada töömeetodeid, oskusteabe ja koolituse edastamist käsitlevat teavet.
Artikkel 91
Pangandus, kindlustus ja muud finantsteenused
Montenegro ja ühenduse koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on luua ja välja arendada sobiv raamistik ausal konkurentsil põhineva ning võrdseid võimalusi tagava pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste sektori edendamiseks Montenegros.
Artikkel 92
Koostöö sisekontrolli ja välisauditi valdkonnas
Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada asjaomaste õigusaktide väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu Montenegros välja läbipaistvad, tõhusad ja majanduslikult tasuvad avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid (mis hõlmaksid finantsjuhtimist, -kontrolli ja funktsionaalselt sõltumatut siseauditit), mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodika ning ELi parimate tavadega. Koostöö peaks keskenduma ka kõrgeima auditeerimisasutuse suutlikkuse tõstmisele Montenegros. Ülalnimetatud nõuetest tulenevate koostööd ja ühtlustamist käsitlevate kohustuste täitmiseks peaks koostöö keskenduma ka finantsjuhtimise ja –kontrolli ning siseauditi kesksete ühtlustamisüksuste asutamisele ja nende tugevdamisele.
Artikkel 93
Investeeringute soodustamine ja kaitse
Lepinguosaliste pädevuste piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad võimalused nii riigisisesteks kui väliserainvesteeringuteks, mis on Montenegro majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast väga olulised. Koostöö eesmärk on Montenegro jaoks eelkõige investeeringuid soodustava ja kaitsva õigusliku raamistiku tõhustamine.
Artikkel 94
Tööstusalane koostöö
Koostöö eesmärk on Montenegro tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamine ning ümberkorraldamine. Koostöö peaks hõlmama ka ettevõtjate vahelist koostööd tööstuse valdkonnas eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse.
Tööstusalase koostöö algatused kajastavad lepinguosaliste kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arendamise piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral piiriülest partnerlust. Algatuste eesmärgiks on eelkõige ettevõtjatele sobiva raamistiku loomine, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude, turu läbipaistvuse ja ettevõttesõbraliku keskkonna edendamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tõhusate ekspordiedendamismeetmete kehtestamisele Montenegros.
Koostöös võetakse arvesse tööstuspoliitika valdkonda käsitlevat ühenduse õigustikku.
Artikkel 95
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine ja tugevdamine ning uute ettevõtjate asutamine valdkondades, mis võimaldavad ettevõtjate potentsiaalset kasvu ning ühenduse ja Montenegro väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostööd. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud põhimõtteid.
Artikkel 96
Turism
Lepinguosaliste vahelise turismikoostöö eesmärk on eelkõige turismialase teabe edastamise tõhustamine rahvusvaheliste võrgustike, andmebaaside jms abil, turismivaldkonnas investeeringuid soodustavate infrastruktuuride arendamise julgustamine ja Montenegro osalemine olulistes Euroopa turismiorganisatsioonides. Koostöö on suunatud ka ühise tegutsemise võimaluste uurimisele ja turismiettevõtjate, ekspertide, valitsuste ning nende pädevate ametiasutuste vahelise koostöö tugevdamisele turismivaldkonnas, samuti oskusteabe vahetamisele (koolituste, vahetuste ja seminaride kaudu). Koostöö aluseks on ühenduse õigustiku kõnealust valdkonda käsitlevad õigusaktid.
Koostööpoliitikat võib integreerida piirkondlikku koostööraamistikku.
Artikkel 97
Põllumajandus- ja agrotööstussektor
Lepinguosaliste vahelist koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustiku põllumajandusvaldkonnaga seotud prioriteetsetes valdkondades, samuti veterinaaria ja fütosanitaaria alal. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Montenegro põllumajandus- ja agrotööstussektor, et see vastaks ühenduse sanitaarnõuetele, parandada veemajandust ja maaelu arengut ning arendada Montenegro metsandussektorit, samuti toetada Montenegro õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.
Artikkel 98
Kalandus
Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade kindlaksmääramiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelisi kohustusi kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.
Artikkel 99
Toll
Lepinguosalised alustavad kõnealuses valdkonnas koostööd, mille eesmärk on tagada kõikide kaubanduse vallas vastuvõetavate sätete vastavus ja saavutada Montenegro tollisüsteemi ühtlustamine ühenduse tollisüsteemiga, aidates seeläbi rajada teed käesoleva lepingu alusel kavandatud liberaliseerimismeetmetele ning Montenegro tollialaste õigusaktide järk-järgulisele ühtlustamisele ühenduse õigustikuga.
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete tolliküsimustes.
Lepinguosaliste vastastikuse tollialase haldusabi eeskirjad on sätestatud protokollis nr 6.
Artikkel 100
Maksustamine
Lepinguosalised alustavad koostööd maksustamise valdkonnas, võttes sealhulgas meetmeid Montenegro maksusüsteemi edasiseks ajakohastamiseks ja maksukorralduse edasiseks ümberkujundamiseks, et tagada maksukogumise tõhusus ning tugevdada maksupettuse vastast võitlust.
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete maksukorralduse ja kahjustava maksukonkurentsi vastase võitluse valdkonnas. Kahjustava maksukonkurentsi kaotamine peaks toimuma kooskõlas nõukogus 1. detsembril 1997. aastal vastu võetud äriühingute maksustamise juhendi põhimõtetega.
Koostöö hõlmab läbipaistvuse parandamist ja korruptsioonivastast võitlust ning teabevahetust liikmesriikidega eesmärgiga hõlbustada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kehtestamist. Montenegro viib lõpule OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonil ja OECD maksuküsimustealase teabevahetuse näidisleppel põhinevate kahepoolsete lepingute sõlmimise liikmesriikidega, juhul kui taotlev liikmesriik on nendega liitunud.
Artikkel 101
Koostöö sotsiaalküsimustes
Tööhõivega seoses keskendutakse lepinguosaliste vahelises koostöös eelkõige tööbüroode ja karjäärinõuandlate teenuste parandamisele, pakkudes abimeetmeid ja edendades kohalikku arengut tööstus- ja tööturu ümberkorraldamise toetamiseks. Koostöö hõlmaks ka selliseid meetmeid nagu uurimised, ekspertide vahetus ning teabe- ja koolitustegevus.
Lepinguosalised teevad koostööd majandusreformi ja majandusliku integratsiooni taustal tööhõivepoliitika ajakohastamise soodustamiseks Montenegros. Koostöö eesmärk on ka toetada Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide kohandamist vastavalt uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele nõuetele ning koostöö raames kohandatakse Montenegros kehtivaid töötingimusi ning meeste ja naiste, puuetega inimeste ning vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste võrdseid võimalusi käsitlevaid õigusakte, samuti on eesmärkide hulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamine, võttes aluseks asjaomase ühenduses kehtiva kaitsetaseme. Montenegro tagab ILO põhikonventsioonide järgimise ja nende tõhusa rakendamise.
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.
Artikkel 102
Haridus ja koolitus
Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on tõsta üldhariduse, kutsehariduse, koolituse ning noorsoopoliitika ja noorsootöö, sealhulgas mitteametliku hariduse taset Montenegros. Kõrgharidussüsteemi prioriteediks on valitsustevahelise Bologna protsessi raames Bologna deklaratsiooni eesmärkide saavutamine.
Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on ka tagada, et kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele juurdepääsul Montenegros ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rahvuse ega usutunnistuse tõttu.
Ühenduse vastavad programmid ja vahendid aitavad kaasa Montenegro haridus- ja koolitusstruktuuride ning tegevuste ajakohastamisele.
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.
Artikkel 103
Kultuurialane koostöö
Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muuhulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.
Artikkel 104
Koostöö audiovisuaalvaldkonnas
Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada ühistootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.
Koostöö hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitusprogramme ja -vahendeid ning tehnilist abi avalikele ja erameediakanalitele tugevdamaks nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa meediakanalitega.
Montenegro viib oma piiriülese ringhäälingu sisu reguleeriva poliitika kooskõlla EÜ poliitikaga ja ühtlustab oma asjaomased õigusaktid ühenduse õigustikuga. Erilist tähelepanu pöörab Montenegro satelliidi, maismaasagedusalade või kaabli kaudu edastavate programmide intellektuaalomandi õiguste omandamise küsimustele.
Artikkel 105
Infoühiskond
Koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustikust lähtuvates prioriteetides infoühiskonna alal. Sellega toetatakse peamiselt Montenegro asjaomase valdkonna poliitika ja õigusaktide järkjärgulist ühtlustamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega.
Lepinguosaliste koostöö eesmärgiks on infoühiskonna edasine väljaarendamine Montenegros. Üldeesmärk on valmistada ühiskonda tervikuna ette digitaalajastuks, soodustada investeeringuid ning tagada elektrooniliste võrkude ja teenuste koostalitlusvõime.
Artikkel 106
Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele nimetatud valdkonnas.
Lepinguosalised tugevdavad eelkõige koostööd elektrooniliste sidevõrkude ja elektrooniliste sideteenuste valdkonnas lõppeesmärgiga, et Montenegro võtab kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist nendes valdkondades üle ühenduse õigustiku.
Artikkel 107
Teave ja side
Ühendus ja Montenegro rakendavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse tõhustamiseks. Esikohal on programmid, mille kaudu jagatakse üldsusele põhilisi teadmisi ühenduse kohta ning kitsamat erialast teavet Montenegro erialaringkondadele.
Artikkel 108
Transport
Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele transpordivaldkonnas.
Koostöö eesmärk on eelkõige ümber kujundada ja ajakohastada Montenegro transpordiliike, parandada reisijate ja kaupade vaba liikumist, soodustada juurdepääsu transporditurule ja -vahenditele, sealhulgas sadamatele ja lennujaamadele. Peale selle võib koostööga toetada mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri arengut peamistes üle-euroopalistes võrkudes ning esmajoones tugevdada piirkondlikke ühendusteid Kagu-Euroopas kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga. Koostöö eesmärgiks peaks olema saavutada ühendusega võrreldavad tegevusstandardid, viia Montenegro transpordisüsteem vastavusse ühenduse süsteemiga ning parandada keskkonnakaitset transpordivaldkonnas.
Artikkel 109
Energeetika
Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele energeetikaalastele prioriteetidele. Koostöös tuginetakse energiaühenduse lepingule ning seda arendatakse eesmärgiga liita Montenegro järk-järgult ühenduse energiaturuga. Koostöö võib hõlmata eelkõige:
a) |
energiapoliitika sõnastamist ja kavandamist, sealhulgas infrastruktuuri moderniseerimist, energiavarustuse parandamist ja mitmekesistamist ning energiaturule juurdepääsu parendamist, samuti transiidi hõlbustamist, ülekandmist ja jaotamist ning piirkondliku tähtsusega elektrivõrkude naaberriikidega vastastikuse seotuse taastamist; |
b) |
energia säästmise soodustamist, energiakasutuse tõhusust, taastuvat energiat ning energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju uurimist; |
c) |
energia kommunaalmajanduse ümberkorraldamise ja kõnealuse sektori ettevõtjate vahelise koostöö üldtingimuste sõnastamist. |
Artikkel 110
Tuumaohutus
Lepinguosalised teevad koostööd tuumaohutuse ja kaitsemeetmete valdkonnas. Koostöö võib hõlmata järgmiseid teemasid:
a) |
lepinguosaliste kiirguskaitse-, tuumaohutuse- ja tuumamaterjalide üle arvestusepidamise ja kontrollialaste õigusnormide ajakohastamine ning järelevalveasutuste ja nende vahendite tugevdamine; |
b) |
tuumaõnnetuste puhul ning hädaolukorraks valmisoleku ja üldiste tuumaohutusküsimuste kohta varajast teabeedastust käsitlevate Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Montenegro vaheliste kokkulepete soodustamise elavdamine vajaduse korral; |
c) |
kolmandate osapoolte tuumaenergiaalane vastutus. |
Artikkel 111
Keskkond
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna valdkonnas elutähtsa eesmärgiga peatada olukorra edasine halvenemine ning alustavad keskkonnaolukorra parandamisega, eesmärgiga saavutada säästev areng.
Lepinguosalised alustavad eelkõige koostööd eesmärgiga tugevdada haldusstruktuure ja -korda, et tagada keskkonnaküsimuste strateegiline kavandamine ning kooskõlastamine asjaomaste huvitatud isikute vahel, ning keskenduvad Montenegro õigusaktide ühtlustamisele ühenduse õigustikuga. Koostöö peaks keskenduma ka strateegiate väljatöötamisele, et märkimisväärselt vähendada kohalikku, piirkondlikku ja piiriülest õhu- ja veesaastet, luua tõhus, puhas, säästev ja taastuv energia tootmise ja tarbimise raamistik ning viia läbi keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonna hindamine. Eritähelepanu pööratakse Kyoto protokolli ratifitseerimisele ja rakendamisele.
Artikkel 112
Koostöö teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas
Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, pidades silmas vahendite kättesaadavust ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjaomastele programmidele, võttes arvesse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse asjakohaseid nõudeid.
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.
Artikkel 113
Piirkondlik ja kohalik areng
Lepinguosalised püüavad tugevdada piirkondliku ja kohaliku arengu alast koostööd eesmärgiga aidata kaasa majandusarengule ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Eritähelepanu pööratakse piiriülesele, riikide ning piirkondade vahelisele koostööle.
Koostöö aluseks on ühenduse õigustikust lähtuvad regionaalarengu valdkonna prioriteedid.
Artikkel 114
Avalik haldus
Koostöö eesmärk on tagada tõhusa ja vastutustundliku avaliku halduse areng Montenegros, eelkõige toetada õigusriigi ellurakendamist, riiklike institutsioonide nõuetekohast toimimist Montenegro elanike heaks üldiselt ning ELi ja Montenegro vaheliste suhete sujuvat arengut.
Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse institutsioonide ülesehitamisele, sealhulgas läbipaistvate ja erapooletute töölevõtumenetluste väljaarendamisele ja kohaldamisele, personalijuhtimisele, karjääri kujundamisele avalikus teenistuses, pidevale koolitusele, eetiliste tõekspidamiste edendamisele avalikus halduses. Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.
IX JAOTIS
FINANTSKOOSTÖÖ
Artikkel 115
Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 5, 116 ja 118 võib Montenegro saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduse abi antakse tingimusel, et tehakse täiendavaid edusamme Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel ning eelkõige Euroopa partnerluse eriprioriteetide järgimisel. Arvesse võetakse ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide iga-aastastes aruannetes esitatud tulemusi, eelkõige seoses abisaajate edusammudega demokraatlike, majandus- haldusreformide ning muude nõukogu järelduste täitmisel, eelkõige kohandamiskavade käsitlemise kohta. Montenegrole antav abi peab vastama vajadustele, valitud prioriteetidele, summade kasutamise ja tagasimaksmise võimele ning majanduse ümberkujundamiseks võetud meetmetele.
Artikkel 116
Toetusena antav rahaline abi kaetakse tegevusmeetmetest, mis on ette nähtud nõukogu asjaomase määrusega mitmeaastase näidisprogrammi raames ja iga-aastase tegevuskava alusel, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Montenegroga.
Ühenduse rahaline abi võib hõlmata kõiki koostöövaldkondi, erilist tähelepanu pööratakse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse arengule ning keskkonnakaitsele.
Artikkel 117
Montenegro palvel ning erivajaduse korral võib ühendus koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega uurida erandkorras makromajandusliku finantsabi andmise võimalust teatavatel tingimustel ning võttes arvesse rahaliste vahendite olemasolu. Kõnealuse abi andmisel lähtutakse tingimustest, mis tuleb kehtestada Montenegro ning Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokkulepitud programmi raames.
Artikkel 118
Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.
Seetõttu vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõikide abi allikate kohta.
X JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 119
Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud seda nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingu raamistikust tulenevad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.
Artikkel 120
1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Montenegro valitsuse liikmed.
2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.
3. Vastavalt töökorras sätestatud tingimustele võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed määrata endale esindajad.
4. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi ühenduse esindaja ja Montenegro esindaja.
5. Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimuste korral võtab panga esindaja vaatlejana stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu tööst osa.
Artikkel 121
Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Komitee koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.
Artikkel 122
1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohustuste täitmisel abistab teda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad ning teiselt poolt Montenegro valitsuse esindajad.
2. Oma töökorras määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused, mille hulka kuulub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine, lisaks määrab nõukogu komitee töökorralduse.
3. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma pädevusi delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Sellisel juhul teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused artiklis 121 sätestatud tingimuste kohaselt.
Artikkel 123
Stabilisatsiooni- ja assotsieerimiskomitee võib moodustada allkomiteesid. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu.
Luuakse rändeküsimustega tegelev allkomitee.
Artikkel 124
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asutada muid erikomiteesid või asutusi, mis aitavad nõukogu tema kohustuste täitmisel. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb oma töökorras kõnealuste komiteede ja organite koosseisu ja ülesanded ning nende tegutsemiseeskirjad.
Artikkel 125
Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Montenegro parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.
Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ja Montenegro parlamendi liikmed.
Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.
Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlamendi liige ja Montenegro parlamendi liige.
Artikkel 126
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.
Artikkel 127
Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:
a) |
mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist; |
b) |
mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega; |
c) |
mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks korrakaitset mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks. |
Artikkel 128
1. Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:
a) |
ei tohi meetmed, mida Montenegro rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel; |
b) |
ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Montenegro suhtes, põhjustada diskrimineerimist Montenegro kodanike ega Montenegro äriühingute vahel. |
2. Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.
Artikkel 129
1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.
3. Mõlemad lepinguosalised suunavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 130 ja vajadusel ka protokolli nr 7.
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.
4. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.
Meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees või mõnes muus artiklite 123 või 124 alusel loodud organis.
5. Lõigete 2, 3 ja 4 sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 32, 40, 41, 42, 46 ja protokolli nr 3 kohaldamist (Päritolustaatusega toodete ja halduskoostöö meetodite mõiste määratlemine).
Artikkel 130
1. Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse.
Kui lepinguosaline on arvamusel, et teise lepinguosalise vastuvõetud meede või teise lepinguosalise tegutsemata jätmine kujutab käesoleva lepingu tingimuste kohaselt tema kohustuste täitmata jätmist, annab vaidluse lahendamise ametlik taotlus põhjuse selliseks arvamuseks ja näitab vastavalt juhtumile, et lepinguosaline võib võtta meetmeid vastavalt artikli 129 lõikele 4.
2. Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ja muudes lõikes 3 sätestatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.
3. Lepinguosalised esitavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku asjakohase teabe.
Kuni vaidlusele lahenduse leidmiseni arutatakse seda igal stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungil, välja arvatud juhul, kui ei ole algatatud protokollis nr 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Vaidlus peetakse lahendatuks, kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt artikli 129 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.
Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule artikli 123 või 124 alusel loodud asjaomastes komiteedes või organites, või mõlema lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.
Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.
4. Protokolli nr 7 kohaldamisalasse jäävate küsimuste puhul võib kumbki lepinguosaline vastavalt protokollile esitada vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks vahekohtule, kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamise menetluse algatamist vastavalt lõikele 1.
Artikkel 131
Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Montenegrot siduvate kehtivate lepingutega.
Artikkel 132
Montenegro ühenduse programmides osalemise üldtingimused on sätestatud protokollis nr 8.
I kuni VII lisa ning protokollid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 133
Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.
Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.
Kumbki lepinguosaline võib lepingu täitmise koheselt peatada, kui teine lepinguosaline ei pea kinni käesoleva lepingu põhiosast.
Artikkel 134
Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Montenegro Vabariiki.
Artikkel 135
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Montenegro territooriumi suhtes.
Artikkel 136
Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
Artikkel 137
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning Montenegros kasutatavas ametlikus keeles, kusjuures kõik need tekstid on võrdselt autentsed.
Artikkel 138
Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.
Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.
Artikkel 139
Vaheleping
Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ja Montenegro vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 73, 74 ja 75, protokollides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 ning asjakohastes sätetes protokollis nr 4 vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.
Съставено в Люксембург, на петнайсти октомври две хиляди и седма година.
Hecho en Luxemburgo, el quince de octubre de dos mil siete.
V Lucemburku dne patnáctého října dva tisíce sedm.
Udfærdiget i Luxembourg den femtende oktober to tusind og syv.
Geschehen zu Luxemburg am fünfzehnten Oktober zweitausendsieben.
Kahe tuhande seitsmenda aasta oktoobrikuu viieteistkümnendal päeval Luxembourgis.
Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα πέντε Οκτωβρίου δύο χιλιάδες επτά.
Done at Luxembourg on the fifteenth day of October in the year two thousand and seven.
Fait à Luxembourg, le quinze octobre deux mille sept.
Fatto a Lussemburgo, addì quindici ottobre duemilasette.
Luksemburgā, divtūkstoš septītā gada piecpadsmitajā oktobrī.
Priimta du tūkstančiai septintųjų metų spalio penkioliktą dieną Liuksemburge.
Kelt Luxembourgban, a kétezer-hetedik év október tizenötödik napján.
Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħmistax-il jum ta’ Ottubru tas-sena elfejn u sebgħa.
Gedaan te Luxemburg, de vijftiende oktober tweeduizend zeven.
Sporządzono w Luksemburgu dnia piętnastego października roku dwa tysiące siódmego.
Feito em Luxemburgo, em quinze de Outubro de dois mil e sete.
Întocmit la Luxembourg, la cincisprezece octombrie două mii şapte.
V Luxemburgu dňa pätnásteho októbra dvetisícsedem.
V Luxembourgu, dne petnajstega oktobra leta dva tisoč sedem.
Tehty Luxemburgissa viidentenätoista päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.
Som skedde i Luxemburg den femtonde oktober tjugohundrasju.
Sačinjeno u Luksemburgu petnaestog oktobra dvije hiljade i sedme godine.
Pour le Royaume de Belgique
Voor het Koninkrijk België
Für das Königreich Belgien
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za Českou republiku
På Kongeriget Danmarks vegne
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
A Magyar Köztársaság részéről
Għal Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Pentru România
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
За Европейската общност
Por las Comunidades Europeas
Za Evropská společenství
For De Europæiske Fællesskaber
Für die Europäischen Gemeinschaften
Euroopa ühenduste nimel
Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες
For the European Communities
Pour les Communautés européennes
Per le Comunità europee
Eiropas Kopienu vārdā
Europos Bendrijų vardu
Az Európai Közösségek részéről
Għall-Komunitajiet Ewropej
Voor de Europese Gemeenschappen
W imieniu Wspólnot Europejskich
Pelas Comunidades Europeias
Pentru Comunitatea Europeană
Za Európske spoločenstvá
Za Evropske skupnosti
Euroopan yhteisöjen puolesta
På europeiska gemenskapernas vägnar
U ime Republike Crne Gore
(1) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
(2) Montenegro ametlik väljaanne nr 17/07.
(3) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 952/2007 (ELT L 210, 10.8.2007, lk 26).
(4) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping (ELT L 285, 16.10.2006, lk 3).
(5) Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut, Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, Euroopa legaalmetroloogia koostöö organisatsioon, Euroopa metroloogiaorganisatsioon
I LISA
Ia LISA
MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE
(vastavalt artiklile 21)
Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:
a) |
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
b) |
esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 50 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
c) |
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 25 protsendini baasmäärast; |
d) |
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
||
2515 |
Marmor, travertiin, ekausiin jm raid- või ehituslubjakivi (tihedusega 2,5 kg/dm3 ja rohkem) ning alabaster, ka jämedalt tahutud, saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud: |
||
|
|
||
2515 11 00 |
|
||
2515 12 |
|
||
2515 12 20 |
|
||
2515 12 50 |
|
||
2515 12 90 |
|
||
2522 |
Kustutatud, kustutamata ja hüdrauliline lubi, v.a rubriigi 2825 kaltsiumoksiid ja -hüdroksiid |
||
2522 20 00 |
|
||
2523 |
Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte: |
||
|
|
||
2523 29 00 |
|
||
3602 00 00 |
Valmislõhkeained, v.a püssirohi |
||
3603 00 |
Süütenöörid; detonaatornöörid; löök- ja detonaatorkapslid; sütikud; elektrilised detonaatorid: |
||
3603 00 10 |
|
||
3603 00 90 |
|
||
3820 00 00 |
Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud |
||
4406 |
Raudteede ja trammiteede puitliiprid: |
||
4406 90 00 |
|
||
4410 |
Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata: |
||
|
|
||
4410 12 |
|
||
4410 12 10 |
|
||
4410 19 00 |
|
||
4412 |
Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal: |
||
4412 10 00 |
|
||
|
|
||
4412 94 |
|
||
4412 94 10 |
|
||
4412 94 90 |
|
||
4412 99 |
|
||
4412 99 70 |
|
||
6403 |
Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid: |
||
|
|
||
6403 51 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
6403 51 15 |
|
||
6403 51 19 |
|
||
|
|
||
|
|
||
6403 51 95 |
|
||
6403 51 99 |
|
||
6405 |
Muud jalatsid: |
||
6405 10 00 |
|
||
7604 |
Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid: |
||
7604 10 |
|
||
7604 10 90 |
|
||
|
|
||
7604 29 |
|
||
7604 29 90 |
|
||
7616 |
Muud alumiiniumtooted: |
||
|
|
||
7616 99 |
|
||
7616 99 90 |
|
||
8415 |
Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda õhuniiskust eraldi reguleerida |
||
|
|
||
8415 81 00 |
|
||
8507 |
Akud, sh nende separaatorid, nii täisnurksed kui muukujulised: |
||
8507 20 |
|
||
|
|
||
8507 20 98 |
|
||
8517 |
Telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 ja 8528 ülekande-, saate- ja vastuvõtuseadmed: |
||
|
|
||
8517 12 00 |
|
||
8703 |
Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod: |
||
|
|
||
8703 22 |
|
||
8703 22 10 |
|
||
ex 8703 22 10 |
|
||
8703 22 90 |
|
||
8703 23 |
|
||
|
|
||
8703 23 19 |
|
||
ex 8703 23 19 |
|
||
8703 23 90 |
|
||
|
|
||
8703 32 |
|
||
|
|
||
8703 32 19 |
|
||
ex 8703 32 19 |
|
||
8703 32 90 |
|
||
8703 33 |
|
||
|
|
||
8703 33 11 |
|
||
8703 33 90 |
|
Ib LISA
MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE
(vastavalt artiklile 21)
Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:
a) |
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 85 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
b) |
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini baasmäärast; |
c) |
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 55 protsendini baasmäärast; |
d) |
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini baasmäärast; |
e) |
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
f) |
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viienda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
||
2501 |
Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2501 00 91 |
|
||
3304 |
Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid: maniküüri- ja pediküürivahendid: |
||
|
|
||
3304 99 00 |
|
||
3305 |
Juuksehooldusvahendid: |
||
3305 10 00 |
|
||
3305 90 |
|
||
3305 90 90 |
|
||
3306 |
Suu- ja hambahügieenivahendid, k.a hambaproteeside kinnitamise pastad ja pulbrid; rubriigi 3306 niit hambavahede puhastamiseks (hambaniit), individuaalses jaemüügipakendis: |
||
3306 10 00 |
|
||
3401 |
Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivsete ainega immutatud, kaetud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie: |
||
|
|
||
3401 11 00 |
|
||
3402 |
Orgaanilised pindaktiivsed ained (v.a seep); pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a pesemise abiained) ja puhastusvahendid, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, v.a rubriigi 3401 tooted: |
||
3402 20 |
|
||
3402 20 20 |
|
||
3402 20 90 |
|
||
3402 90 |
|
||
3402 90 90 |
|
||
3923 |
Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid: |
||
|
|
||
3923 21 00 |
|
||
3923 29 |
|
||
3923 29 10 |
|
||
3923 90 |
|
||
3923 90 10 |
|
||
3923 90 90 |
|
||
3926 |
Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901–3914 kuuluvatest materjalidest tooted: |
||
3926 90 |
|
||
|
|
||
3926 90 97 |
|
||
4011 |
Uued kummist õhkrehvid: |
||
4011 10 00 |
|
||
4202 |
Reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed, diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad, prillitoosid, binokli-, kaamera-, muusikariista- või püssivutlarid, püstolikabuurid jms tooted; reisikotid, termoskotid toidukaupade ja jookide jaoks, tualett-tarvete kotid, seljakotid, käekotid, kandekotid, rahakotid, rahataskud, kaarditaskud, portsigarid, tubakakotid, tööriistakotid, spordikotid, pudelite kandekastid, ehtekarbid, puudritoosid, lauahõbedakarbid jms tooted nahast või komposiitnahast, lehtplastidest, tekstiilmaterjalidest, vulkaniseeritud kiust või papist, täielikult või osaliselt kaetud nimetatud materjalide või paberiga: |
||
|
|
||
4202 11 |
|
||
4202 11 10 |
|
||
4202 11 90 |
|
||
4203 |
Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused: |
||
4203 10 00 |
|
||
|
|
||
4203 29 |
|
||
4203 29 10 |
|
||
4418 |
Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud: |
||
4418 10 |
|
||
4418 10 50 |
|
||
4418 10 90 |
|
||
4418 20 |
|
||
4418 20 50 |
|
||
4418 20 80 |
|
||
4418 40 00 |
|
||
4418 90 |
|
||
4418 90 10 |
|
||
4418 90 80 |
|
||
4802 |
Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp: |
||
|
|
||
4802 55 |
|
||
4802 55 15 |
|
||
ex 4802 55 15 |
|
||
4802 55 25 |
|
||
ex 4802 55 25 |
|
||
4802 55 30 |
|
||
ex 4802 55 30 |
|
||
4802 55 90 |
|
||
ex 4802 55 90 |
|
||
4819 |
Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast; dokumendivutlarid, kirjaalused jms paberist või papist kontori-, kaupluse- jm tarbed: |
||
4819 10 00 |
|
||
4819 20 00 |
|
||
4819 30 00 |
|
||
4819 40 00 |
|
||
4820 |
Registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud, kirjaplokid, märkmikud, kalenderpäevikud ja -märkmikud jms tooted, vihikud, kuivatuspaberiplokid, kiirköitjad (eraldatavate lehtedega vm), mapid, kaustad, äriblanketid, kopeervahelehtedega komplektid jm paberist või papist kirjatarbed; albumid näidiste või kollektsioonide jaoks, raamatuümbrised, paberist või papist: |
||
4820 10 |
|
||
4820 10 10 |
|
||
4820 20 00 |
|
||
4820 90 00 |
|
||
4821 |
Mitmesugused paberist või papist etiketid, pealetrükiga või pealetrükita: |
||
4821 10 |
|
||
4821 10 10 |
|
||
4821 90 |
|
||
4821 90 10 |
|
||
4910 00 00 |
Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega |
||
4911 |
Muud trükised (sh trükitud pildid ning fotod): |
||
4911 10 |
|
||
4911 10 10 |
|
||
4911 10 90 |
|
||
|
|
||
4911 99 00 |
|
||
5111 |
Lamba või muude loomade kraasvillast riie: |
||
|
|
||
5111 19 |
|
||
5111 19 10 |
|
||
5111 19 90 |
|
||
5112 |
Lamba või muude loomade kammvillast riie: |
||
|
|
||
5112 11 00 |
|
||
5112 19 |
|
||
5112 19 10 |
|
||
5112 19 90 |
|
||
5209 |
Puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2: |
||
|
|
||
5209 21 00 |
|
||
5209 22 00 |
|
||
5209 29 00 |
|
||
|
|
||
5209 31 00 |
|
||
5209 32 00 |
|
||
5209 39 00 |
|
||
|
|
||
5209 41 00 |
|
||
5209 43 00 |
|
||
5209 49 00 |
|
||
6101 |
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad (v.a rubriigis 6103 nimetatud), silmkoelised või heegeldatud: |
||
6101 90 |
|
||
6101 90 20 |
|
||
ex 6101 90 20 |
|
||
6101 90 80 |
|
||
ex 6101 90 80 |
|
||
6115 |
Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted, sh tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) ja kamassid (jalatsipealsed), silmkoelised või heegeldatud: |
||
|
|
||
6115 95 00 |
|
||
6115 96 |
|
||
6115 96 10 |
|
||
|
|
||
6115 96 99 |
|
||
6205 |
Meeste ja poiste päevasärgid: |
||
6205 20 00 |
|
||
6205 30 00 |
|
||
6205 90 |
|
||
6205 90 10 |
|
||
6205 90 80 |
|
||
6206 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid: |
||
6206 10 00 |
|
||
6206 20 00 |
|
||
6206 30 00 |
|
||
6206 40 00 |
|
||
6206 90 |
|
||
6206 90 10 |
|
||
6206 90 90 |
|
||
6207 |
Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted: |
||
|
|
||
6207 11 00 |
|
||
6207 19 00 |
|
||
|
|
||
6207 21 00 |
|
||
6207 22 00 |
|
||
6207 29 00 |
|
||
|
|
||
6207 91 00 |
|
||
6207 99 |
|
||
6207 99 10 |
|
||
6207 99 90 |
|
||
6208 |
Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted: |
||
|
|
||
6208 11 00 |
|
||
6208 19 00 |
|
||
|
|
||
6208 21 00 |
|
||
6208 22 00 |
|
||
6208 29 00 |
|
||
|
|
||
6208 91 00 |
|
||
6208 92 00 |
|
||
6208 99 00 |
|
||
6211 |
Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid; muud rõivad: |
||
|
|
||
6211 32 |
|
||
6211 32 10 |
|
||
|
|
||
6211 32 31 |
|
||
|
|
||
6211 32 41 |
|
||
6211 32 42 |
|
||
|
|
||
6211 42 |
|
||
6211 42 10 |
|
||
|
|
||
6211 42 31 |
|
||
|
|
||
6211 42 41 |
|
||
6211 42 42 |
|
||
6211 42 90 |
|
||
6211 43 |
|
||
6211 43 10 |
|
||
|
|
||
6211 43 31 |
|
||
|
|
||
6211 43 41 |
|
||
6211 43 42 |
|
||
6211 43 90 |
|
||
6301 |
Tekid ja reisivaibad: |
||
6301 20 |
|
||
6301 20 10 |
|
||
6301 20 90 |
|
||
6301 90 |
|
||
6301 90 10 |
|
||
6301 90 90 |
|
||
6302 |
Voodipesu, lauapesu, vannilinad, käterätikud ning köögirätikud: |
||
|
|
||
6302 21 00 |
|
||
|
|
||
6302 31 00 |
|
||
|
|
||
6302 51 00 |
|
||
6302 53 |
|
||
6302 53 90 |
|
||
6403 |
Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid: |
||
|
|
||
6403 59 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
6403 59 35 |
|
||
6403 59 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
6403 59 95 |
|
||
6403 59 99 |
|
||
6802 |
Töödeldud kivi (v.a kiltkivi) monumentideks ja ehituse tarbeks, tooted sellest, v.a rubriigi 6801 tooted; mosaiigikuubikud jms looduslikust kivist (sh kiltkivist) tooted, alusele kinnitatud või mitte; looduslikust kivist (sh kiltkivist) kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber: |
||
|
|
||
6802 21 00 |
|
||
6802 23 00 |
|
||
6802 29 00 |
|
||
ex 6802 29 00 |
|
||
|
|
||
6802 91 |
|
||
6802 91 10 |
|
||
6802 91 90 |
|
||
6802 93 |
|
||
6802 93 10 |
|
||
6802 93 90 |
|
||
6810 |
Tooted tsemendist, betoonist või tehiskivist (armeeritud või armeerimata): |
||
|
|
||
6810 11 |
|
||
6810 11 10 |
|
||
6810 11 90 |
|
||
|
|
||
6810 91 |
|
||
6810 91 90 |
|
||
6810 99 00 |
|
||
6904 |
Keraamilised ehitustellised, põrandaplaadid, tugi- või täitekivid jms: |
||
6904 10 00 |
|
||
6904 90 00 |
|
||
6905 |
Keraamilised katusekivid, korstnaava kaitsed, korstnakübarad, lõõride voodrid, arhitektuursed ornamendid jm keraamilised ehitusdetailid: |
||
6905 10 00 |
|
||
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest: |
||
|
|
||
7207 11 |
|
||
7207 11 90 |
|
||
7207 12 |
|
||
7207 12 90 |
|
||
7207 19 |
|
||
|
|
||
7207 19 12 |
|
||
7207 19 19 |
|
||
7207 19 80 |
|
||
7207 20 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
7207 20 15 |
|
||
7207 20 17 |
|
||
7207 20 19 |
|
||
|
|
||
7207 20 32 |
|
||
7207 20 39 |
|
||
|
|
||
7207 20 52 |
|
||
7207 20 59 |
|
||
7207 20 80 |
|
||
7213 |
Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud: |
||
7213 10 00 |
|
||
|
|
||
7213 91 |
|
||
7213 91 10 |
|
||
|
|
||
7213 91 49 |
|
||
ex 7213 91 49 |
|
||
7213 99 |
|
||
7213 99 10 |
|
||
7213 99 90 |
|
||
7214 |
Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad), edasi töötlemata: |
||
7214 10 00 |
|
||
7214 20 00 |
|
||
|
|
||
7214 99 |
|
||
|
|
||
7214 99 10 |
|
||
|
|
||
7214 99 31 |
|
||
7214 99 39 |
|
||
7214 99 50 |
|
||
|
|
||
|
|
||
7214 99 71 |
|
||
7214 99 79 |
|
||
7214 99 95 |
|
||
7215 |
Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest: |
||
7215 10 00 |
|
||
7215 50 |
|
||
|
|
||
7215 50 11 |
|
||
7215 50 19 |
|
||
7215 50 80 |
|
||
7215 90 00 |
|
||
7224 |
Muu legeerteras valuplokkidena vm esmasvormidena; muust legeerterasest pooltooted: |
||
7224 10 |
|
||
7224 10 10 |
|
||
7224 10 90 |
|
||
7224 90 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
7224 90 05 |
|
||
7224 90 07 |
|
||
7224 90 14 |
|
||
7224 90 18 |
|
||
|
|
||
|
|
||
7224 90 31 |
|
||
7224 90 38 |
|
||
7224 90 90 |
|
||
7228 |
Muust legeerterasest varbmaterjal; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest puurtorud: |
||
7228 20 |
|
||
7228 20 10 |
|
||
|
|
||
7228 20 99 |
|
||
7228 30 |
|
||
7228 30 20 |
|
||
|
|
||
7228 30 41 |
|
||
7228 30 49 |
|
||
|
|
||
|
|
||
7228 30 61 |
|
||
7228 30 69 |
|
||
7228 30 70 |
|
||
7228 30 89 |
|
||
7228 40 |
|
||
7228 40 10 |
|
||
7228 40 90 |
|
||
7228 60 |
|
||
7228 60 20 |
|
||
7228 60 80 |
|
||
7314 |
Riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad raud- või terastraadist; laialivenitatud metallvõrk, rauast või terasest: |
||
7314 20 |
|
||
7314 20 90 |
|
||
|
|
||
7314 39 00 |
|
||
7317 00 |
Rauast või terasest naelad, tihvtid, rõhknaelad, klambrid (v.a rubriigis 8305 nimetatud) jms tooted, samast või muust materjalist (v.a vasest) peadega: |
||
|
|
||
|
|
||
7317 00 40 |
|
||
|
|
||
7317 00 69 |
|
||
7317 00 90 |
|
||
7605 |
Alumiiniumtraat: |
||
|
|
||
7605 11 00 |
|
||
7605 19 00 |
|
||
7606 |
Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm: |
||
|
|
||
7606 11 |
|
||
|
|
||
7606 11 91 |
|
||
7606 11 93 |
|
||
7606 11 99 |
|
||
7606 12 |
|
||
|
|
||
|
|
||
7606 12 91 |
|
||
7606 12 93 |
|
||
7606 12 99 |
|
||
7607 |
Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata): |
||
|
|
||
7607 11 |
|
||
7607 11 10 |
|
||
7607 11 90 |
|
||
7607 19 |
|
||
7607 19 10 |
|
||
|
|
||
7607 19 99 |
|
||
7607 20 |
|
||
7607 20 10 |
|
||
|
|
||
7607 20 99 |
|
||
7610 |
Alumiiniumist konstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised), nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, uksed ja aknad, nende raamid, lävepakud, balustraadid, piilarid ja sambad); alumiiniumist plaadid, vardad, profiilid, torud jms alumiiniumtooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks: |
||
7610 10 00 |
|
||
7610 90 |
|
||
7610 90 90 |
|
||
7614 |
Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita: |
||
7614 10 00 |
|
||
7614 90 00 |
|
||
8311 |
Metallide ja metallikarbiidide jootmisel, keevitamisel jne kasutatav traat, latid, torud, plaadid, elektroodid jms tooted (mitteväärismetallist või metallikarbiidist, räbustiga kaetud või räbustist südamikuga); mitteväärismetallipulbrist traadid ja latid metallikihi pealekandmiseks pihustamise teel: |
||
8311 10 |
|
||
8311 10 10 |
|
||
8311 10 90 |
|
||
8311 20 00 |
|
||
8418 |
Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed: |
||
8418 10 |
|
||
8418 10 20 |
|
||
ex 8418 10 20 |
|
||
8418 10 80 |
|
||
ex 8418 10 80 |
|
||
|
|
||
8418 21 |
|
||
|
|
||
|
|
||
8418 21 91 |
|
||
8418 21 99 |
|
||
8418 30 |
|
||
8418 30 20 |
|
||
ex 8418 30 20 |
|
||
8418 30 80 |
|
||
ex 8418 30 80 |
|
||
8418 40 |
|
||
8418 40 20 |
|
||
ex 8418 40 20 |
|
||
8418 40 80 |
|
||
ex 8418 40 80 |
|
||
8422 |
Nõudepesumasinad; seadmed pudelite ning muude mahutite pesuks ja kuivatamiseks; seadmed pudelite, purkide, karpide, kottide jms mahutite täitmiseks, korkimiseks, sulgemiseks, kaanetamiseks ja sildistamiseks; seadmed pudelite, purkide, tuubide jm selliste mahutite kapseldamiseks; muud pakendamis- või pakkimisseadmed; seadmed jookide gaseerimiseks: |
||
|
|
||
8422 11 00 |
|
||
8426 |
Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid: |
||
|
|
||
8426 91 |
|
||
8426 91 10 |
|
||
8426 91 90 |
|
||
8450 |
Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad: |
||
|
|
||
8450 11 |
|
||
|
|
||
8450 11 11 |
|
||
8483 |
Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed): |
||
8483 30 |
|
||
8483 30 80 |
|
||
8703 |
Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod: |
||
|
|
||
8703 24 |
|
||
8703 24 10 |
|
||
ex 8703 24 10 |
|
||
8703 24 90 |
|
||
|
|
||
8703 33 |
|
||
|
|
||
8703 33 19 |
|
||
ex 8703 33 19 |
|
||
9401 |
Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad: |
||
9401 40 00 |
|
||
|
|
||
9401 61 00 |
|
||
9401 69 00 |
|
||
|
|
||
9401 71 00 |
|
||
9401 79 00 |
|
||
9401 80 00 |
|
||
9403 |
Muu mööbel ja selle osad: |
||
9403 40 |
|
||
9403 40 90 |
|
||
9403 50 00 |
|
||
9403 60 |
|
||
9403 60 10 |
|
||
9403 60 90 |
|
||
9404 |
Madratsialused; magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid (näiteks madratsid, vatt- ja sulgtekid, mitmesugused padjad ja pufid), vedrustatud, mis tahes materjaliga täidetud, vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta: |
||
|
|
||
9404 29 |
|
||
9404 29 10 |
|
||
9404 90 |
|
||
9404 90 90 |
|
||
9406 00 |
Kokkupandavad ehitised: |
||
|
|
||
9406 00 20 |
|
II LISA
„BABY BEEF”-TOODETE MÄÄRATLEMINE
(vastavalt artikli 26 lõikele 3)
Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse põhjal.
CN-kood |
TARICi alamrubriik |
Kauba kirjeldus |
||
0102 |
|
Elusveised: |
||
0102 90 |
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
ex 0102 90 51 |
|
|
||
|
10 |
|
||
ex 0102 90 59 |
|
|
||
|
11 21 31 91 |
|
||
|
|
|
||
ex 0102 90 71 |
|
|
||
|
10 |
|
||
ex 0102 90 79 |
|
|
||
|
21 91 |
|
||
0201 |
|
värske või jahutatud veiseliha: |
||
ex 0201 10 00 |
|
|
||
|
91 |
|
||
0201 20 |
|
|
||
ex 0201 20 20 |
|
|
||
|
91 |
|
||
ex 0201 20 30 |
|
|
||
|
91 |
|
||
ex 0201 20 50 |
|
|
||
|
91 |
|
(1) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi.
III LISA (a)
MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE
(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile a)
Piiramata koguste tollimaksuvabastus lepingu jõustumise kuupäevast alates
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
||
0101 |
Elushobused, -eeslid, -muulad ja –hobueeslid: |
||
0101 90 |
|
||
|
|
||
0101 90 11 |
|
||
0101 90 19 |
|
||
0101 90 30 |
|
||
0101 90 90 |
|
||
0105 |
Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad |
||
|
|
||
0105 12 00 |
|
||
0105 19 |
|
||
0105 19 20 |
|
||
0105 19 90 |
|
||
0106 |
Muud elusloomad: |
||
|
|
||
0106 19 |
|
||
0106 19 10 |
|
||
0106 19 90 |
|
||
0106 20 00 |
|
||
|
|
||
0106 39 |
|
||
0106 39 10 |
|
||
0205 00 |
Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud: |
||
0205 00 20 |
|
||
0205 00 80 |
|
||
0206 |
Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud: |
||
0206 10 |
|
||
0206 10 10 |
|
||
|
|
||
0206 10 91 |
|
||
0206 10 95 |
|
||
0206 10 99 |
|
||
|
- veise rups, külmutatud: |
||
0206 21 00 |
|
||
0206 22 00 |
|
||
0206 29 |
|
||
0206 29 10 |
|
||
|
|
||
0206 29 91 |
|
||
0206 29 99 |
|
||
0206 30 00 |
|
||
|
|
||
0206 41 00 |
|
||
0206 49 |
|
||
0206 49 20 |
|
||
0206 49 80 |
|
||
0206 80 |
|
||
0206 80 10 |
|
||
|
|
||
0206 80 91 |
|
||
0206 80 99 |
|
||
0206 90 |
|
||
0206 90 10 |
|
||
|
|
||
0206 90 91 |
|
||
0206 90 99 |
|
||
0208 |
Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud: |
||
0208 10 |
|
||
|
|
||
0208 10 11 |
|
||
0208 10 19 |
|
||
0208 10 90 |
|
||
0208 30 00 |
|
||
0208 40 |
|
||
0208 40 10 |
|
||
0208 40 90 |
|
||
0208 50 00 |
|
||
0208 90 |
|
||
0208 90 10 |
|
||
|
|
||
0208 90 20 |
|
||
0208 90 40 |
|
||
0208 90 55 |
|
||
0208 90 60 |
|
||
0208 90 70 |
|
||
0208 90 95 |
|
||
0210 |
Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber: |
||
|
|
||
0210 91 00 |
|
||
0210 92 00 |
|
||
0210 93 00 |
|
||
0210 99 |
|
||
|
|
||
0210 99 10 |
|
||
|
|
||
0210 99 21 |
|
||
0210 99 29 |
|
||
0210 99 31 |
|
||
0210 99 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0210 99 41 |
|
||
0210 99 49 |
|
||
|
|
||
0210 99 51 |
|
||
0210 99 59 |
|
||
0210 99 60 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0210 99 71 |
|
||
0210 99 79 |
|
||
0210 99 80 |
|
||
0210 99 90 |
|
||
0407 00 |
Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud: |
||
|
|
||
|
|
||
0407 00 11 |
|
||
0407 00 19 |
|
||
0408 |
Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma): |
||
|
|
||
0408 11 |
|
||
0408 11 20 |
|
||
0408 19 |
|
||
0408 19 20 |
|
||
|
|
||
0408 91 |
|
||
0408 91 20 |
|
||
0408 99 |
|
||
0408 99 20 |
|
||
0410 00 00 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |
||
0601 |
Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212: |
||
0601 10 |
|
||
0601 10 10 |
|
||
0601 10 20 |
|
||
0601 10 30 |
|
||
0601 10 40 |
|
||
0601 10 90 |
|
||
0601 20 |
|
||
0601 20 10 |
|
||
0601 20 30 |
|
||
0601 20 90 |
|
||
0602 |
Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik: |
||
0602 90 |
|
||
0602 90 10 |
|
||
0602 90 20 |
|
||
0604 |
Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud): |
||
|
|
||
0604 91 |
|
||
0604 91 20 |
|
||
0604 91 40 |
|
||
0604 91 90 |
|
||
0604 99 |
|
||
0604 99 10 |
|
||
0604 99 90 |
|
||
0713 |
Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata): |
||
0713 33 |
|
||
0713 33 90 |
|
||
0713 39 00 |
|
||
0713 40 00 |
|
||
0713 50 00 |
|
||
0713 90 00 |
|
||
0714 |
Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi: |
||
0714 10 |
|
||
0714 10 10 |
|
||
|
|
||
0714 10 91 |
|
||
0714 10 99 |
|
||
0714 20 |
|
||
0714 20 10 |
|
||
0714 20 90 |
|
||
0714 90 |
|
||
|
|
||
0714 90 11 |
|
||
0714 90 19 |
|
||
0714 90 90 |
|
||
0801 |
Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata, lüditud või lüdimata: |
||
|
|
||
0801 11 00 |
|
||
0801 19 00 |
|
||
0802 |
Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata: |
||
|
|
||
0802 11 |
|
||
0802 11 10 |
|
||
0802 11 90 |
|
||
0802 12 |
|
||
0802 12 10 |
|
||
0802 12 90 |
|
||
|
|
||
0802 21 00 |
|
||
0802 22 00 |
|
||
ex 0802 22 00 |
|
||
ex 0802 22 00 |
|
||
|
|
||
0802 31 00 |
|
||
0802 32 00 |
|
||
0802 40 00 |
|
||
0802 50 00 |
|
||
0802 60 00 |
|
||
0802 90 |
|
||
0802 90 20 |
|
||
0802 90 50 |
|
||
0802 90 85 |
|
||
0804 |
Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid: |
||
0804 10 00 |
|
||
0804 30 00 |
|
||
0804 40 00 |
|
||
0804 50 00 |
|
||
0806 |
Värsked või kuivatatud viinamarjad: |
||
0806 20 |
|
||
0806 20 10 |
|
||
0806 20 30 |
|
||
0806 20 90 |
|
||
0810 |
Muud värsked marjad ja puuviljad: |
||
0810 60 00 |
|
||
0810 90 |
|
||
0810 90 30 |
|
||
0810 90 40 |
|
||
|
|
||
0810 90 50 |
|
||
0810 90 60 |
|
||
0810 90 70 |
|
||
0810 90 95 |
|
||
0811 |
Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
||
0811 90 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0811 90 11 |
|
||
0811 90 19 |
|
||
|
|
||
0811 90 31 |
|
||
0811 90 39 |
|
||
|
|
||
0811 90 50 |
|
||
0811 90 70 |
|
||
0811 90 85 |
|
||
0812 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
||
0812 90 |
|
||
0812 90 70 |
|
||
0813 |
Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad ja marjad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud: |
||
0813 40 |
|
||
0813 40 50 |
|
||
0813 40 60 |
|
||
0813 40 70 |
|
||
0813 40 95 |
|
||
0813 50 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0813 50 12 |
|
||
0813 50 15 |
|
||
0813 50 19 |
|
||
|
|
||
0813 50 31 |
|
||
0813 50 39 |
|
||
|
|
||
0813 50 91 |
|
||
0813 50 99 |
|
||
0814 00 00 |
Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses |
||
0901 |
Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad: |
||
|
|
||
0901 11 00 |
|
||
0901 12 00 |
|
||
0902 |
Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma: |
||
0902 10 00 |
|
||
0902 20 00 |
|
||
0902 30 00 |
|
||
0902 40 00 |
|
||
0904 |
Piprad perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad: |
||
|
|
||
0904 11 00 |
|
||
0904 12 00 |
|
||
0904 20 |
|
||
|
|
||
0904 20 10 |
|
||
0904 20 30 |
|
||
0904 20 90 |
|
||
0905 00 00 |
Vanill |
||
0906 |
Kaneel ja kaneelipuu õied: |
||
|
|
||
0906 11 00 |
|
||
0906 19 00 |
|
||
0906 20 00 |
|
||
0907 00 00 |
Nelk (kogu vili, pungad ja varred) |
||
0908 |
Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon: |
||
0908 10 00 |
|
||
0908 20 00 |
|
||
0908 30 00 |
|
||
0909 |
Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad: |
||
0909 10 00 |
|
||
0909 20 00 |
|
||
0909 30 00 |
|
||
0909 40 00 |
|
||
0909 50 00 |
|
||
0910 |
Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid |
||
0910 10 00 |
|
||
0910 20 |
|
||
0910 20 10 |
|
||
0910 20 90 |
|
||
0910 30 00 |
|
||
|
|
||
0910 91 |
|
||
0910 91 10 |
|
||
0910 91 90 |
|
||
0910 99 |
|
||
0910 99 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0910 99 31 |
|
||
0910 99 33 |
|
||
0910 99 39 |
|
||
0910 99 50 |
|
||
0910 99 60 |
|
||
|
|
||
0910 99 91 |
|
||
0910 99 99 |
|
||
1006 |
Riis: |
||
1006 10 |
|
||
1006 10 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1006 10 21 |
|
||
1006 10 23 |
|
||
|
|
||
1006 10 25 |
|
||
1006 10 27 |
|
||
|
|
||
1006 10 92 |
|
||
1006 10 94 |
|
||
|
|
||
1006 10 96 |
|
||
1006 10 98 |
|
||
1006 20 |
|
||
|
|
||
1006 20 11 |
|
||
1006 20 13 |
|
||
|
|
||
1006 20 15 |
|
||
1006 20 17 |
|
||
|
|
||
1006 20 92 |
|
||
1006 20 94 |
|
||
|
|
||
1006 20 96 |
|
||
1006 20 98 |
|
||
1006 30 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1006 30 21 |
|
||
1006 30 23 |
|
||
|
|
||
1006 30 25 |
|
||
1006 30 27 |
|
||
|
|
||
1006 30 42 |
|
||
1006 30 44 |
|
||
|
|
||
1006 30 46 |
|
||
1006 30 48 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1006 30 61 |
|
||
1006 30 63 |
|
||
|
|
||
1006 30 65 |
|
||
1006 30 67 |
|
||
|
|
||
1006 30 92 |
|
||
1006 30 94 |
|
||
|
|
||
1006 30 96 |
|
||
1006 30 98 |
|
||
1006 40 00 |
|
||
1007 |
Terasorgo: |
||
1007 00 10 |
|
||
1007 00 90 |
|
||
1008 |
Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili: |
||
1008 10 00 |
|
||
1008 20 00 |
|
||
1008 30 00 |
|
||
1008 90 |
|
||
1008 90 10 |
|
||
1008 90 90 |
|
||
1102 |
Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist: |
||
1102 10 00 |
|
||
1102 20 |
|
||
1102 20 10 |
|
||
1102 20 90 |
|
||
1102 90 |
|
||
1102 90 10 |
|
||
1102 90 30 |
|
||
1102 90 50 |
|
||
1102 90 90 |
|
||
1103 |
Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid: |
||
|
|
||
1103 11 |
|
||
1103 11 10 |
|
||
1103 11 90 |
|
||
1103 13 |
|
||
1103 13 10 |
|
||
1103 13 90 |
|
||
1103 19 |
|
||
1103 19 10 |
|
||
1103 19 30 |
|
||
1103 19 40 |
|
||
1103 19 50 |
|
||
1103 19 90 |
|
||
1103 20 |
|
||
1103 20 10 |
|
||
1103 20 20 |
|
||
1103 20 30 |
|
||
1103 20 40 |
|
||
1103 20 50 |
|
||
1103 20 60 |
|
||
1103 20 90 |
|
||
1104 |
Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud: |
||
|
|
||
1104 12 |
|
||
1104 12 10 |
|
||
1104 12 90 |
|
||
1104 19 |
|
||
1104 19 10 |
|
||
1104 19 30 |
|
||
1104 19 50 |
|
||
|
|
||
1104 19 61 |
|
||
1104 19 69 |
|
||
|
|
||
1104 19 91 |
|
||
1104 19 99 |
|
||
|
|
||
1104 22 |
|
||
1104 22 20 |
|
||
1104 22 30 |
|
||
1104 22 50 |
|
||
1104 22 90 |
|
||
1104 22 98 |
|
||
1104 23 |
|
||
1104 23 10 |
|
||
1104 23 30 |
|
||
1104 23 90 |
|
||
1104 23 99 |
|
||
1104 29 |
|
||
|
|
||
1104 29 01 |
|
||
1104 29 03 |
|
||
1104 29 05 |
|
||
1104 29 07 |
|
||
1104 29 09 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1104 29 11 |
|
||
1104 29 18 |
|
||
1104 29 30 |
|
||
|
|
||
1104 29 51 |
|
||
1104 29 55 |
|
||
1104 29 59 |
|
||
|
|
||
1104 29 81 |
|
||
1104 29 85 |
|
||
1104 29 89 |
|
||
1104 30 |
|
||
1104 30 10 |
|
||
1104 30 90 |
|
||
1105 |
Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid: |
||
1105 10 00 |
|
||
1105 20 00 |
|
||
1106 |
Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber: |
||
1106 10 00 |
|
||
1106 20 |
|
||
1106 20 10 |
|
||
1106 20 90 |
|
||
1106 30 |
|
||
1106 30 10 |
|
||
1106 30 90 |
|
||
1107 |
Linnased, röstitud või röstimata: |
||
1107 10 |
|
||
|
|
||
1107 10 11 |
|
||
1107 10 19 |
|
||
|
|
||
1107 10 91 |
|
||
1107 10 99 |
|
||
1107 20 00 |
|
||
1108 |
Tärklis; inuliin: |
||
|
|
||
1108 11 00 |
|
||
1108 12 00 |
|
||
1108 13 00 |
|
||
1108 14 00 |
|
||
1108 19 |
|
||
1108 19 10 |
|
||
1108 19 90 |
|
||
1108 20 00 |
|
||
1109 00 00 |
Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata |
||
1502 00 |
Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv: |
||
1502 00 10 |
|
||
1502 00 90 |
|
||
1503 00 |
Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata): |
||
|
|
||
1503 00 11 |
|
||
1503 00 19 |
|
||
1503 00 30 |
|
||
1503 00 90 |
|
||
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
1504 10 |
|
||
1504 10 10 |
|
||
|
|
||
1504 10 91 |
|
||
1504 10 99 |
|
||
1504 20 |
|
||
1504 20 90 |
|
||
1504 30 |
|
||
1504 30 90 |
|
||
1507 |
Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
1507 10 |
|
||
1507 10 10 |
|
||
1507 90 |
|
||
1507 90 10 |
|
||
1508 |
Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
1508 10 |
|
||
1508 10 10 |
|
||
1508 10 90 |
|
||
1508 90 |
|
||
1508 90 10 |
|
||
1508 90 90 |
|
||
1510 00 |
Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega: |
||
1510 00 10 |
|
||
1510 00 90 |
|
||
1512 |
Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
|
|
||
1512 21 |
|
||
1512 21 10 |
|
||
1512 21 90 |
|
||
1512 29 |
|
||
1512 29 10 |
|
||
1512 29 90 |
|
||
1514 |
Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
|
|
||
1514 11 |
|
||
1514 11 10 |
|
||
1514 11 90 |
|
||
1514 19 |
|
||
1514 19 10 |
|
||
1514 19 90 |
|
||
|
|
||
1514 91 |
|
||
1514 91 10 |
|
||
1514 91 90 |
|
||
1514 99 |
|
||
1514 99 10 |
|
||
1514 99 90 |
|
||
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata: |
||
1516 20 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
1516 20 98 |
|
||
1518 00 |
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised: |
||
|
|
||
1518 00 31 |
|
||
1518 00 39 |
|
||
1522 00 |
Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid: |
||
|
|
||
|
|
||
1522 00 31 |
|
||
1522 00 39 |
|
||
|
|
||
1522 00 91 |
|
||
1522 00 99 |
|
||
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
||
|
|
||
1702 11 00 |
|
||
1702 19 00 |
|
||
1702 20 |
|
||
1702 20 10 |
|
||
1702 20 90 |
|
||
1702 30 |
|
||
1702 30 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1702 30 51 |
|
||
1702 30 59 |
|
||
|
|
||
1702 30 91 |
|
||
1702 30 99 |
|
||
1702 40 |
|
||
1702 40 10 |
|
||
1702 40 90 |
|
||
1702 60 |
|
||
1702 60 10 |
|
||
1702 60 80 |
|
||
1702 60 95 |
|
||
1702 90 |
|
||
1702 90 30 |
|
||
1702 90 50 |
|
||
|
|
||
1702 90 71 |
|
||
|
|
||
1702 90 75 |
|
||
1702 90 79 |
|
||
1702 90 80 |
|
||
1702 90 99 |
|
||
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte; |
||
1902 20 |
|
||
1902 20 30 |
|
||
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
||
|
|
||
2007 99 |
|
||
|
|
||
2007 99 98 |
|
||
2008 |
Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:: |
||
|
|
||
2008 19 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 19 19 |
|
||
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
||
|
|
||
2009 11 |
|
||
|
|
||
2009 11 11 |
|
||
2009 11 19 |
|
||
|
|
||
2009 11 91 |
|
||
2009 11 99 |
|
||
2009 19 |
|
||
|
|
||
2009 19 11 |
|
||
2009 19 19 |
|
||
|
|
||
2009 19 91 |
|
||
2009 19 98 |
|
||
|
|
||
2009 29 |
|
||
|
|
||
2009 29 11 |
|
||
2009 29 19 |
|
||
|
|
||
2009 29 91 |
|
||
2009 29 99 |
|
||
|
|
||
2009 39 |
|
||
|
|
||
2009 39 11 |
|
||
2009 39 19 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 39 31 |
|
||
2009 39 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 39 51 |
|
||
2009 39 55 |
|
||
2009 39 59 |
|
||
|
|
||
2009 39 91 |
|
||
2009 39 95 |
|
||
2009 39 99 |
|
||
|
|
||
2009 49 |
|
||
|
|
||
2009 49 11 |
|
||
2009 49 19 |
|
||
|
|
||
2009 49 30 |
|
||
|
|
||
2009 49 91 |
|
||
2009 49 93 |
|
||
2009 49 99 |
|
||
|
|
||
2009 69 |
|
||
|
|
||
2009 69 11 |
|
||
2009 69 19 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 69 51 |
|
||
2009 69 59 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 69 71 |
|
||
2009 69 79 |
|
||
2009 69 90 |
|
||
|
|
||
2009 79 |
|
||
|
|
||
2009 79 11 |
|
||
2009 79 19 |
|
||
|
|
||
2009 79 30 |
|
||
|
|
||
2009 79 91 |
|
||
2009 79 93 |
|
||
2009 79 99 |
|
||
2009 80 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 80 11 |
|
||
2009 80 19 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 80 34 |
|
||
2009 80 35 |
|
||
|
|
||
2009 80 36 |
|
||
2009 80 38 |
|
||
2009 90 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 90 11 |
|
||
2009 90 19 |
|
||
|
|
||
2009 90 21 |
|
||
2009 90 29 |
|
||
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised: |
||
2106 90 |
|
||
|
|
||
2106 90 30 |
|
||
|
|
||
2106 90 51 |
|
||
2106 90 55 |
|
||
2106 90 59 |
|
||
2302 |
Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud: |
||
2302 10 |
|
||
2302 10 10 |
|
||
2302 10 90 |
|
||
2302 30 |
|
||
2302 30 10 |
|
||
2302 30 90 |
|
||
2302 40 |
|
||
|
|
||
2302 40 02 |
|
||
2302 40 08 |
|
||
|
|
||
2302 40 10 |
|
||
2302 40 90 |
|
||
2302 50 00 |
|
||
2303 |
Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata: |
||
2303 10 |
|
||
|
|
||
2303 10 11 |
|
||
2303 10 19 |
|
||
2303 20 |
|
||
2303 20 90 |
|
||
2303 30 00 |
|
||
2304 00 00 |
Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
||
2305 00 00 |
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
||
2306 |
Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata: |
||
2306 10 00 |
|
||
2306 20 00 |
|
||
2306 30 00 |
|
||
|
|
||
2306 41 00 |
|
||
2306 49 00 |
|
||
2306 90 |
|
||
2306 90 05 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2306 90 11 |
|
||
2306 90 19 |
|
||
2306 90 90 |
|
||
2308 00 |
Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata: |
||
|
|
||
2308 00 11 |
|
||
2308 00 19 |
|
||
2308 00 40 |
|
||
2308 00 90 |
|
||
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted: |
||
2309 90 |
|
||
2309 90 10 |
|
||
2309 90 20 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2309 90 31 |
|
||
2309 90 33 |
|
||
2309 90 35 |
|
||
2309 90 39 |
|
||
|
|
||
2309 90 41 |
|
||
2309 90 43 |
|
||
2309 90 49 |
|
||
|
|
||
2309 90 51 |
|
||
2309 90 53 |
|
||
2309 90 59 |
|
||
2309 90 70 |
|
||
|
|
||
2309 90 91 |
|
||
|
|
||
2309 90 95 |
|
||
2309 90 99 |
|
||
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused: |
||
|
|
||
3301 12 |
|
||
3301 12 10 |
|
||
3301 12 90 |
|
||
3301 13 |
|
||
3301 13 10 |
|
||
3301 13 90 |
|
||
3301 19 |
|
||
3301 19 20 |
|
||
3301 19 80 |
|
||
|
|
||
3301 24 |
|
||
3301 24 10 |
|
||
3301 24 90 |
|
||
3301 25 |
|
||
3301 25 10 |
|
||
3301 25 90 |
|
||
3301 29 |
|
||
|
|
||
3301 29 11 |
|
||
3301 29 31 |
|
||
|
|
||
3301 29 41 |
|
||
|
|
||
3301 29 71 |
|
||
3301 29 79 |
|
||
3301 29 91 |
|
||
3301 30 00 |
|
||
3302 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |
||
3302 10 |
|
||
|
|
||
3302 10 40 |
|
||
3302 10 90 |
|
||
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid: |
||
3501 90 |
|
||
3501 90 10 |
|
||
3502 |
Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid: |
||
|
|
||
3502 11 |
|
||
3502 11 10 |
|
||
3502 11 90 |
|
||
3502 19 |
|
||
3502 19 10 |
|
||
3502 19 90 |
|
||
3502 20 |
|
||
3502 20 10 |
|
||
|
|
||
3502 20 91 |
|
||
3502 20 99 |
|
||
3502 90 |
|
||
|
|
||
3502 90 20 |
|
||
3502 90 70 |
|
||
3502 90 90 |
|
||
3503 00 |
Želatiin (sh nelinurksete tahvlitena, töödeldud või töötlemata pinnaga, värvitud või värvimata) ja selle derivaadid; kalaliim; muud loomsed liimid, v.a rubriigi 3501 kaseiinliimid: |
||
3503 00 10 |
|
||
3503 00 80 |
|
||
3504 00 00 |
Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber |
||
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
||
3505 10 |
|
||
|
|
||
3505 10 50 |
|
||
4101 |
Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata: |
||
4101 20 |
|
||
4101 20 10 |
|
||
4101 20 30 |
|
||
4101 20 50 |
|
||
4101 20 90 |
|
||
4101 50 |
|
||
4101 50 10 |
|
||
4101 50 30 |
|
||
4101 50 50 |
|
||
4101 50 90 |
|
||
4101 90 00 |
|
||
4102 |
Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a käesoleva grupi märkuses 1.c nimetatud: |
||
4102 10 |
|
||
4102 10 10 |
|
||
4102 10 90 |
|
||
|
|
||
4102 21 00 |
|
||
4102 29 00 |
|
||
4103 |
Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a käesoleva grupi märkuses 1.b või 1.c nimetatud: |
||
4103 20 00 |
|
||
4103 30 00 |
|
||
4103 90 |
|
||
4103 90 10 |
|
||
4103 90 90 |
|
||
4301 |
Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101, 4102 või 4103 nimetatud toornahad: |
||
4301 10 00 |
|
||
4301 30 00 |
|
||
4301 60 00 |
|
||
4301 80 |
|
||
4301 80 30 |
|
||
4301 80 50 |
|
||
4301 80 80 |
|
||
4301 90 00 |
|
||
5001 00 00 |
Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid |
||
5002 00 00 |
Toorsiid (nullkeeruga) |
||
5003 00 00 |
Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
III LISA (b)
MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE
(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile b)
Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse vähendatakse ning need kaotatakse vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale
— |
Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
— |
esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
— |
teise käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini tollimaksumäärast; |
— |
kolmanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
— |
neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 0 protsendini tollimaksu baasmäärast. |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
||
0102 |
Elusveised: |
||
0102 90 |
|
||
|
|
||
0102 90 05 |
|
||
|
|
||
0102 90 21 |
|
||
0102 90 29 |
|
||
|
|
||
0102 90 41 |
|
||
0102 90 49 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0102 90 51 |
|
||
0102 90 59 |
|
||
|
|
||
0102 90 61 |
|
||
0102 90 69 |
|
||
|
|
||
0102 90 71 |
|
||
0102 90 79 |
|
||
0102 90 90 |
|
||
0103 |
Elussead: |
||
|
|
||
0103 91 |
|
||
0103 91 10 |
|
||
0103 91 90 |
|
||
0103 92 |
|
||
|
|
||
0103 92 11 |
|
||
0103 92 19 |
|
||
0103 92 90 |
|
||
0105 |
Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad: |
||
|
|
||
0105 11 |
|
||
|
|
||
0105 11 19 |
|
||
|
|
||
0105 11 99 |
|
||
|
|
||
0105 94 00 |
|
||
0105 99 |
|
||
0105 99 10 |
|
||
0105 99 20 |
|
||
0105 99 30 |
|
||
0105 99 50 |
|
||
0203 |
Värske, jahutatud või külmutatud sealiha: |
||
|
|
||
0203 11 |
|
||
0203 11 10 |
|
||
0203 11 90 |
|
||
0203 12 |
|
||
|
|
||
0203 12 11 |
|
||
0203 12 19 |
|
||
0203 12 90 |
|
||
0203 19 |
|
||
|
|
||
0203 19 11 |
|
||
0203 19 13 |
|
||
0203 19 15 |
|
||
|
|
||
0203 19 55 |
|
||
0203 19 59 |
|
||
0203 19 90 |
|
||
|
|
||
0203 21 |
|
||
0203 21 10 |
|
||
0203 21 90 |
|
||
0203 22 |
|
||
|
|
||
0203 22 11 |
|
||
0203 22 19 |
|
||
0203 22 90 |
|
||
0203 29 |
|
||
|
|
||
0203 29 11 |
|
||
0203 29 13 |
|
||
0203 29 15 |
|
||
|
|
||
0203 29 55 |
|
||
0203 29 59 |
|
||
0203 29 90 |
|
||
0207 |
Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups: |
||
|
|
||
0207 24 |
|
||
0207 24 10 |
|
||
0207 24 90 |
|
||
0207 25 |
|
||
0207 25 10 |
|
||
0207 25 90 |
|
||
0207 26 |
|
||
|
|
||
0207 26 10 |
|
||
|
|
||
0207 26 20 |
|
||
0207 26 30 |
|
||
0207 26 40 |
|
||
0207 26 50 |
|
||
|
|
||
0207 26 60 |
|
||
0207 26 70 |
|
||
0207 26 80 |
|
||
|
|
||
0207 26 91 |
|
||
0207 26 99 |
|
||
0207 27 |
|
||
|
|
||
0207 27 10 |
|
||
|
|
||
0207 27 20 |
|
||
0207 27 30 |
|
||
0207 27 40 |
|
||
0207 27 50 |
|
||
|
|
||
0207 27 60 |
|
||
0207 27 70 |
|
||
0207 27 80 |
|
||
|
|
||
0207 27 91 |
|
||
0207 27 99 |
|
||
|
|
||
0207 32 |
|
||
|
|
||
0207 32 11 |
|
||
0207 32 15 |
|
||
0207 32 19 |
|
||
|
|
||
0207 32 51 |
|
||
0207 32 59 |
|
||
0207 32 90 |
|
||
0207 33 |
|
||
|
|
||
0207 33 11 |
|
||
0207 33 19 |
|
||
|
|
||
0207 33 51 |
|
||
0207 33 59 |
|
||
0207 33 90 |
|
||
0207 34 |
|
||
0207 34 10 |
|
||
0207 34 90 |
|
||
0207 35 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0207 35 11 |
|
||
0207 35 15 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0207 35 21 |
|
||
0207 35 23 |
|
||
0207 35 25 |
|
||
0207 35 31 |
|
||
0207 35 41 |
|
||
|
|
||
0207 35 51 |
|
||
0207 35 53 |
|
||
|
|
||
0207 35 61 |
|
||
0207 35 63 |
|
||
0207 35 71 |
|
||
0207 35 79 |
|
||
|
|
||
0207 35 91 |
|
||
0207 35 99 |
|
||
0207 36 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0207 36 11 |
|
||
0207 36 15 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0207 36 21 |
|
||
0207 36 23 |
|
||
0207 36 25 |
|
||
0207 36 31 |
|
||
0207 36 41 |
|
||
|
|
||
0207 36 51 |
|
||
0207 36 53 |
|
||
|
|
||
0207 36 61 |
|
||
0207 36 63 |
|
||
0207 36 71 |
|
||
0207 36 79 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0207 36 81 |
|
||
0207 36 85 |
|
||
0207 36 89 |
|
||
0207 36 90 |
|
||
0209 00 |
Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud: |
||
|
|
||
0209 00 11 |
|
||
0209 00 19 |
|
||
0209 00 30 |
|
||
0209 00 90 |
|
||
0404 |
Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
||
0404 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
0404 10 02 |
|
||
0404 10 04 |
|
||
0404 10 06 |
|
||
|
|
||
0404 10 12 |
|
||
0404 10 14 |
|
||
0404 10 16 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0404 10 26 |
|
||
0404 10 28 |
|
||
0404 10 32 |
|
||
|
|
||
0404 10 34 |
|
||
0404 10 36 |
|
||
0404 10 38 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
0404 10 48 |
|
||
0404 10 52 |
|
||
0404 10 54 |
|
||
|
|
||
0404 10 56 |
|
||
0404 10 58 |
|
||
0404 10 62 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0404 10 72 |
|
||
0404 10 74 |
|
||
0404 10 76 |
|
||
|
|
||
0404 10 78 |
|
||
0404 10 82 |
|
||
0404 10 84 |
|
||
0404 90 |
|
||
|
|
||
0404 90 21 |
|
||
0404 90 23 |
|
||
0404 90 29 |
|
||
|
|
||
0404 90 81 |
|
||
0404 90 83 |
|
||
0404 90 89 |
|
||
0407 00 |
Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud: |
||
|
|
||
0407 00 30 |
|
||
0407 00 90 |
|
||
0408 |
Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
||
|
|
||
0408 11 |
|
||
0408 11 80 |
|
||
0408 19 |
|
||
|
|
||
0408 19 81 |
|
||
0408 19 89 |
|
||
|
|
||
0408 91 |
|
||
0408 91 80 |
|
||
0408 99 |
|
||
0408 99 80 |
|
||
0602 |
Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik: |
||
0602 10 |
|
||
0602 10 90 |
|
||
0602 20 |
|
||
0602 20 10 |
|
||
0602 30 00 |
|
||
0602 40 |
|
||
0602 40 10 |
|
||
0602 40 90 |
|
||
0602 90 |
|
||
0602 90 30 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
0602 90 41 |
|
||
|
|
||
0602 90 45 |
|
||
0602 90 49 |
|
||
|
|
||
0602 90 51 |
|
||
0602 90 59 |
|
||
|
|
||
0602 90 70 |
|
||
|
|
||
0602 90 91 |
|
||
0602 90 99 |
|
||
0603 |
Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud): |
||
|
|
||
0603 11 00 |
|
||
0603 12 00 |
|
||
0603 13 00 |
|
||
0603 14 00 |
|
||
0603 19 |
|
||
0603 19 10 |
|
||
0603 19 90 |
|
||
0603 90 00 |
|
||
0703 |
Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud: |
||
0703 10 |
|
||
|
|
||
0703 10 11 |
|
||
0703 10 19 |
|
||
0703 10 90 |
|
||
0703 20 00 |
|
||
0703 90 00 |
|
||
0704 |
Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud: |
||
0704 90 |
|
||
0704 90 90 |
|
||
0705 |
Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud: |
||
|
|
||
0705 11 00 |
|
||
0705 19 00 |
|
||
|
|
||
0705 21 00 |
|
||
0705 29 00 |
|
||
0706 |
Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud: |
||
0706 10 00 |
|
||
0706 90 |
|
||
0706 90 10 |
|
||
0706 90 30 |
|
||
0706 90 90 |
|
||
0708 |
Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud: |
||
0708 10 00 |
|
||
0708 20 00 |
|
||
0708 90 00 |
|
||
0709 |
Muu köögivili, värske või jahutatud: |
||
0709 20 00 |
|
||
0709 30 00 |
|
||
0709 40 00 |
|
||
|
|
||
0709 51 00 |
|
||
0709 59 |
|
||
0709 59 10 |
|
||
0709 59 30 |
|
||
0709 59 50 |
|
||
0709 59 90 |
|
||
0709 90 |
|
||
0709 90 10 |
|
||
0709 90 20 |
|
||
|
|
||
0709 90 31 |
|
||
0709 90 39 |
|
||
0709 90 40 |
|
||
0709 90 50 |
|
||
0709 90 60 |
|
||
0709 90 70 |
|
||
0709 90 80 |
|
||
0709 90 90 |
|
||
0710 |
Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud: |
||
0710 10 00 |
|
||
|
|
||
0710 21 00 |
|
||
0710 22 00 |
|
||
0710 29 00 |
|
||
0710 30 00 |
|
||
0710 80 |
|
||
0710 80 10 |
|
||
|
|
||
0710 80 51 |
|
||
0710 80 59 |
|
||
|
|
||
0710 80 61 |
|
||
0710 80 69 |
|
||
0710 80 70 |
|
||
0710 80 80 |
|
||
0710 80 85 |
|
||
0710 80 95 |
|
||
0710 90 00 |
|
||
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
||
0711 20 |
|
||
0711 20 10 |
|
||
0711 20 90 |
|
||
0711 40 00 |
|
||
|
|
||
0711 51 00 |
|
||
0711 59 00 |
|
||
0711 90 |
|
||
|
|
||
0711 90 10 |
|
||
0711 90 50 |
|
||
0711 90 80 |
|
||
0711 90 90 |
|
||
0712 |
Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata: |
||
0712 20 00 |
|
||
|
|
||
0712 31 00 |
|
||
0712 32 00 |
|
||
0712 33 00 |
|
||
0712 39 00 |
|
||
0712 90 |
|
||
0712 90 05 |
|
||
|
|
||
0712 90 19 |
|
||
0712 90 30 |
|
||
0712 90 50 |
|
||
0712 90 90 |
|
||
0713 |
Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata): |
||
0713 10 |
|
||
0713 10 90 |
|
||
0713 20 00 |
|
||
|
|
||
0713 31 00 |
|
||
0713 32 00 |
|
||
0803 00 |
Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid: |
||
|
|
||
0803 00 11 |
|
||
0803 00 19 |
|
||
0803 00 90 |
|
||
0804 |
Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid: |
||
0804 20 |
|
||
0804 20 10 |
|
||
0804 20 90 |
|
||
0805 |
Värsked või kuivatatud tsitrusviljad: |
||
0805 10 |
|
||
0805 10 20 |
|
||
0805 10 80 |
|
||
0805 40 00 |
|
||
0805 50 |
|
||
0805 50 10 |
|
||
0805 50 90 |
|
||
0805 90 00 |
|
||
0807 |
Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad: |
||
|
|
||
0807 19 00 |
|
||
0807 20 00 |
|
||
0810 |
Muud värsked marjad ja puuviljad: |
||
0810 40 |
|
||
0810 40 10 |
|
||
0810 40 30 |
|
||
0810 40 50 |
|
||
0810 40 90 |
|
||
0811 |
Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
||
0811 10 |
|
||
|
|
||
0811 10 11 |
|
||
0811 10 19 |
|
||
0811 10 90 |
|
||
0811 20 |
|
||
|
|
||
0811 20 11 |
|
||
0811 20 19 |
|
||
|
|
||
0811 20 31 |
|
||
0811 20 39 |
|
||
0811 20 51 |
|
||
0811 20 59 |
|
||
0811 20 90 |
|
||
0811 90 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0811 90 75 |
|
||
0811 90 80 |
|
||
0811 90 95 |
|
||
ex 0811 90 95 |
|
||
ex 0811 90 95 |
|
||
ex 0811 90 95 |
|
||
0812 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
||
0812 10 00 |
|
||
0812 90 |
|
||
0812 90 10 |
|
||
0812 90 20 |
|
||
0812 90 30 |
|
||
0812 90 40 |
|
||
0812 90 98 |
|
||
ex 0812 90 98 |
|
||
ex 0812 90 98 |
|
||
ex 0812 90 98 |
|
||
0813 |
Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud: |
||
0813 10 00 |
|
||
0813 20 00 |
|
||
0813 30 00 |
|
||
0813 40 |
|
||
0813 40 10 |
|
||
0813 40 30 |
|
||
0901 |
Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad: |
||
|
|
||
0901 21 00 |
|
||
0901 22 00 |
|
||
0901 90 |
|
||
0901 90 10 |
|
||
0901 90 90 |
|
||
1101 00 |
Püülijahu nisust või meslinist: |
||
|
|
||
1101 00 11 |
|
||
1101 00 15 |
|
||
1101 00 90 |
|
||
1501 00 |
Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: |
||
1501 00 90 |
|
||
1603 00 |
Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest: |
||
1603 00 10 |
|
||
1603 00 80 |
|
||
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
||
1702 90 |
|
||
1702 90 60 |
|
||
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
||
2001 10 00 |
|
||
2001 90 |
|
||
2001 90 10 |
|
||
2001 90 20 |
|
||
2001 90 50 |
|
||
2001 90 65 |
|
||
2001 90 70 |
|
||
2001 90 91 |
|
||
2001 90 93 |
|
||
2001 90 99 |
|
||
2002 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta: |
||
2002 10 |
|
||
2002 10 10 |
|
||
2002 10 90 |
|
||
2002 90 |
|
||
|
|
||
2002 90 11 |
|
||
2002 90 19 |
|
||
|
|
||
2002 90 31 |
|
||
2002 90 39 |
|
||
|
|
||
2002 90 91 |
|
||
2002 90 99 |
|
||
2003 |
Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta: |
||
2003 10 |
|
||
2003 10 20 |
|
||
2003 10 30 |
|
||
2003 20 00 |
|
||
2003 90 00 |
|
||
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
||
2004 10 |
|
||
2004 10 10 |
|
||
|
|
||
2004 10 99 |
|
||
2004 90 |
|
||
2004 90 30 |
|
||
2004 90 50 |
|
||
|
|
||
2004 90 91 |
|
||
2004 90 98 |
|
||
2005 |
Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |
||
2005 10 00 |
|
||
2005 20 |
|
||
|
|
||
2005 20 20 |
|
||
2005 20 80 |
|
||
2005 40 00 |
|
||
|
|
||
2005 51 00 |
|
||
2005 59 00 |
|
||
2005 60 00 |
|
||
2005 70 |
|
||
2005 70 10 |
|
||
2005 70 90 |
|
||
|
|
||
2005 91 00 |
|
||
2005 99 |
|
||
2005 99 10 |
|
||
2005 99 20 |
|
||
2005 99 30 |
|
||
2005 99 40 |
|
||
2005 99 50 |
|
||
2005 99 60 |
|
||
2005 99 90 |
|
||
2006 00 |
Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud): |
||
2006 00 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2006 00 31 |
|
||
2006 00 35 |
|
||
2006 00 38 |
|
||
|
|
||
2006 00 91 |
|
||
2006 00 99 |
|
||
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
||
2007 10 |
|
||
2007 10 10 |
|
||
|
|
||
2007 10 91 |
|
||
2007 10 99 |
|
||
|
|
||
2007 91 |
|
||
2007 91 10 |
|
||
2007 91 30 |
|
||
2007 91 90 |
|
||
2007 99 |
|
||
|
|
||
2007 99 10 |
|
||
2007 99 20 |
|
||
|
|
||
2007 99 31 |
|
||
2007 99 33 |
|
||
2007 99 35 |
|
||
2007 99 39 |
|
||
|
|
||
2007 99 55 |
|
||
2007 99 57 |
|
||
|
|
||
2007 99 91 |
|
||
2007 99 93 |
|
||
2008 |
Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
||
|
|
||
2008 11 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 11 92 |
|
||
2008 11 94 |
|
||
|
|
||
2008 11 96 |
|
||
2008 11 98 |
|
||
2008 19 |
|
||
|
|
||
2008 19 11 |
|
||
|
|
||
2008 19 13 |
|
||
|
|
||
2008 19 91 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 19 93 |
|
||
2008 19 95 |
|
||
2008 19 99 |
|
||
2008 20 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 20 11 |
|
||
2008 20 19 |
|
||
|
|
||
2008 20 31 |
|
||
2008 20 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 20 51 |
|
||
2008 20 59 |
|
||
|
|
||
2008 20 71 |
|
||
2008 20 79 |
|
||
2008 20 90 |
|
||
2008 30 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 30 11 |
|
||
2008 30 19 |
|
||
|
|
||
2008 30 31 |
|
||
2008 30 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 30 51 |
|
||
2008 30 55 |
|
||
2008 30 59 |
|
||
|
|
||
2008 30 71 |
|
||
2008 30 75 |
|
||
2008 30 79 |
|
||
2008 30 90 |
|
||
2008 40 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 40 11 |
|
||
2008 40 19 |
|
||
|
|
||
2008 40 21 |
|
||
2008 40 29 |
|
||
|
|
||
2008 40 31 |
|
||
2008 40 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 40 51 |
|
||
2008 40 59 |
|
||
|
|
||
2008 40 71 |
|
||
2008 40 79 |
|
||
|
|
||
2008 50 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 50 11 |
|
||
2008 50 19 |
|
||
|
|
||
2008 50 31 |
|
||
2008 50 39 |
|
||
|
|
||
2008 50 51 |
|
||
2008 50 59 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 50 61 |
|
||
2008 50 69 |
|
||
|
|
||
2008 50 71 |
|
||
2008 50 79 |
|
||
|
|
||
2008 50 92 |
|
||
2008 50 94 |
|
||
2008 50 99 |
|
||
2008 60 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 60 11 |
|
||
2008 60 19 |
|
||
|
|
||
2008 60 31 |
|
||
2008 60 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 60 50 |
|
||
2008 60 60 |
|
||
|
|
||
2008 60 70 |
|
||
2008 60 90 |
|
||
2008 70 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 70 11 |
|
||
2008 70 19 |
|
||
|
|
||
2008 70 31 |
|
||
2008 70 39 |
|
||
|
|
||
2008 70 51 |
|
||
2008 70 59 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 70 61 |
|
||
2008 70 69 |
|
||
|
|
||
2008 70 71 |
|
||
2008 70 79 |
|
||
|
|
||
2008 70 92 |
|
||
2008 70 98 |
|
||
2008 80 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 80 11 |
|
||
2008 80 19 |
|
||
|
|
||
2008 80 31 |
|
||
2008 80 39 |
|
||
|
|
||
2008 80 50 |
|
||
2008 80 70 |
|
||
2008 80 90 |
|
||
|
|
||
2008 92 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 92 12 |
|
||
2008 92 14 |
|
||
|
|
||
2008 92 16 |
|
||
2008 92 18 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 92 32 |
|
||
2008 92 34 |
|
||
|
|
||
2008 92 36 |
|
||
2008 92 38 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 92 51 |
|
||
2008 92 59 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 92 72 |
|
||
2008 92 74 |
|
||
|
|
||
2008 92 76 |
|
||
2008 92 78 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 92 92 |
|
||
2008 92 93 |
|
||
|
|
||
2008 92 94 |
|
||
2008 92 96 |
|
||
|
|
||
2008 92 97 |
|
||
2008 92 98 |
|
||
2008 99 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 99 11 |
|
||
2008 99 19 |
|
||
|
|
||
2008 99 21 |
|
||
2008 99 23 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 99 24 |
|
||
2008 99 28 |
|
||
|
|
||
2008 99 31 |
|
||
2008 99 34 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 99 36 |
|
||
2008 99 37 |
|
||
|
|
||
2008 99 38 |
|
||
2008 99 40 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 99 41 |
|
||
2008 99 43 |
|
||
2008 99 45 |
|
||
2008 99 46 |
|
||
2008 99 47 |
|
||
2008 99 49 |
|
||
|
|
||
2008 99 51 |
|
||
2008 99 61 |
|
||
2008 99 62 |
|
||
2008 99 67 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 99 72 |
|
||
2008 99 78 |
|
||
2008 99 99 |
|
||
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
||
|
|
||
2009 12 00 |
|
||
|
|
||
2009 21 00 |
|
||
|
|
||
2009 31 |
|
||
|
|
||
2009 31 11 |
|
||
2009 31 19 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 31 51 |
|
||
2009 31 59 |
|
||
|
|
||
2009 31 91 |
|
||
2009 31 99 |
|
||
|
|
||
2009 41 |
|
||
2009 41 10 |
|
||
|
|
||
2009 41 91 |
|
||
2009 41 99 |
|
||
2009 50 |
|
||
2009 50 10 |
|
||
2009 50 90 |
|
||
|
|
||
2009 61 |
|
||
2009 61 10 |
|
||
2009 61 90 |
|
||
|
|
||
2009 71 |
|
||
2009 71 10 |
|
||
|
|
||
2009 71 91 |
|
||
2009 71 99 |
|
||
2009 80 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 80 50 |
|
||
|
|
||
2009 80 61 |
|
||
2009 80 63 |
|
||
2009 80 69 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 80 71 |
|
||
2009 80 73 |
|
||
2009 80 79 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 80 85 |
|
||
2009 80 86 |
|
||
|
|
||
2009 80 88 |
|
||
2009 80 89 |
|
||
|
|
||
2009 80 95 |
|
||
2009 80 96 |
|
||
2009 80 97 |
|
||
2009 80 99 |
|
||
2009 90 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 90 31 |
|
||
2009 90 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 90 41 |
|
||
2009 90 49 |
|
||
|
|
||
2009 90 51 |
|
||
2009 90 59 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 90 71 |
|
||
2009 90 73 |
|
||
2009 90 79 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2009 90 92 |
|
||
2009 90 94 |
|
||
|
|
||
2009 90 95 |
|
||
2009 90 96 |
|
||
|
|
||
2009 90 97 |
|
||
2009 90 98 |
|
||
2206 00 |
Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata |
||
2206 00 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2206 00 31 |
|
||
2206 00 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2206 00 51 |
|
||
2206 00 59 |
|
||
|
|
||
2206 00 81 |
|
||
2206 00 89 |
|
||
2209 00 |
Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad: |
||
|
|
||
2209 00 11 |
|
||
2209 00 19 |
|
||
|
|
||
2209 00 91 |
|
||
2209 00 99 |
|
||
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted: |
||
2309 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2309 10 11 |
|
||
2309 10 13 |
|
||
2309 10 15 |
|
||
2309 10 19 |
|
||
|
|
||
2309 10 31 |
|
||
2309 10 33 |
|
||
2309 10 39 |
|
||
|
|
||
2309 10 51 |
|
||
2309 10 53 |
|
||
2309 10 59 |
|
||
2309 10 70 |
|
||
2309 10 90 |
|
||
2401 |
Töötlemata tubakas; tubakajäätmed: |
||
2401 10 |
|
||
|
|
||
2401 10 10 |
|
||
2401 10 20 |
|
||
2401 10 30 |
|
||
|
|
||
2401 10 41 |
|
||
2401 10 49 |
|
||
|
|
||
2401 10 50 |
|
||
2401 10 60 |
|
||
2401 10 70 |
|
||
2401 10 80 |
|
||
2401 10 90 |
|
||
2401 20 |
|
||
|
|
||
2401 20 10 |
|
||
2401 20 20 |
|
||
2401 20 30 |
|
||
|
|
||
2401 20 41 |
|
||
2401 20 49 |
|
||
|
|
||
2401 20 50 |
|
||
2401 20 60 |
|
||
2401 20 70 |
|
||
2401 20 80 |
|
||
2401 20 90 |
|
||
2401 30 00 |
|
III LISA (c)
MONTENEGRO TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE
(vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile c)
Käesolevas lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse vähendatakse 50 %ni vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale
— |
Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 90 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
— |
esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
— |
teise käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
— |
kolmanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini tollimaksu baasmäärast; |
— |
neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 50 protsendini tollimaksu baasmäärast. |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
||
0104 |
Eluslambad ja –kitsed: |
||
0104 10 |
|
||
|
|
||
0104 10 30 |
|
||
0104 10 80 |
|
||
0104 20 |
|
||
0104 20 90 |
|
||
0201 |
Värske või jahutatud veiseliha: |
||
0201 10 00 |
|
||
ex 0201 10 00 |
|
||
ex 0201 10 00 |
|
||
ex 0201 10 00 |
|
||
0201 20 |
|
||
0201 20 20 |
|
||
ex 0201 20 20 |
|
||
ex 0201 20 20 |
|
||
ex 0201 20 20 |
|
||
0201 20 30 |
|
||
ex 0201 20 30 |
|
||
ex 0201 20 30 |
|
||
ex 0201 20 30 |
|
||
0201 20 50 |
|
||
ex 0201 20 50 |
|
||
ex 0201 20 50 |
|
||
ex 0201 20 50 |
|
||
0201 20 90 |
|
||
ex 0201 20 90 |
|
||
ex 0201 20 90 |
|
||
ex 0201 20 90 |
|
||
0201 30 00 |
|
||
ex 0201 30 00 |
|
||
ex 0201 30 00 |
|
||
ex 0201 30 00 |
|
||
0202 |
Külmutatud veiseliha: |
||
0202 10 00 |
|
||
ex 0202 10 00 |
|
||
ex 0202 10 00 |
|
||
ex 0202 10 00 |
|
||
0202 20 |
|
||
0202 20 10 |
|
||
ex 0202 20 10 |
|
||
ex 0202 20 10 |
|
||
ex 0202 20 10 |
|
||
0202 20 30 |
|
||
ex 0202 20 30 |
|
||
ex 0202 20 30 |
|
||
ex 0202 20 30 |
|
||
0202 20 50 |
|
||
ex 0202 20 50 |
|
||
ex 0202 20 50 |
|
||
ex 0202 20 50 |
|
||
0202 20 90 |
|
||
ex 0202 20 90 |
|
||
ex 0202 20 90 |
|
||
ex 0202 20 90 |
|
||
0202 30 |
|
||
0202 30 10 |
|
||
ex 0202 30 10 |
|
||
ex 0202 30 10 |
|
||
ex 0202 30 10 |
|
||
0202 30 50 |
|
||
ex 0202 30 50 |
|
||
ex 0202 30 50 |
|
||
ex 0202 30 50 |
|
||
0202 30 90 |
|
||
ex 0202 30 90 |
|
||
ex 0202 30 90 |
|
||
ex 0202 30 90 |
|
||
0204 |
Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha: |
||
0204 10 00 |
|
||
|
|
||
0204 21 00 |
|
||
0204 22 |
|
||
0204 22 10 |
|
||
0204 22 30 |
|
||
0204 22 50 |
|
||
0204 22 90 |
|
||
0204 23 00 |
|
||
0204 30 00 |
|
||
|
|
||
0204 41 00 |
|
||
0204 42 |
|
||
0204 42 10 |
|
||
0204 42 30 |
|
||
0204 42 50 |
|
||
0204 42 90 |
|
||
0204 43 |
|
||
0204 43 10 |
|
||
0204 43 90 |
|
||
0204 50 |
|
||
|
|
||
0204 50 11 |
|
||
0204 50 13 |
|
||
0204 50 15 |
|
||
0204 50 19 |
|
||
|
|
||
0204 50 31 |
|
||
0204 50 39 |
|
||
|
|
||
0204 50 51 |
|
||
0204 50 53 |
|
||
0204 50 55 |
|
||
0204 50 59 |
|
||
|
|
||
0204 50 71 |
|
||
0204 50 79 |
|
||
0207 |
Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups: |
||
|
|
||
0207 11 |
|
||
0207 11 10 |
|
||
0207 11 30 |
|
||
0207 11 90 |
|
||
0207 12 |
|
||
0207 12 10 |
|
||
0207 12 90 |
|
||
0207 13 |
|
||
|
|
||
0207 13 10 |
|
||
|
|
||
0207 13 20 |
|
||
0207 13 30 |
|
||
0207 13 40 |
|
||
0207 13 50 |
|
||
0207 13 60 |
|
||
0207 13 70 |
|
||
|
|
||
0207 13 91 |
|
||
0207 13 99 |
|
||
0207 14 |
|
||
|
|
||
0207 14 10 |
|
||
|
|
||
0207 14 20 |
|
||
0207 14 30 |
|
||
0207 14 40 |
|
||
0207 14 50 |
|
||
0207 14 60 |
|
||
0207 14 70 |
|
||
|
|
||
0207 14 91 |
|
||
0207 14 99 |
|
||
0210 |
Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber: |
||
|
|
||
0210 11 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0210 11 11 |
|
||
0210 11 19 |
|
||
|
|
||
0210 11 31 |
|
||
0210 11 39 |
|
||
0210 11 90 |
|
||
0210 12 |
|
||
|
|
||
0210 12 11 |
|
||
0210 12 19 |
|
||
0210 12 90 |
|
||
0210 19 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0210 19 10 |
|
||
0210 19 20 |
|
||
0210 19 30 |
|
||
0210 19 40 |
|
||
0210 19 50 |
|
||
|
|
||
0210 19 60 |
|
||
0210 19 70 |
|
||
|
|
||
0210 19 81 |
|
||
0210 19 89 |
|
||
0210 19 90 |
|
||
0210 20 |
|
||
0210 20 10 |
|
||
0210 20 90 |
|
||
0401 |
Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita: |
||
0401 10 |
|
||
0401 10 10 |
|
||
0401 10 90 |
|
||
0401 20 |
|
||
|
|
||
0401 20 11 |
|
||
0401 20 19 |
|
||
|
|
||
0401 20 91 |
|
||
0401 20 99 |
|
||
0401 30 |
|
||
|
|
||
0401 30 11 |
|
||
0401 30 19 |
|
||
|
|
||
0401 30 31 |
|
||
0401 30 39 |
|
||
|
|
||
0401 30 91 |
|
||
0401 30 99 |
|
||
0402 |
Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga: |
||
0402 10 |
|
||
|
|
||
0402 10 11 |
|
||
0402 10 19 |
|
||
|
|
||
0402 10 91 |
|
||
0402 10 99 |
|
||
|
|
||
0402 21 |
|
||
|
|
||
0402 21 11 |
|
||
|
|
||
0402 21 17 |
|
||
0402 21 19 |
|
||
|
|
||
0402 21 91 |
|
||
0402 21 99 |
|
||
0402 29 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0402 29 15 |
|
||
0402 29 19 |
|
||
|
|
||
0402 29 91 |
|
||
0402 29 99 |
|
||
|
|
||
0402 91 |
|
||
|
|
||
0402 91 11 |
|
||
0402 91 19 |
|
||
|
|
||
0402 91 31 |
|
||
0402 91 39 |
|
||
|
|
||
0402 91 51 |
|
||
0402 91 59 |
|
||
|
|
||
0402 91 91 |
|
||
0402 91 99 |
|
||
0402 99 |
|
||
|
|
||
0402 99 11 |
|
||
0402 99 19 |
|
||
|
|
||
0402 99 31 |
|
||
0402 99 39 |
|
||
|
|
||
0402 99 91 |
|
||
0402 99 99 |
|
||
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
||
0403 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0403 10 11 |
|
||
0403 10 13 |
|
||
0403 10 19 |
|
||
|
|
||
0403 10 31 |
|
||
0403 10 33 |
|
||
0403 10 39 |
|
||
0403 90 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
0403 90 11 |
|
||
0403 90 13 |
|
||
0403 90 19 |
|
||
|
|
||
0403 90 31 |
|
||
0403 90 33 |
|
||
0403 90 39 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0403 90 51 |
|
||
0403 90 53 |
|
||
0403 90 59 |
|
||
|
|
||
0403 90 61 |
|
||
0403 90 63 |
|
||
0403 90 69 |
|
||
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
||
0405 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0405 10 11 |
|
||
0405 10 19 |
|
||
0405 10 30 |
|
||
0405 10 50 |
|
||
0405 10 90 |
|
||
0405 20 |
|
||
0405 20 90 |
|
||
0405 90 |
|
||
0405 90 10 |
|
||
0405 90 90 |
|
||
0406 |
Juust ja kohupiim: |
||
0406 10 |
|
||
0406 10 20 |
|
||
0406 10 80 |
|
||
0406 20 |
|
||
0406 20 10 |
|
||
0406 20 90 |
|
||
0406 30 |
|
||
0406 30 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0406 30 31 |
|
||
0406 30 39 |
|
||
0406 30 90 |
|
||
0406 40 |
|
||
0406 40 10 |
|
||
0406 40 50 |
|
||
0406 40 90 |
|
||
0406 90 |
|
||
0406 90 01 |
|
||
|
|
||
0406 90 13 |
|
||
0406 90 15 |
|
||
0406 90 17 |
|
||
0406 90 18 |
|
||
0406 90 19 |
|
||
0406 90 21 |
|
||
0406 90 23 |
|
||
0406 90 25 |
|
||
0406 90 27 |
|
||
0406 90 29 |
|
||
0406 90 32 |
|
||
0406 90 35 |
|
||
0406 90 37 |
|
||
0406 90 39 |
|
||
|
|
||
0406 90 50 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
0406 90 61 |
|
||
0406 90 63 |
|
||
0406 90 69 |
|
||
|
|
||
0406 90 73 |
|
||
0406 90 75 |
|
||
0406 90 76 |
|
||
0406 90 78 |
|
||
0406 90 79 |
|
||
0406 90 81 |
|
||
0406 90 82 |
|
||
0406 90 84 |
|
||
0406 90 85 |
|
||
|
|
||
0406 90 86 |
|
||
0406 90 87 |
|
||
0406 90 88 |
|
||
0406 90 93 |
|
||
0406 90 99 |
|
||
0409 00 00 |
Naturaalne mesi |
||
0701 |
Kartulid, värsked või jahutatud: |
||
0701 90 |
|
||
0701 90 10 |
|
||
|
|
||
0701 90 50 |
|
||
0701 90 90 |
|
||
0702 00 00 |
Tomatid, värsked või jahutatud: |
||
ex 0702 00 00 |
|
||
0704 |
Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud: |
||
0704 10 00 |
|
||
ex 0704 10 00 |
|
||
ex 0704 10 00 |
|
||
0704 20 00 |
|
||
0704 90 |
|
||
0704 90 10 |
|
||
0707 00 |
Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud: |
||
0707 00 05 |
|
||
ex 0707 00 05 |
|
||
0707 00 90 |
|
||
ex 0707 00 90 |
|
||
0709 |
Muu köögivili, värske või jahutatud: |
||
0709 60 |
|
||
0709 60 10 |
|
||
|
|
||
0709 60 91 |
|
||
0709 60 95 |
|
||
0709 60 99 |
|
||
0709 70 00 |
|
||
0805 |
Värsked või kuivatatud tsitrusviljad: |
||
0805 20 |
|
||
0805 20 10 |
|
||
ex 0805 20 10 |
|
||
0805 20 30 |
|
||
ex 0805 20 30 |
|
||
0805 20 50 |
|
||
ex 0805 20 50 |
|
||
0805 20 70 |
|
||
ex 0805 20 70 |
|
||
0805 20 90 |
|
||
ex 0805 20 90 |
|
||
0806 |
Värsked või kuivatatud viinamarjad: |
||
0806 10 |
|
||
0806 10 10 |
|
||
ex 0806 10 10 |
|
||
0806 10 90 |
|
||
ex 0806 10 90 |
|
||
0807 |
Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad: |
||
|
|
||
0807 11 00 |
|
||
ex 0807 11 00 |
|
||
0808 |
Värsked õunad, pirnid ja küdooniad: |
||
0808 10 |
|
||
0808 10 10 |
|
||
0808 10 80 |
|
||
0808 20 |
|
||
|
|
||
0808 20 10 |
|
||
0808 20 50 |
|
||
0808 20 90 |
|
||
0809 |
Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid: |
||
0809 10 00 |
|
||
0809 20 |
|
||
0809 20 05 |
|
||
0809 20 95 |
|
||
0809 30 |
|
||
0809 30 10 |
|
||
0809 30 90 |
|
||
ex 0809 30 90 |
|
||
0809 40 |
|
||
0809 40 05 |
|
||
0809 40 90 |
|
||
0810 |
Muud värsked marjad ja puuviljad: |
||
0810 10 00 |
|
||
0810 20 |
|
||
0810 20 10 |
|
||
0810 20 90 |
|
||
0810 50 00 |
|
||
ex 0810 50 00 |
|
||
1509 |
Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
1509 10 |
|
||
1509 10 10 |
|
||
1509 10 90 |
|
||
1509 90 00 |
|
||
ex 1509 90 00 |
|
||
ex 1509 90 00 |
|
||
1601 00 |
Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained: |
||
1601 00 10 |
|
||
|
|
||
1601 00 91 |
|
||
1601 00 99 |
|
||
1602 |
Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid: |
||
1602 10 00 |
|
||
1602 20 |
|
||
|
|
||
1602 20 11 |
|
||
1602 20 19 |
|
||
1602 20 90 |
|
||
|
|
||
1602 31 |
|
||
|
|
||
1602 31 11 |
|
||
1602 31 19 |
|
||
1602 31 30 |
|
||
1602 31 90 |
|
||
1602 32 |
|
||
|
|
||
1602 32 11 |
|
||
1602 32 19 |
|
||
1602 32 30 |
|
||
1602 32 90 |
|
||
1602 39 |
|
||
|
|
||
1602 39 21 |
|
||
1602 39 29 |
|
||
1602 39 40 |
|
||
1602 39 80 |
|
||
|
|
||
1602 41 |
|
||
1602 41 10 |
|
||
1602 41 90 |
|
||
1602 42 |
|
||
1602 42 10 |
|
||
1602 42 90 |
|
||
1602 49 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1602 49 11 |
|
||
1602 49 13 |
|
||
1602 49 15 |
|
||
1602 49 19 |
|
||
1602 49 30 |
|
||
1602 49 50 |
|
||
1602 49 90 |
|
||
1602 50 |
|
||
1602 50 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1602 50 31 |
|
||
1602 50 39 |
|
||
1602 50 80 |
|
||
1602 90 |
|
||
1602 90 10 |
|
||
|
|
||
1602 90 31 |
|
||
1602 90 41 |
|
||
|
|
||
1602 90 51 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1602 90 61 |
|
||
1602 90 69 |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
1602 90 72 |
|
||
1602 90 74 |
|
||
|
|
||
1602 90 76 |
|
||
1602 90 78 |
|
||
1602 90 98 |
|
IV LISA
ÜHENDUSE SOODUSTUSED MONTENEGRO KALANDUSTOODETELE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 29 LÕIKES 2 NIMETATUD TOOTED
Alljärgnevate Montenegro päritolu toodete importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:
CN-kood |
TARICi alambrubriik |
Kauba kirjeldus |
Käesoleva lepingu jõustumisest kuni sama aasta 31. detsembrini (n) |
1. jaanuar –31. detsember (n + 1) |
Igal järgneval aastal 1. jaanuar – 31. detsember |
0301 91 10 |
|
Forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
0301 91 90 |
|
||||
0302 11 10 |
|
||||
0302 11 20 |
|
||||
0302 11 80 |
|
||||
0303 21 10 |
|
||||
0303 21 20 |
|
||||
0303 21 80 |
|
||||
0304 19 15 |
|
||||
0304 19 17 |
|
||||
ex 0304 19 19 |
30 |
||||
ex 0304 19 91 |
10 |
||||
0304 29 15 |
|
||||
0304 29 17 |
|
||||
ex 0304 29 19 |
30 |
||||
ex 0304 99 21 |
11, 12, 420 |
||||
ex 0305 10 00 |
10 |
||||
ex 0305 30 90 |
50 |
||||
0305 49 45 |
61 |
||||
ex 0305 59 80 |
61 |
||||
ex 0305 69 80 |
|
||||
0301 93 00 |
|
Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 10 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
0302 69 11 |
|
||||
0303 79 11 |
|
||||
ex 0304 19 19 |
20 |
||||
ex 0304 19 91 |
20 |
||||
ex 0304 29 19 |
420 |
||||
ex 0304 99 21 |
16 |
||||
ex 0305 10 00 |
20 |
||||
ex 0305 30 90 |
60 |
||||
ex 0305 49 80 |
30 |
||||
ex 0305 59 80 |
63 |
||||
ex 0305 69 80 |
63 |
||||
ex 0301 99 80 |
80 |
Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
0302 69 61 |
|
||||
0303 79 71 |
|
||||
ex 0304 19 39 |
80 |
||||
ex 0304 19 99 |
77 |
||||
ex 0304 29 99 |
50 |
||||
ex 0304 99 99 |
20 |
||||
ex 0305 10 00 |
30 |
||||
ex 0305 30 90 |
70 |
||||
ex 0305 49 80 |
40 |
||||
ex 0305 59 80 |
65 |
||||
ex 0305 69 80 |
65 |
||||
ex 0301 99 80 |
22 |
Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
0302 69 94 |
|
||||
ex 0303 77 00 |
10 |
||||
ex 0304 19 39 |
85 |
||||
ex 0304 19 99 |
79 |
||||
ex 0304 29 99 |
60 |
||||
ex 0304 99 99 |
70 |
||||
ex 0305 10 00 |
40 |
||||
ex 0305 30 90 |
80 |
||||
ex 0305 49 80 |
50 |
||||
ex 0305 59 80 |
67 |
||||
ex 0305 69 80 |
67 |
CN-kood |
TARICi alambrubriik |
Kauba kirjeldus |
Aastane tariifikvoot (netomassi tonnides) |
1604 13 11 1604 13 19 ex 1604 20 50 |
10, 19 |
Töödeldud või konserveeritud sardiinid |
Tariifikvoot: 200 t 6 %-ga Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär (1) |
1604 16 00 1604 20 40 |
|
Töödeldud või konserveeritud anšoovised |
Tariifikvoot: 200 t 12,5 %-ga Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär (1) |
Kõigi harmoneeritud süsteemi rubriigi 1604 toodete, v.a töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, suhtes rakendatavat tollimaksumäära vähendatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
Aasta |
1. aasta (tollimaksumäär) |
3. aasta (tollimaksumäär) |
Alates 5. aastast (tollimaksumäär) |
Tollimaks |
90 % enamsoodustusrežiimist |
80 % enamsoodustusrežiimist |
70 % enamsoodustusrežiimist |
(1) Esialgne kvoot on 200 tonni. Neljanda käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril suurendatakse kvooti 250 tonnini, juhul kui nimetatud aasta 31. detsembriks on kasutatud vähemalt 80 % eelmisest kvoodist. Kui suurendatud kvoodimahtu rakendatakse, kehtib see kuni ajani, mil käesoleva lepingu osapooled lepivad kokku teisiti.
V LISA
MONTENEGRO SOODUSTUSED ÜHENDUSE KALANDUSTOODETELE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 30 LÕIKES 2 NIMETATUD TOOTED
Järgmiste Montenegrosse imporditavate ühendusest pärinevate toodete suhtes kohaldatakse allpool sätestatud soodustusi:
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Käesoleva lepingu jõustumisest kuni sama aasta 31. detsembrini (n) |
1. aanuar –31. detsember (n + 1) |
Igal järgneval aastal 1. jaanuar – 31. detsember |
0301 91 10 0301 91 90 0302 11 10 0302 11 20 0302 11 80 0303 21 10 0303 21 20 0303 21 80 0304 19 15 0304 19 17 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 0304 29 15 0304 29 17 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 0305 49 45 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Forell (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 90 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
ex 0301 99 80 0302 69 61 0303 79 71 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 60 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 40 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
ex 0301 99 80 0302 69 94 ex 0303 77 00 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 60 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 40 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Aastane tariifikvoot (netomassi tonnides) |
1604 13 11 1604 13 19 ex 1604 20 50 |
Töödeldud või konserveeritud sardiinid |
Tariifikvoot: 20 t 50 %-ga enamsoodustusrežiimi tollimaksust Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär |
1604 16 00 1604 20 40 |
Töödeldud või konserveeritud anšoovised |
Tariifikvoot: 10 t 50 %-ga Üle tariifikvoodi: enamsoodustusrežiimi tollimaksu täismäär |
Kõigi harmoneeritud süsteemi rubriigi 1604 toodete, v.a töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, suhtes rakendatavat tollimaksumäära vähendatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
Aasta |
1. aasta (tollimaksumäär) |
2. aasta (tollimaksumäär) |
3. aasta (tollimaksumäär) |
Alates 4. aastast (tollimaksumäär) |
Tollimaks |
80 % enamsoodustusrežiimist |
70 % enamsoodustusrežiimist |
60 % enamsoodustusrežiimist |
50 % enamsoodustusrežiimist |
VI LISA
ASUTAMINE: FINANTSTEENUSED
(Vastavalt käesoleva lepingu V jaotise 2. peatükile)
FINANTSTEENUSED: MÕISTED
Finantsteenus on igasugune rahaline teenus, mida pakub ühe või teise lepinguosalise vastavate teenuste osutaja.
Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusvaldkondi:
A. |
Kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused:
|
B. |
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustusteenused):
|
Finantsteenuste mõiste alla ei kuulu järgmised tegevused:
a) |
keskpankade või muude avalik-õiguslike asutuste tegevus raha- ja vahetuskursipoliitika alal; |
b) |
keskpankade, valitsusasutuste või -organite või avalik-õiguslike asutuste tegevus valitsuse nimel või valitsuse tagatisega, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda nende avalik-õiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad; |
c) |
tegevus riikliku sotsiaalkindlustus- või pensionikava raames, välja arvatud juhud, kui sellega võivad tegeleda avalik-õiguslike või eraõiguslike isikutega konkureerivad finantsteenuste osutajad. |
VII LISA
INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI ÕIGUSED
(vastavalt käesoleva lepingu artiklile 75)
Käesoleva lepingu artikli 75 punktis 4 käsitletakse järgmisi mitmepoolseid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad:
— |
Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (WIPO konventsioon, Stockholm, 1967, muudetud 1979); |
— |
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt); |
— |
satelliidi kaudu edastatavate programmi sisaldavate signaalide jaotamise Brüsseli konventsioon (Brüssel, 1974); |
— |
mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal); |
— |
tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkulepe (1934. aasta Londoni akt ja 1960. aasta Haagi akt); |
— |
tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (Locarno, 1968, muudetud 1979. aastal); |
— |
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal); |
— |
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madridi protokoll, 1989); |
— |
märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal); |
— |
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal); |
— |
patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal); |
— |
WIPO autoriõiguse leping, (Genf, 2000); |
— |
rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV konventsioon, Pariis, 1961, muudetud 1972., 1978. ja 1991. aastal); |
— |
fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsev konventsioon (Genf, 1971); |
— |
teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961), |
— |
rahvusvaheline patentide klassifitseerimise Strasbourgi kokkulepe (Strasbourg, 1971, muudetud 1979); |
— |
kaubamärgiõiguse leping (Genf, 1994); |
— |
märkide figuratiivelementide rahvusvahelise klassifikatsiooni asutamise Viini kokkulepe (Viin, 1973, muudetud 1985); |
— |
WIPO autoriõiguse leping, (Genf, 1996); |
— |
WIPO esituse ja fonogrammide leping (Genf, 1996); |
— |
Euroopa patendikonventsioon; |
— |
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide WTO leping. |
PROTOKOLL NR 1
mis Käsitleb ühenduse ja Montenegro Vahelist Kaubandust Töödeldud Põllumajandussaadustega
Artikkel 1
1. Ühendus ja Montenegro kohaldavad töödeldud põllumajandussaaduste suhtes vastavalt I ja II lisas esitatud tollimaksumäärasid selles lisas osutatud tingimustel, olenemata sellest, kas kvooti kohaldatakse või mitte.
2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsustab järgmiste küsimuste üle:
a) |
käesolevas protokollis esitatud töödeldud põllumajandussaaduste loetelu täiendamine, |
b) |
I ja II lisas viidatud tollimaksumäärade muudatused, |
c) |
tariifikvootide suurendamine või kaotamine. |
3. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asendada käesoleva protokolliga kehtestatud tollimaksumäärad režiimiga, mis põhineb käesolevas protokollis käsitletavate töödeldud põllumajandussaaduste tootmisel tegelikult kasutatavate põllumajandussaaduste turuhindadel ühenduses ja Montenegros.
Artikkel 2
Vastavalt artiklile 1 kohaldatavaid tollimakse võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vähendada:
a) |
kui ühenduse ja Montenegro vahelises kaubavahetuses vähendatakse põhisaaduste suhtes kohaldatavaid tollimakse või |
b) |
vastuseks vähendamistele, mis tulenevad töödeldud põllumajandussaadustega seotud vastastikustest soodustustest. |
Punktis a osutatud vähendamised arvutatakse tollimaksu põllumajanduskomponendi põhjal, mis vastab asjakohaste töödeldud põllumajandussaaduste valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandustoodetele, ja need arvatakse maha kõnealuste põllumajanduse põhisaaduste suhtes kohaldatavatest tollimaksudest.
Artikkel 3
Ühendus ja Montenegro teatavad teineteisele käesoleva protokolliga hõlmatud toodete kohta kehtestatud halduskorrast. Selline kord peaks tagama kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise ning peaks olema võimalikult lihtne ja paindlik.
I LISA
MONTENEGROST PÄRIT KAUPADE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD
Järgmiste Montenegrost pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
||
(1) |
(2) |
||
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
||
0403 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0403 10 51 |
|
||
0403 10 53 |
|
||
0403 10 59 |
|
||
|
|
||
0403 10 91 |
|
||
0403 10 93 |
|
||
0403 10 99 |
|
||
0403 90 |
|
||
|
|
||
|
|
||
0403 90 71 |
|
||
0403 90 73 |
|
||
0403 90 79 |
|
||
|
|
||
0403 90 91 |
|
||
0403 90 93 |
|
||
0403 90 99 |
|
||
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
||
0405 20 |
|
||
0405 20 10 |
|
||
0405 20 30 |
|
||
0501 00 00 |
Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed |
||
0502 |
Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed |
||
0505 |
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest ja nende osadest pulber ja jäätmed |
||
0506 |
Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nende toodete jäätmed ja neist valmistatud pulber |
||
0507 |
Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nende jäätmed ja neist valmistatud pulber |
||
0508 00 00 |
Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber |
||
0510 00 00 |
Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud) |
||
0511 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3: |
||
|
|
||
0511 99 |
|
||
|
|
||
0511 99 31 |
|
||
0511 99 39 |
|
||
0511 99 85 |
|
||
ex 0511 99 85 |
|
||
0710 |
Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud: |
||
0710 40 00 |
|
||
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
||
0711 90 |
|
||
|
|
||
0711 90 30 |
|
||
0903 00 00 |
Mate |
||
1212 |
Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (sh sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured): |
||
1212 20 00 |
|
||
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
||
|
|
||
1302 12 00 |
|
||
1302 13 00 |
|
||
1302 19 |
|
||
1302 19 80 |
|
||
1302 20 |
|
||
1302 20 10 |
|
||
1302 20 90 |
|
||
|
|
||
1302 31 00 |
|
||
1302 32 |
|
||
1302 32 10 |
|
||
1401 |
Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor): |
||
1404 |
Mujal nimetamata taimne materjal: |
||
1505 |
Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin): |
||
1506 00 00 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
||
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
1515 90 |
|
||
1515 90 11 |
|
||
ex 1515 90 11 |
|
||
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata: |
||
1516 20 |
|
||
1516 20 10 |
|
||
1517 |
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest: |
||
1517 10 |
|
||
1517 10 10 |
|
||
1517 90 |
|
||
1517 90 10 |
|
||
|
|
||
1517 90 93 |
|
||
1518 00 |
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised: |
||
1518 00 10 |
|
||
|
|
||
1518 00 91 |
|
||
|
|
||
1518 00 95 |
|
||
1518 00 99 |
|
||
1520 00 00 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
||
1521 |
Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata: |
||
1522 00 |
Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid: |
||
1522 00 10 |
|
||
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell: |
||
1702 50 00 |
|
||
1702 90 |
|
||
1702 90 10 |
|
||
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |
||
1803 |
Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata: |
||
1804 00 00 |
Kakaovõi, -rasv ja -õli |
||
1805 00 00 |
Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita |
||
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised: |
||
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
||
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte; |
||
|
|
||
1902 11 00 |
|
||
1902 19 |
|
||
1902 19 10 |
|
||
1902 19 90 |
|
||
1902 20 |
|
||
|
|
||
1902 20 91 |
|
||
1902 20 99 |
|
||
1902 30 |
|
||
1902 30 10 |
|
||
1902 30 90 |
|
||
1902 40 |
|
||
1902 40 10 |
|
||
1902 40 90 |
|
||
1903 00 00 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
||
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad: |
||
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms: |
||
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
||
2001 90 |
|
||
2001 90 30 |
|
||
2001 90 40 |
|
||
2001 90 60 |
|
||
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted |
||
2004 10 |
|
||
|
|
||
2004 10 91 |
|
||
2004 90 |
|
||
2004 90 10 |
|
||
2005 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted |
||
2005 20 |
|
||
2005 20 10 |
|
||
2005 80 00 |
|
||
2008 |
Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
||
|
|
||
2008 11 |
|
||
2008 11 10 |
|
||
|
|
||
2008 91 00 |
|
||
2008 99 |
|
||
|
|
||
|
|
||
2008 99 85 |
|
||
2008 99 91 |
|
||
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |
||
2102 |
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: |
||
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
||
2104 |
Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist: |
||
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota: |
||
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised: |
||
2106 10 |
|
||
2106 10 20 |
|
||
2106 10 80 |
|
||
2106 90 |
|
||
2106 90 20 |
|
||
|
|
||
2106 90 92 |
|
||
2106 90 98 |
|
||
2201 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi: |
||
2202 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad: |
||
2203 00 |
Linnaseõlu: |
||
2205 |
Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest: |
||
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mistahes alkoholisisaldusega: |
||
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |
||
2402 |
Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest: |
||
2403 |
Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid: |
||
2905 |
Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid: |
||
|
|
||
2905 43 00 |
|
||
2905 44 |
|
||
|
|
||
2905 44 11 |
|
||
2905 44 19 |
|
||
|
|
||
2905 44 91 |
|
||
2905 44 99 |
|
||
2905 45 00 |
|
||
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused: |
||
3301 90 |
|
||
3301 90 10 |
|
||
|
|
||
3301 90 21 |
|
||
3301 90 30 |
|
||
3301 90 90 |
|
||
3302 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |
||
3302 10 |
|
||
|
|
||
|
|
||
3302 10 10 |
|
||
|
|
||
3302 10 21 |
|
||
3302 10 29 |
|
||
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid: |
||
3501 10 |
|
||
3501 10 10 |
|
||
3501 10 50 |
|
||
3501 10 90 |
|
||
3501 90 |
|
||
3501 90 90 |
|
||
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
||
3505 10 |
|
||
3505 10 10 |
|
||
|
|
||
3505 10 90 |
|
||
3505 20 |
|
||
3505 20 10 |
|
||
3505 20 30 |
|
||
3505 20 50 |
|
||
3505 20 90 |
|
||
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (näiteks apretid ja peitsid): |
||
3809 10 |
|
||
3809 10 10 |
|
||
3809 10 30 |
|
||
3809 10 50 |
|
||
3809 10 90 |
|
||
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: |
||
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): |
||
3824 60 |
|
||
|
|
||
3824 60 11 |
|
||
3824 60 19 |
|
||
|
|
||
3824 60 91 |
|
||
3824 60 99 |
|
II LISA
ÜHENDUSEST PÄRIT KAUPADE MONTNEGROSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD
(kohe või järk-järgult)
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
tollimaksumäär (% enamsoodustusrežiimi tollitariifist) |
||||||
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
Alates aastast 2012 |
||||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(6) |
(7) |
||
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
|
|
|
|
|
||
0403 10 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
0403 10 51 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 10 53 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 10 59 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
0403 10 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 10 93 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 10 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 90 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
0403 90 71 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 90 73 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 90 79 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
0403 90 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 90 93 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0403 90 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
|
|
|
|
|
||
0405 20 |
|
|
|
|
|
|
||
0405 20 10 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
0405 20 30 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
0501 00 00 |
Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0502 |
Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed: |
|
|
|
|
|
||
0502 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0502 90 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0505 |
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed: |
|
|
|
|
|
||
0505 10 |
|
|
|
|
|
|
||
0505 10 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0505 10 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0505 90 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0506 |
Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed: |
|
|
|
|
|
||
0506 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0506 90 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0507 |
Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed: |
|
|
|
|
|
||
0507 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0507 90 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0508 00 00 |
Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0510 00 00 |
Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud) |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0511 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3: |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
0511 99 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
0511 99 31 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0511 99 39 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0511 99 85 |
|
|
|
|
|
|
||
ex 0511 99 85 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0710 |
Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud: |
|
|
|
|
|
||
0710 40 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
|
|
|
|
||
0711 90 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
0711 90 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
0903 00 00 |
Mate |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1212 |
Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning nujal nimetamata, peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (sh sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured): |
|
|
|
|
|
||
1212 20 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1302 12 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1302 13 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1302 19 |
|
|
|
|
|
|
||
1302 19 80 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1302 20 |
|
|
|
|
|
|
||
1302 20 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1302 20 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1302 31 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1302 32 |
|
|
|
|
|
|
||
1302 32 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1401 |
Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor): |
|
|
|
|
|
||
1401 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1401 20 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1401 90 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1404 |
Mujal nimetamata taimne materjal: |
|
|
|
|
|
||
1404 20 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1404 90 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1505 |
Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin): |
|
|
|
|
|
||
1505 00 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1505 00 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1506 00 00 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
|
|
|
||
1515 90 |
|
|
|
|
|
|
||
1515 90 11 |
|
|
|
|
|
|
||
ex 1515 90 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata: |
|
|
|
|
|
||
1516 20 |
|
|
|
|
|
|
||
1516 20 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1517 |
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest: |
|
|
|
|
|
||
1517 10 |
|
|
|
|
|
|
||
1517 10 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1517 90 |
|
|
|
|
|
|
||
1517 90 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1517 90 93 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1518 00 |
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised: |
|
|
|
|
|
||
1518 00 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1518 00 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1518 00 95 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1518 00 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1520 00 00 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1521 |
Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata: |
|
|
|
|
|
||
1521 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1521 90 |
|
|
|
|
|
|
||
1521 90 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1521 90 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1521 90 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1522 00 |
Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid: |
|
|
|
|
|
||
1522 00 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell: |
|
|
|
|
|
||
1702 50 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1702 90 |
|
|
|
|
|
|
||
1702 90 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |
|
|
|
|
|
||
1704 10 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1704 10 11 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 10 19 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1704 10 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 10 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 90 |
|
|
|
|
|
|
||
1704 90 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 90 30 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1704 90 51 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 90 55 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 90 61 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1704 90 65 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 90 71 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 90 75 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1704 90 81 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1704 90 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1803 |
Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata: |
|
|
|
|
|
||
1803 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1803 20 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1804 00 00 |
Kakaovõi, -rasv ja -õli |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1805 00 00 |
Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised: |
|
|
|
|
|
||
1806 10 |
|
|
|
|
|
|
||
1806 10 15 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 10 20 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 10 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 10 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 20 |
|
|
|
|
|
|
||
1806 20 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 20 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1806 20 50 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 20 70 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 20 80 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1806 20 95 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1806 31 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 32 |
|
|
|
|
|
|
||
1806 32 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 32 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 90 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1806 90 11 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 90 19 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1806 90 31 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 90 39 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 90 50 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 90 60 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 90 70 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1806 90 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
|
|
|
|
||
1901 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1901 20 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1901 90 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1901 90 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1901 90 19 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1901 90 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1901 90 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte; |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1902 11 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 19 |
|
|
|
|
|
|
||
1902 19 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 19 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 20 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1902 20 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 20 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 30 |
|
|
|
|
|
|
||
1902 30 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 30 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 40 |
|
|
|
|
|
|
||
1902 40 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1902 40 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1903 00 00 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad: |
|
|
|
|
|
||
1904 10 |
|
|
|
|
|
|
||
1904 10 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 10 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 10 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 20 |
|
|
|
|
|
|
||
1904 20 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1904 20 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 20 95 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 20 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 30 00 |
- bulgurnisu |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 90 |
|
|
|
|
|
|
||
1904 90 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1904 90 80 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms: |
|
|
|
|
|
||
1905 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 20 |
|
|
|
|
|
|
||
1905 20 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 20 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 20 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1905 31 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1905 31 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 31 19 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1905 31 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1905 31 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 31 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 32 |
|
|
|
|
|
|
||
1905 32 05 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1905 32 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 32 19 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1905 32 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 32 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 40 |
|
|
|
|
|
|
||
1905 40 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 40 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 90 |
|
|
|
|
|
|
||
1905 90 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 90 20 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1905 90 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 90 45 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 90 55 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
1905 90 60 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
1905 90 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
|
|
|
|
|
||
2001 90 |
|
|
|
|
|
|
||
2001 90 30 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2001 90 40 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2001 90 60 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted |
|
|
|
|
|
||
2004 10 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2004 10 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2004 90 |
|
|
|
|
|
|
||
2004 90 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2005 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted |
|
|
|
|
|
||
2005 20 |
|
|
|
|
|
|
||
2005 20 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2005 80 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2008 |
Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2008 11 |
|
|
|
|
|
|
||
2008 11 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2008 91 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2008 99 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2008 99 85 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2008 99 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja –kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2101 11 |
|
|
|
|
|
|
||
2101 11 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 11 19 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 12 |
|
|
|
|
|
|
||
2101 12 92 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 12 98 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 20 |
|
|
|
|
|
|
||
2101 20 20 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2101 20 92 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 20 98 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 30 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2101 30 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 30 19 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2101 30 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2101 30 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2102 |
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: |
|
|
|
|
|
||
2102 10 |
|
|
|
|
|
|
||
2102 10 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2102 10 31 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2102 10 39 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2102 10 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2102 20 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2102 20 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2102 20 19 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2102 20 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2102 30 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
|
|
|
|
||
2103 10 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2103 20 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2103 30 |
|
|
|
|
|
|
||
2103 30 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2103 30 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2103 90 |
|
|
|
|
|
|
||
2103 90 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2103 90 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2103 90 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2104 |
Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist: |
|
|
|
|
|
||
2104 10 |
|
|
|
|
|
|
||
2104 10 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2104 10 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2104 20 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota: |
|
|
|
|
|
||
2105 00 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2105 00 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2105 00 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised: |
|
|
|
|
|
||
2106 10 |
|
|
|
|
|
|
||
2106 10 20 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2106 10 80 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2106 90 |
|
|
|
|
|
|
||
2106 90 20 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2106 90 92 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2106 90 98 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2201 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi: |
|
|
|
|
|
||
2201 10 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2201 10 11 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
2201 10 19 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
2201 10 90 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
2201 90 00 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad: |
|
|
|
|
|
||
2202 10 00 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
2202 90 |
|
|
|
|
|
|
||
2202 90 10 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2202 90 91 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
2202 90 95 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
2202 90 99 |
|
90 |
80 |
70 |
60 |
50 |
||
2203 00 |
Linnaseõlu: |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2203 00 01 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2203 00 09 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2203 00 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2205 |
Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest: |
|
|
|
|
|
||
2205 10 |
|
|
|
|
|
|
||
2205 10 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2205 10 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2205 90 |
|
|
|
|
|
|
||
2205 90 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2205 90 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mistahes alkoholisisaldusega: |
|
|
|
|
|
||
2207 10 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2207 20 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |
|
|
|
|
|
||
2208 20 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 20 12 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 20 14 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 20 26 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 20 27 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 20 29 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 20 40 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 20 62 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 20 64 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 20 86 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 20 87 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 20 89 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 30 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 30 11 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 30 19 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 30 32 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 30 38 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 30 52 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 30 58 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 30 72 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 30 78 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 30 82 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 30 88 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 40 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 40 11 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 40 31 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 40 39 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 40 51 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 40 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 40 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 50 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 50 11 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 50 19 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 50 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 50 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 60 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 60 11 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 60 19 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 60 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 60 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 70 |
|
|
|
|
|
|
||
2208 70 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 70 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 90 11 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 19 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 90 33 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 38 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 90 41 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 90 45 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 48 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 90 52 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 54 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 56 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 69 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 90 71 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 75 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 77 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 78 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2208 90 91 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2208 90 99 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2402 |
Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest: |
|
|
|
|
|
||
2402 10 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2402 20 |
|
|
|
|
|
|
||
2402 20 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2402 20 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2402 90 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2403 |
Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid: |
|
|
|
|
|
||
2403 10 |
|
|
|
|
|
|
||
2403 10 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2403 10 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2403 91 00 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2403 99 |
|
|
|
|
|
|
||
2403 99 10 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2403 99 90 |
|
80 |
60 |
40 |
20 |
0 |
||
2905 |
Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid: |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2905 43 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2905 44 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2905 44 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2905 44 19 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
2905 44 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2905 44 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
2905 45 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused: |
|
|
|
|
|
||
3301 90 |
|
|
|
|
|
|
||
3301 90 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
3301 90 21 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3301 90 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3301 90 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3302 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |
|
|
|
|
|
||
3302 10 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
3302 10 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
3302 10 21 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3302 10 29 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid: |
|
|
|
|
|
||
3501 10 |
|
|
|
|
|
|
||
3501 10 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3501 10 50 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3501 10 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3501 90 |
|
|
|
|
|
|
||
3501 90 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
|
|
|
|
||
3505 10 |
|
|
|
|
|
|
||
3505 10 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
3505 10 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3505 20 |
|
|
|
|
|
|
||
3505 20 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3505 20 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3505 20 50 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3505 20 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid): |
|
|
|
|
|
||
3809 10 |
|
|
|
|
|
|
||
3809 10 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3809 10 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3809 10 50 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3809 10 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: |
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
3823 11 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3823 12 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3823 13 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3823 19 |
|
|
|
|
|
|
||
3823 19 10 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3823 19 30 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3823 19 90 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3823 70 00 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): |
|
|
|
|
|
||
3824 60 |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
3824 60 11 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3824 60 19 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
3824 60 91 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
3824 60 99 |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
PROTOKOLL NR 2
teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta
Artikkel 1
Käesolev protokoll sisaldab:
1) |
leping teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste kohta (käesoleva protokolli I lisa); |
2) |
leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta (käesoleva protokolli II lisa). |
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud lepinguid kohaldatakse järgneva suhtes:
1) |
14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 2204 kuuluvad veinid, mis on toodetud värsketest viinamarjadest ja mis
|
2) |
lõikes 1 viidatud konventsiooni rubriiki 2208 kuuluvad piiritusjoogid, mis
|
3) |
lõikes 1 viidatud konventsiooni rubriiki 2205 kuuluvad aromatiseeritud veinid, mis
|
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006, millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse (sealhulgas veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid), transpordipoliitika, maksustamise, statistika, energeetika, keskkonna, justiits- ja siseküsimustes tehtava koostöö, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 556/2007 (ELT L 132, 24.5.2007, lk 3).
(3) EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.
(4) EÜT L 105, 25.4.1990, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2140/98 (EÜT L 270, 7.10.1998, lk 9).
(5) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.
I LISA
ÜHENDUSE
ja Montenegro vaheline leping teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste Kohta
1. Alljärgnevate veinide, mis on loetletud käesoleva protokolli artiklis 2, importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:
CN-kood |
Kauba kirjeldus (vastavalt protokolli nr 2 artikli 2 lõike 1 punktile b) |
kohaldatav tollimaks |
kogused hektoliitrites |
ex 2204 10 |
Kvaliteetvahuvein |
vabastus |
16 000 |
ex 2204 21 |
Vein värsketest viinamarjadest |
2. Ühendus määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 1 määratud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta Montenegros ekspordisubsiidiume.
3. Alljärgnevate veinide, mis on loetletud käesoleva protokolli artiklis 2, importimisel Montenegrosse kehtivad järgmised soodustused:
Montenegro tollitariifi kood |
Kauba kirjeldus (vastavalt protokolli nr 2 artikli 2 lõike 1 punktile a) |
kohaldatav tollimaks |
jõustub alates kogusest hektoliitrites |
aastane kasv hektoliitrites |
erisätted |
ex 2204 10 |
Kvaliteetvahuvein |
vabastus |
1 500 |
1 000 |
|
ex 2204 21 |
Vein värsketest viinamarjadest |
4. Montenegro määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 3 määratud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta ühenduse riikides ekspordisubsiidiume.
5. Käesoleva lepingu kohaselt rakendatavad päritolureeglid sätestatakse protokollis nr 3.
6. Käesolevas lepingus sätestatud soodustuste kohase veiniimpordi korral on vaja esitada komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 883/2001 (2) (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas) vastav sertifikaat ja saatedokument, mis kinnitab, et kõnealune vein vastab protokolli nr 2 artikli 2 lõikele 1. Sertifikaadi ja saatedokumendi peab välja andma vastastikuselt tunnustatud ametiasutus, mis esineb ühiselt koostatud nimekirjades.
7. Lepinguosalised püüavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist leida võimalusi teha teineteisele täiendavaid soodustusi, võttes arvesse omavahelise veinikaubanduse arengut.
8. Lepinguosalised tagavad vastastikuste soodustuste sõltumatuse muudest meetmetest.
9. Nõupidamised toimuvad kummagi lepinguosalise taotlusel mis tahes käesoleva kokkuleppega seotud probleemi puhul.
(1) Aastast kasvu kohaldatakse seni, kuni kvoot saavutab ülemmäära 3 500 hektoliitrit.
(2) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006, millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse (sealhulgas veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid), transpordipoliitika, maksustamise, statistika, energeetika, keskkonna, justiits- ja siseküsimustes tehtava koostöö, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
II LISA
ÜHENDUSE
ja Montenegro vaheline leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli Kohta
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Lepinguosalised tunnustavad, kaitsevad ja kontrollivad võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud toodete nimetusi vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.
2. Lepinguosalised võtavad üldisi ja konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise ja püstitatud eesmärkide saavutamise tagamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„päritolu”, kui seda kasutatakse seoses lepinguosalise nimega, tähendab et:
|
b) |
„geograafiline tähis” — 1. liites loetletuna tähis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 22 lõike 1 tähenduses; |
c) |
„traditsiooniline märge” — 2. liites kindlaksmääratud traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige veini tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile, kohale või tüübile, või asjaomase veini ajalooga seonduvale konkreetsele sündmusele ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks; |
d) |
„homonüümne” — erinevatele kohtadele, menetlustele või asjaoludele viitamiseks kasutatav sama geograafiline tähis või sama traditsiooniline märge või nii sarnane termin, et see võib tekitada segaduse; |
e) |
„kirjeldus” — sõnad, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldamiseks etiketil, veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedes, ning reklaammaterjalides; |
f) |
„märgistus” — kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, kujutised, geograafilised tähised või kaubamärgid, mis eristavad veini, piiritusjooki või aromatiseeritud veini teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasildil; |
g) |
„esitlusviis” — märgistusel, pakendil, mahutitel, sulguril ning mis tahes reklaami- ja/või müügiedendamiskampaania käigus kasutatav väljendite, viidete ja muu seesuguse kogum, millega viidatakse veinile, piiritusjoogile või aromatiseeritud veinile; |
h) |
„pakend” — kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimiseks või toodete lõpptarbijale müümiseks; |
i) |
„toodetud” — kogu veinivalmistusprotsess, piiritusjoogi valmistamine ja aromatiseeritud veini valmistamine; |
j) |
„vein” — ainult käesolevas lepingus nimetatud viinamarjasortidest värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täieliku või osalise alkohoolse käärimise tulemusel saadud jook; |
k) |
„viinamarjasordid” — vitis vinifera liiki kuuluvad taimesordid, ilma et see piiraks lepinguosalise selliste võimalike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad erinevate viinamarjasortide kasutamist kõnealuse lepinguosalise territooriumil toodetud veinis; |
l) |
„WTO leping” — 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Marrakeši leping, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon. |
Artikkel 3
Üldised impordi- ja turustamiseeskirjad
Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, toimub artiklis 2 loetletud toodete import ja turustamine kooskõlas lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusaktidega.
I JAOTIS
VEINI, PIIRITUSJPPKIDE JA AROMATISEERITUD VEINIDE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE
Artikkel 4
Kaitstud nimetused
Piiramata mingil viisil artiklite 5, 6 ja 7 kohaldamist kaitstakse järgnevat:
a) |
artiklis 2 loetletud toodete puhul:
|
b) |
Montenegro päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul:
|
Artikkel 5
Ühenduse liikmesriikidele ja Montenegrole viitavate nimetuste kaitse
1. Montenegros on viited ühenduse liikmesriikidele ja muudele liikmesriigi tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaksmääramiseks:
a) |
reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja |
b) |
ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel. |
2. Euroopa Ühenduses on viited Montenegrole ja muudele Montenegro tähistamiseks kasutatavatele nimedele (millele võib järgneda viinamarjasordi nimi), mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaksmääramiseks:
a) |
reserveeritud Montenegro päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja |
b) |
Montenegro ei või neid kasutada muul viisil kui Montenegro õigusnormides sätestatud tingimustel. |
Artikkel 6
Geograafiliste tähiste kaitse
1. Montenegros on 1. liite A osas loetletud ühenduse geograafilised tähised:
a) |
kaitstud ühenduse päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja |
b) |
neid ei või kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel; |
2. Ühenduses on 1. liite B osas loetletud Montenegro geograafilised tähised:
a) |
kaitstud Montenegro päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja |
b) |
neid ei või kasutada muul viisil kui Montenegro õigusnormides sätestatud tingimustel. |
3. Lepinguosalised võtavad vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed artikli 4 punktide a ja b teises taandes nimetatud lepinguosaliste territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate nimetuste vastastikuseks kaitseks. Selleks kasutab iga lepinguosaline asjakohaseid õiguslikke vahendeid, millele on viidatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepingu artiklis 23, et tagada tõhus kaitse ja vältida geograafiliste tähiste kasutamist nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kindlaks määramiseks, mida asjaomased tähised ja kirjeldused ei hõlma.
4. Artiklis 4 nimetatud geograafilised tähised on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele, mille kohta neid kasutatakse, ja neid võib kasutada ainult lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel.
5. Käesolevas lepingus sätestatud kaitse alusel on keelatud kaitstud nimetuste kasutamine eelkõige nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kohta, mis ei pärine nimetatud geograafiliselt alalt, ning seda kaitset kohaldatakse isegi siis, kui:
a) |
veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini tegelik päritolu on märgitud, |
b) |
kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, |
c) |
nimetusele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid, |
d) |
kaitstavat nimetust kasutatakse mis tahes viisil 14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 2009 kuuluvate toodete kohta. |
6. Kui 1. liites loetletud geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt. Lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid geograafilisi tähiseid, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.
7. Kui 1. liites loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse TRIPS-lepingu artikli 23 lõiget 3.
8. Käesoleva lepingu sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse viisil, mis tarbijaid eksitab.
9. Vastavalt käesolevale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise 1. liites loetletud geograafilisi tähiseid või traditsioonilisi märkeid, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud nende päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.
10. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei pea lepinguosalised I liites loetletud kaitstud geograafilisi tähiseid lepinguosaliste tavakeeles enam tavapäraseks veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini üldnimetuseks, nagu see on ette nähtud TRIPS-lepingu artikli 24 lõikega 6.
Artikkel 7
Traditsiooniliste märgete kaitse
1. 2. liites loetletud ühenduse traditsioonilisi märkeid:
a) |
ei kasutata Montenegros Montenegro päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks; ning |
b) |
ei tohi Montenegros kasutada ühenduse päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muidu, kui 2. liites loetletud päritolu ja kategooriaga veinide puhul ja nimetatud keeles ning ühenduse õigusnormidega sätestatud tingimustel. |
2. Montenegro võtab vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed artiklis 4 nimetatud ühenduse territooriumilt pärineva veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate traditsiooniliste märgete kaitseks. Selleks näeb Montenegro ette asjakohased õiguslikud vahendid, et tagada tõhus kaitse ja vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele märgetele, isegi kui traditsioonilistele märgetele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid.
3. Traditsioonilise märke kaitset kohaldatakse ainult:
a) |
keele või keelte suhtes, milles see on esitatud 2. liites, ja mitte tõlkes; ning |
b) |
tootekategoorias, millega seoses seda ühenduses kaitstakse, nagu on esitatud 2. liites. |
4. Lõikes 3 ette nähtud kaitse ei mõjuta artiklit 4.
Artikkel 8
Kaubamärgid
1. Asjaomased riiklikud ja kohalikud lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini kaubamärke, mis on identsed või sarnased nende geograafiliste tähistega või sisaldavad viidet nendele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesoleva lepingu I jaotise artikliga 4, seoses veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veiniga, millel ei ole nimetatud päritolu ja mis ei vasta selle veini kasutamise eeskirjadele.
2. Asjaomased lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini kaubamärke, mis sisaldavad viidet geograafilistele tähistele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesoleva lepinguga, kui kõnealune vein ei ole vein, millele traditsiooniline märge reserveeritud on, nagu on esitatud II liites.
3. Montenegro võtab vajalikud meetmed, et muuta kõiki kaubamärke nii, et neist oleks täielikult eemaldatud viited ühenduse geograafilistele tähistele, mis on kaitstud käesoleva lepingu I jaotise artikliga 4. Kõik kõnealused viited peavad olema eemaldatud hiljemalt 31. detsembriks 2008.
Artikkel 9
Eksport
Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lepinguosalise territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini eksportimise ja turustamise korral väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi ei kasutata teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks artikli 4 punktide a ja b teises taandes viidatud kaitstud geograafilisi tähiseid ja veini puhul artikli 4 punkti a taandes iii viidatud kõnealuse lepinguosalise traditsioonilisi märkeid.
II JAOTIS
RAKENDAMINE JA VASTASTIKUNE ABI PÄDEVATE AMETIASUTUSTE VAHEL NING KÄESOLEVA LEPINGU HALDAMINE
Artikkel 10
Töörühm
1. Loodava põllumajanduse põhitöörühma egiidi all tuleb Montenegro ja ühenduse vahelise käesoleva lepingu artikli 123 kohaselt asutada töörühm.
2. Töörühm hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise eest ning käsitleb kõiki lepingu rakendamisega seotud küsimusi.
3. Töörühm võib esitada soovitusi, arutada ja esitada ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini sektoris. Töörühm tuleb kokku ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel vaheldumisi – kord Euroopa Ühenduses, kord Montenegros – lepinguosaliste vastastikkusel kokkuleppel määratud ajal ja kohas.
Artikkel 11
Lepinguosaliste ülesanded
1. Lepinguosalised peavad kas otse või artiklis 10 nimetatud töörühma kaudu ühendust kõikides käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes.
2. Montenegro määrab oma esindajaks Põllumajandus-, Metsandus- ja Veeressursi Ministeeriumi. ühendus määrab oma esindajaks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist esindaja muutmisest.
3. Esindaja tagab kõigi käesoleva lepingu rakendamise eest vastutavate asutuste tegevuse kooskõlastatuse.
4. Osalised:
a) |
muudavad mõlemad käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud nimekirju stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et võtta arvesse kõiki muudatusi lepinguosaliste õigusnormides; |
b) |
otsustavad mõlemad stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et käesoleva lepingu liiteid tuleks muuta. Liited loetakse muudetuks olenevalt asjaoludest kas lepinguosaliste kirjavahetuses nimetatud kuupäevast või töörühma otsuse tegemise kuupäevast; |
c) |
kehtestavad vastastikusel kokkuleppel artikli 6 lõikes 4 osutatud kasutustingimused; |
d) |
teavitavad üksteist kavatsusest võtta vastu uusi määrusi või teha muudatusi olemasolevates avalikkusele huvi pakkuvates määrustes, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud valdkonnas, millel on mõju veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini sektorile; |
e) |
teavitavad üksteist kõigist käesoleva lepingu rakendamisega seotud õiguslikest, haldusalastest ja juriidilistest otsustest ning nende otsuste alusel vastuvõetud meetmetest. |
Artikkel 12
Käesoleva lepingu kohaldamine ja toimimine
Lepinguosalised määravad kindlaks 3. liites sätestatud kontaktpunktid, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaldamise ja toimimise eest.
Artikkel 13
Jõustamine ja lepinguosaliste vaheline vastastikune abi
1. Kui veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldus või esitlus, eelkõige märgistusel, ametlikes ja kaubanduslikes dokumentides või reklaamis rikub käesolevat lepingut, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid ja/või algatavad õigusliku menetluse kõlvatu konkurentsiga võitlemiseks või muul viisil kaitstud nimetuse ebaõige kasutamise vältimiseks.
2. Lõikes 1 nimetatud meetmed ja menetlused on kohaldatavad eelkõige:
a) |
kui käesoleva lepinguga kaitstud veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veiniga seotud kirjeldusi või kirjelduste, nimetuste, teksti või illustratsioonide tõlkeid kasutatakse otseselt või kaudselt viisil, mis annab vale- või eksitavat teavet veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu, omaduste või kvaliteedi kohta; |
b) |
kui pakendina kasutatakse mahuteid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad. |
3. Kui ühel lepinguosalistest on põhjust kahelda, et:
a) |
artiklis 2 määratletud vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein, millega kaubeldakse Montenegros või ühenduses, ei vasta eeskirjadele, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit ühenduses või Montenegros, või käesolevale lepingule; ning |
b) |
kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise ja/või kohtumenetluse, |
teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise esindajat.
4. Vastavalt lõikele 3 antav teave sisaldab üksikasju nende eeskirjade rikkumise kohta, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit lepinguosalise territooriumil, ja/või käesoleva lepingu rikkumise kohta ning nendega koos edastatakse ametlikud, kaubanduslikud või muud asjakohased dokumendid üksikasjadega kõigi haldusmeetmete või kohtumenetluste kohta, mida võib vajaduse korral võtta.
Artikkel 14
Konsulteerimine
1. Lepinguosalised konsulteerivad, kui üks neist arvab, et teine ei ole suutnud täita mõnd käesolevast lepingust tulenevat kohustust.
2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.
3. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.
4. Kui lepinguosalised ei ole pärast lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsulteerimist jõudnud kokkuleppele, võib see lepinguosaline, kes taotles konsulteerimist või kes võttis lõikes 3 osutatud meetmed, võtta asjakohased meetmed vastavalt käesoleva lepingu artiklile 129, et käesolevat lepingut oleks võimalik nõuetekohaselt kohaldada.
III JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 15
Väikeste koguste transiit
I. Käesolevat lepingut ei kohaldata veinile, piiritusjookidele ja aromatiseeritud veinile, mis:
a) |
viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või |
b) |
on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja mida lepinguosalised saadavad teineteisele väikestes kogustes II lõikes kehtestatud tingimustel ja korras. |
II. Veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini puhul loetakse väikesteks kogusteks järgmisi tooteid:
1. |
kuni 5-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites kogused, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 50 liitrit; |
2. |
|
Punktis 1 osutatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme punktis 2 osutatud erandjuhtumiga.
Artikkel 16
Olemasolevate varude turustamine
1. Veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mis on käesoleva lepingu jõustumise ajaks toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitatud kooskõlas lepinguosaliste riiklike õigusnormidega, kuid mis keelatakse käesoleva lepinguga, võib müüa kuni varude ammendumiseni.
2. Kui lepinguosalised ei ole sätestanud teisiti, võib käesoleva lepinguga kooskõlas toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitletud veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mille tootmine, valmistamine, kirjeldamine ja esitlemine ei ole enam lepingu muutmise tõttu sellega kooskõlas, turustada kuni varude ammendumiseni.
1. LIIDE
KAITSTUD NIMETUSTE LOETELU
(nagu viidatud protokolli nr 2 II lisa artiklites 4 ja 6)
A-OSA: ÜHENDUSES
a) ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINID
AUSTRIA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad |
Burgenland |
Carnuntum |
Donauland |
Kamptal |
Kärnten |
Kremstal |
Mittelburgenland |
Neusiedlersee |
Neusiedlersee-Hügelland |
Niederösterreich |
Oberösterreich |
Salzburg |
Steiermark |
Südburgenland |
Süd-Oststeiermark |
Südsteiermark |
Thermenregion |
Tirol |
Traisental |
Vorarlberg |
Wachau |
Weinviertel |
Weststeiermark |
Wien |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Bergland |
Steirerland |
Weinland |
Wien |
BELGIA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkondade nimed |
Côtes de Sambre et Meuse |
Hagelandse Wijn |
Haspengouwse Wijn |
Heuvellandse wijn |
Vlaamse mousserende kwaliteitswijn |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Vin de pays des jardins de Wallonie |
Vlaamse landwijn |
BULGAARIA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad |
Асеновград (Asenovgrad) |
Черноморски район (Black Sea Region) |
Брестник (Brestnik) |
Драгоево (Dragoevo) |
Евксиноград (Evksinograd) |
Хан Крум (Han Krum) |
Хърсово (Harsovo) |
Хасково (Haskovo) |
Хисаря (Hisarya) |
Ивайловград (Ivaylovgrad) |
Карлово (Karlovo) |
Карнобат (Karnobat) |
Ловеч (Lovech) |
Лозица (Lozitsa) |
Лом (Lom) |
Любимец (Lyubimets) |
Лясковец (Lyaskovets) |
Мелник (Melnik) |
Монтана (Montana) |
Нова Загора (Nova Zagora) |
Нови Пазар (Novi Pazar) |
Ново село (Novo Selo) |
Оряховица (Oryahovitsa) |
Павликени (Pavlikeni) |
Пазарджик (Pazardjik) |
Перущица (Perushtitsa) |
Плевен (Pleven) |
Пловдив (Plovdiv) |
Поморие (Pomorie) |
Русе (Ruse) |
Сакар (Sakar) |
Сандански (Sandanski) |
Септември (Septemvri) |
Шивачево (Shivachevo) |
Шумен (Shumen) |
Славянци (Slavyantsi) |
Сливен (Sliven) |
Южно Черноморие (Southern Black Sea Coast) |
Стамболово (Stambolovo) |
Стара Загора (Stara Zagora) |
Сухиндол (Suhindol) |
Сунгурларе (Sungurlare) |
Свищов (Svishtov) |
Долината на Струма (Struma valley) |
Търговище (Targovishte) |
Върбица (Varbitsa) |
Варна (Varna) |
Велики Преслав (Veliki Preslav) |
Видин (Vidin) |
Враца (Vratsa) |
Ямбол (Yambol) |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Дунавска равнина (Danube Plain) |
Тракийска низина (Thracian Lowlands) |
KÜPROS
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Kreeka keeles |
Inglise keeles |
||
Määratletud piirkonnad |
Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi) |
Määratletud piirkonnad |
Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi) |
Κουμανδαρία |
|
Commandaria |
|
Λαόνα Ακάμα |
|
Laona Akama |
|
Βουνί Παναγιάς – Αμπελίτης |
|
Vouni Panayia – Ambelitis |
|
Πιτσιλιά |
|
Pitsilia |
|
Κρασοχώρια Λεμεσού … |
Αφάμης või Λαόνα |
Krasohoria Lemesou … |
Afames või Laona |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Kreeka keeles |
Inglise keeles |
Λεμεσός |
Lemesos |
Πάφος |
Pafos |
Λευκωσία |
Lefkosia |
Λάρνακα |
Larnaka |
TŠEHHI
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad (millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi) |
čechy … |
litoměřická mělnická |
Morava … |
mikulovská slovácká velkopavlovická znojemská |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
české zemské víno |
moravské zemské víno |
PRANTSUSMAA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Alsace Grand Cru, millele järgneb väiksema geograafilise üksuse nimi |
Alsace, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Alsace või Vin d'Alsace, millele võib järgneda „Edelzwicker” või viinamarjasordi ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi |
Ajaccio |
Aloxe-Corton |
Anjou, millele võib järgneda Val de Loire või Coteaux de la Loire, või Villages Brissac |
Anjou, millele võib järgneda„Gamay”, „Mousseux” või „Villages” |
Arbois |
Arbois Pupillin |
Auxey-Duresses või Auxey-Duresses Côte de Beaune või Auxey-Duresses Côte de Beaune-Villages |
Bandol |
Banyuls |
Barsac |
Bâtard-Montrachet |
Béarn või Béarn Bellocq |
Beaujolais Supérieur |
Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Beaujolais-Villages |
Beaumes-de-Venise, millele võib eelneda „Muscat de” |
Beaune |
Bellet või Vin de Bellet |
Bergerac |
Bienvenues Bâtard-Montrachet |
Blagny |
Blanc Fumé de Pouilly |
Blanquette de Limoux |
Blaye |
Bonnes Mares |
Bonnezeaux |
Bordeaux Côtes de Francs |
Bordeaux Haut-Benauge |
Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet” või „Supérieur” või „Rosé” või „mousseux” |
Bourg |
Bourgeais |
Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet” või „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi |
Bourgogne Aligoté |
Bourgueil |
Bouzeron |
Brouilly |
Buzet |
Cabardès |
Cabernet d’Anjou |
Cabernet de Saumur |
Cadillac |
Cahors |
Canon-Fronsac |
Cap Corse, millele eelneb „Muscat de” |
Cassis |
Cérons |
Chablis Grand Cru, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Chambertin |
Chambertin Clos de Bèze |
Chambolle-Musigny |
Champagne |
Chapelle-Chambertin |
Charlemagne |
Charmes-Chambertin |
Chassagne-Montrachet või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune või Chassagne-Montrachet Côte de |
Beaune-Villages |
Château Châlon |
Château Grillet |
Châteaumeillant |
Châteauneuf-du-Pape |
Châtillon-en-Diois |
Chenas |
Chevalier-Montrachet |
Cheverny |
Chinon |
Chiroubles |
Chorey-lès-Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune-Villages |
Clairette de Bellegarde |
Clairette de Die |
Clairette du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Clos de la Roche |
Clos de Tart |
Clos des Lambrays |
Clos Saint-Denis |
Clos Vougeot |
Collioure |
Condrieu |
Corbières, millele võib järgneda Boutenac |
Cornas |
Corton |
Corton-Charlemagne |
Costières de Nîmes |
Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Côte de Beaune-Villages |
Côte de Brouilly |
Côte de Nuits |
Côte Roannaise |
Côte Rôtie |
Coteaux Champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Coteaux d’Aix-en-Provence |
Coteaux d'Ancenis, millele võib järgneda viinamarjasordi nimetus |
Coteaux de Die |
Coteaux de l’Aubance |
Coteaux de Pierrevert |
Coteaux de Saumur |
Coteaux du Giennois |
Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Coteaux du Layon või Coteaux du Layon Chaume |
Coteaux du Layon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Coteaux du Loir |
Coteaux du Lyonnais |
Coteaux du Quercy |
Coteaux du Tricastin |
Coteaux du Vendômois |
Coteaux Varois |
Côte-de-Nuits-Villages |
Côtes Canon-Fronsac |
Côte d’Auvergne, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Côtes de Bergerac |
Côtes de Blaye |
Côtes de Bordeaux Saint-Macaire |
Côtes de Bourg |
Côtes de Brulhois |
Côtes de Castillon |
Côtes de Duras |
Côtes de la Malepère |
Côtes de Millau |
Côtes de Montravel |
Côtes de Provence, millele võib järgneda Sainte Victoire |
Côtes de Saint-Mont |
Côtes de Toul |
Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton või Villaudric |
Côtes du Jura |
Côtes du Lubéron |
Côtes du Marmandais |
Côtes du Rhône |
Côtes du Rhône Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Côtes du Roussillon |
Côtes du Roussillon Villages, millele võivad järgneda järgmised omavalitsusüksused Caramany või Latour de France või Les Aspres või Lesquerde või Tautavel |
Côtes du Ventoux |
Côtes du Vivarais |
Cour-Cheverny |
Crémant d’Alsace |
Crémant de Bordeaux |
Crémant de Bourgogne |
Crémant de Die |
Crémant de Limoux |
Crémant de Loire |
Crémant du Jura |
Crépy |
Criots Bâtard-Montrachet |
Crozes Ermitage |
Crozes-Hermitage |
Echezeaux |
Entre-Deux-Mers või Entre-Deux-Mers Haut-Benauge |
Ermitage |
Faugères |
Fiefs Vendéens, millele võib järgneda „lieu-dit” Mareuil või Brem või Vix või Pissotte |
Fitou |
Fixin |
Fleurie |
Floc de Gascogne |
Fronsac |
Frontignan |
Gaillac |
Gaillac Premières Côtes |
Gevrey-Chambertin |
Gigondas |
Givry |
Grand Roussillon |
Grands Echezeaux |
Graves |
Graves de Vayres |
Griotte-Chambertin |
Gros Plant du Pays Nantais |
Haut Poitou |
Haut-Médoc |
Haut-Montravel |
Hermitage |
Irancy |
Irouléguy |
Jasnières |
Juliénas |
Jurançon |
L’Etoile |
La Grande Rue |
Ladoix või Ladoix Côte de Beaune või Ladoix Côte de beaune-Villages |
Lalande de Pomerol |
Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Latricières-Chambertin |
Les-Baux-de-Provence |
Limoux |
Lirac |
Listrac-Médoc |
Loupiac |
Lunel, millele võib eelneda „Muscat de” |
Lussac Saint-Émilion |
Mâcon või Pinot-Chardonnay-Macôn |
Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Mâcon-Villages |
Macvin du Jura |
Madiran |
Maranges Côte de Beaune või Maranges Côtes de Beaune-Villages |
Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Marcillac |
Margaux |
Marsannay |
Maury |
Mazis-Chambertin |
Mazoyères-Chambertin |
Médoc |
Menetou Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Mercurey |
Meursault või Meursault Côte de Beaune või Meursault Côte de Beaune-Villages |
Minervois |
Minervois-la-Livinière |
Mireval |
Monbazillac |
Montagne Saint-Émilion |
Montagny |
Monthélie või Monthélie Côte de Beaune või Monthélie Côte de Beaune-Villages |
Montlouis, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant” |
Montrachet |
Montravel |
Morey-Saint-Denis |
Morgon |
Moselle |
Moulin-à-Vent |
Moulis |
Moulis-en-Médoc |
Muscadet |
Muscadet Coteaux de la Loire |
Muscadet Côtes de Grandlieu |
Muscadet Sèvre-et-Maine |
Musigny |
Néac |
Nuits |
Nuits-Saint-Georges |
Orléans |
Orléans-Cléry |
Pacherenc du Vic-Bilh |
Palette |
Patrimonio |
Pauillac |
Pécharmant |
Pernand-Vergelesses või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune-Villages |
Pessac-Léognan |
Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Pineau des Charentes |
Pinot-Chardonnay-Macôn |
Pomerol |
Pommard |
Pouilly Fumé |
Pouilly-Fuissé |
Pouilly-Loché |
Pouilly-sur-Loire |
Pouilly-Vinzelles |
Premières Côtes de Blaye |
Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Puisseguin Saint-Émilion |
Puligny-Montrachet või Puligny-Montrachet Côte de Beaune või Puligny-Montrachet Côte de Beaune-Villages |
Quarts-de-Chaume |
Quincy |
Rasteau |
Rasteau Rancio |
Régnié |
Reuilly |
Richebourg |
Rivesaltes, millele võib eelneda „Muscat de” |
Rivesaltes Rancio |
Romanée (La) |
Romanée Conti |
Romanée Saint-Vivant |
Rosé des Riceys |
Rosette |
Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Roussette du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Ruchottes-Chambertin |
Rully |
Saint Julien |
Saint-Amour |
Saint-Aubin või Saint-Aubin Côte de Beaune või Saint-Aubin Côte de Beaune-Villages |
Saint-Bris |
Saint-Chinian |
Sainte-Croix-du-Mont |
Sainte-Foy Bordeaux |
Saint-Émilion |
Saint-Emilion Grand Cru |
Saint-Estèphe |
Saint-Georges Saint-Émilion |
Saint-Jean-de-Minervois, millele võib eelneda „Muscat de” |
Saint-Joseph |
Saint-Nicolas-de-Bourgueil |
Saint-Péray |
Saint-Pourçain |
Saint-Romain või Saint-Romain Côte de Beaune või Saint-Romain Côte de Beaune-Villages |
Saint-Véran |
Sancerre |
Santenay või Santenay Côte de Beaune või Santenay Côte de Beaune-Villages |
Saumur Champigny |
Saussignac |
Sauternes |
Savennières |
Savennières-Coulée-de-Serrant |
Savennières-Roche-aux-Moines |
Savigny või Savigny-lès-Beaune |
Seyssel |
Tâche (La) |
Tavel |
Thouarsais |
Touraine Amboise |
Touraine Azay-le-Rideau |
Touraine Mesland |
Touraine Noble Joue |
Touraine, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant” |
Tursan |
Vacqueyras |
Valençay |
Vin d’Entraygues et du Fel |
Vin d’Estaing |
Vin de Corse, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Vin de Lavilledieu |
Vin de Savoie või Vin de Savoie-Ayze, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Vin du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Vin Fin de la Côte de Nuits |
Viré Clessé |
Volnay |
Volnay Santenots |
Vosne-Romanée |
Vougeot |
Vouvray, millele võib järgneda „mousseux” or „pétillant” |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Vin de pays de l’Agenais |
Vin de pays d’Aigues |
Vin de pays de l’Ain |
Vin de pays de l’Allier |
Vin de pays d’Allobrogie |
Vin de pays des Alpes de Haute-Provence |
Vin de pays des Alpes Maritimes |
Vin de pays de l’Ardèche |
Vin de pays d’Argens |
Vin de pays de l’Ariège |
Vin de pays de l’Aude |
Vin de pays de l’Aveyron |
Vin de pays des Balmes dauphinoises |
Vin de pays de la Bénovie |
Vin de pays du Bérange |
Vin de pays de Bessan |
Vin de pays de Bigorre |
Vin de pays des Bouches du Rhône |
Vin de pays du Bourbonnais |
Vin de pays du Calvados |
Vin de pays de Cassan |
Vin de pays Cathare |
Vin de pays de Caux |
Vin de pays de Cessenon |
Vin de pays des Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet |
Vin de pays Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré või Ile d’Oléron või Saint-Sornin |
Vin de pays de la Charente |
Vin de pays des Charentes-Maritimes |
Vin de pays du Cher |
Vin de pays de la Cité de Carcassonne |
Vin de pays des Collines de la Moure |
Vin de pays des Collines rhodaniennes |
Vin de pays du Comté de Grignan |
Vin de pays du Comté tolosan |
Vin de pays des Comtés rhodaniens |
Vin de pays de la Corrèze |
Vin de pays de la Côte Vermeille |
Vin de pays des coteaux charitois |
Vin de pays des coteaux d’Enserune |
Vin de pays des coteaux de Besilles |
Vin de pays des coteaux de Cèze |
Vin de pays des coteaux de Coiffy |
Vin de pays des coteaux Flaviens |
Vin de pays des coteaux de Fontcaude |
Vin de pays des coteaux de Glanes |
Vin de pays des coteaux de l’Ardèche |
Vin de pays des coteaux de l’Auxois |
Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse |
Vin de pays des coteaux de Laurens |
Vin de pays des coteaux de Miramont |
Vin de pays des coteaux de Montélimar |
Vin de pays des coteaux de Murviel |
Vin de pays des coteaux de Narbonne |
Vin de pays des coteaux de Peyriac |
Vin de pays des coteaux des Baronnies |
Vin de pays des coteaux du Cher et de l’Arnon |
Vin de pays des coteaux du Grésivaudan |
Vin de pays des coteaux du Libron |
Vin de pays des coteaux du Littoral Audois |
Vin de pays des coteaux du Pont du Gard |
Vin de pays des coteaux du Salagou |
Vin de pays des coteaux de Tannay |
Vin de pays des coteaux du Verdon |
Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban |
Vin de pays des côtes catalanes |
Vin de pays des côtes de Gascogne |
Vin de pays des côtes de Lastours |
Vin de pays des côtes de Montestruc |
Vin de pays des côtes de Pérignan |
Vin de pays des côtes de Prouilhe |
Vin de pays des côtes de Thau |
Vin de pays des côtes de Thongue |
Vin de pays des côtes du Brian |
Vin de pays des côtes de Ceressou |
Vin de pays des côtes du Condomois |
Vin de pays des côtes du Tarn |
Vin de pays des côtes du Vidourle |
Vin de pays de la Creuse |
Vin de pays de Cucugnan |
Vin de pays des Deux-Sèvres |
Vin de pays de la Dordogne |
Vin de pays du Doubs |
Vin de pays de la Drôme |
Vin de pays Duché d’Uzès |
Vin de pays de Franche-Comté, millelele võib järgneda Coteaux de Champlitte |
Vin de pays du Gard |
Vin de pays du Gers |
Vin de pays des Hautes-Alpes |
Vin de pays de la Haute-Garonne |
Vin de pays de la Haute-Marne |
Vin de pays des Hautes-Pyrénées |
Vin de pays d’Hauterive, millele võib järgneda Val d’Orbieu või Coteaux du Termenès või Côtes de Lézignan |
Vin de pays de la Haute-Saône |
Vin de pays de la Haute-Vienne |
Vin de pays de la Haute vallée de l’Aude |
Vin de pays de la Haute vallée de l’Orb |
Vin de pays des Hauts de Badens |
Vin de pays de l’Hérault |
Vin de pays de l’Ile de Beauté |
Vin de pays de l’Indre et Loire |
Vin de pays de l’Indre |
Vin de pays de l’Isère |
Vin de pays du Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne või Pays de Retz |
Vin de pays des Landes |
Vin de pays de Loire-Atlantique |
Vin de pays du Loir et Cher |
Vin de pays du Loiret |
Vin de pays du Lot |
Vin de pays du Lot et Garonne |
Vin de pays des Maures |
Vin de pays de Maine et Loire |
Vin de pays de la Mayenne |
Vin de pays de Meurthe-et-Moselle |
Vin de pays de la Meuse |
Vin de pays du Mont Baudile |
Vin de pays du Mont Caume |
Vin de pays des Monts de la Grage |
Vin de pays de la Nièvre |
Vin de pays d’Oc |
Vin de pays du Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme |
Vin de pays des Portes de Méditerranée |
Vin de pays de la Principauté d’Orange |
Vin de pays du Puy de Dôme |
Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques |
Vin de pays des Pyrénées-Orientales |
Vin de pays des Sables du Golfe du Lion |
Vin de pays de la Sainte Baume |
Vin de pays de Saint Guilhem-le-Désert |
Vin de pays de Saint-Sardos |
Vin de pays de Sainte Marie la Blanche |
Vin de pays de Saône et Loire |
Vin de pays de la Sarthe |
Vin de pays de Seine et Marne |
Vin de pays du Tarn |
Vin de pays du Tarn et Garonne |
Vin de pays des Terroirs landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse või Côtes de L’Adour või Sables Fauves või Sables de l’Océan |
Vin de pays de Thézac-Perricard |
Vin de pays du Torgan |
Vin de pays d’Urfé |
Vin de pays du Val de Cesse |
Vin de pays du Val de Dagne |
Vin de pays du Val de Montferrand |
Vin de pays de la Vallée du Paradis |
Vin de pays du Var |
Vin de pays du Vaucluse |
Vin de pays de la Vaunage |
Vin de pays de la Vendée |
Vin de pays de la Vicomté d’Aumelas |
Vin de pays de la Vienne |
Vin de pays de la Vistrenque |
Vin de pays de l’Yonne |
SAKSAMAA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkondade nimed (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
Ahr … |
Walporzheim /Ahrtal |
Baden … |
Badische Bergstraße Bodensee Breisgau Kaiserstuhl Kraichgau Markgräflerland Ortenau Tauberfranken Tuniberg |
Franken … |
Maindreieck Mainviereck Steigerwald |
Hessische Bergstraße … |
Starkenburg Umstadt |
Mittelrhein … |
Loreley Siebengebirge |
Mosel-Saar-Ruwer või Mosel või Saar või Ruwer … |
Bernkastel Burg Cochem Moseltor Obermosel Ruwertal Saar |
Nahe … |
Nahetal |
Pfalz … |
Mittelhaardt Deutsche Weinstraße Südliche Weinstraße |
Rheingau … |
Johannisberg |
Rheinhessen … |
Bingen Nierstein Wonnegau |
Saale-Unstrut … |
Mansfelder Seen Schloß Neuenburg Thüringen |
Sachsen … |
Elstertal Meißen |
Württemberg … |
Bayerischer Bodensee Kocher-Jagst-Tauber Oberer Neckar Remstal-Stuttgart Württembergischer Bodensee Württembergisch Unterland |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Landwein |
Tafelwein |
Ahrtaler Landwein |
Albrechtsburg |
Badischer Landwein |
Bayern |
Bayerischer Bodensee-Landwein |
Burgengau |
Landwein Main |
Donau |
Landwein der Mosel |
Lindau |
Landwein der Ruwer |
Main |
Landwein der Saar |
Mosel |
Mecklenburger Landwein |
Neckar |
Mitteldeutscher Landwein |
Oberrhein |
Nahegauer Landwein |
Rhein |
Pfälzer Landwein |
Rhein-Mosel |
Regensburger Landwein |
Römertor |
Rheinburgen-Landwein |
Stargarder Land |
Rheingauer Landwein |
|
Rheinischer Landwein |
|
Saarländischer Landwein der Mosel |
|
Sächsischer Landwein |
|
Schwäbischer Landwein |
|
Starkenburger Landwein |
|
Taubertäler Landwein |
|
KREEKA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad |
|
Kreeka keeles |
Inglise keeles |
Σάμος |
Samos |
Μοσχάτος Πατρών |
Moschatos Patra |
Μοσχάτος Ρίου – Πατρών |
Moschatos Riou Patra |
Μοσχάτος Κεφαλληνίας |
Moschatos Kephalinia |
Μοσχάτος Λήμνου |
Moschatos Lemnos |
Μοσχάτος Ρόδου |
Moschatos Rhodos |
Μαυροδάφνη Πατρών |
Mavrodafni Patra |
Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας |
Mavrodafni Kephalinia |
Σητεία |
Sitia |
Νεμέα |
Nemea |
Σαντορίνη |
Santorini |
Δαφνές |
Dafnes |
Ρόδος |
Rhodos |
Νάουσα |
Naoussa |
Ρομπόλα Κεφαλληνίας |
Robola Kephalinia |
Ραψάνη |
Rapsani |
Μαντινεία |
Mantinia |
Μεσενικόλα |
Mesenicola |
Πεζά |
Peza |
Αρχάνες |
Archanes |
Πάτρα |
Patra |
Ζίτσα |
Zitsa |
Αμύνταιο |
Amynteon |
Γουμένισσα |
Goumenissa |
Πάρος |
Paros |
Λήμνος |
Lemnos |
Αγχίαλος |
Anchialos |
Πλαγιές Μελίτωνα |
Slopes of Melitona |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Kreeka keeles |
Inglise keeles |
Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Mesogia, millele võib järgneda Attika |
Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Kropia või Retsina Koropi, millele võib järgneda Attika |
Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Markopoulou, millele võib järgneda Attika |
Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Megara, millele võib järgneda Attika |
Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Peania või Retsina of Liopesi, millele võib järgneda Attika |
Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Pallini, millele võib järgneda Attika |
Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Pikermi, millele võib järgneda Attika |
Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Spata, millele võib järgneda Attika |
Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτίας |
Retsina of Thebes, millele võib järgneda Viotias |
Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Ευβοίας |
Retsina of Gialtra, millele võib järgneda Evvia |
Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Ευβοίας |
Retsina of Karystos, millele võib järgneda Evvia |
Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Ευβοίας |
Retsina of Halkida, millele võib järgneda Evvia |
Βερντεα Ζακύνθου |
Verntea Zakynthou |
Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Mount Athos Agioritikos |
Τοπικός Οίνος Αναβύσσου |
Regional wine of Anavyssos |
Αττικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Attiki-Attikos |
Τοπικός Οίνος Βίλιτσας |
Regional wine of Vilitsa |
Τοπικός Οίνος Γρεβενών |
Regional wine of Grevena |
Τοπικός Οίνος Δράμας |
Regional wine of Drama |
Δωδεκανησιακός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Dodekanese - Dodekanissiakos |
Τοπικός Οίνος Επανομής |
Regional wine of Epanomi |
Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Heraklion - Herakliotikos |
Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Thessalia - Thessalikos |
Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Thebes - Thivaikos |
Τοπικός Οίνος Κισσάμου |
Regional wine of Kissamos |
Τοπικός Οίνος Κρανιάς |
Regional wine of Krania |
Κρητικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Crete - Kritikos |
Λασιθιώτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Lasithi - Lasithiotikos |
Μακεδονικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Macedonia - Macedonikos |
Τοπικός Οίνος Νέας Μεσήμβριας |
Regional wine of Nea Messimvria |
Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Messinia - Messiniakos |
Παιανίτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Peanea |
Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Pallini - Palliniotikos |
Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Peloponnese - Peloponnisiakos |
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου |
Regional wine of Slopes of Ambelos |
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου |
Regional wine of Slopes of Vertiskos |
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα |
Regional wine of Slopes of Kitherona |
Κορινθιακός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Korinthos - Korinthiakos |
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας |
Regional wine of Slopes of Parnitha |
Τοπικός Οίνος Πυλίας |
Regional wine of Pylia |
Τοπικός Οίνος Τριφυλίας |
Regional wine of Trifilia |
Τοπικός Οίνος Τυρνάβου |
Regional wine of Tyrnavos |
ΤοπικόςΟίνος Σιάτιστας |
Regional wine of Siatista |
Τοπικός Οίνος Ριτσώνας Αυλίδας |
Regional wine of Ritsona Avlidas |
Τοπικός Οίνος Λετρίνων |
Regional wine of Letrines |
Τοπικός Οίνος Σπάτων |
Regional wine of Spata |
Toπικός Οίνος Πλαγιών Πεντελικού |
Regional wine of Slopes of Pendeliko |
Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Aegean Sea |
Τοπικός Οίνος Ληλάντιου πεδίου |
Regional wine of Lilantio Pedio |
Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου |
Regional wine of Markopoulo |
Τοπικός Οίνος Τεγέας |
Regional wine of Tegea |
Τοπικός Οίνος Αδριανής |
Regional wine of Adriani |
Τοπικός Οίνος Χαλικούνας |
Regional wine of Halikouna |
Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής |
Regional wine of Halkidiki |
Καρυστινός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Karystos - Karystinos |
Τοπικός Οίνος Πέλλας |
Regional wine of Pella |
Τοπικός Οίνος Σερρών |
Regional wine of Serres |
Συριανός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Syros - Syrianos |
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού |
Regional wine of Slopes of Petroto |
Τοπικός Οίνος Γερανείων |
Regional wine of Gerania |
Τοπικός Οίνος Οπούντιας Λοκρίδος |
Regional wine of Opountia Lokridos |
Tοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδας |
Regional wine of Sterea Ellada |
Τοπικός Οίνος Αγοράς |
Regional wine of Agora |
Τοπικός Οίνος Κοιλάδος Αταλάντης |
Regional wine of Valley of Atalanti |
Τοπικός Οίνος Αρκαδίας |
Regional wine of Arkadia |
Τοπικός Οίνος Παγγαίου |
Regional wine of Pangeon |
Τοπικός Οίνος Μεταξάτων |
Regional wine of Metaxata |
Τοπικός Οίνος Ημαθίας |
Regional wine of Imathia |
Τοπικός Οίνος Κλημέντι |
Regional wine of Klimenti |
Τοπικός Οίνος Κέρκυρας |
Regional wine of Corfu |
Τοπικός Οίνος Σιθωνίας |
Regional wine of Sithonia |
Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων |
Regional wine of Mantzavinata |
Ισμαρικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Ismaros - Ismarikos |
Τοπικός Οίνος Αβδήρων |
Regional wine of Avdira |
Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων |
Regional wine of Ioannina |
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας |
Regional wine of Slopes of Egialia |
Toπικός Οίνος Πλαγίες Αίνου |
Regional wine of Slopes of Enos |
Θρακικός Τοπικός Οίνος or Τοπικός Οίνος Θράκης |
Regional wine of Thrace - Thrakikos or Regional wine of Thrakis |
Τοπικός Οίνος Ιλίου |
Regional wine of Ilion |
Μετσοβίτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Metsovo - Metsovitikos |
Τοπικός Οίνος Κορωπίου |
Regional wine of Koropi |
Τοπικός Οίνος Φλώρινας |
Regional wine of Florina |
Τοπικός Οίνος Θαψανών |
Regional wine of Thapsana |
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κνημίδος |
Regional wine of Slopes of Knimida |
Ηπειρωτικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Epirus - Epirotikos |
Τοπικός Οίνος Πισάτιδος |
Regional wine of Pisatis |
Τοπικός Οίνος Λευκάδας |
Regional wine of Lefkada |
Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Monemvasia - Monemvasios |
Τοπικός Οίνος Βελβεντού |
Regional wine of Velvendos |
Λακωνικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Lakonia – Lakonikos |
Tοπικός Οίνος Μαρτίνου |
Regional wine of Martino |
Aχαϊκός Tοπικός Οίνος |
Regional wine of Achaia |
Τοπικός Οίνος Ηλιείας |
Regional wine of Ilia |
Τοπικός Οίνος Θεσσαλονίκης |
Regional wine of Thessaloniki |
Τοπικός Οίνος Κραννώνος |
Regional wine of Krannona |
Τοπικός Οίνος Παρνασσού |
Regional wine of Parnassos |
Τοπικός Οίνος Μετεώρων |
Regional wine of Meteora |
Τοπικός Οίνος Ικαρίας |
Regional wine of Ikaria |
Τοπικός Οίνος Καστοριάς |
Regional wine of Kastoria |
UNGARI
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad |
Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi) |
Ászár-Neszmély(-i) … |
Ászár(-i) Neszmély(-i) |
Badacsony(-i) |
|
Balatonboglár(-i) … |
Balatonlelle(-i) Marcali |
Balatonfelvidék(-i) … |
Balatonederics-Lesence(-i) Cserszeg(-i) Kál(-i) |
Balatonfüred-Csopak(-i) … |
Zánka(-i) |
Balatonmelléke või Balatonmelléki … |
Muravidéki |
Bükkalja(-i) |
|
Csongrád(-i) … |
Kistelek(-i) Mórahalom või Mórahalmi Pusztamérges(-i) |
Eger või Egri … |
Debrő(-i), millele võib järgneda Andornaktálya(-i) või Demjén(-i) või Egerbakta(-i) või Egerszalók(-i) või Egerszólát(-i) või Felsőtárkány(-i) või Kerecsend(-i) või Maklár(-i) või Nagytálya(-i) või Noszvaj(-i) või Novaj(-i) või Ostoros(-i) või Szomolya(-i) või Aldebrő(-i) või Feldebrő(-i) või Tófalu(-i) või Verpelét(-i) või Kompolt(-i) või Tarnaszentmária(-i) |
Etyek-Buda(-i) … |
Buda(-i) Etyek(-i) Velence(-i) |
Hajós-Baja(-i) |
|
Kőszegi |
|
Kunság(-i) … |
Bácska(-i) Cegléd(-i) Duna mente või Duna menti Izsák(-i) Jászság(-i) Kecskemét-Kiskunfélegyháza või Kecskemét-Kiskunfélegyházi Kiskunhalas-Kiskunmajsa(-i) Kiskőrös(-i) Monor(-i) Tisza mente või Tisza menti |
Mátra(-i) |
|
Mór(-i) |
|
Pannonhalma (Pannonhalmi) |
|
Pécs(-i) … |
Versend(-i) Szigetvár(-i) Kapos(-i) |
Szekszárd(-i) |
|
Somló(-i) … |
Kissomlyó-Sághegyi |
Sopron(-i) … |
Köszeg(-i) |
Tokaj(-i) … |
Abaújszántó(-i) või Bekecs(-i) või Bodrogkeresztúr(-i) või Bodrogkisfalud(-i) või Bodrogolaszi või Erdőbénye(-i) või Erdőhorváti või Golop(-i) või Hercegkút(-i) või Legyesbénye(-i) või Makkoshotyka(-i) või Mád(-i) või Mezőzombor(-i) või Monok(-i) või Olaszliszka(-i) või Rátka(-i) või Sárazsadány(-i) või Sárospatak(-i) või Sátoraljaújhely(-i) või Szegi või Szegilong(-i) või Szerencs(-i) või Tarcal(-i) või Tállya(-i) või Tolcsva(-i) või Vámosújfalu(-i) |
Tolna(-i) … |
Tamási Völgység(-i) |
Villány(-i) … |
Siklós(-i), millele võib järgneda Kisharsány(-i) või Nagyharsány(-i) või Palkonya(-i) või Villánykövesd(-i) või Bisse(-i) või Csarnóta(-i) või Diósviszló(-i) või Harkány(-i) või Hegyszentmárton(-i) või Kistótfalu(-i) või Márfa(-i) või Nagytótfalu(-i) või Szava(-i) või Túrony(-i) või Vokány(-i) |
ITAALIA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
D.O.C.G. (Denominazioni di Origine Controllata e Garantita) |
Albana di Romagna |
Asti või Moscato d’Asti või Asti Spumante |
Barbaresco |
Bardolino superiore |
Barolo |
Brachetto d’Acqui või Acqui |
Brunello di Motalcino |
Carmignano |
Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini või Colli Fiorentini või Colline Pisane või Colli Senesi või Montalbano või Montespertoli või Rufina |
Chianti Classico |
Fiano di Avellino |
Forgiano |
Franciacorta |
Gattinara |
Gavi või Cortese di Gavi |
Ghemme |
Greco di Tufo |
Montefalco Sagrantino |
Montepulciano d’Abruzzo Colline Tramane |
Ramandolo |
Recioto di Soave |
Sforzato di Valtellina või Sfursat di Valtellina |
Soave superiore |
Taurasi |
Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Stagafassli või Valgella |
Vermentino di Gallura või Sardegna Vermentino di Gallura |
Vernaccia di San Gimignano |
Vino Nobile di Montepulciano |
D.O.C. (Denominazioni di Origine Controllata) |
||||||||||||
Aglianico del Taburno või Taburno |
||||||||||||
Aglianico del Vulture |
||||||||||||
Albugnano |
||||||||||||
Alcamo või Alcamo classico |
||||||||||||
Aleatico di Gradoli |
||||||||||||
Aleatico di Puglia |
||||||||||||
Alezio |
||||||||||||
Alghero või Sardegna Alghero |
||||||||||||
Alta Langa |
||||||||||||
Alto Adige või dell' Alto Adige (Südtirol või Südtiroler), millele võivad järgneda:
|
||||||||||||
Ansonica Costa dell’Argentario |
||||||||||||
Aprilia |
||||||||||||
Arborea või Sardegna Arborea |
||||||||||||
Arcole |
||||||||||||
Assisi |
||||||||||||
Atina |
||||||||||||
Aversa |
||||||||||||
Bagnoli di Sopra või Bagnoli |
||||||||||||
Barbera d’Asti |
||||||||||||
Barbera del Monferrato |
||||||||||||
Barbera d’Alba |
||||||||||||
Barco Reale di Carmignano või Rosato di Carmignano või Vin Santo di Carmignano või Vin Santo Carmignano Occhio di Pernice |
||||||||||||
Bardolino |
||||||||||||
Bianchello del Metauro |
||||||||||||
Bianco Capena |
||||||||||||
Bianco dell’Empolese |
||||||||||||
Bianco della Valdinievole |
||||||||||||
Bianco di Custoza |
||||||||||||
Bianco di Pitigliano |
||||||||||||
Bianco Pisano di S. Torpè |
||||||||||||
Biferno |
||||||||||||
Bivongi |
||||||||||||
Boca |
||||||||||||
Bolgheri e Bolgheri Sassicaia |
||||||||||||
Bosco Eliceo |
||||||||||||
Botticino |
||||||||||||
Bramaterra |
||||||||||||
Breganze |
||||||||||||
Brindisi |
||||||||||||
Cacc’e mmitte di Lucera |
||||||||||||
Cagnina di Romagna |
||||||||||||
Caldaro (Kalterer) või Lago di Caldaro (Kalterersee), millele võib järgneda „Classico” |
||||||||||||
Campi Flegrei |
||||||||||||
Campidano di Terralba või Terralba või Sardegna Campidano di Terralba või Sardegna Terralba |
||||||||||||
Canavese |
||||||||||||
Candia dei Colli Apuani |
||||||||||||
Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato või Oliena või Nepente di Oliena Jerzu |
||||||||||||
Capalbio |
||||||||||||
Capri |
||||||||||||
Capriano del Colle |
||||||||||||
Carema |
||||||||||||
Carignano del Sulcis või Sardegna Carignano del Sulcis |
||||||||||||
Carso |
||||||||||||
Castel del Monte |
||||||||||||
Castel San Lorenzo |
||||||||||||
Casteller |
||||||||||||
Castelli Romani |
||||||||||||
Cellatica |
||||||||||||
Cerasuolo di Vittoria |
||||||||||||
Cerveteri |
||||||||||||
Cesanese del Piglio |
||||||||||||
Cesanese di Affile või Affile |
||||||||||||
Cesanese di Olevano Romano või Olevano Romano |
||||||||||||
Cilento |
||||||||||||
Cinque Terre või Cinque Terre Sciacchetrà, millele võivad järgneda Costa de sera või Costa de Campu või Costa da Posa |
||||||||||||
Circeo |
||||||||||||
Cirò |
||||||||||||
Cisterna d’Asti |
||||||||||||
Colli Albani |
||||||||||||
Colli Altotiberini |
||||||||||||
Colli Amerini |
||||||||||||
Colli Berici, millele võib järgneda „Barbarano” |
||||||||||||
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riposto või Colline Marconiane või Zola Predona või Monte San Pietro või Colline di Oliveto või Terre di Montebudello või Serravalle |
||||||||||||
Colli Bolognesi Classico-Pignoletto |
||||||||||||
Colli del Trasimeno või Trasimeno |
||||||||||||
Colli della Sabina |
||||||||||||
Colli dell'Etruria Centrale |
||||||||||||
Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo või Torchiato di Fregona |
||||||||||||
Colli di Faenza |
||||||||||||
Colli di Luni (Regione Liguria) |
||||||||||||
Colli di Luni (Regione Toscana) |
||||||||||||
Colli di Parma |
||||||||||||
Colli di Rimini |
||||||||||||
Colli di Scandiano e di Canossa |
||||||||||||
Colli d'Imola |
||||||||||||
Colli Etruschi Viterbesi |
||||||||||||
Colli Euganei |
||||||||||||
Colli Lanuvini |
||||||||||||
Colli Maceratesi |
||||||||||||
Colli Martani, millele võib järgneda Todi |
||||||||||||
Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla või Rosazzo |
||||||||||||
Colli Perugini |
||||||||||||
Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara või Roncaglia |
||||||||||||
Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno või Gutturnio või Monterosso Val d’Arda või Trebbianino Val Trebbia või Val Nure |
||||||||||||
Colli Romagna Centrale |
||||||||||||
Colli Tortonesi |
||||||||||||
Collina Torinese |
||||||||||||
Colline di Levanto |
||||||||||||
Colline Lucchesi |
||||||||||||
Colline Novaresi |
||||||||||||
Colline Saluzzesi |
||||||||||||
Collio Goriziano või Collio |
||||||||||||
Conegliano-Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze |
||||||||||||
Conero |
||||||||||||
Contea di Sclafani |
||||||||||||
Contessa Entellina |
||||||||||||
Controguerra |
||||||||||||
Copertino |
||||||||||||
Cori |
||||||||||||
Cortese dell’Alto Monferrato |
||||||||||||
Corti Benedettine del Padovano |
||||||||||||
Cortona |
||||||||||||
Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Furore või Ravello või Tramonti |
||||||||||||
Coste della Sesia |
||||||||||||
Delia Nivolelli |
||||||||||||
Dolcetto d’Acqui |
||||||||||||
Dolcetto d’Alba |
||||||||||||
Dolcetto d’Asti |
||||||||||||
Dolcetto delle Langhe Monregalesi |
||||||||||||
Dolcetto di Diano d’Alba või Diano d’Alba |
||||||||||||
Dolcetto di Dogliani Superiore või Dogliani |
||||||||||||
Dolcetto di Ovada |
||||||||||||
Donnici |
||||||||||||
Elba |
||||||||||||
Eloro, millele võib järgneda Pachino |
||||||||||||
Erbaluce di Caluso või Caluso |
||||||||||||
Erice |
||||||||||||
Esino |
||||||||||||
Est! Est!! Est!!! Di Montefiascone |
||||||||||||
Etna |
||||||||||||
Falerio dei Colli Ascolani või Falerio |
||||||||||||
Falerno del Massico |
||||||||||||
Fara |
||||||||||||
Faro |
||||||||||||
Frascati |
||||||||||||
Freisa d’Asti |
||||||||||||
Freisa di Chieri |
||||||||||||
Friuli Annia |
||||||||||||
Friuli Aquileia |
||||||||||||
Friuli Grave |
||||||||||||
Friuli Isonzo või Isonzo del Friuli |
||||||||||||
Friuli Latisana |
||||||||||||
Gabiano |
||||||||||||
Galatina |
||||||||||||
Galluccio |
||||||||||||
Gambellara |
||||||||||||
Garda (Regione Lombardia) |
||||||||||||
Garda (Regione Veneto) |
||||||||||||
Garda Colli Mantovani |
||||||||||||
Genazzano |
||||||||||||
Gioia del Colle |
||||||||||||
Girò di Cagliari või Sardegna Girò di Cagliari |
||||||||||||
Golfo del Tigullio |
||||||||||||
Gravina |
||||||||||||
Greco di Bianco |
||||||||||||
Greco di Tufo |
||||||||||||
Grignolino d’Asti |
||||||||||||
Grignolino del Monferrato Casalese |
||||||||||||
Guardia Sanframondi või Guardiolo |
||||||||||||
Irpinia |
||||||||||||
I Terreni di Sanseverino |
||||||||||||
Ischia |
||||||||||||
Lacrima di Morro või Lacrima di Morro d'Alba |
||||||||||||
Lago di Corbara |
||||||||||||
Lambrusco di Sorbara |
||||||||||||
Lambrusco Grasparossa di Castelvetro |
||||||||||||
Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda: Oltrepò Mantovano või Viadanese-Sabbionetano |
||||||||||||
Lambrusco Salamino di Santa Croce |
||||||||||||
Lamezia |
||||||||||||
Langhe |
||||||||||||
Lessona |
||||||||||||
Leverano |
||||||||||||
Lison Pramaggiore |
||||||||||||
Lizzano |
||||||||||||
Loazzolo |
||||||||||||
Locorotondo |
||||||||||||
Lugana (Regione Veneto) |
||||||||||||
Lugana (Regione Lombardia) |
||||||||||||
Malvasia delle Lipari |
||||||||||||
Malvasia di Bosa või Sardegna Malvasia di Bosa |
||||||||||||
Malvasia di Cagliari või Sardegna Malvasia di Cagliari |
||||||||||||
Malvasia di Casorzo d'Asti |
||||||||||||
Malvasia di Castelnuovo Don Bosco |
||||||||||||
Mandrolisai või Sardegna Mandrolisai |
||||||||||||
Marino |
||||||||||||
Marmetino di Milazzo või Marmetino |
||||||||||||
Marsala |
||||||||||||
Martina või Martina Franca |
||||||||||||
Matino |
||||||||||||
Melissa |
||||||||||||
Menfi, millele võib järgneda Feudo või Fiori või Bonera |
||||||||||||
Merlara |
||||||||||||
Molise |
||||||||||||
Monferrato, millele võib järgneda Casalese |
||||||||||||
Monica di Cagliari või Sardegna Monica di Cagliari |
||||||||||||
Monica di Sardegna |
||||||||||||
Monreale |
||||||||||||
Montecarlo |
||||||||||||
Montecompatri Colonna või Montecompatri või Colonna |
||||||||||||
Montecucco |
||||||||||||
Montefalco |
||||||||||||
Montello e Colli Asolani |
||||||||||||
Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Casauri või Terre di Casauria või Terre dei Vestini |
||||||||||||
Monteregio di Massa Marittima |
||||||||||||
Montescudaio |
||||||||||||
Monti Lessini or Lessini |
||||||||||||
Morellino di Scansano |
||||||||||||
Moscadello di Montalcino |
||||||||||||
Moscato di Cagliari või Sardegna Moscato di Cagliari |
||||||||||||
Moscato di Noto |
||||||||||||
Moscato di Pantelleria või Passito di Pantelleria või Pantelleria |
||||||||||||
Moscato di Sardegna, millele võib järgneda: Gallura või Tempio Pausania või Tempio |
||||||||||||
Moscato di Siracusa |
||||||||||||
Moscato di Sorso-Sennori või Moscato di Sorso või Moscato di Sennori või Sardegna Moscato di Sorso-Sennori või Sardegna Moscato di Sorso või Sardegna Moscato di Sennori |
||||||||||||
Moscato di Trani |
||||||||||||
Nardò |
||||||||||||
Nasco di Cagliari või Sardegna Nasco di Cagliari |
||||||||||||
Nebiolo d’Alba |
||||||||||||
Nettuno |
||||||||||||
Nuragus di Cagliari või Sardegna Nuragus di Cagliari |
||||||||||||
Offida |
||||||||||||
Oltrepò Pavese |
||||||||||||
Orcia |
||||||||||||
Orta Nova |
||||||||||||
Orvieto (Regione Umbria) |
||||||||||||
Orvieto (Regione Lazio) |
||||||||||||
Ostuni |
||||||||||||
Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro |
||||||||||||
Parrina |
||||||||||||
Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano või Lettere või Sorrento |
||||||||||||
Pentro di Isernia või Pentro |
||||||||||||
Pergola |
||||||||||||
Piemonte |
||||||||||||
Pietraviva |
||||||||||||
Pinerolese |
||||||||||||
Pollino |
||||||||||||
Pomino |
||||||||||||
Pornassio või Ormeasco di Pornassio |
||||||||||||
Primitivo di Manduria |
||||||||||||
Reggiano |
||||||||||||
Reno |
||||||||||||
Riesi |
||||||||||||
Riviera del Brenta |
||||||||||||
Riviera del Garda Bresciano või Garda Bresciano |
||||||||||||
Riviera Ligure di Ponente, millele võib järgneda: Riviera dei Fiori või Albenga või Albenganese või Finale või Finalese või Ormeasco |
||||||||||||
Roero |
||||||||||||
Romagna Albana spumante |
||||||||||||
Rossese di Dolceacqua või Dolceacqua |
||||||||||||
Rosso Barletta |
||||||||||||
Rosso Canosa või Rosso Canosa Canusium |
||||||||||||
Rosso Conero |
||||||||||||
Rosso di Cerignola |
||||||||||||
Rosso di Montalcino |
||||||||||||
Rosso di Montepulciano |
||||||||||||
Rosso Orvietano või Orvietano Rosso |
||||||||||||
Rosso Piceno |
||||||||||||
Rubino di Cantavenna |
||||||||||||
Ruchè di Castagnole Monferrato |
||||||||||||
Salice Salentino |
||||||||||||
Sambuca di Sicilia |
||||||||||||
San Colombano al Lambro või San Colombano |
||||||||||||
San Gimignano |
||||||||||||
San Martino della Battaglia (Regione Veneto) |
||||||||||||
San Martino della Battaglia (Regione Lombardia) |
||||||||||||
San Severo |
||||||||||||
San Vito di Luzzi |
||||||||||||
Sangiovese di Romagna |
||||||||||||
Sannio |
||||||||||||
Sant’Agata de Goti |
||||||||||||
Santa Margherita di Belice |
||||||||||||
Sant'Anna di Isola di Capo Rizzuto |
||||||||||||
Sant'Antimo |
||||||||||||
Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro |
||||||||||||
Savuto |
||||||||||||
Scanzo või Moscato di Scanzo |
||||||||||||
Scavigna |
||||||||||||
Sciacca, millele võib järgneda Rayana |
||||||||||||
Serrapetrona |
||||||||||||
Sizzano |
||||||||||||
Soave |
||||||||||||
Solopaca |
||||||||||||
Sovana |
||||||||||||
Squinzano |
||||||||||||
Strevi |
||||||||||||
Tarquinia |
||||||||||||
Teroldego Rotaliano |
||||||||||||
Terracina, millele võib eelneda „Moscato di” |
||||||||||||
Terre dell’Alta Val Agri |
||||||||||||
Terre di Franciacorta |
||||||||||||
Torgiano |
||||||||||||
Trebbiano d'Abruzzo |
||||||||||||
Trebbiano di Romagna |
||||||||||||
Trentino, millele võib järgneda Sorni või Isera või d’Isera või Ziresi või dei Ziresi |
||||||||||||
Trento |
||||||||||||
Val d'Arbia |
||||||||||||
Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto |
||||||||||||
Val Polcevera, millele võib järgneda Coronata |
||||||||||||
Valcalepio |
||||||||||||
Valdadige (Etschaler) (Regione Trentino Alto Adige) |
||||||||||||
Valdadige (Etschtaler), millele võib järgneda Terra dei Forti (Regione Veneto) |
||||||||||||
Valdichiana |
||||||||||||
Valle d’Aosta või Vallée d’Aoste, millele võib järgneda: Arnad-Montjovet või Donnas või Enfer d’Arvier või Torrette või Blanc de Morgex et de la Salle või Chambave või Nus |
||||||||||||
Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena |
||||||||||||
Valsusa |
||||||||||||
Valtellina |
||||||||||||
Valtellina superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Vagella |
||||||||||||
Velletri |
||||||||||||
Verbicaro |
||||||||||||
Verdicchio dei Castelli di Jesi |
||||||||||||
Verdicchio di Matelica |
||||||||||||
Verduno Pelaverga või Verduno |
||||||||||||
Vermentino di Sardegna |
||||||||||||
Vernaccia di Oristano või Sardegna Vernaccia di Oristano |
||||||||||||
Vernaccia di San Gimignano |
||||||||||||
Vernacia di Serrapetrona |
||||||||||||
Vesuvio |
||||||||||||
Vicenza |
||||||||||||
Vignanello |
||||||||||||
Vin Santo del Chianti |
||||||||||||
Vin Santo del Chianti Classico |
||||||||||||
Vin Santo di Montepulciano |
||||||||||||
Vini del Piave või Piave |
||||||||||||
Vittorio |
||||||||||||
Zagarolo |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid:
Allerona |
Alta Valle della Greve |
Alto Livenza (Regione veneto) |
Alto Livenza (Regione Fruili Venezia Giula) |
Alto Mincio |
Alto Tirino |
Arghillà |
Barbagia |
Basilicata |
Benaco bresciano |
Beneventano |
Bergamasca |
Bettona |
Bianco di Castelfranco Emilia |
Calabria |
Camarro |
Campania |
Cannara |
Civitella d'Agliano |
Colli Aprutini |
Colli Cimini |
Colli del Limbara |
Colli del Sangro |
Colli della Toscana centrale |
Colli di Salerno |
Colli Ericini |
Colli Trevigiani |
Collina del Milanese |
Colline del Genovesato |
Colline Frentane |
Colline Pescaresi |
Colline Savonesi |
Colline Teatine |
Condoleo |
Conselvano |
Costa Viola |
Daunia |
Del Vastese või Histonium |
Delle Venezie (Regione Veneto) |
Delle Venezie (Regione Friuli Venezia Giulia) |
Delle Venezie (Regione Trentino – Alto Adige) |
Dugenta |
Emilia või dell’Emilia |
Epomeo |
Esaro |
Fontanarossa di Cerda |
Forlì |
Fortana del Taro |
Frusinate või del Frusinate |
Golfo dei Poeti La Spezia või Golfo dei Poeti |
Grottino di Roccanova |
Isola dei Nuraghi |
Lazio |
Lipuda |
Locride |
Marca Trevigiana |
Marche |
Maremma toscana |
Marmilla |
Mitterberg või Mitterberg tra Cauria e Tel või Mitterberg zwischen Gfrill und Toll |
Modena või Provincia di Modena |
Montecastelli |
Montenetto di Brescia |
Murgia |
Narni |
Nurra |
Ogliastra |
Osco või Terre degli Osci |
Paestum |
Palizzi |
Parteolla |
Pellaro |
Planargia |
Pompeiano |
Provincia di Mantova |
Provincia di Nuoro |
Provincia di Pavia |
Provincia di Verona või Veronese |
Puglia |
Quistello |
Ravenna |
Roccamonfina |
Romangia |
Ronchi di Brescia |
Ronchi Varesini |
Rotae |
Rubicone |
Sabbioneta |
Salemi |
Salento |
Salina |
Scilla |
Sebino |
Sibiola |
Sicilia |
Sillaro või Bianco del Sillaro |
Spello |
Tarantino |
Terrazze Retiche di Sondrio |
Terre del Volturno |
Terre di Chieti |
Terre di Veleja |
Tharros |
Toscana või Toscano |
Trexenta |
Umbria |
Valcamonica |
Val di Magra |
Val di Neto |
Val Tidone |
Valdamato |
Vallagarina (Regione Trentino – Alto Adige) |
Vallagarina (Regione Veneto) |
Valle Belice |
Valle del Crati |
Valle del Tirso |
Valle d'Itria |
Valle Peligna |
Valli di Porto Pino |
Veneto |
Veneto Orientale |
Venezia Giulia |
Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Trentino – Alto Adige) |
Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Veneto) |
LUKSEMBURG
Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda omavalitsusüksuse või selle osa nimi) |
Omavalitsusüksuste või nende osade nimed |
Moselle Luxembourgeoise … |
Ahn |
|
Assel |
|
Bech-Kleinmacher |
|
Born |
|
Bous |
|
Burmerange |
|
Canach |
|
Ehnen |
|
Ellingen |
|
Elvange |
|
Erpeldingen |
|
Gostingen |
|
Greiveldingen |
|
Grevenmacher |
|
Lenningen |
|
Machtum |
|
Mertert |
|
Moersdorf |
|
Mondorf |
|
Niederdonven |
|
Oberdonven |
|
Oberwormeldingen |
|
Remerschen |
|
Remich |
|
Rolling |
|
Rosport |
|
Schengen |
|
Schwebsingen |
|
Stadtbredimus |
|
Trintingen |
|
Wasserbillig |
|
Wellenstein |
|
Wintringen |
|
Wormeldingen |
MALTA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
Island of Malta … |
Rabat |
|
Mdina või Medina |
|
Marsaxlokk |
|
Marnisi |
|
Mgarr |
|
Ta' Qali |
|
Siggiewi |
Gozo … |
Ramla |
|
Marsalforn |
|
Nadur |
|
Victoria Heights |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Malta keeles |
Inglise keeles |
Gzejjer Maltin |
Maltese Islands |
PORTUGAL
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
Alenquer |
|
Alentejo … |
Borba Évora Granja-Amareleja Moura Portalegre Redondo Reguengos Vidigueira |
Arruda |
|
Bairrada |
|
Beira Interior … |
Castelo Rodrigo Cova da Beira Pinhel |
Biscoitos |
|
Bucelas |
|
Carcavelos |
|
Colares |
|
Dão, millele võib järgneda Nobre … |
Alva Besteiros Castendo Serra da Estrela Silgueiros Terras de Azurara Terras de Senhorim |
Douro, millele võib eelneda Vinho do või Moscatel do … |
Baixo Corgo Cima Corgo Douro Superior |
Encostas d’Aire … |
Alcobaça Ourém |
Graciosa |
|
Lafões |
|
Lagoa |
|
Lagos |
|
Lourinhã |
|
Madeira või Madère või Madera või Vinho da Madeira või Madeira Weine või Madeira Wine või Vin de Madère või Vino di Madera või Madeira Wijn |
|
Madeirense |
|
Óbidos |
|
Palmela |
|
Pico |
|
Portimão |
|
Port või Porto või Oporto või Portwein või Portvin või Portwijn või Vin de Porto või Port Wine või Vinho do Porto |
|
Ribatejo … |
Almeirim Cartaxo Chamusca Coruche Santarém Tomar |
Setúbal, millele võib eelneda Moscatel või järgneda Roxo |
|
Tavira |
|
Távora-Varosa |
|
Torres Vedras |
|
Trás-os-Montes … |
Chaves Planalto Mirandês Valpaços |
Vinho Verde … |
Amarante Ave Baião Basto Cávado Lima Monção Paiva Sousa |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
Açores |
|
Alentejano |
|
Algarve |
|
Beiras … |
Beira Alta Beira Litoral Terras de Sicó |
Duriense |
|
Estremadura … |
Alta Estremadura |
Minho |
|
Ribatejano |
|
Terras Madeirenses |
|
Terras do Sado |
|
Transmontano |
|
RUMEENIA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
Aiud |
|
Alba Iulia |
|
Babadag |
|
Banat, millele võivad järgneda … |
Dealurile Tirolului Moldova Nouă Silagiu |
Banu Mărăcine |
|
Bohotin |
|
Cernăteşti - Podgoria |
|
Coteşti |
|
Cotnari |
|
Crişana, millele võivad järgneda … |
Biharia Diosig Şimleu Silvaniei |
Dealu Bujorului |
|
Dealu Mare, millele võivad järgneda … |
Boldeşti Breaza Ceptura Merei Tohani Urlaţi Valea Călugărească Zoreşti |
Drăgăşani |
|
Huşi, millele võib järgneda … |
Vutcani |
Iana |
|
Iaşi, millele võivad järgneda … |
Bucium Copou Uricani |
Lechinţa |
|
Mehedinţi, millele võivad järgneda … |
Corcova Golul Drâncei Oreviţa Severin Vânju Mare |
Miniş |
|
Murfatlar, millele võivad järgneda … |
Cernavodă Medgidia |
Nicoreşti |
|
Odobeşti |
|
Oltina |
|
Panciu |
|
Pietroasa |
|
Recaş |
|
Sâmbureşti |
|
Sarica Niculiţel, millele võib järgneda … |
Tulcea |
Sebeş - Apold |
|
Segarcea |
|
Ştefăneşti, millele võib järgneda … |
Costeşti |
Târnave, millele võivad järgneda … |
Blaj Jidvei Mediaş |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
Colinele Dobrogei |
|
Dealurile Crişanei |
|
Dealurile Moldovei, või … |
Dealurile Covurluiului Dealurile Hârlăului Dealurile Huşilor Dealurile laşilor Dealurile Tutovei Terasele Siretului |
Dealurile Munteniei |
|
Dealurile Olteniei |
|
Dealurile Sătmarului |
|
Dealurile Transilvaniei |
|
Dealurile Vrancei |
|
Dealurile Zarandului |
|
Terasele Dunării |
|
Viile Caraşului |
|
Viile Timişului |
|
SLOVAKKIA
Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad (millele järgneb mõiste „vinohradnícka oblasť”) |
Alampiirkonnad (millele võib järgneda määratletud piirkonna nimi) (millele järgneb mõiste „vinohradnícka rajón”) |
Južnoslovenská … |
Dunajskostredský Galantský Hurbanovský Komárňanský Palárikovský Šamorínsky Strekovský Štúrovský |
Malokarpatská … |
Bratislavský Doľanský Hlohovecký Modranský Orešanský Pezinský Senecký Skalický Stupavský Trnavský Vrbovský Záhorsk |
Nitrianska … |
Nitriansky Pukanecký Šintavský Radošinský Tekovský Vrábeľský Želiezovský Žitavský Zlatomoravecký |
Stredoslovenská … |
Fiľakovský Gemerský Hontiansky Ipeľský Modrokamenecký Tornaľský Vinický |
Tokaj / -ská / -sky / -ské … |
Čerhov Černochov Malá Tŕňa Slovenské Nové Mesto Veľká Bara Veľká Tŕňa Viničky |
Východoslovenská … |
Kráľovskochlmecký Michalovský Moldavský Sobranecký |
SLOVEENIA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi) |
Bela krajina või Belokranjec |
Bizeljsko-Sremič või Sremič-Bizeljsko |
Dolenjska |
Dolenjska, cviček |
Goriška Brda või Brda |
Haloze või Haložan |
Koper või Koprčan |
Kras |
Kras, teran |
Ljutomer-Ormož või Ormož-Ljutomer |
Maribor või Mariborčan |
Radgona-Kapela või Kapela Radgona |
Prekmurje või Prekmurčan |
Šmarje-Virštanj või Virštanj-Šmarje |
Srednje Slovenske gorice |
Vipavska dolina või Vipavec või Vipavčan |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Podravje |
Posavje |
Primorska |
HISPAANIA
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
Abona |
|
Alella |
|
Alicante … |
Marina Alta |
Almansa |
|
Ampurdán-Costa Brava |
|
Arabako Txakolina-Txakolí de Alava või Chacolí de Álava |
|
Arlanza |
|
Arribes |
|
Bierzo |
|
Binissalem-Mallorca |
|
Bullas |
|
Calatayud |
|
Campo de Borja |
|
Cariñena |
|
Cataluña |
|
Cava |
|
Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina |
|
Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina |
|
Cigales |
|
Conca de Barberá |
|
Condado de Huelva |
|
Costers del Segre … |
Raimat Artesa Valls de Riu Corb Les Garrigues |
Dehesa del Carrizal |
|
Dominio de Valdepusa |
|
El Hierro |
|
Finca Élez |
|
Guijoso |
|
Jerez-Xérès-Sherry või Jerez või Xérès või Sherry |
|
Jumilla |
|
La Mancha |
|
La Palma … |
Hoyo de Mazo Fuencaliente Norte de la Palma |
Lanzarote |
|
Málaga |
|
Manchuela |
|
Manzanilla |
|
Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda |
|
Méntrida |
|
Mondéjar |
|
Monterrei … |
Ladera de Monterrei Val de Monterrei |
Montilla-Moriles |
|
Montsant |
|
Navarra … |
Baja Montaña Ribera Alta Ribera Baja Tierra Estella Valdizarbe |
Penedés |
|
Pla de Bages |
|
Pla i Llevant |
|
Priorato |
|
Rías Baixas … |
Condado do Tea O Rosal Ribera do Ulla Soutomaior Val do Salnés |
Ribeira Sacra … |
Amandi Chantada Quiroga-Bibei Ribeiras do Miño Ribeiras do Sil |
Ribeiro |
|
Ribera del Duero |
|
Ribera del Guardiana … |
Cañamero Matanegra Montánchez Ribera Alta Ribera Baja Tierra de Barros |
Ribera del Júcar |
|
Rioja … |
Alavesa Alta Baja |
Rueda |
|
Sierras de Málaga … |
Serranía de Ronda |
Somontano |
|
Tacoronte-Acentejo … |
Anaga |
Tarragona |
|
Terra Alta |
|
Tierra de León |
|
Tierra del Vino de Zamora |
|
Toro |
|
Uclés |
|
Utiel-Requena |
|
Valdeorras |
|
Valdepeñas |
|
Valencia … |
Alto Turia Clariano Moscatel de Valencia Valentino |
Valle de Güímar |
|
Valle de la Orotava |
|
Valles de Benavente (Los) |
|
Vinos de Madrid … |
Arganda Navalcarnero San Martín de Valdeiglesias |
Ycoden-Daute-Isora |
|
Yecla |
|
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Vino de la Tierra de Abanilla |
Vino de la Tierra de Bailén |
Vino de la Tierra de Bajo Aragón |
Vino de la Tierra Barbanza e Iria |
Vino de la Tierra de Betanzos |
Vino de la Tierra de Cádiz |
Vino de la Tierra de Campo de Belchite |
Vino de la Tierra de Campo de Cartagena |
Vino de la Tierra de Cangas |
Vino de la Tierra de Castelló |
Vino de la Tierra de Castilla |
Vino de la Tierra de Castilla y León |
Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra |
Vino de la Tierra de Córdoba |
Vino de la Tierra de Costa de Cantabria |
Vino de la Tierra de Desierto de Almería |
Vino de la Tierra de Extremadura |
Vino de la Tierra Formentera |
Vino de la Tierra de Gálvez |
Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste |
Vino de la Tierra de Ibiza |
Vino de la Tierra de Illes Balears |
Vino de la Tierra de Isla de Menorca |
Vino de la Tierra de La Gomera |
Vino de la Tierra de Laujar-Alapujarra |
Vino de la Tierra de Liébana |
Vino de la Tierra de Los Palacios |
Vino de la Tierra de Norte de Granada |
Vino de la Tierra Norte de Sevilla |
Vino de la Tierra de Pozohondo |
Vino de la Tierra de Ribera del Andarax |
Vino de la Tierra de Ribera del Arlanza |
Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas |
Vino de la Tierra de Ribera del Queiles |
Vino de la Tierra de Serra de Tramuntana-Costa Nord |
Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz |
Vino de la Tierra de Torreperojil |
Vino de la Tierra de Valdejalón |
Vino de la Tierra de Valle del Cinca |
Vino de la Tierra de Valle del Jiloca |
Vino de la Tierra del Valle del Miño-Ourense |
Vino de la Tierra Valles de Sadacia |
ÜHENDKUNINGRIIK
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
English Vineyards |
Welsh Vineyards |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
England või Berkshire |
Buckinghamshire |
Cheshire |
Cornwall |
Derbyshire |
Devon |
Dorset |
East Anglia |
Gloucestershire |
Hampshire |
Herefordshire |
Isle of Wight |
Isles of Scilly |
Kent |
Lancashire |
Leicestershire |
Lincolnshire |
Northamptonshire |
Nottinghamshire |
Oxfordshire |
Rutland |
Shropshire |
Somerset |
Staffordshire |
Surrey |
Sussex |
Warwickshire |
West Midlands |
Wiltshire |
Worcestershire |
Yorkshire |
Wales või Cardiff |
Cardiganshire |
Carmarthenshire |
Denbighshire |
Gwynedd |
Monmouthshire |
Newport |
Pembrokeshire |
Rhondda Cynon Taf |
Swansea |
The Vale of Glamorgan |
Wrexham |
b) ÜHENDUSE PÄRITOLU PIIRITUSJOOGID
1. Rumm
Rhum de la Martinique / Rhum de la Martinique traditionnel
Rhum de la Guadeloupe / Rhum de la Guadeloupe traditionnel
Rhum de la Réunion / Rhum de la Réunion traditionnel
Rhum de la Guyane / Rhum de la Guyane traditionnel
Ron de Málaga
Ron de Granada
Rum da Madeira
a) |
Viski Scotch Whisky Irish Whisky Whisky español (Neid nimetusi võib täiendada mõiste „malt” või „grain”) |
b) |
Iiri viski Irish Whiskey Uisce Beatha Eireannach / Irish Whiskey (Neid nimetusi võib täiendada mõistega „Pot Still”) |
3. Teraviljast valmistatud piiritusjook
Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise
Korn
Kornbrand
4. Veini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook
Eau-de-vie de Cognac
Eau-de-vie des Charentes
Cognac
(Nimetust „Cognac” võivad täiendada järgmised mõisted:
— |
Fine |
— |
Grande Fine Champagne |
— |
Grande Champagne |
— |
Petite Champagne |
— |
Petite Fine Champagne |
— |
Fine Champagne |
— |
Borderies |
— |
Fins Bois |
— |
Bons Bois) |
Fine Bordeaux
Armagnac
Bas-Armagnac
Haut-Armagnac
Ténarèse
Eau-de-vie de vin de la Marne
Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine
Eau-de-vie de vin de Bourgogne
Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est
Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté
Eau-de-vie de vin originaire du Bugey
Eau-de-vie de vin de Savoie
Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire
Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône
Eau-de-vie de vin originaire de Provence
Eau-de-vie de Faugères / Faugères
Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc
Aguardente do Minho
Aguardente do Douro
Aguardente da Beira Interior
Aguardente da Bairrada
Aguardente do Oeste
Aguardente do Ribatejo
Aguardente do Alentejo
Aguardente do Algarve
Сунгурларска гроздова ракия / Sungurlarska grozdova rakiya
Гроздова ракия от Сунгурларе / Grozdova rakiya from Sungurlare
Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сливен) /Slivenska perla (Slivenska grozdova rakiya / Grozdova rakiya from Sliven)
Стралджанска Мускатова ракия / Straldjanska Muscatova rakiya
Мускатова ракия от Стралджа / Muscatova rakiya from Straldja
Поморийска гроздова ракия / Pomoriyska grozdova rakiya
Гроздова ракия от Поморие / Grozdova rakiya from Pomorie
Русенска бисерна гроздова ракия / Russenska biserna grozdova rakiya
Бисерна гроздова ракия от Русе / Biserna grozdova rakiya from Russe
Бургаска Мускатова ракия / Bourgaska Muscatova rakiya
Мускатова ракия от Бургас / Muscatova rakiya from Bourgas
Добруджанска мускатова ракия / Dobrudjanska muscatova rakiya
Мускатова ракия от Добруджа / muscatova rakiya from Dobrudja
Сухиндолска гроздова ракия / Suhindolska grozdova rakiya
Гроздова ракия от Сухиндол / Grozdova rakiya from Suhindol
Карловска гроздова ракия / Karlovska grozdova rakiya
Гроздова Ракия от Карлово / Grozdova Rakiya from Karlovo
Vinars Târnave
Vinars Vaslui
Vinars Murfatlar
Vinars Vrancea
Vinars Segarcea
5. Brändi
Brandy de Jerez
Brandy del Penedés
Brandy italiano
Brandy Αττικής / Brandy of Attica
Brandy Πελλοπονήσου / Brandy of the Peloponnese
Brandy Κεντρικής Ελλάδας / Brandy of Central Greece
Deutscher Weinbrand
Wachauer Weinbrand
Weinbrand Dürnstein
Karpatské brandy špeciál
6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
Eau-de-vie de marc de Champagne või
Marc de Champagne
Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine
Eau-de-vie de marc de Bourgogne
Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est
Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté
Eau-de-vie de marc originaire de Bugey
Eau-de-vie de marc originaire de Savoie
Marc de Bourgogne
Marc de Savoie
Marc d'Auvergne
Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire
Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône
Eau-de-vie de marc originaire de Provence
Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc
Marc d'Alsace Gewürztraminer
Marc de Lorraine
Bagaceira do Minho
Bagaceira do Douro
Bagaceira da Beira Interior
Bagaceira da Bairrada
Bagaceira do Oeste
Bagaceira do Ribatejo
Bagaceiro do Alentejo
Bagaceira do Algarve
Orujo gallego
Grappa
Grappa di Barolo
Grappa piemontese / Grappa del Piemonte
Grappa lombarda / Grappa di Lombardia
Grappa trentina / Grappa del Trentino
Grappa friulana / Grappa del Friuli
Grappa veneta / Grappa del Veneto
Südtiroler Grappa / Grappa dell'Alto Adige
Τσικουδιά Κρήτης / Tsikoudia of Crete
Τσίπουρο Μακεδονίας / Tsipouro of Macedonia
Τσίπουρο Θεσσαλίας / Tsipouro of Thessaly
Τσίπουρο Τυρνάβου / Tsipouro of Tyrnavos
Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise
Ζιβανία / Zivania
Pálinka
7. Puuviljadest valmistatud piiritusjook
Schwarzwälder Kirschwasser
Schwarzwälder Himbeergeist
Schwarzwälder Mirabellenwasser
Schwarzwälder Williamsbirne
Schwarzwälder Zwetschgenwasser
Fränkisches Zwetschgenwasser
Fränkisches Kirschwasser
Fränkischer Obstler
Mirabelle de Lorraine
Kirsch d'Alsace
Quetsch d'Alsace
Framboise d'Alsace
Mirabelle d'Alsace
Kirsch de Fougerolles
Südtiroler Williams / Williams dell'Alto Adige
Südtiroler Aprikot / Südtiroler
Marille / Aprikot dell'Alto Adige / Marille dell'Alto Adige
Südtiroler Kirsch / Kirsch dell'Alto Adige
Südtiroler Zwetschgeler / Zwetschgeler dell'Alto Adige
Südtiroler Obstler / Obstler dell'Alto Adige
Südtiroler Gravensteiner / Gravensteiner dell'Alto Adige
Südtiroler Golden Delicious / Golden Delicious dell'Alto Adige
Williams friulano / Williams del Friuli
Sliwovitz del Veneto
Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia
Sliwovitz del Trentino-Alto Adige
Distillato di mele trentino / Distillato di mele del Trentino
Williams trentino / Williams del Trentino
Sliwovitz trentino / Sliwovitz del Trentino
Aprikot trentino / Aprikot del Trentino
Medronheira do Algarve
Medronheira do Buçaco
Kirsch Friulano / Kirschwasser Friulano
Kirsch Trentino / Kirschwasser Trentino
Kirsch Veneto / Kirschwasser Veneto
Aguardente de pêra da Lousã
Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise
Wachauer Marillenbrand
Bošácka Slivovica
Szatmári Szilvapálinka
Kecskeméti Barackpálinka
Békési Szilvapálinka
Szabolcsi Almapálinka
Slivovice
Pálinka
Троянска сливова ракия / Troyanska slivova rakiya
Сливова ракия от Троян / Slivova rakiya from Troyan
Силистренска кайсиева ракия / Silistrenska kayssieva rakiya
Кайсиева ракия от Силистра / Kayssieva rakiya from Silistra
Тервелска кайсиева ракия / Tervelska kayssieva rakiya
Кайсиева ракия от Тервел / Kayssieva rakiya from Tervel
Ловешка сливова ракия / Loveshka slivova rakiya
Сливова ракия от Ловеч / Slivova rakiya from Lovech
Pălincă
Ţuică Zetea de Medieşu Aurit
Ţuică de Valea Milcovului
Ţuică de Buzău
Ţuică de Argeş
Ţuică de Zalău
Ţuică Ardelenească de Bistriţa
Horincă de Maramureş
Horincă de Cămârzan
Horincă de Seini
Horincă de Chioar
Horincă de Lăpuş
Turţ de Oaş
Turţ de Maramureş
8. Siidri ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook
Calvados
Calvados du Pays d'Auge
Eau-de-vie de cidre de Bretagne
Eau-de-vie de poiré de Bretagne
Eau-de-vie de cidre de Normandie
Eau-de-vie de poiré de Normandie
Eau-de-vie de cidre du Maine
Aguardiente de sidra de Asturias
Eau-de-vie de poiré du Maine
9. Emajuurest valmistatud piiritusjook
Bayerischer Gebirgsenzian
Südtiroler Enzian / Genzians dell'Alto Adige
Genziana trentina / Genziana del Trentino
10. Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid
Pacharán
Pacharán navarro
11. Kadakamarjadega maitsestatud piiritusjoogid
Ostfriesischer Korngenever
Genièvre Flandres Artois
Hasseltse jenever
Balegemse jenever
Péket de Wallonie
Steinhäger
Plymouth Gin
Gin de Mahón
Vilniaus Džinas
Spišská Borovička
Slovenská Borovička Juniperus
Slovenská Borovička
Inovecká Borovička
Liptovská Borovička
12. Köömnetega maitsestatud piiritusjoogid
Dansk Akvavit / Dansk Aquavit
Svensk Aquavit / Svensk Akvavit / Swedish Aquavit
13. Aniisiga maitsestatud piiritusjoogid
Anis español
Évoca anisada
Cazalla
Chinchón
Ojén
Rute
Oύζο / Ouzo
14. Liköör
Berliner Kümmel
Hamburger Kümmel
Münchener Kümmel
Chiemseer Klosterlikör
Bayerischer Kräuterlikör
Cassis de Dijon
Cassis de Beaufort
Irish Cream
Palo de Mallorca
Ginjinha portuguesa
Licor de Singeverga
Benediktbeurer Klosterlikör
Ettaler Klosterlikör
Ratafia de Champagne
Ratafia catalana
Anis português
Finnish berry / Finnish fruit liqueur
Grossglockner Alpenbitter
Mariazeller Magenlikör
Mariazeller Jagasaftl
Puchheimer Bitter
Puchheimer Schlossgeist
Steinfelder Magenbitter
Wachauer Marillenlikör
Jägertee / Jagertee / Jagatee
Allažu Kimelis
Čepkelių
Demänovka Bylinný Likér
Polish Cherry
Karlovarská Hořká
15. Piiritusjoogid
Pommeau de Bretagne
Pommeau du Maine
Pommeau de Normandie
Svensk Punsch / Swedish Punch
Slivovice
16. Viin/vodka
Svensk Vodka / Swedish Vodka
Suomalainen Vodka / Finsk Vodka / Vodka of Finland
Polska Wódka / Polish Vodka
Laugarício Vodka
Originali Lietuviška Degtinė
Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej / Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass
Latvijas Dzidrais
Rīgas Degvīns
LB Degvīns
LB Vodka
17. Mõrud piiritusjoogid
Rīgas melnais Balzāms / Riga Black Balsam
Demänovka bylinná horká
c) ÜHENDUSE PÄRITOLU AROMATISEERITUD VEINID
Nürnberger Glühwein
Pelin
Thüringer Glühwein
Vermouth de Chambéry
Vermouth di Torino
B-OSA: MONTENEGROS
a) MONTENEGRO PÄRITOLU VEINID
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkonnad |
Alampiirkonnad (millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi) |
Crnogorsko primorje |
Boko-kotorski Budvansko-barski Ulcinjski Grahovsko-nudoski |
Crnogorski basen Skadarskog jezera |
Podgorički Crmnički Riječki Bjelopavlićki Katunski |
2. LIIDE
ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINI TRADITSIOONILISTE MÄRGETE JA KVALITEEDIMÕISTETE LOETELU
Vastavalt protokolli nr 2 II lisa artiklitele 4 ja 7
Traditsiooniline nimetus |
Asjaomased veinid |
Veini kategooria |
Keel |
TŠEHHI |
|||
pozdní sběr |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
tšehhi |
archivní víno |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
tšehhi |
panenské víno |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
tšehhi |
SAKSAMAA |
|||
Qualitätswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Qualitätswein garantierten Ursprungs / Q.g. U |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Qualitätswein mit Prädikät / at / Q.b.A.m. Pr / Prädikatswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs / Q.g. U |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
saksa |
Auslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Beerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Eiswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Kabinett |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Spätlese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Trockenbeerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Landwein |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
|
Affentaler |
Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz / Bühl, Bühlertal, Neuweier / Baden-Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Badisch Rotgold |
Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Ehrentrudis |
Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Hock |
Rhein, Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau |
Geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Klassik / Classic |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Liebfrau(en)milch |
Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Moseltaler |
Mosel-Saar-Ruwer |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Riesling-Hochgewächs |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Schillerwein |
Württemberg |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Weißherbst |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Winzersekt |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
KREEKA |
|||
Ονομασια Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (Appellation d’origine controlée) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
Ονομασια Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (Appellation d’origine de qualité supérieure) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
Οίνος γλυκός φυσικός (Vin doux naturel) |
Μoσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Céphalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνές (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini) |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
Οίνος φυσικώς γλυκός (Vin naturellement doux) |
Vins de paille: Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δαφνές (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion de Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος(de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (Santorini) |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Τοπικός Οίνος (vins de pays) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Αγρέπαυλη (Agrepavlis) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Αμπέλι (Ampeli) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Αμπελώνας (ες) (Ampelonas ès) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Aρχοντικό (Archontiko) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Κάβα (1)(Cava) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru) |
Μoσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos) |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
Ειδικά Επιλεγμένος (Grand réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
Κάστρο (Kastro) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Κτήμα (Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Λιαστός (Liastos) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Μετόχι (Metochi) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Μοναστήρι (Monastiri) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Νάμα (Nama) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Νυχτέρι (Nychteri) |
Σαντορίνη |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
Ορεινό κτήμα (Orino Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Πύργος (Pyrgos) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Επιλογή ή Επιλεγμένος (Réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
Παλαιωθείς επιλεγμένος (Vieille réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
Βερντέα (Verntea) |
Ζάκυνθος |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Vinsanto |
Σαντορίνη |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
HISPAANIA |
|||
Denominacion de origen (DO) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Denominacion de origen calificada (DOCa) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Vino dulce natural |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Vino generoso |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
|
Vino generoso de licor |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
|
Vino de la Tierra |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
|
Aloque |
DO Valdepeñas |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Amontillado |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Añejo |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein |
hispaania |
Añejo |
DO Malaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Chacoli / Txakolina |
DO Chacoli de Bizkaia DO Chacoli de Getaria DO Chacoli de Alava |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Clásico |
DO Abona DO El Hierro DO Lanzarote DO La Palma DO Tacoronte-Acentejo DO Tarragona DO Valle de Güimar DO Valle de la Orotava DO Ycoden-Daute-Isora |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Cream |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Criadera |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Criaderas y Soleras |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Crianza |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Dorado |
DO Rueda DO Malaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Fino |
DO Montilla Moriles DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Fondillon |
DO Alicante |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Gran Reserva |
Kõik mpv-kvaliteetveinid Cava |
Mpv-kvaliteetvein Mpv-kvaliteetvahuvein |
hispaania |
Lágrima |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Noble |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein |
hispaania |
Noble |
DO Malaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Oloroso |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla- Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Pajarete |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Pálido |
DO Condado de Huelva DO Rueda DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Palo Cortado |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla- Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Primero de cosecha |
DO Valencia |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Rancio |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Raya |
DO Montilla-Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Sobremadre |
DO vinos de Madrid |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Solera |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Superior |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Trasañejo |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Vino Maestro |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
Vendimia inicial |
DO Utiel-Requena |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
Viejo |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
hispaania |
Vino de tea |
DO La Palma |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
PRANTSUSMAA |
|||
Appellation d’origine contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
Appellation contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
|
Appellation d’origine Vin Délimité de qualité supérieure |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
Vin doux naturel |
AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat du Cap Corse, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Vin de pays |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
Ambré |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
Château |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
Clairet |
AOC Bourgogne AOC Bordeaux |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Claret |
AOC Bordeaux |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Clos |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
Cru Artisan |
AOCMédoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Cru Bourgeois |
AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Cru Classé, éventuellement précédé de: Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième. |
AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Sauternes, Pessac Léognan, Barsac |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Edelzwicker |
AOC Alsace |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Grand Cru |
AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin, Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Grand Cru |
Champagne |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
Hors d’âge |
AOC Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
Passe-tout-grains |
AOC Bourgogne |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Premier Cru |
AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne, Côtes de Brouilly, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet, Rully, Santenay, Savigny-les-Beaune, St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
Primeur |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
Rancio |
AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
Sélection de grains nobles |
AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l’Aubance, Cadillac |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Sur Lie |
AOC Muscadet, Muscadet –Coteaux de la Loire, Muscadet-Côtes de Grandlieu, Muscadet-Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, VDT avec IG Vin de pays d’Oc et Vin de pays des Sables du Golfe du Lion |
Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
Tuilé |
AOC Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
Vendanges tardives |
AOC Alsace, Jurançon |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Villages |
AOC Anjou, Beaujolais, Côte de Beaune, Côte de Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Vin de paille |
AOC Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Hermitage |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Vin jaune |
AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Château-Châlon) |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
ITAALIA |
|||
Denominazione di Origine Controllata / D.O.C. |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
itaalia |
Denominazione di Origine Controllata e Garantita / D.O.C.G. |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
itaalia |
Vino Dolce Naturale |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Inticazione geografica tipica (IGT) |
Kõik |
Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
itaalia |
Landwein |
Bolzano autonoomse provintsi geograafilise tähisega veinid |
Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
saksa |
Vin de pays |
Aosta provintsi geograafilise tähisega veinid |
Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
prantsuse |
Alberata o vigneti ad alberata |
DOC Aversa |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
itaalia |
Amarone |
DOC Valpolicella |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Ambra |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Ambrato |
DOC Malvasia delle Lipari DOC Vernaccia di Oristano |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Annoso |
DOC Controguerra |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Apianum |
DOC Fiano di Avellino |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Auslese |
DOC Caldaro e Caldaro classico- Alto Adige |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Barco Reale |
DOC Barco Reale di Carmignano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Brunello |
DOC Brunello di Montalcino |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Buttafuoco |
DOC Oltrepò Pavese |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
itaalia |
Cacc’e mitte |
DOC Cacc’e Mitte di Lucera |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Cagnina |
DOC Cagnina di Romagna |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Cannellino |
DOC Frascati |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Cerasuolo |
DOC Cerasuolo di Vittoria DOC Montepulciano d’Abruzzo |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Chiaretto |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
Ciaret |
DOC Monferrato |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Château |
DOC de la région Valle d’Aosta |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
Classico |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Dunkel |
DOC Alto Adige DOC Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Est! Est!! Est!!! |
DOC Est! Est!! Est!!! di Montefiascone |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
ladina |
Falerno |
DOC Falerno del Massico |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Fine |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Fior d’Arancio |
DOC Colli Euganei |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, Geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
Falerio |
DOC Falerio dei colli Ascolani |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Flétri |
DOC Valle d’Aosta o Vallée d’Aoste |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Garibaldi Dolce (ou GD) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Governo all’uso toscano |
DOCG Chianti / Chianti Classico IGT Colli della Toscana Centrale |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
Gutturnio |
DOC Colli Piacentini |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
itaalia |
Italia Particolare (ou IP) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Klassisch / Klassisches Ursprungsgebiet |
DOC Caldaro DOC Alto Adige (avec la dénomination Santa Maddalena e Terlano) |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Kretzer |
DOC Alto Adige DOC Trentino DOC Teroldego Rotaliano |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Lacrima |
DOC Lacrima di Morro d’Alba |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Lacryma Christi |
DOC Vesuvio |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Lambiccato |
DOC Castel San Lorenzo |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
London Particolar (ou LP ou Inghilterra) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Morellino |
DOC Morellino di Scansano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Occhio di Pernice |
DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant’Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Oro |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Pagadebit |
DOC pagadebit di Romagna |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Passito |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
Ramie |
DOC Pinerolese |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Rebola |
DOC Colli di Rimini |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Recioto |
DOC Valpolicella DOC Gambellara DOCG Recioto di Soave |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
itaalia |
Riserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Rubino |
DOC Garda Colli Mantovani DOC Rubino di Cantavenna DOC Teroldego Rotaliano DOC Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Rubino |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Sangue di Giuda |
DOC Oltrepò Pavese |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
itaalia |
Scelto |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Sciacchetrà |
DOC Cinque Terre |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Sciac-trà |
DOC Pornassio o Ormeasco di Pornassio |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Sforzato, Sfursàt |
DO Valtellina |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Spätlese |
DOC / IGT de Bolzano |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Soleras |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Stravecchio |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Strohwein |
DOC / IGT de Bolzano |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Superiore |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, |
itaalia |
Superiore Old Marsala (ou SOM) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Torchiato |
DOC Colli di Conegliano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Torcolato |
DOC Breganze |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Vecchio |
DOC Rosso Barletta, Aglianico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Vendemmia Tardiva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
Verdolino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
Vergine |
DOC Marsala DOC Val di Chiana |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Vermiglio |
DOC Colli dell Etruria Centrale |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
Vino Fiore |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Vino Nobile |
Vino Nobile di Montepulciano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Vino Novello o Novello |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
Vin santo / Vino Santo / Vinsanto |
DOC et DOCG Bianco dell’Empolese, Bianco della Valdinievole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San’Antimo, Val d’Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
Vivace |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
KÜPROS |
|||
Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης (ΟΕΟΠ) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
Τοπικός Οίνος (Regional Wine) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Μοναστήρι (Monastiri) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Κτήμα (Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Αμπελώνας (-ες) (Ampelonas (-es)) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
Μονή (Moni) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
LUKSEMBURG |
|||
Marque nationale |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
Appellation contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
Appellation d’origine controlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
Vin de pays |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
Grand premier cru |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Premier cru |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Vin classé |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
Château |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
UNGARI |
|||
minőségi bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
különleges minőségű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
fordítás |
Tokaj / -i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
máslás |
Tokaj / -i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
szamorodni |
Tokaj / -i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
aszú … puttonyos, completed by the numbers 3-6 |
Tokaj / -i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
aszúeszencia |
Tokaj / -i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
eszencia |
Tokaj / -i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
tájbor |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
ungari |
bikavér |
Eger, Szekszárd |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
késői szüretelésű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
válogatott szüretelésű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
muzeális bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
siller |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein ja mpv-kvaliteetvein |
ungari |
AUSTRIA |
|||
Qualitätswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Qualitätswein besonderer Reife und Leseart / Prädikatswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Ausbruch / Ausbruchwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Auslese / Auslesewein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Beerenauslese (wein) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Eiswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Kabinett / Kabinettwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Schilfwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Spätlese / Spätlesewein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Strohwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Trockenbeerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Landwein |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Ausstich |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Auswahl |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Bergwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Klassik / Classic |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Erste Wahl |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Hausmarke |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Heuriger |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Jubiläumswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Reserve |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
Schilcher |
Steiermark |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
Sturm |
Kõik |
Geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
saksa |
PORTUGAL |
|||
Denominação de origem (DO) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Denominação de origem controlada (DOC) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Indicação de proveniencia regulamentada (IPR) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Vinho doce natural |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Vinho generoso |
DO Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal, Carcavelos |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Vinho regional |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
portugali |
Canteiro |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Colheita Seleccionada |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
portugali |
Crusted / Crusting |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise |
Escolha |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
portugali |
Escuro |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Fino |
DO Porto DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Frasqueira |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Garrafeira |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Lágrima |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Leve |
Table wine with GI Estremadura and Ribatejano DO Madeira, DO Porto |
Geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Nobre |
DO Dão |
Mpv-kvaliteetvein |
portugali |
Reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein |
portugali |
Reserva velha (or grande reserva) |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Ruby |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise |
Solera |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali |
Super reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
portugali |
Superior |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
portugali |
Tawny |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise |
Vintage supplemented by Late Bottle (LBV) ou Character |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise |
Vintage |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise |
SLOVEENIA |
|||
Penina |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
sloveeni |
pozna trgatev |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
jagodni izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
suhi jagodni izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
ledeno vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
arhivsko vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
mlado vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
Cviček |
Dolenjska |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
Teran |
Kras |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
VAKKIA |
|||
forditáš |
Tokaj / -ská / -ský / -ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
Mášláš |
Tokaj / -ská / -ský / -ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
Samorodné |
Tokaj / -ská / -ský / -ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
výber … putňový, millega kaasnevad numbrid 3-6 |
Tokaj / -ská / -ský / -ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
výberová esencia |
Tokaj / -ská / -ský / -ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
Esencia |
Tokaj / -ská / -ský / -ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
BULGAARIA |
|||
Гарантирано наименование за произход (ГНП) (guaranteed appellation of origin) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
bulgaaria |
Гарантирано и контролирано наименование за произход (ГКНП) (guaranteed and controlled appellation of origin) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
bulgaaria |
Благородно сладко вино (БСВ) (noble sweet wine) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
bulgaaria |
регионално вино (Regional wine) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
bulgaaria |
Ново (young) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein |
bulgaaria |
Премиум (premium) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
bulgaaria |
Резерва (reserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein |
bulgaaria |
Премиум резерва (premium reserve) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
bulgaaria |
Специална резерва (special reserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
bulgaaria |
Специална селекция (special selection) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
bulgaaria |
Колекционно (collection) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
bulgaaria |
Премиум оук, или първо зареждане в бъчва (premium oak) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
bulgaaria |
Беритба на презряло грозде (vintage of overripe grapes) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
bulgaaria |
Розенталер (Rosenthaler) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
bulgaaria |
RUMEENIA |
|||
Vin cu denumire de origine controlată (D.O.C.) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
rumeenia |
Cules la maturitate deplină (C.M.D.) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
rumeenia |
Cules târziu (C.T.) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
rumeenia |
Cules la înnobilarea boabelor (C.I.B.) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
rumeenia |
Vin cu indicaţie geografică |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
rumeenia |
Rezervă |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
rumeenia |
Vin de vinotecă |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
rumeenia |
(1) Termini „cava” kaitse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1493/1999 ei piira „Cava” mkv-kvaliteetvahuveinide suhtes kohaldatava geograafilise tähise kaitset.
(2) Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõike 8 kohaselt mkv-kvaliteetliköörveinid.
(3) Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõike 11 kohaselt mkv-kvaliteetliköörveinid.
3. LIIDE
KONTAKTPUNKTIDE LOETELU
Vastavalt protokolli nr 2 II lisa artiklile 12
a) Montenegro
Pr. Ljiljana Simovic, nõustaja rahvusvahelise koostöö alal
Põllumajandus-, Metsandus- ja Veeressursi Ministeerium
Montenegro Vabariigi valitsus
Rimski trg 46, 81000 Podgorica
Tel: +382 81 48 22 71;
Faks: +382 81 23 43 06
E-post: ljiljanas@mn.yu; radanad@mn.yu
b) Ühendus
Euroopa Komisjon
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat
Direktoraat B Rahvusvahelised suhted II
Üksuse B.2 Laienemine juht
B-1049 Brüssel
Belgia
Telefon: +32 2 299 11 11
Faks: +32 2 296 62 92
E-post: AGRI EC Montenegro wine trade
PROTOKOLL NR 3
milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viiseühenduse ja Montenegro vahelise käesoleva lepingu kohaldamisel
SISUKORD
I JAOTIS |
ÜLDSÄTTED |
Artikkel 1 |
Mõisted |
II JAOTIS |
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS |
Artikkel 2 |
Üldnõuded |
Artikkel 3 |
Kumulatsioon ühenduses |
Artikkel 4 |
Kumulatsioon Montenegros |
Artikkel 5 |
Täielikult teatavast riigist pärinevad tooted |
Artikkel 6 |
Piisava töö või töötluse läbinud tooted |
Artikkel 7 |
Ebapiisav töö või töötlus |
Artikkel 8 |
Kvalifikatsiooniühik |
Artikkel 9 |
Tarvikud, varuosad ja tööriistad |
Artikkel 10 |
Komplektid |
Artikkel 11 |
Kõrvalised tegurid |
III JAOTIS |
TERRITORIAALSED NÕUDED |
Artikkel 12 |
Territoriaalsuse põhimõte |
Artikkel 13 |
Otsevedu |
Artikkel 14 |
Näitused |
IV JAOTIS |
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE |
Artikkel 15 |
Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld |
V JAOTIS |
PÄRITOLUTÕEND |
Artikkel 16 |
Üldnõuded |
Artikkel 17 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord |
Artikkel 18 |
Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadid EUR.1 |
Artikkel 19 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine |
Artikkel 20 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel |
Artikkel 21 |
Arvestuslik eraldamine |
Artikkel 22 |
Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused |
Artikkel 23 |
Heakskiidetud eksportija |
Artikkel 24 |
Päritolutõendi kehtivus |
Artikkel 25 |
Päritolutõendi esitamine |
Artikkel 26 |
Importimine osasaadetistena |
Artikkel 27 |
Päritolutõendist vabastamine |
Artikkel 28 |
Tõendavad dokumendid |
Artikkel 29 |
Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine |
Artikkel 30 |
Lahknevused ja vormistusvead |
Artikkel 31 |
Eurodes väljendatud summad |
VI JAOTIS |
HALDUSKOOSTÖÖ KORD |
Artikkel 32 |
Vastastikune abi |
Artikkel 33 |
Päritolutõendi õigsuse kontroll |
Artikkel 34 |
Vaidluste lahendamine |
Artikkel 35 |
Sanktsioonid |
Artikkel 36 |
Vabatsoonid |
VII JAOTIS |
CEUTA JA MELILLA |
Artikkel 37 |
Käesoleva protokolli kohaldamine |
Artikkel 38 |
Eritingimused |
VIII JAOTIS |
LÕPPSÄTTED |
Artikkel 39 |
Käesoleva protokolli muudatused |
LISADE LOETELU
I lisa: |
Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta |
II lisa: |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
III lisa: |
Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised |
IV lisa: |
Arvedeklaratsiooni tekst |
V lisa: |
Artiklites 3 ja 4 osutatud kumulatsiooni menetlusest väljaarvatud tooted |
ÜHISDEKLARATSIOONID
Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta
Ühisdeklaratsioon San Marini Vabariigi kohta
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi määratlusi:
a) |
„valmistamine” – igat liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud; |
b) |
„materjal” – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud; |
c) |
„toode” – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks; |
d) |
„kaup” – nii materjalid kui ka tooted; |
e) |
„tolliväärtus” – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus; |
f) |
„tehasehind” – hind, mida makstakse ühenduses või Montenegros asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel; |
g) |
„materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Montenegros; |
h) |
„päritolustaatusega materjalide väärtus” - mutatis mutandis kohaldatava punkti g kohaselt määratletud materjalide väärtus; |
i) |
„lisandväärtus” – toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Montenegros; |
j) |
„grupid” ja „rubriigid” - grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”; |
k) |
„klassifitseerimine” – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatud rubriiki; |
l) |
„kaubasaadetis” – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel; |
m) |
„territooriumid” – hõlmab ka territoriaalvesi. |
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldnõuded
1. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid ühendusest pärinevateks toodeteks:
a) |
täielikult ühenduses saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses; |
b) |
ühenduses saadud või toodetud tooted, milleks on kasutatud täielikult ühenduses saadud või toodetud materjalide asemel muid materjale, tingimusel et need on läbinud ühenduses piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses; |
2. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Montenegrost pärinevateks toodeteks:
a) |
täielikult Montenegros saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses; |
b) |
Montenegros saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult Montenegros saadud või toodetud, tingimusel et need on läbinud Montenegros piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses. |
Artikkel 3
Kumulatsioon ühenduses
1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, loetakse tooteid ühendusest pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud Montenegrost, ühendusest või mis tahes Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist või territooriumilt (1) pärit materjale või Türgist pärit materjale, mille suhtes kohaldatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95, (2) tingimusel et ühenduses tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2. Kui ühenduses tehtav töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode ühendusest pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 osutatud riigist või territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate ühenduses valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
3. Lõikes 1 osutatud riikidest või territooriumidelt pärinevad tooted, mis ei läbi ühenduses tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse või territooriumidele eksportimisel oma päritolustaatuse.
4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:
a) |
päritolustaatuse saamisega seotud riikide või territooriumide ning sihtriigi vahel kohaldatakse vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut; |
b) |
materjalid ja tooted on saanud päritolustaatuse käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel ning |
c) |
teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Montenegros sealse korra kohaselt. |
Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatud teatises märgitud kuupäevast.
Ühendus esitab Euroopa Komisjoni kaudu Montenegrole üksikasjalikud andmed lepingute kohta ja vastavad päritolureeglid, mida kohaldatakse teiste lõikes 1 osutatud riikide või territooriumidega.
Käesolevas artiklis sätestatud kumuleerumist ei kohaldata V lisas loetletud toodetele.
Artikkel 4
Kumulatsioon Montenegros
1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, loetakse tooteid Montenegrost pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud Montenegrost ühendusest, või mis tahes Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist või territooriumilt (1) pärit materjale või Türgist pärit materjale, mille suhtes kohaldatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95, (2) tingimusel et Montenegros tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2. Kui Montenegros tehtav töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode Montenegrost pärinevaks ainult juhul, kui selle lisandväärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 osutatud riigist või territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate Montenegros valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
3. Lõikes 1 osutatud riikidest või territooriumidelt pärinevad tooted, mis ei läbi Montenegros tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse või territooriumidele eksportimisel oma päritolustaatuse.
4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:
a) |
päritolustaatuse saamisega seotud riikide või territooriumide ning sihtriigi vahel kohaldatakse vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut; |
b) |
materjalid ja tooted on saanud päritolustaatuse käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel ning |
c) |
teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Montenegros sealse korra kohaselt. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatud teatises märgitud kuupäevast. Montenegro esitab Euroopa Komisjoni kaudu ühendusele üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõikes 1 osutatud riikide või territooriumidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid. |
Käesolevas artiklis sätestatud kumuleerumist ei kohaldata V lisas loetletud toodetele.
Artikkel 5
Täielikult teatavast riigist pärinevad tooted
1. Täielikult ühenduses või Montenegros saadud või toodetud toodeteks loetakse järgmiseid:
a) |
nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad; |
b) |
seal koristatud taimekasvatussaadused; |
c) |
seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; |
d) |
seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted; |
e) |
seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused; |
f) |
merekalapüügisaadused ja muud väljaspool ühenduse ja Montenegro territoriaalvett nende laevade püütud saadused; |
g) |
nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted; |
h) |
seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks; |
i) |
sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid; |
j) |
väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus; |
k) |
kõik kaubad, mis on seal valmistatud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest. |
2. Lõike 1 punktides f ja g olevaid mõisteid „nende laevad” ja „nende kalatöötlemislaevad” kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:
a) |
mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes ühenduse liikmesriigis või Montenegros; |
b) |
mis sõidavad mõne ühenduse liikmesriigi või Montenegro lipu all; |
c) |
millest vähemalt 50 % kuulub ühenduse liikmesriikide või Montenegro kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on ühenduse liikmesriikide või Montenegro kodanikud ja mille kapitalist kuulub täis- või osaühingu puhul vähemalt pool eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele; |
d) |
mille kapten ja juhtkonnaliikmed on ühenduse liikmesriikide või Montenegro kodanikud ning |
e) |
mille laevaperest vähemalt 75 % on ühenduse liikmesriikide või Montenegro kodanikud. |
Artikkel 6
Piisava töö või töötluse läbinud tooted
1. Artikli 2 kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loendis esitatud tingimused on täidetud.
Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas lepingus nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Sellest tulenevalt, kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse loetelus ettenähtud tingimuste täitmisega, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei kohaldata selle puhul teise toote suhtes kehtivaid tingimusi ega arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui päritolustaatuseta materjale.
2. Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatuseta materjale, mida loendis ettenähtud tingimuste kohaselt ei tohi kasutada toote valmistamiseks, siiski kasutada, kui:
a) |
nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast; |
b) |
käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loendis seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks. |
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50-63 kuuluvate toodete suhtes.
3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 7 sätetest ei tulene teisiti.
Artikkel 7
Ebapiisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 6 tingimused on täidetud või mitte:
a) |
toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel; |
b) |
pakkeüksuste osadeksjagamine ja koondamine; |
c) |
pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine; |
d) |
tekstiili triikimine ja pressimine; |
e) |
lihtsad värvimis- ja poleerimistööd; |
f) |
teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine; |
g) |
suhkru toonimine ja tükkipressimine; |
h) |
puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine; |
i) |
teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine; |
j) |
tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine); |
k) |
lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine; |
l) |
märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile; |
m) |
ühte või mitut sorti toodete segamine; suhkru segamine mis tahes muu ainega; |
n) |
toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadekslammutamine; |
o) |
kaks või rohkem punktides a–n loetletud toimingut üheskoos; |
p) |
loomade tapmine. |
2. Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki ühenduses või Montenegros selle tootega läbi viidud toiminguid koos.
Artikkel 8
Kvalifikatsiooniühik
1. Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse põhiüksuseks harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi liigitamisel.
Sellest tulenevalt:
a) |
kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, liigitatakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; |
b) |
kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on liigitatud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi. |
2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
Artikkel 9
Tarvikud, varuosad ja tööriistad
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitletakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 10
Komplektid
Komplektid, nagu on määratletud harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegliga, on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 11
Kõrvalised tegurid
Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:
a) |
elektrienergia ja kütus; |
b) |
sisseseade ja varustus; |
c) |
masinad ja tööriistad; |
d) |
kaubad, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu. |
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 12
Territoriaalsuse põhimõte
1. Kui artiklites 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises kehtestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema ühenduses või Montenegros pidevalt täidetud.
2. Kui artiklites 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, tuleb juhul, kui ühendusest või Montenegrost mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega kaubad tagasi saadetakse, käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tollile ei saa tõendada, et:
a) |
tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi ning |
b) |
need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks. |
3. Ühendusest või Montenegrost eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool ühendust või Montenegrot toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:
a) |
kõnealused materjalid on täielikult saadud või toodetud ühenduses või Montenegros või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikumad ning |
b) |
tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:
|
4. Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool ühendust või Montenegrot toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud eeskirja, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Montenegrot tekkinud kogu lisandväärtusega olla suurem ettenähtud protsendimäärast.
5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool ühendust ja Montenegrot tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.
6. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirväärtusi.
7. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50-63 kuuluvate toodete suhtes.
8. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlemine väljaspool ühendust või Montenegrot toimub välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.
Artikkel 13
Otsevedu
1. Käesolevas lepingus ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse ainult käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mille vedu toimub otse ühenduse ja Montenegro vahel või muude artiklites 3 ja 4 nimetatud riikide või territooriumide kaudu. Ühe kaubasaadetise moodustavaid tooteid võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiidi- või ladustamisriigis tolli järelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või uuesti pealelaadimise või kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.
Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muude territooriumide peale ühenduse ja Montenegro.
2. Impordiriigi tollile tõendatakse, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitades selleks järgmised dokumendid:
a) |
üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või |
b) |
transiidiriigi tolli tõendi:
|
c) |
nende puudumisel kõik muud tõendavad dokumendid. |
Artikkel 14
Näitused
1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki või territooriumile peale artiklites 3 ja 4 osutatud riikide, ning mis pärast näitust on müüdud ühendusse või Montenegrosse importimiseks, kohaldatakse impordil käesoleva lepingu sätteid, kui tollile on piisavalt tõendatud, et:
a) |
eksportija on toimetanud nimetatud tooted ühendusest või Montenegrost näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud; |
b) |
kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses või Montenegros asuvale isikule; |
c) |
tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti ning |
d) |
alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks. |
2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid väljapanekutingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- ja käsitöönäituste, -messide ja muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 15
Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld
1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida kasutatakse ühendusest, Montenegrost või mõnest teisest artiklites 3 ja 4 nimetatud riigist või territooriumilt pärinevate toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotise sätetele, ei kohaldata ühenduses ega Montenegros mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.
2. Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida ühendus või Montenegro kohaldavad valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.
3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolli nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole saadud tollimaksu tagasimaksu ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4. Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 8 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 9 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 10 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.
5. Lõigete 1, 2, 3 ja 4 sätteid kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut. Need sätted ei välista käesoleva lepingu alusel eksporditavate põllumajandustoodete suhtes eksporditoetuste süsteemi kohaldamist.
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 16
Üldnõuded
1. Ühendusest pärinevate toodete importimisel Montenegrosse ja Montenegrost pärinevate toodete importimisel ühendusse kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid, kui esitatakse kas:
a) |
liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud III lisas, või |
b) |
artikli 22 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon, edaspidi „arvedeklaratsioon”, mille eksportija esitab kaubaarves, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida; arvedeklaratsiooni tekst on esitatud IV lisas. |
2. Olenemata lõikest 1, saavad käesolevas protokolli kohased päritolustaatusega tooted artiklis 27 ettenähtud juhtudel soodustusi käesoleva lepingu alusel ilma eespool nimetatud dokumente esitamata.
Artikkel 17
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
1. Ekspordiriigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse ühes nendest keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui need on täidetud käsitsi, peavad need olema täidetud tindiga ja trükitähtedes. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3. Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud.
4. Ühenduse liikmesriigi või Montenegro toll annab välja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks ühendusest, Montenegrost või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist või territooriumilt, kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ja:
5. kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljastanud tolliasutused võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tolliasutusel õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
6. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.
7. Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 18
Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadid EUR.1
1. Olenemata artikli 17 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:
a) |
seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või |
b) |
tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel. |
2. Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima liikumissertifikaadi EUR.1 aluseks olevate toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning esitama taotluse põhjused.
3. Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagantjärele alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.
4. Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne kanne:
„ISSUED RETROSPECTIVELY”
5. Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused”.
Artikkel 19
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tollilt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2. Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:
„DUPLICATE”.
3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse „Märkused”.
4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.
Artikkel 20
Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel
Kui päritolustaatusega tooted suunatakse ühenduse või Montenegro tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale ühendusse või Montenegrosse. Liikumissertifikaadi EUR.1 (liikumissertifikaatide) asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.
Artikkel 21
Arvestuslik eraldamine
1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide eraldi varudest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võivad tolliasutused asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi, mida kasutatakse varude korraldamiseks.
2. See meetod peab tagama, et saadud toodete, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, arv peab vastama võrdlusperioodil kaubavarude füüsilisel eraldamisel saadud arvule.
3. Tolliasutused võivad anda sellise loa vastavalt kohaseks peetud tingimustele.
4. Selle meetodi kasutamine registreeritakse ja seda rakendatakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse riigis, kus toode on valmistatud.
5. Sellise hõlbustamise soodustatud isik võib välja anda või taotleda vastavalt asjaoludele päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada pärinevate toodetena. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.
6. Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta igal ajal, kui hõlbustamist kasutav isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.
Artikkel 22
Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused
1. Artikli 16 lõike 1 punktis b nimetatud kaubaarve deklaratsiooni võib koostada:
a) |
artiklis 23 määratletud heakskiidetud eksportija või |
b) |
iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot. |
2. Arvedeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks ühendusest, Montenegrost või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist võiterritooriumilt, ja kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud.
4. Eksportija koostab arvedeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti.
5. Arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 23 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva riigi tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga arvedeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega seotud toodete importimist.
Artikkel 23
Heakskiidetud eksportija
1. Ekspordiriigi toll võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb pidevalt käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade veoga, loa täita ise arvedeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.
2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.
3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile.
4. Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija seda luba kasutab.
5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.
Artikkel 24
Päritolutõendi kehtivus
1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas riigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tollile.
2. Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.
Artikkel 25
Päritolutõendi esitamine
Päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud toll võib nõuda päritolutõendi tõlget ja võib samuti nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 26
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 27
Päritolutõendist vabastamine
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.
2. Importi, mis on juhutine ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 28
Tõendavad dokumendid
Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 22 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või arvedeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada ühendusest, Montenegrost või mõnest muust artiklis 3 või 4 osutatud riigist või territooriumilt pärinevateks toodeteks ja et need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, võivad olla muu hulgas järgmised:
a) |
otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks, ja mis sisalduvad tema raamatupidamisdokumentides või asutusesiseses auditeeritud raamatupidamises; |
b) |
dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Montenegros, kus neid dokumente kasutatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt; |
c) |
dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse ühenduses või Montenegros ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Montenegros, kus neid dokumente kasutatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt; |
d) |
kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 või arvedeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või koostatud ühenduses või Montenegros käesoleva protokolli kohaselt või mõnes muus artiklis 3 või 4 nimetatud riigis või territooriumil käesolevas protokollis esitatud reeglitega identsete päritolureeglite kohaselt; |
e) |
piisavad tõendid artikli 12 kohaselt väljaspool ühendust või Montenegrot toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud. |
Artikkel 29
Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 17 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.
2. Arvedeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab arvedeklaratsiooni koopiat ja artikli 22 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.
3. Ekspordiriigi toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 17 lõikes 2 kirjeldatud taotlust vähemalt kolm aastat.
4. Impordiriigi toll säilitab neile esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.
Artikkel 30
Lahknevused ja vormistusvead
1. Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2. Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.
Artikkel 31
Eurodes väljendatud summad
1. Juhuks, kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus peale euro, määravad asjaomased riigid artikli 22 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad ühenduse liikmesriikide, Montenegro ning artiklites 3 ja 4 nimetatud teiste riikide või territooriumide omavääringus.
2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 22 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, kooskõlas asjaomase riigi poolt fikseeritud summadega.
3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui samaväärne summa väheneks konverteerimise tulemusena.
5. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee vaatab ühenduse või Montenegro taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.
VI JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ KORD
Artikkel 32
Vastastikune abi
1. Ühenduse liikmesriikide ja Montenegro tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.
2. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad ühendus ja Montenegro teineteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 või kaubaarve deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 33
Päritolutõendi õigsuse kontroll
1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollil tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral järelkontrolli põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.
3. Kontrolli viib läbi ekspordiriigi toll. Selleks on tal õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kui impordiriigi toll otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest, Montenegrost või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist või territooriumilt pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.
6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrolli taotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
Artikkel 34
Vaidluste lahendamine
Kui seoses artiklis 33 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimus, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.
Importija ja impordiriigi tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati kõnealuse riigi õigusnormide kohaselt.
Artikkel 35
Sanktsioonid
Sanktsioon määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 36
Vabatsoonid
1. Ühendus ja Montenegro võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida veo ajal hoitakse nende territooriumil asuvates vabatsoonides, ei vahetata muude kaupade vastu ning et nendega ei tehta muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui ühendusest või Montenegrost pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikes 1 sisalduvatest sätetest eksportija taotlusel välja uue EUR.1 sertifikaadi, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.
VII JAOTIS
CEUTA JA MELILLA
Artikkel 37
Käesoleva protokolli kohaldamine
1. Artiklis 2 kasutatav mõiste „ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Montenegrost pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Montenegro kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse ühendusest ja mis pärinevad ühendusest.
3. Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid käsitleva lõike 2 kohaldamisel kohaldatakse käesolevat protokolli vastavalt artiklis 38 sätestatud eritingimustele mutatis mutandis.
Artikkel 38
Eritingimused
1. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 13 sätete kohaselt, loetakse:
1) |
Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:
|
2) |
Montenegrost pärinevateks toodeteks:
|
2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „Montenegro” ja „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või arvedeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või arvedeklaratsiooni nende päritolustaatus.
4. Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
VIII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 39
Käesoleva protokolli muudatused
Stabiliseerimis-ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.
(1) Vastavalt üldasjade nõukogu 1997. aasta aprilli otsusele ja komisjoni 1999. aasta mai teatisele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi loomise kohta Lääne-Balkani riikidega.
(2) EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 kohaldatakse põllumajandustoodetele, mida ei ole määratletud lepingus assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, ning söe- ja terasetoodetele, mida ei ole määratletud Euroopa Söe-ja Teraseühenduse ning Türgi Vabariigi vahelises lepingus Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemise kohta.
I LISA
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA
Märkus 1:
Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitleda piisava töö või töötluse läbinuna artikli 6 tähenduses.
Märkus 2:
2.1. Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see, et kolmanda või neljanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.
2.2. Kui 1. veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on 2. veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse 3. või 4. veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse 1. veergu koondatud rubriiki.
2.3. Kui loetelus on eri reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel.
2.4. Kui kahe esimese veeru kande suhtes on mõni reegel nii 3. kui ka 4. veerus, võib eksportija valida, kas ta kohaldab 3. või 4. veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus ei ole päritolureeglit, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit.
Märkus 3:
3.1. Artikli 6 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.
Näide:
Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”.
Kui see eelvormitud teras on ühenduses sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loendi rubriiki ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib sepist käsitada päritolustaatust omavana, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases kus mootor või muus ühenduse tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.
3.2. Loetelu reegel näeb ette päritolustaatuse saamiseks vajaliku minimaalse töö või töötluse, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali tohib kasutada, on ka kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.
3.3. Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka kaubaga sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.
Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muudest rubriigi … materjalidest” või „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muudest materjalidest tootega samast rubriigist” tähendab siiski seda, et kasutada võib tootega samasse rubriiki liigitatud materjale, välja arvatud materjalid, mille kirjeldus on sama mis loendi 2. veerus esitatud tootekirjelduses.
3.4. Kui loetelu reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.
Näide:
Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht või mõlemat.
3.5. Kui loendi reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta.)
Näide:
Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis välistab teravilja ja teraviljasaaduste kasutamise, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast.
Seda reeglit ei kohaldata siiski kaupade suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis määratletud materjalidest.
Näide:
Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet lõngast tavaliselt valmistada ei saa. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas etapis, see tähendab kiudaine etapis.
3.6. Kui loetelu reegel näeb ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtus ületada suurimat määratud protsendimäära. Lisaks sellele ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.
Märkus 4:
4.1. Loetelus kasutatud termin „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Termin osutab ketruseelses etapis olevatele kiududele, sealhulgas jäätmetele, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.
4.2. Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101-5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201-5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301-5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.
4.3. Loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.
4.4. Loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.
Märkus 5:
5.1. Kui loendis esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata loendi kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkusi 5.3 ja 5.4.)
5.2. Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski ainult nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.
Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:
— |
siid, |
— |
vill, |
— |
loomakarv, |
— |
loomavill, |
— |
hobusejõhv, |
— |
puuvill, |
— |
paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber, |
— |
lina, |
— |
kanep, |
— |
džuut ja muud niintekstiilkiud, |
— |
sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud, |
— |
kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, |
— |
sünteesfilamentkiud, |
— |
tehisfilamentkiud, |
— |
elektrit juhtivad filamentkiud, |
— |
polüpropüleenstaapelkiud, |
— |
polüesterstaapelkiud, |
— |
polüamiidstaapelkiud, |
— |
polüakrüülnitriilstaapelkiud, |
— |
polüimiidstaapelkiud, |
— |
polütetrafluoroetüleenstaapelkiud, |
— |
polüfenüleensulfiidstaapelkiud, |
— |
polüvinüülkloriidstaapelkiud, |
— |
muud sünteesstaapelkiud, |
— |
viskoosstaapelkiud, |
— |
muud tehisstaapelkiud, |
— |
mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist, |
— |
mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist, |
— |
rubriiki 5605 kuuluvad kaubad (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust, |
— |
muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted. |
Näide:
Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et selle kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.
Näide:
Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.
Näide:
Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.
Näide:
Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad kaht eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.
5.3. Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.
5.4. Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.
Märkus 6:
6.1. Kui loetelus on tekstiiltoodete juures viide käesolevale märkusele, võib kasutada selliseid tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.
6.2. Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50-63, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.
Näide:
Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.
6.3. Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50-63 klassifitseerimata materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.
Märkus 7:
7.1. Rubriikides ex 2707, 2713-2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 nimetatud eritöötlused on järgmised:
a) |
vaakumdestilleerimine; |
b) |
põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine; |
c) |
krakkimine; |
d) |
reformeerimine; |
e) |
ekstraheerimine selektiivlahustite abil; |
f) |
kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga; |
g) |
polümeerimine; |
h) |
alküülimine; |
i) |
isomeerimine. |
7.2. Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised:
a) |
vaakumdestilleerimine; |
b) |
põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine; |
c) |
krakkimine; |
d) |
reformeerimine; |
e) |
ekstraheerimine selektiivlahustite abil; |
f) |
kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga; |
g) |
polümeerimine; |
h) |
alküülimine; |
ij) |
isomeerimine; |
k) |
üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod); |
l) |
üksnes rubriigi 2710 kaupade puhul parafiinitustamine, v.a filtrimine; |
m) |
üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus või värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka; |
n) |
üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel, et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi; |
o) |
üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega; |
p) |
(üksnes rubriiki ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul, v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil. |
7.3. Rubriikides ex 2707, 2713-2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.
II LISA
LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu teisi osi.
HS-kood |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|||||||||||||||||||||||||||
(1) |
(2) |
(3) või (4) |
|||||||||||||||||||||||||||
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 3 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 4 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
0403 |
petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma |
Valmistamine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 0502 |
kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad |
Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgestamine |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 6 |
Eluspuud jm taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal |
Valmistamine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Valmistamine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja maitseained; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
0901 |
kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
0902 |
Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 0910 |
Vürtsisegud |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 10 |
Teraviljad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 11 |
Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriiki 0714 kuuluvad söödavad juured ja mugulad ning puuviljad on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 1106 |
jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest |
Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
1501 |
searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203, 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist |
|
||||||||||||||||||||||||||
1502 |
Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201, 0202, 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1504 materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 1505 |
Rafineeritud lanoliin |
Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast |
|
||||||||||||||||||||||||||
1506 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1506 materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
1507–1515 |
Taimeõlid ja nende fraktsioonid: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata |
Valmistamine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
1517 |
Margariin; toidusegud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest |
Valmistamine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 1701 |
roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega |
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
1702 |
muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; kunstmesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1702 materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 1703 |
Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine grupi 10 teraviljast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
1902 |
Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (liha- või muu täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte; |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis |
|
||||||||||||||||||||||||||
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
1905 |
Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 20 |
Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2001 |
jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2004 ja ex 2005 |
Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, mida on töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
2006 |
Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2008 |
|
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
2101 |
kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
2103 |
Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2104 |
Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad |
|
||||||||||||||||||||||||||
2106 |
Mujal nimetamata toiduained |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
2202 |
vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2301 |
vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2303 |
Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist |
Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2306 |
Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted |
Valmistamine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
||||||||||||||||||||||||||
2402 |
tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid |
Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2403 |
Suitsetamistubakas |
Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2504 |
süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit |
Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine. |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2515 |
Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil. |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2516 |
Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil. |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2518 |
Kaltsineeritud dolomiit |
Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2519 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada. |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2520 |
Stomatoloogiline kips |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2524 |
Looduslikud asbestikiud |
Tootmine asbesti kontsentraadist |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2525 |
Vilgupulber |
Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2530 |
Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad |
Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 27 |
Mineraalsed kütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2707 |
Kõrgtemperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlide sarnased õlid, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh petrooleumpiiritus ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2709 |
Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid |
Bituminoossete materjalide destruktiivne destillatsioon |
|
||||||||||||||||||||||||||
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
2713 |
Naftakoks, -bituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
2714 |
Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
2715 |
Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen) |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 2805 |
Mischmetall |
Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2811 |
Vääveltrioksiid |
Valmistamine vääveldioksiidist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 2833 |
Alumiiniumsulfaat |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2840 |
Naatriumperboraat |
Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 2852 |
Küllastunud atsükliliste monokarboksüülhapete elavhõbedaühendid ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852, 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
Heterotsüklilised elavhõbedaühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te) |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852, 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852, 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
Nafteenhapete elavhõbedaühendid ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavadte sideainete elavhõbedaühendid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 2901 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2902 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 2905 |
Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast. |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
2915 |
Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 2932 |
|
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
2933 |
Üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
2934 |
Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 2939 |
Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist alkaloide |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 30 |
Farmaatsiatooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3002 |
Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3003 ja 3004 |
Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad kaubad): |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 3006 |
|
Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 31 |
Väetised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3105 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kaht või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:
|
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 32 |
Park- ja värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3201 |
Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid |
Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
3205 |
Lakkpigmendid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (3) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; valgulaadsed ühendid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvalproduktid; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (4) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 34 |
Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3403 |
Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3404 |
Tehisvaha ja töödeldud vaha: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud:
Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3505 materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3507 |
Mujal nimetamata ensüümvalmistised |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
3701 |
valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; pakendatud või pakendamata valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
3702 |
Valgustamata valgustundlikud rullides fotofilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
3704 |
Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701–3704 kuuluvad materjalid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3801 |
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3803 |
Rafineeritud tallõli |
Toortallõli rafineerimine |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3805 |
Puhastatud sulfaattärpentin |
Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel. |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3806 |
Estervaigud |
Tootmine vaikhapetest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3807 |
Puupigi (puutõrvapigi) |
Puutõrva destilleerimine |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
3808 |
Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3810 |
Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud naftasaaduste (k.a bensiin) ning naftasaadustega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3812 |
Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid jm kummit või plasti stabiliseerivad ühendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3813 |
Segud ja laengud tulekustutite tarbeks; laetud tulekustutusgranaadid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3814 |
Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3818 |
Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, tahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3819 |
Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3820 |
Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud Valmis söötmed mikroorganismide kasvatamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 3821 |
Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude hooldamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3822 |
Diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3823 materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3901–3915 |
Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; rubriikidesse ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3907 |
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (5) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist |
|
||||||||||||||||||||||||||
3912 |
Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
3916–3921 |
Plastist pool- ja valmistooted; rubriikidessse ex 3916, ex 3917, ex 3920 ja ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3916 ja ex 3917 |
Profiilvormid ja -torud |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 3920 |
|
Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 3921 |
Metalliseeritud plastkiled |
Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
3922–3926 |
Plasttooted |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4001 |
Kreppkummist lamineeritud tahvlid kingade valmistamiseks |
Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||
4005 |
Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
||||||||||||||||||||||||||
4012 |
Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Kasutatud rehvide protekteerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4017 |
Kõvakummist tooted |
Valmistamine kõvakummist |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4102 |
Lamba- ja talle villata toornahad |
Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt |
|
||||||||||||||||||||||||||
4104–4106 |
Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata |
Pargitud naha järelparkimine või Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
4107, 4112 ja 4113 |
Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluvad materjalid |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4114 |
Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk |
Tootmine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4302 |
Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast |
|
||||||||||||||||||||||||||
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted |
Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4403 |
Jämedalt kanditud puit |
Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4408 |
Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (sh spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4409 |
Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel, otsal või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Lihvimine või pikijätkamine |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Profileerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4410-ex 4413 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4415 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid |
Tootmine mõõtu lõikamata laudadest |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4416 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad |
Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda. |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4418 |
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Profileerimine |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4421 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 45 |
Kork ja korgist tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
4503 |
looduslikust korgist tooted |
Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4811 |
Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
4816 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
4817 |
Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4818 |
Tualettpaber |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4819 |
Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudlehtedest |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4820 |
Kirjaplokid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 4823 |
Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
4909 |
Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid |
|
||||||||||||||||||||||||||
4910 |
Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 5003 |
kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
|
||||||||||||||||||||||||||
5004 – ex 5006 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest lõngast (7): |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7)
või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
5106–5110 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5111–5113 |
Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
5204–5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5208–5212 |
Puuvillane riie: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
5306–5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5309–5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
5401–5406 |
Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5407 ja 5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
5501–5507 |
Keemilised staapelkiud |
Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
||||||||||||||||||||||||||
5508–5511 |
Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5512–5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud: |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
Kuid:
milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5605 |
Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5606 |
Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 57 |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7).
Kuid:
milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
5805 |
Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
5810 |
Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie |
Tootmine lõngast |
|
||||||||||||||||||||||||||
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine lõngast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
||||||||||||||||||||||||||
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv) |
Tootmine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
5904 |
Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata |
Tootmine lõngast (7) |
|
||||||||||||||||||||||||||
5905 |
Tekstiilseinakatted: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine lõngast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
5906 |
Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine keemilistest materjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine lõngast |
|
||||||||||||||||||||||||||
5907 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Tootmine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
5908 |
Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ringkootud hõõgsukakangast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
5909–5911 |
Tekstiiltooted tehniliseks otstarbeks: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 61 |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
|
|||||||||||||||||||||||||||
ex 6202, ex 6204, ex 6206, ex 6209 ja ex 6211 |
Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused |
Tootmine lõngast (9) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 6210 ja ex 6216 |
Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Tootmine lõngast (9) või tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||||||||||||||
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9) valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
6217 |
Muud valmis rõivamanused rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine lõngast (9) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine lõngast (9) või tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine lõngast (9) |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 63 |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
6301–6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10) või Tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks |
Tootmine (7):
|
|
||||||||||||||||||||||||||
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||
6307 |
Muud valmistooted, k.a rõivalõiked |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
6308 |
Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud, rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed |
|
||||||||||||||||||||||||||
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 65 |
Peakatted ja nende osad välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
6505 |
Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma |
Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9) |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 6506 |
Viltkübarad jm vildist peakatted, valmistatud rubriigis 6501 esitatud kübaratoorikutest, -viltidest või lamedatest viltketastest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma |
Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9) |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
6601 |
Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 6803 |
Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted |
Tootmine töödeldud kiltkivist |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 6812 |
Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 6814 |
Vilgukivist, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgukivist tooted, paberist, papist vm materjalist alusel |
Tootmine töödeldud vilgukivist (sh aglomeeritud või regenereeritud vilgukivi) |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7003, ex 7004 ja ex 7005 |
Mittepeegeldava kihiga klaas |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7006 |
Rubriikidesse 7003, 7004 ja 7005 kuuluv klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7007 |
Karastatud või lamineeritud kildumatu klaas |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7008 |
Mitmekihilised klaasisolaatorid |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7009 |
Klaaspeeglid, raamitud või raamimata (sh tahavaatepeeglid) |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7010 |
Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 nimetatud) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7019 |
Klaaskiust tooted, v.a lõng |
Tootmine:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7101 |
Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7102, ex 7103 ja ex 7104 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest |
|
||||||||||||||||||||||||||
7106, 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 7106, 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid. või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline või termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine survetöötlemata väärismetallidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7107, ex 7109 ja ex 7111 |
Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7116 |
Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
7117 |
Juveeltoodete imitatsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7208–7216 |
Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
7217 |
Rauast või legeerimata terasest traat |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7218, 7219–7222 |
Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7224, 7225–7228 |
Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Tootmine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
7229 |
Legeerterasest traat |
Tootmine rubriiki 7 224 kuuluvatest pooltoodetest |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 73 |
Raud- või terastooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7301 |
Sulundkonstruktsioonid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
7304, 7305 ja 7306 |
Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206, 7207, 7218 või 7224 kuuluvast materjalist |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7307 |
Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712) |
Selliste sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, mille väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
7308 |
Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7315 |
Rehviketid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
7401 |
Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
7402 |
Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
7404 |
Vasejäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
7405 |
Vaseligatuurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
7501–7503 |
Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Tootmine, milles:
või tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise abil |
|
||||||||||||||||||||||||||
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 7616 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiinium |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 77 |
Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 78 |
Plii ja pliitooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
7801 |
Survetöötlemata plii: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine pliikangidest või toorpliist. |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
7802 |
Pliijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
7901 |
Survetöötlemata tsink |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
7902 |
Tsingijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 80 |
Tina ja tinatooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
8001 |
Survetöötlemata tina |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
8002 ja 8007 |
Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
8206 |
Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8202–8205 kuuluvad materjalid. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8207 |
Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistade (mootoriga või ilma) või tööpinkide jaoks (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
8208 |
Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 8211 |
Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
8214 |
Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
8215 |
Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 8302 |
Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 8306 |
Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8401 |
Tuumareaktorite kütteelemendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal (12) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8402 |
Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8403 ja ex 8404 |
Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8406 |
Auruturbiinid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8409 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 või 8408 mootorites |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8411 |
Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8412 |
Muud mootorid ja jõuseadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 8413 |
Rootorpumbad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8414 |
Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8415 |
Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8418 |
Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8419 |
Masinad puidu-, pabermassi-, paberi- ja papitööstuse jaoks |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8420 |
Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid) |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8423 |
Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8425–8428 |
Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8429 |
Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8430 |
Muud pinnase teisaldamis-, profileerimis-, planeerimistasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8431 |
Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8439 |
Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8441 |
Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8443 |
Büroomasinad (nt automaatsete andmetöötlusmasinate, tekstitöötlusmasinate jne) printerid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8444–8447 |
Rubriikidesse 8444–8447 kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 8448 |
Rubriikidesse 8444 ja 8445 kuuluvate masinate abiseadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8452 |
Õmblusmasinad, v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8456–8466 |
Rubriikidesse 8456–8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8469–8472 |
Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8480 |
Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; valumudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8482 |
Veerelaagrid |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8484 |
Mitmekihilised seibid, tihendid jms (kihid ainult metallidest või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 8486 |
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8487 |
Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8501 |
Elektrimootorid ja -generaatorid (välja arvatud generaatorseadmed) |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8502 |
Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8504 |
Arvutite toiteallikad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 8517 |
Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8518 |
Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8519 |
Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8521 |
Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8522 |
Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8519–8521 aparaatide juures |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8523 |
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
või Difusioonitoiming (mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel) isegi juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8525 |
Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8526 |
Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8527 |
Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või taasesitusseadmetega või kellaga või ilma |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8528 |
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
Valmistamine, milles:
|
||||||||||||||||||||||||||||
8529 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8535 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8536 |
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
8537 |
Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, k.a komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8541 |
Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8542 |
Elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
või Difusioonitoiming (mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel) isegi juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8544 |
Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8545 |
Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8546 |
Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8547 |
Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8548 |
Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8608 |
Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
8709 |
Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8710 |
Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8711 |
Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8712 |
Kuullaagriteta jalgrattad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8715 |
Lapsevankrid ja nende osad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8716 |
Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 8804 |
Rotovarjud |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 8804 materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
8805 |
Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eelnimetatud toodete osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid, |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9001 |
Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9002 |
Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9004 |
Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 9005 |
Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 9006 |
Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9007 |
Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või taasesitusseadmega või ilma nendeta |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9011 |
Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 9014 |
Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9015 |
Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9016 |
Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9017 |
Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9018 |
Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 9018 materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9019 |
Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9020 |
Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9024 |
Masinad ja seadmed materjalide (nt metalli, puidu, tekstiili, paberi, plasti) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9025 |
Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9026 |
Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi kulu, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9027 |
Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9028 |
Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9029 |
Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9030 |
Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9031 |
Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9032 |
Automaatregulatsiooni ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9033 |
Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 91 |
Kellad ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9105 |
Muud kellad |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9109 |
Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9110 |
Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (mehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid |
Valmistamine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9111 |
Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9112 |
Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad |
Tootmine, milles:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9113 |
Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
ex 9401 ja ex 9403 |
Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2 |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks rubriiki 9401 või 9403 kuuluvates toodetes, kui:
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||||||||||||
9405 |
Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms ja nende detailid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9406 |
Kokkupandavad ehitised |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
9503 |
Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; kõikvõimalikud mosaiikpildid |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 9506 |
Golfikepid ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 9601 ja ex 9602 |
Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed |
Tootmine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 9603 |
Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9605 |
Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
9606 |
Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
9608 |
Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||||||||||||||
9612 |
Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta |
Tootmine, milles:
|
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 9613 |
Piesosüüteseadmega välgumihklid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||||||||||||||
ex 9614 |
Piibud ja piibukahad |
Tootmine toorikutest |
|
||||||||||||||||||||||||||
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.
(2) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.
(3) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et need tooted on mis tahes materjalide värvimiseks või värvainete tootmisel koostisainetena kasutatavad tooted, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki.
(4) „Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.
(5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.
(6) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime (läbitustegur) mõõdetuna Gardneri läbitustegurimõõturiga ASTM-D 1003-16 on alla 2 %.
(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.
(8) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.
(9) Vt sissejuhatavat märkust 6.
(10) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatavat märkust 6.
(11) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) - Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.
(12) Seda reeglit kohaldatakse kuni 31.12.2005.
III LISA
Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised
Trükkimisjuhised
1. |
Mõlema vormi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse lubatud hälve on –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud. |
2. |
Lepinguosaliste pädevatel asutustel on õigus trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida. |
IV LISA
ARVEDEKLARATSIOONI TEKST
Arvedeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.
Bulgaariakeelne sõnastus
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с …. (2) преференциален произход
Hispaaniakeelne sõnastus
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).
Tšehhikeelne sõnastus
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).
Taanikeelne sõnastus
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).
Saksakeelne sõnastus
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.
Eestikeelne sõnastus
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidetud teisiti.
Kreekakeelne sõnastus
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).
Ingliskeelne sõnastus
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.
Prantsuskeelne sõnastus
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).
Itaaliakeelne sõnastus
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).
Lätikeelne sõnastus
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2).
Leedukeelne sõnastus
Šiame dokumente išvardytų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės prekės.
Ungarikeelne sõnastus
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.
Maltakeelne sõnastus
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (2).
Hollandikeelne sõnastus
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).
Poolakeelne sõnastus
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne sõnastus
O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).
Rumeeniakeelne sõnastus
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizaţia vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferenţială … (2).
Slovakikeelne sõnastus
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).
Sloveenikeelne sõnastus
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov štr. … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.
Soomekeelne sõnastus
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).
Rootsikeelne sõnastus
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).
Montenegrokeelne sõnastus
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovim dokumentom (carinsko odoborenje br.. (1)) izjavljuje da, osim u slučaju kada je drugačije naznačeno, ovi proizvodi su … (2) preferencijalnog porijekla.
… (3)
(Koht ja kuupäev)
… (4)
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)
(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui liikumissertifikaati ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(2) Märkida kaupade päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”.
(3) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
(4) Kui eksportija allkirja ei nõuta, tähendab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kirjutamisest vabastamist.
V LISA
ARTIKLITES 3 JA 4 OSUTATUD KUMULATSIOONI MENETLUSEST VÄLJAARVATUD TOOTED
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
||
1704 90 99 |
Suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod: |
||
|
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained |
||
1806 10 30 |
|
||
1806 10 90 |
|
||
|
|
||
1806 20 95 |
|
||
|
|
||
|
|
||
1901 90 99 |
Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massi% arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
2101 12 98 |
Muud kohvist valmistatud tooted. |
||
2101 20 98 |
Muud teest või matest valmistatud tooted. |
||
2106 90 59 |
Mujal nimetamata toiduained |
||
|
|
||
|
|
||
2106 90 98 |
Mujal nimetamata toiduained: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
3302 10 29 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
ÜHISDEKLARATSIOON ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA
1. Montenegro aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.
2. Protokolli nr 3 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.
ÜHISDEKLARATSIOON SAN MARINO VABARIIGI KOHTA
1. Montenegro aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.
2. Protokolli nr 3 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.
PROTOKOLL NR 4
maismaatranspordi kohta
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva protokolli eesmärk on edendada lepinguosaliste vahel koostööd maismaatranspordi, eelkõige transiitliikluse osas, ja sel eesmärgil tagada, et lepinguosaliste territooriumide vahelist ja neid läbivat vedu arendatakse kooskõlas käesoleva protokolli sätete täieliku ja ühetaolise kohaldamisega.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Koostöö hõlmab maismaatransporti, eelkõige maantee-, raudtee- ja kombineeritud vedu ning asjakohast infrastruktuuri.
2. Sellega seoses kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse eelkõige:
— |
transpordi infrastruktuur mõlema lepinguosalise territooriumil ulatuses, mis on vajalik käesoleva protokolli eesmärgi saavutamiseks; |
— |
vastastikune turulepääs maanteetranspordi valdkonnas; |
— |
olulised toetusmeetmed õiguse ja halduse valdkonnas, sealhulgas kaubandus-, maksukorraldus-, sotsiaal- ja tehnilised meetmed; |
— |
koostöö keskkonnanõuetele vastava transpordisüsteemi väljaarendamiseks; |
— |
korrapärane teabevahetus lepinguosaliste transpordipoliitika arengu valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu transpordi infrastruktuurile. |
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„ühenduse transiitliiklus” – ühenduses registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu ühenduse liikmesriiki või sealt välja läbi Montenegro territooriumi; |
b) |
„Montenegro transiitliiklus” – Montenegros registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu Montenegrost kolmandasse riiki või kolmandast riigist Montenegrosse läbi ühenduse territooriumi; |
c) |
„kombineeritud vedu” – kaubavedu, mille puhul veoauto, haagis, poolhaagis (vedukiga või ilma), vahetusveovahend või 20jalane või suurem konteiner liigub veo alg- või lõppetapil maanteel ja ülejäänud etapil raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid kasutades, kui viimati nimetatud etapi lennutee pikkus on üle 100 km, ja mille puhul veo alg- või lõppetapp on:
|
INFRASTRUKTUUR
Artikkel 4
Üldsätted
Käesolevaga lepivad lepinguosalised kokku, et kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga, millele on viidatud artiklis 5, võtavad nad mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri võrgustiku arendamise olulise abinõuna vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed, et lahendada Montenegro kaudu kulgeva kaubaveoga seotud probleemid, eelkõige maanteedel 1, 2b, 4 ja 6 (mis kulgevad vastavalt Horvaatia piirist kuni Barini, Bosnia ja Hertsegoviina piirist Albaania piirini, Serbia piirist kuni Misicini ning Ribaravinast kuni Bacini Serbia piiril), raudteedel 2 ja 4 (mis kulgevad vastavalt Podgoricast Albaania piirini ja Serbia piirist kuni Barini), Bari sadamas ning Podgorica lennujaamas.
Artikkel 5
Kavandamine
Ühendus ja Montenegro on eriti huvitatud Montenegro ja Kagu-Euroopa piirkonna vajadustele vastava peamisi maanteid ja raudteid, siseveeteid, siseveesadamaid, sadamaid ja lennujaamu ning teisi asjakohaseid transpordiliike hõlmava mitmeliigilise piirkondliku transpordivõrgu väljaarendamisest Montenegro territooriumil. See võrk määratleti Kagu-Euroopa transpordi infrastruktuuri põhivõrgustiku arendamise vastastikuse mõistmise memorandumis, millele Kagu-Euroopa piirkonna riikide ministrid ja Euroopa Komisjon 2004. aasta juunis alla kirjutasid. Võrgustiku arendamise ja eelistuste määratlemisega tegeleb korralduskomitee, kuhu kuuluvad kõigi memorandumile alla kirjutanud riikide esindajad.
Artikkel 6
Finantsaspektid
1. Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 116 võib ühendus rahaliselt toetada vajalikke infrastruktuurimeetmeid, millele on viidatud artiklis 5. Seda rahalist toetust võidakse anda Euroopa Investeerimispanga laenuna ja mis tahes muus rahastamisvormis, mis võimaldab edaspidi anda täiendavaid vahendeid.
2. Euroopa Komisjon püüab töö kiirendamiseks niipalju kui võimalik soodustada täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, nagu näiteks teatavate ühenduse liikmesriikide kahepoolseid investeeringuid või riiklikke ja eravahendeid.
RAUDTEEVEDU JA KOMBINEERITUD VEDU
Artikkel 7
Üldsätted
Lepinguosalised võtavad vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed arendamaks ja edendamaks raudteevedu ja kombineeritud vedu kui vahendit, mis tagab, et tulevikus toimub suur osa nende kahepoolsetest vedudest ja transiitvedudest läbi Montenegro keskkonnahoidlikematel tingimustel
Artikkel 8
Infrastruktuuriga seotud eriaspektid
Montenegro raudteede ajakohastamise raames võetakse vajalikke meetmeid, et kohandada raudteesüsteemi kombineeritud veo jaoks, pöörates erilist tähelepanu terminalide arendamisele ja ehitamisele ning tunnelite mõõtmetele ja läbilaskevõimele, mis nõuavad suuremahulisi investeeringuid.
Artikkel 9
Toetusmeetmed
Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed kombineeritud veo arengu soodustamiseks.
Selliste meetmete eesmärk on:
— |
julgustada kasutajad ja kaubasaatjaid kombineeritud vedu kasutama; |
— |
muuta kombineeritud vedu konkurentsivõimeliseks maanteetranspordiga, eelkõige ühenduse või Montenegro rahalise toetuse abil nende asjakohaste õigusaktide raames; |
— |
soodustada kombineeritud veo kasutamist pikkadel vahemaadel ja edendada eelkõige vahetuskerede, konteinerite ja saatjata veo kasutamist üldiselt; |
— |
parandada kombineeritud veo kiirust ja usaldusväärsust ning eelkõige: |
— |
suurendada kolonnide sagedust vastavalt kaubasaatjate ja kasutajate vajadustele; |
— |
lühendada ooteaega terminalides ja suurendada nende läbilaskevõimet; |
— |
kõrvaldada sobival viisil kõik takistused ligipääsuteedel, et parandada juurdepääsu kombineeritud veole; |
— |
ühtlustada vajaduse korral eriotstarbeliste seadmete massid, mõõtmed ja tehnilised omadused eelkõige selleks, et tagada mõõtude sobilikkus ning võtta kooskõlastatud meetmeid nimetatud seadmete tellimiseks ja kasutuselevõtuks vastavalt liiklussagedusest tulenevatele nõuetele; |
— |
võtta üldjuhul muid asjakohaseid meetmeid. |
Artikkel 10
Raudteede ülesanne
Riikide ja raudteede asjakohaste volituste raames nii reisijate- kui kaubaveo puhul soovitavad lepinguosalised nende raudtee-ettevõtjatel:
— |
tõhustada kõikides valdkondades kas kahe- ja mitmepoolset koostööd või koostööd rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, et eelkõige parandada veoteenuste kvaliteeti ja ohutust; |
— |
püüda kehtestada ühiselt raudteekorraldussüsteem, mis ausa konkurentsi tingimustes ja järgides vaba valiku põhimõtet julgustab kaubasaatjaid, eriti transiidi korral, vedama kaupa pigem raudteed kui maanteed mööda; |
— |
valmistada ette Montenegro osalemist ühenduse õigustiku rakendamisel ja edasiarendamisel raudteede arengus. |
MAANTEETRANSPORT
Artikkel 11
Üldsätted
1. Pidades silmas vastastikust juurdepääsu transporditurule, lepivad lepinguosalised esialgu kokku, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et säilitatakse ühenduse liikmesriikide ja Montenegro vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või muudest olemasolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenev kord või selliste lepingute ja kokkulepete puudumisel de facto valitsenud olukord 1991. aastal.
Ühenduse ja Montenegro vahelise artiklis 12 sätestatud maanteeveoturule juurdepääsu käsitleva lepingu ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud maanteeliikluse maksustamise lepingu sõlmimiseni teeb Montenegro ühenduse liikmesriikidega koostööd nimetatud kahepoolsete lepingute muutmiseks, et need vastaksid käesolevale protokollile.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühenduse transiitliiklusel on võimalik pääseda takistamatult läbi Montenegro ja Montenegro transiitliiklusel läbi ühenduse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
3. Kui lõike 2 alusel antud õiguste tulemusena suureneb ühenduse veoettevõtjate transiitliiklus sellise tasemeni, mis tõsiselt kahjustab või võib tõsiselt kahjustada maanteede infrastruktuuri ja/või liikluse ladusust stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu maismaatransporti käsitleva protokolli nr 5 artiklis 5 nimetatud telgjoontel ning kui samadel asjaoludel kerkivad probleemid Montenegro piiri ääres asuval ühenduse territooriumil, esitatakse see küsimus kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 121 stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule. Lepinguosalised võivad esitada ettepanekuid erakorraliste mittediskrimineerivate ajutiste meetmete võtmiseks, mis on vajalik tekkinud kahju piiramiseks või leevendamiseks.
4. Kui ühendus kehtestab reeglid Euroopa Liidus registreeritud raskete kaubaveokite põhjustatud saaste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks, kohaldatakse samasugust korda Montenegros registreeritud raskete kaubaveokite suhtes, mis liiguvad ühenduse territooriumil. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu valib vajalikud meetodid.
5. Lepinguosalised hoiduvad ühepoolsete meetmete võtmisest, mille tagajärjeks võiks olla diskrimineerimine ühenduse ja Montenegro ettevõtjate või veokite vahel. Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed hõlbustamaks maanteetransporti teise lepinguosalise territooriumile või läbi selle territooriumi.
Artikkel 12
Turulepääs
Lepinguosalised kohustuvad tegema oma sisemiste eeskirjade kohaselt koostööd eelkõige selleks, et töötada välja:
— |
transpordi arengut soodustavad tegevusviisid, mis vastavad lepinguosaliste vajadustele ja mis on kooskõlas ühelt poolt ühenduse siseturu väljakujundamise ja ühise transpordipoliitika ellurakendamisega ning teiselt poolt Montenegro majandus- ja transpordipoliitikaga; |
— |
lõplik süsteem, mis reguleeriks tulevikus lepinguosaliste vahelist vastastikust maanteeveoturule juurdepääsu. |
Artikkel 13
Maksustamine, teemaksud ja muud maksud
1. Lepinguosalised nõustuvad, et kummagi poole maanteesõidukite maksustamine, teemaksud ja muud maksud ei tohi olla diskrimineerivad.
2. Lepinguosalised alustavad läbirääkimisi, et jõuda nii kiiresti kui võimalik maanteeliikluse maksustamist käsitlevale kokkuleppele ühenduse asjaomaste vastuvõetud eeskirjade alusel. Selle kokkuleppe eesmärk on eelkõige tagada sujuv piiriülene liiklusvoog, kõrvaldada järk-järgult erinevused lepinguosaliste maanteeliikluse maksustamise süsteemides ja kõrvaldada nendest erinevustest põhjustatud konkurentsimoonutused.
3. Kuni lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste lõpetamiseni kõrvaldavad lepinguosalised diskrimineerimise ühenduse ja Montenegro veoettevõtjate vahel, mis seisneb raskete kaubaveokite ringluse ja/või omamise puhul kohaldatavates maksudes ning veomaksudes lepinguosaliste territooriumil. Montenegro kohustub Euroopa Komisjonile nõudmise korral teatama kohaldatavate maksude, teemaksude ja muude maksude määra ning samuti nende arvutamise meetodi.
4. Kuni lõikes 2 ja artiklis 12 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseni peavad pärast käesoleva lepingu jõustumist Montenegrot läbiva ühenduse transiidi suhtes kohaldatavate rahaliste maksete, teemaksude või muude maksude kavandatavad muudatused, kaasa arvatud muudatused nende kogumise süsteemides, läbima eelneva konsulteerimismenetluse.
Artikkel 14
Massid ja mõõtmed
1. Montenegro nõustub, et ühenduse masside ja mõõtmete standarditele vastavad maanteesõidukid võivad vabalt ja takistusteta liikuda artiklis 5 nimetatud teedel. Kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist võidakse Montenegros kehtivatele standarditele mittevastavate maanteesõidukite suhtes kohaldada mittediskrimineerivat erimaksu ülemäärasest teljekoormusest põhjustatud kahju eest.
2. Montenegro püüab ühtlustada oma kehtivaid teede ehitust käsitlevaid eeskirju ja standardeid ühenduses kehtivate õigusaktidega viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ning teeb suuri jõupingutusi, et kavandatud ajavahemiku jooksul muuta paremaks artiklis 5 nimetatud teid nende uute eeskirjade ja standardite kohaselt vastavalt oma rahalistele võimalustele.
Artikkel 15
Keskkond
1. Keskkonna kaitsmise eesmärgil püüavad lepinguosalised kehtestada raskete kaubaveokite gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ja mürataseme standardid, mis kindlustavad kõrge kaitstuse taseme.
2. Selleks, et anda tööstusele selget teavet ja soodustada kooskõlastatud teadusuuringuid, tootmist ja programmide koostamist, välditakse antud valdkonnas riiklike eristandardite kehtestamist.
Ilma täiendavate piiranguteta võivad ühenduse territooriumil liikuda sõidukid, mis vastavad keskkonda käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes sätestatud standarditele.
3. Lepinguosalised teevad koostööd uute standardite kehtestamiseks, et saavutada eespool nimetatud eesmärgid.
Artikkel 16
Sotsiaalsed aspektid
1. Montenegro ühtlustab EÜ standarditega maanteetranspordi personali koolitust käsitlevad õigusaktid, eelkõige seoses ohtlike kaupade veoga.
2. Montenegro, kes on rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna Euroopa kokkuleppe (AETR) lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik sõiduaega, katkestusi, juhtide puhkeaega ja meeskonna koosseisu käsitlevat poliitikat, pidades silmas sotsiaalõigusnormide arengut selles valdkonnas.
3. Lepinguosalised teevad koostööd maanteetranspordi valdkonnas sotsiaalõigusnormide rakendamiseks ja jõustamiseks.
4. Lepinguosalised tagavad maanteeveo-ettevõtjate vastastikust tunnustamist silmas pidades nende tegevusalale lubamist käsitlevate õigusaktide võrdväärsuse.
Artikkel 17
Sätted liikluse kohta
1. Lepinguosalised ühendavad oma kogemused ja püüavad ühtlustada oma õigusakte, et parandada liikluse sujuvust tippaegadel (nädalavahetused, riigipühad, turismihooaeg).
2. Üldiselt lepinguosalised soodustavad liiklusteabesüsteemi sisseviimist, arendamist ja kooskõlastamist.
3. Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma õigusakte, mis käsitlevad kergesti riknevate kaupade, elusloomade ja ohtlike ainete vedu.
4. Lepinguosalised püüavad ühtlustada ka juhtidele antavat tehnilist abi, olulise liiklusteabe levitamist ja muid turistidele olulisi küsimusi ning hädaabiteenuseid, sealhulgas kiirabi.
Artikkel 18
Liiklusohutus
1. Montenegro kooskõlastab oma liiklusohutust käsitlevad õigusaktid, eelkõige ohtlike kaupade vedu silmas pidades, ühenduse omadega viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist.
2. Montenegro, kes on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik oma poliitikat ohtlike vedude valdkonnas.
3. Lepinguosalised teevad koostööd liiklusohutusalaste õigusnormide rakendamisel ja jõustamisel, eelkõige valdkonnas, mis käsitleb juhilube ja meetmeid liiklusõnnetuste vähendamiseks.
VORMINÕUETE LIHTSUSTAMINE
Artikkel 19
Vorminõuete lihtsustamine
1. Lepinguosalised lepivad kokku lihtsustada kauba kulgemist mööda raud- ja maanteid, olenemata sellest, kas tegemist on vastastikuse kaubavahetuse või transiidiga.
2. Lepinguosalised lubavad alustada läbirääkimisi kaubaveo kontrolli ja vorminõuete hõlbustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.
3. Lepinguosalised lepivad kokku võtta vajaduse piires ühismeetmeid ja toetada täiendavate lihtsustusmeetmete võtmist.
LÕPPSÄTTED
Artikkel 20
Reguleerimisala laiendamine
Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva protokolli kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, et on muid käesoleva protokolliga hõlmamata meetmeid, mis on kooskõlastatud Euroopa transpordipoliitika seisukohast olulised ning võivad eelkõige aidata lahendada transiitliikluse probleeme, esitab ta vastavad ettepanekud teisele lepinguosalisele.
Artikkel 21
Rakendamine
1. Lepinguosaliste vaheline koostöö toimub allkomitee raames, mis luuakse selleks otstarbeks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 123.
2. Allkomitee ülesandeks on:
a) |
koostada koostöökavad raudtee- ja kombineeritud veo, transpordiuuringute ja keskkonna valdkonnas; |
b) |
analüüsida käesoleva protokolli otsuste kohaldamist ja esitada stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele sobivad lahendused võimalike tekkinud probleemide kohta; |
c) |
koostada kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ülevaade infrastruktuuri parandamisest ja vaba transiidi mõjust; |
d) |
kooskõlastada rahvusvahelise transpordi ja eelkõige transiitliiklusega seotud seiret, prognoose ja muud statistikat. |
ÜHISDEKLARATSIOON
1. Ühendus ja Montenegro märgivad, et raske kaubaveoki tüübikinnituses kehtivad ühenduses alates 9. novembrist 2006 (1) järgmised gaasiliste heitmete ja müra tasemed (2):
ESC ja ELR katsetsüklite programmil mõõdetud piirväärtused:
|
|
Süsinik-monooksiid |
Süsivesinikud |
Lämmastik-oksiidid |
Tahked osakesed |
Suit-susus |
|
|
(CO) g/kWh |
(HC) g/kWh |
(NOx) g/kWh |
(PT) g/kWh |
m–1 |
Rida B1 |
Euro IV |
1,5 |
0,46 |
3,5 |
0,02 |
0,5 |
ETC katsetsükli programmil mõõdetud piirväärtused:
|
|
Süsinik-monooksiid |
Metaanist erinevad süsivesinikud |
Metaan |
Lämmastik-oksiidid |
Tahked osakesed |
|
|
(CO) g/kWh |
(NMHC) g/kWh |
(CH4) (3) g/kWh |
(NOx) g/kWh |
(PT) (4) g/kWh |
Rida B1 |
Euro IV |
4,0 |
0,55 |
1,1 |
3,5 |
0,03 |
2. Tulevikus püüavad ühendus ja Montenegro vähendada mootorsõidukite põhjustatud heiteid, kasutades uusimaid tehnoloogia saavutusi sõidukite heitekontrolli tehnoloogias ning parandatud kvaliteediga mootorikütust.
(1) 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1).
(2) Neid piirväärtuseid ajakohastatakse nagu on ette nähtud asjakohastes direktiivides ja vastavalt nende võimalikele muudatustele tulevikus.
(3) Kehtib ainult maagaasil töötavate mootorite kohta.
(4) Ei kehti gaasimootorite kohta.
PROTOKOLL NR 5
riigiabi terasetööstusele
1. |
Lepinguosalised nõustuvad, et Montenegro peab viivitamata kõrvaldama terasesektori struktuurilised puudused, et tagada kõnealuse tööstusharu üldine konkurentsivõime. |
2. |
Lisaks lepingu artikli 73 lõike 1 punktis iii sätestatud reeglitele tuleb regionaalabi suuniste aastateks 2007-2013 I lisa kohaselt lähtuda terasetööstusele antud riigiabi vastavuse hindamisel ka EÜ asutamislepingu artikli 87 sätetest ning teisestest õigusaktidest. |
3. |
Käesoleva lepingu artikli 73 lõike 1 punkti iii kohaldamiseks terasetootmise suhtes, nõustub ühendus, et viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist võib Montenegro erandkorras anda ümberkorraldusteks mõeldud riigiabi raskustes terasetootjatele, kui:
|
4. |
Montenegro peab esitama Euroopa Komisjonile hindamiseks riikliku ümberkorralduskava ja kõikide ümberkorraldusabi saavate ettevõtjate äriplaanid, mis tõendavad, et eespool loetletud tingimused on täidetud. Montenegro riigiabi järelevalve amet peab eelnevalt hindama ettevõtjate äriplaanide vastavust käesoleva protokolli lõikele 3 ja äriplaanid heaks kiitma. Euroopa Komisjon peab kinnitama riikliku ümberkorralduskava vastavust lõike 3 tingimustele. |
5. |
Euroopa Komisjon kontrollib kava rakendamist tihedas koostöös pädevate riigiasutustega, eriti Montenegro riigiabi järelevalve ametiga. Kui kontrollimisel selgub, et pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist on abi antud ettevõtjatele, keda ei ole tunnustatud riiklikus ümberkorralduskavas või et mis tahes ümberkorraldusabi on antud terasetööstuse ettevõtjale, keda ei ole riiklikus ümberkorralduskavas määratletud, peab Montenegro riigiabi järelevalve amet tagama nende abisummade tagasimaksmise. |
6. |
Vajadusel osutab ühendus Montenegrole tehnilist abi riikliku ümberkorralduskava ja ettevõtjate äriplaanide koostamisel. |
7. |
Lepinguosalised peavad tagama riigiabi täieliku läbipaistvuse. Montenegro terasetööstuse ettevõtjatele antava riigiabi ning ümberkorralduskava ja ettevõtjate äriplaanide elluviimise kohta tuleb edastada pidevalt igakülgset teavet. |
8. |
Eespool lõigetes 1–4 sätestatud nõuete rakendamist jälgib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu. Selleks võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu välja töötada rakenduseeskirjad. |
9. |
Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise teatav tegevus on vastuolus käesoleva protokolliga ja kui selline tegevus piirab või ähvardab piirata tema huve või tekitada materiaalset kahju tema omamaisele tööstusele, võib esimesena nimetatud lepinguosaline pärast nõupidamist konkurentsiküsimusi käsitlevas allkomitees või 30 tööpäeva möödumisel sellise nõupidamise taotlemisest võtta vajalikud meetmed. |
PROTOKOLL NR 6
vastastikuse haldusabi andmise kohta tolliküsimustes Montenegro
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi määratlusi:
a) |
„tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed; |
b) |
„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva protokolli alusel abi; |
c) |
„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva protokolli alusel vastu abitaotluse; |
d) |
„isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava isikuga; |
e) |
„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse. |
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.
2. Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui need organid ei ole andnud luba sellise teabe edastamiseks.
3. Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.
Artikkel 3
Abistamine taotluse korral
1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda.
2. Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:
a) |
kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri; |
b) |
kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri; |
3. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:
a) |
füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega; |
b) |
paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes; |
c) |
kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes; |
d) |
transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes. |
Artikkel 4
Abistamine omal algatusel
Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige kogutud teavet:
a) |
toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda; |
b) |
tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta; |
c) |
kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid; |
d) |
füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega; |
e) |
transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks. |
Artikkel 5
Edastamine/teavitamine
Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:
a) |
edastada kõik dokumendid või |
b) |
teatada kõikidest otsustest, |
mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asutatud adressaadile.
Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.
Artikkel 6
Abitaotluse sisu ja vorm
1. Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.
2. Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:
a) |
taotluse esitanud asutus; |
b) |
taotletav meede; |
c) |
taotluse eesmärk ja põhjus; |
d) |
asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud; |
e) |
võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta; |
f) |
asjakohaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte. |
3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.
4. Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.
Artikkel 7
Taotluste täitmine
1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.
2. Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
3. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.
4. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise kaasatud lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.
Artikkel 8
Teabeedastuse vorm
1. Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, tõestatud koopiad ja muud materjalid.
2. Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.
3. Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral ja juhtudel, kus tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.
Artikkel 9
Erandid abistamiskohustusest
1. Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:
a) |
võib kahjustada Montenegro või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või |
b) |
võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel või |
c) |
rikub tööstus-, äri- või ametisaladust. |
2. Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, vastutusele võtmist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.
3. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.
4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.
Artikkel 10
Teabevahetus ja konfidentsiaalsus
1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.
2. Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Selleks edastavad lepinguosalised teineteisele teabe oma kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikides kehtivate sätete kohta.
3. Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.
4. Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.
Artikkel 11
Eksperdid ja tunnistajad
Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises kohtu- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.
Artikkel 12
Abistamiskulud
Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.
Artikkel 13
Rakendamine
1. Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Montenegro tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse osas kehtivaid norme. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates vaja teha käesolevasse protokolli.
2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.
Artikkel 14
Muud lepingud
1. Võttes vastavalt arvesse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide pädevust:
a) |
ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest, |
b) |
on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel, |
c) |
ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib ühendusele huvi pakkuda. |
2. Olenemata käesoleva protokolli lõike 1 sätetest, on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.
3. Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 119 alusel loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees.
PROTOKOLL NR 7
Vaidluste lahendamine
I PEATÜKK
Eesmärk ja reguleerimisala
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva protokolli eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi, otsides vastastikku vastuvõetavaid lahendusi.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesoleva protokolli sätteid kohaldatakse mis tahes tõlgendamise ja kohaldamisega seotud erimeelsuste puhul, sealhulgas juhul kui ühe lepinguosalise arvates rikub teine lepinguosaline võetud meetmetega või oma tegevusetusega järgmiste sätete kohaseid kohustusi:
a) |
IV jaotis (Kaupade vaba liikumine, v.a artiklid 33, 40, artikli 41 lõiked 1, 4 ja 5 (juhul kui tegemist on artikli 41 lõike 1 alusel võetud meetmetega) ja artikkel 47); |
b) |
V jaotis (Tööjõu liikumine, asutamisõigus, teenuste osutamine, kapital):
|
c) |
VI jaotis (Õigusaktide, õiguskaitse ja konkurentsieeskirjade ühtlustamine):
|
II PEATÜKK
Vaidluste lahendamise menetlus
I Jagu
vahekohtumenetlus
Artikkel 3
Vahekohtumenetluse algatamine
1. Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada käesoleva lepingu artikli 130 kohaselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele ning lepinguosalisele, kelle vastu kaebus on esitatud, kirjaliku taotluse vahekohtu moodustamiseks.
2. Kaebuse esitanud lepinguosaline peab taotluses märkima vaidluse sisu ning olenevalt juhtumist ka teise lepinguosalise võetud meetmed või tegevusetuse, millega tema arvates rikutakse artiklis 2 loetletud sätteid.
Artikkel 4
Vahekohtu koosseis
1. Vahekohtusse peab kuuluma kolm kohtunikku.
2. Lepinguosalised peavad omavahel konsulteerima ja leppima kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.
3. Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja valiks loosi teel kolm kohtunikku artikli 15 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikutest, ühe kohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikutest, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe kohtuniku nende isikute nimekirjast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks.
Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või kahe vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed/liige eespool kirjeldatud menetluse korras.
4. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja loosib vahekohtu liikmed välja mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul.
5. Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal lepinguosaliste ühise kokkuleppega teavitatakse vahekohtu esimeest kolme kohtuniku nimetamisest, või olenevalt olukorrast, nende valimisest vastavalt lõikes 3 kirjeldatud menetlusele.
6. Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei järgi artiklis 18 viidatud toimimisjuhendi nõudeid, võib ta kokkuleppel teise lepinguosalisega kõnealuse vahekohtuniku välja vahetada ja valida asendaja vastavalt lõikele 7. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, teavitatakse sellest vahekohtu esimeest, kes teeb lõpliku otsuse.
Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu esimees ei järgi artiklis 18 viidatud toimimisjuhendi nõudeid ning kui lepinguosalised ei ole kokkuleppinud teisiti, teavitatakse küsimusest vahekohtu liiget, kelle stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja on mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul loosi teel välja valinud nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid näha vahekohtu esimehena.
7. Kui vahekohtunik ei saa menetluses osaleda, ta taandab end või asendatakse ta lõike 6 kohaselt, asendamine peab toimuma viie päeva jooksul sama menetluse kohaselt nagu toimus vahekohtuniku valimine. Kirjeldatud menetluse ajaks vahekohtumenetlus peatatakse.
Artikkel 5
Vahekohtu otsus
1. Vahekohus peab edastama oma otsuse lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohtu esimees leiab, et tähtpäevast ei ole võimalik kinni pidada, peab ta sellest lepinguosalisi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, nimetades viivituse põhjused. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 120 päeva pärast vahekohtu loomist.
2. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, s.h riknevate kaupadega seotud juhtumitega, peab vahekohus võtma kõik meetmed, et teha otsus 45 päeva jooksul pärast vahekohtu loomise kuupäeva. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 100 päeva pärast vahekohtu loomist. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, võib vahekohus teha eelotsuse10 päeva jooksul pärast vahekohtu loomist.
3. Otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas kohaldatakse käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid ning millised on tehtud otsuste põhjendused. Otsus võib sisaldada soovitusi meetmete võtmiseks, et tagada otsuse täitmine.
4. Enne otsuse teatamist lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele võib kaebuse esitanud lepinguosaline oma kaebuse igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult vahekohtu esimeest, lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Tagasivõtmine ei piira kaebuse esitanud lepinguosalise õigust esitada hiljem sama meetme kohta uus kaebus.
5. Mõlema lepingosalise taotlusel võib vahekohus igal ajal peatada oma töö kuni 12 kuuks. Pärast 12 kuu möödumist vahekohtu pädevus aegub, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda hiljem vahekohtu moodustamist seoses sama meetmega.
II Jagu
Nõuetele vastavus
Artikkel 6
Vahekohtu otsuse täitmine
Lepinguosalised peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine ja püüavad seda teha mõistliku tähtaja jooksul.
Artikkel 7
Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg
1. Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”). Mõlemad lepinguosalised püüavad kokku leppida mõistliku tähtaja.
2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 viidatud teatamist, taotleda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteelt vahekohtu uuesti kokkukutsumist, et viimane määraks mõistliku tähtaja otsuse täitmiseks. Vahekohus peab oma otsuse esitama 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Sellisel juhul tuleb otsus teha 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.
Artikkel 8
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teatama teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.
2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes lõikes 1 viidatud meetme kokkusobivuses artikli 2 sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda, et küsimuses teeks otsuse algse vahekohtu liikmed. Kõnealuses taotluses tuleb selgitada, mil moel ei ole meetmed käesoleva lepinguga kooskõlas. Taas kokku kutsutud vahekohus teeb otsuse 45 päeva jooksul pärast selle taaskokkukutsumise kuupäeva.
3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.
Artikkel 9
Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmisel
1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole meede, millest artikli 8 lõike1 kohaselt teavitati, kooskõlas lepinguosalise käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel esitama ajutise hüvitise pakkumise.
2. Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu, või pärast artikli 8 kohaselt tehtud vahekohtu otsuse (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas) teatavaks tegemist teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva protokolli artiklis 2 viidatud sätete kohaste soodustuste kohaldamine rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga võrdväärses ulatuses. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada soodustuste kohaldamise 10 päeva pärast kõnealust teavitamist, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud artikli 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.
3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, leiab et peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga, võib ta enne lõikes 2 viidatud 10-päevase perioodi lõppu, esitada algse vahekohtu esimehele kirjaliku taotluse algse vahekohtu kokkukutsumiseks. Vahekohus peab teatama lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele oma otsuse soodustuste peatamise ulatuse kohta 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Soodustuste kohaldamist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsuse teinud ning igasugune hüvitiste maksmise peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.
4. Soodustuste kohaldamist saab peatada ainult ajutiselt ning ainult seniks, kuni meetmed, mille puhul on tõestatud, et nendega rikutakse käesolevat lepingut, on tühistatud või käesoleva lepinguga kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendanud.
Artikkel 10
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast hüvitiste ajutist peatamist
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teavitama teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks ning taotlema, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas hüvitiste maksmist.
2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast teatise esitamist meetmete käesoleva lepingule vastavuse küsimuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult algse vahekohtu esimehelt asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Vahekohus peab oma otsuse esitama 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas, peab ta ka otsustama kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata soodustuste mittekohaldamist samas või muus ulatuses. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede on käesoleva lepinguga kooskõlas, tuleb soodustusi taas kohaldada.
3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.
III Jagu
Ühissätted
Artikkel 11
Avalik ärakuulamine
Artiklis 18 viidatud kodukorras ette nähtud tingimustel on vahekohtu istungid avalikud, kui vahekohus ei otsusta omal algatusel või lepinguosaliste taotlusel teisiti.
Artikkel 12
Teavitamine ja tehniline nõustamine
Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus otsida teavet mis tahes allikast, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Kui seda vajalikuks peetakse, on vahekohtul samuti õigus küsida ekspertide arvamust. Kogu sel moel saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Huvitatud isikutel peab olema õigus esitada vahekohtule amicus curiae seisukohti artiklis 18 viidatud kodukorras ette nähtud tingimustel.
Artikkel 13
Tõlgendamise põhimõtted
Vahekohus peab kohaldama ja tõlgendama käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, s.h Viini konventsiooni ja lepinguõiguse tõlgendamise tavadele. Vahekohus ei tohi tõlgendada ühenduse õigustikku. Asjaolu, et sätte sisu langeb kokku Euroopa Liidu Ühenduse asutamislepingu sättega, ei pruugi tõlgendamisel olla otsustava tähtsusega.
Artikkel 14
Vahekohtu otsused
1. Kõik vahekohtu otsused võetakse vastu häälteenamusega.
2. Kõik vahekohtu otsused on lepinguosalistele siduvad. Otsused tuleb edastada lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, kes need avalikustab, kui konsensuse alusel ei otsustata teisiti.
III PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 15
Vahekohtunike nimekiri
1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee peab enne kuue kuu möödumist käesoleva protokolli jõustumisest, koostama nimekirja 15 isiku nimedest, kes soovivad ja on võimelised vahekohtunikena tegutsema. Kumbki lepinguosaline saab valida nimekirjast viis isikut, keda ta vahekohtunikuks soovib. Lepinguosalised peavad kokku leppima ka viie isiku suhtes, kes võiksid olla vahekohtu esimeheks. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
2. Vahekohtunikel peavad olema erialased teadmised ja kogemus õigusteaduse, rahvusvahelise õiguse, ühenduse õiguse ja/või rahvusvahelise kaubanduse valdkondades. Nad peavad olema sõltumatud, tegutsema enda nimel ja mitte taotlema või võtma vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt ning tegutsema lähtuvalt artiklis 18 viidatud toimimisjuhendist.
Artikkel 16
Seos WTO raames võetud kohustustega
Kuni Montenegro võimaliku ühinemiseni Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) |
käesoleva protokolli kohaselt kokku kutsutud vahekohus ei lahenda lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust tulenevate õiguste ja kohustustega seotud vaidlusi; |
b) |
lepinguosaliste õigus taotleda käesolevas protokollis sätestatud vahekohtumenetluse kohaldamist ei piira Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetavaid meetmeid, s.h vaidluse lahendamise meetmeid. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse, kas lähtuvalt käesoleva protokolli artikli 3 lõikest 1 või Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingust, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu raames. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu kohase vaidluse lahendamise menetluse algatamiseks lepinguosalise taotlust vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks; |
c) |
Käesolevast protokollist lähtuvalt võib lepinguosaline peatada oma kohustused, Kui tal on selleks Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi luba. |
Artikkel 17
Tähtajad
1. Kõik käesolevas protokollis sätestatud tähtajad arvestatakse kalendripäevades alates nendega seotud tegevuse toimumisele järgnevast kuupäevast.
2. Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.
3. Vahekohtu esimees võib lepinguosaliste põhjendatud taotlusel või omal algatusel pikendada kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu.
Artikkel 18
Kodukord, toimimisjuhend ja käesoleva protokolli muutmine
1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama vahekohtu menetluste kodukorra.
2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama lisaks kodukorrale ka toimimisjuhendi, mis tagaks vahekohtunike sõltumatuse ja erapooletuse.
3. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.
PROTOKOLL NR 8
üldpõhimõtted Montenegro osalemiseksühenduse programmides
Artikkel 1
Montenegro võib osaleda järgmistes ühenduse programmides:
a) |
Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitleva raamlepingu lisas loetletud programmid; (1) |
b) |
pärast 27. juulit 2005 kehtestatud või taaskäivitatud programmid, mis sisaldavad avapunkti, millega nähakse ette Montenegro osalemine. |
Artikkel 2
Montenegro toetab rahaliselt Euroopa Liidu üldeelarvet vastavalt oma osalusele eriprogrammides.
Artikkel 3
Montenegroga seotud küsimuste puhul võivad Montenegro esindajad osaleda vaatlejatena programmide järelevalve eest vastutavate korralduskomiteede kohtumistel, kui arutatakse programme, mida Montenegro rahaliselt toetab.
Artikkel 4
Montenegro esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.
Artikkel 5
Montenegro osalemisega seotud eritingimused, eriti tasutav rahaline toetus, määratakse iga programmi puhul eraldi kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Komisjoni, kes esindab ühendust, ning Montenegro vahel..
Kui Montenegro taotleb ühenduselt välisabi vastavalt nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, (2) või vastavalt mõnele muule sarnasele määrusele, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette ühenduse välisabi andmine Montenegrole, määratakse tingimused ühenduse abi kasutamiseks kindlaks rahastamislepinguga.
Artikkel 6
Vastavalt ühenduse finantsmäärusele nähakse vastastikuse mõistmise memorandumiga ette finantskontrollid või auditid, mida teostavad Euroopa Komisjon, Euroopa Pettusevastase Võitluse Amet ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoda või mida teostatakse nende järelevalve all.
Luuakse üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja tagasinõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, Euroopa Pettusevastase Võitluse Ametile ja kontrollikojale volitused, mis on samaväärsed nende volitustega seoses ühenduses asuvate abi saajate või tööettevõtjatega.
Artikkel 7
Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Montenegro tegeliku osavõtu ühest või enamast ühenduse programmist.
LÕPPAKT
Täievolilised esindajad, kes esindavad:
BELGIA KUNINGRIIKI,
BULGAARIA VABARIIKI,
TŠEHHI VABARIIKI,
TAANI KUNINGRIIKI,
SAKSAMAA LIITVABARIIKI,
EESTI VABARIIKI,
IIRIMAAD,
KREEKA VABARIIKI,
HISPAANIA KUNINGRIIKI,
PRANTSUSE VABARIIKI,
ITAALIA VABARIIKI,
KÜPROSE VABARIIKI,
LÄTI VABARIIKI,
LEEDU VABARIIKI,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,
UNGARI VABARIIKI,
MALTAT,
MADALMAADE KUNINGRIIKI,
AUSTRIA VABARIIKI,
POOLA VABARIIKI,
PORTUGALI VABARIIKI,
RUMEENIAT,
SLOVEENIA VABARIIKI,
SLOVAKI VABARIIKI,
SOOME VABARIIKI,
ROOTSI KUNINGRIIKI,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,
kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu asutamislepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ning
EUROOPA ÜHENDUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,
ühelt poolt ning
MONTENEGRO VABARIIGI täievolilised esindajad, edaspidi „Montenegro”,
teiselt poolt,
kes on kokku tulnud Luxembourgis 15. oktoobril 2007. aastal, et alla kirjutada ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule (edaspidi „käesolev leping”), on vastu võtnud järgmised dokumendid:
Käesolev leping ja selle lisad I–VII, nimelt:
I lisa (artikkel 21) – Montenegro tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele
II lisa (artikkel 26) – „Baby beef” toodete määratlemine
III lisa (artikkel 27) – Montenegro tariifsed soodustused ühenduse põllumajandustoodetele
IV lisa (artikkel 29) – ühenduse soodustused Montenegro kalandustoodetele
V lisa (artikkel 30) – Montenegro soodustused ühenduse kalandustoodetele
VI lisa (artikkel 52) – Asutamisõigus: Finantsteenused
VII lisa (artikkel 75) – Intellektuaal- tööstus- ja kaubandusomandi õigused
ja järgmised protokollid:
Protokoll nr 1 (artikkel 25) – Töödeldud põllumajandustoodete kaubandus
Protokoll nr 2 (artikkel 28) – Vein ja kanged alkohoolsed joogid
Protokoll nr 3 (artikkel 44) – Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus ja halduskoostöö meetodid
Protokoll nr 4 (artikkel 61) – Maismaatransport
Protokoll nr 5 (artikkel 73) – Terasetööstusele antud riigiabi
Protokoll nr 6 (artikkel 99) – Vastastikune haldusabi tolliküsimustes
Protokoll nr 7 (artikkel 129) – Vaidluste lahendamine
Protokoll nr 8 (artikkel 132) – Üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks Euroopa Ühenduse programmides
Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Montenegro täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:
Ühisdeklaratsioon artikli 75 kohta.
Montenegro täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:
Ühenduse ja selle liikmesriikide deklaratsioon.
Съставено в Люксембург, на петнайсти октомври две хиляди и седма година.
Hecho en Luxemburgo, el quince de octubre de dos mil siete.
V Lucemburku dne patnáctého října dva tisíce sedm.
Udfærdiget i Luxembourg den femtende oktober to tusind og syv.
Geschehen zu Luxemburg am fünfzehnten Oktober zweitausendsieben.
Kahe tuhande seitsmenda aasta oktoobrikuu viieteistkümnendal päeval Luxembourgis.
Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα πέντε Οκτωβρίου δύο χιλιάδες επτά.
Done at Luxembourg on the fifteenth day of October in the year two thousand and seven.
Fait à Luxembourg, le quinze octobre deux mille sept.
Fatto a Lussemburgo, addì quindici ottobre duemilasette.
Luksemburgā, divtūkstoš septītā gada piecpadsmitajā oktobrī.
Priimta du tūkstančiai septintųjų metų spalio penkioliktą dieną Liuksemburge.
Kelt Luxembourgban, a kétezer-hetedik év október tizenötödik napján.
Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħmistax-il jum ta’ Ottubru tas-sena elfejn u sebgħa.
Gedaan te Luxemburg, de vijftiende oktober tweeduizend zeven.
Sporządzono w Luksemburgu dnia piętnastego października roku dwa tysiące siódmego.
Feito em Luxemburgo, em quinze de Outubro de dois mil e sete.
Întocmit la Luxembourg, la cincisprezece octombrie două mii şapte.
V Luxemburgu dňa pätnásteho októbra dvetisícsedem.
V Luxembourgu, dne petnajstega oktobra leta dva tisoč sedem.
Tehty Luxemburgissa viidentenätoista päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.
Som skedde i Luxemburg den femtonde oktober tjugohundrasju.
Sačinjeno u Luksemburgu petnaestog oktobra dvije hiljade i sedme godine.
Pour le Royaume de Belgique
Voor het Koninkrijk België
Für das Königreich Belgien
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za Českou republiku
På Kongeriget Danmarks vegne
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
A Magyar Köztársaság részéről
Għal Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Pentru România
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
За Европейската общност
Por las Comunidades Europeas
Za Evropská společenství
For De Europæiske Fællesskaber
Für die Europäischen Gemeinschaften
Euroopa ühenduste nimel
Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες
For the European Communities
Pour les Communautés européennes
Per le Comunità europee
Eiropas Kopienu vārdā
Europos Bendrijų vardu
Az Európai Közösségek részéről
Għall-Komunitajiet Ewropej
Voor de Europese Gemeenschappen
W imieniu Wspólnot Europejskich
Pelas Comunidades Europeias
Pentru Comunitatea Europeană
Za Európske spoločenstvá
Za Evropske skupnosti
Euroopan yhteisöjen puolesta
På europeiska gemenskapernas vägnar
U ime Republike Crne Gore
ÜHISDEKLARATSIOONID
ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 75 KOHTA
Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal- ja tööstusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi, andmebaaside, patentide (sealhulgas täiendava kaitse tunnistuste), tööstusdisainilahenduste, kaubamärkide ja teenindusmärkide, mikrolülituste topoloogia ja geograafiliste tähistega, sealhulgas päritolunimetustega seotud õigusi ja sordikaitset.
Kaubandusomandi õiguste kaitse hõlmab eelkõige kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset, nagu on sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 39.
Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artikli 75 lõikes 3 sätestatud kaitse hõlmab meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (1).
EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE DEKLARATSIOON
Võttes arvesse, et Euroopa Ühendus on kehtestanud ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide, sealhulgas Montenegro suhtes, määrusega (EÜ) nr 2007/2000 erakorralised kaubandusmeetmed, deklareerib Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid:
et seni, kuni kohaldatakse nõukogu 18. septembril 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, (2) kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 35 alusel lisaks ühenduse poolt käesoleva lepinguga võimaldatud lepingulistele kaubandussoodustustele neid ühepoolseid autonoomseid kaubandusmeetmeid, mis on soodsamad.
eelkõige juhul, kui kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate toodete puhul, mille puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, vähendatakse erandina artikli 26 lõike 2 asjakohasest sättest ka koguselist tollimaksu.
(1) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. Parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.
(2) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 530/2007 (ELT L 125, 15.5.2007, lk 1).