17.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 185/16

(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (2) teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Eespool nimetatud määruse osaline vahepealne läbivaatamine algatati kehtivate dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud India eksportiva tootja Hindustan Electro Graphite Limited (edaspidi „äriühing”) taotlusel vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(3)

Osaline vahepealne läbivaatamine algatati äriühingu esitatud esmapilgul usutavate tõendite alusel, milles äriühing kinnitas, et nende puhul on asjaolud, mille alusel meetmed võeti, muutunud ja need muutused on püsivad.

(4)

Taotluses väideti, et tänu tootmisefektiivsusele on vaatlusaluse toote tootmiskulud võrreldes esialgsel uurimisel tuvastatuga vähenenud ning et äriühing on suutnud ekspordihindu märkimisväärselt tõsta. Seetõttu väitsid nad, et meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb esialgselt kindlaks tehtud dumpingumääral, ei ole enam dumpingu korvamiseks vajalik.

(5)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning alustas pärast vastava teate (edaspidi „algatamisteade”) (3) avaldamist uurimist, mis piirdus dumpingu kontrollimisega.

(6)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult äriühingut ning eksportiva riigi ja ühenduse tootmisharu esindajaid. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda ärakuulamist.

(7)

Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigu äriühingu valdustes (Bhopal, India).

(8)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 („läbivaatamise uurimisperiood”).

(9)

Läbivaatamisele kuuluv toode on sama, mis esialgsel uurimisel, st Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μΩ.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, mis kuuluvad CN-koodi ex 8545 90 90 alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(10)

Käesolev läbivaatamine näitas, et äriühingu toodetud ja India omamaisel turul müüdud grafiitelektroodisüsteemid on sarnased ühendusse eksporditavate toodetega ning seepärast saab neid pidada vaatlusaluse tootega samasuguseks tooteks.

(11)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas vaatlusaluse toote müük siseturul sõltumatutele tarbijatele on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht on vähemalt 5 % või suurem vastavast ühendusse eksporditud toote müügi kogumahust. Leiti, et äriühingu omamaine müük toimus uurimisperioodil tüüpilises mahus.

(12)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kõnealuse äriühingu poolt siseturul müüdavad tooteliigid, mis on identsed või otseselt võrreldavad liikidega, mida müüakse ekspordiks ühendusse.

(13)

Konkreetse tooteliigi müüki siseturul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(14)

Seejärel kontrollis komisjon, kas igat liiki grafiitelektroodisüsteemide tüüpilises koguses müügi puhul siseturul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks selgitati välja, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil kasumlik müük sõltumatutele tarbijatele siseturul.

(15)

Iga sellise grafiitelektroodisüsteemi liigi puhul, mille tüüpilises koguses müügi kasumlikkus siseturul oli vähemalt 80 %, arvutati normaalväärtus lähtuvalt kõigi uurimisperioodil toimunud müügitehingute tegelikust hinnast siseturul.

(16)

Kõigi teiste eksporditud tooteliikide puhul, mille müügi kasumlikkus siseturul oli alla 80 %, arvutati normaalväärtus lähtuvalt uurimisperioodil toimunud kasumlike müügitehingute hinnast siseturul.

(17)

Kui normaalväärtuse määramisel ei olnud võimalik aluseks võtta tootja müüdud konkreetse toote hindu siseturul, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse järgmisel viisil.

(18)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal.

(19)

Kõigil juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite kohaselt. Selleks uuris komisjon, kas asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed, ning otsustas seejärel, kas andmete kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks on asjakohane.

(20)

Äriühing eksportis vaatlusalust toodet ainult otse sõltumatutele klientidele ühenduses, mistõttu määrati ekspordihind vaatlusaluse toote eest uurimisperioodil tegelikult makstud või makstava hinna alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(21)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubanduslikul tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 alusel arvesse erinevusi tegurites, mille kohta oli tõestatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Selle alusel võeti arvesse allahindluste, transpordikulude, kindlustusmaksude, käitlemiskulude, pakkimiskulude, laenukulude ja imporditollimaksude erinevusi, kui see oli asjakohane ja õigustatud.

(22)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(23)

Leiti, et äriühingu dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli tähtsusetu algmääruse artikli 9 lõike 3 tähenduses.

(24)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(25)

Esialgse uurimisega võrreldes ei olnud äriühingu tootmiskulud märkimisväärselt vähenenud, samas kui vaatlusaluse toote ekspordihind oli läbivaatamise uurimisperioodil oluliselt tõusnud, mistõttu esialgsel uurimisel tuvastatud dumpingumarginaal ei ole enam tõene.

(26)

Kõige värskemad kättesaadavad andmed pärinevad läbivaatamise uurimisperioodi järgsest ajavahemikust ning näitavad, et äriühingu impordihinnad on püsinud pidevalt kõrgel tasemel, mis omakorda kinnitab asjaolu, et ka pärast läbivaatamise uurimisperioodi ei kasutanud äriühing dumpingut.

(27)

Samuti leiti, et läbivaatamise uurimisperioodil äriühingu poolt muudele turgudele kui ELi suunatud ekspordi hinnad olid kõrgemad kui India omamaisel turul kasutatavad hinnad.

(28)

Nende asjaolude valguses võib läbivaatamise uurimisperioodil tuvastatud muutusi pidada püsivaks.

(29)

Nagu eespool märgitud, leiti, et läbivaatamise uurimisperioodil oli äriühingu dumpingumäär minimaalsel tasemel. Tuleb siiski märkida, et kuigi esialgsel uurimisel määrati vaatlusaluse äriühingu dumpingumarginaaliks 22,4 %, on selle äriühingu suhtes praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaksumäär 0 % (4). See tuleneb asjaolust, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad paralleelselt dumpinguvastase tollimaksuga ka tasakaalustavad tollimaksud. Seetõttu ei avalda dumpingu miinimummäära tuvastamine praegu kehtivate meetmetega kehtestatud maksumäärale otsest mõju (5).

(30)

Huvitatud isikuid teavitati uurimisega seotud olulistest asjaoludest, kaalutlustest ja järeldustest ning neile anti võimalus esitada oma arvamus. Saamata ühtki märkust,