Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32009R0616

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 616/2009, 13. juuli 2009 , millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ seoses linnugripi suhtes piiritletud kodulinnukasvatusalade või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamisega ja seoses täiendavate bio-ohutusmeetmetega kõnealustes kasvatusalades (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 181, 14.7.2009, p. 16–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2021; kehtetuks tunnistatud 32021R0620

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/616/oj

    14.7.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 181/16

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 616/2009,

    13. juuli 2009,

    millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ seoses linnugripi suhtes piiritletud kodulinnukasvatusalade või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamisega ja seoses täiendavate bio-ohutusmeetmetega kõnealustes kasvatusalades

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 3, artikli 34 lõiget 4 ja artikli 63 lõiget 1,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    2004. aastal võttis Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) oma maismaaloomade tervishoiu eeskirja (2) (edaspidi „eeskiri”) tsoonideks ja piirkondadeks jaotamist käsitlevas peatükis kasutusele piirkondadeks jaotamise mõiste.

    (2)

    Eeskirja peatükis 4.3 käsitatakse tsoonideks ja piirkondadeks jaotamist järgmiselt: „protseduurid, mida riigid rakendavad käesoleva peatüki eeskirjade alusel eesmärgiga määrata oma riigi territooriumi piires teatava tervisliku seisundi alusel alampopulatsioone; seda kasutatakse haiguste tõrjeks ja/või rahvusvahelise kaubanduse puhul.” Ehkki ruumilistel kaalutlustel ja heal haldustaval on oluline osa mõlema mõiste kohaldamisel, kehtib tsoonideks jaotamine loomade alampopulatsiooni suhtes, mis on määratletud eelkõige geograafiliselt (kasutades looduslikke, kunstlikke või õiguslikke piire), samal ajal kui piiritletud kasvatusalade moodustamine kehtib loomade alampopulatsiooni suhtes, mis on määratletud eelkõige bio-ohutusmeetmetega seotud hooldus- ja kasvatustavade alusel.

    (3)

    Peale selle nähakse peatükiga 4.4 (piiritletud kasvatusalade kehtestamise kohta) ette riikide sees piiritletud kasvatusalade kehtestamise ja tunnustamise struktureeritud raamistik. Piiritletud kasvatusalal võib olla mitu ettevõtet ja selle võib tunnustada määratletud loomahaiguste puhuks, võttes aluseks üksikasjaliku ja dokumenteeritud bio-ohutuskava, mis on koostatud ja rakendatav asjaomaste haigustega seoses. Piiritletud kasvatusala esialgne tunnustamine peaks soovitatavalt toimuma haigusest vabas riigis, territooriumil või tsoonis enne konkreetsete haiguste puhangut. See on eriti oluline äärmiselt nakkavate haiguste korral nagu kõrge patogeensusega linnugripp. Puhangu korral võib piiritletud kasvatusaladeks jaotamist kasutada kaubanduse hõlbustamiseks.

    (4)

    Komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013 „Haiguste ennetamine on parem kui ravi” (edaspidi „uus loomatervishoiustrateegia”) (3) määratakse 2007.–2013. aasta loomatervishoiustrateegia arendamise suund. Uue loomatervishoiustrateegia eesmärk on keskenduda enam ettevaatusabinõudele, haiguste järelevalvele, kontrollimisele ja teadustööle, et vähendada loomahaigustesse haigestumist ning viia miinimumini haiguspuhangute mõju.

    (5)

    Bio-ohutusel on uues loomatervishoiustrateegias oluline osa. Peale selle julgustataks piiritletud kasvatusaladeks jaotamise abil põllumajandustootjaid kohaldama bio-ohutusmeetmeid, sest piiritletud kasvatusaladeks jaotamine hõlbustaks ohutut kaubandust ja kujutaks sel viisil endast selget eelist põllumajandustootjatele, aidates samal ajal ära hoida loomahaigusi.

    (6)

    Sellega seoses peaks käesolev määrus sätestama eeskirjad linnugripiga seoses moodustatud piiritletud kasvatusalade tunnustamise, tunnustuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Nimetatud reeglites peaks arvesse võtma eeskirja, et tagada järjepidev lähenemisviis linnugripi leviku tõkestamises, arvestades samas eristatavat tervislikku seisundit tunnustuse saanud piiritletud kasvatusaladel.

    (7)

    Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on linnugripi järelevalve ja varane avastamine ning minimaalsed tõrjemeetmed ja liikumispiirangud, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemisel kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude seas. Kooskõlas kõnealuse direktiiviga tuleb teatavaid neist meetmetest kohaldada piiritletud kodulinnukasvatusaladel või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusaladel.

    (8)

    Direktiivis 2005/94/EÜ on esitatud piiritletud kodulinnukasvatusala ja muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusala määratlus ning sätestatud, et linnugripi leviku tõkestamiseks võib nendel piiritletud kasvatusaladel kohaldada täiendavaid bio-ohutusmeetmeid.

    (9)

    Direktiivis 2005/94/EÜ on sätestatud, et liikmesriigid peavad korraldama järelevalveprogramme, et avastada erinevate kodulinnuliikide nakatumine linnugripiviiruse alatüüpidega H5 ja H7. Selleks tuleb igal aastal heaks kiita kohustuslikud linnugripi järelevalveprogrammid liikmesriikides. Piiritletud kasvatusalasid tuleks seetõttu tunnustada asjaomase liikmesriigi järelevalveprogrammi heakskiitmise alusel.

    (10)

    Komisjoni 4. augusti 2006. aasta otsuses 2006/437/EÜ (millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga) (4) on sätestatud diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning linnugripi puhangu kinnitamiseks tehtavate laborikatsete tulemuste hindamiskriteeriumid. Ühenduse asjaomase valdkonna õigusaktide järjepidevuse huvides peaks piiritletud kasvatusaladel vastavaid menetlusi ja meetodeid järgima.

    (11)

    Et lihtsustada menetluste kasutamist elektrooniliste vahendite abil liikmesriikide vahel ning tagada läbipaistvus ja mõistetavus, on oluline, et teave tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade, piiritletud kasvatusaladele tunnustuse andmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta oleks kogu ühenduses kõige tõhusamal viisil kättesaadav. Selleks peaksid liikmesriigid looma vastavat teavet sisaldavad Interneti-põhised teabelehed ja komisjoni veebilehel tuleks esitada viited nimetatud lehtedele.

    (12)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I   PEATÜKK

    SISU, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

    Artikkel 1

    Sisu ja reguleerimisala

    Käesolevas määruses on sätestatud reeglid liikmesriikidele piiritletud kodulinnukasvatusalade ja muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamiseks seoses linnugripiga (edaspidi „piiritletud kasvatusalad”) ning on ette nähtud täiendavad ennetavad bio-ohutusmeetmed, mida peab rakendama vastavatel piiritletud kasvatusaladel, et määratleda need linnugripi suhtes eristatavas tervislikus seisundis olevatena.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „bio-ohutuskava” – kõik ettevõtte tasandil rakendatavad bio-ohutusmeetmed;

    2)

    „ühine bio-ohutuse korraldussüsteem”:

    a)

    piiritletud kasvatusala toimimist reguleerivad ühised reeglid ning

    b)

    üldised bio-ohutusmeetmed, mida rakendatakse kõigis piiritletud kasvatusalal olevates ettevõtetes, kooskõlas nende bio-ohutuskavadega;

    3)

    „piiritletud kasvatusala juhataja” – isik, kes ametlikult vastutab piiritletud kasvatusala eest, eelkõige seoses artiklites 3, 4 ja 5 sätestatuga, ja kelle ülesanded on:

    a)

    järelevalve kogu piiritletud kasvatusalal toimuva tegevuse üle seoses ühise bio-ohutuse korraldussüsteemiga, eelkõige kõnealuse süsteemi rakendamise ja jälgimisega;

    b)

    järelevalve selle üle, kuidas kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude omanikud või pidajad rakendavad ettevõtete bio-ohutuskavasid ning

    c)

    koostöö pädeva asutusega;

    4)

    „väljasaatev ettevõte”- ettevõte, millest tuleb kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud, nende ühepäevased/ööpäevased tibud, haudemunad või toidumunad (edaspidi „kaubad”) piiritletud kasvatusalalt välja saata;

    5)

    „varustav ettevõte” – ettevõte, mille kaubad on ette nähtud väljasaatva ettevõtte või mõne muu piiritletud kasvatusala ettevõtte jaoks;

    6.

    „kõik asjaosalised” – piiritletud kasvatusala juhatajad, ettevõtjad (sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (5) artikli 3 lõigete 3 ja 6 kohased toidu- ja söödakäitlejad), loomaomanikud ja -pidajad, ravimitootjad või muud piiritletud kasvatusalale kaupu tarnivad või teenuseid osutavad tööstused.

    II   PEATÜKK

    PIIRITLETUD KASVATUSALADE TUNNUSTAMINE

    Artikkel 3

    Piiritletud kasvatusalade tunnustamise taotlused

    1.   Piiritletud kasvatusala juhataja esitab pädevale asutusele vabatahtliku piiritletud kasvatusalade tunnustamise taotluse (edaspidi „taotlus”).

    2.   Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

    a)

    piiritletud kasvatusala juhataja nimi, kvalifikatsioon ja ametikoht, kontaktandmed ja piiritletud kasvatusala aadress;

    b)

    piiritletud kasvatusala üksikasjalik kirjeldus, nagu on ette nähtud lisa 1. osas;

    c)

    ühise bio-ohutuse korraldussüsteemi ja piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete bio-ohutuskavade kirjeldus, nagu on ette nähtud lisa 2. osas;

    d)

    haiguse järelevalve erimeetmete, kriteeriumide ja nõuete üksikasjalik kirjeldus, eelkõige linnugripi suhtes spetsiifilise kaitse ja järelevalve osas, nagu on ettenähtud lisa 3. osas.

    Artikkel 4

    Piiritletud kasvatusaladele tunnustuse andmine

    1.   Pädev asutus võib anda piiritletud kasvatusala esialgse tunnustuse üksnes nendele piiritletud kasvatusaladele, mis asuvad selle liikmesriigi territooriumil või territooriumi osal, kus ei ole kehtestatud kooskõlas ühenduse õigusaktidega linnugripiga seotud piirangud.

    Piiritletud kasvatusalade esialgne tunnustus antakse üksnes liikmesriigis, kelle riiklik järelevalveprogramm eesmärgiga avastada erinevate kodulinnuliikide nakatumine linnugripiviiruse alatüüpidega H5 ja H7 on heaks kiidetud.

    2.   Enne piiritletud kasvatusalale tunnustuse andmist peab pädev asutus piiritletud kasvatusala puhul kindlaks tegema, et

    a)

    on korraldatud linnugripi suhtes spetsiifiline kaitse ja järelevalve vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamise kuupäeva, nagu on nõutud lisa 3. osas (sh vähemalt üks laboratoorne uurimine, nagu on nõutud lisa 3. osa punktis 4), ning üheski piiritletud kasvatusalal olevas ettevõttes ei ole kõnealusel perioodil avastatud linnugrippi;

    b)

    vajaduse korral on vastavalt ühenduse õigusaktidele ellu viidud vaktsineerimiskavad;

    c)

    kooskõlas artikli 3 lõikega 2 esitatud teave on täielik ja täpne;

    d)

    on sisse viidud ühine bio-ohutuse korraldussüsteem, nagu on sätestatud lisa 2. osa punktis 1, ja see on osutunud piisavaks, et tagada piiritletud kasvatusala kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude linnugripi suhtes eristatav tervislik seisund;

    e)

    on korraldatud ametlik kohapealne kontroll, millel on punktide a–d suhtes positiivsed tulemused.

    3.   Piiritletud kasvatusalale antakse vaid üks nimi ja vaid üks tunnustuse number.

    4.   Pädev asutus tagab, et pärast piiritletud kasvatusalale tunnustuse andmist kantakse see kohe tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekirja, mis paikneb Interneti-põhisel teabelehel, mis on ette nähtud artikli 9 lõikega 1 ja kuhu tuleb lisada teave piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete paiknemise kohta ja see, kas nad on väljasaatvad või varustavad ettevõtted (edaspidi „tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekiri”).

    III   PEATÜKK

    PIIRITLETUD KASVATUSALADE TUNNUSTUSE KEHTIMISE TINGIMUSED

    Artikkel 5

    Piiritletud kasvatusala juhataja kohustused ja ülesanded

    Piiritletud kasvatusala tunnustuse saamise järel peab piiritletud kasvatusala juhataja

    1)

    kontrollima ja jälgima piiritletud kasvatusala tagamaks, et see jätkuvalt vastaks teabele, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2, ja lisas esitatud kriteeriumidele ja nõuetele; eelkõige tuleks vastavat teavet ajakohastada ja teha nõudmise korral kättesaadavaks pädevale asutusele;

    2)

    tagama, et haiguste seiret, eelkõige linnugripialast seiret, tehakse kooskõlas ühise bio-ohutuse korraldussüsteemiga ja kõigi piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete bio-ohutuskavadega:

    a)

    linnugripi avastamiseks on kasutusel varajase hoiatamise süsteem; võetakse proove ja korraldatakse diagnostilisi uuringuid kooskõlas otsusega 2006/437/EÜ ja käesoleva määruse lisa 3. osaga;

    b)

    ajakohastatakse lisa 3. osa punktiga 4 ette nähtud järelevalvekavasid, kui tuvastatakse, et on suurenenud oht linnugripi sissetoomiseks;

    c)

    kõik linnugripi diagnostilised uuringud korraldatakse laboratooriumides, mille pädev asutus on selleks otstarbeks ametlikult volitanud; teave seirest ja tulemustest tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks;

    d)

    piiritletud kasvatusalal korraldatud järelevalve käigus saadud ebaselge või positiivne tulemus esitatakse kohe pädevale asutusele, et asjaomased proovid võiks saata kinnitamiseks riiklikusse referentlaboratooriumisse või ühenduse referentlaboratooriumisse linnugripi korral;

    3)

    tagama, et vaktsineerimine toimub kooskõlas ühise bio-ohutuse korraldussüsteemiga ja kõigi piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete bio-ohutuskavadega ning et vaktsineerimiskavad ja -meetodid tehakse nõudmise korral kättesaadavaks pädevale asutusele;

    4)

    korraldama regulaarsed sise- või välisauditid tagamaks, et kõiki bio-ohutusmeetmeid, järelevalvet ja jälgimissüsteemi rakendatakse piiritletud kasvatusalal efektiivselt, ja säilitama tulemused, mis on saadud nimetatud auditite käigus, sealhulgas nende käigus, mis on korraldatud kvaliteeditagamise süsteemi raames, nii et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad pädevale asutusele;

    5.

    teavitama pädevat asutust kohe, kui

    a)

    piiritletud kasvatusala ei ole enam vastavuses teabega, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2, ning lisas esitatud kriteeriumide ja nõuetega;

    b)

    ühist bio-ohutuse korraldussüsteemi või bio-ohutuskava on muudetud või kohandatud vastavalt epidemioloogilisele olukorrale, sealhulgas juhul, kui piiritletud kasvatusalale lisatakse või sealt eemaldatakse mõni ettevõte.

    Artikkel 6

    Pädeva asutuse kohustused ja ülesanded

    1.   Pädev asutus peab tagama, et piiritletud kasvatusaladel korraldatakse ametlikku kohapealset riskipõhist kontrolli, et teha kindlaks, kas need vastavad jätkuvalt teabele, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2 ning lisas esitatud kriteeriumide ja nõuetega (edaspidi „kontroll”).

    2.   Kontrolli korraldatakse ajavahemike tagant, mille aluseks on

    a)

    epidemioloogiline olukord piiritletud kasvatusala sees ja väljaspool seda, eelkõige seoses linnugripiga;

    b)

    teave, mis puudutab piiritletud kasvatusalal olevate ettevõtete ühist bio-ohutuse korraldussüsteemi või bio-ohutuskava, nagu on sätestatud artikli 5 lõike 5 punktis b.

    3.   Pädev asutus vastutab kõigi sertifikaatide eest, mis tõendavad, et kaubad pärinevad tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalalt.

    IV   PEATÜKK

    PIIRITLETUD KASVATUSALADE TUNNUSTUSE KEHTIVUSE PEATAMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE

    Artikkel 7

    Piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivuse peatamine

    1.   Kui piiritletud kasvatusala kontrollimise tulemusena või seda käsitlevast epidemioloogilisest teabest nähtub, et see ei ole enam vastavuses teabega, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2, või lisas esitatud kriteeriumide ja nõuetega, peatab pädev asutus kohe asjaomase piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivuse ning piiritletud kasvatusala juhataja tagab, et viivitamata kantakse hoolt mittevastavuse kõrvaldamise eest.

    2.   Pärast piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivuse peatamist peatab pädev asutus kõigi nende sertifikaatide kehtivuse, mis tõendavad, et kaubad pärinevad tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalalt.

    3.   Kui piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivus on peatatud, ei tühista pädev asutus kehtivuse peatamist enne, kui on tõendatud, et 30 päeva jooksul alates kehtivuse peatamisest on võetud parandusmeetmed ja pärast seda on korraldatud kontroll, mis on andnud soodsad tulemused.

    Artikkel 8

    Piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtetuks tunnistamine

    1.   Pädev asutus tunnistab piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtetuks, kui pärast piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtivuse peatamist kooskõlas artikli 7 lõikega 1 tõendab sellele järgnev artikli 7 lõike 3 kohane kontroll järgmist:

    a)

    piiritletud kasvatusala ei ole endiselt vastavuses teabega, mis esitati kooskõlas artikli 3 lõikega 2, või lisas esitatud kriteeriumide ja nõuetega või

    b)

    piiritletud kasvatusalal on puhkenud linnugripp.

    2.   Pärast piiritletud kasvatusala tunnustuse kehtetuks tunnistamist peab pädev asutus

    a)

    lõpetama selliste sertifikaatide väljastamise, mis tõendavad, et kaubad pärinevad tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalalt;

    b)

    eemaldama piiritletud kasvatusala nime tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekirjast.

    3.   Pärast piiritletud kasvatusala nime eemaldamist tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekirjast võib selle sinna uuesti lisada üksnes pärast uut II peatüki kohast taotlust.

    V   PEATÜKK

    INTERNETI-PÕHINE TEABELEHT JA LÕPPSÄTTED

    Artikkel 9

    Interneti-põhine teabeleht

    1.   Liikmesriigid

    a)

    koostavad tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekirja, mis sisaldab artikli 4 lõigetes 3 ja 4 nõutud teavet;

    b)

    loovad Interneti-põhise teabelehe, et muuta tunnustuse saanud piiritletud kasvatusalade nimekiri elektrooniliselt kättesaadavaks;

    c)

    teatavad komisjonile Interneti-põhiste teabelehtede Interneti-aadressi;

    d)

    ajakohastavad Interneti-põhist teabelehte, et võtta viivitamata arvesse iga piiritletud kasvatusaladele tunnustuse andmist või tunnustuse kehtetuks tunnistamist.

    2.   Komisjon abistab liikmesriike asjaomase teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemisel, avalikustades oma Interneti-põhiste teabelehtede riiklikke linke sisaldava veebisaidi aadressi.

    Artikkel 10

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2009.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 13. juuli 2009

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Androulla VASSILIOU

    (1)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

    (2)  http://www.oie.int/eng/normes/mcode/en_sommaire.htm (Terrestrial Animal Health Code 2008).

    (3)  KOM(2007) 539 (lõplik).

    (4)  ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

    (5)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

    LISA

    PIIRITLETUD KASVATUSALADELE ESITATAVAD KRITEERIUMID JA NÕUDED

    1.   OSA

    Piiritletud kasvatusala kirjeldus, nagu on osutatud artikli 3 lõike 2 punktis b

    Piiritletud kasvatusala kirjeldus, nagu on osutatud artikli 3 lõike 2 punktis b, peab põhinema piiritletud kasvatusala asukoha kaardil/skeemi(de)l, millel on näidatud ala piirid, märkides kõigi sellel asuvate objektide, sealhulgas ettevõtete ja nende valduste täpse paiknemise ning kõik seonduvad funktsionaalsed üksused, nagu toidukäitlemis- või ladustamisrajatised jm materjali ladustamise rajatised.

    Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet, et piiritletud kasvatusala kirjeldus oleks üksikasjalik, ning eelkõige järgmist.

    1.

    Teave infrastruktuuri üksuste kohta ja nende osa epidemioloogilise eraldatuse loomisel piiritletud kasvatusalal olevate kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude ning erinevas haiguslikus seisundis loomapopulatsioonide vahel, sealhulgas

    a)

    piiritletud kasvatusalal toimuva tegevuse ja toodetavate kaupade kirjeldus, sealhulgas valduste koguvõimsus ning kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude arv;

    b)

    organigramm, millel on selgelt ja üksikasjalikult märgitud kõik piiritletud kasvatusalal toimuvad tegevused, kõigi seotud osaliste vastutusvaldkonnad, osad ja nende vastastikused suhted;

    c)

    piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete vaheliste funktsionaalsete seoste kirjeldus, sealhulgas kõigi valduste diagramm, millel on näidatud nende omavahelised seosed;

    d)

    loomade ja loomsete toodete transpordivahendite kirjeldus, nende tavapärane marsruut ning puhastamis- ja parkimiskohad.

    2.

    Teave epidemioloogilise seisundi kohta seoses linnugripiga ja ohutegurite kohta, sealhulgas järgmised andmed:

    a)

    piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete epidemioloogiline taust ning eelkõige nende tervislik seisund ja kogu teave seoses linnugripiga;

    b)

    liikumine piiritletud kasvatusalale, sellest välja või selle sees (sisend- ja väljundtooted), nagu isikute, kaupade, muude loomade, loomsete toodete või muude loomadega kokkupuutuvate toodete, transpordivahendite, seadmete, loomasööda liikumine, veevarustus ja reovee ärajuhtimine;

    c)

    muude kodulindude ja vangistuses peetavate lindude ettevõtete olemasolu piiritletud kasvatusala läheduses, sealhulgas arvukus (näiteks sugu- või tootmislindlad/karjakasvatuse või nuumamisega tegelevad ettevõtted, kodused lindlad, turud, kogumiskeskused, tapamajad, loomaaiad);

    d)

    keskkonnaohud, nagu veeteed, eluslooduse puhke- ja kaitsealad (sealhulgas metslindude rändeteed), näriliste esinemine, linnugripi tekitaja varasem esinemine keskkonnas;

    e)

    linnugripi piiritletud kasvatusalale kandumise ja selle piires levimise ohutegurid ja võimalikud levimisteed kooskõlas ühenduse õigusaktide ja/või Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) standardite ja suunistega;

    f)

    kasutusel olev varajase hoiatuse süsteem, et teavitada pädevat asutust punktis e osutatud mis tahes ohutegurite ja võimalike levimisteede avastamisest.

    2.   OSA

    Artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud ühise bio-ohutuse korraldussüsteemi ja bio-ohutuskavade kirjeldus

    1.

    Ühine bio-ohutuse korraldussüsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

    a)

    head loomahügieenitavad;

    b)

    kõigi piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete vahel toimuvate liikumiste ning kõigi sisenemiste ja väljumiste jälgimissüsteem; jälgimissüsteem peab olema pidevalt dokumenteeritud ja kogu aeg pädevale asutusele kättesaadav;

    c)

    ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ühine kava (HACCP-kava);

    d)

    piiritletud kasvatusalal asuvate ettevõtete bio-ohutuskavad ja nende tõhususe hindamine kooskõlas määratletud ohutasemega.

    2.

    Ühise bio-ohutuse korraldussüsteemi alla kuuluvate ettevõtete bio-ohutuskavad peavad sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

    a)

    personali hügieenikava dokumenteeritud rakendamissüsteem, sealhulgas üldised ja konkreetsed hügieenitavad, üldine ja erikoolitus alalisele ja ajutisele personalile ning kõnealuse hügieenikava kontrollimise kord, sealhulgas reegel, et personal i) ei tohi isiklikult pidada kodulinde või muid linde ning ii) ei tohi vähemalt 72 tunni jooksul enne ettevõttesse sisenemist omada lähedast kokkupuudet teiste kodulindude või muude lindudega kui need, keda peetakse piiritletud kasvatusalal; pakilise vajaduse korral eripersonali järele võidakse lubada lühemat perioodi, kuid see ei tohi mingil juhul olla vähem kui 24 tundi ja bio-ohutuskavas tuleb kirjeldada ohu vähendamise meetodeid;

    b)

    toote- ja personalivood, kirjeldatuna kõigi ettevõtte valduste diagrammil bio-ohutuse tasemete värvikoodidega; kõigis valdustesse sisenemise kohtades peab olema hügieenitõke riiete vahetamise tsooniga, sealhulgas vajaduse korral dušid, ning eraldatud puhtad ja määrdunud alad;

    c)

    ettevõttesse siseneva või sellest lahkuva personali liikumisi reguleeriv plaan, millel on määratletud isikud või külastajad, kellel on lubatud siseneda ja kellel mitte, sealhulgas füüsiliste tõkete (nagu hekid, tarad vm tõkked, mis selgelt tähistavad ettevõtte valduste piire), märkide, lukustatud väravate ja hoonete sissekäikude kirjeldused; väliskülalistelt (sealhulgas audiitorid või inspektorid) tuleb nõuda, et nad vähemalt 72 tunni jooksul enne ettevõttesse sisenemist väldiksid mis tahes kokkupuudet kodulindude või muude lindudega; olenevalt ohuteguritest (kui näiteks külastajad tulevad kaitse- või järelevalvetsoonist) võidakse nõuda pikemat perioodi; ametlike veterinaararstide puhul ja pakilise vajaduse korral välise erisekkumise (nagu konsultandi või veterinaararsti) järele võidakse lubada lühemat perioodi, kuid see ei tohi mingil juhul olla vähem kui 24 tundi ja bio-ohutuskavas tuleb kirjeldada ohu vähendamise meetodeid;

    d)

    ettevõtetesse sisenevate, neist väljuvate ja nende vahel sõitvate, sealhulgas isiklike ja tarnesõidukite (nagu sööta, loomi jm kaupu vedavate sõidukite) liikumist reguleeriv ja registreeriv plaan; kättesaadav peab olema register kõigi sõidukite liikumise kohta;

    e)

    loomade ja toodete jälgimissüsteem, mis võimaldaks jälgida kõiki liikumisi ettevõtetesse, neist välja ja nende vahel (sisenemised ja väljumised);

    f)

    saastumise vältimise protokoll, mis hõlmab ka saastumist järgmiste objektide tarnimise, transpordi, ladustamise ja kõrvaldamise tõttu:

    i)

    pakkematerjalid (nt uute või desinfitseeritud pakkematerjalide kasutamine);

    ii)

    allapanu (nt nõuetekohane allapanumaterjalide ladustamise karantiiniaeg või desinfitseerimine);

    iii)

    sööt (nt isoleeritud söödasüsteemide kasutamine);

    iv)

    vesi (nt sisemine veetöötlussüsteem);

    v)

    loomsed kõrvalsaadused, nt rümbad, sõnnik, määrdunud/koorepragudega munad või koorumata jäänud tibud;

    g)

    ettevõtte, selle seadmete ja kasutatavate materjalide puhastamis- ja desinfitseerimiskava; kättesaadav peab olema sõidukite puhastamise ja desinfitseerimise eriprotokoll;

    h)

    kahjurite, sealhulgas näriliste ja muude metsloomade tõrjumise kava, milles on esitatud füüsilised tõkked ja meetmed nende esinemise tuvastamise korral;

    i)

    linnugripiga seotud HACCP-kava, mis on välja arendatud seitsme astmena (ohuanalüüs, kriitilised kontrollpunktid, kriitilised piirid, seiretegevus, parandusmeetmed, kontroll ja registreerimine) ning mis peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

    i)

    teave kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude tootmise kohta ja muu teave konkreetsete perioodide kohta (varasem haigestumus ja suremus, kasutatud ravimite üksikasjad, koorunud linnud, teave sööda ja vee tarbimise kohta);

    ii)

    teave kliinilise kontrolli ning proovide võtmise kavade kohta aktiivseks ja passiivseks seireks ning seireanalüüsiks (sagedus, meetodid, tulemused);

    iii)

    ettevõtte külastajate piisavalt üksikasjalik register, mis võimaldaks kõik külastajad üles leida ja nendega ühendust võtta;

    iv)

    teave kohaldatavate vaktsineerimisprogrammide kohta, sealhulgas kasutatava vaktsiini tüüp, vaktsineerimise sagedus ja kuupäev;

    v)

    üksikasjalik teave võetud parandusmeetmete kohta ja kriitilised kontrollpunktid, mida ei täidetud.

    Kõik asjaosalised peavad olema täiel määral teadlikud HACCP-kavast ja järgima selle reegleid, sest tegemist on bio-ohutusmeetmeid ja majandustavasid toetava piiritletud kasvatusalade reguleerimisvahendiga.

    HACCP-kavas tuleb arvesse võtta ohtude ja levimisteede nimekirja, mille peab eelnevalt määratlema. See peab olema kohandatav ohutasemega ja selles peab olema kirjeldatud suurenenud ohu korral võetavaid meetmeid, näiteks proovivõtmise sagedust.

    3.

    Parandusmeetmed ja ajakohastamine

    Ühises bio-ohutuse korraldussüsteemis ja bio-ohutuskavades peab kirjeldama, millal mõni konkreetne eeskirjade rikkumine on väike ja millal suur ning milliseid parandusmeetmeid tuleb võtta.

    Bio-ohutuskava tuleb ajakohastada vastavalt ohutasemele, eelkõige juhul, kui liikmesriigis, piirkonnas või tsoonis, kus asub piiritletud kasvatusala, kahtlustatakse ametlikult linnugripi puhkemist või kui selle esinemine on kinnitust leidnud (näiteks sõidukite, materjalide, loomade ja/või personali liikumisele piirangute kehtestamine või täiendavate desinfitseerimisprotseduuride rakendamine).

    3.   OSA

    Linnugripivastane spetsiifiline kaitse ja järelevalve

    1.

    Kasutusel peab olema asjakohane füüsiline linnutõkete süsteem, et vältida kokkupuudet metslindudega ning toidu, vee ja allapanu saastamist. Ettevõtte vahetu ümbrus ei tohi olla metslinde ligitõmbav.

    2.

    Sisenemiste ja väljumiste kontroll

    a)

    1. osa punkti 1 alapunktis a osutatud diagrammil peab olema märgitud kõikide kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude asukoht, sealhulgas see, kas tegemist on puhasliini, vana-vanemkarja, vanemkarja, sugukarja, tootmiskarja linnu kategooriaga ning kas tegemist on linnukarja, haudejaama, linnukasvatuse, munemiskoha, katsetamiskoha, munade hoidmiskoha või mis tahes muu kohaga, kus hoitakse mune või peetakse linde; sellel tuleb näidata ka kõik nimetatud kohtade vahel toimuvad kaubavood.

    b)

    Kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude, nende munade ja muude nendega seotud toodete liikumist peab reguleerima üksikasjalik protokoll; kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud, nende munad ja muud nendega seotud tooted, mis sisenevad piiritletud kasvatusala mis tahes ettevõttesse, peavad tulema ettevõttest, millel on linnugripi suhtes sama tervislik seisund, ja/või neid tuleb kontrollida tagamaks, et nende puhul ei esine linnugripi sissetoomise ohtu.

    c)

    Kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud ja haudemunad, mis liiguvad piiritletud kasvatusala sees, tuleb märgistada viisil, et saaks kontrollida nende eelnevaid andmeid; linnukarjadel ja/või munadel peab olema nõuetekohane dokumenteeritud märgistus.

    d)

    Mitmes vanuses lindudega ettevõtte puhul peab kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude lisandumist või vähenemist, sealhulgas transpordipuuride pesemist ja desinfitseerimist, reguleerima kirjalik protokoll.

    3.

    Samal piiritletud kasvatusalal ei tohi olla kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ettevõtteid. Samas ettevõttes, v.a haudejaamas, ei tohi pidada erinevat liiki kodulinde.

    4.

    Samal piiritletud kasvatusalal ei tohi olla kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ettevõtteid. Samas ettevõttes, v.a haudejaamas, ei tohi pidada erinevat liiki kodulinde.

    a)

    vähemalt iga kuue kuu järel tootmisperioodil, millele eelneva kuue kuu jooksul ei ole liikmesriigi territooriumil kinnitatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid kodulindudel või muudel vangistuses peetavatel lindudel;

    b)

    vähemalt iga kolme kuu järel, kui eelneva kuue kuu jooksul on liikmesriigi territooriumil kinnituse saanud kõrge patogeensusega linnugripi puhang kodulindudel või muudel vangistuses peetavatel lindudel;

    c)

    kui piiritletud kasvatusala asub alal, millel kehtivad linnugripi puhangu tõttu ühenduse õigusaktide kohased liikumispiirangud, ühe nädala jooksul pärast puhangu alguskuupäeva ja vähemalt iga 21 päeva järel; lisaks sellele, ilma et see piiraks ühenduse õigusaktide erisätete kohaldamist, peab seirekava ajakohastama ja lisama sellesse tõhustatud kliinilise kontrolli ja aktiivse viroloogilise seire, mida tuleb korraldada ühe nädala jooksul pärast puhangu alguskuupäeva ja vähemalt iga 21 päeva järel pärast seda, põhinedes

    i)

    20 hingetoru/suuneelu tampooniproovil ja 20 kloaagi-tampooniproovil, mis on võetud pisteliselt sama tootmisüksuse kodulindudelt või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt ning

    ii)

    proovidel, mis on võetud viielt haigelt või surnud linnult, kui neid esineb.

    5.

    Artikli 5 lõike 2 punktiga a ette nähtud varajase hoiatamise süsteem peab põhinema kirjalikul protokollil, milles määratakse kindlaks aruandluse kord. Seda kohandatakse vastavalt kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude erinevatele liikidele ja nende linnugripile vastuvõtlikkusele ning selles

    a)

    nähakse ette häiretasemed, näiteks kindlaksmääratud piirväärtusega võrdne või sellest kõrgem suremus, märkimisväärne sööda- ja/või veetarbimise ja/või munatoodangu vähenemine, käitumise muutused või muud asjakohased näitajad;

    b)

    kirjeldatakse võetavaid meetmeid;

    c)

    lisatakse sellise vastutava personali nimekiri, keda tuleks teavitada.
    Top