I LISA

NÄITAJATE MÄÄRATLUSED

Kood	:	11 11 0
Nimi	:	Ettevõtete arv
Lisa	:	I–VIII

Määratlus:

Ettevõtlusregistri asjakohasesse ettevõtete gruppi kantud nõukogu määruse nr 696/93 (1) kohaselt määratletud ettevõtete arv, milles on tehtud vigu, eelkõige raamivigu arvestavad parandused. Hõlmata tuleks vaid toimivad ettevõtted, millel oli kas käive või tööhõive mis tahes hetkel vaatlusperioodi jooksul. Mittetoimivad (ajutiselt passiivseid) ja passiivseid ettevõtteid ei arvestata. See statistika hõlmab kõiki ettevõtteid, mis toimivad vähemalt osa vaatlusperioodi jooksul. Samuti hõlmab see kohalikke üksusi (filiaale), mis ei moodusta eraldi juriidilist isikut ja sõltuvad välisettevõtetest, välja arvatud määruse nr 295/2008 V lisas loetletud tegevusalade puhul. Määruse (EÜ) nr 295/2008 V lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul on käesolev näitaja piiratud vastavalt andmeid esitava riigi õigusnormidele asutatud ettevõtete arvuga ja ettevõtete filiaalidega, mille peakontor asub EMP-välises riigis. Arvesse ei võeta edasikindlustusseltside filiaale, mille peakontor asub EMP-välises riigis. Määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul hõlmab see näitaja ka pensionifonde, millel ei ole palgalisi töötajaid. See hõlmab ka pensionifonde, mis ei ole juriidilised isikud ja mida haldavad pensionifondide valitsemise ettevõtted, kindlustusettevõtted või muud finantsasutused (kuid mida ei käsitle kõnealuste asutuste raamatupidamise aastaaruanded). See näitaja ei hõlma siiski pensionifonde, mis ei ole asutatud finantseerivast ettevõttest või majandusharust eraldi (st mitteautonoomsed pensionifondid või tööandja poolt harilikult kõrvaltegevusena hallatavad reservfondi eraldiste süsteemid).

Kood	:	11 11 1
Nimi	:	Ettevõtjate arv õigusliku vormi järgi
Lisa	:	V ja VI

Määratlus:

Ettevõtjate arv (vt muutuja 11 11 0) on jaotatud õigusliku vormi järgi.

Seos teiste muutujatega

Ettevõtjate arv õigusliku vormi järgi on ettevõtjate arvu (11 11 0) alljaotis.

Kood	:	11 11 2
Nimi	:	Ettevõtjate arv otsekindlustuse brutopreemiate suurusjärgu järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Ettevõtjate arv (vt muutuja 11 11 0) liigitatuna otsekindlustuse brutopreemiate suurusjärgu järgi.

Seos teiste muutujatega

Ettevõtjate arv otsekindlustuse brutopreemiate suurusjärgu järgi on ettevõtjate arvu (11 11 0) alljaotis.

Kood	:	11 11 3
Nimi	:	Ettevõtjate arv kindlustustehniliste eraldiste brutomahu suurusjärgu järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Ettevõtjate arv (vt muutuja 11 11 0) liigitatuna kindlustustehniliste eraldiste brutomahu suurusjärgu järgi.

Seos teiste muutujatega

Ettevõtjate arv kindlustustehniliste eraldiste brutomahu suurusjärgu järgi on ettevõtjate arvu (11 11 0) alljaotis.

Kood	:	11 11 4
Nimi	:	Ettevõtete arv emaettevõtja asukoha järgi
Lisa	:	VI

Määratlus:

„Emaettevõte” tähendab emaettevõtjat, nagu on määratletud nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (2) artiklites 1 ja 2, ning mis tahes ettevõtjat, kellel on asjaomase järelevalveasutuse arvates krediidiasutuse üle valitsev mõju.

Kasutada tuleb järgmist emaettevõtete geograafilist jaotust: päritoluliikmesriigis asuv emaettevõte (vaatlusalust ettevõtet võib käsitada päritoluliikmesriigi kontrollitavana), muus riigis asuv emaettevõte (vaatlusalust ettevõtet võib käsitada välisriigi kontrollitavana). Krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub mõnes muus riigis kui andmeid esitavas riigis ja millel ei ole ühtegi emaettevõtet. Need ettevõtted jäetakse siinkohal arvesse võtmata. Lõplikku kontrolli omav institutsiooniline üksus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 716/2007 (3), on eelistatud kontseptsioon, mida tuleks võimalikult ulatuslikult järgida.

Seos teiste muutujatega

Ettevõtete arv emaettevõtja asukoha järgi on ettevõtete arvu (11 11 0) osa.

Kood	:	11 11 5
Nimi	:	Ettevõtjate arv emaettevõtja asukohariigi järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

„Emaettevõte” tähendab emaettevõtjat vastavalt nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) artikli 1 lõike 1 määratlusele ning mis tahes ettevõtjat, kellel on asjaomase järelevalveasutuse arvates kindlustusseltsi üle valitsev mõju.

Kasutada tuleb järgmist emaettevõtete geograafilist jaotust: päritoluliikmesriigis asuv emaettevõte (vaatlusalust ettevõtet võib käsitada päritoluliikmesriigi kontrollitavana), muus riigis asuv emaettevõte (vaatlusalust ettevõtet võib käsitada välisriigi kontrollitavana). Et vastastikustel kindlustusseltsidel ja kindlustusseltside filiaalidel, mille peakontor asub EMP-välises riigis, emaettevõtjat ei ole, jäetakse need seltsid siin arvesse võtmata. Lõplikku kontrolli omav institutsiooniline üksus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 716/2007, on eelistatud kontseptsioon, mida tuleks võimalikult ulatuslikult järgida.

Seos teiste muutujatega

Ettevõtete arv emaettevõtja asukohariigi järgi on ettevõtete arvu (11 11 0) osa.

Kood	:	11 11 6
Nimi	:	Ettevõtete arv bilansimahu suurusjärgu järgi
Lisa	:	VI

Määratlus:

Ettevõtete arv (vt muutuja 11 11 0) liigitatuna bilansimahu suurusjärgu järgi. Arvestatakse bilansimahtu aruandeaasta lõpus (vt muutuja 43 30 0).

Seos teiste muutujatega

Ettevõtete arv bilansimahu suurusjärgu järgi on ettevõtete arvu (11 11 0) alljaotis.

Kood	:	11 11 7
Nimi	:	Ettevõtete arv krediidiasutuste liikide järgi
Lisa	:	VI

Määratlus:

Ettevõtete arv (vt muutuja 11 11 0) jaotatakse krediidiasutuse liigi alusel järgmiselt: litsentsiga pangad, spetsialiseerunud krediidiasutused, muud krediidiasutused.

Seos teiste muutujatega

Ettevõtete arv krediidiasutuste liikide kaupa on ettevõtete arvu (11 11 0) alljaotis.

Kood	:	11 11 8
Nimi	:	Ettevõtete arv investeeringute suurusjärgu järgi
Lisa	:	VII

Määratlus:

Muutujas 11 11 0 määratletud ettevõtete arv jaotatuna investeeringute suurusjärgu järgi hõlmab muutujates 48 10 0 ja 48 10 4 käsitletud investeeringuid, st turuväärtuses väljendatud koguinvesteeringuid.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Ettevõtete arv investeeringute suurusjärgu järgi” (11 11 8) on muutuja „Ettevõtete arv” (11 11 0) alljaotis.

Kood	:	11 11 9
Nimi	:	Ettevõtete arv kindlustatute arvu järgi
Lisa	:	VII

Määratlus:

Muutujas 11 11 0 määratletud ettevõtete arv liigitatakse kindlustatute arvu järgi, need on muutujas „Kindlustatute arv” (48 70 0) määratletud kindlustatud.

Märkus

:

Arvestada tuleks kindlustatute arvu aruandeaasta lõpus.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Ettevõtete arv kindlustatute arvu järgi” (11 11 9) on muutuja „Ettevõtete arv” (11 11 0) alljaotis.

Kood	:	11 15 0
Nimi	:	Mitteautonoomsete pensionifondidega ettevõtete arv
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab nende ettevõtete arvu, kes moodustavad töötajatele pensioni väljamaksmiseks reservfondi. Mitteautonoomse pensionifondi haldamine on nendes ettevõtetes kõrvaltegevus.

Kood	:	11 21 0
Nimi	:	Kohalike üksuste arv
Lisa	:	I–IV ja VI

Määratlus:

Nõukogu määruse nr 696/93 määratluse kohane kohalike üksuste arv, mis on kantud ettevõtlusregistri asjakohasesse ettevõtete gruppi ja milles on tehtud vigu, eelkõige raamivigu arvestavad parandused. Kohalikud üksused peavad olema hõlmatud, isegi kui üksustes puuduvad palgatöötajad. See statistika peaks hõlmama kõiki üksusi, mis toimivad vähemalt osa vaatlusperioodi jooksul.

Kood	:	11 31 0
Nimi	:	Tegevusalaüksuste arv
Lisa	:	II ja IV

Määratlus:

Nõukogu määruse nr 696/93 määratluse kohane tegevusalaüksuste arv, mis on kantud ettevõtlusregistri asjakohasesse ettevõtete gruppi ja milles on tehtud vigu, eelkõige raamivigu arvestavad parandused, või, kui selliseid üksusi registrisse ei kanta, tegevusalaüksuste hinnanguline arv. See statistika hõlmab kõiki üksusi, mis toimivad vähemalt osa vaatlusperioodi jooksul.

Kood	:	11 41 0
Nimi	:	Muudes riikides asuvate filiaalide arv kokku ja asukoht
Lisa	:	V

Määratlus:

Filiaal on määratletud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (4) artiklis 1 ja nõukogu 10. novembri 1992. aasta määruse 92/96/EMÜ (kolmas elukindlustuse direktiiv) (5) artiklis 1. Kasutada tuleb järgmist välismaal asuvate filiaalide arvu geograafilist jaotust: iga konkreetne muu liikmesriik, muud EMP riigid, Šveits, USA, muud kolmandad riigid (muu maailm).

Kood	:	11 41 1
Nimi	:	Filiaalide koguarv asukoha järgi EMP-välistes riikides
Lisa	:	VI

Määratlus:

„Filiaal” on määratletud nõukogu 15. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/646/EMÜ (6) artiklis 1 ja täpsustatud komisjoni teatises teenuste osutamise vabaduse ja teises pangandusdirektiivis käsitletud üldiste huvide kohta (95/C 291/06).

Kasutada tuleb järgmist välismaal asuvate filiaalide arvu geograafilist jaotust: Šveits, USA, Jaapan, kolmandad riigid (muu maailm).

Märkus

:

Arvestatakse kõiki krediidiasutuse päritoluliikmesriigile teatatud EMP-välistes riikides tegutsevaid filiaale.

Kood	:	11 51 0
Nimi	:	Tütarettevõtjate koguarv asukoha järgi muudes riikides
Lisa	:	VI

Määratlus:

„Tütarettevõte” tähendab tütarettevõtet vastavalt nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) artiklite 1 ja 2 määratlusele. Arvestada tuleb kõiki ettevõtteid, mis kuuluvad finantsteenuseid osutavate ettevõtete hulka (vastavalt krediidiasutuste statistika metoodikajuhendi peatüki 1.3 määratlusele).

Märkus

:

Kasutada tuleb järgmist tütarettevõtete geograafilist jaotust: iga konkreetne muu liikmesriik, muud EMP riigid, Šveits, USA, kolmandad riigid (muu maailm). Arvesse võetakse üksnes esimese ringi tütarettevõtted.

Kood	:	11 61 0
Nimi	:	Pensioniskeemide arv
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab pensionifondide hallatavate pensioniskeemide koguarvu. Pensioniskeem põhineb lepingul, mille tavaliselt sõlmivad sotsiaalpartnerid ja milles määratakse kindlaks vanadushüvitise liik ja selle andmise tingimused.

Kood	:	11 91 0
Nimi	:	Tegutsevate ettevõtete kogum (t jooksul)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Ettevõtete arv, millel oli kas käive või tööhõive mis tahes hetkel vaatlusperioodi jooksul.

Kood	:	11 92 0
Nimi	:	Sündinud ettevõtete arv (t jooksul)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Ettevõtlusregistri asjakohasesse ettevõtete gruppi kantud sündinud ettevõtete arv, milles on tehtud vigu arvestavad parandused. Ettevõtte sünniks peetakse tootmisteguritest koosneva terviku loomist, kusjuures loomises ei osale ükski teine ettevõte. Sündinud ettevõtete hulka ei kuulu sellised gruppi kantud ettevõtted, mis on loodud ettevõtete ühinemise, likvideerimise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusel. Nende hulka ei kuulu ka sellised ettevõtted, mis on kantud teatavasse alamkogumisse üksnes tegevusvaldkonna muutmise tõttu.

Kood	:	11 93 0
Nimi	:	Surnud ettevõtete arv (t jooksul)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Ettevõtlusregistri asjakohasesse ettevõtete gruppi kantud surnud ettevõtete arv, milles on tehtud vigu arvestavad parandused. Ettevõtte surmaks loetakse tootmisteguritest koosneva terviku likvideerimist, kusjuures likvideerimises ei osale ükski teine ettevõte. Surnud ettevõtete hulka ei kuulu sellised ettevõtted, mis on grupist välja arvatud ettevõtete ühinemise, ülevõtmise, likvideerimise või ümberkujundamise tõttu. Nende hulka ei kuulu ka sellised ettevõtted, mis on teatavast alamkogumist välja arvatud üksnes tegevusvaldkonna muutmise tõttu.

Kood	:	11 94 1
Nimi	:	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-1)

Kood	:	11 94 2
Nimi	:	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-2)

Kood	:	11 94 3
Nimi	:	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-3)

Kood	:	11 94 4
Nimi	:	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-4)

Kood	:	11 94 5
Nimi	:	Püsimajäänud sündinud ettevõtete arv (sündinud t-5)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Ettevõtte püsimajäämine, nagu osutatud käesolevates näitajates, leiab aset, kui ettevõte toimib tööhõive kasutamise ja/või käibe mõttes asutamise aastal ja järgneva(te)l aasta(te)l. Eristada saab kahte liiki püsimajäämist:

1)	Aastal t-1 sündinud ettevõte loetakse püsimajäänuks aastal t, kui ettevõte tegutseb käibe ja/või tööhõive mõttes mis tahes ajal aasta t jooksul (= püsimajäämine ilma muutusteta).

2)	Samuti loetakse ettevõtte püsimajäämiseks, kui seotud juriidiline üksus/juriidilised üksused on lõpetanud tegevuse, kuid nende tegevuse on võtnud üle uus juriidiline üksus, mis on spetsiaalselt loodud kõnealuse ettevõtte tootmistegurite ülevõtmiseks (= püsimajäämine ülevõtmise teel).

Kood	:	12 11 0
Nimi	:	Käive
Lisa	:	I–V, VII ja VIII

Määratlus:

Määruse (EÜ) 295/2008 I–IV ja VIII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos, hõlmab käive kõiki vaatlusperioodil vaatlusüksuse arvetel esitatud summasid ning vastab kolmandatele isikutele pakutavate kaupade ja teenuste müügil saadud tulule. Kaupade müük hõlmab ettevõtte toodetud kaupu ja ka jaemüüja ostetud kaupa või edasimüümiseks hoitavat maad või muud vara (kui maa ja muu vara osteti esialgu investeerimise eesmärgil, ei tuleks neid käibesse lisada). Teenuste osutamine tähendab tavaliselt ettevõtte poolt mingi lepinguliselt sätestatud ülesande täitmist kokkulepitud aja jooksul. Pikaajaliste lepingute (nt ehituslepingute) tulusid tuleks kajastada viitega lepingulise tegevuse valmidusastmele, mitte lõpetatud lepingu meetodi alusel. Käibest tuleks välja jätta enda tarbimiseks või investeerimiseks toodetud kaubad.

Käive hõlmab kõiki üksuse arvetel esitatud kaupade ja teenustega seotud tollimakse ja muid makse, välja arvatud lisandväärtuse tüüpi maksud. Lisandväärtusmaksu nõuab sisse ettevõte etappide kaupa ning selle kannab täielikult lõplik ostja.

Käive hõlmab ka kõiki teisi tarbijalt sissenõutavaid kulusid (transpordi-, pakendamiskulud jne) isegi juhul, kui need on arves eraldi loetletud. Käibest tuleb maha arvata hinnaalandused, maha- ja allahindlused ning korduvkasutusega pakendi väärtus.

Käibest arvatakse maha ettevõtte raamatupidamisaruannetes vastavalt neljandale raamatupidamisdirektiivile muu tegevustuluna, finantstuluna ja plaanivälise tuluna klassifitseeritud tulu ning tulu, mis tekib ettevõtte vara kasutamisel teiste poolt intressi, kasutustasude ja dividendide vormis, ning muu IAS/IFRS kohane tulu. Maha arvatakse ka ametiasutustelt või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud tegevustoetused.

Määruse (EÜ) nr 295/2008 V lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul vastab sellele näitajale nimetus „Ettenähtud maksete kogusumma”. See näitaja on määratletud direktiivi 91/674/EMÜ (7) artiklis 35. Märkus: Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.1.a ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.1.a.

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul vastab sellele näitajale nimetus „Pensionimaksed kokku”. See näitaja hõlmab kõiki aruandeaastal pensionikindlustuslepingute kohaselt makstavaid pensionimakseid, nagu kõik kohustuslikud sissemaksed, muud korralised sissemaksed, vabatahtlikud lisamaksed, saadavad ülekanded, muud sissemaksed.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I — IV ja VIII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Eespool statistilistel eesmärkidel määratletud käive hõlmab raamatupidamisrubriiki

—	Netokäive, mis hõlmab muid toodetelt makstavaid käibega seotud makse, mis ei kuulu mahaarvamisele

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002  (8) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Eespool statistilistel eesmärkidel määratletud käive hõlmab raamatupidamisrubriike:

—	Kaupade müügist ja teenuste osutamisest saadud tulu (IAS 18.35). Kui intressidelt, dividendidelt ja kasutustasudelt saadud tulu on siia kirjesse kaasatud, tuleb see maha arvestada.

Seos teiste muutujatega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I — IV ja VIII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

—	Käivet kasutatakse toodangu väärtuse (12 12 0) ning muude koond- ja bilansimuutujate arvutamisel.

—	Käibe võib jaotada tegevusalade järgi: i) põhitegevuse käive, ii) tööstustegevuse käive, iii) kaubanduse ja vahendustegevuse käive, iv) vahendustegevuse käive (vahendajad), v) muude teenuste käive (18 11 0 kuni 18 16 0).

—	Käibe võib jaotada vastavalt tooteliikidele: Käibe jaotus toodete järgi (18 21 0).

Määruse (EÜ) nr 295/2008 V lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul arvutatakse „Ettenähtud maksete kogusumma” (12 11 0) järgmiselt:

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1),

+	Ettenähtud ja laekunud edasikindlustusmaksete kogusumma (12 11 2)

Ettenähtud maksete kogusummat kasutatakse tasutud kindlustusmaksete kogusumma (32 11 0) ning muude kogusummade ja saldode arvutamiseks.

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul arvutakse käive (pensionimaksed kokku) järgmiselt:

Kindlustatute sissemaksed pensionifondi (48 00 1)

+	Tööandjate sissemaksed pensionifondi (48 00 2)

+	Saadavad ülekanded (48 00 3)

+	Muud sissemaksed pensionifondi (48 00 4);

või

Sissemaksed määratud väljamaksetega pensioniskeemidesse (48 00 5)

+	Sissemaksed määratud sissemaksetega pensioniskeemidesse (48 00 6),

+	Sissemaksed kombineeritud pensioniskeemidesse (48 00 7).

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VIII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul jaotatakse „Käive” täiendavalt toodeteks ja kliendi asukohaks.

Kood	:	12 11 1
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35. Hõlmab ainult otsekindlustusmakseid.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.1.a ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.1.a.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

+	Ettenähtud ja laekunud edasikindlustusmaksete kogusumma (12 11 2)

=	Ettenähtud maksete kogusumma (12 11 0)

Kood	:	12 11 2
Nimi	:	Ettenähtud ja laekunud edasikindlustusmaksete kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 – ettenähtud ja laekunud edasikindlustusmaksete kogusumma on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga. Arvesse võetakse ainult ettenähtud laekunud makseid.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.1.a ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.1.a.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

+	Ettenähtud ja laekunud edasikindlustusmaksete kogusumma (12 11 2)

=	Ettenähtud kindlustusmaksete kogusumma (12 11 0)

Kood	:	12 11 3
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, individuaalmakseid
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 – ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, individuaalmaksed on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Individuaalmaksete liigitus: Direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 63.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, individuaalmaksed (12 11 3)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, rühmamaksed (12 11 4)

=	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

Kood	:	12 11 4
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, rühmamaksed
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 – ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, rühmamaksed on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Rühmamaksete liigitus: Direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 63.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, individuaalmaksed (12 11 3)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, rühmamaksed (12 11 4)

=	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

Kood	:	12 11 5
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, järgmaksed
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 – ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, järgmaksed on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Järgmaksete liigitus: Direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 63.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, järgmaksed (12 11 5)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, üksikmaksed (12 11 6)

=	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

Kood	:	12 11 6
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, üksikmaksed
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 – ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, üksikmaksed on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Üksikmaksete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 63.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, järgmaksed (12 11 5)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, üksikmaksed (12 11 6)

=	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

Kood	:	12 11 7
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustuseta lepingute järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 – ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustuseta lepingute järgi on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Soodustuseta lepingute järgi saadavate maksete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 63.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustuseta lepingute järgi (12 11 7)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustusega lepingute järgi (12 11 8)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed kindlustusvõtja kanda oleva investeerimisriskiga lepingute järgi (12 11 9)

=	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

Kood	:	12 11 8
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustusega lepingute järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 – ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustusega lepingute järgi on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Soodustusega lepingute järgi saadavate maksete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 63.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustuseta lepingute järgi (12 11 7)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustusega lepingute järgi (12 11 8)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed kindlustusvõtja kanda oleva investeerimisriskiga lepingute järgi (12 11 9)

=	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

Kood	:	12 11 9
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed kindlustusvõtja kanda oleva investeerimisriskiga lepingute järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 – ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustuseta lepingu järgi on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kindlustusvõtja kanda oleva investeerimisriskiga lepingute järgi saadavate maksete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 63.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustuseta lepingute järgi (12 11 7)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed soodustusega lepingute järgi (12 11 8)

+	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma, maksed kindlustusvõtja kanda oleva investeerimisriskiga lepingute järgi (12 11 9)

=	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma (12 11 1)

Kood	:	12 12 0
Nimi	:	Toodangu väärtus
Lisa	:	I–IV, VI ja VII

Määratlus:

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Toodangu väärtus väljendab üksuse tegeliku toodangu mahtu müügitulu, sealhulgas varude muutuste ning kaupade ja teenuste edasimüügi alusel.

Toodangu väärtus on määratletud kaupade müügist ja teenuste pakkumisest tekkiva käibe või saadud tuluna, millele lisanduvad või millest lahutatakse valmistoodete ja pooleliolevate tööde ning edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste varude muutused, millest lahutatakse edasimüügiks ostetud kaubad ja teenused (ainult aruandlusperioodi jooksul müüdud kaubad ja teenused ja välja arvatud edasimüügiks ostetud kaupade ladustamis- ja transpordikulud), ning millele lisanduvad oma tarbeks valmistatud põhivara ja muu (tegevus- ja plaaniväline) tulu (välja arvatud toetused). Toodangu väärtusest arvatakse maha ettevõtte raamatupidamisaruannetes rahalise tulu või kuluna või intresside ja dividendide vormis tuludena liigitatud tulud ja kulud. Edasimüügiks ostetud kaubad ja teenused hõlmavad teenuseid, mis on ostetud nende pakkumiseks kolmandatele isikutele muutmata kujul.

Märkus	:	Oma tarbeks tootmine hõlmab kõigi selliste oma tarbeks mõeldud kaupade tootmist, mille tootjad säilitavad investeeringuna. See hõlmab materiaalse põhivara (hooned jne) ning immateriaalse põhivara (tarkvara arendamine jne) tootmist. Oma tarbeks tootmine tähendab toodangut, mida ei müüda ettevõttest välja ja mille väärtus määratakse tootmiskulude alusel. Oma tarbeks tootmine on üks osa investeeringutest.
Märkus	:	Muu (tegevus- ja plaaniväline) tulu on ettevõtte raamatupidamisrubriik. Selle rubriigi sisu võib eri valdkondades ja eri aegadel varieeruda ning seda ei saa statistilistel eesmärkidel täpselt määratleda.

NACE Rev.2 rühmades 65.1 ja 65.2 määratletud tegevusalade statistika puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: tasutud kindlustusmaksete kogusumma pluss portfelliinvesteeringute kogutulu pluss muud toodetud teenused miinus tekkinud nõuete kogusumma, välja arvatud nõuete käsitluskulud, pluss kapitali kasvutulu ja eraldised.

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VI lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud miinus maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud pluss saadaolevad komisjonitasud pluss tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt pluss finantstehingute puhastulu või puhaskahjum pluss muu tegevustulu.

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: käive miinus makstaolevad kindlustusmaksed pluss investeeringutulu pluss muu tulu pluss saadaolevad kindlustusnõuded miinus kogukulutused pensionidele miinus tehniliste eraldiste netomuutus.

NACE Rev.2 klassi 64.11 (keskpangad) kuuluvate ettevõtete puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud miinus maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud pluss saadaolevad komisjonitasud pluss tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt pluss finantstehingute puhastulu või puhaskahjum pluss muu tegevustulu.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määruse(EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, väljaarvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Toodangu väärtuse komponendid esitatakse järgmistes raamatupidamisrubriikides:

—	„Netokäive”

—	Osaliselt rubriigis „Muu tegevustulu”, välja arvatud toetused

—	Osaliselt rubriigis „Plaaniväline tulu”, välja arvatud toetused

—	„Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus”

—	Osaliselt rubriigis „Tooraine ja tarbekaubad”, mis on seotud edasimüügiks mõeldud kaupade ostmise ja varude muutustega,

—	„Oma tarbeks toodetud põhivara”

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Toodangu väärtuse komponendid esitatakse järgmistes raamatupidamisrubriikides (otstarbepõhine kululiigitus):

—	„Tulu kaupade müügist ja teenuste osutamisest, tulu kasutustasudest” (välja arvatud tulu intressidelt ja dividendidelt, kui need on lisatud tuludesse)

—	+ „Muu tegevustulu”, välja arvatud toetused

—	- „Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus”

—	- Osaliselt rubriigis „Tooraine ja tarbekaubad”, mis on seotud edasimüügiks mõeldud kaupade ostmise ja varude muutustega

—	+ „Oma tarbeks toodetud põhivara” (lisatud muudesse tuludesse)

Toodangu väärtuse komponendid esitatakse järgmistes raamatupidamisrubriikides (olemuspõhine kululiigitus):

—	„Tulu kaupade müügist ja teenuste osutamisest, tulu kasutustasudest (välja arvatud tulu intressidelt ja dividendidelt, kui need on lisatud tuludesse)”

—	„Muu tulu”, välja arvatud toetused

—	– „Müüdud toodete maksumus”, välja arvatud amortisatsioonikulud

—	+ „Oma tarbeks toodetud põhivara” (lisatud „Muu tulu” hulka)

Seos teiste muutujatega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos, põhineb toodangu väärtus järgneval:

„Käive” (12 11 0)

+/-	„Üksuse toodetud valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus” (13 21 3)

+/-	„Edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varude muutus” (13 21 1)

-	„Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused” (13 12 0)

+	„Oma tarbeks toodetud põhivara”

+	„Muu tegevustulu” (välja arvatud toetused)

Toodangu väärtust kasutatakse lisandväärtuse tegurikuludes (12 15 0) ning muude koond- ja bilansimuutujate arvutamisel.

NACE Rev.2 rühmades 65.1 ja 65.2 määratletud tegevusalade statistika puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt:

Elukindlustus:

Ettenähtud maksete kogusumma (12 11 0)

+	Ettemakstud maksete eraldiste kogusumma muutus (32 11 2)

+	Investeerimistulu (32 22 0)

-	Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest (32 71 5)

-	Kasum investeeringute müügist (32 71 6)

-	Tulu tütar- ja sidusettevõtetest (32 71 1)

+

[(Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma (37 30 0) – Kindlustustehniliste eraldiste puhassumma (37 30 1))/Kindlustustehniliste eraldiste puhassumma (37 30 1)) × (Investeerimistulud (32 22 0) – Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest (32 71 5) – Kasum investeeringute müügist (32 71 6) – Tulu tütar- ja sidusettevõtetest (32 71 1))

+	Muude kindlustustehniliste tulude puhassumma (32 16 1)

+	Muud tulud (32 46 0)

-	Rahuldatud nõuete kogusumma (32 13 1)

-	Rahuldamata nõuete eraldiste kogusumma muutus (32 13 4)

+	Välised ja sisesed nõuete käsitluskulud (32 61 5)

+	Kasum investeeringute müügist (32 71 6)

+	Realiseerimata investeerimiskasu (32 23 0)

-	Kahjum investeeringute müügist (32 72 3)

-	Realiseerimata investeerimiskahjum (32 28 0)

-	Erakindlustuseraldise muutuse kogusumma (32 25 0)

-	Soodustuste ja allahindluste puhassumma (32 16 3)

-	Tulevaste eraldiste fondi muutus (32 29 0 osa)

-	Muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste eraldiste muutuste puhassummad (32 16 2)

Kahjukindlustus ja edasikindlustus:

Ettenähtud kindlustusmaksete kogusumma (12 11 0)

+	Ettemakstud maksete eraldise kogusumma muutus (32 11 2)

+	Investeerimistulu (32 42 0)

-	Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest (32 71 5)

-	Kasum investeeringute müügist (32 71 6)

-	Tulu tütar- ja sidusettevõtetest (32 71 1)

+

[(Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma (37 30 0) – Kindlustustehniliste eraldiste puhassumma (37 30 1))/Kindlustustehniliste eraldiste puhassumma (37 30 1)) × (Investeerimistulu (32 42 0) – Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest (32 71 5) – Kasum investeeringute müügist (32 71 6) – Tulu tütar- ja sidusettevõtetest (32 71 1))

+	Muude kindlustustehniliste tulude puhassumma (32 16 1)

+	Muud tulud (32 46 0)

-	Rahuldatud nõuete kogusumma (32 13 1)

-	Rahuldamata nõuete eraldiste kogusumma muutus (32 13 4)

+	Välised ja sisesed nõuete käsitluskulud (32 61 5)

+	Kasum investeeringute müügist (32 71 6)

-	Kahjum investeeringute müügist (32 72 3)

-	Soodustuste ja allahindluste puhassumma (32 16 3)

-	Tasanduseraldise muutus (32 15 0)

-	Muudes rubriikides märkimata muude kindlustustehniliste eraldiste muutuste puhassummad (32 16 2)

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VI lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul arvutatakse toodangu väärtus järgmiselt:

Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud (42 11 0)

-	Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud (42 12 0)

+	Saadaolev komisjonitasu (42 14 0)

+	Tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt (42 13 1)

+	Finantstehingute puhaskasum või puhaskahjum (42 20 0)

+	Muu põhitegevustulu (42 31 0)

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul arvutatakse toodangu väärtus järgmiselt:

Käive (12 11 0)

-	Maksmisele kuuluvad kindlustusmaksed (48 05 0)

+	Investeeringute tulem (48 01 0)

+	Muu tulu (48 02 2)

+	Saadaolevad kindlustusnõuded (48 02 1)

-	Kogukulutused pensionidele (48 03 0)

-	Tehniliste eraldiste netomuutus (48 04 0)

Kood	:	12 13 0
Nimi	:	Kogukasum kaupade edasimüümisest
Lisa	:	II — IV

Määratlus:

Kogukasum on tulu, mis saadakse ostmisest ja müümisest ilma edasise töötlemiseta. See arvutatakse käibe alusel ning edasimüümiseks mõeldud kaupade ja teenuste ostude ja varude muutuste alusel.

Käibes sisalduvad edasimüümiseks mõeldud kaupade ja teenuste ostud ja nende varude muutused hõlmavad selliste teenuste müüki, ostmist ja varude muutusi, mis on ostetud nende pakkumiseks kolmandatele isikutele muutmata kujul.

Kaupade edasimüümisest saadud kogukasumit nimetatakse ka kaubanduslikuks juurdehindluseks.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I — IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Neid arve ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. Need on osa rubriikidest „Netokäive” ning „Tooraine ja tarbekaubad” rubriigist „Kaupade ja teenuste ost kokku” raamatupidamisaruannetes vastavalt neljandale raamatupidamisdirektiivile (78/660).

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Neid arve ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. Olemuspõhise kululiigituse puhul moodustavad need osa rubriikidest „Tulud” ning „Tooraine ja tarbekaubad”. Otstarbepõhise kululiigituse puhul moodustavad need osa rubriikidest „Tulud” ning „Müüdud toodete maksumus”.

Seos teiste muutujatega

Kogukasum kaupade edasimüümisest põhineb järgmisel:

Kaubanduse ja vahendusetegevuse käive (18 16 0)

-	Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused (13 12 0)

+/-	Edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varude muutused (13 21 1)

—	Kogukasum kaupade edasimüümisest on osa rubriigist „Toodangu väärtus” (12 12 0)

Kood	:	12 15 0
Nimi	:	Lisandväärtus tegurikuludes
Lisa	:	I–IV, VI ja VII

Määratlus:

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtete puhul, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos, on lisandväärtus tegurikuludes äritegevusest saadav brutotulu, mida on tegevustoetuste ja kaudsete maksude võrra korrigeeritud.

See arvutatakse käibe alusel, millele lisanduvad oma tarbeks toodetud põhivara ja muu põhitegevustulu (sealhulgas tegevustoetused), millele lisandub või millest arvatakse maha varude muutused ning millest arvatakse maha ostetud kaubad ja teenused, muud toodetelt makstavad käibega seotud maksud, mis ei kuulu mahaarvamisele, ning tootmisega seotud tollimaksud ja muud maksud. Need on valitsemissektori või Euroopa Liidu institutsioonide poolt sularahas või mitterahalistes vahendites sissenõutavad kohustuslikud maksed, mis on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja importimisega, tööjõu kasutamisega või maa, hoonete ja muude tootmises kasutatavate varade omamise või kasutamisega olenemata toodetud või müüdud kaupade ja teenuste kogusest ja väärtusest. Lisandväärtust tegurikuludes saab arvutada ka äritegevuse kogukasumi alusel, millele lisatakse tööjõukulud.

Lisandväärtusest arvatakse maha ettevõtte raamatupidamisaruandes rahalise tulu või kuluna Neljanda raamatupidamisdirektiivi kohaselt (78/660) liigitatud tulud ja kulud. Lisandväärtusest arvatakse maha komisjoni määruse (EÜ) nr 1725/2003 kohaselt intressituluna, dividendituluna, intressikuludega seotud välisvaluuta laenudest tekkiva valuutakursi muutuste kasumina, väljaostust või võla lõppemisest tekkiva kasumina või finantskuludena liigitatud tulud ja kulud.

Maha ei arvata lisandväärtust tegurikuludes, mis arvutatakse brutoväärtusena ja sisaldab ka väärtuse hindamisi (näiteks kulumit ja väärtuse langust).

NACE Rev.2 rühmades 65.1 ja 65.2 määratletud tegevusstatistika puhul määratletakse lisandväärtus tegurikuludes tootmisväärtusena, millest arvatakse maha saadud edasikindlustusteenuste brutoväärtus ja komisjonitasud ning muud kaupade ja teenustega seotud väliskulud.

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VI lisa 3. jaos määratletud tegevusstatistika puhul määratletakse lisandväärtus tegurikuludes toodangu väärtusena, millest arvatakse maha kaupade ja teenuste ost kokku.

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisa 3. jaos määratletud tegevusstatistika puhul määratletakse lisandväärtus tegurikuludes toodangu väärtusena, millest arvatakse maha kaupade ja teenuste ost kokku.

NACE Rev.2 klassi 64.11 kuuluvate ettevõtete puhul määratletakse lisandväärtus tegurikuludes toodangu väärtusena, millest arvatakse maha kaupade ja teenuste ost kokku.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, väljaarvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Lisandväärtuse tegurikuludes saab arvutada otse järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel:

—

Netokäive

—	Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus

—	Oma tarbeks toodetud põhivara

—	Tooraine ja tarbekaubad

—	Muud väliskulud

—	Muud tegevuskulud

—	Muu põhitegevustulu

—	Erakorralised kulud

—	Erakorralised tulud

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Lisandväärtuse tegurikuludes saab arvutada otse järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel olemuspõhisest kululiigitusest:

Tulu (välja arvatud intressi- ja dividenditulu, kui need on lisatud tuludesse)

+/–	Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus

-	Tooraine ja tarbekaubad

-	Muud kulud

+	Muud tulud

Lisandväärtuse tegurikuludes saab arvutada otse järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel otstarbepõhisest kululiigitusest:

Tulu (välja arvatud intressi- ja dividenditulu, kui lisatud tuludesse)

-	Müüdud toodete maksumus (välja arvatud kulud seoses hüvitistega töövõtjatele ja amortisatsiooniga)

-	Jaotuskulud (välja arvatud kulud seoses hüvitistega töövõtjatele)

-	Halduskulud (välja arvatud kulud seoses hüvitistega töövõtjatele)

-	Muud kulud

+	Muud tulud

Seos teiste muutujatega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, väljaarvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Lisandväärtus tegurikuludes põhineb järgmisel:

Käive (12 11 0)

+/–	Kaupade ja teenuste varude muutus (13 21 0)

+	Oma tarbeks toodetud põhivara

+	Muu põhitegevustulu

-	Kaupade ja teenuste ost kokku (13 11 0)

-	Muud toodetelt makstavad käibega seotud maksud, mis ei kuulu mahaarvamisele

-	Tootmisega seotud tollimaksud ja muud maksud

—	Lisandväärtust tegurikuludes kasutatakse äritegevuse ülejäägi (12 17 0) ning muude koond- ja bilansimuutujate arvutamisel.

NACE Rev.2 rühmades 65.1 ja 65.2 määratletud tegevusstatistika puhul määratletakse lisandväärtus tegurikuludes järgmiselt:

Toodangu väärtus (12 12 0)

-	Kaupade ja teenuste ost kokku (13 11 0)

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VI lisa 3. jaos määratletud tegevusstatistika puhul arvutakse lisandväärtus tegurikuludes järgmiselt:

Toodangu väärtus (12 12 0)

-	Kaupade ja teenuste ost kokku (13 11 0)

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisa 3. jaos määratletud tegevusstatistika puhul arvutakse lisandväärtus tegurikuludes järgmiselt:

Toodangu väärtus (12 12 0)

-	Kaupade ja teenuste ost kokku (13 11 0)

Kood	:	12 17 0
Nimi	:	Äritegevuse ülejääk
Lisa	:	I–IV

Määratlus:

Äritegevuse ülejääk on äritegevusest tekkiv ülejääk pärast tööjõukulude hüvitamist. See arvutatakse lisandväärtus tegurikuludes alusel, millest arvatakse maha tööjõukulud. Äritegevuse ülejääk on üksuse käsutuses olev bilanss, millest on võimalik maksta hüvitust omavahendite ja laenukapitali pakkujatele, tasuda maksud ning rahastada osaliselt või täielikult investeeringuid.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määruse nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Äritegevuse ülejääki saab arvutada järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel:

Netokäive

—	Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus

—	Oma tarbeks toodetud põhivara

—	Tooraine ja tarbekaubad

—	Muud väliskulud

—	Muud tegevuskulud

—	Muu põhitegevustulu

—	Erakorralised kulud

—	Erakorralised tulud

—	Tööjõukulud

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Äritegevuse ülejääki saab arvutada otse järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel olemuspõhisest kululiigitusest:

—	Tulu (välja arvatud intressi- ja dividenditulu, kui need on lisatud tuludesse)

—	+/- Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus

—	- Tooraine ja tarbekaubad

—	- Muud kulud

—	+ Muud tulud

—	- Hüvitised töövõtjatele

Äritegevuse ülejääki saab arvutada otse järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel otstarbepõhisest kululiigitusest:

—	Tulu (välja arvatud intressi- ja dividenditulu, kui need on lisatud tuludesse)

—	- Müüdud toodete maksumus (välja arvatud amortisatsioonikulud)

—	- Jaotuskulud (välja arvatud amortisatsioonikulud)

—	- Administratiivkulud (välja arvatud amortisatsioonikulud)

—	- Muud kulud (välja arvatud amortisatsioonikulud)

—	+ Muud tulud

Seos teiste muutujatega

Äritegevuse ülejääk põhineb järgmisel:

Lisandväärtus tegurikuludes (12 15 0)

-	Tööjõukulud (13 31 0)

Kood	:	13 11 0
Nimi	:	Kaupade ja teenuste ost kokku
Lisa	:	I–IV, VI ja VII

Määratlus:

Kaupade ja teenuste ost kokku hõlmab kõikide aruandeperioodil edasimüügiks või tootmisprotsessis kasutamiseks ostetud kaupade ja teenuste väärtust, välja arvatud kapitalikaubad, mille tarbimine registreeritakse põhikapitali kasutamisena. Asjaomased kaubad ja teenused võib samal või muudetud kujul edasi müüa, tootmisprotsessis täielikult ära kasutada või varudesse kanda.

Need ostud hõlmavad toodetavates kaupades otseselt kasutatavaid materjale (tooraine, vahesaadused, toote koostisosad) ning kapitaliseerimata väiksemaid tööriistu ja seadmeid. Ostud hõlmavad ka abimaterjalide (määrdeained, vesi, pakkematerjal, hooldus- ja remondimaterjalid, kantseleitarbed) ning energiatoodete väärtust. See muutuja hõlmab ka selliste materjalide oste, mida üksus kasutab kapitalikaupade tootmiseks.

Ostud hõlmavad ka vaatlusperioodil tööstuslike ja mittetööstuslike teenuste eest makstud tasusid. Need hõlmavad ka makseid kolmandate isikute poolt üksuse nimel tehtud tööde eest, sealhulgas jooksvate hooldus- ja remonditööde, installeerimistööde ja tehniliste uuringute eest. See muutuja ei hõlma siiski kapitalikaupade installeerimiskulusid ning kapitalikaupade väärtust.

Ostud hõlmavad ka makseid mittetööstuslike teenuste eest, näiteks tasud õigusabi ja raamatupidamisteenuste eest, (kapitaliseerimata) patendi- ja litsentsitasud, kindlustusmaksed, aktsionäride ja juhtorganite koosolekukulud, maksed äriühingutele ja kutseühingutele, postikulud, telefonimaksud, elektroonilise side kulud, teleksi- ja faksikulud, kaupade ja personali transpordikulud, reklaamikulud, komisjonitasud (kui need ei sisaldu palkades), renditasud, pangale makstavad tasud (välja arvatud intressimaksed), ning makseid kõigi muude kolmandate isikute pakutavate äriteenuste eest. Ostud hõlmavad ka üksuse valmistatud ja kapitaliseeritud põhivaraga kaasnevaid teenuseid.

Rubriigist „Kaupade ja teenuste ost kokku” arvatakse maha rahalise kuluna või intresside ja dividendide vormis rahalise tuluna liigitatud kulud.

Ostetud kaupade ja teenuste väärtus määratakse ostuhinna alusel, st hind, mida ostja toodete eest tegelikult maksab, sealhulgas mis tahes maksud, millest arvatakse maha toetused ostetud toodetele, kuid välja arvatud lisandväärtusmaksu liiki maksud.

Seega ei lahutata ostetud kaupade ja teenuste väärtuse määramisel teisi toodetelt makstavaid makseid ja tollimakse. Nende ostude väärtuse määramisel ei pea arvesse võtma tootmiselt makstavaid makse.

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtete puhul, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos, arvatakse rubriigist „Kaupade ja teenuste ost kokku” maha ettevõtte raamatupidamisaruannetes rahalise kuluna liigitatud kulud.

NACE Rev.2 rühmades 65.1 ja 65.2 määratletud tegevusalade statistika puhul määratletakse „Kaupade ja teenuste ost kokku” edasikindlustusteenuste brutoväärtusena, millele lisatakse komisjonitasud nõukogu direktiivi 91/674 artikli 64 kohaselt ning muud kaupade ja teenustega seotud väliskulud (välja arvatud tööjõukulud).

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VI lisa 3. jaos määratletud tegevusstatistika puhul määratletakse „Kaupade ja teenuste ost kokku” järgmiselt: makstaolevad komisjonitasud pluss muud halduskulud pluss muud tegevuskulud.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Kaupade ja teenuste ostud saab arvutada järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel:

—	Tooraine ja tarbekaubad (enne seda, kui on arvestatud kaupade ja teenuste varude muutusi)

—	Muud väliskulud (enne seda, kui on arvestatud kaupade ja teenuste varude muutusi)

—

Osaliselt rubriigis „Muud tegevuskulud” – arvesse võetakse seda osa, mis on seotud maksetega selliste kaupade ja teenuste eest, mida ei ole nimetatud kahes eelnevas rubriigis („Tooraine ja tarbekaubad” ning „Muud väliskulud”). Kaupade ja teenuste ost ei hõlma seda osa, mis käsitleb tootmiselt makstavaid makse.

—	Erakorralised kulud

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Kaupade ja teenuste ostud saab arvutada järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel olemuspõhisest kululiigitusest:

—	Tooraine ja tarbekaubad

—	Muud kulud (enne seda, kui on arvestatud kaupade ja teenuste varude muutusi)

Kaupade ja teenuste ostud saab arvutada järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel otstarbepõhisest kululiigitusest:

—	Müüdud toodete maksumus (enne seda, kui on arvestatud kaupade ja teenuste varude muutusi, ning välja arvatud hüvitised töövõtjatele ja amortisatsioonikulud)

—	Jaotuskulud (mis on tehtud aruandlusperioodil ning välja arvatud hüvitised töövõtjatele ja amortisatsioonikulud)

—	Administratiivkulud (mis on tehtud aruandlusperioodil ning välja arvatud hüvitised töövõtjatele ja amortisatsioonikulud)

—	Muud kulud

Seos teiste muutujatega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtete puhul, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos, kasutatakse muutujat „Kaupade ja teenuste ost kokku”, et arvutada lisandväärtus tegurikuludes (12 15 0) ning muud koond- ja bilansimuutujad.

Eraldi esitatakse mitmed kaupade ja teenuste ostude kogusummas sisalduvad punktid:

—	Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused (13 12 0)

—	Maksed tööjõuvarustusettevõtetele (13 13 1)

—	Kaupade pikaajalise rentimise ja kasutusrendi maksed (13 41 1)

—	Energiatoodete ost (20 11 0)

NACE Rev.2 rühmades 65.1 ja 65.2 määratletud tegevusalade statistika puhul arvutatakse kaupade ja teenuste ost kokku järgmiselt:

Elukindlustus:

Edasikindlustuse tulem (32 18 0)

+

[(Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma (37 30 0) – Kindlustustehniliste eraldiste puhassumma (37 30 1))/Kindlustustehniliste eraldiste puhassumma (37 30 1)) × (Investeerimistulu (32 22 0) – Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest (32 71 5) – Kasum investeeringute müügist (32 71 6) – Tulu tütar- ja sidusettevõtetest (32 71 1))

+	Komisjonitasud (32 61 1)

+	Välised kulud kaupadele ja teenustele (32 61 4)

Kahjukindlustus ja edasikindlustus:

Edasikindlustuse tulem (32 18 0),

+

[(Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma (37 30 0) – Kindlustustehniliste eraldiste puhassumma (37 30 1))/Kindlustustehniliste eraldiste puhassumma (37 30 1)) × (Investeerimistulu (32 42 0) – Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest (32 71 5) – Kasum investeeringute müügist (32 71 6) – Tulu tütar- ja sidusettevõtetest (32 71 1))

+	Komisjonitasud (32 61 1)

+	Välised kulud kaupadele ja teenustele (32 61 4)

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VI lisa 3. jaos määratletud tegevusstatistika puhul arvutatakse kaupade ja teenuste ostud kokku järgmiselt:

Makstaolev komisjonitasu (42 15 0)

+	Muud halduskulud (42 32 2)

+	Muud tegevuskulud (42 33 0)

Määruse (EÜ) nr 295/2008 VII lisa 3. jaos määratletud tegevusstatistika puhul kasutatakse muutujat „Kaupade ja teenuste ost kokku” (13 11 0) muutuja „Tegevuskulud kokku” (48 06 0) arvutamisel.

Kood	:	13 12 0
Nimi	:	Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused
Lisa	:	I–IV

Määratlus:

Edasimüügiks tehtud ostud hõlmavad kaupu, mis on ostetud edasimüümiseks kolmandatele isikutele ilma edasise töötlemiseta. Need hõlmavad ka teenuste oste arveid esitavate teenindusettevõtete poolt, kelle käive sisaldab lisaks ettevõtte poolt tehingu pealt võetavatele tasudele (näiteks kinnisvaramaaklerite puhul) ka teenuse tegelikke kulusid, näiteks transporditeenuste ostmist reisibüroode kaudu. Arvesse ei võeta kolmandatele isikutele komisjonitasu eest müüdavate kaupade ja teenuste väärtust, sest neid kaupu ei osta ega müü komisjonitasu saav vahendaja.

Edasimüügiks mõeldud teenused, millele käesoleva muutujaga seoses viidatakse, on teenuste osutamise tulemus, kindlaksmääratud teenuste kasutamisõigus ning füüsiline toetus teenuste pakkumiseks. Edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste väärtus määratakse ostuhinna alusel, millest lahutatakse mahaarvamisele kuuluv lisandväärtusmaks ning teised mahaarvamisele kuuluvad, otseselt käibega seotud maksud. Seega ei lahutata ostetud kaupade ja teenuste väärtuse määramisel teisi toodetelt makstavaid makse ja tollimakse.

Nende ostude väärtuse määramisel ei pea arvesse võtma tootmiselt makstavaid makse.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määruse(EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Muutujat „Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused” ei või ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi esitada. See moodustab osa järgmistest muutujatest:

—	Tooraine ja tarbekaubad

—	Muud väliskulud

—	Muud tegevuskulud

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

„Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused” ei või ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi esitada. See moodustab osa järgmistest raamatupidamisrubriikidest olemuspõhisest kululiigitusest:

—	Tooraine ja tarbekaubad (enne seda, kui on arvestatud kaupade ja teenuste varude muutusi)

—	Muud kulud

Muutujat „Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused” ei või ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi esitada. See moodustab osa järgmistest raamatupidamisrubriikidest otstarbepõhisest kululiigitusest:

—	„Müüdud toodete maksumus” (enne seda, kui on arvestatud kaupade ja teenuste varude muutusi, ning välja arvatud hüvitised töövõtjatele ja amortisatsioonikulud)

—	Muud kulud

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Kaupade ja teenuste ost kokku” (13 11 0)

—	Muutujat „Edasimüümiseks ostetud kaubad ja teenused” kasutatakse muutujate „Kogukasum kaupade edasimüümisest” (12 13 0) ja „Toodangu väärtus” (12 12 0) ning muude koond- ja bilansimuutujate arvutamisel.

Kood	:	13 13 1
Nimi	:	Maksed tööjõuvarustusettevõtetele
Lisa	:	I–IV

Määratlus:

Kõnealuses arvus sisalduvad maksed tööjõuvarustusettevõtetele ja sarnastele organisatsioonidele, kes varustavad klientide ettevõtteid töötajatega piiratud ajaperioodil, et täiendada või ajutiselt asendada kliendi tööjõudu, kusjuures asendustöötajad on ajutise abiteenistuse üksuse töötajad. Nimetatud asutused ja organisatsioonid ei korralda siiski otsest kontrolli oma töötajate üle kliendi töökohtades. See hõlmab ainult selliste töötajate eest tehtavaid makseid, kes ei ole seotud teatava tööstusliku või mittetööstusliku teenuse pakkumisega.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määruse (EÜ) nr 295/2008 I–IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, välja arvatud ettevõtted, mille tegevus on liigitatud NACE Rev.2 K jaos

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Makseid tööjõuvarustusettevõtetele ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. Need on osa muudest väliskuludest ja muudest tegevuskuludest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Makseid tööjõuvarustusettevõtetele ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. See on osa rubriigist „Muud kulud” või „Tooraine ja tarbekaubad” (mõnel juhul, kui asutuse töötajad on seotud tootmistegevusega) olemuspõhisest kululiigitusest.

Makseid tööjõuvarustusettevõtetele ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. See on osa rubriigist „Müüdud toodete maksumus”, „Administratiivkulud” ja/või „Muud kulud” otstarbepõhisest kululiigitusest.

NACE Rev.2 rühmades 65.1 ja 65.2 määratletud tegevusalade statistika puhul

Makseid tööjõuvarustusettevõtetele ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada, nagu on kirjeldatud nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 osa III punktis 16.

NACE Rev.2 klassides 64.19 ja 64.92 määratletud krediidiasutuste tegevusalade statistika puhul

Makseid tööjõuvarustusettevõtetele ei või muudes administratiivkuludes eraldi esitada, nagu on osutatud direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõike 8 punktis b ja artikli 28 A osa lõike 4 punktis b.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Kaupade ja teenuste ost kokku” (13 11 0)

Kood	:	13 21 0
Nimi	:	Kaupade ja teenuste varude muutus
Lisa	:	III

Määratlus:

Varude (positiivne või negatiivne) muutus on erinevus varude väärtuste vahel vaatlusperioodi alguses ja lõpus. Varude muutus saadakse, lahutades varudesse lisandunud väärtusest varudest väljavõetud väärtused ning varudest kaotsiläinud kaupade väärtuse. Teistelt üksustelt ostetud varud registreeritakse ostuhinna alusel, millest lahutatakse lisandväärtusmaks, ülejäänud varud registreeritakse tootmiskulude alusel.

Varud (ja varude muutused) võib jagada järgmiselt:

—	valmistoodete varud,

—	lõpetamata tööde varud,

—	edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varud,

—	tooraine ja tarbekaupade varud.

Varud hõlmavad selliste valmis- ja lõpetamata toodete varusid, mida üksus toodab ja mida ei ole veel müüdud. Need tooted hõlmavad üksusele kuuluvaid pooleliolevaid töid isegi juhul, kui need on kolmandate isikute valduses. Varud ei hõlma üksuse valduses olevaid tooteid, mis kuuluvad kolmandatele isikutele.

See näitaja hõlmab edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varusid. Näitaja ei hõlma kolmandatele isikutele komisjonitasu eest pakutavate kaupade ja teenuste varusid. Edasimüügiks ostetud ning teenindusettevõtete varudesse lisandunud tooted võivad hõlmata nii kaupu (tööstusseadmed sisseseade tehnoteenuste lepingu puhul või hooned kinnisvaraarenduse puhul jne) kui ka teenuseid (reklaamipinna kasutusõigus, transport, majutus jne).

Varudesse lisandunud teenusteks on teenuste osutamise tulemus, kindlaksmääratud teenuste kasutamisõigus või füüsiline toetus teenuste pakkumiseks.

See näitaja hõlmab ka üksusele kuuluvate toorainete ja lisamaterjalide, vahesaaduste, toote koostisosade, energia, kapitaliseerimata väiksemate tööriistade ja teenuste varusid.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Kaupade ja teenuste varude muutused saab arvutada järgmiste rubriikide alusel:

„Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus”,

osaliselt rubriigis „Tooraine ja tarbekaubad”,

osaliselt rubriigis „Muud väliskulud”,

osaliselt rubriigis „Muud tegevuskulud”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Kaupade ja teenuste varude muutused saab arvutada kasumiaruandes järgmiste rubriikide alusel olemuspõhise kululiigituse kohaselt:

„Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus”

osaliselt rubriigis „Tooraine ja tarbekaubad”,

osaliselt rubriigis „Muud kulud”.

Kaupade ja teenuste varude muutused saab arvutada kasumiaruandes järgmiste rubriikide alusel otstarbepõhise kululiigituse kohaselt:

osaliselt rubriigis „Müüdud toodete maksumus”,

osaliselt rubriigis „Jaotuskulud”,

osaliselt rubriigis „Administratiivkulud”,

osaliselt rubriigis „Muud kulud”.

Seos teiste muutujatega

—	Muutujat „Kaupade ja teenuste varude muutus” kasutatakse muutuja „Lisandväärtus tegurikuludes” (12 15 0) ning muude koond- ja bilansimuutujate arvutamisel.

—	Kaupade ja teenuste varude muutused võib jagada vastavalt varuliikidele järgmiselt: i) edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varude muutus (13 21 1), ii) üksuse toodetud valmis- ja lõpetamata toodangu mahu muutus (13 21 3) ja iii) tooraine ja tarbekaupade varude muutus.

Kood	:	13 21 1
Nimi	:	Edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varude muutus
Lisa	:	III

Määratlus:

See muutuja väljendab vaatlusperioodi alguse ja lõpu seisuga varudes toimunud muutust, mida väljendatakse ostuhindades, millest on lahutatud lisandväärtusmaks. Varude muutus saadakse, lahutades edasimüügiks ostetud ning varudesse lisandunud toodete väärtusest varudest väljavõetud väärtused ning varudest kaotsiläinud kaupade väärtuse.

Need varud hõlmavad edasimüümiseks ostetud kaupu ja teenuseid. Muutuja ei hõlma kolmandatele isikutele komisjonitasu eest pakutavate kaupade ja teenuste varusid.

Edasimüümiseks ostetud ning teenindusettevõtete varudesse lisandunud tooted võivad hõlmata nii kaupu (tööstusseadmed sisseseade tehnoteenuste lepingu puhul või hooned kinnisvaraarenduse puhul jne) kui ka teenuseid (reklaamipinna kasutusõigus, transport, majutus jne).

Varudesse lisandunud teenusteks on teenuste osutamise tulemus, kindlaksmääratud teenuste kasutamisõigus või füüsiline toetus teenuste pakkumiseks.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Neljas raamatupidamisdirektiiv: Nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Edasimüümiseks ostetud kaupade varude muutust ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. See sisaldub rubriikides „Tooraine ja tarbekaubad”, „Muud väliskulud” ja „Muud tegevuskulud”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varude muutust ei või ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi esitada. Need on osa rubriigist „Toorained ja tarbekaubad” ning „Muud kulud” kasumiaruandes olemuspõhise kululiigituse kohaselt.

Edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varude muutust ei või ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi esitada. Need on osa muutujatest „Müüdud toodete maksumus” ja „Muud kulud” kasumiaruandes otstarbepõhise kululiigituse kohaselt.

Seos teiste muutujatega

—	Edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste varude muutust kasutatakse muutujate „Kogukasumi kaupade edasimüümisest” (12 13 0) ja „Toodangu väärtuse” (12 12 0) ning muude koond- ja bilansimuutujate arvutamisel.

—	Osa muutujast „Kaupade ja teenuste varude muutus” (13 21 0)

Kood	:	13 21 3
Nimi	:	Üksuse toodetud valmis- ja lõpetamata toodangu varu ja muutus
Lisa	:	II ja IV

Määratlus:

See muutuja väljendab muutust, mis on toimunud vaatlusperioodi esimese ja viimase päeva seisuga üksuse toodetud ning veel müümata valmis- ja lõpetamata toodangu varudes.

See toodang hõlmab üksuses pooleliolevaid töid isegi juhul, kui need on kolmandate isikute valduses. Varud ei hõlma üksuse valduses olevat toodangut, mis kuulub kolmandatele isikutele.

Varude väärtus määratakse tootmiskulude alusel enne väärtuse hindamist (näiteks kulumi arvestamine).

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus registreeritakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

„Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus” registreeritakse kasumiaruandes olemuspõhise kululiigituse kohaselt rubriigina „Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus”;

„Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus” on osa rubriigist „Müüdud toodete maksumus” kasumiaruandes otstarbepõhise kululiigituse kohaselt.

Seos teiste muutujatega

—	Muutujat „Üksuse toodetud valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus” kasutatakse „Toodangu väärtuse” (12 12 0) ning muude koond- ja bilansimuutujate arvutamisel.

—	See moodustab osa muutujast „Kaupade ja teenuste varude muutus” (13 21 0).

Kood	:	13 31 0
Nimi	:	Tööjõukulud
Lisa	:	I–VII

Määratlus:

Tööjõukulud on kõik tasud, mida tööandja maksab sularahas või loonustasuna töötajale (alalised töötajad, ajutised töötajad ja kodustöötajad) viimase poolt vaatlusperioodil tehtud töö eest. Tööjõukulud hõlmavad ka üksuse poolt kinnipeetavaid makseid ja töövõtjate sotsiaalkindlustusmakseid ning samuti tööandjate kohustuslikke ja vabatahtlikke sotsiaalkindlustusmakseid.

Tööjõukulud koosnevad:

—	palkadest,

—	tööandjate sotsiaalkindlustusmaksetest.

Hõlmatud on kõik vaatlusperioodil makstud tasud olenemata sellest, kas neid makstakse tööaja, toodangu või tükitöö alusel ning kas need on regulaarsed või mitte. Siia kuuluvad kõik lisatasud, töökohaga seotud palgalisad, tulemuspreemiad, tähtsündmuste puhul makstavad toetused, 13. kuupalk (ja muud samalaadsed kindlaksmääratud lisatasud), töötajatele töölt vabastamise, majutuse, transpordi või elamiskuludega seotud maksed ning peretoetused, komisjonitasud, osavõtumaksud, ületunnitöötasud, öötöötasud jne ning maksud, sotsiaalkindlustusmaksed ja muud summad, mis töötajad peavad maksma ja mis tööandja kinni peab.

Tööjõukulud hõlmavad ka tööandja sotsiaalkindlustusmakseid. Nendesse kuuluvad tööandja sotsiaalkindlustusmaksed vanaduspensioni, haiguse, raseduse ja sünnituse, invaliidsuse, töötuse, kutsehaiguste ja tööõnnetuste või peretoetustega seotud kavadesse ning teistesse kavadesse. Tööjõukulud hõlmavad nii seadusega ettenähtud, kollektiivlepinguga määratud, lepingulisi kui ka vabatahtlikke kulusid.

Tööjõukulud ei hõlma makseid renditud tööjõu eest.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Tööjõukulud saab arvutada vahetult järgmiste raamatupidamisrubriikide alusel:

—	Tööjõukulud, mis on rubriikide „Palgad” ja „Sotsiaalkindlustusmaksed” summa.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Tööjõukulud saab arvutada otse rubriigist „Hüvitised töövõtjatele” kasumiaruandes olemuspõhise kululiigituse kohaselt.

Lisaks kasumiaruandele avalikustatakse otstarbepõhise kululiigituse kohaselt „Hüvitised töövõtjatele”.

Seos teiste muutujatega

Tööjõukulud põhinevad järgmistel muutujatel:

Palgad (13 32 0)

+	Sotsiaalkindlustusmaksed (13 33 0).

Tööjõukulusid kasutatakse muutuja „Äritegevuse ülejääk” (12 17 0) ning muude koond- ja bilansimuutujate arvutamisel.

Kood	:	13 32 0
Nimi	:	Palgad
Lisa	:	I–IV

Määratlus:

„Palgad” on määratletud kui „kõik tasud, mida tööandja maksab sularahas või loonustasuna kõigile tema teenistuses olevatele töötajatele (sealhulgas kodustöötajatele) nende poolt aruandeperioodil tehtud töö eest” olenemata sellest, kas neid makstakse tööaja, toodangu või tükitöö alusel ning kas need on regulaarsed või mitte.

Palgad hõlmavad kõiki töötaja makstavaid sotsiaalmakseid, tulumakse jne isegi juhul, kui tööandja peab need kinni ja maksab töötaja eest vahetult sotsiaalkindlustussüsteemidesse, maksuhaldurile jne. Palgad ei hõlma tööandja makstavaid sotsiaalkindlustusmakseid.

Palgad hõlmavad: kõiki töötajate lisatasusid, palgalisasid, tähtsündmuste puhul makstavaid toetusi, 13. kuupalka, töölepingu lõpetamishüvitisi, majutuse, transpordi või elamiskuludega seotud makseid, peretoetusi, jootrahasid, komisjonitasusid, osavõtumakse jne ning töötajate makstavaid ja tööandjate poolt kinnipeetavaid makse, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid summasid. Palgad, mis tööandja maksab haiguse, tööõnnetuse, raseduse ja sünnituse või lühendatud tööajaga töötamise korral, võib olenevalt üksuse raamatupidamistavadest registreerida rubriigis „Tööjõukulud” või „Sotsiaalkindlustusmaksed”.

Palgad ei hõlma makse tööjõuvarustusettevõtetele.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Palgad registreeritakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Palgad”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

„Palgad” on osa rubriigist „Hüvitised töövõtjatele” kasumiaruandes olemuspõhise kululiigituse kohaselt.

„Palgad” on osa rubriigist „Hüvitised töövõtjatele”, mis on otstarbepõhise kululiigituse kohaselt lisaks kasumiaruandele avalikustatud.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Palgad” kasutatakse muutuja „Tööjõukulud” (13 31 0) arvutamisel.

Kood	:	13 33 0
Nimi	:	Sotsiaalkindlustusmaksed
Lisa	:	I–IV

Määratlus:

Tööandja sotsiaalkindlustusmaksed on summa, mis võrdub sotsiaalkindlustusmaksete summaga, mida tööandjad maksavad selleks, et tagada töötajatele õigus saada sotsiaaltoetusi.

Tööandja sotsiaalkindlustusmaksed hõlmavad tööandja sotsiaalkindlustusmakseid vanaduspensioni, haiguse, raseduse ja sünnituse, invaliidsuse, töötuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste või peretoetustega seotud kavadesse ning teistesse kavadesse.

Hõlmatud on kõigi töötajate, sealhulgas kodustöötajate ja praktikantide eest tehtavaid maksed.

Sotsiaalkindlustusmaksed hõlmavad kõigisse kavadesse tehtud makseid olenemata sellest, kas need on seadusega ette nähtud, kollektiivlepinguga määratud, lepingulised või vabatahtlikud maksed. Palgad, mille maksmist tööandja jätkab haiguse, tööõnnetuse, raseduse ja sünnituse või lühendatud tööajaga töötamise korral, võib olenevalt üksuse raamatupidamistavadest registreerida rubriigis „Sotsiaalkindlustusmaksed” või „Palgad” .

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Neljas raamatupidamisdirektiiv: Nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Sotsiaalkindlustusmaksed registreeritakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Sotsiaalkindlustusmaksed”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Sotsiaalkindlustusmaksed on osa rubriigist „Hüvitised töövõtjatele” kasumiaruandes olemuspõhise kululiigituse kohaselt.

Sotsiaalkindlustusmaksed on osa rubriigist „Hüvitised töövõtjatele”, mis avalikustatakse lisaks kasumiaruandele otstarbepõhise kululiigituse kohaselt.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Sotsiaalkindlustusmaksed” kasutatakse muutuja „Tööjõukulud” (13 31 0) arvutamisel.

Kood	:	13 41 1
Nimi	:	Kaupade pikaajalise rentimise ja kasutusrendi maksed
Lisa	:	II ja IV

Määratlus:

Pikaajalise rentimise maksed hõlmavad kõiki makse, mis on seotud materiaalse põhivara rentimisega rohkem kui üheks aastaks.

Kasutusrent hõlmab selliseid rendimakse, mille puhul rentija ei võta üle kõiki seadusjärgsest omandiõigusest tulenevaid riske ja tulusid. Kasutusrendi puhul omandab rentija õiguse kasutada kestvuskaupa teatava lühikese või pikema ajavahemiku jooksul, mida ei pea tingimata eelnevalt kindlaks määrama. Eeldatakse, et pärast rendiaja lõppemist saab rendileandja oma kauba tagasi enam-vähem samas seisundis, nagu see oli rendileandmisel, võttes siiski arvesse kauba tavalist kulumit. Järelikult ei hõlma rendiaeg kauba kogu tööiga ega ka selle valdavat osa. Kaupade kasutusrendi maksed on seotud rendilepingute alusel üksuse käsutusse antud materiaalse põhivara kasutamise kuludega.

Kui kõik omandiõigusega seotud riskid ja hüved antakse tegelikult, kuid mitte seaduse järgi, rendileandjalt rentijale üle, on tegemist kapitalirendiga. Kapitalirendi puhul hõlmab rendiaeg kestvuskauba kogu tööiga või selle valdavat osa. Rendiaja lõppemisel on rentijal üldjuhul võimalik kaup nominaalhinnaga ära osta. Rendileandjal ei pea olema kõnealuse kauba suhtes ekspertteadmisi. Rendileandja ei paku rentijale parandus-, hooldus- ega asendamisteenuseid. Tavaliselt valib kauba rentija ning selle toimetab otse temani tootja või müüja. Rendileandja on ainult rahastaja. Muutujast 13 41 1 arvatakse maha kõik kapitalirendiga seotud maksed. Kõnealuse kauba ostuhind tuleb kirjendada koguinvesteeringute all kauba omandamise hetkel.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Kaupade pikaajalise rentimise ja kasutusrendi makse ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. Need on osa rubriikidest „Muud väliskulud” ja „Muud tegevuskulud”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Kaupade pikaajalise rentimise ja kasutusrendi makseid ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. Need on osa muutujast „Muud kulud” kasumiaruandes olemuspõhise kululiigituse kohaselt.

Kaupade pikaajalise rentimise ja kasutusrendi makseid ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada. Need on osa muutujast „Muud kulud” kasumiaruandes otstarbepõhise kululiigituse kohaselt.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Kaupade ja teenuste ost kokku” (13 11 0)

Kood	:	15 11 0
Nimi	:	Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse
Lisa	:	I–IV, VI ja VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab vaatlusperioodil kõikidesse materiaalsetesse põhivaradesse tehtud investeeringuid. Hõlmatud on kolmandatelt isikutelt ostetud, kapitalirendiga omandatud (st õigus kasutada kestvuskaupa vahetusena rendimaksete eest kindlaksmääratud pika ajavahemiku jooksul) või oma tarbeks toodetud (st oma tarbeks toodetud ainelised kapitalikaubad) uued ja olemasolevad ainelised kapitalikaubad, mille kasutusiga on üle aasta, sealhulgas mittetoodetav materiaalne põhivara, näiteks maa. Oma tarbeks toodetavate kaupade kasutusiga võib vastavalt ettevõtte raamatupidamistavadele pikendada, kui nendest lähtuvalt peaks see olema pikem kui üks aasta, nagu on eespool nimetatud.

Kõiki investeeringuid hinnatakse enne (st bruto) väärtuse hindamisi ja enne tulu mahaarvamist realiseerimistest. Ostetud kaubad hinnatakse ostuhinnaga, st transpordi ja paigalduskulud, tasud, maksud ja omandiõiguse üleandmisega seonduvad muud kulud kaasa arvatud. Kapitalirendi teel omandatud kaupade väärtus vastab kauba turuväärtusele, kui see oleks olnud ostetud ainult omandamisaastal. Kõnesolev väärtus esitatakse üldjuhul rendilepingus või selle saab määrata, liites kokku osamaksed, mis katavad rendi põhiosa tagasimaksed. Intressimaksetele vastavaid osamakseid ei võeta arvesse. Oma toodetud materiaalseid hüvesid hinnatakse tootmishinnaga. Arvesse ei võeta kaupu, mis on omandatud ettevõtte ümberkujundamise (ühinemise, ülevõtmise, likvideerimise, jagunemise) tulemusel. Väikeste tööriistade ostud, mida ei kapitaliseerita, arvestatakse jooksvatesse kuludesse.

Siin võetakse arvesse ka kõik lisakulutused, muutmised, täiendused ja renoveerimised, mis pikendavad kapitalikaupade kasutusiga või suurendavad tootmisvõimsust.

Jooksvad hoolduskulud jäetakse välja, nagu väärtus ja jooksvad kulud kapitalikaupadel, mida kasutatakse rendi- ja liisingulepingute all. Kapitalirendilepingu alusel kasutatava põhivaraga seotud aastamakseid ei tuleks arvesse võtta. Investeeringuid immateriaalsesse põhivarasse ja finantspõhivaradesse ei võeta arvesse.

Kapitalirenti iseloomustab lisaks asjaolu, et kõik omandiõigusega seotud riskid ja hüved on de facto, ehkki mitte de jure, üle kantud rendileandjalt rentijale. Rendiaeg hõlmab kestvuskauba kogu tööiga või selle valdavat osa. Rendiaja lõppemisel on rentijal üldjuhul võimalik kaup nominaalhinnaga ära osta. Rendileandja on ainult rahastaja.

Mis puudutab nende investeeringute kirjendamist, kus kaupade arvete esitamine, kättetoimetamine, tasumine ja esmakasutus võib toimuda erinevatel vaatlusperioodidel, pakutakse eesmärgiks järgmist meetodit:

Investeeringud kirjendatakse siis, kui omandiõigused kantakse üle üksusele, kes kavatseb neid kasutada. Kapitalirendi teel omandatud kaupade väärtus kirjendatakse kauba kättetoimetamisel rentijale. Kapitaliseeritud toodang kirjendatakse tootmise ajal. Kindlaksmääratavates etappides tehtavate investeeringute puhul kirjendatakse iga osainvesteering sellel vaatlusperioodil, mil see on tehtud.

Praktikas võib see osutuda võimatuks ja ettevõtte raamatupidamistavadest tulenevalt peab selles meetodis kasutama järgmisi lähendusi:

i)	investeeringud kirjendatakse sellel vaatlusperioodil, mil neid tehakse,

ii)	investeeringud kirjendatakse vaatlusperioodil, mil need võetakse tootmisprotsessi,

iii)	investeeringud kirjendatakse vaatlusperioodil, mil need arvele kantakse,

iv)	investeeringud kirjendatakse sellel vaatlusperioodil, mil nende eest makstakse.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Investeeringuid ettevõtte bilanssi ei kirjendata. Kõik põhivara lisakulud, realiseerimised ja ülekandmised, nagu ka selle põhivara väärtuse hindamised näidatakse siiski bilansiaruandes või märkustes raamatupidamise kohta.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Materiaalne vara loetletakse ettevõtte raamatupidamisaruannete rubriigis „Põhivara – materiaalne põhivara”. Neljandas raamatupidamisdirektiivis ei viidata kapitalirendi abil omandatud materiaalse põhivara väärtusele. Teatavate riikide raamatupidamisstandardite kohaselt võib need kaubad kapitalikaupadena bilanssi kirjendada.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Materiaalne vara loetletakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Materiaalne põhivara”. Teave kasutusrentide kohta tuleb ettevõtte raamatupidamisaruannetes jaotada igal juhtumil eraldi.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse” põhineb järgmistel muutujatel: „Koguinvesteeringud maasse” (15 12 0)

+	„Koguinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse ja ehitistesse” (15 13 0)

+	„Koguinvesteeringud uusehitisteks ja ümberehitamiseks” (15 14 0)

+	„Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse” (15 15 0)

Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse võivad olla suuremad kui 15 12 0 + 15 13 0 + 15 14 0 + 15 15 0 summa, kuna sinna kuuluvad sellised varaliigid nagu kunst, metsad, viljaaiad, kariloomad jne, mida ei saa lisada materiaalse põhivara ühtegi kategooriasse.

Kood	:	15 12 0
Nimi	:	Koguinvesteeringud maasse
Lisa	:	II–IV

Määratlus:

See muutuja hõlmab lisaks maale ka maa-aluseid maardlaid, metsi ja siseveekogusid. Kui maa ostetakse koos olemasolevate hoonetega ning nende kahe komponendi väärtust ei ole võimalik eraldi määrata, kirjendatakse käesolevasse rubriiki nende kogusumma, kui maa hinnanguline väärtus ületab olemasolevate hoonete väärtuse. Kui olemasolevate hoonete hinnanguline väärtus on maa väärtusest suurem, kirjendatakse kogusumma rubriiki „Koguinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse ja ehitistesse” (15 13 0). Käesolev muutuja hõlmab ka maaparandustöid, kuhu kuuluvad maa tasandamine, torujuhtmete paigaldamine ning tee-ehitus. Arvesse ei võeta maad, mis on omandatud ettevõtte ümberkujundamise (ühinemise, ülevõtmise, likvideerimise, jagunemise) tulemusel.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Investeeringuid ettevõtte bilanssi ei kirjendata. Kõik põhivara lisakulud, realiseerimised ja ülekandmised, nagu ka selle põhivara väärtuse hindamised näidatakse siiski bilansiaruandes või märkustes raamatupidamise kohta.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Maavaldusi ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Põhivara – materiaalne põhivara – maa ja hooned” sisalduvas materiaalse põhivara loetelus eraldi ei esitata. Arvesse ei võeta hoonetega seotud osa. Muutuja „Ettemaksed ja ehitamisel olev materiaalne põhivara” tuleks lisada juhul, kui see on seotud maaga.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Koguinvesteeringuid maasse ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi ei esitata, see lisatakse rubriiki „Materiaalne põhivara”.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse” (15 11 0)

Kood	:	15 13 0
Nimi	:	Koguinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse ja ehitistesse
Lisa	:	II–IV

Määratlus:

Investeeringud hõlmavad vaatlusperioodil omandatud olemasolevate hoonete (mida on varem kasutatud) ja ehitiste maksumust. Kui maa ostetakse koos olemasolevate hoonetega ning nende kahe komponendi väärtust ei ole võimalik eraldi määrata, kirjendatakse käesolevasse rubriiki nende kogusumma, kui olemasolevate hoonete väärtus ületab maa hinnangulise väärtuse. Kui maa hinnanguline väärtus on olemasolevate hoonete väärtusest suurem, kirjendatakse kogusumma rubriiki „Koguinvesteeringud maasse” (15 12 0). Arvesse ei võeta selliste uute hoonete oste, mida ei ole veel kasutatud. Muutuja ei sisalda olemasolevaid hooneid ja ehitisi, mis on saadud ettevõtte ümberkujundamise (ühinemise, ülevõtmise, likvideerimise, jagunemise) tulemusel.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Investeeringuid ettevõtte bilanssi ei kirjendata. Kõik põhivara lisakulud, realiseerimised ja ülekandmised, nagu ka selle põhivara väärtuse hindamised näidatakse siiski bilansiaruandes või märkustes raamatupidamise kohta.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Koguinvesteeringuid olemasolevatesse hoonetesse ja ehitistesse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Põhivara – materiaalne põhivara – maa ja hooned” sisalduvas materiaalse põhivara loetelus eraldi ei esitata. Arvesse ei võeta maaga ning uusehitiste ja ümberehitamisega seotud osi. Muutuja „Ettemaksed ja ehitamisel olev materiaalne põhivara” tuleks lisada juhul, kui see on seotud olemasolevate hoonete ja ehitistega.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Koguinvesteeringuid olemasolevad hoonetesse ja ehitistesse ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi ei esitata, see lisatakse rubriiki „Materiaalne põhivara”.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse” (15 11 0)

Kood	:	15 14 0
Nimi	:	Koguinvesteeringud uusehitisteks ja ümberehitamiseks
Lisa	:	II–IV

Määratlus:

See muutuja hõlmab uusehitiste ja ümberehitamise maksumust vaatlusperioodil. Arvesse võetakse selliste uute hoonete oste, mida ei ole veel kasutatud. Investeeringud hõlmavad ka kõiki lisandeid, muudatusi, parandusi ja uuendusi, mis pikendavad hoonete kasutusiga või suurendavad nende tootmisvõimsust.

Investeeringud hõlmavad püsiseadmeid, näiteks veevarustus-, keskkütte-, kliima- ja valgustusseadmed jne, ning ehituskulusid, mis on seotud naftaleiukohtade (naftapuurimine), töötavate kaevanduste, torujuhtmete, elektriülekandeliinide, gaasijuhtmete, raudteede, sadamarajatiste, maanteede, sildade, viaduktide, kanalisatsioonitorustike ja muude kohapealsete parandustöödega. Arvesse ei võeta jooksvaid käituskulusid.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Investeeringuid ettevõtte bilanssi ei kirjendata. Kõik põhivara lisakulud, realiseerimised ja ülekandmised, nagu ka selle põhivara väärtuse hindamised näidatakse siiski bilansiaruandes või märkustes raamatupidamise kohta.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Koguinvesteeringuid uusehitisteks ja ümberehitamiseks ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Põhivara – materiaalne põhivara – maa ja hooned” sisalduvas materiaalse põhivara loetelus eraldi ei esitata. Arvesse ei võeta maaga ning olemasolevate hoonete ja ehitistega seotud osi. Muutuja „Ettemaksed ja ehitamisel olev materiaalne põhivara” tuleks lisada juhul, kui see on seotud uusehitiste ja hoonete ümberehitamisega.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Koguinvesteeringuid uusehitisteks ja ümberehitamiseks ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi ei esitata, see lisatakse rubriiki „Materiaalne põhivara”.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse” (15 11 0).

Kood	:	15 15 0
Nimi	:	Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse
Lisa	:	II–IV

Määratlus:

See muutuja hõlmab vaatlusperioodil ostetud uusi või kasutatud masinaid (kontorimasinaid jne), ettevõtte territooriumil kasutatavaid eriotstarbelisi sõidukeid, muid masinaid ja seadmeid, kõiki väljaspool ettevõtte territooriumi kasutatavaid sõidukeid ja laevu, st mootorsõidukeid, kommertsveokeid ja veoautosid ning iga liiki eriotstarbelisi sõidukeid, laevu, raudteevaguneid jne. Muutuja ei sisalda masinaid ja seadmeid, mis on saadud ettevõtte ümberkujundamise (ühinemise, ülevõtmise, likvideerimise, jagunemise) tulemusel. Investeeringud hõlmavad ka kõiki lisandeid, muudatusi, parandusi ja uuendusi, mis pikendavad kapitalikaupade kasutusiga või suurendavad nende tootmisvõimsust. Arvesse ei võeta jooksvaid käituskulusid.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Investeeringuid ettevõtte bilanssi ei kirjendata. Kõik põhivara lisakulud, realiseerimised ja ülekandmised, nagu ka selle põhivara väärtuse hindamised näidatakse siiski bilansiaruandes või märkustes raamatupidamise kohta.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Koguinvesteeringuid masinatesse ja seadmetesse esitatakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriikides „Põhivara – materiaalne põhivara – masinad ja seadmed” ning „Inventar, sisseseade, tööriistad ja varustus” sisalduvas materiaalse põhivara loetelus. Muutuja „Ettemaksed ja ehitamisel olev materiaalne põhivara” tuleks lisada juhul, kui see on seotud masinate ja seadmetega.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Koguinvesteeringuid masinatesse ja seadmetesse ettevõtte raamatupidamisaruandes eraldi ei esitata, see lisatakse rubriiki „Materiaalne põhivara”. Muutuja „Ettemaksed ja ehitamisel olev materiaalne põhivara” tuleks lisada juhul, kui see on seotud masinate ja seadmetega.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse” (15 11 0).

Kood	:	15 21 0
Nimi	:	Kapitalikaupade müük
Lisa	:	II–IV

Määratlus:

Materiaalse põhivara müük hõlmab kolmandatele isikutele müüdud olemasoleva materiaalse põhivara väärtust. Müüdud materiaalse põhivara väärtust ei määrata mitte arvestusliku väärtuse, vaid tegeliku müügihinna alusel (välja arvatud lisandväärtusmaks), millest on maha arvatud kõik müüja poolt kantavad omandiõiguse üleandmisega seotud kulud. Arvesse ei võeta väärtuse hindamisi ja realiseerimist, v.a kaupade müük.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Materiaalse põhivara müüki ettevõtte bilanssi ei kirjendata. Bilansis või märkustes raamatupidamise kohta esitatakse siiski kõikide põhivarade lisandumised, realiseerimised ja ülekandmised.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Materiaalse põhivarana käsitletakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Põhivara – materiaalne põhivara” loetletud varasid.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Materiaalse põhivarana käsitletakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Materiaalne põhivara” loetletud varasid.

Kood	:	15 42 0
Nimi	:	Koguinvesteeringud kontsessioonidesse, patentidesse, litsentsidesse, kaubamärkidesse ja samalaadsetesse õigustesse
Lisa	:	II

Määratlus:

Investeeringuid kontsessioonidesse, patentidesse, litsentsidesse, kaubamärkidesse ja samalaadsetesse õigustesse loetakse mittemateriaalseks varaks üksnes juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varale omandatavatest tulevastest majanduslikest hüvedest kasu ja kui vara kulu on võimalik usaldusväärselt mõõta. See nõue kehtib nii immateriaalse vara soetamise puhul kolmandatelt osapooltelt kui ka vara loomise puhul ettevõttesiseselt.

Kontsessioon on ettevõtte, mis tegeleb ettevõtlusega teatud geograafilises piirkonnas eksklusiivse lepingu või litsentsi alusel . Näiteks võib staadionitel või avalikel parkides olla kontsessioonilepingu alusel tegutsevaid müügikohti; selliseid avalikke teenuseid võib korraldada kontsessioonilepingu alusel. Kontsessiooni omanik – kontsessionäär – tegutseb iseseisva ettevõttena ja maksab kas püsitasu, protsenti tulust või kasumist või mõlemat üksusele, millel on õigus määrata ainuõigusi kindlas piirkonnas või rajatise suhtes. Kontsessioon võib sisaldada ettevõtluse korraldamiseks vajaliku infrastruktuuri (näiteks linna veevarustussüsteem) kasutusõiguste ülekandmist kontsessionäärile.

Patent on tööstusomandi õigus, mis annab selle omanikule ainuõiguse leiutist äriliselt kasutada teatud piirkonnas ja ajal. Patendiga antakse omanikule õigus keelata teistel sellist leiutist muu hulgas valmistada, kasutada või müüa ilma loata. Vastutasuks ainuõiguste eest leiutist kasutada avaldatakse leiutise tehnilised üksikasjad. Patenditavuse puhul peab leiutis olema uudne, uuenduslik ja olema tööstuslikult kasutatav.

Litsentsiandja võib anda litsentsi intellektuaalomandi alusel millegi tegemiseks (näiteks tarkvara kopeerimine või patenditud leiutise kasutamine), ilma et tuleks karta litsentsiandjapoolset nõude esitamist intellektuaalomandi rikkumise eest. Intellektuaalomandi alusel antud litsentsil on tavaliselt mitu koostisosa, sealhulgas tähtaeg, piirkond, uuendamistingimused ja ka muud piirangud, mida litsentsiandja peab vajalikuks.

Kaubamärk on eristatav tähis, mida saab esitada graafiliselt. Konkurentsi tööriistana on kaubamärk vahend tööstustele ja teistele ettevõtetele klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks, eristades nende kaubad ja teenused nende konkurentide omast.

Kaubamärki kasutatakse toote või teenuse eristamiseks. Kaubamärgid võivad olla kahe- või kolmemõõtmelised ning võivad koosneda sõnadest, piltidest, värvidest ja/või helidest jne.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Investeeringuid ettevõtte bilanssi ei kirjendata. Kõik põhivara lisakulud, realiseerimised ja ülekandmised, nagu ka selle põhivara väärtuse hindamised näidatakse siiski bilansiaruandes või märkustes raamatupidamise kohta.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Kontsessioonidena, patentidena, litsentsidena, kaubamärkidena ja samalaadsete õigustena käsitletakse ettevõtte raamatupidamisaruandes rubriigis „Põhivara – immateriaalne põhivara” loetletud varasid.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Kontsessioonidena, patentidena, litsentsidena, kaubamärkidena ja samalaadsete õigustena käsitletakse ettevõtte raamatupidamisaruandes rubriigis „Immateriaalne põhivara” loetletud varasid.

Kood	:	15 44 1
Nimi	:	Investeeringud ostetud tarkvarasse
Lisa	:	II, IV

Määratlus:

Investeeringuid ostetud tarkvarasse loetakse mittemateriaalseks varaks siis ja ainult siis, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varale omandatavatest tulevastest majanduslikest hüvedest kasu ja kui vara kulu on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kui tarkvara ost ei vasta nendele tingimustele, loetakse see tekkimisel kuluks ja lisatakse muutuja 13 11 0„Kaupade ja teenuste ost kokku” väärtusesse.

Investeeringud ostetud tarkvarasse koosnevad selle ostuhinnast, mis sisaldab võimalikke imporditollimakse, ostmisel tasutavaid mittetagastatavaid makse ja kõiki vara otstarbekohaseks kasutuseks ettevalmistamisega otseselt seotud väljaminekuid. Otseselt seotud väljaminekud on näiteks paigaldamise eest makstavad teenustasud. Kõik hinnasoodustused ja allahindlused arvatakse soetusmaksumusest maha.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Investeeringuid ettevõtte bilanssi ei kirjendata. Kõik põhivara lisakulud, realiseerimised ja ülekandmised, nagu ka selle põhivara väärtuse hindamised näidatakse siiski bilansiaruandes või märkustes raamatupidamise kohta.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Investeeringud tarkvarasse loetletakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Põhivara – immateriaalne põhivara”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Investeeringuid tarkvarasse käsitletakse ettevõtte raamatupidamisaruande rubriigis „Immateriaalne põhivara” loetletud varadena.

Kood	:	16 11 0
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv
Lisa	:	I–VII

Määratlus:

Tööga hõivatud isikute arv hõlmab kõiki vaatlusüksuses töötavaid isikuid (sealhulgas üksuses töötavaid omanikke, üksuses regulaarselt töötavaid osanikke ning palgata töötavaid pereliikmeid) ning selliseid väljaspool üksust töötavaid isikuid, kes kuuluvad üksusesse ja saavad üksusest töötasu (nt müügiagendid, käskjalad, hooldus- ja remonditööüksused). Tööga hõivatud isikute arv hõlmab lühiajaliselt puuduvaid (nt haiguspuhkusel, tasulisel puhkusel või eripuhkusel olevaid) isikuid ja streikijaid, kuid mitte selliseid töötajaid, kes puuduvad töölt määramata aja jooksul. Hõlmatud on ka ettevõtte palgal olevad asjaomase riigi õigusaktide alusel osalise tööajaga töötajatena käsitletavad ettevõttes töötavaid isikud ning samuti hooajatöötajad, praktikandid ja kodustöötajad.

Tööga hõivatud isikute arv ei hõlma teistelt ettevõtetelt saadud töötajaid, üksuses teiste ettevõtete nimel hooldus- ja remonditöid tegevaid isikuid ega ajateenijaid.

Palgata töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos üksuse omanikuga ning töötavad üksuses regulaarselt, kuid kellel ei ole töölepingut ning kes ei saa tehtud töö eest kindlaksmääratud tasu. Palgata töötavateks pereliikmeteks on ainult sellised isikud, kelle põhitegevus ei ole töötamine mõnes teises üksuses.

Märkus

:

Andmete võrreldavuse kontrollimiseks on vaja märkida, kas käesolevasse rubriiki kuuluvad ka vabatahtlikud töötajad.

Tööga hõivatud isikute arv on töötajate arv ja seda mõõdetakse aasta keskmisena, kasutades vähemalt iga kvartali andmeid, välja arvatud määruse (EÜ) nr 295/2008 V, VI ja VII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, mille korral võib arvutused teha väiksema sagedusega andmete põhjal.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Tööga hõivatud isikute arv kirjendatakse ettevõtte raamatupidamisaruannete lisades (artikli 43 lõige 9).

Seos teiste muutujatega

Tööga hõivatud isikute arvu võib jagada töötajate arvuks (16 13 0) ja palgata töötajate arvuks (16 12 0).

Kood	:	16 11 1
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv krediidiasutuste liikide järgi
Lisa	:	VI

Määratlus:

Tööga hõivatud isikute arv (vt muutuja 16 11 0) jaotatakse järgmiste krediidiasutuste liikide kaupa: litsentsiga pangad, spetsialiseerunud krediidiasutused, muud krediidiasutused. Käesolev jaotus võimaldab siduda krediidiasutuse liigid asjakohaste NACE Rev.2 klassidega.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Tööga hõivatud isikute arv krediidiasutuste liikide kaupa” on muutuja „Tööga hõivatud isikute arv” (16 11 0) alljaotis.

Kood	:	16 11 2
Nimi	:	Tööga hõivatud naiste arv
Lisa	:	VI

Määratlus:

Tööga hõivatud naissoost isikute arv (vt muutuja 16 11 0).

Seos teiste muutujatega

Töötavate naiste arv on osa tööga hõivatud isikute arvust (16 11 0).

Kood	:	16 12 0
Nimi	:	Tööga hõivatud tasustamata isikute arv
Lisa	:	I–IV ja VI

Määratlus:

Tööga hõivatud tasustamata isikute arv määratletakse isikute arvuna, kes töötavad regulaarselt vaatlusüksuses ning kes ei saa hüvitist palga, muude tasude, lisatasu(de), tükitöötasu või loonustasuna (palgata töötavad pereliikmed, töötavad omanikud, kes ei saa hüvitist palgana, jne).

Seos teiste muutujatega

Tööga hõivatud tasustamata isikute arv (16 12 0) arvutatakse tööga hõivatud isikute arvu (16 11 0) ja töötajate arvu (16 13 0) vahena.

Kood	:	16 13 0
Nimi	:	Töötajate arv
Lisa	:	I–IV ja VI

Määratlus:

Töötajate arv hõlmab tööandja heaks töölepingu alusel töötavaid isikuid, kes saavad selle eest hüvitist palga, muude tasude, lisatasu(de), tükitöötasu või loonustasuna. (Hõlmata tuleks kõik isikud, kelle tasud on kirjendatud ettevõtte kasumiaruande rubriigis „Tööjõukulud”, isegi kui mõnel juhul tööleping puudub.)

Töösuhe on olemas juhul, kui ettevõtte ja isiku vahel on kohustuslikus või vabas vormis leping, mille mõlemad pooled sõlmivad üldjuhul vabatahtlikult ning mille alusel isik töötab ettevõtte heaks kas sularahas või loonustasus makstava hüvitise eest.

Töötajat peetakse teatava üksuse palgatöötajaks, kui ta saab üksuselt palka, olenemata tema töötamiskohast (tootmisüksuses või väljaspool seda). Ajutist tööjõudu vahendava asutuse kaudu saadud töötajat ei peeta mitte selle üksuse (kliendi) töötajaks, kelle heaks ta töötab, vaid ajutist tööjõudu vahendava asutuse töötajaks.

Töötajateks on eelkõige:

—	töötavad omanikud, kellele makstakse töötasu;

—	üliõpilased, kes on ametlikult kohustatud osalema üksuse tootmisprotsessis töötasu eest ja/või väljaõppe saamiseks;

—	töötajad, kes on tööle võetud lepingu alusel, mis on spetsiaalselt koostatud töötute inimeste tööhõive soodustamiseks;

—	kodustöötajad, kui on selgesõnaline kokkulepe, et neid tasustatakse tehtud töö alusel ja nad on üksuse palgalehel.

Töötajate arv hõlmab osalise tööajaga töötajaid, hooajatöötajaid, streikijaid ja lühiajalisel puhkusel olevaid töötajaid, kuid mitte pikaajalisel puhkusel olevaid töötajaid.

Töötajate arv ei hõlma vabatahtlikke töötajaid.

Töötajate arv arvutatakse samal viisil kui „Tööga hõivatud isikute arv”, täpsemalt on see töötajate arv ja seda mõõdetakse aasta keskmisena, kasutades vähemalt iga kvartali andmeid, välja arvatud määruse (EÜ) nr 295/2008 V, VI ja VII lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul, mille korral võib arvutused teha väiksema sagedusega andmete põhjal.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Tööga hõivatud isikute arv” (16 11 0)

Kood	:	16 13 6
Nimi	:	Naistöötajate arv
Lisa	:	VI

Määratlus:

Naissoost töötajate arv (vt muutuja 16 13 0).

Seos teiste muutujatega

Naissoost töötajate arv on osa töötajate arvust (16 13 0).

Kood	:	16 14 0
Nimi	:	Töötajate arv taandatuna täistööajale
Lisa	:	I–IV ja VI

Määratlus:

See muutuja väljendab töötajate arvu taandatuna täistööajale.

Nende töötajate arv, kes töötavad täistööajaga töötaja aastasest normaaltööajast vähem, tuleks taandada täistööajale, võttes arvesse üksuse täistööajaga töötaja aastast normaaltööaega. Selleks tuleb kogu töötatud tundide arv jagada majandusterritooriumil täistööajaga töökohtade aasta keskmise töötatud tundide arvuga. Kuna täistööaja pikkus on aja jooksul muutunud ja on eri majandusharudes erinev, tuleb kasutada meetodeid, millega määratakse iga ametikohtade rühma osas suhe keskmisesse ning täistööaja ekvivalenti ning ka seda, milline on keskmine täistööajast vähem töötatud tundide arv. Kõigepealt tuleb igas ametikohtade rühmas kindlaks määrata normaalne täistöönädal. Kui võimalik, siis võib majandusharus määratleda ametikohtade rühma vastavalt inimeste soole ja/või töö iseloomule. Nende näitajate väljaselgitamisel töötaja ametikohtade jaoks on sobivaks kriteeriumiks lepingus kindlaksmääratud tunnid. Täistööaja ekvivalent arvutatakse igas ametikohtade rühmas eraldi ja siis liidetakse kokku.

See kategooria hõlmab selliseid isikuid, kes töötavad lühemat aega kui normaaltööpäev, vähem päevi nädalas kui normaaltöönädalal või vähem nädalaid/kuid kui normaaltööaastas. Taandamisel tuleks lähtuda töötundide, -päevade, -nädalate või -kuude arvust.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Töötajate töötundide arv” (16 15 0) võib kasutada muutuja „Töötajate arv” (16 13 0) ümberarvestamisel täistööaja ekvivalentideks.

Kood	:	16 15 0
Nimi	:	Töötajate töötundide arv
Lisa	:	II ja IV

Määratlus:

Töötajate töötundide koguarv väljendab vaatlusperioodil vaatlusüksuse toodangu valmistamiseks tegelikult tehtud töötundide koguarvu.

See muutuja ei hõlma tasustatud töötunde, mille ajal tegelikult tööd ei tehta, nagu näiteks iga-aastane puhkus, riigipühad ja haiguspuhkus. Samuti ei hõlma see einestamiseks antavat aega ega aega, mis kulub liikumiseks kodust tööle ja tagasi.

Muutuja hõlmab normaaltööajal tegelikult tehtud töötunde, nendele lisaks tehtud töötunde ning töökohal veedetud aega, mis kulub töökoha tööks ettevalmistamisele ja töö ajal tehtud lühiajalistele puhkepausidele.

Kui tegelike töötundide täpne arv ei ole teada, võib selle ligikaudu arvutada teoreetilise töötundide arvu ning keskmise töölt puudutud aja (haiguspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus jne) alusel.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Töötajate töötundide arv” võib kasutada muutuja „Töötajate arv” (16 13 0) ümberarvestamisel muutujaks „Töötajate arv täistööajale taandatuna” (16 14 0).

Kood	:	16 91 0
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv tegutsevate ettevõtete kogumis (t jooksul)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Tööga hõivatud isikute arv hõlmab kõiki vaatlusüksuses töötavaid isikuid (sealhulgas üksuses töötavaid omanikke, üksuses regulaarselt töötavaid osanikke või aktsionäre ning palgata töötavaid pereliikmeid) ning selliseid väljaspool üksust töötavaid isikuid, kes kuuluvad üksusesse ja saavad üksusest töötasu (nt müügiagendid, käskjalad, hooldus- ja remonditööüksused). Muutuja hõlmab lühiajaliselt puuduvaid (nt haiguspuhkusel, tasulisel puhkusel või eripuhkusel olevaid) isikuid ja streikijaid, kuid mitte selliseid töötajaid, kes puuduvad töölt määramata aja jooksul. Hõlmatud on ka ettevõtte palgal olevad asjaomase riigi õigusaktide alusel osalise tööajaga töötajatena käsitletavaid ettevõttes töötavaid isikuid ning ettevõtte palgalolevaid hooajatöötajaid, praktikante ja kodustöötajaid.

Tööga hõivatud isikute arv ei hõlma teistelt ettevõtetelt saadud töötajaid, üksuses teiste ettevõtete nimel hooldus- ja remonditöid tegevaid isikuid ega ajateenijaid.

Palgata töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos üksuse omanikuga ning töötavad üksuses regulaarselt, kuid kellel ei ole töölepingut ning kes ei saa tehtud töö eest kindlaksmääratud tasu. Palgata töötavateks pereliikmeteks on ainult sellised isikud, kelle põhitegevus ei ole töötamine mõnes teises üksuses.

Märkus

:

Andmete võrreldavuse kontrollimiseks on vaja märkida, kas käesolevasse rubriiki kuuluvad ka vabatahtlikud töötajad.

Kood	:	16 91 1
Nimi	:	Töötajate arv tegutsevate ettevõtete kogumis (t jooksul)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Töötajate arv hõlmab tööandja heaks töölepingu alusel töötavaid isikuid, kes saavad selle eest hüvitist palga, muude tasude, lisatasu(de), tükitöötasu või loonustasuna.

Töösuhe on olemas juhul, kui ettevõtte ja isiku vahel on kohustuslikus või vabas vormis leping, mille mõlemad pooled sõlmivad üldjuhul vabatahtlikult ning mille alusel isik töötab ettevõtte heaks kas sularahas või loonustasus makstava hüvitise eest.

Töötajat peetakse teatava üksuse palgatöötajaks, kui ta saab üksuselt palka, olenemata tema töötamiskohast (tootmisüksuses või väljaspool seda). Ajutist tööjõudu vahendava asutuse kaudu saadud töötajat ei peeta mitte selle üksuse (kliendi) töötajaks, kelle heaks ta töötab, vaid ajutist tööjõudu vahendava asutuse töötajaks.

Töötajateks on eelkõige:

—	töötavad omanikud, kellele makstakse töötasu;

—	üliõpilased, kes on ametlikult kohustatud osalema üksuse tootmisprotsessis töötasu eest ja/või väljaõppe saamiseks;

—	töötajad, kes on tööle võetud lepingu alusel, mis on spetsiaalselt koostatud töötute inimeste tööhõive soodustamiseks;

—	kodustöötajad, kui on otsene kokkulepe, et neid tasustatakse tehtud töö alusel ja nad on üksuse palgalehel.

Töötajate arv hõlmab osalise tööajaga töötajaid, hooajatöötajaid, streikijaid ja lühiajalisel puhkusel olevaid töötajaid, kuid mitte pikaajalisel puhkusel olevaid töötajaid.

Töötajate arv ei hõlma vabatahtlikke töötajaid.

Töötajate arvu arvutatakse samuti kui tööga hõivatud isikute arvu, seega töökohtade keskmise arvu alusel aastas.

Kood	:	16 92 0
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv sündinud ettevõtete kogumis (t jooksul)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Tööga hõivatud isikute arv on määratletud näitaja 16 91 0 järgi. Sündinud ettevõtete kogum on määratletud näitaja 11 92 0 järgi.

Kood	:	16 92 1
Nimi	:	Töötajate arv sündinud ettevõtete kogumis (t jooksul)

Määratlus:

Töötajate arv on määratletud näitaja 16 91 1 järgi. Sündinud ettevõtete kogum on määratletud näitaja 11 92 0 järgi.

Kood	:	16 93 0
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv surnud ettevõtete kogumis (t jooksul)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Tööga hõivatud isikute arv on määratletud näitaja 16 91 0 järgi. Surnud ettevõtete kogum on määratletud näitaja 11 93 0 järgi.

Kood	:	16 93 1
Nimi	:	Töötajate arv surnud ettevõtete kogumis (t jooksul)
Lisa	:	IX

Määratlus:

Töötajate arv on määratletud näitaja 16 91 1 järgi. Surnud ettevõtete kogum on määratletud näitaja 11 93 0 järgi.

Kood	:	16 94 1
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-1) sündinud ettevõtetes

Kood	:	16 94 2
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-2) sündinud ettevõtetes

Kood	:	16 94 3
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-3) sündinud ettevõtetes

Kood	:	16 94 4
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-4) sündinud ettevõtetes

Kood	:	16 94 5
Nimi	:	Tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-5) sündinud ettevõtetes
Lisa	:	IX

Määratlus:

Tööga hõivatud isikute arv on määratletud näitaja 16 91 0 järgi. Sündinud ettevõtete kogum on määratletud näitaja 11 92 0 järgi. Püsimajäämine on määratletud näitajate 11 94 1 kuni 11 94 5 järgi.

Kood	:	16 95 1
Nimi	:	Asutamisaastal (t-1) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-1) sündinud ettevõtetes

Kood	:	16 95 2
Nimi	:	Asutamisaastal (t-2) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-2) sündinud ettevõtetes

Kood	:	16 95 3
Nimi	:	Asutamisaastal (t-3) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-3) sündinud ettevõtetes

Kood	:	16 95 4
Nimi	:	Asutamisaastal (t-4) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-4) sündinud ettevõtetes

Kood	:	16 95 5
Nimi	:	Asutamisaastal (t-5) tööga hõivatud isikute arv püsimajäänud (sündinud t-5) sündinud ettevõtetes
Lisa	:	IX

Määratlus:

Tööga hõivatud isikute arv on määratletud näitaja 16 91 0 järgi. Sündinud ettevõtete kogum on määratletud näitaja 11 92 0 järgi. Püsimajäämine on määratletud näitajate 11 94 1 kuni 11 94 5 järgi.

Kood	:	17 32 0
Nimi	:	Jaekaupluste arv
Lisa	:	III

Määratlus:

See on ettevõttele kuuluvate või ettevõtte renditud jaekaupluste koguarv. Kaupluseks peetakse kindlaid müügiruume, kuhu kliendid tulevad oste tegema. Jaekauplused liigitatakse NACE Rev.2 rühmadesse 47.1–47.7.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Kohalike üksuste arv” (11 21 0)

Kood	:	17 33 1
Nimi	:	Müügipind
Lisa	:	III

Määratlus:

Müügipind tähendab ettevõtte müügi- ja väljapanekuruumide hinnangulist põrandapinda ruutmeetrites (m2, mis koosneb järgmisest:

—	kogu klientide kasutuses olev pind, sealhulgas proovikabiinid;

—	müügiletid ja vaateaknad;

—	müüjate kasutatav letitagune pind.

Müügipind ei hõlma ametiruume, ladusid ja muid tööruume, töökodasid, treppe, riietehoide ning puhkeruume.

Kood	:	18 10 0
Nimi	:	Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käive
Lisa	:	III

Määratlus:

Hõlmatud on NACE Rev.2 jagudesse A–F liigitatud valdkondade käive.

Muutuja ei hõlma käivet, mis on seotud edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste müügiga.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käivet ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Kood	:	18 11 0
Nimi	:	Põhitegevusala käive NACE Rev.2 kolmekohalisel tasandil
Lisa	:	II ja IV

Määratlus:

Muutuja hõlmab osa üksuse põhitegevusala käibest. Üksuse põhitegevusala määratletakse vastavalt eeskirjadele, mis on kehtestatud nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määruses nr 696/93 statistiliste üksuste kohta.

Hõlmatakse allhankelepinguga soetatud kaupade ja teenuste müügist tulenev käive. Muutuja ei hõlma käivet, mis on seotud edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste müügiga.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Põhitegevusala käivet NACE Rev.2 kolmekohalise tasandi järgi ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Kood	:	18 12 0
Nimi	:	Tööstuse käive
Lisa	:	II

Määratlus:

Muutuja hõlmab NACE Rev.2 jagudesse B–F liigitatud valdkondade käivet.

Muutuja sisaldab käivet, mis on seotud allhankelepinguga hõlmatud kaupade ja teenuste müügiga. Muutuja ei hõlma käivet, mis on seotud edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste müügiga.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Tööstuse käivet ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Osa muutujast „Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käive” (18 10 0)

Kood	:	18 12 1
Nimi	:	Tööstuse käive, välja arvatud ehitus
Lisa	:	IV

Määratlus:

Muutuja hõlmab NACE Rev.2 jagudesse B–E liigitatud valdkondade käivet.

Muutuja sisaldab käivet, mis on seotud allhankelepinguga hõlmatud kaupade ja teenuste müügiga. Muutuja ei hõlma käivet, mis on seotud edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste müügiga.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Tööstuse käivet ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Osa muutujast „Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käive” (18 10 0)

Osa muutujast „Tööstuse käive” (18 12 0)

Kood	:	18 12 2
Nimi	:	Ehitustegevuse käive
Lisa	:	IV

Määratlus:

Muutuja hõlmab NACE Rev.2 F jakku liigitatud valdkondade käivet.

Muutuja sisaldab käivet, mis on seotud allhankelepinguga hõlmatud kaupade ja teenuste müügiga. Muutuja ei hõlma käivet, mis on seotud edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste müügiga.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Ehitustegevuse käivet ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Osa muutujast „Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käive” (18 10 0)

Osa muutujast „Tööstuse käive” (18 12 0)

Kood	:	18 15 0
Nimi	:	Teenindustegevuse käive
Lisa	:	II–IV

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõikidest osutatud teenustest (pangandus- ja kindlustusteenused, ärikliendi ja erakliendi teenused) saadud tulu.

See muutuja hõlmab põhi- või lisategevusalaga seotud teenuste käivet; teatavaid teenuseid võivad osutada tööstusüksused. Need tegevusvaldkonnad liigitatakse NACE Rev.2 jagudesse H–N ja P–S ning G jao hooldus- ja remonditööde rühmadesse 45.2, 45.4.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Teenuste käivet ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Kood	:	18 16 0
Nimi	:	Kaubanduse ja vahendustegevuse käive
Lisa	:	II–IV

Määratlus:

Muutuja hõlmab üksuse kaubanduse ja vahendustegevuse käivet. See vastab selliste üksuse poolt oma nimel ja omal kulul ostetud kaupade müügile, mis müüakse edasi muutmata kujul või pärast seda, kui need on jae- ja hulgikaubandusettevõtetele tüüpilisel viisil märgistatud, pakitud või pakendatud, ning vahendustasudele, mis on saadud kolmandate isikute nimel ja arvel sooritatud ostudest ja müükidest ning muust samalaadsest tegevusest.

Edasimüügi võib jagada järgmiselt:

—	edasimüük teistele müüjatele, professionaalsetele kasutajatele jne (hulgimüük),

—	edasimüük kodumajapidamistesse või väiketarbijatele (jaemüük).

Need tegevusvaldkonnad liigitatakse NACE Rev.2 G jakku (välja arvatud hooldus- ja remonditööd, mis kuuluvad rühmadesse 45.2 ja 45.4).

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Kaubanduse ja vahendustegevuse käivet ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Kood	:	18 21 0
Nimi	:	Käibe jaotus toodete järgi (vastavalt CPA G jaole)
Lisa	:	III

Määratlus:

Osa liigitatavast käibest moodustab üksuse kaubanduse ja vahendustegevuse käive (nagu on määratletud muutuja 18 16 0 puhul).

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Käibe jaotust toodete järgi ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Kõikide toodete käibe summa peab olema võrdne kaubanduse ja vahendustegevuse käibega (18 16 0).

Kood	:	18 31 0
Nimi	:	Hoonete ehitamise käive
Lisa	:	IV

Määratlus:

Muutuja hõlmab käivet, mis on seotud NACE Rev.2 F jakku liigitatud valdkondadega ning mis on ehitiste liigituse alusel liigitatud ehitisteks.

Muutuja sisaldab käivet, mis on seotud allhankelepinguga hõlmatud kaupade ja teenuste müügiga. Muutuja ei hõlma käivet, mis on seotud edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste müügiga.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Hoonete ehitamise käivet ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Osa muutujast „Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käive” (18 10 0)

Osa muutujast „Tööstuse käive” (18 12 0)

Osa muutujast „Ehitustegevuse käive” (18 12 2)

Kood	:	18 32 0
Nimi	:	Käive tsiviilehitusest
Lisa	:	IV

Määratlus:

Muutuja hõlmab käivet, mis tekib NACE Rev.2 F jaos liigitatud tegevusaladest ning mis on seotud ehitistega, mis on ehitiste liigituse alusel liigitatud tsiviilehitisteks.

Muutuja sisaldab käivet, mis on seotud allhankelepinguga hõlmatud kaupade ja teenuste müügiga. Muutuja ei hõlma käivet, mis on seotud edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste müügiga.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Rajatiste ehitamise käivet ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa netokäibest.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See moodustab osa tulust.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Osa muutujast „Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käive” (18 10 0)

Osa muutujast „Tööstuse käive” (18 12 0)

Osa muutujast „Ehitustegevuse käive” (18 12 2)

Kood	:	20 11 0
Nimi	:	Energiatoodete ost (väärtus)
Lisa	:	II ja IV

Määratlus:

See muutuja hõlmab ainult selliseid vaatlusperioodil ostetud energiatooteid, mis on mõeldud tarbimiseks kütusena. Muutuja ei hõlma tooraineks või edasimüümiseiks ostetud energiatooteid. Selle muutuja puhul tuleb esitada ainult energiatoodete maksumus.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Energiatoodete oste ei või ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi esitada.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See moodustab osa rubriigist „Tooraine ja tarbekaubad”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Olemuspõhise kululiigituse puhul moodustavad need osa rubriigist „Tooraine ja tarbekaubad”.

Otstarbepõhise kululiigituse puhul moodustab see osa rubriikidest „Müüdud toodete maksumus”, „Jaotuskulud” ja „Administratiivkulud”.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Kaupade ja teenuste ost kokku” (13 11 0)

Kood	:	21 11 0
Nimi	:	Investeeringud saastekontrolli seadmetesse ja rajatistesse ning saastevastastesse eritarvikutesse (peamiselt torusuudmele paigutatavad seadmed)
Lisa	:	II

Määratlus:

Kapitalikulutused meetoditele, tehnoloogiatele, protsessidele või seadmetele, mis on ette nähtud saaste ja saasteainete (nt gaasilised heitmed, heitvesi või tahked jäätmed) kogumiseks ja eemaldamiseks pärast nende tekkimist, saaste levimise takistamiseks ja taseme mõõtmiseks ning ettevõtte tegevuse käigus tekkivate saasteainete käitlemiseks ja kõrvaldamiseks.

See on järgmiste keskkonnavaldkondade kulutuste summa: välisõhu ja kliima kaitse, heitveekäitlus, jäätmehooldus ja muud keskkonnakaitsemeetmed. Muude keskkonnakaitsemeetmete hulka kuuluvad pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine, müra ja vibratsiooni vähendamine, elustiku mitmekesisuse ja maastike kaitse, kiirguskaitse, uurimis- ja arendustöö, üldine keskkonnahaldus ja -juhtimine, haridus, koolitus ja teave, jagamatute kulutustega meetmed ja mujal liigitamata meetmed.

Arvesse lähevad:

—	investeeringud iseseisvatesse ja eristatavatesse, olemasolevaid seadmeid täiendavatesse osadesse, mida kasutatakse tootmisliini lõpus või sellest täiesti eraldi (torusuudmeseadmed);

—	investeeringud varustusse (nt filtrid või eraldi puhastusjärgud), mis ühendavad või ekstraheerivad saasteaineid tootmisliini sees, kui nende lisatud süsteemide eemaldamine ei mõjuta peaasjalikult tootmisliini tööd.

Kõnealuse kapitalikulutuse peamine eesmärk või ülesanne on keskkonnakaitse ja sellega seotud kogukulutuste kohta tuleb esitada aruanne.

Kulud tuleb esitada brutosummana, turustatavate kõrvalsaaduste tootmisest ja müügist, tekkinud säästudest või saadud toetustest saadud võimalikke tulusid maha arvamata.

Ostetud kaupade väärtus määratakse ostuhinna alusel, millest lahutatakse mahaarvamisele kuuluv lisandväärtusmaks ning teised mahaarvamisele kuuluvad, otseselt käibega seotud maksud.

Arvesse ei lähe:

—	keskkonnale kasulikud ettevõtmised ja tegevus, mis oleks tehtud olenemata keskkonnakaitse kaalutlustest, sealhulgas meetmed, mille eesmärgiks on põhiliselt töötervishoid ja -ohutus ning tootmisohutus;

—	meetmed saaste vähendamiseks toodete kasutamisel või lammutamisel (toodete kohandamine keskkonnaga), kui keskkonnapõhimõtted ja õigusnormid ei laienda tootja õiguslikku vastutust toodete kasutamisel tekkivale saastele või jäätmeteks muutunud toodete käitlemisele;

—

ressursside kasutamise ja säästmise tegevus (nt veevarustuse või energia või tooraine säästmine), välja arvatud juhul, kui selle põhiotstarve on keskkonnakaitse: nt kui selle tegevuse eesmärgiks on riikliku või rahvusvahelise keskkonnapoliitika juurutamine ja seda ei võeta ette kulude kokkuhoiu kaalutlustel.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määratlus põhineb ettevõttes kasutatavatel raamatupidamisstandarditel, mis vastavad EL raamatupidamisstandarditele, st tegemist on kuludega, mida saab esitada varadena.

Materiaalset põhivara võib soetada turvalisuse või keskkonnakaitsega seotud eesmärkidel. Kuigi sellise materiaalse põhivara soetamine ettevõtte tulevast majanduslikku kasu muult olemasolevalt materiaalselt põhivaralt otseselt ei suurenda, võib see olla ettevõttele vajalik teistelt varaobjektidelt tulevase majandusliku kasu saamiseks. Sellisel juhul käsitatakse soetatud objekte varana, sest need võimaldavad ettevõttel vastavatest varaobjektidest tulenevalt suurendada tulevast majanduslikku kasu, võrreldes selle kasuga, mida ettevõte oleks saanud ilma neid soetamata. Need varaobjektid kajastatakse siiski ainult sellises ulatuses, et sellise varaobjekti ja sellega seotud varaobjektide bilansiline maksumus ei ületaks sellesama varaobjekti ja sellega seotud varaobjektide kaetavat väärtust. Näiteks võib tekkida olukord, kus keemiaettevõtte peab rakendama uusi kemikaalide töötlemise protsesse, et ohtlike kemikaalide tootmisel ja ladustamisel täita keskkonnanõudeid; sellega seotud tehase uuendustööd kajastatakse varaobjektina ulatuses, milles need on kaetud, kuna nendeta ei saa ettevõte kemikaale toota ja müüa.

Seos teiste muutujatega

„Keskkonnakaitseinvesteeringud kokku” on muutujate 21 11 0 ja 21 12 0 summa. „Keskkonnakaitsekulutused kokku” on muutujate 21 11 0, 21 12 0 ja 21 14 0 summa.

Moodustab osa järgmistest muutujatest:

15 11 0 Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

Kood	:	21 12 0
Nimi	:	Investeeringud puhtama tehnoloogiaga seotud seadmetesse ja rajatistesse (integreeritud tehnoloogia)
Lisa	:	II

Määratlus:

Kapitalikulutused sellistele uutele meetoditele, tehnoloogiatele, protsessidele või seadmetele (või nende osadele) või selliste olemasolevate meetodite, tehnoloogiate, protsesside või seadmete (või nende osade) uuendamisele, mis on ette nähtud saaste vältimiseks või vähendamiseks selle tekkekohas (nt gaasilised heitmed, heitvesi või tahked jäätmed) ning seega vähendavad saasteainete eraldumise ja/või saastava tegevuse keskkonnamõju.

See on järgmiste keskkonnavaldkondade kulutuste summa: välisõhu ja kliima kaitse, heitveekäitlus, jäätmehooldus ja muud keskkonnakaitsemeetmed. Muude keskkonnakaitsemeetmete hulka kuuluvad pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine, müra ja vibratsiooni vähendamine, elustiku mitmekesisuse ja maastike kaitse, kiirguskaitse, uurimis- ja arendustöö, üldine keskkonnahaldus ja -juhtimine, haridus, koolitus ja teave, jagamatute kulutustega meetmed ja mujal liigitamata meetmed.

Arvesse lähevad:

—

kapitalikulutused seoses iseseisvate, eraldi kindlaks tehtavate meetodite, protsesside, tehnoloogiate ja seadmetega (või nende keskkonnaga seotud osadega). Nende põhieesmärk või ülesanne on määratluse kohaselt keskkonnakaitse ning meetodite, protsesside, tehnoloogiate ja seadmetega (või nende keskkonnaga seotud osadega) seotud kogukulutused tuleb esitada aruandes;

—

kapitalikulutused meetoditele, protsessidele, tehnoloogiatele ja seadmetele, mis on seotud põhitegevusega (tootmisprotsessi/rajatisega), nii et saastekaitse komponenti on raske eraldi kindlaks teha. Nendel juhtudel (integreeritud meetmed) kajastatakse aruandes ainult investeeringu keskkonnakaitsega seotud osa.

Kõnealune osa vastab lisainvesteeringule, võrreldes kapitalikuludega, mis oleks tulnud kanda, arvestamata keskkonnakaitse kaalutlusi. Seetõttu vastab võrreldav lahendus kõige odavamale lahendusele, mis oleks kättesaadav ettevõttele, millel on sarnased ülesanded ja omadused, mis ei ole seotud keskkonnakaitsega.

Kui valitud on standardtehnoloogia ning ei leidu odavamat, keskkonnale vähem soodsat lahendust, mida ettevõte saaks kasutada, ei ole määratluse kohaselt tegu keskkonnakaitsemeetmega ja kulusid aruandes ei esitata.

Kulud tuleb esitada brutosummana, turustatavate kõrvalsaaduste tootmisest ja müügist, tekkinud säästudest või saadud toetustest saadud võimalikke tulusid maha arvamata.

Ostetud kaupade väärtus määratakse ostuhinna alusel, millest lahutatakse mahaarvamisele kuuluv lisandväärtusmaks ning teised mahaarvamisele kuuluvad, otseselt käibega seotud maksud.

Arvesse ei lähe:

—	keskkonnale kasulikud ettevõtmised ja tegevus, mis oleks tehtud olenemata keskkonnakaitse kaalutlustest, sealhulgas meetmed, mille eesmärgiks on põhiliselt töötervishoid ja -ohutus ning tootmisohutus;

—	meetmed saaste vähendamiseks toodete kasutamisel või lammutamisel (toodete kohandamine keskkonnaga), kui keskkonnapõhimõtted ja õigusnormid ei laienda tootja õiguslikku vastutust toodete kasutamisel tekkivale saastele või jäätmeteks muutunud toodete käitlemisele;

—

ressursside kasutamise ja säästmise tegevus (nt veevarustuse või energia või tooraine säästmine), välja arvatud juhul, kui selle põhiotstarve on keskkonnakaitse: nt kui selle tegevuse eesmärgiks on riikliku või rahvusvahelise keskkonnapoliitika juurutamine ja seda ei võeta ette kulude kokkuhoiu kaalutlustel.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Määratlus põhineb ettevõttes kasutatavatel raamatupidamisstandarditel, mis vastavad EL raamatupidamisstandarditele, st tegemist on kuludega, mida saab esitada varadena.

Materiaalset põhivara võib soetada turvalisuse või keskkonnakaitsega seotud eesmärkidel. Kuigi sellise materiaalse põhivara soetamine ettevõtte tulevast majanduslikku kasu muult olemasolevalt materiaalselt põhivaralt otseselt ei suurenda, võib see olla ettevõttele vajalik teistelt varaobjektidelt tulevase majandusliku kasu saamiseks. Sellisel juhul käsitatakse soetatud objekte varana, sest need võimaldavad ettevõttel vastavatest varaobjektidest tulenevalt suurendada tulevast majanduslikku kasu, võrreldes selle kasuga, mida ettevõte oleks saanud ilma neid soetamata. Need varaobjektid kajastatakse siiski ainult sellises ulatuses, et sellise varaobjekti ja sellega seotud varaobjektide bilansiline maksumus ei ületaks sellesama varaobjekti ja sellega seotud varaobjektide kaetavat väärtust. Näiteks võib tekkida olukord, kus keemiaettevõtte peab rakendama uusi kemikaalide töötlemise protsesse, et ohtlike kemikaalide tootmisel ja ladustamisel täita keskkonnanõudeid; sellega seotud tehase uuendustööd kajastatakse varaobjektina ulatuses, milles need on kaetud, kuna nendeta ei saa ettevõte kemikaale toota ja müüa.

Seos teiste muutujatega

„Keskkonnakaitseinvesteeringud kokku” on muutujate 21 11 0 ja 21 12 0 summa. „Keskkonnakaitsekulutused kokku” on muutujate 21 11 0, 21 12 0 ja 21 14 0 summa.

Moodustab osa järgmistest muutujatest:

15 11 0 Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

Kood	:	21 14 0
Nimi	:	Jooksvad kulutused keskkonnakaitsele kokku
Lisa	:	II

Määratlus:

Jooksvad kulutused keskkonnakaitsele kokku on kulutused selliste tegevuste, tehnoloogiate, protsesside, seadmete (või nende osade) rakendamisele ja korrashoiule, mis on ette nähtud saasteainete ja saaste (gaasiliste heitmete, heitvee või tahkete jäätmete) või muude ettevõtte tegevusest tulenevate keskkonnakahjustuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

See on järgmiste keskkonnavaldkondade kulutuste summa: välisõhu ja kliima kaitse, heitveekäitlus, jäätmehooldus ja muud keskkonnakaitsemeetmed. Muude keskkonnakaitsemeetmete hulka kuuluvad pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine, müra ja vibratsiooni vähendamine, elustiku mitmekesisuse ja maastike kaitse, kiirguskaitse, uurimis- ja arendustöö, üldine keskkonnahaldus ja -juhtimine, haridus, koolitus ja teave, jagamatute kulutustega meetmed ja mujal liigitamata meetmed.

Jooksvad kulutused keskkonnakaitsele kokku tuleb esitada brutosummana, turustatavate kõrvalsaaduste müügist, tekkinud säästudest või saadud toetustest saadud võimalikke tulusid maha arvamata.

Jooksvad kulud on ettevõttesiseste kulude ja keskkonnakaitseteenuste ostude summa: – ettevõttesisesed kulud hõlmavad kõiki jooksvaid keskkonnakaitsekulusid, välja arvatud keskkonnakaitseteenuste ostud teistelt üksustelt. See on tööjõukulude, tooraine ja tarbekaupade, sealhulgas energiakulude kasutamise ja kasutusrendi maksete summa. Kasutusrent võib olla seotud näiteks: keskkonnakaitse seadmete käitamise ja hooldamise, saastetaseme mõõtmise ja seire, keskkonnajuhtimise, teabe ja hariduse, keskkonnaalase uurimis- ja arendustööga.

—

keskkonnakaitseteenuste ostud hõlmavad kõiki tasusid, makse ja samalaadseid makseid muudele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele organisatsioonidele (mis ei kuulu aruandeüksusesse) ettevõtte tegevuse keskkonnamõjuga seotud keskkonnakaitseteenuste eest. Näiteks maksed jäätmete ja heitvee kogumise ja käitlemise eest, pinnase saastest puhastamise eest, reguleerivad maksud, makseid keskkonnakonsultandile nt keskkonnateabe või sertifitseerimise eest või keskkonnakaitseseadmete käitamise eest.

Ostetud kaupade ja teenuste väärtus määratakse ostuhinna alusel, millest lahutatakse mahaarvamisele kuuluv lisandväärtusmaks ning teised mahaarvamisele kuuluvad, otseselt käibega seotud maksud. Tööjõukulud hõlmavad brutopalku, mis sisaldavad tööandja makse ja sotsiaalkindlustuskulusid, kuid mitte üldkulusid.

Arvesse ei lähe:

—	keskkonnale kasulikud meetmed, mida oleks võetud sõltumata keskkonnakaitse kaalutlustest, sealhulgas meetmed, mille põhieesmärk on töötervishoid ja tööohutus ning tootmise turvalisus;

—	meetmed saaste vähendamiseks toodete kasutamisel või lammutamisel (toodete kohandamine keskkonnaga), kui keskkonnapõhimõtted ja õigusnormid ei laienda tootja õiguslikku vastutust toodete kasutamisel tekkivale saastele või jäätmeteks muutunud toodete käitlemisele;

—	loodusvarade kasutamise ja säästmise meetmed (nt veevarude kaitse või energia või toorme säästmine), välja arvatud juhul, kui nende esmane eesmärk on keskkonnakaitse: näiteks kui nende meetmete eesmärk on siseriikliku või rahvusvahelise keskkonnapoliitika rakendamine, mitte kulude kokkuhoid;

—	aruandeüksuse maksude, lõivude või tasude makseid, mis ei ole seotud selliste keskkonnakaitseteenuste ostmisega, mis on seotud ettevõtte tegevuse keskkonnamõjuga, isegi kui riigiasutused on määranud selle tulu keskkonnakaitsemeetmete sihtrahastamiseks (nt saastemaksud);

—	arvutuslikud kuluartiklid, näiteks keskkonnakaitseseadmete amortisatsioonikulud, möödapääsmatu asendamisega seotud kapitalikulud, üldkulud;

—	saamata jäänud tulu, tasakaalustusmaksud, trahvid, karistusmaksed ja muu taoline, mis ei ole seotud keskkonnakaitsemeetmetega.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Jooksvate kulutuste määratlus põhineb ettevõttes kasutatavatel raamatupidamisstandarditel, mis vastavad EL raamatupidamisstandarditele, st jooksvad kulutused hõlmavad kõiki kulutusi, mida ei kapitaliseerita, vaid mis debiteeritakse kasumiaruandes.

See on tooraine ja tarbekaupade ostu, tööjõukulude, riigilõivude ja maksude, ostetud teenuste ning keskkonnakaitsemeetmetega seotud rendi- ja liisingukulude summa.

Seos teiste muutujatega

„Keskkonnakaitseinvesteeringud kokku” on muutujate 21 11 0 ja 21 12 0 summa.

„Keskkonnakaitsekulutused kokku” on muutujate 21 11 0, 21 12 0 ja 21 14 0 summa.

Moodustab osa järgmistest muutujatest:

13 11 0 Kaupade ja teenuste ost kokku,

13 31 0 Tööjõukulud.

Kood	:	23 11 0
Nimi	:	Maksed alltöövõtjatele
Lisa	:	II ja IV

Määratlus:

II lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul määratletakse maksed alltöövõtjatele kui üksuse poolt kolmandatele isikutele tehtavad maksed allhankelepingute alusel tarnitavate tööstuskaupade ja pakutavate teenuste eest, kusjuures allhankelepingud määratletakse järgmiselt:

Kaks ettevõtet on omavahel allhankelepinguga seotud, kui samaaegselt on täidetud tingimused A ja B:

A.	kliendist ettevõtja, keda nimetatakse ka peatöövõtjaks, osaleb toote kavandamisel ning esitab tarnijast ettevõttele, keda nimetatakse ka alltöövõtjaks, teatavad või kõik tehnilised tingimused ja/või varustab teda töödeldavate materjalidega;

B.	kliendist ettevõtja müüb allhankelepinguga hõlmatud toote üksikult või mõne mitmeosalise toote osana ning vastutab toote garantii eest.

Märkus

:

Tehniliseks tingimuseks ei loeta toote värvi, suuruse või katalooginumbri kindlaksmääramist. Eritellimusel tehtud toodete valmistamine ei eelda alati allhankelepingu olemasolu.

IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul määratletakse maksed alltöövõtjatele kui üksuse poolt kolmandatele isikutele tehtavad maksed allhankelepingute alusel tehtavate ehitusteenuste eest.

Kaks ettevõtet on omavahel allhankelepinguga seotud, kui samaaegselt on täidetud tingimused A, B, C ja D:

A.	kliendist ettevõtja sõlmib lepingu tarnijast ettevõtjaga (edaspidi alltöövõtja) tööde või teenuste pakkumiseks, mis on spetsiaalselt ehitusprotsessi osa;

B.	kliendist ettevõtja vastutab ehitusprotsessi lõpptoote eest, vastutus hõlmab ka alltöövõtja tehtud töid; alltöövõtja võib mõnel juhul kanda osa vastutusest;

C.	kliendist ettevõtja esitab alltöövõtjale spetsifikatsioonid, näiteks peab alltöövõtja tehtud töö või pakutud teenus eriprojekti tõttu olema eritellimusel tehtud töö või teenus ning see ei saa seega olla standardne või kataloogitud töö või teenus.

D.	vastastikust lepingut ei reguleeri mingil moel assotsiatiivset liiki leping, näiteks ühine vastus pakkumiskutsele, konsortsium või ühisettevõte jne.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Muutujat „Maksed alltöövõtjatele” ei pea ettevõtte raamatupidamises eraldi käsitlema.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

Selle võib esitada osana rubriikidest „Muud väliskulud” ja „Muud tegevuskulud”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

Need võib olemuspõhise kululiigituse kohaselt lisada kasumiaruandes rubriiki „Muud kulud”.

Need võib otstarbepõhise kululiigituse kohaselt lisada kasumiaruandes rubriiki„Muud kulud”.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Kaupade ja teenuste ost kokku” (13 11 0)

Kood	:	23 12 0
Nimi	:	Alltöövõtust saadud tulu
Lisa	:	IV

Määratlus:

IV lisa 3. jaos määratletud tegevusalade statistika puhul määratletakse alltöövõtust saadud tulu kolmandale osapoolele alltöövõtulepingu alusel üksuse oma ehitustööde pakkumisest tekkinud käibena.

Kaks ettevõtet on omavahel allhankelepinguga seotud, kui samaaegselt on täidetud tingimused A, B, C ja D:

A.	kliendist ettevõtja sõlmib lepingu tarnijast ettevõtjaga (edaspidi alltöövõtja) tööde või teenuste pakkumiseks, mis on spetsiaalselt ehitusprotsessi osa;

B.	kliendist ettevõtja vastutab ehitusprotsessi lõpptoote eest, vastutus hõlmab ka alltöövõtja tehtud töid; alltöövõtja võib mõnel juhul kanda osa vastutusest;

C.	kliendist ettevõtja esitab alltöövõtjale spetsifikatsioonid, näiteks peab alltöövõtja tehtud töö või pakutud teenus eriprojekti tõttu olema eritellimusel tehtud töö või teenus ning see ei saa seega olla standardne või kataloogitud töö või teenus;

D.	vastastikust lepingut ei reguleeri mingil moel assotsiatiivset liiki leping, näiteks ühine vastus pakkumiskutsele, konsortsium või ühisettevõte jne.

Seos ettevõtte raamatupidamisaruannetega

Muutujat „Alltöövõtust saadud tulu” ei pea ettevõtte raamatupidamises eraldi käsitlema.

Neljas raamatupidamisdirektiiv: nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ

See on hõlmatud muutujaga „Netokäive”.

IASi määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1725/2003

See lisatakse olemuspõhise kululiigituse kohaselt kasumiaruandes rubriiki „Tulu”.

See lisatakse otstarbepõhise kululiigituse kohaselt kasumiaruandes rubriiki „Tulu”.

Seos teiste muutujatega

Osa muutujast „Käive” (12 11 0)

Osa muutujast „Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstustegevuse käive” (18 10 0)

Osa muutujast „Tööstuse käive” (18 12 0)

Osa muutujast „Ehitustegevuse käive” (18 12 2)

Osa muutujatest „Hoonete ehitamise käive” (18 31 0) või „Rajatiste ehitamise käive” (18 32 0)

Kood	:	32 11 2
Nimi	:	Ettemakstud maksete eraldiste kogusumma muutus (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artiklid 25 ja 37 – ettemakstud maksete eraldise kogusumma muutus on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.1.c ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.1.c.

Seos teiste muutujatega:

Ettemakstud maksete eraldise kogusumma muutust kasutatakse teenitud preemiate kogusumma, samuti kindlustustehnilise aruande eelbilansi (32 17 0) ning muude kogusummade ja saldode arvutamisel.

Kood	:	32 11 4
Nimi	:	Brutopreemiad õigusliku vormi järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Ettenähtud maksete kogusumma (vt muutuja 12 11 0) liigitatakse õigusliku vormi järgi järgmiselt: aktsiaseltsid, vastastikused kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid, mille peakontor asub EMP-välises riigis, muud.

Märkus:

Arvesse ei võeta edasikindlustusseltside filiaale, mille peakontor asub EMP-välises riigis.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud kindlustusmaksete kogusumma õigusliku vormi järgi on ettenähtud maksete kogusumma (12 11 0) alljaotis.

Kood	:	32 11 5
Nimi	:	Otsekindlustuse brutopreemiad emaettevõtja asukohariigi järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Vastavalt muutuja 11 11 5 liigitusele jaguneb ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma oma riigi kontrolli all olevate ettevõtjate osaks ja välisriikide kontrolli all olevate ettevõtjate osaks.

Kood	:	32 11 6
Nimi	:	Sissetuleva edasikindlustuse brutopreemiad emaettevõtja asukohariigi järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Vastavalt muutuja 11 11 5 liigitusele jaguneb sissetuleva edasikindlustuse brutopreemiad emaettevõtja asukohariigi järgi oma riigi kontrollile alluvate ettevõtjatega seotud osaks ja välisriigi kontrollile alluvate ettevõtjatega seotud osaks.

Kood	:	32 12 0
Nimi	:	Mittetehnilisest aruandest ülekantud jaotatud investeerimiskasum
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artiklid 42 ja 43 – mittetehnilisest aruandest ülekantud jaotatud investeerimiskasum on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.2. Need andmed kogutakse investeerimistulu eri eraldusviiside järgi kindlustustehnilises ja mittetehnilises aruandes. Nendes riikides, kus kasutatakse direktiivi 91/674/EMÜ artikli 42 lõikes 4 lubatud võimalusi, võib selle kirje asendada nimetatud artiklis pakutud valiku alusel muude kirjetega.

Seos teiste muutujatega

Mittetehniliselt kontolt ülekantud jaotatud investeerimiskasumit kasutatakse kindlustustehnilise aruande eelbilansi (32 17 0) ning muude kogusummade ja saldode arvutamisel.

Kood	:	32 13 1
Nimi	:	Rahuldatud nõuete kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 38 – rahuldatud nõuete kogusumma on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti I.4.a alapunkt aa ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti II.5.a alapunkt aa. Arvesse võetakse kõik majandusaasta jooksul rahuldatud nõuete väljamakseid.

Seos teiste muutujatega

Rahuldatud nõuete kogusummat kasutatakse esitatud nõuete kogusumma, kindlustustehnilise aruande eelbilansi (32 17 0) ning muude kogusummade ja saldode arvutamisel.

Kood	:	32 13 2
Nimi	:	Aruandeaasta jooksul esitatud ja rahuldatud nõuete kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 38 – aruandeaasta jooksul esitatud ja rahuldatud nõuete kogusumma on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Arvesse võetakse kõik aruandeaasta jooksul esitatud ja rahuldatud nõuded.

Seos teiste muutujatega

Aruandeaasta jooksul esitatud ja rahuldatud nõuete kogusumma on rahuldatud nõuete kogusumma (32 13 1) osa.

Kood	:	32 13 4
Nimi	:	Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma muutus (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 38 – rahuldamata nõuete eraldise kogusumma muutus on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti I.4.b alapunkt aa ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti II.5.b alapunkt aa.

Seos teiste muutujatega

Rahuldamata nõuete eraldiste kogusumma muutust kasutatakse esitatud nõuete kogusumma, kindlustustehnilise aruande eelbilansi (32 17 0) ning muude kogusummade ja saldode arvutamisel.

Kood	:	32 14 0
Nimi	:	Kogutegevuskulu
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on sõlmimiskulude, tulevaste perioodide sõlmimiskulude muutuse ja administratiivkulude summa.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punktid I.7. a–c ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.8. a–c.

Seos teiste muutujatega

Kogutegevuskulu kasutatakse kindlustustehnilise aruande eelbilansi (32 17 0) ning muude kogusummade ja saldode arvutamisel.

Kood	:	32 15 0
Nimi	:	Tasanduseraldise muutus (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 30 – tasanduseraldise muutus on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.9.

Seos teiste muutujatega

Tasanduseraldise muutust kasutatakse kindlustustehnilise aruande eelbilansi (32 17 0) ning muude kogusummade ja saldode arvutamisel.

Kood	:	32 16 0
Nimi	:	Kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on muude kindlustustehniliste tulude kogusumma, muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste eraldiste muutuste kogusumma, soodustuste ja allahindluste kogusumma ning muude kindlustustehniliste kulude kogusumma saldo.

Kui selle kirje kogusumma ja puhassumma vahe on ebaoluline, võib selle kirje asendada „Kindlustustehnilise aruande muude kirjete puhassummaga”. Sellisel juhul on see muutuja muude kindlustustehniliste tulude puhassumma (32 16 1), muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste eraldiste muutuste puhassumma (32 16 2), soodustuste ja allahindluste puhassumma (32 16 3) ning muude kindlustustehniliste kulude puhassumma (32 16 4) saldo. Kui liikmesriigid seda puhassummat kasutavad, peavad nad sellest teatama.

Seos teiste muutujatega

Kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusummat kasutatakse kindlustustehnilise aruande eelbilansi (32 17 0) ning muude kogusummade ja saldode arvutamisel.

Kood	:	32 16 1
Nimi	:	Muude kindlustustehniliste tulude puhassumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste tulude puhassumma.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.3 ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.4.

Seos teiste muutujatega

Muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste tulude puhassummat kasutatakse kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma (32 16 0) arvutamisel.

Kood	:	32 16 2
Nimi	:	Muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste eraldiste muutuste puhassummad (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 26 – muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste eraldiste muutuste puhassummad on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.5 ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.6.b.

Seos teiste muutujatega

Muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste eraldiste muutuste puhassummat kasutatakse kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma (32 16 0) arvutamisel.

Kood	:	32 16 3
Nimi	:	Soodustuste ja allahindluste puhassumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artiklid 29 ja 39 – soodustuste ja allahindluste puhassumma on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.6 ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.7.

Seos teiste muutujatega

Soodustuste ja allahindluste puhassummat kasutatakse kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma (32 16 0) arvutamisel.

Kood	:	32 16 4
Nimi	:	Muude kindlustustehniliste kulude puhassumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste kulude puhassumma.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.8 ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.11.

Seos teiste muutujatega

Muude kindlustustehniliste kulude puhassummat kasutatakse kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma (32 16 0) arvutamisel.

Kood	:	32 17 0
Nimi	:	I vahesumma (kindlustustehnilise aruande eelbilanss) (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Kasumiaruande kindlustustehnilise aruande eelbilanss.

Märkus:

Vahesummale vastav eelbilanss kahjukindlustustegevuse puhul vastavalt direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punktile I.10 (tehniline aruanne) ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punktile II.13.

Seos teiste muutujatega

Kahjukindlustustegevuse kohta arvutatakse I vahesumma järgmiselt:

Teenitud maksete kogusumma [12 11 0 + 32 11 2 (+/–)]

+	Mittetehnilisest aruandest ülekantud jaotatud investeerimiskasum (32 12 0)

-	Esitatud nõuete kogusumma [32 13 1 + 32 13 4 (+/–)]

-	Kogutegevuskulu (32 14 0)

+	Tasanduseraldise muutus (32 15 0) (+/–)

+	Kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma (32 16 0) (+/–)

Kui „Kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma” (32 16 0) puhul arvestatakse ainult puhassummasid, arvestatakse seda puhassummat I vahesumma: kindlustustehnilise aruande eelbilansi arvutamisel.

Elukindlustustegevuse kohta arvutatakse I vahesumma järgmiselt:

Teenitud maksete kogusumma [12 11 0 + 32 11 2 (+/–)]

+	Investeerimistulu (32 22 0)

+	Realiseerimata investeerimiskasu (32 23 0)

-	Esitatud nõuete kogusumma [32 13 1 + 32 13 4 (+/–)]

+	Elukindlustuseraldise muutuse kogusumma (32 25 0) (+/–)

-	Kogutegevuskulu (32 14 0)

-	Investeerimiskulu (32 27 0)

-	Realiseerimata investeerimiskahjum (32 28 0)

-	Mittetehnilisse aruandesse ülekantud jaotatud investeerimiskasum (32 29 0)

+	Kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma (32 16 0) (+/–)

Kui „Kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusumma” (32 16 0) puhul arvestatakse ainult puhassummasid, arvestatakse seda puhassummat I vahesumma: kindlustustehnilise aruande eelbilansi arvutamisel.

I vahesummat (= kindlustustehnilise aruande eelbilanssi) arvestatakse II vahesumma (= kindlustustehnilise aruande puhassaldo) arvutamisel (32 19 0).

Kood	:	32 18 0
Nimi	:	Edasikindlustuse tulem (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Kasumiaruande kindlustustehnilise aruande edasikindlustuse tulem.

Märkus:

Direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 63.

Seos teiste muutujatega

See muutja arvutatakse järgmiselt:

Edasikindlustuse osa ettenähtud maksete kogusummas (32 18 1)

+	Edasikindlustuse osa ettemakstud maksete eraldise muutuse kogusummas (32 18 3) (+/–)

-	Edasikindlustuse osa esitatud nõuete kogusummas [32 18 5 + 32 18 6 (+/–)]

-	Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumiosalused (32 18 7)

+	Edasikindlustuse osa kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusummas (32 18 8) (+/–)

+	Edasikindlustuse osa elukindlustuseraldise muutuse kogusummas (32 33 4) (+/–)

Edasikindlustuse tulemit kasutatakse II vahesumma (= kindlustustehnilise aruande puhassaldo) (32 19 0) (+/–) arvutamisel.

Kood	:	32 18 1
Nimi	:	Edasikindlustuse osa ettenähtud maksete kogusummas
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 36 – edasikindlustuse osa ettenähtud maksete kogusummas on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.1.b ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.1.b.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse osa ettenähtud maksete kogusummas moodustab edasikindlustuse tulemi (32 18 0) osa.

Kood	:	32 18 2
Nimi	:	Edasikindlustuse osa ettenähtud maksete kogusummas emaettevõtja asukohariigi järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Vastavalt muutuja 11 11 5 liigitusele jaguneb edasikindlustuse osa ettenähtud maksete kogusummas oma riigi kontrolli all olevate ettevõtjate osaks ja välisriikide kontrolli all olevate ettevõtjate osaks.

Kood	:	32 18 3
Nimi	:	Edasikindlustuse osa ettemakstud maksete eraldise muutuse kogusummas (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artiklid 25 ja 37 – edasikindlustuse osa ettemakstud maksete eraldise muutuse kogusummas on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.1.d ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.1.c. Siin kirjendatakse edasikindlustuse osa kogusummast.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse osa ettemakstud maksete eraldise muutuse kogusummas on edasikindlustuse tulemi (32 18 0) osa.

Kood	:	32 18 5
Nimi	:	Edasikindlustuse osa rahuldatud nõuete kogusummas
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 38 – edasikindlustuse osa rahuldatud nõuete kogusummas on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti I.4.a alapunkt bb ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti II.5.a alapunkt bb.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse osa rahuldatud nõuete kogusummas on edasikindlustuse tulemi (32 18 0) osa.

Kood	:	32 18 6
Nimi	:	Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuse kogusummas (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 38 – edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuse kogusummas on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti I.4.b alapunkt bb ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti II.5.b alapunkt bb.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuse kogusummas on edasikindlustuse tulemi (32 18 0) osa.

Kood	:	32 18 7
Nimi	:	Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumiosalused
Lisa	:	V

Määratlus:

Edasikindlustusvõtjatelt saadud edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumiosalused.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.7.d ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.8.d.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumiosalused on edasikindlustuse tulemi (32 18 0) osa.

Kood	:	32 18 8
Nimi	:	Edasikindlustuse osa kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusummas (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on edasikindlustuse osa, mis vastab muutujale 32 16 0 ja hõlmab järgmisi komponente: kindlustustehniline tulu, muudes rubriikides märkimata kindlustustehniliste eraldiste muutused, soodustused ja allahindlused ning muud kindlustustehnilised kulud).

Märkus:

Kui kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusummas (32 16 0) arvestatakse ainult puhassummasid, siis ei pea seda muutujat esitama.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse osa kindlustustehnilise aruande muude kirjete kogusummas on edasikindlustuse tulemi (32 18 0) osa.

Kood	:	32 19 0
Nimi	:	II vahesumma (= kindlustustehnilise aruande puhassaldo) (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Kasumiaruande kindlustustehnilise aruande puhassaldo (edasikindlustus maha arvatud).

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.10 (tehniline aruanne) ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.13 (tehniline aruanne) ning direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punktid III.1 ja 2 (mittetehniline aruanne).

Seos teiste muutujatega

Seda muutjat arvutatakse järgmiselt:

Kindlustustehnilise aruande eelbilanss (32 17 0) (+/–)

-	Edasikindlustuse tulem (32 18 0) (+/–)

Kood	:	32 22 0
Nimi	:	Investeerimistulu
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb kasumiaruande tehnilise osaga hõlmatud investeerimistulu.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.2. See muutuja kogutakse investeerimistulu eri eraldusviiside järgi kindlustustehnilises ja mittetehnilises aruandes.

Seos teiste muutujatega

Investeerimistulu kasutatakse I vahesumma (= kindlustustehnilise aruande eelbilansi) (32 17 0) arvutamisel.

Kood	:	32 23 0
Nimi	:	Realiseerimata investeerimiskasu
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 44 – see käsitleb kasumiaruande tehnilise osaga hõlmatud realiseerimata investeerimiskasumit.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.3.

Seos teiste muutujatega

Realiseerimata investeerimiskasumit kasutatakse I vahesumma (= kindlustustehnilise aruande eelbilansi) (32 17 0) arvutamisel.

Kood	:	32 25 0
Nimi	:	Elukindlustuseraldise muutuse kogusumma (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 27 – elukindlustuseraldise muutuse kogusumma on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkti II.6.a. alapunkt aa.

Seos teiste muutujatega

Elukindlustuseraldise muutuse kogusummat kasutatakse I vahesumma (= kindlustustehnilise aruande eelbilansi) (32 17 0) arvutamisel.

Kood	:	32 27 0
Nimi	:	Investeerimiskulu
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb kasumiaruande tehnilise osaga hõlmatud investeerimiskulu.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.9. Need andmed kogutakse investeerimistulu eri eraldusviiside järgi kindlustustehnilises ja mittetehnilises aruandes.

Seos teiste muutujatega

Investeerimiskulu kasutatakse I vahesumma (= kindlustustehnilise aruande eelbilansi) (32 17 0) arvutamisel.

Kood	:	32 28 0
Nimi	:	Realiseerimata investeerimiskahjum
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 44 – see käsitleb kasumiaruande tehnilise osaga hõlmatud realiseerimata investeerimiskahjumit.

Märkus:

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.10.

Seos teiste muutujatega

Realiseerimata investeerimiskahjumit kasutatakse I vahesumma (= kindlustustehnilise aruande eelbilansi) (32 17 0) arvutamisel.

Kood	:	32 29 0
Nimi	:	Mittetehnilisse aruandesse ülekantud jaotatud investeerimiskasum
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu määruse 91/674/EMÜ artikkel 43 – mittetehnilisse aruandesse ülekantud jaotatud investeerimiskasum on hõlmatud kasumiaruande tehnilisse osaga.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.12. Need andmed kogutakse investeerimistulu eri eraldusviiside järgi kindlustustehnilises ja mittetehnilises aruandes.

Seos teiste muutujatega

Mittetehnilisse aruandesse ülekantud jaotatud investeerimiskasumit kasutatakse I vahesumma (= kindlustustehnilise aruande eelbilansi) (32 17 0) arvutamisel.

Kood	:	32 33 4
Nimi	:	Edasikindlustuse osa elukindlustuseraldise muutuse kogusummas (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 27 – edasikindlustuse osa elukindlustuseraldise muutuse kogusummas on hõlmatud kasumiaruande tehnilise osaga.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.6.a.bb.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse osa elukindlustuseraldise muutuse kogusummas on edasikindlustuse tulemi (32 18 0) osa.

Kood	:	32 42 0
Nimi	:	Investeerimistulu
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb kasumiaruande tehnilise osaga hõlmatud investeerimistulu.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.3. Seda muutujat kogutakse investeerimistulu eri eraldusviiside järgi kindlustustehnilises ja mittetehnilises aruandes.

Kood	:	32 43 0
Nimi	:	Elukindlustuse kindlustustehnilisest aruandest ülekantud jaotatud investeerimiskasum
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 43 – see käsitleb kasumiaruande mittetehnilise osaga hõlmatud elukindlustuse kindlustustehnilisest aruandest ülekantud jaotatud investeerimiskasumit.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.4. Need andmed kogutakse investeerimistulu eri eraldusviiside järgi kindlustustehnilises ja mittetehnilises aruandes.

Kood	:	32 44 0
Nimi	:	Investeerimiskulud
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb kasumiaruande mittetehnilise osaga hõlmatud investeerimiskulusid.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.5. Need andmed kogutakse investeerimistulu eri eraldusviiside järgi kindlustustehnilises ja mittetehnilises aruandes.

Kood	:	32 45 0
Nimi	:	Kahjukindlustuse kindlustustehnilisse aruandesse ülekantud jaotatud investeerimiskasum
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb kasumiaruande mittetehnilise osaga hõlmatud kahjukindlustuse kindlustustehnilisse aruandesse ülekantud jaotatud investeerimiskasumit.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.6. Need andmed kogutakse investeerimistulu eri eraldusviiside järgi kindlustustehnilises ja mittetehnilises aruandes.

Kood	:	32 46 0
Nimi	:	Muud tulud
Lisa	:	V

Määratlus:

Muudes rubriikides märkimata muud tulud.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.7. mittetehniliste aruannete puhul.

Kood	:	32 47 0
Nimi	:	Muud kulud, sealhulgas väärtuse hindamine
Lisa	:	V

Määratlus:

Muudes rubriikides märkimata muud kulud (sealhulgas väärtuste hindamine).

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.8.

Kood	:	32 48 0
Nimi	:	Põhitegevuskasum või -kahjum (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 22 ja selles osutatud artiklites. IAS/IFRS ei luba kajastada erakorralisi tulemusi ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi. Riikides, kus IAS/IFRS kohaldatakse kindlustusseltside teatavatele raamatupidamisaruannetele, seda muutujat enam üle ei kanta.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punktid III.9 ja III.10.

Kood	:	32 49 0
Nimi	:	Erakorraline kasum või kahjum (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 22 ja selles osutatud artiklites. IAS/IFRS ei luba kajastada erakorralisi tulemusi ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi. Riikides, kus IAS/IFRS kohaldatakse kindlustusseltside teatavatele raamatupidamisaruannetele, seda muutujat enam üle ei kanta.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.13.

Kood	:	32 50 0
Nimi	:	Maksude kogusumma (tulumaks põhitegevuskasumilt või -kahjumilt, tulumaks erakorraliselt kasumilt või kahjumilt, muud maksud)
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 22 ja selles osutatud artiklites.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punktid III.9, III.14 ja III.15.

Kood	:	32 51 0
Nimi	:	Aruandeaasta kasum või kahjum (+/–)
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 22 ja selles osutatud artiklites.

Märkus:

Kasumiaruande (mittetehnilise aruande) skeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.16.

Kood	:	32 61 0
Nimi	:	Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on kogu kindlustustegevuse komisjonitasude (32 61 1), sisseostetud kaupade ja teenuste (32 61 4) ja tööjõukulude (13 31 0) kogusumma.

Kood	:	32 61 1
Nimi	:	Kogu kindlustustegevuse komisjonitasud
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on otsekindlustustegevuse komisjonitasude (32 61 2) ja edasikindlustustehingute komisjonitasude summa (vt ka nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 64).

Seos teiste muutujatega

Kogu kindlustustegevuse komisjonitasusid kasutatakse muutuja „Sisseostetud kaubad ja teenused” (32 61 4) arvutamisel.

Kood	:	32 61 2
Nimi	:	Otsekindlustustegevuse komisjonitasud
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 64. See muutuja on otsekindlustustegevuse komisjonitasude kogusumma.

Seos teiste muutujatega

Otsekindlustustegevuse komisjonitasud on osa muutujast „Kogu kindlustustegevuse komisjonitasud” (32 61 1).

Kood	:	32 61 3
Nimi	:	Edasikindlustustehingute komisjonitasud
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on edasikindlustustehingute komisjonitasude kogusumma. See muutuja arvutatakse järgmiselt: „Kogu kindlustustegevuse komisjonitasud” (32 61 1) – „Otsekindlustustegevuse komisjonitasud” (32 61 2) (vt ka nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 64).

Kood	:	32 61 4
Nimi	:	Sisseostetud kaubad ja teenused
Lisa	:	V

Määratlus:

Kaupade ja teenuste ost kokku (muutuja 13 11 0), millest on maha arvatud kogu kindlustustegevuse komisjonitasud (muutuja 32 61 1), edasikindlustuse tulem (muutuja 32 18 0) ja edasikindlustajate portfelliinvesteeringute kogutulu nende turuosalt ettevõtte kindlustustehniliste eraldiste koguväärtusest.

Märkus:

Kontserni puhul tuleb jaotus ettevõtja tasandil tagada jaotusvõtme abil.

Kood	:	32 61 5
Nimi	:	Välised ja sisesed nõuete käsitluskulud
Lisa	:	V

Määratlus:

Välised ja sisesed nõuete käsitluskulud.

Märkus:

Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma (32 61 1 + 32 61 4 + 13 31 0) jaotatakse funktsioonide järgi. Seega jaguneb see muutujateks 32 61 5, 32 61 6, 32 61 7, 32 61 8 ja 32 61 9 (vt ka direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 38).

Seos teiste muutujatega

Välised ja sisesed nõuete käsitluskulud on osa muutujast „Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma” (32 61 0).

Kood	:	32 61 6
Nimi	:	Sõlmimiskulud
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 40 – see käsitleb kasumiaruande tehnilise osaga hõlmatud sõlmimiskulusid.

Märkus:

Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma (32 61 1 + 32 61 4 + 13 31 0) jaotatakse funktsioonide järgi ning seega jaguneb see muutujateks 32 61 5, 32 61 6, 32 61 7, 32 61 8 ja 32 61 9.

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.7.a ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.8.a.

Seos teiste muutujatega

Sõlmimiskulud on osa muutujast „Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma” (32 61 0).

Kood	:	32 61 7
Nimi	:	Administratiivkulud
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 41 – see käsitleb kasumiaruande tehnilise osaga hõlmatud administratiivkulusid.

Märkus:

Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma (32 61 1 + 32 61 4 + 13 31 0) jaotatakse funktsioonide järgi ning seega jaguneb see muutujateks 32 61 5, 32 61 6, 32 61 7, 32 61 8 ja 32 61 9.

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.7.c ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.8.c.

Seos teiste muutujatega

Administratiivkulud on osa muutujast „Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma” (32 61 0).

Kood	:	32 61 8
Nimi	:	Muude kindlustustehniliste kulude kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Muude kindlustustehniliste kulude kogusumma.

Märkus:

Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma (32 61 1 + 32 61 4 + 13 31 0) jaotatakse funktsioonide järgi ning seega jaguneb see muutujateks 32 61 5, 32 61 6, 32 61 7, 32 61 8 ja 32 61 9.

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt I.8 ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.11.

Seos teiste muutujatega

Muude kindlustustehniliste kulude kogusumma on osa muutujast „Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma” (32 61 0).

Kood	:	32 61 9
Nimi	:	Investeeringukulud
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb kasumiaruande tehnilise osaga hõlmatud investeeringukulusid.

Märkus:

Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma (32 61 1 + 32 61 4 + 13 31 0) jaotatakse funktsioonide järgi ning seega jaguneb see muutujateks 32 61 5, 32 61 6, 32 61 7, 32 61 8 ja 32 61 9.

Kasumiaruande (kindlustustehnilise aruande) skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.9.a ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.5.a.

Seos teiste muutujatega

Investeeringukulude kogusumma on osa muutujast „Komisjonitasude, sisseostetud kaupade ja teenuste ning tööjõukulude kogusumma” (32 61 0).

Kood	:	32 71 0
Nimi	:	Investeerimistulu
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud investeerimistulu.

See muutuja on tütar- ja sidusettevõtetest saadud tulu (32 71 1), maast, ehitistest ja muudest investeeringutest saadud tulu (32 71 2), investeeringute väärtuse ümberhindamisest saadud tulu (32 71 5) ja investeeringute müügist saadud kasumi (32 71 6) kogusumma.

Kood	:	32 71 1
Nimi	:	Tulu tütar- ja sidusettevõtetest
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud tulu tütar- ja sidusettevõtetest.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.2.a ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.3.a (mittetehniline aruanne)..

Seos teiste muutujatega

Tulu tütar- ja sidusettevõtetest kasutatakse muutuja „Investeerimistulu” (32 71 0) arvutamisel.

Kood	:	32 71 2
Nimi	:	Tulu maast, ehitistest ja muudest investeeringutest
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud tulu muudest investeeringutest.

See muutuja on maast ja ehitistest saadava tulu (32 71 3) ning muudest investeeringutest saadava tulu (32 71 4) kogusumma.

Seos teiste muutujatega

Tulu maast, ehitistest ja muudest investeeringutest kasutatakse muutuja „Investeerimistulu” arvutamisel (32 71 0).

Kood	:	32 71 3
Nimi	:	Tulu maast ja ehitistest
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud tulu maast ja ehitistest.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.2.b.aa ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.3.b.aa (mittetehniline aruanne).

Seos teiste muutujatega

Tulu maast ja ehitistest kasutatakse muutujate „Investeerimistulu” (32 71 0) ja „Tulu maast, ehitistest ja muudest investeeringutest” (32 71 2) arvutamisel.

Kood	:	32 71 4
Nimi	:	Tulu muudest investeeringutest
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud tulu muudest investeeringutest.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.2.b.bb ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.3.b.bb (mittetehniline aruanne).

Seos teiste muutujatega

Tulu muudest investeeringutest kasutatakse muutujate „Investeerimistulu” (32 71 0) ja „Tulu maast, ehitistest ja muudest investeeringutest” (32 71 2) arvutamisel.

Kood	:	32 71 5
Nimi	:	Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.2.c ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.3.c (mittetehniline aruanne).

Seos teiste muutujatega

Tulu investeeringute väärtuse ümberhindamisest kasutatakse muutuja „Investeerimistulu” (32 71 0) arvutamisel.

Kood	:	32 71 6
Nimi	:	Kasum investeeringute müügist
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilises osas ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud kasumit investeeringute müügist.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.2.d ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.3.d (mittetehniline aruanne).

Seos teiste muutujatega

Kasumit investeeringute müügist kasutatakse muutuja „Investeerimistulu” (32 71 0) arvutamisel.

Kood	:	32 72 0
Nimi	:	Investeerimiskulud
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud investeerimiskulusid. See näitaja on koos intressidega esitatud investeeringute haldamiskulude (32 72 1), kahju investeeringute väärtuse ümberhindamisest (32 72 2) ja investeeringute müügist saadava kahjumi (32 72 3) kogusumma.

Kood	:	32 72 1
Nimi	:	Investeeringute haldamiskulud koos intressidega
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud investeeringute haldamiskulusid koos intressidega.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.9.a (tehniline aruanne) ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.5.a (mittetehniline aruanne).

Seos teiste muutujatega

Investeeringute haldamiskulusid koos intressidega kasutatakse muutuja „Investeerimiskulu” (32 72 0) arvutamisel.

Kood	:	32 72 2
Nimi	:	Kahju investeeringute väärtuse ümberhindamisest
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud kahju investeeringute väärtuse ümberhindamisest.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.9.b (tehniline aruanne) ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.5.b (mittetehniline aruanne).

Seos teiste muutujatega

Investeeringute väärtuse ümberhindamisest saadavat kahju kasutatakse muutuja „Investeerimistulu” (32 72 0) arvutamisel.

Kood	:	32 72 3
Nimi	:	Kahjum investeeringute müügist
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 42 – see käsitleb elukindlustustegevuse kasumiaruande tehnilise osaga ja kahjukindlustustegevuse mittetehnilise osaga hõlmatud kahjumit investeeringute müügist.

Märkus:

Kasumiaruande skeem: kahjukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt II.9.c ja elukindlustustegevuse puhul direktiivi 91/674/EMÜ artikli 34 punkt III.5.c (mittetehniline aruanne).

Seos teiste muutujatega

Kahjumit investeeringute müügist kasutatakse muutuja „Investeerimiskulud” (32 71 0) arvutamisel.

Kood	:	33 11 1
Nimi	:	Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma toodete järgi (CPA alusel)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 ning toodete liigitus kindlustustegevuse ja pensionikindlustusteenuste puhul.

Märkus:

Toodete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 63 I punkt.

Seos teiste muutujatega

Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma toodete järgi (CPA alusel) on muutuja „Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma” (12 11 1) alljaotis.

Kood	:	33 12 1
Nimi	:	Edasikindlustuse osa ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusummas toodete järgi (CPA alusel)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35 ning toodete liigitus kindlustustegevuse ja pensionikindlustusteenuste puhul.

Märkus:

Toodete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 63 I punkt.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse osa ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusummas toodete järgi (CPA alusel) on muutuja „Edasikindlustuse osa ettenähtud maksete kogusummas” (32 18 1) alljaotis.

Kood	:	33 13 1
Nimi	:	Otsekindlustuses esitatud nõuete kogusumma toodete järgi (CPA alusel)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 38 ning toodete liigitus kindlustustegevuse ja pensionikindlustusteenuste puhul.

Märkus:

Toodete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 63 I punkt.

Seos teiste muutujatega

Otsekindlustuses esitatud nõuete kogusumma toodete järgi (CPA alusel) on muutuja „Esitatud nõuete kogusumma” (32 13 0) ühe osa alljaotis.

Kood	:	33 14 1
Nimi	:	Otsekindlustuse tegevuskulude kogusumma toodete järgi (CPA alusel)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artiklid 40 ja 41 ning toodete liigitus kindlustustegevuse ja pensionikindlustusteenuste puhul

Märkus:

Toodete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 63 I punkt.

Seos teiste muutujatega

Otsekindlustuse tegevuskulude kogusumma toodete järgi (CPA alusel) on muutuja „Kogutegevuskulu” (32 14 0) ühe osa alljaotis.

Kood	:	33 15 1
Nimi	:	Otsekindlustuse edasikindlustuse tulem toodete järgi (CPA alusel)
Lisa	:	V

Määratlus:

Vt muutuja 32 18 0 ning toodete liigitus kindlustustegevuse ja pensionikindlustusteenuste puhul.

Märkus:

Toodete liigitus: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 63 I punkt.

Seos teiste muutujatega

Otsekindlustuse edasikindlustuse tulem toodete järgi (CPA alusel) on muutuja „Edasikindlustuse tulem” (32 18 0) ühe osa alljaotis.

Kood	:	34 11 0
Nimi	:	Sissetuleva otsekindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35. Päritoluliikmesriigi seisukohalt liigitatakse sissetuleva otsekindlustuse brutopreemiad järgmiselt: peakontori asukoha liikmesriik, muud liikmesriigid, muud EMP-riigid, Šveits, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, muud kolmandad riigid (muu maailm).

Märkus:

Geograafilises jaotuses osutatakse direktiivi 91/674/EMÜ artikli 63 IV punktile.

Seos teiste muutujatega

Sissetuleva otsekindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus on muutuja „Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma” (12 11 1) alljaotis.

Kood	:	34 12 0
Nimi	:	Sissetuleva edasikindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35. Päritoluliikmesriigi seisukohalt liigitatakse sissetuleva edasikindlustuse brutopreemiad järgmiselt: peakontori asukoha liikmesriik, muud liikmesriigid, muud EMP-riigid, Šveits, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, muud kolmandad riigid (muu maailm).

Märkus:

Liigituses võetakse arvesse edasikindlustusvõtja geograafilist kuuluvust.

Seos teiste muutujatega

Sissetuleva edasikindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus on muutuja „Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma” (12 11 2) alljaotis.

Kood	:	34 13 0
Nimi	:	Edasikindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 36. Päritoluliikmesriigi seisukohalt liigitatakse edasikindlustuste brutopreemiad järgmiselt: peakontori asukoha liikmesriik, muud liikmesriigid, muud EMP-riigid, Šveits, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, muud kolmandad riigid (muu maailm).

Märkus:

Jaotuses võetakse arvesse vastuvõtva kindlustusseltsi või edasikindlustusseltsi geograafilist kuuluvust.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus on muutuja „Edasikindlustuse osa ettenähtud maksete kogusummas” (32 18 1) alljaotis.

Kood	:	34 31 1
Nimi	:	Otsekindlustuse brutopreemiad toodete järgi (CPA alusel) ja liikmesriigi järgi, geograafiline jaotus asutamisõiguse alusel
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35. Päritoluliikmesriigi (= peakontori asukoha liikmesriigi) seisukohalt liigitatakse teistes liikmesriikides asuvate filiaalide otsekindlustuste brutopreemiad EMP liikmesriikide järgi ja toodete liigituse järgi vastavalt kindlustustegevusele ja pensionikindlustusteenustele.

Märkus:

Viide kolmanda elukindlustusdirektiivi artiklile 43 ja kolmanda kahjukindlustusdirektiivi artiklile 44. CPA kategooriate ja teiste liikmesriikide kombinatsioone kasutades koostatav maatriks võimaldab kindlaks määrata iga riigi otsekindlustusturu ulatuse.

Seos teiste muutujatega

Otsekindlustuse brutopreemiate geograafiline jaotus asutamisõiguse alusel toodete järgi (CPA alusel) ja liikmesriikide järgi on osa muutujast „Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma” (12 11 1).

Kood	:	34 32 1
Nimi	:	Otsekindlustusmaksete brutopreemiad toodete järgi (CPA alusel) ja liikmesriikide järgi, geograafiline jaotus teenuste osutamise vabaduse alusel
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 35. Päritoluliikmesriigi (= peakontori asukoha liikmesriigi) seisukohalt liigitatakse teistes liikmesriikides teenuste osutamise õiguse alusel otsekindlustusmaksete brutopreemiad EMP liikmesriikide järgi ja toodete liigituse järgi vastavalt kindlustustegevusele ja pensionikindlustusteenustele.

Märkus:

Viide kolmanda kahjukindlustusdirektiivi artiklile 44 ja kolmanda elukindlustusdirektiivi artiklile 43. CPA kategooriate ja teiste liikmesriikide kombinatsioone kasutades koostatav maatriks võimaldab kindlaks määrata iga riigi otsekindlustusturu ulatuse.

Seos teiste muutujatega

Otsekindlustusmaksete brutopreemiate geograafiline jaotus teenuste osutamise vabaduse alusel toodete järgi (CPA alusel) ja liikmesriikide järgi on osa muutujast „Ettenähtud otsekindlustusmaksete kogusumma” (12 11 1).

Kood	:	36 10 0
Nimi	:	Investeeringute kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on muutujate „Maa ja ehitised” (36 11 0), „Investeeringud sidusettevõtjatesse ja osalus” (36 12 0), „Muud finantsinvesteeringud” (36 13 0) ning „Edasikindlustusvõtjatele makstud tagatised” (36 14 0) kogusumma.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.I. Direktiivis 91/674/EMÜ sätestatud väärtuse määramise normide kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel. Iga liikmesriik peab märkima väärtuse määramiseks kohaldatud normid.

Seos teiste muutujatega

Investeeringute kogusumma (36 10 0) võrdub

Maa ja ehitised (36 11 0)

+	Investeeringud sidusettevõtjatesse ja osalus (36 12 0)

+	Muud finantsinvesteeringud (36 13 0)

+	Edasikindlustusvõtjatele makstud tagatised (36 14 0)

Kood	:	36 11 0
Nimi	:	Maa ja ehitised
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g teatavat liiki äriühingute aastaaruannete kohta põhineva nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites.

Seos teiste muutujatega

Maad ja ehitisi kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 11 1
Nimi	:	Kindlustusseltsi enda tegevuseks kasutatavad maa ja ehitised
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on muutuja 36 11 0 osa. See hõlmab ainult kindlustusseltsi enda tegevuseks kasutatavat maad ja ehitisi.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.I. Direktiivis 91/674/EMÜ sätestatud väärtuse määramise normide kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel. Iga liikmesriik peab märkima väärtuse määramiseks kohaldatud normid.

Seos teiste muutujatega

Kindlustusseltsi enda tegevuseks kasutatavad maa ja ehitised on osa muutujast „Maa ja ehitised” (36 11 0).

Kood	:	36 11 2
Nimi	:	Maa ja ehitised (jooksevväärtusega)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 45 ja selles osutatud artiklid (nende artiklite kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel).

Märkus:

Need andmed tuleb esitada vaid sel juhul, kui muutujas 36 11 0 esitatakse maa ja ehitised bilansilise väärtusega.

Kood	:	36 12 0
Nimi	:	Investeeringud sidusettevõtjatesse ja osalus
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites. See muutuja on muutujate 36 12 1 ja 36 12 2 summa.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.II. Direktiivis 91/674/EMÜ sätestatud väärtuse määramise normide kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel. Iga liikmesriik peab märkima väärtuse määramiseks kohaldatud normid.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Investeeringud sidusettevõtjatesse ja osalus” kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 12 1
Nimi	:	Sidusettevõtjate aktsiad/osad ja osalus
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites.

Märkus:

Viide direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punktid C.II.1 ja C.II.3. Direktiivis 91/674/EMÜ sätestatud väärtuse määramise normide kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel. Iga liikmesriik peab märkima väärtuse määramiseks kohaldatud normid.

Seos teiste muutujatega

Muutjat „Sidusettevõtjate aktsiad/osad ja osalus” kasutatakse muutuja „Investeeringud sidusettevõtjatesse ja osalus” (36 12 0) arvutamisel.

Kood	:	36 12 2
Nimi	:	Sidusettevõtjate ja kindlustusseltsiga osaluse kaudu seotud ettevõtjate väljastatud võlakirjad ja neile antud laenud
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punktid C.II.2 ja C.II.4. Direktiivis 91/674/EMÜ sätestatud väärtuse määramise normide kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel. Iga liikmesriik peab märkima väärtuse määramiseks kohaldatud normid.

Seos teiste muutujatega

Sidusettevõtjate ja kindlustusseltsiga osaluse kaudu seotud ettevõtjate väljastatud võlakirju ja neile antud laene kasutatakse muutuja „Investeeringud sidusettevõtjatesse ja osalus” (36 12 0) arvutamisel.

Kood	:	36 12 3
Nimi	:	Investeeringud sidusettevõtjatesse ja osalus (jooksevväärtusega)
Lisa	:	V

Määratlus:

Direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 45 ja selles osutatud artiklid (nende artiklite kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel).

Märkus:

Need andmed tuleb esitada vaid sel juhul, kui muutujas 36 12 0 esitatakse investeeringud sidusettevõtjatesse ja osalus bilansilise väärtusega.

Kood	:	36 13 0
Nimi	:	Muud finantsinvesteeringud
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on muutujate 36 13 1, 36 13 2, 36 13 3, 36 13 4, 36 13 5 ja 36 13 6 summa. Nõukogu direktiivis 91/674/EMÜ sätestatud väärtuse määramise normide kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel. Iga liikmesriik peab märkima väärtuse määramiseks kohaldatud normid.

Märkus:

Bilansiskeem: nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.III.

Seos teiste muutujatega

Muid finantsinvesteeringuid kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 13 1
Nimi	:	Aktsiad/osad ja muud muutuvintressiga väärtpaberid ning avatud investeerimisfondide osakud
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.III.1.

Seos teiste muutujatega

Aktsiad/osad ja muud muutuvintressiga väärtpabereid ning avatud investeerimisfondide osakud on osa muutujast „Muud finantsinvesteeringud” (36 13 0).

Aktsiaid/osi ja muid muutuvintressiga väärtpabereid ning avatud investeerimisfondide osakuid kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 13 2
Nimi	:	Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 9.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.III.2.

Seos teiste muutujatega

Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid on osa muutujast „Muud finantsinvesteeringud” (36 13 0).

Võlakirju ja muid püsiva tulumääraga väärtpabereid kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 13 3
Nimi	:	Osalus investorite ühendustest
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 10.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.III.3.

Seos teiste muutujatega

Osalus investorite ühendustes on osa muutujast „Muud finantsinvesteeringud” (36 13 0).

Osalust investorite ühendustes kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 13 4
Nimi	:	Hüpoteeklaenud
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 11.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.III.4.

Seos teiste muutujatega

Hüpoteeklaenud on osa muutujast „Muud finantsinvesteeringud” (36 13 0).

Hüpoteeklaene kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 13 5
Nimi	:	Muud laenud
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 11 ning direktiivi 78/660/EMÜ artikkel 8 ja selles osutatud artiklid.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.III.5.

Seos teiste muutujatega

Muud laenud on osa muutujast „Muud finantsinvesteeringud” (36 13 0).

Muid laene kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 13 6
Nimi	:	Muud (sealhulgas hoiused krediidiasutustes)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artiklid 12 ja 13.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punktid C.III.6 ja C.III.7.

Seos teiste muutujatega

„Muud (sealhulgas hoiused krediidiasutustes)” on osa muutujast „Muud finantsinvesteeringud” (36 13 0).

Muutujat „Muud (sealhulgas hoiused krediidiasutustes)” kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 13 8
Nimi	:	Muud finantsinvesteeringud (jooksevväärtusega)
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 45 ja selles osutatud artiklid (nende artiklite kohaselt võib investeeringuid hinnata ostuhinna põhimõtte või jooksevväärtuse põhimõtte alusel).

Märkus:

Need andmed tuleb esitada vaid siis, kui muutujas 36 13 0 on näidatud muud finantsinvesteeringud bilansilise väärtusega.

Kood	:	36 14 0
Nimi	:	Edasikindlustusvõtjatele makstud tagatised
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 14.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punkt C.IV.

Seos teiste muutujatega

Edasikindlustusvõtjatele makstud tagatisi kasutatakse muutuja „Investeeringute kogusumma” (36 10 0) arvutamisel.

Kood	:	36 20 0
Nimi	:	Investeeringud investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 15.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (aktiva) punktis D.

Kood	:	36 21 0
Nimi	:	Investeeringud maasse ja ehitistesse investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites. See muutuja on muutuja 36 20 0 osa.

Märkus:

Siin tuleb näidata muutujale 36 11 0 vastav summa.

Seos teiste muutujatega

Investeeringud maasse ja ehitistesse investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks on osa muutujast „Investeeringud investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks” (36 20 0).

Kood	:	36 22 0
Nimi	:	Muud finantsinvesteeringud investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on muutuja 36 20 0 osa.

Märkus:

Siin näidatakse muutujale 36 13 0 vastav summa.

Seos teiste muutujatega

Muud finantsinvesteeringud investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks on osa muutujast „Investeeringud investeerimisriski kandvate elukindlustusvõtjate kasuks” (36 20 0).

Kood	:	36 30 0
Nimi	:	Bilansimaht
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 bilansi aktivakirjete A, B, C, D, E, F, G ja H summa või bilansi passivakirjete A, B, C, D, E, F, G, H ja I summa. Igal juhul tuleb märkida, kas aruandeaasta kahjum on näidatud bilansi aktiva- või passivapoolel.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 6.

Kood	:	37 10 0
Nimi	:	Kapitali ja reservide kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Siin kirjendatakse kõigi kapitaliosade ja reservide kogusumma (= bilansi passivapoole kirje A direktiivi 91/674/EMÜ artiklis 6). Selle hulgas peaks olema aruandeaasta kahjum (kui see nii ei ole, tuleb seda märkida).

Kood	:	37 10 1
Nimi	:	Kapitali ja reservide kogusumma õigusliku vormi järgi
Lisa	:	V

Määratlus:

Kapitali ja reservide kogusumma (vt muutuja 37 10 0) liigitatakse õigusliku vormi järgi järgmiselt: aktsiaseltsid, vastastikused kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid, mille peakontor asub EMP-välises riigis, muud.

Seos teiste muutujatega

Kapitali ja reservide kogusumma õigusliku vormi järgi on kapitali ja reservide kogusumma (37 10 0) alljaotis.

Kood	:	37 11 0
Nimi	:	Märgitud kapital või samaväärne rahaline vara
Lisa	:	V

Määratlus:

Direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 19.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt A.I.

Seos teiste muutujatega

Märgitud kapital või samaväärne rahaline vara on osa muutujast „Kapitali ja reservide kogusumma” (37 10 0).

Kood	:	37 12 0
Nimi	:	Aažio, ümberhindamisreserv, reserv
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punktid A.II, A.III ja A.IV.

Seos teiste muutujatega

Aažio, ümberhindamisreserv, reserv on osa muutujast „Kapitali ja reservide kogusumma” (37 10 0).

Kood	:	37 20 0
Nimi	:	Allutatud kohustused
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 21.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt B.

Kood	:	37 30 0
Nimi	:	Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on muutujate „Ettemakstud kindlustusmaksete eraldise kogusumma” (37 31 0), „Elukindlustuseraldise kogusumma” (37 32 0), „Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma” (37 33 0), „Soodustuste ja allahindluste eraldise kogusumma” (37 34 0), „Tasanduseraldis” (37 35 0), „Muude kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 36 0) ja „Kindlustusvõtja kanda oleva investeerimisriskiga sõlmitud elukindlustuspoliiside kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 37 0) summa.

Kood	:	37 30 1
Nimi	:	Netokindlustustehniliste eraldiste summa
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on muutujate 37 31 0, 37 32 0, 37 33 0, 37 34 0, 37 35 0, 37 36 0 ja 37 37 0 puhassumma (= pärast edasikindlustuse osa mahaarvamist).

Märkus:

See muutuja on vajalik makromajanduslike muutujate üksikasjalikuks arvutamiseks tootmisaruandes.

Kood	:	37 31 0
Nimi	:	Ettemakstud kindlustusmaksete eraldise kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 25.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt C.1.a.

Seos teiste muutujatega

Ettemakstud kindlustusmaksete eraldise kogusummat kasutatakse muutuja „Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 30 0 = 37 31 0 + 37 32 0 + 37 33 0 + 37 34 0 + 37 35 0 + 37 36 0 + 37 37 0) arvutamisel.

Kood	:	37 32 0
Nimi	:	Elukindlustuseraldise kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 27.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt C.2.a.

Seos teiste muutujatega

Elukindlustuseraldise kogusummat kasutatakse muutuja „Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 30 0 = 37 31 0 + 37 32 0 + 37 33 0 + 37 34  0 + 37 35 0 + 37 36 0 + 37 37 0) arvutamisel.

Kood	:	37 33 0
Nimi	:	Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 28.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt C.3.a.

Seos teiste muutujatega

Rahuldamata nõuete eraldise kogusummat kasutatakse muutuja „Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 30 0 = 37 31 0 + 37 32 0 + 37 33 0 + 37 34 0 + 37 35 0 + 37 36 0 + 37 37 0) arvutamisel.

Kood	:	37 33 1
Nimi	:	Otsekindlustuse rahuldamata nõuete eraldise kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on osa muutujast 37 33 0 (vt ka nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 28).

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt C.3.a.

Seos teiste muutujatega

Otsekindlustuse rahuldamata nõuete eraldise kogusummat kasutatakse muutuja „Rahuldamata kindlustusnõuete eraldise kogusumma” (37 33 0) arvutamisel.

Kood	:	37 33 2
Nimi	:	Edasikindlustuse rahuldamata nõuete eraldise kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

See muutuja on osa muutujast „Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma” (37 33 0) (vt ka nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 28).

Kood	:	37 33 3
Nimi	:	Otsekindlustuse rahuldamata nõuete eraldise kogusumma toodete järgi (CPA alusel)
Lisa	:	V

Määratlus:

See on muutuja 37 33 1 alljaotis (vt ka nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 28). Otsekindlustuse rahuldamata nõuete eraldise kogusumma on jaotatud toodete järgi CPA alusel.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt C.3.a.

Seos teiste muutujatega

„Otsekindlustuse rahuldamata nõuete eraldise kogusumma toodete järgi (CPA alusel)” on muutuja „Otsekindlustuse rahuldamata nõuete eraldise kogusumma” (37 33 1) alljaotis.

Kood	:	37 34 0
Nimi	:	Soodustuste ja allahindluste eraldise kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 29.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt C.4.a.

Seos teiste muutujatega

Soodustuste ja allahindluste eraldise kogusummat kasutatakse muutuja „Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 30 0 = 37 31 0 + 37 32 0 + 37 33 0 + 37 34 0 + 37 35 0 + 37 36 0 + 37 37 0) arvutamisel.

Kood	:	37 35 0
Nimi	:	Tasanduseraldis
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 30.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt C.5.

Seos teiste muutujatega

Tasanduseraldist kasutatakse muutuja „Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 30 0 = 37 31 0 + 37 32 0 + 37 33 0 + 37 34 0 + 37 35 0 + 37 36 0 + 37 37 0) arvutamisel.

Kood	:	37 36 0
Nimi	:	Muude kindlustustehniliste eraldiste kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 26.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt C.6.a. Tuleb näidata selle muutuja üksikasjalik jaotus.

Seos teiste muutujatega

Muude kindlustustehniliste eraldiste kogusummat kasutatakse muutuja „Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 30 0 = 37 31 0 + 37 32 0 + 37 33 0 + 37 34 0 + 37 35 0 + 37 36 0 + 37 37 0) arvutamisel.

Kood	:	37 37 0
Nimi	:	Kindlustusvõtja kanda oleva investeerimisriskiga sõlmitud elukindlustuspoliiside kindlustustehniliste eraldiste kogusumma
Lisa	:	V

Määratlus:

Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikkel 31.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt D.a.

Seos teiste muutujatega

Kindlustusvõtja kanda oleva investeerimisriskiga sõlmitud elukindlustuspoliiside kindlustustehniliste eraldiste kogusummat kasutatakse muutuja „Kindlustustehniliste eraldiste kogusumma” (37 30 0 = 37 31 0 + 37 32 0 + 37 33 0 + 37 34 0 + 37 35 0 + 37 36 0 + 37 37 0) arvutamisel.

Kood	:	37 41 0
Nimi	:	Debentuurlaenud
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt G.III. See muutuja hõlmab konverteeritavaid laene.

Kood	:	37 42 0
Nimi	:	Võlad krediidiasutuste ees
Lisa	:	V

Määratlus:

Mõningast teavet on direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 8 ja selles osutatud artiklites.

Märkus:

Bilansiskeem: direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 (passiva) punkt G.IV.

Kood	:	39 10 0
Nimi	:	Aruandeaasta lõpus kehtivate kindlustuslepingute arv, mis on seotud otsekindlustuse individuaalelukindlustuslepingutega ja järgmiste toodetega: mitteühendatud elukindlustusteenused ja CPA alamkategooriad 65.12.1, 65.12.4 ja 65.12.5.
Lisa	:	V

Määratlus:

See hõlmab aruandeaasta lõpus kehtivaid otsekindlustuse individuaalkindlustuslepinguid ja järgmisi tooteid: mitteühendatud elukindlustusteenused ja CPA alamkategooriad 65.12.1, 65.12.4 ja 65.12.5.

Märkus:

Arvesse võetakse ainult aruandeaasta lõpus veel kehtivad lepingud. Siin näidatud individuaalelukindlustuslepingute arv vastab muutuja 12 11 3 sisule.

Kood	:	39 20 0
Nimi	:	Kindlustatud isikute arv aruandeaasta lõpus, kes on sõlminud otsekindlustuse rühmaelukindlustuslepingud ja on seotud järgmise tootega: CPA 65.12.1.
Lisa	:	V

Määratlus:

See hõlmab otsekindlustuses rühmaelukindlustuslepingutega ja rühmakindlustuslepingutega kindlustatud isikute arvu aruandeaasta lõpus vastavalt toodete liigitusele kindlustustegevuse ja pensionikindlustusteenuste järgi CPA alamkategoorias 65.12.1.

Märkus:

Arvesse võetakse ainult isikud, kelle lepingud aruandeaasta lõpus veel kehtivad. Siin näidatud rühmaelukindlustuslepingute arv vastab muutuja 12 11 4 sisule.

Kood	:	39 30 0
Nimi	:	Otsekindlustuses kindlustatud sõidukite arv aruandeaasta lõpus CPA alamkategoorias 65.12.2.
Lisa	:	V

Määratlus:

See hõlmab otsekindlustuses kindlustatud sõidukite arvu aruandeaasta lõpus vastavalt toodete liigitusele kindlustustegevuse ja pensionikindlustusteenuste järgi CPA alamkategoorias 65.12.2.

Märkus:

Arvesse võetakse ainult sõidukid, mille kohta aruandeaasta lõpus lepingud veel kehtivad. Samuti võetakse arvesse rühmalepingutega hõlmatud üksiksõidukid.

Kood	:	39 40 0
Nimi	:	Otsekindlustuse kindlustussummade summa aruandeaasta lõpus järgmiste toodete puhul: mitteühendatud elukindlustus ja kapitali tagasivõtmisega kindlustusteenused.
Lisa	:	V

Määratlus:

See hõlmab otsekindlustuse kindlustussummade summa aruandeaasta lõpus järgmiste toodete puhul: mitteühendatud elukindlustus ja kapitali tagasivõtmisega kindlustusteenused.

Märkus:

Arvesse võetakse ainult summad, mille kohta aruandeaasta lõpus lepingud veel kehtivad. Rendiselepingute puhul kasutatakse kindlustussummaga riigis võrdväärseks loetavat summat.

Kood	:	39 50 0
Nimi	:	Aruandeaastal esitatud nõuete arv otsekindlustuses järgmiste toodete puhul: CPA 65.12.2.
Lisa	:	V

Määratlus:

See hõlmab aruandeaastal esitatud nõuete arvu otsekindlustuses vastavalt toodete liigitusele kindlustustegevuse ja pensionikindlustusteenuste järgi CPA alamkategoorias 65.12.2.

Märkus:

Viide nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ artiklile 44. Arvesse võetakse kõigi aruandeaasta jooksul toimunud, teatatud ja nõudeõigust andvate juhtumite arv (välja jäetakse hinnangulised nõuded, mis on tekkinud, kuid millest pole teatatud).

Kood	:	42 11 0
Nimi	:	Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja sisaldab:

1)

kõik tulud järgmistest allikatest, sõltumata arvutusviisist: raha ja nõuded keskpangale, riigivõlakirjad ja muud võlakirjad, mida saab rediskonteerida keskpangas, laenud ja ettemaksed krediidiasutustele, laenud ja ettemaksed klientidele, võlakirjad, sealhulgas püsiva tulumääraga väärtpaberid. Sellised tulud hõlmavad ka tulusid, mis tulenevad tähtaja möödumisel maksmisele kuuluvast summast odavamalt omandatud vara ning kallimalt kokku lepitud kohustuste diskonto ajapõhisest hajutamisest;

2)	tuletisinstrumentidest tulenevad tulud ja kulud, mis on hajutatud lepingu tegeliku kestuse suhtes ning sarnanevad laadilt intressiga;

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ (9) artikli 27 lõikele 1 ja artikli 28 punkti B lõikele 1. Viide IAS 18 lõikele 35 komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 (intress ja sarnane tulu) esitatud kujul ning IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 (10) esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Käesolevat muutujat kasutatakse toodangu väärtuse arvutamiseks (muutuja 12 12 0).

Kood	:	42 11 1
Nimi	:	Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud püsiva tulumääraga väärtpaberitelt
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja sisaldab:

1)	kõik tulud püsiva tulumääraga väärtpaberitest. Sellised tulud hõlmavad ka tulusid, mis tulenevad tähtaja möödumisel maksmisele kuuluvast summast odavamalt omandatud vara ning kallimalt kokku lepitud kohustuste diskonto ajapõhisest hajutamisest;

2)	tuletisinstrumentidest tulenevad tulud ja kulud, mis on hajutatud lepingu tegeliku kestuse suhtes ning sarnanevad laadilt intressiga;

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 1 ja artikli 28 punkti B lõikele 1. Seda kirjet ei ole eraldi nimetatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 sisalduva IAS 18 avalikustamisnõuetes ja IFRS 7 lõikes 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

See muutuja on muutuja 42 11 0 osa.

Kood	:	42 12 0
Nimi	:	Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja sisaldab:

1)

kõik kulud järgmistest allikatest, sõltumata arvutusviisist: võlad krediidiasutuste ees, klientidele võlgnetavad summad, sertifikaadiga tõendatud võlad ja subordineeritud kohustused. Sellised kulud hõlmavad ka kulud, mis tulenevad tähtaja möödumisel maksmisele kuuluvast summast kallimalt omandatud vara ning odavamalt kokku lepitud kohustuste aažio ajapõhisest hajutamisest;

2)	tuletisinstrumentidest tulenevad tulud ja kulud, mis on hajutatud lepingu tegeliku kestuse suhtes ning sarnanevad laadilt intressiga;

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 2 ja artikli 28 punkti A lõikele 1. Viide IAS 18 lõikele 35 komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 esitatud kujul ning IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Käesolevat muutujat kasutatakse toodangu väärtuse arvutamiseks (muutuja 12 12 0).

Kood	:	42 12 1
Nimi	:	Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud, mis on seotud emiteeritud võlakirjadega
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja sisaldab:

1)

kõik emiteeritud võlakirjadest tulenevad kulud sõltumata arvutusviisist. Sellised kulud hõlmavad ka kulud, mis tulenevad tähtaja möödumisel maksmisele kuuluvast summast kallimalt omandatud vara ning odavamalt kokku lepitud kohustuste aažio ajapõhisest hajutamisest. Võlakirjad koosnevad krediidiasutuste emiteeritud kaubeldavatest võlakirjadest ja muudest püsiva tulumääraga väärtpaberitest ning võlakirjadeks peetakse ka väärtpabereid, mille intressid muutuvad kooskõlas spetsiifiliste teguritega, näiteks pankadevahelise turu või euroturu intressimääraga;

2)	tuletisinstrumentidest tulenevad tulud ja kulud, mis on hajutatud lepingu tegeliku kestuse suhtes ning sarnanevad laadilt intressiga;

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõike 3 punktile a (Kohustused). Seda kirjet ei ole eraldi nimetatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 sisalduva IAS 18 avalikustamisnõuetes ja IFRS 7 lõikes 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

See muutuja on muutuja 42 12 0 osa.

Kood	:	42 13 0
Nimi	:	Tulud väärtpaberitelt
Lisa	:	VI

Määratlus:

Selle muutujaga hõlmatakse kõik dividendid ja muud tulud muutuva tulumääraga väärtpaberitelt, osalusest ning sidusettevõtete osadelt või aktsiatelt. Sellel kirjel hõlmatakse ka tulud investeerimisühingute osadelt või aktsiatelt. IFRS 7 kasumiaruannet kasutavate krediidiasutuste puhul võib muutuja sisaldada ainult dividendidest saadavat tulu. Sellisel juhul teavitatakse Eurostati.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõike 3 punktidele a, b ja c tervikuna ning artikli 28 punkti B lõike 2 punktid a, b ja c tervikuna. Viide IAS 18 lõikele 35 komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 esitatud kujul ning IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Kood	:	42 13 1
Nimi	:	Tulud aktsiatelt ja muudelt muutuva tulumääraga väärtpaberitelt
Lisa	:	VI

Määratlus:

Selle muutujaga hõlmatakse kõik dividendid ning muud tulud osadest ja aktsiatest ja muudelt muutuva tulumääraga väärtpaberitelt, välja arvatud tulud osalusest ning sidusettevõtete osadelt või aktsiatelt. IAS 30 kasumiaruannet kasutavate krediidiasutuste puhul võib muutuja sisaldada ainult dividendidest saadavat tulu. Sellisel juhul teavitatakse Eurostati.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõike 3 punktile a ja artikli 28 punkti B lõike 2 punktile a. Seda kirjet ei ole eraldi nimetatud komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 sisalduva IFRS 7 avalikustamisnõuetes.

Seos teiste muutujatega

See muutuja on muutuja 42 13 0 osa ja seda kasutatakse toodangu väärtuse (muutuja 12 12 0) arvutamiseks.

Kood	:	42 14 0
Nimi	:	Saadaolev komisjonitasu
Lisa	:	VI

Määratlus:

Saadaolev komisjonitasu hõlmab kõikidest kolmandatele isikutele osutatud teenustest saadud tulu, eelkõige järgmist:

—	komisjonitasu tagatiste eest, laenuhalduse eest teiste laenuandjate huvides ning väärtpaberitehingute eest kolmandate isikute huvides,

—	komisjonitasu ning muud kulud ja tulud maksetehingute eest, kontohalduskulud ning komisjonitasu väärtpaberite turvalise hoidmise ja haldamise eest,

—	komisjonitasu välisvaluutatehingute eest ning müntide ja väärismetalli müügi ja ostmise eest kolmandate isikute huvides,

—	komisjonitasu maaklerteenuste eest seoses hoiu- ja kindlustuslepingute ning laenudega.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 4 ja artikli 28 punkti B lõikele 3. Viide IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Seda muutujat kasutatakse toodangu väärtuse arvutamiseks (muutuja 12 12 0).

Kood	:	42 15 0
Nimi	:	Maksmisele kuuluv komisjonitasu
Lisa	:	VI

Määratlus:

Maksmisele kuuluv komisjonitasu hõlmab kulu kolmandate isikute osutatud teenuste eest, eelkõige järgmist:

—	komisjonitasu tagatiste eest, laenuhalduse eest teiste laenuandjate huvides ning väärtpaberitehingute eest kolmandate isikute huvides,

—	komisjonitasu ning muud kulud ja tulud maksetehingute eest, kontohalduskulud ning komisjonitasu väärtpaberite turvalise hoidmise ja haldamise eest,

—	komisjonitasu välisvaluutatehingute eest ning müntide ja väärismetalli müügi ja ostmise eest kolmandate isikute huvides,

—	komisjonitasu maaklerteenuste eest seoses hoiu- ja kindlustuslepingute ning laenudega.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 5 ja artikli 28 punkti A lõikele 2. Viide IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Muutujat kasutatakse muutuja „Kaupade ja teenuste ostud kokku” (13 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	42 20 0
Nimi	:	Puhaskasum või puhaskahjum finantstehingutest
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja hõlmab järgmist:

1.

puhaskasum või -kahjum tehingutest väärtpaberitega, mida ei vallata finantspõhivarana, koos selliste väärtpaberite väärtuse hindamiste ja ümberhindamistega, võttes direktiivi 86/635/EMÜ artikli 36 lõike 2 kohaldamise korral arvesse selle artikli kohaldamisest tulenevat vahet; direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 37 sätestatud võimalust kasutavates liikmesriikides hõlmatakse see puhaskasum või -kahjum ning väärtuse hindamised ja ümberhindamised üksnes määral, mil need on seotud tehinguportfelli kuuluvate väärtpaberitega; Lisatakse ka väärtuse hindamised ja ümberhindamised, mis on tehtud komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 esitatud IAS 32 ja IAS 39 kohaldamise tõttu.

2.	väärtpaberitehingute puhaskasum või -kahjum, välja arvatud kattega tähtpäevatehingutest tulenevad tulud ja kulud, mis on hajutatud lepingu tegeliku kestuse suhtes ning sarnanevad laadilt intressiga;

3.	puhaskasum ja puhaskahjum muudest ostu- ja müügitehingutest finantsinstrumentidega, sealhulgas väärismetalliga.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 6 ning artikli 28 punkti A lõikele 3 või artikli 28 punkti B lõikele 4. Viide IFRS 7 lõike 20 punktile a komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Seda muutujat kasutatakse toodangu väärtuse arvutamiseks (muutuja 12 12 0).

Kood	:	42 31 0
Nimi	:	Muu põhitegevustulu
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muudes rubriikides näitamata põhitegevustulu. Sellest kirjest tuleb välja jätta kõik erakorralised tulud.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 7 ja artikli 28 punkti B lõikele 7. Viide IAS 1 lõikele 86 komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 (muu tulu) esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Seda muutujat kasutatakse toodangu väärtuse arvutamiseks (muutuja 12 12 0).

Kood	:	42 32 0
Nimi	:	Üldhalduskulud
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja on tööjõukulude (muutuja 13 31 0) ja muude halduskulude (muutuja 42 32 2) summa.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõike 8 punktidele a ja b tervikuna ning artikli 28 punkti A lõike 4 punktidele a ja b tervikuna. Viide IFRS 7 lõikes 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul puudub.

Kood	:	42 32 2
Nimi	:	Muud halduskulud
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muutujaga 13 31 0 hõlmamata muud halduskulud.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõike 8 punktile b ja artikli 28 punkti A lõike 4 punktile b. Viide IFRS 7 lõikes 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul puudub.

Seos teiste muutujatega

Seda muutujat kasutatakse muutujate „Kaupade ja teenuste ostud kokku” (13 11 0) ja „Üldhalduskulud” (42 32 0) arvutamiseks.

Kood	:	42 33 0
Nimi	:	Muud tegevuskulud
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muudes rubriikides näitamata tegevuskulud. Sellest kirjest tuleb välja jätta kõik maksud ja erakorralised kulud.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 10 ja artikli 28 punkti A lõikele 6. Viide IAS 1 lõikele 91 komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Seda muutujat kasutatakse muutuja „Kaupade ja teenuste ostud kokku” (13 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	42 35 0
Nimi	:	Väärtuse hindamine ja ümberhindamine seoses laenude ja ettemaksetega ning eraldised tingimuslike kohustuste ja kohustuste tarvis
Lisa	:	VI

Määratlus:

1.

See muutuja hõlmab väärtuse hindamiste debiteeringud laenude ja avansside suhtes ning eraldised bilansivälistel kirjetel näidatavate tingimuslike passivate ja kohustuste tarvis, samuti krediteeringud mahakantud laenude ja avansside tagastamisest ning pärast varasemaid väärtuse hindamisi ja eraldisi tagasikirjutatud summad.

2.

Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 37 sätestatud võimalust kasutavates liikmesriikides hõlmatakse sellel kirjel ka puhaskasum või -kahjum võlakirjasid või aktsiaid/osi hõlmatavatest tehingutest väärtpaberitega, mida ei vallata finantspõhivarana ning mis ei kuulu tehinguportfelli, koos selliste väärtpaberite väärtuse hindamise ja ümberhindamisega, võttes direktiivi 86/635/EMÜ artikli 36 lõike 2 kohaldamise korral arvesse selle artikli kohaldamisest tulenevat vahet.

3.	Nendel kirjetel hõlmatavaid kulusid ja tulusid tasaarvestatakse omavahel selliselt, et näidakse üksnes puhassumma (tulu või kulu).

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõigetele 11 ja 12 ning artikli 28 punkti A lõikele 7 ja punkti B lõikele 5. Viide IAS 37 lõikele 84 komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 esitatud kujul (eraldised tingimuslike kohustuste ja kohustuste tarvis).

Kood	:	42 36 0
Nimi	:	Muu väärtuse hindamine ja ümberhindamine
Lisa	:	VI

Määratlus:

1.

See muutuja hõlmab väärtuse hindamiste debiteeringud võlakirjade, sealhulgas püsiva tulumääraga väärtpaberite ja aktsiate/osade suhtes ning pärast varasemaid väärtuse hindamisi tagasikirjutatud summad, kuivõrd need kulud ja tulud on seotud finantspõhivarana vallatavate vabalt kaubeldavate väärtpaberite, osaluse ning sidusettevõtete osade või aktsiatega.

2.	Nendel kirjetel hõlmatavaid kulusid ja tulusid tasaarvestatakse omavahel selliselt, et näidakse üksnes puhassumma (tulu või kulu).

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõigetele 9, 13 ja 14 ning artikli 28 punkti A lõigetele 5 ja 8 ning punkti B lõikele 6. Seda kirjet ei ole eraldi nimetatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 sisalduva IAS 30 avalikustamisnõuetes.

Kood	:	42 40 0
Nimi	:	Põhitegevuskasum või -kahjum
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muutuja on määratletud nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamisaruandeid, artiklis 22 ja selles osutatud artiklites. IAS/IFRS ei luba kajastada erakorralisi tulemusi ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi. Riikides, kus IAS/IFRS kohaldatakse krediidiasutuste raamatupidamisaruannetele, seda muutujat enam üle ei kanta.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõigetele 15 ja 16 ning artikli 28 punkti A lõigetele 9 ja 10 ning punkti B lõikele 8. Seda kirjet ei ole eraldi nimetatud komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 sisalduva IFRS 7 avalikustamisnõuetes.

Kood	:	42 50 0
Nimi	:	Erakorraline kasum või kahjum
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muutuja on määratletud nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamisaruandeid, artiklis 22 ja selles osutatud artiklites. IAS/IFRS ei luba kajastada erakorralisi tulemusi ettevõtte raamatupidamisaruannetes eraldi. Riikides, kus IAS/IFRS kohaldatakse krediidiasutuste raamatupidamisaruannetele, seda muutujat enam üle ei kanta.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 19 ning artikli 28 punkti A lõikele 13 ja punkti B lõikele 10. Seda kirjet ei ole eraldi nimetatud komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 sisalduva IFRS 7 avalikustamisnõuetes.

Kood	:	42 51 0
Nimi	:	Maksude kogusumma (tulumaks põhitegevuskasumilt või -kahjumilt, tulumaks erakorraliselt kasumilt või kahjumilt, muud maksud)
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muutuja on määratletud nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamisaruandeid, artiklis 22 ja selles osutatud artiklites.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõigetele 15, 20 ja 22 ning artikli 28 punkti A lõigetele 9, 12 ja 14. Viide IAS 1 lõike 81 punktile e komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 esitatud kujul.

Kood	:	42 60 0
Nimi	:	Aruandeaasta kasum või kahjum
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muutuja on määratletud nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamisaruandeid, artiklis 22 ja selles osutatud artiklites.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 23 ning artikli 28 punkti A lõikele 15 ja punkti B lõikele 11. Viide IAS 1 lõike 81 punktile f komisjoni määruses (EÜ) nr 1725/2003 esitatud kujul.

Kood	:	43 11 0
Nimi	:	Laenud ja ettemaksed klientidele
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja hõlmab igat liiki vara laenude ettemaksete kujul oma- ja välismaistele klientidele, mis ei ole krediidiasutused, olenemata nende tegelikust nimetusest.

Ainsaks erandiks on võlakirjade või mis tahes muude väärtpaberite kujul antud võlad või tehtud ettemaksed.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõikele 4 (Aktiva) ja artiklile 16 (Aktiva: kirje 4). Viide IFRS 7 lõikele 8 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Kood	:	43 21 0
Nimi	:	Klientidele võlgnetavad summad
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja sisaldab kõiki võlgasid kreeditoridele, mis ei ole krediidiasutused, olenemata nende tegelikust nimetusest.

Ainsaks erandiks on kohustused võlakirjade või mis tahes muude väärtpaberite kujul.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõike 2 punktidele a ja b tervikuna (Kohustused) ning artiklile 19 (Passiva: kirje 2). Viide IFRS 7 lõikele 8 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Kood	:	43 29 0
Nimi	:	Omakapitali kogusumma
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja hõlmab märgitud kapitali ja reserve. Märgitud kapital hõlmab olenemata tegelikust nimetusest kõik summad, mida kooskõlas asjaomase krediidiasutuse õigusliku struktuuriga käsitletakse siseriiklikus õiguses omakapitalina, mille on märkinud osanikud või aktsionärid või muud omanikud. Reservid hõlmavad igat liiki reservid, mis on loetletud direktiivi 78/660/EMÜ artikli 9 passivarubriigis A.IV, nagu on määratletud kõnealuses direktiivis. Vajaduse korral võivad liikmesriigid ette näha ka muud liiki reserve, kui see on vajalik krediidiasutuste jaoks, kelle õiguslikku struktuuri ei kajastata direktiivis 78/660/EMÜ.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõigetele 7, 9–14 ja 16 tervikuna (Kohustused). Seda kirjet ei ole eraldi nimetatud IFRS 7 avalikustamisnõuetes komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Kood	:	43 30 0
Nimi	:	Bilansimaht
Lisa	:	VI

Määratlus:

See muutuja koosneb bilansi aktivakirjete 1–15 summast või bilansi passivakirjete 1–14 summast direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 4 esitatud kujul. Üldiselt võrdub bilansimaht kõikide bilansi aktivakirjete summaga või kõikide bilansi passivakirjete summaga.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artiklile 4. Seda kirjet ei ole eraldi nimetatud IFRS 7 avalikustamisnõuetes komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Kood	:	43 31 0
Nimi	:	Bilansimaht emaettevõtja asukohariigi järgi
Lisa	:	VI

Määratlus:

Bilansimaht (vt muutuja 43 30 0) jaotatakse emaettevõtja asukohariigi järgi.

Bilansimaht tuleb jaotada vastavalt muutuja 11 11 4 jaotusele päritoluriigi kontrollitavaid krediidiasutusi käsitlevaks osaks ja välisriigi kontrollitavaid ettevõtteid käsitlevaks osaks. Emaettevõte registreeritakse tegelikku kontrolli omava institutsionaalse üksuse järgi, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 716/2007.

Seos teiste muutujatega

Bilansimaht emaettevõtja asukohariigi järgi on bilansimahu (43 30 0) alljaotis.

Kood	:	43 32 0
Nimi	:	Bilansimaht õigusliku vormi järgi
Lisa	:	VI

Määratlus:

Bilansimaht (vt muutuja 43 30 0) jaotatakse õigusliku vormi alusel järgmiselt: kapitaliühingud, mille vastutus on piiratud osalusega, ühistulised ettevõtted, riigi osalusega ettevõtted, EMP-välises riigis asuva peakontoriga äriühingute filiaalid, muud.

Seos teiste muutujatega

Bilansimaht õigusliku vormi järgi on bilansimahu (43 30 0) alljaotus.

Kood	:	44 11 0
Nimi	:	Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud CPA (alam)kategooriate kaupa
Lisa	:	VI

Määratlus:

Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud on määratletud järgmiselt:

1)	kõik tulud püsiva tulumääraga väärtpaberitest, sõltumata arvutusviisist. Sellised tulud hõlmavad ka tulusid, mis tulenevad tähtaja möödumisel maksmisele kuuluvast summast odavamalt omandatud vara ning kallimalt kokku lepitud kohustuste diskonto ajapõhisest hajutamisest;

2)	tuletisinstrumentidest tulenevad tulud ja kulud, mis on hajutatud lepingu tegeliku kestuse suhtes ning sarnanevad laadilt intressiga;

. Jaotus toodete järgi põhineb toodete liigitusel vastavalt finantsvahendusteenustega ja finantsvahenduse abiteenustega seotud tegevustele. Muutuja tuleb jaotada asjakohasel tasemel CPA (alam)kategooriate alusel.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 1 ja artikli 28 punkti B lõikele 1. Viide IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud CPA (alam)kategooriate kaupa on saadaolevate intresside ja samalaadsete tulude (42 11 0) alljaotis.

Kood	:	44 12 0
Nimi	:	Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud CPA (alam)kategooriate kaupa
Lisa	:	VI

Määratlus:

Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud on määratletud järgmiselt:

1)

kõik kulud järgmistest allikatest, sõltumata arvutusviisist: võlad krediidiasutuste ees, võlad klientidele, sertifikaadiga tõendatud võlad ja subordineeritud kohustused. Sellised kulud hõlmavad ka kulud, mis tulenevad tähtaja möödumisel maksmisele kuuluvast summast kallimalt omandatud vara ning odavamalt kokku lepitud kohustuste aažio ajapõhisest hajutamisest;

2)	tuletisinstrumentidest tulenevad tulud ja kulud, mis on hajutatud lepingu tegeliku kestuse suhtes ning sarnanevad laadilt intressiga;

Jaotus toodete järgi põhineb toodete liigitusel vastavalt finantsvahendusteenustega ja finantsvahenduse abiteenustega seotud tegevustele. Muutuja tuleb jaotada asjakohasel tasemel CPA (alam)kategooriate alusel.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 2 ja artikli 28 punkti A lõikele 1. Viide IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud CPA (alam)kategooriate kaupa on maksmisele kuuluvate intresside ja samalaadsete kulude (42 12 0) alljaotis.

Kood	:	44 13 0
Nimi	:	Saadaolevad komisjonitasud CPA (alam)kategooriate kaupa
Lisa	:	VI

Määratlus:

Saadaolevad komisjonitasud hõlmavad kõikidest kolmandatele isikutele osutatud teenustest saadud tulu. Jaotus toodete järgi põhineb toodete liigitusel vastavalt finantsvahendusteenustega ja finantsvahenduse abiteenustega seotud tegevustele. Muutuja tuleb jaotada asjakohasel tasemel CPA (alam)kategooriate alusel.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 4 ja artikli 28 punkti B lõikele 3. Viide IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Saadaolevad komisjonitasud CPA (alam)kategooriate kaupa on saadaolevate komisjonitasude (42 14 0) alljaotis.

Kood	:	44 14 0
Nimi	:	Maksmisele kuuluvad komisjonitasud CPA (alam)kategooriate kaupa
Lisa	:	VI

Määratlus:

Maksmisele kuuluvad komisjonitasud on määratletud direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 31. Jaotus toodete järgi põhineb toodete liigitusel vastavalt finantsvahendusteenustega ja finantsvahenduse abiteenustega seotud tegevustele. Muutuja tuleb jaotada asjakohasel tasemel CPA (alam)kategooriate alusel.

Märkus

:

Viide direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 lõikele 5 ja artikli 28 punkti A lõikele 2. Viide IFRS 7 lõikele 20 komisjoni määruses (EÜ) nr 108/2006 esitatud kujul.

Seos teiste muutujatega

Maksmisele kuuluvad komisjonitasud CPA (alam)kategooriate kaupa on maksmisele kuuluvate komisjonitasude (42 15 0) alljaotis.

Kood	:	45 11 0
Nimi	:	EMPs asuvate filiaalide koguarvu geograafiline jaotus
Lisa	:	VI

Määratlus:

„Filiaal” on määratletud nõukogu 15. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/646/EMÜ artiklis 1 ja täpsustatud komisjoni teatises teenuste osutamise vabaduse ja kolmandas pangandusdirektiivis käsitletud üldiste huvide kohta (95/C 291/06).

Märkus

:

EMPs asuvate filiaalide koguarv tuleb jaotada vastuvõtva liikmesriigi seisukohast muude konkreetsete EMP riikide kaupa.

Kood	:	45 21 0
Nimi	:	Saadaolevate intresside ja samalaadsete tulude geograafiline jaotus
Lisa	:	VI

Määratlus:

Vastuvõtjariigis kirjendatud intressid ja samalaadsed tulud (vt muutuja 42 11 0) filiaalide kaupa, mille peakontor asub muus konkreetses EMP riigis.

Kood	:	45 22 0
Nimi	:	Bilansimahu geograafiline jaotus
Lisa	:	VI

Määratlus:

Nende vastuvõtjariigis asutatud filiaalide bilansimaht (vt muutuja 43 30 0), mille peakontor asub muus konkreetses EMP riigis.

Kood	:	45 31 0
Nimi	:	Teenuste osutamise vabadusel põhinevast tegevusest saada olevate intresside ja samalaadsete tulude geograafiline jaotus (muudes EMP riikides)
Lisa	:	VI

Määratlus:

Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud (vt muutuja 42 11 0), mille päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused on teenuste osutamise vabaduse alusel teeninud igas muus konkreetses EMP riigis.

Kood	:	45 41 0
Nimi	:	Filiaalide tegevusest saada olevate intresside ja samalaadsete tulude geograafiline jaotus (EMP-välistes riikides)
Lisa	:	VI

Määratlus:

Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud (vt muutuja 42 11 0), mille päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused on teeninud EMP-välistes riikides.

Kasutada tuleb järgmist jaotust: Šveits, USA, Jaapan, kolmandad riigid (muu maailm).

Kood	:	45 42 0
Nimi	:	Teenuste osutamise vabadusel põhinevast tegevusest saada olevate intresside ja samalaadsete tulude geograafiline jaotus (EMP-välistes riikides)
Lisa	:	VI

Määratlus:

Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud (vt muutuja 42 11 0), mille päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused on teenuste osutamise vabaduse alusel teeninud EMP-välistes riikides.

Kasutada tuleb järgmist jaotust: Šveits, USA, Jaapan, kolmandad riigid (muu maailm).

Kood	:	47 11 0
Nimi	:	Kontode arv CPA (alam)kategooriate kaupa
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muutuja hõlmab krediidiasutuste raamatupidamiskontode arvu aruandeaasta lõpus. Jaotus toodete järgi põhineb toodete liigitusel vastavalt finantsvahendusteenustega ja finantsvahenduse abiteenustega seotud tegevustele. Raamatupidamiskontode arv on seotud asjakohase taseme CPA (alam)kategooriatega.

Kood	:	47 12 0
Nimi	:	Klientidele antud laenud ja ettemaksed CPA (alam)kategooriate kaupa
Lisa	:	VI

Määratlus:

Muutuja hõlmab klientidele antud laenude ja ettemaksete arvu aruandeaasta lõpus. Jaotus toodete järgi põhineb toodete liigitusel vastavalt finantsvahendusteenustega ja finantsvahenduse abiteenustega seotud tegevustele. Klientidele antud laenude ja ettemaksete arv on seotud asjakohase taseme CPA (alam)kategooriatega.

Kood	:	47 13 0
Nimi	:	Krediidiasutustele kuuluvate pangaautomaatide arv
Lisa	:	VI

Määratlus:

Mõiste „pangaautomaat” hõlmab erinevaid aparaate, mis võimaldavad kasutada elektroonilisi pangateenuseid, nt võtta hoiustelt raha (sularahaautomaadid), sooritada makseid ja kontoliikumiste päringuid, vahetada raha, laadida mitmeotstarbelisi kaarte jne.

Kood	:	48 00 1
Nimi	:	Kindlustatute sissemaksed pensionifondi
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki kindlustatute poolt aruandeaasta jooksul pensionikindlustuslepingute alusel pensionifondi tehtavaid sissemakseid, sealhulgas kõiki kohustuslikke sissemakseid, muid korralisi sissemakseid ja vabatahtlikke lisamakseid.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Kindlustatute sissemaksed pensionifondi” (48 00 1) kasutatakse muutuja „Käive” (12 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 00 2
Nimi	:	Tööandjate sissemaksed pensionifondi
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki tööandjate poolt aruandeaasta jooksul pensionikindlustuslepingute alusel tehtavaid pensionimakseid, sealhulgas kõiki kohustuslikke sissemakseid, muid korralisi sissemakseid ja vabatahtlikke lisamakseid.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Tööandjate sissemaksed pensionifondi” (48 00 2) kasutatakse muutuja „Käive” (12 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 00 3
Nimi	:	Saadavad ülekanded
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki saadavaid ülekandeid. Kõnealused ülekanded saadakse tavaliselt teistelt pensionifondidelt või kindlustusseltsidelt. Kui töötaja vahetab tööandjat, on tal sageli võimalus kanda eelmise tööandja pensionifondis või pensionikindlustusskeemis omandatud pensioniõigused üle uue tööandja pensionifondi.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Saadavad ülekanded” (48 00 3) kasutatakse muutuja „Käive” (12 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 00 4
Nimi	:	Muud sissemaksed pensionifondi
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki muid aruandeaasta jooksul pensionikindlustuslepingute alusel tehtavaid sissemakseid pensionifondi (nt riigi või omavalitsuste, üksikisikute või ühenduste sissemaksed).

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Muud sissemaksed pensionifondi” (48 00 4) kasutatakse muutuja „Käive” (12 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 00 5
Nimi	:	Sissemaksed määratud väljamaksetega pensioniskeemidesse
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki määratud väljamaksetega pensioniskeemidesse aruandeaasta jooksul pensionikindlustuslepingute alusel tehtavaid sissemakseid, sealhulgas kõiki korralisi, vabatahtlikke ja muid sissemakseid.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Sissemaksed määratud väljamaksega pensioniskeemidesse” (48 00 5) kasutatakse muutuja „Käive” (12 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 00 6
Nimi	:	Sissemaksed määratud sissemaksetega pensioniskeemidesse
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki määratud sissemaksetega pensioniskeemidesse aruandeaasta jooksul pensionikindlustuslepingute alusel tehtavaid sissemakseid, sealhulgas kõiki korralisi, vabatahtlikke ja muid sissemakseid.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Sissemaksed määratud sissemaksetega pensioniskeemidesse” (48 00 6) kasutatakse muutuja „Käive” (12 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 00  7
Nimi	:	Sissemaksed kombineeritud pensioniskeemidesse
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki kombineeritud pensioniskeemidesse aruandeaasta jooksul pensionikindlustuslepingute alusel tehtavaid sissemakseid, sealhulgas kõiki korralisi, vabatahtlikke ja muid sissemakseid.

Märkus

:

Kombineeritud pensioniskeemid on pensioniskeemid, mis sisaldavad nii sissemaksetega kui väljamaksega määratud pensioniskeemide elemente.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Sissemaksed kombineeritud pensioniskeemidesse” (48 00 7) kasutatakse muutuja „Käive” (12 11 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 01 0
Nimi	:	Investeeringute tulem (pensionifondid)
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab investeeringutest ja investeeringute väärtuse ümberhindamistest saadud tulu ning realiseeritud ja realiseerimata kapitali juurdekasvust ja vähenemisest saadud tulu. See sisaldab saadaolevaid rendisummasid, intressitulu, dividende ning realiseeritud ja realiseerimata kapitali kasvutulu ja vähenemist.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Investeeringute tulem (pensionifondid)” (48 01 0) sisaldab muutujat „Kasum ja kahjum varade väärtuse muutusest” (48 01 1).

Kood	:	48 01 1
Nimi	:	Kasum ja kahjum varade väärtuse muutusest
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kasumiaruandesse kantud, varade väärtuse muutusest tekkinud realiseeritud ja realiseerimata kasumit või kahjumit. Kasum ja kahjum varade väärtuse muutusest tekib aruandeperioodi alguses (või pärast seda toimuval ostmisel) ja aruandeperioodi lõpus (või enne seda toimuval müümisel) sooritatava investeeringute hindamise vahest.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Kasum ja kahjum varade väärtuse muutusest” (48 01 1) kasutatakse muutuja „Investeeringute tulem (pensionifondid)” (48 01 0) arvutamisel.

Kood	:	48 02 1
Nimi	:	Saadaolevad kindlustusnõuded
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kindlustus- või edasikindlustusseltsidelt seoses neile loovutatud riskidega saadaolevaid kindlustusnõudeid.

Kood	:	48 02 2
Nimi	:	Muu tulu (pensionifondid)
Lisa	:	VII

Määratlus:

Muu tulu hõlmab pensionifondide kogu muu tulu peale pensionimaksete ja pensionifondide investeerimistulu, näiteks komisjonitasud ja muu tulu.

Kood	:	48 03 0
Nimi	:	Kogukulutused pensionidele
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab iga liiki kulutusi pensioniskeemiga hõlmatud kindlustatutele ja nende ülalpeetavatele, ülekandeid jmt. Muutuja hõlmab ka kulusid, mida võib käsitleda kindlustusseltsidele loovutatud riskidega seotud tuluna.

Seos teiste muutujatega

Kogukulutused pensionidele (48 03 0) arvutatakse järgmiselt:

Regulaarsed pensionimaksed (48 03 1),

+	Ühekordsed pensionimaksed (48 03 2),

+	Väljaminevad ülekanded (48 03 3).

Kood	:	48 03 1
Nimi	:	Regulaarsed pensionimaksed
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki korrapäraselt tehtavaid pensionimakseid (nt aastamaksed).

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Regulaarsed pensionimaksed” (48 03 1) kasutatakse muutuja „Kogukulutused pensionidele” (48 03 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 03 2
Nimi	:	Ühekordsed pensionimaksed
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki pensionimakseid, mis tehakse ühekordse summeeritud väljamaksena.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Ühekordsed pensionimaksed” (48 03 2) kasutatakse muutuja „Kogukulutused pensionidele” (48 03 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 03 3
Nimi	:	Väljaminevad ülekanded
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki väljaminevaid ülekandeid (tavaliselt pensioniõigused, mis kantakse üle teistele pensionifondidele või kindlustusseltsidele, kui töötaja vahetab tööandjat ja liitub seetõttu oma uue tööandja pensionifondi või pensionikindlustusskeemiga).

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Väljaminevad ülekanded” (48 03 3) kasutatakse muutuja „Kogukulutused pensionidele” (48 03 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 04 0
Nimi	:	Tehniliste eraldiste netomuutus (reservid)
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki muutusi kindlustustehnilistes eraldistes, millest on maha arvatud edasikindlustus. Muutuja sisaldab kõiki pensionifondidevahelisi saadaolevaid ja maksmisele kuuluvaid kindlustustehniliste eraldiste ülekandeid.

Kood	:	48 05 0
Nimi	:	Maksmisele kuuluvad kindlustusmaksed
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõikide kindlustus- või edasikindlustusseltsidele loovutatud riskide eest maksmisele kuuluvat kindlustusmaksete kogusummat.

Kood	:	48 06 0
Nimi	:	Tegevuskulud kokku
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki pensionimaksete vastuvõtmise, väärtpaberiportfelli haldamise ja pensionimaksete käsitlemisega seotud kulusid, samuti komisjonitasusid, muid väliskulusid kaupadele ja teenustele ning tööjõukulusid.

Seos teiste muutujatega

Tegevuskulud kokku (48 06 0) arvutatakse järgmiselt:

Tööjõukulud (13 31 0)

+	Kaupade ja teenuste ost kokku (13 11 0).

Kood	:	48 07 0
Nimi	:	Maksude kogusumma
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki pensionifondi poolt maksmisele kuuluvaid otseseid makse (nt investeerimistulult), mis ei sisaldu kaupade ja teenuste väliskuludes ega tööjõukuludes.

Kood	:	48 08 0
Nimi	:	Mitteautonoomsete pensionifondide käive
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki aruandeaasta jooksul pensionikindlustuslepingute alusel reservfondi tehtud pensionimakseid.

Kood	:	48 10 0
Nimi	:	Pensionifondide koguinvesteeringud
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja on järgmiste muutujate summa: Maa ja ehitised (pensionifondid) (48 11 0) + Investeeringud sidusettevõtetesse ja osalus (pensionifondid) (48 12 0) + Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid (48 13 0) + Avatud investeerimisfondide osakud (48 14 0) + Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid (48 15 0) + Osalemine investorite ühendustes (48 16 0) + Hüpoteeklaenud ja muud mujal nimetamata laenud (48 17 0) + Muud investeeringud (48 18 0).

Kood	:	48 10 1
Nimi	:	Koguinvesteeringud tööandja ettevõttesse
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki investeeringuid tööandja ettevõttesse, näiteks tööandja ettevõtte aktsiad või osad, tööandja ettevõtte emiteeritud võlakirjad ja laenud tööandja ettevõttele jne. Tööandja ettevõte on tööandja, kes teeb töötajate eest sissemakseid pensionifondi.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Koguinvesteeringud tööandja ettevõttesse” on muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) osa.

Kood	:	48 10 4
Nimi	:	Koguinvesteeringud turuväärtuses
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab koguinvesteeringuid (maa ja ehitised (pensionifondid) (48 11 0) + Investeeringud sidusettevõtetesse ja osalus (pensionifondid) (48 12 0) + Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid (48 13 0) + Avatud investeerimisfondide osakud (48 14 0) + Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid (48 15 0) + Osalemine investorite ühendustes (48 16 0) + Hüpoteeklaenud ja muud mujal nimetamata laenud (48 17 0) + Muud investeeringud (48 18 0) turuväärtuses.

Märkus

:

Muutuja „Koguinvesteeringud turuväärtuses” (48 10 4) tuleb esitada ainult juhul, kui muutujat „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) ei esitata turuväärtuses.

Kood	:	48 11 0
Nimi	:	Maa ja ehitised (pensionifondid)
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki pensionifondile kuuluvaid maid ja ehitisi.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Maa ja ehitised (pensionifondid)” (48 11 0) kasutatakse muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 12 0
Nimi	:	Investeeringud sidusettevõtetesse ja osalus (pensionifondid)
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab aktsiaid või osasid sidusettevõtetes, sidusettevõtete poolt emiteeritud võlakirju, laenusid sidusettevõtetele, osasid, aktsiaid ja võlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, millega pensionifond on seotud osaluse kaudu, ning laenusid kõnealustele ettevõtetele. Muutuja ei hõlma muutujaga 48 10 1 hõlmatud investeeringuid.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Investeeringud sidusettevõtetesse ja osalus (pensionifondid)” (48 12 0) kasutatakse muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 13 0
Nimi	:	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab iga liiki noteeritud ja noteerimata aktsiaid ja muid muutuva tulumääraga väärtpabereid, välja arvatud need, mis on hõlmatud muutujatega 48 12 0 ja 48 14 0.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid” (48 13 0) kasutatakse muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) arvutamiseks ja see põhineb järgmisel:

Reguleeritud turul kaubeldavad aktsiad (48 13 1),

+	Aktsiad, millega ei kaubelda avalikult (48 13 3),

+	Muud muutuva tulumääraga väärtpaberid (48 13 4).

Kood	:	48 13 1
Nimi	:	Reguleeritud turul kaubeldavad aktsiad
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki väärtpaberiturul noteeritud aktsiaid.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Reguleeritud turul kaubeldavad aktsiad” (48 13 1) on muutuja „Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid” (48 13 0) osa.

Kood	:	48 13 2
Nimi	:	Aktsiad, millega kaubeldakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele spetsialiseerunud reguleeritud turul
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki aktsiaid, mis on noteeritud uuenduslikele, kiiresti arenevatele ettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele spetsialiseerunud reguleeritud turgudel. Neid turgusid nimetatakse ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turgudeks ja rööpturgudeks. Kõnealused turud pakuvad võimalust kaubelda tõhusalt ja konkurentsivõimeliselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete noteeritud aktsiatega.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Aktsiad, millega kaubeldakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele spetsialiseerunud reguleeritud turul” (48 13 2) on muutuja „Reguleeritud turul kaubeldavad aktsiad” (48 13 1) osa.

Kood	:	48 13 3
Nimi	:	Aktsiad, millega ei kaubelda avalikult
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki väärtpaberiturul noteerimata aktsiaid.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Aktsiad, millega ei kaubelda avalikult” (48 13 3) on muutuja „Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid” (48 13 0) osa.

Kood	:	48 13 4
Nimi	:	Muud muutuva tulumääraga väärtpaberid
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki muudes rubriikides näitamata muutuva tulumääraga väärtpabereid.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Muud muutuva tulumääraga väärtpaberid” (48 13 4) on muutuja „Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid” (48 13 0) osa.

Kood	:	48 14 0
Nimi	:	Avatud investeerimisfondide osakud
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki nõukogu direktiivis 85/611/EMÜ (11) määratletud avatud investeerimisfondide osakuid. See hõlmab ka avatud investeerimisfonde (unit trust) ja samalaadseid avatud investeerimisfonde.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Avatud investeerimisfondide osakud” (48 14 0) kasutatakse muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 15 0
Nimi	:	Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab krediidiasutuste, muude ettevõtete või riigiasutuste emiteeritud kaubeldavaid võlakirju ja muid püsiva tulumääraga väärtpabereid, välja arvatud need, mis on hõlmatud muutujaga 48 12 0. Väärtpaberid, mille intressimäär muutub vastavalt teatavatele teguritele, näiteks intressimäärale pankadevahelisel turul või euroturul, peetakse samuti võlakirjadeks ja muudeks püsiva tulumääraga väärtpaberiteks.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid” (48 15 0) kasutatakse muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) arvutamiseks ja see põhineb järgmisel:

Riiklike haldusorganite emiteeritud võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid (48 15 1),

+	Muud võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid (48 15 2).

Kood	:	48 15 1
Nimi	:	Riiklike haldusorganite emiteeritud võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja riiklike haldusorganite emiteeritud või garanteeritud võlakirju ja muid püsiva tulumääraga väärtpabereid.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Riiklike haldusorganite emiteeritud võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid” (48 15 1) kasutatakse muutuja „Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid” (48 15 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 15 2
Nimi	:	Muud võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki muid võlakirju ja muid püsiva tulumääraga väärtpabereid (nt ettevõtete võlakirjad).

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Muud võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid” (48 15 2) kasutatakse muutuja „Võlakirjad ja muud püsiva tulumääraga väärtpaberid” (48 15 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 16 0
Nimi	:	Osalemine investorite ühendustes (pensionifondid)
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab äriühingule kuuluvad osad ühisinvesteeringutes, mille moodustavad mitu äriühingut või pensionifondi ning mille juhtimine on usaldatud ühele nendest äriühingutest või sõltumatule fondivalitsejale.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Osalemine investorite ühendustes (pensionifondid)” (48 16 0) kasutatakse muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 17 0
Nimi	:	Hüpoteeklaenud ja muud mujal nimetamata laenud
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab pensionifondide kõiki hüpoteegiga tagatud ja muid laene.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Hüpoteeklaenud ja muud mujal nimetamata laenud” (48 17 0) kasutatakse muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 18 0
Nimi	:	Muud investeeringud
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki muid investeeringuid, mis ei kuulu eelmistesse investeeringukirjetesse, näiteks hoiused krediidiasutustes, sularaha, muud lühiajalised investeeringud, tuletisväärtpaberid või muud investeeringud.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Muud investeeringud” (48 18 0) kasutatakse muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 20 0
Nimi	:	Muu vara
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki muid, investeeringukirjetes näitamata varasid.

Kood	:	48 30 0
Nimi	:	Omakapital
Lisa	:	VII

Määratlus:

Muutuja hõlmab omakapitali, mida pensioni saajatele ametlikult ei eraldata, nagu omakapital, reservid ja samalaadsed rahalised vahendid.

Kood	:	48 40 0
Nimi	:	Tehniliste eraldiste netoväärtus (pensionifondid)
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab pensionisaajatele ettenähtud kindlustustehnilisi eraldisi, millest on maha arvatud edasikindlustus. Kõnealuseid kindlustustehnilisi eraldisi arvutatakse tavaliselt kindlustusmatemaatilistel põhimõtetel.

Kood	:	48 50 0
Nimi	:	Muud kohustused
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki muid kohustusi, mis ei ole kantud omakapitali ega tehniliste eraldiste netoväärtuse kirjetesse.

Kood	:	48 61 0
Nimi	:	Käibe geograafiline jaotus
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kõiki aruandeaasta jooksul maksmisele kuuluvaid pensionimakseid, mis on määratletud muutujas „Käive” (12 11 0), nagu kõik kohustuslikud sissemaksed, muud korralised sissemaksed, vabatahtlikud lisamaksed ja muud sissemaksed, mis jaotatakse järgmiste piirkondade kaupa: asukohariik, (muud) EL riigid, muud EMP riigid, USA ja Kanada, Jaapan, muu maailm.

Märkus

:

Käibe jaotamisel võetakse aluseks sissemakseid tegeva kindlustatu asukoht.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Käibe geograafiline jaotus” on muutuja „Käive” (12 11 0) alljaotis.

Kood	:	48 62 0
Nimi	:	Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid asukoha järgi
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab muutujas „Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid” (48 13 0) määratletud aktsiaid ja muid muutuva tulumääraga väärtpabereid, mis jaotatakse asukoha järgi. Arvestatakse järgmisi piirkondi: asukohariik, (muud) EL riigid, muud EMP riigid, USA ja Kanada, Jaapan, muu maailm.

Märkus

:

Aktsia asukoht vastab aktsia emiteerinud ettevõtte asutamise kohale.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid” (48 62 0) on muutuja „Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid” (48 13 0) alljaotis.

Kood	:	48 63 0
Nimi	:	Koguinvesteeringud asukoha järgi
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab muutujas „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) määratletud koguinvesteeringuid, mis jaotatakse asukoha järgi. Arvestatakse järgmisi piirkondi: asukohariik, (muud) EL riigid, muud EMP riigid, USA ja Kanada, Jaapan, muu maailm.

Märkus

:

Maa ja ehitiste asukohaks loetakse piirkond, kus kõnealune vara asub. Investeeringud avatud investeerimisfondidesse (unit trust) jaotatakse avatud investeerimisfondide esitatud andmete alusel. Investeeringud püsiva tulumääraga väärtpaberitesse jaotatakse selle alusel, kus emitent on juriidiliselt asutatud. Aktsia asukoht vastab aktsia emiteerinud ettevõtte asutamise kohale.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Koguinvesteeringud asukoha järgi” (48 63 0) on muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) alljaotis.

Kood	:	48 64 0
Nimi	:	Koguinvesteeringud jagatuna vääringu alusel: euro ja muud
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab muutujas „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) määratletud koguinvesteeringuid, mis jaotatakse vääringu alusel. Vääringud jaotatakse järgmiselt: euro, muud.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Koguinvesteeringud jagatuna vääringu alusel: euro ja muud” (48 64 0) on muutuja „Pensionifondide koguinvesteeringud” (48 10 0) alljaotis.

Kood	:	48 70 0
Nimi	:	Kindlustatute arv
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab nende kindlustatute koguarvu, kelle pensioniskeeme, nagu need on määratletud muutujas „Pensioniskeemide arv” (11 61 0), haldavad pensionifondid. See sisaldab aktiivsete kindlustatute arvu, nende isikute arvu, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile, ja pensionile jäänud isikute arvu. Kindlustatute arvu tuleks arvestada vaatlusperioodi lõpus.

Seos teiste muutujatega

Muutuja „Kindlustatute arv” (48 70 0) arvutatakse järgmiselt:

Kindlustatute arv määratud väljamaksega pensioniskeemides (48 70 1),

+	Kindlustatute arv määratud sissemaksetega pensioniskeemides (48 70 2),

+	Kindlustatute arv kombineeritud pensioniskeemides (48 70 3)

või

Aktiivsete kindlustatute arv (48 70 4)

+	Nende isikute arv, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile (48 70 5),

+	Pensionile jäänud isikute arv (48 70 6).

Kood	:	48 70 1
Nimi	:	Kindlustatute arv määratud väljamaksega pensioniskeemides
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kindlustatute koguarvu määratud väljamaksega pensioniskeemides. See sisaldab aktiivsete kindlustatute arvu, nende isikute arvu, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile, ja pensionile jäänud isikute arvu.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Kindlustatute arv määratud väljamaksega pensioniskeemides” (48 70 1) kasutatakse muutuja „Kindlustatute arv” (48 70 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 70 2
Nimi	:	Kindlustatute arv määratud sissemaksetega pensioniskeemides
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kindlustatute koguarvu määratud sissemaksetega pensioniskeemides. See sisaldab aktiivsete kindlustatute arvu, nende isikute arvu, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile, ja pensionile jäänud isikute arvu.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Kindlustatute arv määratud sissemaksetega pensioniskeemides” (48 70 2) kasutatakse muutuja „Kindlustatute arv” (48 70 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 70 3
Nimi	:	Kindlustatute arv kombineeritud pensioniskeemides
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab kindlustatute koguarvu kombineeritud pensioniskeemides. See sisaldab aktiivsete kindlustatute arvu, nende isikute arvu, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile, ja pensionile jäänud isikute arvu.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Kindlustatute arv kombineeritud pensioniskeemides” (48 70 3) kasutatakse muutuja „Kindlustatute arv” (48 70 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 70 4
Nimi	:	Aktiivsete kindlustatute arv
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab aktiivselt pensioniskeemi sissemakseid tegevate kindlustatute arvu.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Aktiivsete kindlustatute arv” (48 70 4) kasutatakse muutuja „Kindlustatute arv” (48 70 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 70 5
Nimi	:	Nende isikute arv, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile
Lisa	:	VII

Määratlus:

See muutuja hõlmab nende isikute arvu, kes on pensioniskeemist lahkunud, kuid säilitavad tulevikus tekkivad õigused.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Nende isikute arv, kellel on õigus edasilükatud vanaduspensionile” (48 70 5) kasutatakse muutuja „Kindlustatute arv” (48 70 0) arvutamiseks.

Kood	:	48 70 6
Nimi	:	Pensionile jäänud isikute arv
Lisa	:	VII

Määratlus:

Muutuja hõlmab nende isikute arvu, kes saavad pensioni.

Seos teiste muutujatega

Muutujat „Pensionile jäänud isikute arv” (48 70 6) kasutatakse muutuja „Kindlustatute arv” (48 70 0) arvutamiseks.

---

(1)  EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1.

(2)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(3)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 17.

(4)  EÜT L 311, 14.11.1997, lk 35.

(5)  EÜT L 360, 9.12.1992, lk 1.

(6)  EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1.

(7)  EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7.

(8)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(9)  EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

(10)  ELT L 24, 27.1.2006, lk 1.

(11)  EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.