4.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/32

(1)

Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks on kehtestatud ühenduse mootorsõidukite tüübikinnituse laiaulatuslik süsteem. Mootorsõidukite tüübikinnitusele esitatavad tehnilised nõuded seoses vesinikkütusel töötava mootori kasutamisega on vaja ühtlustada, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme.

(2)

Käesolev määrus on eraldiseisev õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ettenähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnitamise kohta (raamdirektiiv)) (3) ette nähtud ühenduse tüübikinnitusmenetluse tähenduses. Seepärast tuleks kõnealuse direktiivi IV, VI ja XI lisa vastavalt muuta.

(3)

Euroopa Parlamendi nõudmisel on sõidukeid käsitlevates EÜ õigusaktides rakendatud uut õigusloome lähenemisviisi. Käesoleva määrusega tuleks seepärast kehtestada üksnes põhilised sätted vesinikusüsteemide ja selle osade tüübikinnituse andmise nõuete kohta, samas kui tehnilised üksikasjad tuleks kehtestada rakendusmeetmetes, mis võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4).

(4)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus kehtestada nõuded ja katsemeetodid, mis on seotud vesiniku hoidmise ja kasutamise uute vormide, vesiniku lisakomponentide ja mootorsõiduki jõuallikaga. Komisjonile tuleks anda ka volitus kehtestada erimenetlused, -katsed ja -nõuded vesinikkütusega sõidukite kokkupõrkekaitse ja ühtse ohutusnõuete süsteemi tarvis. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(5)

Üks transpordisektori põhimeesmärke peaks olema loodussõbralikumate sõidukite osatähtsuse suurendamine. Tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et turule toodaks rohkem selliseid sõidukeid. Alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtuga saab oluliselt parandada linnaõhu kvaliteeti ja seega ka rahvatervise olukorda.

(6)

Vesinikku peetakse puhtaks tuleviku mootorikütuseks, mis võimaldab liikuda tooraine taaskasutamise ja taastuvatel energiaressurssidel põhineva saastevaba majanduse suunas, kuna vesinikul töötav sõiduk ei tekita saastavaid süsinikuühendeid ega kasvuhoonegaase. Kuna vesiniku puhul on tegemist energiakandja ja mitte energiaallikaga, siis sõltub vesinikkütuse kasutamise kliimapoliitiline kasu sellest, missugusest allikast vesinik pärineb. Seetõttu peaks vesinikkütus olema toodetud säästlikult ning võimalikult suures ulatuses taastuvatest energiaressurssidest, nii et vesiniku mootorikütusena juurutamise üldine keskkonnabilanss oleks positiivne.

(7)

CARS 21 kõrgetasemeline töörühm on oma lõpparuandes märkinud, et vajaduse korral tuleks jätkata jõupingutusi mootorsõidukite valdkonna eeskirjade laialdasemaks rahvusvaheliseks ühtlustamiseks, et kaasata sellesse tähtsamad sõidukiturud ja laiendada ühtlustamist seni hõlmamata valdkondadele, eriti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1958. aasta ja 1998. aasta kokkulepete raames. Kooskõlas selle soovitusega peaks komisjon jätkama mootorsõidukitele esitatavate rahvusvaheliselt ühtlustatud nõuete väljatöötamise toetamist ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all. Eriti peaks komisjon pärast vesinikkütuse ja kütuseelemendiga mootorsõidukite kohta üldise tehnilise normi vastuvõtmist kaaluma võimalust käesoleva määrusega kehtestatavate nõuete kohandamiseks üldise tehnilise normi nõuetele.

(8)

Vesinikusegusid võiks kasutada üleminekukütusena teel puhta vesiniku kasutamise suunas, et lihtsustada vesinikkütusega sõidukite kasutuselevõttu liikmesriikides, kus on olemas hea maagaasi infrastruktuur. Seetõttu peaks komisjon töötama välja nõuded vesiniku ja maagaasi/biometaani segude kasutamiseks, eelkõige vesiniku ja gaasi seguvahekorra, mille puhul võetakse arvesse tehnilist teostatavust ja kasu keskkonnale.

(9)

Vesinikkütusega sõidukite jaoks tüübikinnituse andmise raamistiku kindlaks määramine aitaks luua võimalike kasutajate ja laia avalikkuse hulgas usaldust uue tehnoloogia suhtes.

(10)

Seepärast on vaja luua asjakohane raamistik, mis aitaks kiirendada uudset käivitustehnoloogiat ja alternatiivkütuseid kasutavate ning vähese keskkonnamõjuga sõidukite turule tulekut.

(11)

Enamik tootjaid teeb suuri investeeringuid vesinikutehnoloogia väljaarendamisse ja on juba alustanud selliste sõidukite turuletoomist. Tulevikus peaks vesinikkütusega sõidukite osakaal sõidukite hulgas kasvama. Seepärast on vaja sätestada vesinikkütusega sõidukite turvalisust käsitlevad ühised nõuded. Kuna vesinikkütusega sõidukite väljatöötamisel võivad tootjad järgida eri lähenemisviise, peavad kehtestatavad ohutusnõuded olema tehnoloogia osas neutraalsed.

(12)

Tüübikinnituse saamiseks on vaja kehtestada vesinikusüsteemi ja selle osade ohutusnõuded.

(13)

Vesinikkütusega sõidukitele tüübikinnituse andmiseks on vaja kehtestada vesinikusüsteemi ja selle osade sõidukile paigaldamise nõuded.

(14)

Vesinikkütusega sõiduki puhul võib kütuse eripära tõttu olla vajalik, et päästeteenistused rakendaksid erimeetmeid. Seepärast on vaja sätestada nõuded selliste sõidukite selgeks ja kiireks kindlakstegemiseks, et päästeteenistused oleksid teadlikud sõidukis kasutatavast kütusest. Kindlakstegemise vahendid peaks täitma oma eesmärgi, kuid seejuures tuleks nii palju kui võimalik vältida üldsuses mure tekitamist.

(15)

Samuti on oluline kehtestada nõuded tootjatele, et nad võtaksid vajalikke meetmeid hoidmaks ära vale kütuse tankimist vesinikkütusega sõidukitesse.

(16)

Vesinikkütusega sõidukite edu turul on võimalik üksnes juhul, kui Euroopas on piisav tanklate infrastruktuur. Komisjon peaks seetõttu uurima asjakohaseid meetmeid, et toetada üleeuroopalise tanklate võrgustiku väljaehitamist vesinikkütusega sõidukite jaoks.

(17)

Uuenduslikud väikesõidukid, mis on EÜ tüübikinnitust reguleerivates õigusaktides tähistatud L-kategooria sõidukitena, võiksid olla esimesed vesinikkütuse kasutajad. Nimetatud sõidukite puhul nõuab vesiniku kasutuselevõtt vähem jõupingutusi, kuna tehnilised probleemid ja vajalikud investeeringud ei ole nii suured kui direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud M- ja N-kategooria sõidukite puhul. Komisjon peaks hiljemalt 1. jaanuariks 2010 hindama võimalust reguleerida L-kategooria vesinikkütusega sõidukite tüübikinnitust.

(18)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt siseturu saavutamine vesinikkütusega mootorsõidukeid käsitlevate tehniliste nõuete kehtestamise kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1.

direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A jaos määratletud M- ja N-kategooria vesinikkütusega sõidukite, sealhulgas selliste sõidukite kokkupõrkekaitse ja elektriohutuse tagamise suhtes;

2.

I lisas loetletud M- ja N-kategooria mootorsõidukite vesinikusüsteemi osade suhtes;

3.

M- ja N-kategooria mootorsõidukite jaoks konstrueeritud vesinikusüsteemide, sealhulgas vesiniku hoidmise ja kasutamise uute viiside suhtes.

a)

„vesinikkütusega sõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena vesinikku;

b)

„jõuallikas” – sisepõlemismootor või kütuseelementidel töötav seade, mida kasutatakse sõiduki liikumapanemiseks;

c)

„vesinikusüsteemi osa” – vesinikupaak ja kõik muud vesinikkütusega sõiduki osad, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga või mis kuuluvad süsteemi;

d)

„vesinikusüsteem” – vesinikusüsteemi osade kogum ja kõik ühendusdetailid, mis on paigaldatud vesinikkütusega sõidukile, välja arvatud jõuallikas või lisajõuseadmed;

e)

„suurim lubatav töörõhk” – suurim rõhk, mille jaoks asjaomane osa on konstrueeritud ja mis on vastava osa tugevuse kindlaksmääramise alus;

f)

„nimitöörõhk” – paakide puhul tähendab see ettenähtud rõhku kindlal temperatuuril 288 K (15 °C) täis paagi korral; muude osade puhul tähendab see rõhku, mida avaldatakse asjaomasele osale tavalisel töörežiimil;

g)

„sisepaak” – vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikumahuti osa, milles asub madalatemperatuuriline vesinik.

a)

vesiniku juurdevoolu jälgimise ja juhtimise süsteem;

b)

seade sõiduki ühendamiseks tankimissüsteemi või -pumbaga;

c)

tagasivoolusüsteem;

d)

ülerõhukaitsesüsteem;

e)

soojusvaheti töö häirete avastamise süsteem.

a)

vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid töötavad nõuetekohaselt ja ohutult ning peavad usaldusväärselt ilma lekkimata või nähtavalt oma kuju muutmata vastu elektrilistele, mehaanilistele, termilistele ja keemilistele kasutamistingimustele;

b)

vesinikusüsteemil on ülerõhukaitse;

c)

vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga, on valmistatud materjalidest, mida vesinik ei kahjusta;

d)

vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid peavad usaldusväärselt kogu oma eeldatava tööea jooksul vastu eeldatavale temperatuurile ja rõhule;

e)

vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid peavad usaldusväärselt vastu töötemperatuuridele kogu vahemikus, mis on sätestatud rakendusmeetmetes;

f)

vesinikusüsteemi osad on tähistatud vastavalt rakendusmeetmete nõuetele;

g)

kõigil ettenähtud voolusuunaga vesinikusüsteemi osadel on selgesti näidatud voolu suund;

h)

vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid on konstrueeritud sellisel viisil, et neid saab paigaldada vastavalt VI lisa nõuetele.

a)

vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust uutele vesinikkütusega sõidukitüüpidele, kui need sõidukid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele, ja

b)

EÜ tüübikinnitust uutele vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide tüüpidele, kui need vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele.

a)

vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel kehtivaks uute vesinikkütusega sõidukite vastavustunnistusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad taoliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui need sõidukid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele, ja

b)

keelavad uute vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide müügi ja kasutuselevõtu, kui need vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele.

a)

vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõidukitüüpidele, või EÜ tüübikinnituse andmisest uutele vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide tüüpidele, kui see sõiduk, vesinikusüsteemi osa või vesinikusüsteem vastab käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele, või

b)

keelata uute sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist või uute vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide müüki või kasutuselevõtmist, kui see sõiduk, vesinikusüsteemi osa või vesinikusüsteem vastab käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

a)

haldussätted vesinikkütusel töötavate mootorsõidukite, vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide EÜ tüübikinnituse kohta;

b)

eeskirjad teabe kohta, mille tootjad esitavad tüübikinnituse saamiseks ning artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osutatud kontrollimise kohta;

c)

üksikasjalikud eeskirjad II kuni V lisas sätestatud katsemeetodite kohta;

d)

üksikasjalikud eeskirjad VI lisas sätestatud vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamise nõuete kohta;

e)

üksikasjalikud eeskirjad artiklis 5 sätestatud nõuete kohta vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide ohutu ja kindla töö tagamiseks;

f)

üksikasjalikud eeskirjad VI lisa punktis 16 osutatud vesinikkütusega mootorsõidukite tähistamise või muude selgete ja kiirete kindlakstegemise vahendite kohta.

a)

eeskirjad nõuete kohta järgmistel puhkudel:

b)

muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.

a)

valeandmete esitamine kinnituse andmise menetluses või sõiduki tagasikutsumisega päädivas menetluses;

b)

katsetustulemuste võltsimine tüübikinnituse saamiseks või kasutuses olevate mootorsõidukite kontrollimisel;

c)

selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa sõiduki tagasikutsumise või tüübikinnituse tühistamise;

d)

teabele juurdepääsu tagamisest keeldumine;

e)

heitetõrje nurjamise seadiste kasutamine.